Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Platon

Index Platon

Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.

386 suhted: "La Pellegrina" intermeediumid, Abaris, Abort, Absolutism, Absoluut, Absoluutsus, Aetios, Aforism, Aischines Sphettosest, Ajalugu ja loodusteadus, Aju tõrres, Akadeemia, Akraasia, Alan Soble, Aleksei Lossev, Allan Bloom, Alus (filosoofia), Alusepanek kommete metafüüsikale, An Aristotelian Account of Induction, An Examination of the Place of Reason in Ethics, Anamnees (filosoofia), Anarhism, Anatoomide loend, Andragoogika, Antiikaeg, Antiikfilosoofia, Antisthenes, Apriorism, Apuleius, Aquino Thomas, Archytas, Aretē, Argumendid Jumala olemasolu vastu, Aristokraatia, Aristophanes, Aristoteles, Aristotelese eetika, Aristoxenos, Armastus, Armeenia mütoloogia, Arthur Schopenhauer, Ateena, Ateena kool, Athanasios, Atlantis, Augustinus, Avalik esinemine, Avatud ühiskond, Avatud ühiskond ja selle vaenlased, Avatud Eesti raamat, ..., Ülevus, Õiglus, Õigusfilosoofia, Éloge de l'amour, Beauty (Scruton), Biograafiad (P), Boëthius, Bryson Herakleiast, Busiris, Calcidius, Charles Dunan, Charmides, Charmides (dialoog), De hebdomadibus, Demiurg, Demograafia, Dialektika, Diogenes Laertios, Docta ignorantia, Donald Davidson, Doxa, Echekrates, Eetika, Eetika ja filosoofia piirid, Eimiski, Element (stiihia), Elise-Eretria koolkond, Elizabeth Telfer, Emotsioon, Epikuros, Epitaaf (kirjandus), Erik Satie, Eros och Agape, Essentsialism, Esteetika, Etümoloogia, Ethics: Inventing Right and Wrong, Etoloogia, Eudoxos, Eukleides Megarast, Euthydemos, Euthydemos (sofist), Euthyphron, Evald Iljenkov, Evolutsiooniõpetus, Fazang, Füüsika, Füüsika (Aristoteles), Filosoof, Filosoofia, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, Filosoofiliste teoste loend, Fiona Macpherson, Francesco Patrizi da Cherso, Franz Joseph Gall, Fraser's Edition of the Works of George Berkeley, Fredrika Bremer, Friedrich Adolf Trendelenburg, Friedrich Nietzsche, G. E. M. Anscombe, Geórgios II, Geotsentriline maailmasüsteem, Gilbert Ryle, Gilles Deleuze, Gillian Rose, Giovanni Pico della Mirandola, Glaukon, Good and Evil: An Absolute Conception, Gorgias (Platoni dialoog), Gottfried Wilhelm Leibniz, Gustav Teichmüller, Hüve, Hellenistlik filosoofia, Hellenite kirik, Henri II Estienne, Henry Aiken, Herakleitos, Hermann Sauppe, Hermokrates (dialoog), Himu, Hing, Hippias, Hippias (lühem), Homoseksuaalsus Vana-Kreekas, Hrõhori Skovoroda, Hulktahukas, Huumor, Idealism, Idee, Ideoloogia, Ideoloogia ülev objekt, Ilisós, Ilu, Ilu looduses, Imede saar, Imestus, Immanuel Kant, Ingrid Albrecht, Inimloomus, Ioloogia, Ion, Ion (Platoni dialoog), Iris Murdoch, Is Semantics Possible?, Jaan Unt, Jean Bodin, Jeffrie Murphy, Johannes Kepler, John Stuart Mill, Joseph de Maistre, Jumalakogemus, Kaasasündinud ideed, Kahekõnelus (2), Karl Morgenstern, Karl Popper, Katarsis, Kategooriad, Küllaldase aluse printsiip, Külluse printsiip, Kürenaikud, Kebes, Keel, Keha ja vaimu dualism, Kell, Kephalos Klazomenaist, Kerberos, Keskaja filosoofia, Kirjandusfilosoofia, Klassikalised lood, Kognitiivne psühholoogia, Kolmanda inimese argument, Kratylos, Kratylos (filosoof), Kreeka õigus, Kriitiline mõtlemine, Kristlik filosoofia, Kristlik platonism, Kritias, Kritias (dialoog), Kriton, Kriton (täpsustus), Kriton Alopekest, Kultuuriteadus ja loodusteadus, Kwasi Wiredu, L'amour en éclats, Laches, Laches (kindral), Lapsepõlvefilosoofia, Life's Dominion, Logik der Forschung, Lomograafia, Loodusfilosoofia, Loogikateadus, Loomeprotsess, Loomuõigus, Loomus, Love (Milligan), Love in dark times: Iris Murdoch on openness and the void, Love's Vision, Love, Friendship, and the Self, Lykurgos (Ateena), Lysis, Maailm kui tahe ja kujutlus, Maitse mõõdupuust, Majandusteadlaste loend, Marcus Aurelius, Marju Lepajõe, Martin Buber, Martin Heidegger, Masin, Matemaatikute loend, Märt Põder, Mõistekesksus, Mõistus, Mõttevabadus, Menexenos (dialoog), Menon, Menon (dialoog), Metaeetika, Metafüüsika 7, Metaphysics, Metaphysics as a Guide to Morals, Mikael Agricola, Mimees, Misoloogia, Moraal, Moraalne motivatsioon, Moraalne vedamine, Morality: Its Nature and Justification, Mustrid looduses, Myles Burnyeat, Naturalism (filosoofia), Negative Dialektik, Neil Delaney, Niccolò Machiavelli, Nicolaus Cusanus, Nikomachose eetika, Nous, Olemine, Olemine ja aeg, Olemise ahel, Olemus, Olulisemate muusikateoreetiliste tekstide kronoloogiline loend, Ontoloogia, Ontoloogiline diferents, Optika, Otto Kaiser, Ousia, Parmenides, Parmenides (Platon), Paternalism, Patristika, Patt Uues Testamendis, Phaidon, Phaidon Elisest, Phaidros, Philebos, Philolaos, Philon Aleksandriast, Philosophia, Philosophy of Mathematics: An Introduction, Philosophy of Science: A Contemporary Approach, Pidusöök (Platon), Platoni Akadeemia, Platoni dialoogid, Platonism, Platonism (matemaatika), Poliitiline filosoofia, Poliitiline vabadus, Politeia, Political Philosophy, Poseidonios, Practical Ethics, Praktika, Prodikos, Protagoras (Platoni dialoog), Psühholoogia, Psühhosõda, Raffael, Rahateooria, Ralph Waldo Emerson, Rūḩollāh Khomeynī, Reaalsus, Relativism, Richard Kraut, Richard Sorabji, Richard Taylor (filosoof), Riigimees, Ringjoon, Rinnavähk, Robert Merrihew Adams, Robert Nozick, Robert Solomon, Rooma asjaõigus, Rudolf Steiner, Sardar Fazlul Karim, Saxo Grammaticus, Søren Kierkegaard, Sümpoosion, Süsteem, Sõprus, Sealpool mõnuprintsiipi, Seitse tarka, Sexual Desire: A Moral Philosophy of the Erotic, Simmias Teebast, Siracusa, Sitsiilia ajalugu, Sofie maailm, Sofist (Platoni dialoog), Sofistid, Sokraatiline meetod, Sokrates, Sokratese apoloogia, Sophron, Sotsiaalfilosoofia, Sotsiaalne kollaps, Substants, Sukeldumine, Summa paganate vastu, Suurem Hippias, Sven-Erik Soosaar, Täpiline surmaputk, Tühjus, Tõde, Tõe vastavusteooria, Tõnu Luik, Teadusrevolutsioonide struktuur, Teoloogia summa Ia q. 22, Teosoofia, Tervik, Thales, The Joy of Philosophy, The Moral Demands of Memory, The Nature of Love: A Theology, The Principles of Art, The Reasons of Love, The Sources of Normativity, The Sovereignty of Good, The Strife of Systems, Theaitetos, Theaitetos (Platoni dialoog), Theophrastos, Thrasymachos, Timaios, Timaios Lokrosest, Tragöödia sünd muusika vaimust, Trophonios, Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff, Uneasy Virtue, Unenäoargument, Utilitarianism, Uuspütagoorlus, Uusplatonism, Vabad kunstid, Vabadus, Vaim (filosoofia), Vaimufilosoofia, Vana-Kreeka, Vanaaja muusika, Vanakreeka keel, Vanakreeka kirjandus, Vanakreeka kirjanike loend, Vanakreeka mütoloogia, Vanakreeka muusika, Vanakreeka põllumajandus, Vaprus, Välismaa filosoofide loend, Voorus, Vooruseetika, Will Durant, Xanthippe, Xenokrates, Xenophanes, 1. aastatuhat eKr, 348 eKr, 420 eKr. Laienda indeks (336 rohkem) »

"La Pellegrina" intermeediumid

"La Pellegrina" intermeediumid, ka Firenze intermeediumid (intermezzi fiorentini) olid 2.

Uus!!: Platon ja "La Pellegrina" intermeediumid · Näe rohkem »

Abaris

Abaris (vanakreeka keeles Ἄβαρις) (arvatavasti 8. sajand eKr) oli legendaarne hüperborealaste ehk sküütide ravitseja, imetegija ning Apolloni preester.

