Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Pinnavesi

Index Pinnavesi

Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi.

57 suhted: Antti Roose, Arno-Toomas Pihlak, Äravooluta valgla, Õõtsik, Breweri kuusk, Buada laguun, Dispersioon (hüdrogeoloogia), Estonia kaevandus, Fumarool, Geomorfoloogia, Hüdroloogia, Hüdroloogia mõisteid, Hüdrosfäär, Hella Kink, Hopen, Infiltratsioon, Jaak Pikk, Järv, Kaltsium, Krüptoon, Kuivendus, Kurisu, Kurisu (täpsustus), Lammimullad, Lämmastiksaaste, Looduskomponent, Maapinnalähedane geotermaalenergia, Maateaduste mõisteid (P), Mets, Metsamajandus, Metsandus, Nauru, Põhjaveetoiteala, Põhjavesi, Põlevkivi poolkoks, Pinnasevesi, Pinnavee hüdroloogia, Pinnaveekogu, Puidu keemiline töötlemine, Rwanda, Settekivim, Soo, Soolsus, Soostumine, Sulailm, Taani, Tallinna veevarustussüsteem, Tapa, Udu, Veeökosüsteem, ..., Veekaitse, Veemajandus, Veemajanduskava, Veepuhastus, Veeressursid, Verevi järv, Vihmavesi. Laienda indeks (7 rohkem) »

Antti Roose

Antti Roose (sündinud 8. juulil 1964 Kiviõlis) on eesti geograaf.

Uus!!: Pinnavesi ja Antti Roose · Näe rohkem »

Arno-Toomas Pihlak

Arno-Toomas Pihlak (16. detsember 1926 – 20. märts 2013 Tallinn) oli eesti mäeinsener ja tehnikateadlane.

Uus!!: Pinnavesi ja Arno-Toomas Pihlak · Näe rohkem »

Äravooluta valgla

Suuremad äravooluta alad Äravooluta valg(a)la ehk äravooluta ala on valgla, kust pinnavesi ei voola maailmamerre.

Uus!!: Pinnavesi ja Äravooluta valgla · Näe rohkem »

Õõtsik

Õõtsik Pinhook Bogis USA-s Õõtsik ehk õõtskamar ehk õõtssoo ehk õõtsiksoo on märgaladele iseloomulik taimekooslus, kus kamar on moodustunud kas mudas või vees kasvavate taimede läbipõimunud taimejuurtest, sammaldest, turbast ja risoomidest.

Uus!!: Pinnavesi ja Õõtsik · Näe rohkem »

Breweri kuusk

Breweri kuusk (Picea breweriana) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Uus!!: Pinnavesi ja Breweri kuusk · Näe rohkem »

Buada laguun

pisi pisi Buada laguun on järv Nauru saarel, Nauru suurim siseveekogu.

Uus!!: Pinnavesi ja Buada laguun · Näe rohkem »

Dispersioon (hüdrogeoloogia)

Dispersioon ehk levimine on protsess, kui difusiooni ja segunemise kaudu mingi pinna- või põhjavette lastud keemiline aine (tavaliselt vedelik) seal levib.

Uus!!: Pinnavesi ja Dispersioon (hüdrogeoloogia) · Näe rohkem »

Estonia kaevandus

Välitööd Estonia maa-aluses põlevkivikarjääris Kaevandust tähistav kivi 1997. aastal kasutusele võetud settebasseini nr 4 juures Välitööd Estonia maa-aluses põlevkivikarjääris põlevkivikihtide läbilõike varieeruva mineraloogilise ja keemilise koostise ning struktuuri määramiseks Estonia kaevandus on Eesti Energia tütarettevõttele Enefit Kaevandused AS kuuluv 1972.

Uus!!: Pinnavesi ja Estonia kaevandus · Näe rohkem »

Fumarool

Solfataar Uus-Meremaal Sadestunud väävel aurava fumarooli juures. Vulcano saar, Liparisaared, Itaalia. Damavandi mäel 2014. aastal Fumarool on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas.

Uus!!: Pinnavesi ja Fumarool · Näe rohkem »

Geomorfoloogia

Erosiooni tekitatud looduslik kaar Jebel Kharazas Jordaanias Maapinna reljeef, kõrgemad kohad on näidatud punasega Geomorfoloogia (kr γῆ, ge- "maa"; μορφή, morfé- "kuju"; ja λόγος, logos- "õpetus") on teadus, mis uurib pinnavorme ja neid kujundavad geoloogilisi protsesse.