Uus!!: Platon ja Abaris · Näe rohkem »

Abort

Abordi toetuseks korraldatud meeleavaldus New Yorgis 2022. aasta mais Abort ehk raseduse katkestamine on embrüo või loote iseeneslik väljumine või tehislik väljutamine emakast enne sündi, mille tagajärjel rasedus katkeb.

Uus!!: Platon ja Abort · Näe rohkem »

Absolutism

Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.

Uus!!: Platon ja Absolutism · Näe rohkem »

Absoluut

Absoluut on filosoofias see, mille olemasolu ei sõltu millestki muust ning mis seetõttu on kõigest muust sõltumatu ja eneseküllane.

Uus!!: Platon ja Absoluut · Näe rohkem »

Absoluutsus

Absoluutsus (ladina sõnast absolutus) on filosoofias omadus.

Uus!!: Platon ja Absoluutsus · Näe rohkem »

Aetios

Aetios (Ἀέτιος, Aétios; ladinapäraselt Aetius või Aëtius; ka Aetios Antiookiast; Ἀέτιος ὁ Ἀντιοχεύς) oli 1. sajandi või 2. sajandi doksograaf ja eklektiline filosoof.

Uus!!: Platon ja Aetios · Näe rohkem »

Aforism

Aforism (vanakreeka sõnast ἀφορισμός (aphorismós) 'piiritus, määratlus') on efektselt sõnastatud üldistav elutarkus, üllatav väärtusotsustus.

Uus!!: Platon ja Aforism · Näe rohkem »

Aischines Sphettosest

Aischines Sphettosest (ladinapäraselt Aeschines, täiendiga Socraticus ehk sokraatik; vanakreeka keeles Αἰσχίνης; u 425 eKr Ateena– u 350 eKr) oli Sokratese õpilane ja sõber, sfettolase Lysaniase poeg.

Uus!!: Platon ja Aischines Sphettosest · Näe rohkem »

Ajalugu ja loodusteadus

"Ajalugu ja loodusteadus" ("Geschichte und Naturwissenschaft") oli Wilhelm Windelbandi kõne Straßburgi ülikooli rektori ametisse astumise puhul 1. mail 1894.

Uus!!: Platon ja Ajalugu ja loodusteadus · Näe rohkem »

Aju tõrres

Aju tõrres usub arvuti edastatud impulsside tõttu, et ta kõnnib Aju tõrres ehk vaadiaju on filosoofiline mõtteeksperiment, millega tõstatatakse muuhulgas küsimusi eetika, teadmiste ja inimolemuse osas.

Uus!!: Platon ja Aju tõrres · Näe rohkem »

Akadeemia

Akadeemiaks nimetatakse teatud tüüpi teaduslikku uurimisasutust või kõrgkooli.

Uus!!: Platon ja Akadeemia · Näe rohkem »

Akraasia

Akraasia (kreeka keeles άκρασία 'segipaisatus') ehk tahtenõrkuse või taltsutamatuse mõiste põlvneb antiikeetika aruteludest.

Uus!!: Platon ja Akraasia · Näe rohkem »

Alan Soble

Alan Gerald Soble (sündinud 4. märtsil 1947 Philadelphias) on USA filosoof, kes on töötanud peamiselt ja vallas.

Uus!!: Platon ja Alan Soble · Näe rohkem »

Aleksei Lossev

Aleksei Fjodorovitš Lossev (22. september (vana kalendri järgi 10. september) 1893 Novotšerkassk, Venemaa – 24. mai 1988 Moskva) oli vene filosoof ja filoloog, professor (1923) ja filoloogiadoktor (1943).

Uus!!: Platon ja Aleksei Lossev · Näe rohkem »

Allan Bloom

Allan David Bloom (14. september 1930 Indianapolis, Indiana osariik – 7. oktoober 1992 Chicago, Illinoisi osariik) oli USA filosoof ja esseist.

Uus!!: Platon ja Allan Bloom · Näe rohkem »

Alus (filosoofia)

Aluse all mõteldakse filosoofias seda, mis püsivana kõigele muule aluseks või põhjaks on või seda kannab.

Uus!!: Platon ja Alus (filosoofia) · Näe rohkem »

Alusepanek kommete metafüüsikale

"Alusepanek kommete metafüüsikale" (Grundlegung zur Metaphysik der Sitten) on Immanuel Kanti esimene raamat eetikast.

Uus!!: Platon ja Alusepanek kommete metafüüsikale · Näe rohkem »

An Aristotelian Account of Induction

"An Aristotelian Account of Induction" ("Üks aristotellik induktsiooniteooria") on Louis Groarke'i filosoofiline raamat.

Uus!!: Platon ja An Aristotelian Account of Induction · Näe rohkem »

An Examination of the Place of Reason in Ethics

"An Examination of the Place of Reason in Ethics" on Stephen Toulmini filosoofiline raamat 1950.

Uus!!: Platon ja An Examination of the Place of Reason in Ethics · Näe rohkem »

Anamnees (filosoofia)

Anamnees on Platoni seisukoht, et inimese hinges on teadvustamata teadmisi, mis ta omandas enne hinge kehastumist ideede maailmast.

Uus!!: Platon ja Anamnees (filosoofia) · Näe rohkem »

Anarhism

Chicago anarhistid. Walter Crane'i gravüür, mis kujutab Haymarketi ülestõusu 4. mai 1886 ohvreid Anarhiamärk Anarhism (kreeka keeles αναρχία, valitsuse või juhi puudumine; ajalooliselt: periood Ateena linnriigis, kui arhonte ei suudetud valida) on sotsiaal-filosoofiline õpetus anarhiast.

Uus!!: Platon ja Anarhism · Näe rohkem »

Anatoomide loend

Anatoomide loend loetleb anatoome.

Uus!!: Platon ja Anatoomide loend · Näe rohkem »

Andragoogika

Andragoogika on iseseises teadusharu või ka kasvatusteaduste allharu, mis uurib täiskasvanud inimeste õpetamist ja õppimist.

Uus!!: Platon ja Andragoogika · Näe rohkem »

Antiikaeg

Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.

Uus!!: Platon ja Antiikaeg · Näe rohkem »

Antiikfilosoofia

Antiikfilosoofiaks nimetatakse õhtumaist filosoofiat selle algusest kuni uusplatonismi lõpuni.

Uus!!: Platon ja Antiikfilosoofia · Näe rohkem »

Antisthenes

Tivoli, 1774 (Museo Pio-Clementino) Antisthenes (vanakreeka keeles Ἀντισθένης, Antisthenēs; u 445 eKr – u 365 eKr) oli Vana-Kreeka filosoof ja Sokratese õpilane.

Uus!!: Platon ja Antisthenes · Näe rohkem »

Apriorism

Apriorism (ladina sõnast a priori "eelnevast") on filosoofiline õpetus, mis tunnustab a priori teadmist, mille järgi on teadmine, mida inimene omandas enne kogemust ja mida on kogemusest sõltumatu, kusjuures see kogemuse ja kogemusest sõltumatus on sellise teadmise eelis, sest see pakub oma vaieldamatut usaldusväärsust võrreldes teadmisega, mis on omandatud kogemuse kaudu.

Uus!!: Platon ja Apriorism · Näe rohkem »

Apuleius

Apuleius (umbes 125 pKr Madaura, Põhja-Aafrika – umbes 180 pKr) oli rooma kirjanik ja filosoof (platonist).

Uus!!: Platon ja Apuleius · Näe rohkem »

Aquino Thomas

Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.

Uus!!: Platon ja Aquino Thomas · Näe rohkem »

Archytas

Archytas Herculaneumis asunud Papüüruse villast leitud Pythagorase büst, mida varem peeti Archytase omaks Archytas (428 eKr Taras (Suur-Kreeka) – 347 eKr) oli pütagoorlasest filosoof ja matemaatik, täppisteadlane, astronoom, riigimees, strateeg, Platoni kaasaegne.

Uus!!: Platon ja Archytas · Näe rohkem »

Aretē

Aretē (vanakreeka keeles ἀρετή; eesti keeles voorus, loomutäius) tähendas Vana-Kreekas üldiselt isiku suurepärasust või asja väljapaistvat kvaliteeti või suurt väärtust.

Uus!!: Platon ja Aretē · Näe rohkem »

Argumendid Jumala olemasolu vastu

Argumendid Jumala olemasolu vastu on argumendid, millega püütakse ümber lükata väidet, et eksisteerib Jumal kui kõiksuse kõikvõimas ja täiuslik looja ja valitseja.

Uus!!: Platon ja Argumendid Jumala olemasolu vastu · Näe rohkem »

Aristokraatia

Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele; vastandub monarhiale ja demokraatiale.

Uus!!: Platon ja Aristokraatia · Näe rohkem »

Aristophanes

Aristophanes Aristophanes (u 445 eKr – 385 eKr) oli kuulsaim vanakreeka (Atika) komöödiakirjanik, tragöödiaautorite Sophoklese ja Euripidese noorem kaasaegne, ainus vana-atika komöödia esindaja, kelle teoseid on tervikuna säilinud.

Uus!!: Platon ja Aristophanes · Näe rohkem »

Aristoteles

Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

Uus!!: Platon ja Aristoteles · Näe rohkem »

Aristotelese eetika

Aristotelese eetika on Aristotelese filosoofia osa, mis käsitleb inimese hüve.

Uus!!: Platon ja Aristotelese eetika · Näe rohkem »

Aristoxenos

Aristoxenos Tarasest Aristoxenos Tarasest (umbekaudu 370 eKr Taras – umbkaudu 300 eKr Ateena), Sokratese õpilase Spintharose poeg, kreeka filosoof ja muusikateoreetik.