Uus!!: Pinnavesi ja Geomorfoloogia · Näe rohkem »

Hüdroloogia

Veeringe skeem Hüdroloogia (vanakreeka sõnadest hydōr 'vesi' ja logos 'mõiste, õpetus') on teadus, mis uurib Maa ja teiste planeetide vee liikumist, jagunemist ja kvaliteeti, kaasa arvatud veeringet, vee ressursse ja keskkonna veevarude haldamist.

Uus!!: Pinnavesi ja Hüdroloogia · Näe rohkem »

Hüdroloogia mõisteid

Siin on loetletud hüdroloogia, okeanograafia, hüdrogeoloogia, glatsioloogia, geokrüoloogia ja meregeoloogiaga seotud mõisteid.

Uus!!: Pinnavesi ja Hüdroloogia mõisteid · Näe rohkem »

Hüdrosfäär

Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.

Uus!!: Pinnavesi ja Hüdrosfäär · Näe rohkem »

Hella Kink

Hella Kink (26. aprill 1933 Tallinn – 9. juuni 2014 Tallinn) oli eesti geoloog.

Uus!!: Pinnavesi ja Hella Kink · Näe rohkem »

Hopen

350px Hopeni meteoroloogiajaam Hopen on Norrale kuuluv saar Svalbardis Teravmägede saarestiku kaguosas, umbes 185 km kaugusel Lääne-Teravmägede lõunatipust idas.

Uus!!: Pinnavesi ja Hopen · Näe rohkem »

Infiltratsioon

Infiltratsioon (ka maasseimbumine) on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse.

Uus!!: Pinnavesi ja Infiltratsioon · Näe rohkem »

Jaak Pikk

Jaak Pikk (sündinud 21. augustil 1942 Viljandis) on eesti metsateadlane.

Uus!!: Pinnavesi ja Jaak Pikk · Näe rohkem »

Järv

Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.

Uus!!: Pinnavesi ja Järv · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Pinnavesi ja Kaltsium · Näe rohkem »

Krüptoon

Krüptoon (tähis Kr) on element järjekorranumbriga 36.

Uus!!: Pinnavesi ja Krüptoon · Näe rohkem »

Kuivendus

Kuivendus (ka kuivendamine) on melioratsioonivõte, millega mingilt alalt eemaldatakse liigne pinna- või pinnasevesi (näiteks drenaažiga).

Uus!!: Pinnavesi ja Kuivendus · Näe rohkem »

Kurisu

Pudisoo jõe ääres Kurisu on karstumise tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm, mille põhjast toimub pinnavee äravool läbi pugemite põhjavette.

Uus!!: Pinnavesi ja Kurisu · Näe rohkem »

Kurisu (täpsustus)

Kurisu on geoloogiline termin karstumise tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm, mille põhjast toimub pinnavee äravool põhjavette.

Uus!!: Pinnavesi ja Kurisu (täpsustus) · Näe rohkem »

Lammimullad

Lammimulla profill, Tomi jõe lamm Lammimullad ehk alluviaalmullad on mullad, mis tekivad pinnavee ladestumise tulemusel.

Uus!!: Pinnavesi ja Lammimullad · Näe rohkem »

Lämmastiksaaste

Lämmastiksaaste on keskkonnaprobleem, mida põhjustavad lämmastikühendid.

Uus!!: Pinnavesi ja Lämmastiksaaste · Näe rohkem »

Looduskomponent

Looduskomponent on maastiku üksik komponent.

Uus!!: Pinnavesi ja Looduskomponent · Näe rohkem »

Maapinnalähedane geotermaalenergia

Maapinnalähedase geotermaalenergiana käsitletakse tavaliselt kuni 200 m sügavuseni esinevat energiat.