Uus!!: Platon ja Aristoxenos · Näe rohkem »

Armastus

Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista.

Uus!!: Platon ja Armastus · Näe rohkem »

Armeenia mütoloogia

Armeenia mütoloogia on armeenlaste muistne mütoloogia.

Uus!!: Platon ja Armeenia mütoloogia · Näe rohkem »

Arthur Schopenhauer

Arthur Schopenhauer (22. veebruar 1788 – 21. september 1860) oli saksa filosoof, kes oma peateoses "Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") kirjeldab tahet kui maailma tagant kihutavat jõudu, mis otsib alaliselt rahuldust, seda aga kunagi leidmata.

Uus!!: Platon ja Arthur Schopenhauer · Näe rohkem »

Ateena

Ateena (uuskreeka keeles Αθήνα, Athína, vanakreeka keeles Ἀθῆναι, Athênai) on Kreeka pealinn ja suurim linn.

Uus!!: Platon ja Ateena · Näe rohkem »

Ateena kool

“Ateena kool” “Ateena kool” (itaalia keeles “Scuola di Atene”) on itaalia renessanssi esindanud kunstniku Raffaeli kavandatud fresko, mis maaliti tellimustööna ajavahemikus 1509–1511.

Uus!!: Platon ja Ateena kool · Näe rohkem »

Athanasios

Ikoon: Athanasios Aleksandriast Athanasios Aleksandriast ehk Athanasios Suur (Ἀθανάσιος) (ladinapäraselt Athanasius; kasutatakse ka nimekuju Atanasius; umbes 295–298 Aleksandria – 2. mai 373 Aleksandria) oli kreeka kirikuisa ja alates 328.

Uus!!: Platon ja Athanasios · Näe rohkem »

Atlantis

Atlantis Athanasius Kircheri kaardil (u. 1669) Atlantis on müütiline, katastroofi järel merre vajunud võimas, rikas ja imeline maa ja riik.

Uus!!: Platon ja Atlantis · Näe rohkem »

Augustinus

Augustinus Hippost Augustinus Hippost Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia – 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor.

Uus!!: Platon ja Augustinus · Näe rohkem »

Avalik esinemine

Avalik esinemine (vahel ka kõnekunst) on vahetult kohalolevale publikule suunatud esinemise viis.

Uus!!: Platon ja Avalik esinemine · Näe rohkem »

Avatud ühiskond

Avatud ühiskond (inglise open society) on tuntud kui filosoof Karl Raimund Popperi ühiskonnafilosoofia mõiste.

Uus!!: Platon ja Avatud ühiskond · Näe rohkem »

Avatud ühiskond ja selle vaenlased

"Avatud ühiskond ja selle vaenlased" on filosoof Karl Raimund Popperi tuntuim teos.

Uus!!: Platon ja Avatud ühiskond ja selle vaenlased · Näe rohkem »

Avatud Eesti raamat

"Avatud Eesti raamat" on eestikeelne peamiselt filosoofiat ja ühiskonnateadusi käsitlevate tõlkeraamatute sari, mis ilmub alates aastast 1994.

Uus!!: Platon ja Avatud Eesti raamat · Näe rohkem »

Ülevus

Ülevus on õhtumaise esteetika mõiste, mis märgib mõõtmatu ja kirjeldamatu objekti tekitatud tundmust.

Uus!!: Platon ja Ülevus · Näe rohkem »

Õiglus

Õiglus on sotsiaalne vahekord, mida peetakse õigeks.

Uus!!: Platon ja Õiglus · Näe rohkem »

Õigusfilosoofia

Õigusfilosoofia on õiguse aluseid käsitlev filosoofia haru.

Uus!!: Platon ja Õigusfilosoofia · Näe rohkem »

Éloge de l'amour

"Éloge de l'amour" ("Armastuse ülistus") on 2009.

Uus!!: Platon ja Éloge de l'amour · Näe rohkem »

Beauty (Scruton)

"Beauty" ("Ilu") on Roger Scrutoni filosoofiline raamat, mis ilmus 2009.

Uus!!: Platon ja Beauty (Scruton) · Näe rohkem »

Biograafiad (P)

Biograafiad (P) See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab P-tähega.

Uus!!: Platon ja Biograafiad (P) · Näe rohkem »

Boëthius

Boëthius oma õpilasi õpetamas Anicius Manlius Severinus Boëthius (480 Rooma – 524 või 525 Pavia) oli kristlik filosoof.

Uus!!: Platon ja Boëthius · Näe rohkem »

Bryson Herakleiast

Bryson Herakleiast (kreeka Βρύσων, 5. sajand eKr) oli vanakreeka sofist ja matemaatik, kes oli pärit Herakleia Pontike (vanakreeka Ἡράκλεια Ποντική) linnast Bitüünia maakonnas Väike-Aasias.

Uus!!: Platon ja Bryson Herakleiast · Näe rohkem »

Busiris

Atika punasefiguuriline vaasimaal aastast umbes 480 eKr Heraklesest Busirist tapmas Busiris oli vanakreeka mütoloogias Poseidoni poeg ja Egiptuse kuningas.

Uus!!: Platon ja Busiris · Näe rohkem »

Calcidius

Calcidiuse poolt ladina keelde tõlgitud Platoni dialoogi "Timaios" käsikiri, 10. saj. esimene pool Calcidius (ka Chalcidius; 4. sajand või 5. sajandi esimene pool) oli filosoof, kes tõlkis ladina keelde Platoni dialoogi "Timaios" alguse (7a–53c; pole teada, kas ta tõlkis ka ülejäänud osa) ning varustas selle kommentaaridega.

Uus!!: Platon ja Calcidius · Näe rohkem »

Charles Dunan

Charles Stanislas Dunan (22. november 1849 Nantes – 1931 Prantsusmaa) oli prantsuse filosoof.

Uus!!: Platon ja Charles Dunan · Näe rohkem »

Charmides

Charmides (kreeka Χαρμίδης; 5. sajand eKr) oli vanakreeka poliitik, kes oli pärit Ateena linnast Atikas.

Uus!!: Platon ja Charmides · Näe rohkem »

Charmides (dialoog)

"Charmides" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos.

Uus!!: Platon ja Charmides (dialoog) · Näe rohkem »

De hebdomadibus

"De hebdomadibus" ("Seitsmikest") on Boëthiuse teos.

Uus!!: Platon ja De hebdomadibus · Näe rohkem »

Demiurg

Demiurg on Jumal või jumalus, kes korrastab algkaose, võidab mütoloogilise ürgkoletise ja loob maailma.

Uus!!: Platon ja Demiurg · Näe rohkem »

Demograafia

Demograafiliste andmete esitamiseks eri piirkondade kohta võidaks sageli kasutada kaarte. Maailma riikide kaart rahvastiku suuruse järgi Demograafia (kreeka keelest – δῆμος dēmos inimesed, γράφω graphō kirjeldus) ehk rahvastikuteadus uurib rahvastiku suurust, struktuuri, rahvastikusündmusi (sünnid, surmad, ränne), rahvastikuprotsesse ja rahvastiku ruumilist paiknemist.

Uus!!: Platon ja Demograafia · Näe rohkem »

Dialektika

Dialektika (vanakreeka sõnast dialektikē, mis on tuletatud sõnast dialegesthai 'läbi või lahti rääkima') on filosoofia mõiste, mille tähendus on aegade jooksul muutunud ning mida tänapäeval ei mõisteta üheselt, kuid mida sageli seostatakse dialoogiga või vasturääkivusega või teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmisega.

Uus!!: Platon ja Dialektika · Näe rohkem »

Diogenes Laertios

Diogenes Laertios (vanakreeka keeles Διογένης Λαέρτιος, ladina keeles Diogenes Laërtius) oli vanakreeka filosoofide biograaf ja doksograaf.

Uus!!: Platon ja Diogenes Laertios · Näe rohkem »

Docta ignorantia

Docta ignorantia (sõna-sõnalt 'õpetatud teadmatus') on mõistmise (ratsionaalsuse) piire ületav teadmine, eriti Jumala kohta.

Uus!!: Platon ja Docta ignorantia · Näe rohkem »

Donald Davidson

Donald Herbert Davidson (6. märts 1917 Springfield, Massachusetts – 30. august 2003 Berkeley, California) oli ameerika filosoof, analüütilise filosoofia suurkujusid.

Uus!!: Platon ja Donald Davidson · Näe rohkem »

Doxa

Käesolev artikkel on tõlgitud Wikipedia ingliskeelsest versioonist Doxa. Doxa (Vana-Kreeka keeles δόξα; tegusõnast δοκεῖν dokein, "tunduma", "näima", "mõtlema" ja "nõustuma/heaks kiitma") on Kreeka sõna, mis tähendab levinud uskumust/tõekspidamist või populaarset arvamust.

Uus!!: Platon ja Doxa · Näe rohkem »

Echekrates

Echekrates (Ἐχεκράτης) Phleiusist (sündis umbes 417 eKr) oli vanakreeka filosoof, pütaagorlane, Philolaose ja Eurytose õpilane.

Uus!!: Platon ja Echekrates · Näe rohkem »

Eetika

Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.

Uus!!: Platon ja Eetika · Näe rohkem »

Eetika ja filosoofia piirid

"Eetika ja filosoofia piirid" ("Ethics and the Limits of Philosophy") on Bernard Williamsi filosoofiline raamat, mida peetakse tema peateoseks.