Uus!!: Pinnavesi ja Maapinnalähedane geotermaalenergia · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (P)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad P-tähega. Paadla lade – paakjää – padilaava – padjalaadse morfoloogiaga, veealustes tingimustes tardunud laavavool padumere rannik – padur – paduvihm – paekallas – paekivi – paepealne muld – pagi – pagodiit – pagurand – paguvesi – pahoehoe – siledapinnaline laavavool paigas – paik – pakane – Pakerordi lade – palagoniit – Palearktis – Paleoarhaikum – paleobotaanika – Paleogeen – paleogeograafia – paleokliima – paleoklimatoloogia – paleolimnoloogia – paleomagnetism – paleontoloogia – teadusharu, mis uurib geoloogilise mineviku eluvorme paleontoloogiline meetod – Paleoproterosoikum – Paleosoikum – Fanerosoikumi vanim aegkond paleozooloogia – Paleotroopis – Paleotseen – paleotsönoos – paleoökoloogia – Palivere staadium – paljand – paljandumine – paljaskarst – palõgorskiit – palünoloogia – palünoloogiline analüüs – pampa – Pandivere staadium – Pangaea – pangas – pangasmäestik – pank (geoloogia) – pankrannik – Panthalassa – paraboolluide – paragoniit – paralleelkihilisus – parasiitkraater – parasvöö – parasvööde – parasvöötme kliima – parasvöötme õhumass – pareiasaurus – paroksüsm – kiire ja väga võimas looduslike jõudude avaldumine passaat – passaathoovused – peajalgsed – pealenihe – pealiskord – setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral pedoloogia – pedon – pedosfäär – peenar (soo) – peenes – peeneteraline struktuur – pegmatiit – pehme lumi – peitkristalne struktuur – kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad pektoliit – pelaagiline faatsies – pelaagisete – Pele juuksed – pikad basaltsed ja klaasjad kivimkiud Pele pisarad – väiksed tahkunud vulkaanilise klaasi piisad peliit – peneplaan – Pennsylvania ajastik – pentlandiit – peridotiit – ultraaluseline süvakivim perluuvium – Perm (geoloogia) – perovskiit – pertiidistumine – perv – petrofüüsika – petrogenees – petrograafia – kivimite mikro- ja makroskoopilise kirjeldamisega tegelev teadusharu petrograafiline provints – petrokeemia – petroloogia – teadusharu, mille uurimisobjektiks on kivimid petrotektoonilised kooslused – pidevate reaktsioonide rida – piemontiit – piesoisohüps – pigatasandik – Pihkva alamlade – piirdkõrgendik – pikilaine – pikioos – pikiprofiil – pikne – pillirooturvas – pilv – pilvemets – igihaljas troopiline mets, mis kasvab enamasti kõrgemal kui 1500 meetrit merepinnast pilvisus – pimss – vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim pingo – igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm pinnaerosioon – pinnahoovus – pinnakate – pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal pinnalained – pinnamoe profiiljoon – pinnamood – ehk reljeef on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum pinnas – pinnase lihe – pinnase nihe – pinnase varisemine – pinnase voolamine – pinnasevesi – pinnatuisk – pinnaveekogu – pinnavesi – pinnavorm – mistahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist pinnuline murre – Pirgu lade – pirunkirkko – plaaž – plaatina – keemiline element järjenumbriga 78 plaatjas agregaat – plaatjas kristall – plaatjas lõhelisus – plaatjas tekstuur – plagioklass – päevakivide gruppi kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid plagioklassi number – plagioklassi kaltsiumisisaldust näitav suhtarv p-lained – planeedi atmosfäär – planeetide geoloogia – planetaargeoloogia – planetesimaal – plasma – platoo – tasase pinnaga ja järskude nõlvadega pinnavorm platvorm (geoloogia) – ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist Pļaviņase lade – Pleistotseen – pleokroism – mõnede anisotroopsete mineraalide omadus muuta värvust, sõltuvalt kristallograafiliste telgede orientatsioonist pliimeetod – plintiit – Pliotseen – plokk-laava – laavaplokke sisaldav konarliku pinnaga laavavool plutoniit – sügaval maapõues kristalliseerunud tardkivim plutonism – plutoon – pluviaal – pneumatolüüt – pneumatolüütiline moone – polaaralad – polaarjoon – polaarpäev – polaarsed idatuuled – polaarsed stratosfääripilved – polaarvöönd – polaaröö – polarisatsioonimikroskoop – mikroskoop, mida kasutatakse kivimitest ja mineraalidest valmistatud õhikute uurimiseks polariseeritud valguses polder – polesje – polügeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud rohkem kui ühe korra polügonaalpinnas – polümorfism – keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul ponoor – poolestusaeg – aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus poolklaasjas struktuur – poolkõrb – poolmetalne läige – poolsaar – poolsüvakivim – madalal maapõues kristalliseerunud tardkivim pooluste liikumine – pooriruum – poorne tekstuur – poorsus – porfüriit – porfüroblast – porfüroblastiline struktuur – porfüür – porfüürilise struktuuriga tardkivim porfüüriline struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid Porkuni lade – porsumine – kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine positiivne pinnavorm – pinnavorm, mis on ümbritsevast alast kõrgem potamoloogia – preboreaalne kliimastaadium – preeria – prekambrium – geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni Přidoli ajastik – primaarne struktuur – progressiivne moone – proksimaalsus – pronksiaja kliimaoptimum – Proterosoikum – prustiit – pruunsüsi – pseudokarst – igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine pseudokromaatsus – pseudolitoraal – pseudomorfoos – pseudovoor – voorega sarnaneva kujuga positiivne pinnavorm psilomelaan – psühromeeter – ptigmatiit – moondekivim, migmatiidi erim puaas – pudedus – puhandusorg – puhang – puisniit – puistangutasandik – pulsatsioonihüpotees – punamullad – punane lumi – punktigrupp – purdkivim – purdosakestest koosnev settekivim purdmineraal – purdosake – üksik tera murenenud kivimist purdsete – purdosakestest koosnev sete purdsetend – purdsetteist ja purdkivimeist koosnev kogum purskekivim – vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim purunemispiir – purustusmoone – purustussfäär – purustusstruktuur – purustustsoon – purustusvöönd – pusta – puudulukulised – puuraugu geoloogiline läbilõige – puurauk – puurimislaev – puurplatvorm – puursüdamik – puurtorn – puutemoone – põhi – peamine ilmakaar lõuna vastas põhi – jõesängi või veekogu kõige alumine osa põhikliimavööde – põhimass – põhimoreen – Põhja-Atlandi ostsillatsioon – Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas Põhja-Eesti paekallas – Eesti põhjarannikul paiknev Balti klindi osa põhjaerosioon – põhjapoolkera – ekvaatorist põhja pool asuv osa Maast põhjapoolus – põhjasetted – põhjauuristus – põhjaveekiht – põhjaveelahe – põhjaveepind – põhjaveetase – põhjavesi – põikintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, lõikab neid kihte põikmadal – põikne katkestuspind – põikoos – põiksoon – põiksus – üksteisel lasuvate, kuid selgelt erineval ajal moodustunud kivimkehade vaheline piirpind põimjaskihiline tekstuur – põlevkivi – kerogeenisisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim põuavine – põud – päevakivi – silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm Päikesesüsteem – Päikesest ja selle ümber tiirlevaist kehadest koosnev süsteem pälk – pärastjääaeg – pärisaruniit – pärlmutriläige – Pärnu lade – pääsusabakaksikud – püha Elmo tuli – pürargüriit – püriit – püroklast – üksik kivi, mis tekkelt on plahvatusliku vulkaanipurske läbi vulkaanist väljalennutatud tardkivimi fragment püroklastiline kivim – püroklastiline materjal – pürokseen – pürokseen-sarvkivi faatsies – pürokseniit – püroksenoidid – püroop – pürrotiin – püünis (geoloogia) – P.