Uus!!: Platon ja Eetika ja filosoofia piirid · Näe rohkem »

Eimiski

Eimiski on midagi sellist, mida pole mitte mingis mõttes.

Uus!!: Platon ja Eimiski · Näe rohkem »

Element (stiihia)

Elementideks nimetatakse Euroopa ja ida traditsioonilistes maailmapiltides maailma ürgalgeid (kreeka arche).

Uus!!: Platon ja Element (stiihia) · Näe rohkem »

Elise-Eretria koolkond

Elise-Eretria koolkond on vanakreeka filosoofiakoolkond, mille rajas lühikest aega Sokratese tutvusringkonda kuulunud Phaidon ElisestDiogenes Laertios, "Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" II raamat, lõik 105 Phaidon on ka Platoni ühe dialoogi nimitegelane, kuid sellest hoolimata ei ole tema ja esialgse Elise koolkonna õpetusest palju teada.

Uus!!: Platon ja Elise-Eretria koolkond · Näe rohkem »

Elizabeth Telfer

Elizabeth Ann Telfer (sündinud 22. veebruaril 1936) on Briti filosoof.

Uus!!: Platon ja Elizabeth Telfer · Näe rohkem »

Emotsioon

Tunne ehk emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.

Uus!!: Platon ja Emotsioon · Näe rohkem »

Epikuros

Epikurose büst, roomlaste valmistatud Kreeka originaali järgi, mis on hävinud Epikuros (342/341 eKr Samos – 271/270 eKr Ateena) oli Vana-Kreeka filosoof ja epikureismi looja.

Uus!!: Platon ja Epikuros · Näe rohkem »

Epitaaf (kirjandus)

Epitaaf (kreeka keele sõnast epitaphios 'matusekõne' või 'matuse-') on lühike tekst surnud isiku kohta, enamasti on see kirjutatud tema hauatähisele.

Uus!!: Platon ja Epitaaf (kirjandus) · Näe rohkem »

Erik Satie

thumb Erik Alfred Leslie Satie (17. mai 1866 – 1. juuli 1925) oli prantsuse helilooja ja pianist.

Uus!!: Platon ja Erik Satie · Näe rohkem »

Eros och Agape

"Den kristna kärlekstanken genom tiderna: Eros och Agape" ('Kristlik armastuseidee läbi aegade: eeros ja agaape') on Anders Nygreni teoloogiline teos, mis ilmus algselt kahes köites 1930 ja 1936.

Uus!!: Platon ja Eros och Agape · Näe rohkem »

Essentsialism

Essentsialism on lähtumine eeldusest, et teatud tüüpi entiteetidel (või kõigil entiteetidel) on olemus (essentia), mis on iseloomustatav olemuslike omadustega.

Uus!!: Platon ja Essentsialism · Näe rohkem »

Esteetika

Esteetika (vanakreeka keeles aisthētikos 'meelelise tajuga seotud') on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi.

Uus!!: Platon ja Esteetika · Näe rohkem »

Etümoloogia

Etümoloogia (tuleneb vanakreeka sõnadest ἔτυμον ’tõde’, sõna algtähendus ning λόγος ’õpetus, sõna’) on keeleteaduse haru, milles uuritakse sõnade algupära, sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega.

Uus!!: Platon ja Etümoloogia · Näe rohkem »

Ethics: Inventing Right and Wrong

"Ethics: Inventing Right and Wrong" ("Eetika: õige ja väära leiutamine") on John Mackie filosoofiline raamat.

Uus!!: Platon ja Ethics: Inventing Right and Wrong · Näe rohkem »

Etoloogia

Etoloogia on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu.

Uus!!: Platon ja Etoloogia · Näe rohkem »

Eudoxos

Eudoxos Knidosest (410 või 408 eKr – 355 või 347 eKr) oli Vana-Kreeka astronoom ja matemaatik.

Uus!!: Platon ja Eudoxos · Näe rohkem »

Eukleides Megarast

Portree Megara Eukleidesest Eukleides Megarast (kreeka Εὐκλείδης; 5.–4. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, kes oli tõenäoliselt pärit Megara linnast Atikas.

Uus!!: Platon ja Eukleides Megarast · Näe rohkem »

Euthydemos

"Euthydemos" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos.

Uus!!: Platon ja Euthydemos · Näe rohkem »

Euthydemos (sofist)

Euthydemos (5. sajand eKr) oli vanakreeka sofist, kes oli pärit Chiose saarelt Egeuse meres.

Uus!!: Platon ja Euthydemos (sofist) · Näe rohkem »

Euthyphron

Dialoogi "Euthyphron" algus vanimas säilinud keskaegses käsikirjas "Euthyphron" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos.

Uus!!: Platon ja Euthyphron · Näe rohkem »

Evald Iljenkov

Evald Vassiljevitš Iljenkov (Эвальд Васильевич Ильенков; 18. veebruar 1924 Smolensk – 21. märts 1979 Moskva) oli vene filosoof.

Uus!!: Platon ja Evald Iljenkov · Näe rohkem »

Evolutsiooniõpetus

Evolutsiooni tutvustav stoppkaader-film "Fifty Million Years Ago" (1925) Evolutsiooniõpetus on teaduslik käsitlus eluslooduse evolutsioonist.

Uus!!: Platon ja Evolutsiooniõpetus · Näe rohkem »

Fazang

Fazang (hiina keeles 法藏) (643–712) oli väljapaistev ja mõjukas hiina budismi filosoof ja õpetaja, kolmas Huayani koolkonna viiest patriarhist, keda aga traditsiooniliselt peetaksegi Huayani koolkonna rajajaks.

Uus!!: Platon ja Fazang · Näe rohkem »

Füüsika

Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.

Uus!!: Platon ja Füüsika · Näe rohkem »

Füüsika (Aristoteles)

Aristotelese "Füüsika" esimene lehekülg Immanuel Bekkeri väljaandest (1837) "Füüsika" keskaegne käsikiri tõlkes ladina keelde; äärele on lisatud kreekakeelne algtekst "Füüsika" on üks Aristotelese peateoseid "Metafüüsika" ja "Nikomachose eetika" kõrval.

Uus!!: Platon ja Füüsika (Aristoteles) · Näe rohkem »

Filosoof

Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.

Uus!!: Platon ja Filosoof · Näe rohkem »

Filosoofia

Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.

Uus!!: Platon ja Filosoofia · Näe rohkem »

Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia

"Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes" ("Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse") on Georg Friedrich Wilhelm Hegeli teos, milles ta esitas oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde.

Uus!!: Platon ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »

Filosoofiliste teoste loend

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Platon ja Filosoofiliste teoste loend · Näe rohkem »

Fiona Macpherson

Fiona Macpherson (sündinud 19. oktoobril 1971) on filosoof, kes tegeleb tajufilosoofiaga.

Uus!!: Platon ja Fiona Macpherson · Näe rohkem »

Francesco Patrizi da Cherso

Francesco Patrizi kuju in Cres Francesco Patrizi da Cherso (ladina keeles Franciscus Patricius, horvaadi keeles Frane Petrić; 25. aprill 1529 Cresi saar, Veneetsia vabariik – 6. veebruar 1597) oli Veneetsia vabariigist, nüüdsest Horvaatiast pärit Itaalia renessansiaegne filosoof, teadlane, vaimulik ja luuletaja.

Uus!!: Platon ja Francesco Patrizi da Cherso · Näe rohkem »

Franz Joseph Gall

Franz Joseph Gall Franz Joseph Gall (9. märts 1758 – 22. august 1828) oli saksa anatoom ja füsioloog, keda võib pidada neuropsühholoogia rajajaks.

Uus!!: Platon ja Franz Joseph Gall · Näe rohkem »

Fraser's Edition of the Works of George Berkeley

"Fraser's Edition of The Works of George Berkeley" on Charles Sanders Peirce'i 1871.

Uus!!: Platon ja Fraser's Edition of the Works of George Berkeley · Näe rohkem »

Fredrika Bremer

Fredrika Bremer (17. august 1801 – 31. detsember 1865) oli Rootsi kirjanik ja naisõiguslane.

Uus!!: Platon ja Fredrika Bremer · Näe rohkem »

Friedrich Adolf Trendelenburg

Friedrich Adolf Trendelenburg Friedrich Adolf Trendelenburg (30. november 1802, Eutin, Lübecki vürstpiiskopkond, Püha Rooma Riik – 24. jaanuar 1872, Berliin, Brandenburgi provints, Preisi kuningriik, Saksa keisririik) oli Saksa filosoof ja filoloog.

Uus!!: Platon ja Friedrich Adolf Trendelenburg · Näe rohkem »

Friedrich Nietzsche

Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken – 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof.

Uus!!: Platon ja Friedrich Nietzsche · Näe rohkem »

G. E. M. Anscombe

pisi Gertrude Elizabeth Margaret Anscombe (18. märts 1919 Limerick, Iirimaa – 5. jaanuar 2001 Cambridge) oli Briti analüütiline filosoof.

Uus!!: Platon ja G. E. M. Anscombe · Näe rohkem »

Geórgios II

Geórgios II Georgios II (19. juuli 1890 – 1. aprill 1947) oli hellenite kuningas (Kreeka kuningas).

Uus!!: Platon ja Geórgios II · Näe rohkem »

Geotsentriline maailmasüsteem

Ptolemaiose geotsentriline maailmasüsteem Geotsentriline maailmasüsteem on maailmasüsteem (universumi mudel), mis paigutab Maa universumi keskpunkti.

Uus!!: Platon ja Geotsentriline maailmasüsteem · Näe rohkem »

Gilbert Ryle

Gilbert Ryle. Rex Whistleri loodud portree. Gilbert Ryle (19. august 1900 Brighton – 6. oktoober 1976 Oxford) oli inglise analüütiline filosoof.

Uus!!: Platon ja Gilbert Ryle · Näe rohkem »

Gilles Deleuze

Gilles Deleuze (18. jaanuar 1925 – 4. november 1995) oli prantsuse filosoof, kes on tuntud oma empiristliku immanentsuse filosoofia poolest.

Uus!!: Platon ja Gilles Deleuze · Näe rohkem »

Gillian Rose

Gillian Rosemary Rose (20. september 1947 London – 9. detsember 1995 Coventry) oli juudi päritolu Briti naisfilosoof.

Uus!!: Platon ja Gillian Rose · Näe rohkem »

Giovanni Pico della Mirandola

Giovanni Pico della Mirandola ((24. veebruar 1463 Mirandola – 17. november 1494 Firenze) oli renessansiaegse Itaalia filosoof ja humanist. Ta oli neoplatonismi ideede levitaja ja kristliku naturaalmaagia ja kabala traditsiooni looja, millest kujuneb Lääne esoteerika oluline mõjutaja. 1486. aastal kuulutas ta välja disputatsiooni, et väidelda 900 teesi üle, mis käsitlesid religiooni, filosoofia ja maagia küsimusi. Väitluse tarbeks kirjutas ta ka "Kõne inimväärikuse kohta", mida on kutsutud ka "renessanssi manifestiks" ning mis on ka nn "hermeetilise reformatsiooni" üks alustekste. Tema "900 teesi" oli esimene trükitud raamat, mille katoliku kirik kandis keelatud raamatute nimekirja.

Uus!!: Platon ja Giovanni Pico della Mirandola · Näe rohkem »

Glaukon

Glaukon (kreeka Γλαύκων; 5.–4. sajand eKr) oli Sokratese lähikondlane, kes tegutses Ateenas, aga oli tõenäoliselt pärit Kollytose deemist Atikas.

Uus!!: Platon ja Glaukon · Näe rohkem »

Good and Evil: An Absolute Conception

"Good and Evil: An Absolute Conception" on Raimond Gaita filosoofiline raamat.

Uus!!: Platon ja Good and Evil: An Absolute Conception · Näe rohkem »

Gorgias (Platoni dialoog)

"Gorgias" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos, kus käsitletakse retoorikat.

Uus!!: Platon ja Gorgias (Platoni dialoog) · Näe rohkem »

Gottfried Wilhelm Leibniz

Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.

Uus!!: Platon ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »

Gustav Teichmüller

Gustav Teichmüller Gustav Teichmüller (19. november 1832 Braunschweig – 22. mai 1888 Tartu) oli saksa filosoof ja filosoofiaajaloolane, kes töötas Eestis.

Uus!!: Platon ja Gustav Teichmüller · Näe rohkem »

Hüve

Hüve (inglise good) on üldises keelekasutuses tavaliselt täpsemalt määratlemata tähistus kõigele sellele, mille kasuks heakskiitvalt argumenteeritakse või mis on üldiselt tunnustatult püüdlemist väärt.

Uus!!: Platon ja Hüve · Näe rohkem »

Hellenistlik filosoofia

Hellenistlik filosoofia (klassikajärgne filosoofia periood) on antiikfilosoofia ajalõik, mis algas 4.

Uus!!: Platon ja Hellenistlik filosoofia · Näe rohkem »

Hellenite kirik

Helleenide kirik (Oswald Spengler kasutab teose "Õhtumaa allakäik" 2. osas, peamiselt alapeatükis "Araabia kultuuri probleeme", läbisegi nimetusi "kreeklaste kirik" ja "uusplatonistlik kirik", võrdsustades nähtust müsteeriumikultuse, antiikreligiooni ja paganlusega) oli kreekakeelne organisatsioon, mida kujundati tekkiva kristliku kiriku vastu.

Uus!!: Platon ja Hellenite kirik · Näe rohkem »

Henri II Estienne

"Trésor de la langue grecque" (redigeeritud aastal 1830) Henri II Estienne (/eɪˈtjɛn/; prantsuse keeles:; 1528 või 1531 Pariis – 1598 Lyon), tuntud ka kui Henricus Stephanus (/ˈstɛfənəs/), oli 16.

Uus!!: Platon ja Henri II Estienne · Näe rohkem »

Henry Aiken

Henry David Aiken (3. juuli 1912 Portland, Oregon – 30. märts 1982 Cambridge, Massachusetts) oli USA filosoof, kes tegeles eetika ja esteetikaga.

Uus!!: Platon ja Henry Aiken · Näe rohkem »

Herakleitos

Herakleitos (6.–5. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, kes tegutses Väike-Aasias Ephesose linnas.

Uus!!: Platon ja Herakleitos · Näe rohkem »

Hermann Sauppe

Hermann Sauppe gümnaasiumidirektorina Weimaris Hermann Sauppe Göttingeni Ülikooli professorina Hermann Sauppe (9. detsember 1809 Weesenstein Dresdeni lähedal – 15. september 1893 Göttingen) oli saksa klassikaline filoloog, pedagoog ja epigraafik.

Uus!!: Platon ja Hermann Sauppe · Näe rohkem »

Hermokrates (dialoog)

"Hermokrates" on üks Platoni dialoogidest, mille olemasolu on hüpoteetiline.

Uus!!: Platon ja Hermokrates (dialoog) · Näe rohkem »

Himu

Himu on inimese isu, soov või igatsus isiku või asja järgi.

Uus!!: Platon ja Himu · Näe rohkem »

Hing

Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.

Uus!!: Platon ja Hing · Näe rohkem »

Hippias

Hippias (5. sajandi lõpp eKr) oli vanakreeka sofist ja reetor Elise piirkonnast Peloponnesose poolsaarel.

Uus!!: Platon ja Hippias · Näe rohkem »

Hippias (lühem)

"Hippias (lühem)" (ka Väiksem Hippias) on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos, üks kahest dialoogist, mille peategelaseks on sofist Hippias.

Uus!!: Platon ja Hippias (lühem) · Näe rohkem »

Homoseksuaalsus Vana-Kreekas

Brygose maalija. ''Alkaios ja Sappho''. Atika punasefiguurilise kalathose A-pool. Umbes 470 eKr. Akragasest (Sitsiilia). Rooma koopia kreeka originaalist.Lesboselt pärit poetessi Sappho paljud armastusluuletused on pühendatud naistele. Tema järgi nimetatakse homoseksuaalseid naisi lesbideks (see nimetus ulatub tagasi 19. sajandisse) Warreni karika A-pool. 1. sajandi esimene pool. Leitud väidetavalt Jeruusalemma lähedalt Bittirist (Bethther). Hõbe. Briti Muuseum, ülemine korrus, ruum 70. reitevahelises ühtes. Mustafiguuriline atika karikas. Vana-Kreeka, 550–525 eKr. Louvre, kreeka, etruski ja rooma mälestiste osakond, Sully tiib, Campana galerii, ruum 39. Campana kogust, saadud 1861 Sümpoosion. Detail freskost Sukelduja haua põhjaseinalt Paestumist (kreeka koloonia Itaalias). Õhtumaa kõige vanemad mälestised (kirjandusteosed, kunstiteosed ja müüdid) samasooliste erootilistest suhetest on pärit Vana-Kreekast.

Uus!!: Platon ja Homoseksuaalsus Vana-Kreekas · Näe rohkem »

Hrõhori Skovoroda

Hrõhori Skovoroda (ladina keeles Gregorius Scovoroda; ukraina keeles Григорій Савич Сковорода; vene keeles Григорий Саввич Сковорода; 3. detsember 1722 – 9. november 1794) oli Ukraina kasakate päritolu filosoof, kes elas ja töötas Venemaa Keisririigis.

Uus!!: Platon ja Hrõhori Skovoroda · Näe rohkem »

Hulktahukas

Hulktahukas ehk polüeeder ehk tahukas on tasandiliste hulknurkadega piiratud kolmemõõtmeline geomeetriline keha.

Uus!!: Platon ja Hulktahukas · Näe rohkem »

Huumor

Naeratus võib olla huumorimeele väljenduseks. Maal William Shakespeare tegelasest Falstaffist, kunstnik Eduard von Grützner Huumor on vahend, mille eesmärk on esile kutsuda naermist ja pakkuda meelelahutust.

Uus!!: Platon ja Huumor · Näe rohkem »

Idealism

Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuslikult primaarseks.

Uus!!: Platon ja Idealism · Näe rohkem »

Idee

Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.

Uus!!: Platon ja Idee · Näe rohkem »

Ideoloogia

Ideoloogia on kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, huvisi, eelistusi, väärtusi, hoiakuid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ning juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist.

Uus!!: Platon ja Ideoloogia · Näe rohkem »

Ideoloogia ülev objekt

"Ideoloogia ülev objekt" ("The Sublime Object of Ideology") on Slavoj Žižeki filosoofiline raamat.

Uus!!: Platon ja Ideoloogia ülev objekt · Näe rohkem »

Ilisós

Ilisós (kreeka Ίλισός) on väike jõgi Kreekas Atika piirkonnas.

Uus!!: Platon ja Ilisós · Näe rohkem »

Ilu

Asuriit Paabulind Tadž Mahal Ilu on tajutava objekti (isiku, olendi, eseme, vaatepildi, helikombinatsiooni vm) omadus või omaduste kombinatsioon, mis tekitab meeldiva aistingu.