Uus!!: Pinnavesi ja Maateaduste mõisteid (P) · Näe rohkem »

Mets

Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).

Uus!!: Pinnavesi ja Mets · Näe rohkem »

Metsamajandus

Metsamajandus on metsanduse haru, mis tegeleb metsade majandamisega: metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja kaitsega.

Uus!!: Pinnavesi ja Metsamajandus · Näe rohkem »

Metsandus

Tänapäevases metsamajanduses kasutatakse arvukalt digilahendusi, mis lihtsustavad ja kiirendavad tööd. Metsameister Margus Paesalu 2014. aastal tahvelarvutiga langil. Metsandus on esmassektori haru, mis tegeleb metsade ja selle ressursside jätkusuutliku tootmisega, kasutamise, säilitamisega ja uuendamisega.

Uus!!: Pinnavesi ja Metsandus · Näe rohkem »

Nauru

pisi Nauru on riik Okeaanias Mikroneesia saarestikku kuuluval ovaalsel Nauru korallsaarel.

Uus!!: Pinnavesi ja Nauru · Näe rohkem »

Põhjaveetoiteala

Põhjaveetoiteala ehk neeldumisala ehk infiltratsiooniala on ala, kus maasse imbuv (infiltreeruv) sademe- või pinnavesi toidab põhjavett.

Uus!!: Pinnavesi ja Põhjaveetoiteala · Näe rohkem »

Põhjavesi

Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.

Uus!!: Pinnavesi ja Põhjavesi · Näe rohkem »

Põlevkivi poolkoks

Põlevkivi poolkoks on põlevkivi utmisel saadav tahke jääkaine.

Uus!!: Pinnavesi ja Põlevkivi poolkoks · Näe rohkem »

Pinnasevesi

Pinnasevesi (inglise groundwater in active zone) on põhjavee ülemine kiht, mis lasub vettpidaval kihil.

Uus!!: Pinnavesi ja Pinnasevesi · Näe rohkem »

Pinnavee hüdroloogia

Pinnavee hüdroloogia on hüdroloogia valdkond, mis hõlmab pinnavee liikumise ja pinnavee jaotuse uurimist ruumis ja ajas.