Uus!!: Platon ja Ilu · Näe rohkem »

Ilu looduses

"Ilu looduses" (Красота в природе) on Vladimir Solovjovi artikkel, üks tema põhilisi esteetikaalaseid töid.

Uus!!: Platon ja Ilu looduses · Näe rohkem »

Imede saar

"Imede saar" on Karl Ristikivi romaan, mis ilmus Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel aastal 1964.

Uus!!: Platon ja Imede saar · Näe rohkem »

Imestus

Imestus on inimese seisund, mille kutsuvad esile ebatavalised nähtused.

Uus!!: Platon ja Imestus · Näe rohkem »

Immanuel Kant

Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.

Uus!!: Platon ja Immanuel Kant · Näe rohkem »

Ingrid Albrecht

Ingrid V. Albrecht on USA filosoof, kes tegeleb moraalifilosoofiaga.

Uus!!: Platon ja Ingrid Albrecht · Näe rohkem »

Inimloomus

Inimloomuse all mõistetakse inimestele loomupäraselt ("looduslikult") omaste tunnuste (sh mõtte-, tunde- ja teguviiside) kogumit.

Uus!!: Platon ja Inimloomus · Näe rohkem »

Ioloogia

Vormilise piiritlemise kosmogenees hiina filosoofias. Ainult ring – wuji, ringlainelise joonega – taiji, kaks erivärvi ala – ljangyi, neli kaksjoont – sixiang (moodustavad yin-yangi), Varajase taeva kolmjooned ja Hilise taeva kolmjooned. (Taji on kujutatud kahjuks teistpidi pöörlevana.) Muutuste uurimine (易学 jik6 hok6/ yìxué) on "Zhouyi" ehk "Yijingi", sellega seotu ja selle rakenduste uurimine eri kultuuri valdkondades.

Uus!!: Platon ja Ioloogia · Näe rohkem »

Ion

Ion oli leidlaps.

Uus!!: Platon ja Ion · Näe rohkem »

Ion (Platoni dialoog)

"Ion" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos.

Uus!!: Platon ja Ion (Platoni dialoog) · Näe rohkem »

Iris Murdoch

Jean Iris Murdoch (15. juuli 1919 Dublin – 8. veebruar 1999) oli Iiri päritolu Suurbritannia kirjanik ja filosoof, kes 1987.

Uus!!: Platon ja Iris Murdoch · Näe rohkem »

Is Semantics Possible?

"Is Semantics Possible?" ("Kas semantika on võimalik?") on Hilary Putnami filosoofiline artikkel 1970.

Uus!!: Platon ja Is Semantics Possible? · Näe rohkem »

Jaan Unt

Jaan Unt Jaan Unt (7. november 1947 Tartu – 12. jaanuar 2012 Tartu) oli eesti klassikaline filoloog, tõlkija ja kirjandusteadlane.

Uus!!: Platon ja Jaan Unt · Näe rohkem »

Jean Bodin

Jean Bodin Jean Bodin (1529 või 1530 Angers, Maine-et-Loire'i departemang – 1596 Laon, Aisne'i departemang) oli prantsuse õigus- ja poliitikafilosoof, õigusteadlane ja majandusteadlane, Pariisi parlamendi liige ja õigusteaduste professor Toulouse'i ülikoolis.

Uus!!: Platon ja Jean Bodin · Näe rohkem »

Jeffrie Murphy

Jeffrie G. Murphy (26. november 1940 Woodruff, Lõuna-Carolina – 17. september 2020) oli USA filosoof, kes tegeles moraalifilosoofiaga, õigusfilosoofiaga, ühiskonnafilosoofiaga ja poliitikafilosoofiaga.

Uus!!: Platon ja Jeffrie Murphy · Näe rohkem »

Johannes Kepler

Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.

Uus!!: Platon ja Johannes Kepler · Näe rohkem »

John Stuart Mill

John Stuart Mill (20. mai 1806 London – 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest.

Uus!!: Platon ja John Stuart Mill · Näe rohkem »

Joseph de Maistre

Joseph de Maistre (Karl Vogel von Vogelsteini portree (u 1810) Krahv Joseph-Marie de Maistre (1. aprill 1753 – 26. veebruar 1821 Torino) oli Savoiast põlvnev konservatiivne prantsuskeelne filosoof, poliitikateoreetik ja kirjanik.

Uus!!: Platon ja Joseph de Maistre · Näe rohkem »

Jumalakogemus

"Jumalakogemus: Olemine, teadvus, õndsus" ("The Experience of God: Being, Consciousness, Bliss") on David Bentley Harti raamat.

Uus!!: Platon ja Jumalakogemus · Näe rohkem »

Kaasasündinud ideed

Gottfried Wilhelm Leibniz kaasasündinud idee pooldaja Kaasasündinud ideed on mõnede filosoofide kontseptsiooni järgi ideed, teadmised või uskumused, mis sünnivad koos mõistusega, mitte tajust ega kogemusest.

Uus!!: Platon ja Kaasasündinud ideed · Näe rohkem »

Kahekõnelus (2)

"Kahekõnelus" (2) Martin Buberi raamatu "Kahekõnelus" teise osa "Piirang" kokkuvõte PIIRANG Sfäärid Kahekõnelise (dialoogilise) ja monoloogilise elu sfäär ei lange kokku dialoogi ja monoloogi sfääriga isegi mitte juhul, kui pidada silmas neid dialoogi ja monoloogi vorme, milles puuduvad häälikud ja žestid.

Uus!!: Platon ja Kahekõnelus (2) · Näe rohkem »

Karl Morgenstern

Gerhard von Kügelgeni õlimaal, 1808–1809 Joseph Kriehuberi litograafia, 1828 Toomemäel Johann Karl Simon Morgenstern (28. august 1770 Magdeburg – 15. september 1852 Tartu) oli saksa keeleteadlane.

Uus!!: Platon ja Karl Morgenstern · Näe rohkem »

Karl Popper

Sir Karl Raimund Popper (28. juuli 1902 Viin – 17. september 1994 London, East Croydon) oli Austria juudi päritolu Briti filosoof.

Uus!!: Platon ja Karl Popper · Näe rohkem »

Katarsis

Katarsis (kreeka keeles κάθαρσις katharsis 'puhastumine') on emotsioonide puhastumine ja emotsionaalsete pingete maandamine kunsti abil või hinge puhastumine ja uuendumine elamuste mõjul.

Uus!!: Platon ja Katarsis · Näe rohkem »

Kategooriad

"Kategooriad" (vanakreeka keeles Περὶ τῶν κατηγοριῶν (Perì tṓn katēgoriṓn), ladina keeles Categoriae) on Aristotelese teos.

Uus!!: Platon ja Kategooriad · Näe rohkem »

Küllaldase aluse printsiip

Küllaldase aluse printsiip kõige lihtsamal kujul väidab, et miski ei saa toimuda ilma põhjuseta.

Uus!!: Platon ja Küllaldase aluse printsiip · Näe rohkem »

Külluse printsiip

Külluse printsiip (inglise keeles principle of plenitude) väljendab seisukohta, et loodu eksistents ja külluslikkus peab olema sama suur kui eksistentsi võimalikkus, olles seega kooskõlas oma lõpmatu ja ammendamatu allikaga.

Uus!!: Platon ja Külluse printsiip · Näe rohkem »

Kürenaikud

AristipposKürenaikud (vanakreeka keeles Κυρηναϊκοί (Kyrēnaïkoi) olid hedonistlikud filosoofid Vana-Kreeka filosoofiakoolkonnast. Koolkonna rajas Sokrates õpilane Aristippos (umbes 435 eKr – 356 eKr) Küreenest Ateenas IV s eKr. Ta tuli noorena Ateenasse, et saada Sokratese õpilaseks, kuid tema filosoofilised vaated kujunesid hoopis teises, naudingute poole püüdlemise suunas. Usutakse, et paljud Aristippose ehk Küreene koolkonna printsiibid formaliseeriti tema samanimelise lapselapse poolt. Kürenaikud rõhutasid valu, mis kõigi jaoks ebameeldiv, ja naudingu, mis kõigi jaoks meeldiv, vastandumist õpetades, et tõeline mõnu on olemuslik tunne, mis ei tähendanud mitte ainult kannatuste puudumist (nagu ütles Epikuros), vaid aistingute vaba nautimist. Väideti, et füüsiline lõbu ületab mistahes vaimse hüve. Epikuurliku arusaamaga, et nauding seisneb valu ja kannatuste puudumises, kürenaikud ei nõustunud, sest naudingu puudumine ei ole iseenesest valu. Kürenaikud kinnitasid, et kehalised naudingud on kaugelt paremad kui vaimsed naudingud, ja et kehalised kannatused on palju hullemad kui vaimsed kannatused, mistõttu nad ka pöörasid rohkem tähelepanu kehale kui vaimule. Koolkond ei jäänud kestma ning asendus sajandi pärast Epikurose koolkonnaga.

Uus!!: Platon ja Kürenaikud · Näe rohkem »

Kebes

Kebes Teebast (kreeka Κέβης; 5.–4. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, Sokratese lähikondlane, kes oli pärit Teeba linnast Boiootias.

Uus!!: Platon ja Kebes · Näe rohkem »

Keel

Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.

Uus!!: Platon ja Keel · Näe rohkem »

Keha ja vaimu dualism

Keha ja vaimu dualism on vaimufilosoofias arusaam, mille kohaselt vaimunähtused ei ole füüsilised nähtused ega ümberpöördult.

Uus!!: Platon ja Keha ja vaimu dualism · Näe rohkem »

Kell

Kell Päikesekell Varssavis Veekell Kell on seade aja mõõtmiseks.

Uus!!: Platon ja Kell · Näe rohkem »

Kephalos Klazomenaist

Kephalos Klazomenaist on Klazomenai linnast pärit jutustaja Platoni dialoogis "Parmenides".

Uus!!: Platon ja Kephalos Klazomenaist · Näe rohkem »

Kerberos

Kerberos Hadesega, 19. sajandi saksa entsüklopeedia Kerberos (vanakreeka keeles Κέρβερος, ladina keeles Cerberus) on vanakreeka ja vanarooma mütoloogias esinev mitmepealine koer, kes valvab Allilma väravaid, et hoida põgenemast neid, kes on ületanud Styxi jõe.

Uus!!: Platon ja Kerberos · Näe rohkem »

Keskaja filosoofia

Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne-Euroopa keskaegset filosoofiat.

Uus!!: Platon ja Keskaja filosoofia · Näe rohkem »

Kirjandusfilosoofia

Kirjandusfilosoofia on esteetika haru, mis tegeleb kirjanduse, eelkõige ilukirjanduse uurimisega.

Uus!!: Platon ja Kirjandusfilosoofia · Näe rohkem »

Klassikalised lood

"Klassikalised lood" on kirjastuse Eesti Raamat taskuformaadis ilukirjanduslik raamatusari, mis ilmus esialgu aastatel 1970–1992.

Uus!!: Platon ja Klassikalised lood · Näe rohkem »

Kognitiivne psühholoogia

Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetuspsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib vaimseid protsesse nagu tähelepanu, keelekasutus, mälu, taju, probleemilahendamine, loovus ja mõtlemine.

Uus!!: Platon ja Kognitiivne psühholoogia · Näe rohkem »

Kolmanda inimese argument

Aristoteles, koopia Lysippose loodud portreest Kolmanda inimese argument, millest räägib esimesena Platon oma dialoogis "Parmenides" (132d-133a), on Platoni ideedeõpetuse kriitika.

Uus!!: Platon ja Kolmanda inimese argument · Näe rohkem »

Kratylos

Dialoogi "Kratylos" algus vanimas säilinud keskaegses käsikirjas "Kratylos" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos.

Uus!!: Platon ja Kratylos · Näe rohkem »

Kratylos (filosoof)

Kratylos oli (kreeka Κρατύλος; V sajand eKr) oli vanakreeka filosoof Ateena linnast.

Uus!!: Platon ja Kratylos (filosoof) · Näe rohkem »

Kreeka õigus

Kreeka õigus on alates kaheksandast sajandist enne Kristust Vana-Kreekas kehtinud õiguskord.

Uus!!: Platon ja Kreeka õigus · Näe rohkem »

Kriitiline mõtlemine

Kriitiline mõtlemine on võime hinnata üksiku teema või teemaga seotud olemasoleva teabe tõesust või väärust ja luua põhjendatud eelarvamuste vaba kokkuvõte.

Uus!!: Platon ja Kriitiline mõtlemine · Näe rohkem »

Kristlik filosoofia

Kristlikuks filosoofiaks nimetatakse kristlusel põhinevat filosoofilist traditsiooni.

Uus!!: Platon ja Kristlik filosoofia · Näe rohkem »

Kristlik platonism

Kristlik platonism (ka platonislik kristlus) on kristluse maailmavaate alus, mis kujunes välja esimese aastatuhande esimesel poolel.

Uus!!: Platon ja Kristlik platonism · Näe rohkem »

Kritias

Kritias (kreeka Κριτίας, u 460 – 403 eKr) oli vanakreeka poliitik, kõnemees ja kirjanik, keda on arvatud sofistide hulka.

Uus!!: Platon ja Kritias · Näe rohkem »

Kritias (dialoog)

Dialoogi "Kritias" algus vanimas säilinud käsikirjas "Kritias" on üks Platoni dialoogidest.

Uus!!: Platon ja Kritias (dialoog) · Näe rohkem »

Kriton

"Kriton" on Platoni filosoofiline dialoog (vestlus), mis toimub Kritoni ja Sokratese vahel.

Uus!!: Platon ja Kriton · Näe rohkem »

Kriton (täpsustus)

Kriton on mitme isiku ja vähemalt ühe teose pealkiri.

Uus!!: Platon ja Kriton (täpsustus) · Näe rohkem »

Kriton Alopekest

Kriton Alopekest (kreeka Κρίτων Άλωπεκῆθεν), umbes 469 – 4.

Uus!!: Platon ja Kriton Alopekest · Näe rohkem »

Kultuuriteadus ja loodusteadus

"Kultuuriteadus ja loodusteadus" ("Kulturwissenschaft und Naturwissenschaft") on Heinrich Rickerti teos, milles ta arendab edasi Wilhelm Windelbandi kõnes "Ajalugu ja loodusteadus" esitatud ideid.

Uus!!: Platon ja Kultuuriteadus ja loodusteadus · Näe rohkem »

Kwasi Wiredu

Kwasi Wiredu (3. oktoober 1931 Kumasi – jaanuar 2022) oli üks tuntumaid tänapäeva Aafrika filosoofe.

Uus!!: Platon ja Kwasi Wiredu · Näe rohkem »

L'amour en éclats

"L'amour en éclats" on Jean-Luc Nancy filosoofiline kirjutis.

Uus!!: Platon ja L'amour en éclats · Näe rohkem »

Laches

"Laches" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos.

Uus!!: Platon ja Laches · Näe rohkem »

Laches (kindral)

Laches (umbkaudu 475–418 eKr) oli vanakreeka aristokraat ja Ateena väepealik Peloponnesose sõjas.

Uus!!: Platon ja Laches (kindral) · Näe rohkem »

Lapsepõlvefilosoofia

Lapsepõlvefilosoofia on filosoofia haru, mis esindab lapse uudishimuliku loomuse ulatust ja sügavust.

Uus!!: Platon ja Lapsepõlvefilosoofia · Näe rohkem »

Life's Dominion

"Life's Dominion: An Argument about Abortion, Euthanasia, and Individual Freedom" on Ronald Dworkini filosoofiline raamat.

Uus!!: Platon ja Life's Dominion · Näe rohkem »

Logik der Forschung

"Logik der Forschung" ("Uurimistöö loogika") on Karl Popperi filosoofiline raamat, mis ilmus esmaväljaandes 1934.

Uus!!: Platon ja Logik der Forschung · Näe rohkem »

Lomograafia

Näide lomo-fotost. Autor: Nadja HaugasLomograafia (ingl. k. Lomography) on Lomographische AG kommerts kaubamärk Austrias, mis on seotud fotograafia erinevate toodete ning teenustega.

Uus!!: Platon ja Lomograafia · Näe rohkem »

Loodusfilosoofia

Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut.

Uus!!: Platon ja Loodusfilosoofia · Näe rohkem »

Loogikateadus

"Loogikateadus" ("Wissenschaft der Logik") on Georg Wilhelm Friedrich Hegeli teos.

Uus!!: Platon ja Loogikateadus · Näe rohkem »

Loomeprotsess

Loomeprotsess (inglise keeles creative process, saksa keeles kreativer Prozess), ka looming, on originaalse tulemuseni jõudmine.

Uus!!: Platon ja Loomeprotsess · Näe rohkem »

Loomuõigus

Loomuõigus on õigusteooria, milles usutakse, et on olemas mingisugused moraalipõhimõtted ja reeglid, mida inimene mitte mingil juhul muuta ei tohi ja mis kehtivad eranditult kõikidele inimestele.

Uus!!: Platon ja Loomuõigus · Näe rohkem »

Loomus

Loomuse all mõistetakse filosoofias millegi iseseisvat, mõistusse haaramisele eelnevat ("looduslikku") olemasolu, mida eeldatakse enne selle filosoofilist tematiseerimist.

Uus!!: Platon ja Loomus · Näe rohkem »

Love (Milligan)

"Love" (2011) on Tony Milligani ülevaade armastuse filosoofilistest küsimustest.

Uus!!: Platon ja Love (Milligan) · Näe rohkem »

Love in dark times: Iris Murdoch on openness and the void

"Love in dark times: Iris Murdoch on openness and the void" on Tony Milligani artikkel.

Uus!!: Platon ja Love in dark times: Iris Murdoch on openness and the void · Näe rohkem »

Love's Vision

"Love's Vision" on Troy Jollimore'i filosoofiline raamat, mis ilmus 2011.

Uus!!: Platon ja Love's Vision · Näe rohkem »

Love, Friendship, and the Self

"Love, Friendship, and the Self: Intimacy, Identification, and the Social Nature of Persons" on Bennett Helmi filosoofiline teos.

Uus!!: Platon ja Love, Friendship, and the Self · Näe rohkem »

Lykurgos (Ateena)

Lykurgos (umbes 390 eKr – 324 eKr) oli Ateena aristokraat, oraator ja poliitik.

Uus!!: Platon ja Lykurgos (Ateena) · Näe rohkem »

Lysis

"Lysis" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos.

Uus!!: Platon ja Lysis · Näe rohkem »

Maailm kui tahe ja kujutlus

"Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") on saksa filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos.

Uus!!: Platon ja Maailm kui tahe ja kujutlus · Näe rohkem »

Maitse mõõdupuust

"Of the Standard of Taste" ("Maitse standardist") on David Hume'i essee, mis ilmus 1757.

Uus!!: Platon ja Maitse mõõdupuust · Näe rohkem »

Majandusteadlaste loend

Siin on loetletud majandusteadlasi ja majandusteaduse eelkäijaid.

Uus!!: Platon ja Majandusteadlaste loend · Näe rohkem »

Marcus Aurelius

Marcus Aurelius (ladina keeles Imperator Caesar Divi Antonini Pii Divi Hadriani Marcus Aurelius Antoninus Augustus; sünninimi Marcus Annius Catilius Severus; 26. aprill 121 – 17. märts 180) oli Vana-Rooma keiser 7. märtsist 161 kuni surmani.

Uus!!: Platon ja Marcus Aurelius · Näe rohkem »

Marju Lepajõe

Marju Lepajõe 2012. aastal Tartu Ülikooli katusel. Foto: Lauri Kulpsoo Marju Lepajõe (28. oktoober 1962 Tartu – 4. juuli 2019) oli eesti religiooniloolane, klassikaline filoloog ja tõlkija.

Uus!!: Platon ja Marju Lepajõe · Näe rohkem »

Martin Buber

pisi Martin Buber (8. veebruar 1878 Viin – 13. juuni 1965 Jeruusalemm) oli Austrias, Saksamaal ja Iisraelis elanud juudi filosoof, teoloog, kirjanik ja pedagoog.

Uus!!: Platon ja Martin Buber · Näe rohkem »

Martin Heidegger

Martin Heidegger (26. september 1889 Meßkirch – 26. mai 1976 Freiburg) oli saksa filosoof, üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe.

Uus!!: Platon ja Martin Heidegger · Näe rohkem »

Masin

Video Eske Rexi joonistusmasinast Masin (ladina machina, vanakreeka mēchanḗ) on mehaanilist liikumist rakendav seade, mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada.

Uus!!: Platon ja Masin · Näe rohkem »

Matemaatikute loend

Siin on loetletud matemaatikuid.

Uus!!: Platon ja Matemaatikute loend · Näe rohkem »

Märt Põder

Märt Põder 2022. aastal Märt Põder (sündinud 11. septembril 1979 Tartus) on eesti filosoof, infovabaduse ja digiõiguste aktivist, saatejuht, publitsist ja tõlkija.

Uus!!: Platon ja Märt Põder · Näe rohkem »

Mõistekesksus

Mõistekesksus (kr logotsentrism, sõna-, mõttekesksus) on aluste või kindla tähenduse keskne mõtlemine, mis ühendab kõik mõttesüsteemid ühe ja kõige üldisema keskme (Jumal, idee, mina, teadvus jne) ümber.

Uus!!: Platon ja Mõistekesksus · Näe rohkem »

Mõistus

Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.

Uus!!: Platon ja Mõistus · Näe rohkem »

Mõttevabadus

Mõttevabadus (ka südametunnistuse vabadus) on üks inimõigustest, mis tähendab õigust omada seisukohti.

Uus!!: Platon ja Mõttevabadus · Näe rohkem »

Menexenos (dialoog)

Dialoogi "Menexenos" keskaegses käsikirjas aastast 1513 "Menexenos" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis teos.

Uus!!: Platon ja Menexenos (dialoog) · Näe rohkem »

Menon

Menon (umbkaudu 423 eKr – umbkaudu 400 eKr) oli vanakreeka poliitik ja Tessaalia väepealik.

Uus!!: Platon ja Menon · Näe rohkem »

Menon (dialoog)

Dialoogi "Menon" algus vanimas säilinud keskaegses käsikirjas "Menon" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos.

Uus!!: Platon ja Menon (dialoog) · Näe rohkem »

Metaeetika

Metaeetika on eetika haru, mis uurib eetikaterminite tähendust, eetiliste väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja otsustuste õigustatust.

Uus!!: Platon ja Metaeetika · Näe rohkem »

Metafüüsika 7

Metafüüsika 7. raamatu algus, Moerbeke Williami 14. sajandi ladinakeelne tõlge "Metafüüsika" 7.

Uus!!: Platon ja Metafüüsika 7 · Näe rohkem »

Metaphysics

"Metaphysics" on Richard Taylori filosoofiline raamat.

Uus!!: Platon ja Metaphysics · Näe rohkem »

Metaphysics as a Guide to Morals

"Metaphysics as a Guide to Morals" on Iris Murdochi filosoofiline raamat.

Uus!!: Platon ja Metaphysics as a Guide to Morals · Näe rohkem »

Mikael Agricola

Mikael Agricola (umbes 1510 Uusimaa, Torsby – 9. aprill 1557 Kyrönniemi) oli Soome vaimulik, soome kirjakeele rajaja, üks tähtsamaid reformatsiooni edendajaid Soomes.

Uus!!: Platon ja Mikael Agricola · Näe rohkem »

Mimees

Mimees, varem ka mimesis, (vanakreeka sõnast mimēsis, 'jäljendus') on filosoofias ja kunstiteoorias jäljendus kui asjade omavaheline suhe või suhestumise protsess, mis leiab aset idee ja tegelikkuse, tegelikkuse ja kunstiteose, kunstiteose ja hinge, looduse ja hinge vms vahel.

Uus!!: Platon ja Mimees · Näe rohkem »

Misoloogia

Misoloogia (vanakreeka keeles μισολογία) on mõistuse, loogika, mõtlemise ja argumentide vihkamine, kartus või umbusaldamine.

Uus!!: Platon ja Misoloogia · Näe rohkem »

Moraal

Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.

Uus!!: Platon ja Moraal · Näe rohkem »

Moraalne motivatsioon

Moraalne motivatsioon on moraaliotsustustest tulenev motivatsioon toimida nendele vastavalt.

Uus!!: Platon ja Moraalne motivatsioon · Näe rohkem »

Moraalne vedamine

Moraalseks vedamiseks ehk moraalseks õnneks nimetatakse olukorda, milles toimija kohta on õige teha moraaliotsustusi hoolimata sellest, et see, mille eest talle hinnanguid antakse, sõltub teguritest, mis pole tema kontrolli all.

Uus!!: Platon ja Moraalne vedamine · Näe rohkem »

Morality: Its Nature and Justification

"Morality: Its Nature and Justification" on Bernard Gerti filosoofiline raamat.

Uus!!: Platon ja Morality: Its Nature and Justification · Näe rohkem »

Mustrid looduses

düünid kõrbeliivas Mustrid looduses on nähtavad vormilised korrapärad, mida looduses leidub.

Uus!!: Platon ja Mustrid looduses · Näe rohkem »

Myles Burnyeat

Myles Fredric Burnyeat (1. jaanuar 1939 – 20. september 2019) oli inglise filosoofiaajaloolane, kes tegeles antiikfilosoofiaga.

Uus!!: Platon ja Myles Burnyeat · Näe rohkem »

Naturalism (filosoofia)

Naturalism on filosoofias üldnimetus mitmele filosoofilisele positsioonile, mis lähendavad filosoofiat loodusteadusele.

Uus!!: Platon ja Naturalism (filosoofia) · Näe rohkem »

Negative Dialektik

"Negative Dialektik" ("Negatiivne dialektika") on Theodor Adorno filosoofiline teos.

Uus!!: Platon ja Negative Dialektik · Näe rohkem »

Neil Delaney

Neil Francis Delaney on USA filosoof.

Uus!!: Platon ja Neil Delaney · Näe rohkem »

Niccolò Machiavelli

Niccolò Machiavelli (3. mai 1469 Firenze – 21. või 22. juuni 1527 Firenze) oli renessansiaegse Itaalia poliitiline mõtleja ja üks oma kaasaegse poliitikateaduse (ingl k political science) rajaja; sõjateoreetik ja Firenze linnvabariigi teenistuja; kirjanik, luuletaja ja dramaturg ning itaalia kirjakeele arendaja.

Uus!!: Platon ja Niccolò Machiavelli · Näe rohkem »

Nicolaus Cusanus

pisi Nicolaus Cusanus ehk Kuesi Nikolaus ehk Nikolaus Kuesist (1401 Kuesis Moseli ääres (praegu Bernkastel-Kues) – 11. august 1464 Todis (Umbria)) oli kirikutegelane, kardinal ja universaalõpetlane, keda paljud peavad 15. sajandi tähtsaimaks filosoofiks ja üheks tähtsamaks matemaatikuks.

Uus!!: Platon ja Nicolaus Cusanus · Näe rohkem »

Nikomachose eetika

1837. aasta väljaande 1. peatükk "Nikomachose eetika" (vanakreeka ἠθικὰ Νικομάχεια (ēthiká Nikomácheia)) on kolmest Aristotelese nime all pärandunud eetikat käsitlevast kirjutisest kõige tähtsam.

Uus!!: Platon ja Nikomachose eetika · Näe rohkem »

Nous

Nous (ka nus; vanakreeka νοῦς, ka νόος) on vanakreeka sõna, mida on muu hulgas filosoofias mitmes tähenduses tarvitatud.

Uus!!: Platon ja Nous · Näe rohkem »

Olemine

Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.

Uus!!: Platon ja Olemine · Näe rohkem »

Olemine ja aeg

"Olemine ja aeg" (saksa keeles "Sein und Zeit", 1927) on Saksa filosoofi Martin Heideggeri raamat.

Uus!!: Platon ja Olemine ja aeg · Näe rohkem »

Olemise ahel

1579. aastal https://es.wikipedia.org/wiki/Diego_de_Valad%C3%A