Uus!!: Pinnavesi ja Pinnavee hüdroloogia · Näe rohkem »

Pinnaveekogu

Pinnaveekogu on pinnaveekogum, nt järv, veehoidla, oja, jõgi või kanal, oja-, jõe- või kanaliosa, siirdevesi või rannikumereosaMaastik, A., Kajander, J. jt.

Uus!!: Pinnavesi ja Pinnaveekogu · Näe rohkem »

Puidu keemiline töötlemine

Puidu keemiline töötlemine on puidutöötlemise viis, millega muudetakse puidu välimust, vastupidavust või tekstuuri keemiliste vahenditega.

Uus!!: Pinnavesi ja Puidu keemiline töötlemine · Näe rohkem »

Rwanda

Kaart Rwanda (ametlikult Rwanda Vabariik, varem ka Ruanda) on merepiirita riik Aafrika keskosas ekvaatorist veidi lõuna pool.

Uus!!: Pinnavesi ja Rwanda · Näe rohkem »

Settekivim

Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.

Uus!!: Pinnavesi ja Settekivim · Näe rohkem »

Soo

Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.

Uus!!: Pinnavesi ja Soo · Näe rohkem »

Soolsus

Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.

Uus!!: Pinnavesi ja Soolsus · Näe rohkem »

Soostumine

Soostumine on looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine.

Uus!!: Pinnavesi ja Soostumine · Näe rohkem »

Sulailm

Lume sulamine tiigil Kõrvemaal 2023. aasta talv SulailmSulailm ehk sula on ilma soojenemine talvel ja varakevadel, nii et õhutemperatuur tõuseb üle 0 °C.

Uus!!: Pinnavesi ja Sulailm · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Pinnavesi ja Taani · Näe rohkem »

Tallinna veevarustussüsteem

Tallinna veevarustussüsteem on veevarustussüsteem, mis annab joogivee Tallinnas.

Uus!!: Pinnavesi ja Tallinna veevarustussüsteem · Näe rohkem »

Tapa

Tapa on vallasisene linn Lääne-Virumaal, Tapa valla keskus.

Uus!!: Pinnavesi ja Tapa · Näe rohkem »

Udu

Hommikune Narva jõgi Udu Vetlas, maantee kohal Udu Paljassaare sadamas Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlema kogum, mis vähendab nähtavuse alla 1 km.

Uus!!: Pinnavesi ja Udu · Näe rohkem »

Veeökosüsteem

Estuaar ja rannikuvesi on veeökosüsteemi osad Veeökosüsteem ehk akvaatiline ökosüsteem on veekeskkonnaga seotud ökosüsteem.

Uus!!: Pinnavesi ja Veeökosüsteem · Näe rohkem »

Veekaitse

Veekaitse on juriidilised, majanduslikud, tehnilised, maaparandus-, tervishoiu- jms meetmed mere-, põhja- ja pinnavee kaitsmiseks reostamise ja vee liigvähendamise eest ning tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks.

Uus!!: Pinnavesi ja Veekaitse · Näe rohkem »

Veemajandus

Veemajandus on valdavalt rakendusliku suunaga majandusala, mis tegeleb nii pinna- kui põhjavee uurimise, jaotamise, kasutamise ja kaitsmisega.

Uus!!: Pinnavesi ja Veemajandus · Näe rohkem »

Veemajanduskava

Veemajanduskava on kava vee kaitse ja kasutuse korraldamiseks vesikonnas, alamvesikonnas või valgalal sõltumata kohalikest, riiklikest või rahvusvahelisest halduspiiridest.

Uus!!: Pinnavesi ja Veemajanduskava · Näe rohkem »

Veepuhastus

Veepuhastusjaam Portugalis Veepuhastus ehk veekäitlus ehk veetöötlus on tehnoloogiliste protsesside kogum, mille eesmärk on anda veele enne selle tarbimist nõuetekohane kvaliteet.

Uus!!: Pinnavesi ja Veepuhastus · Näe rohkem »

Veeressursid

3/4 maakera pinnast on kaetud veega Veeressursid ehk veevarud on mingi piirkonna pinna- ja põhjavee koguhulk, mida on võimalik kasutada.

Uus!!: Pinnavesi ja Veeressursid · Näe rohkem »

Verevi järv

Verevi järv (ka Elva järv, Elva Suurjärv) on järv Tartumaal Elva linnas.

Uus!!: Pinnavesi ja Verevi järv · Näe rohkem »

Vihmavesi

Vihmavesi on sademevee eriliik, mis jõuab maapinnale vihmana.

Uus!!: Pinnavesi ja Vihmavesi · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »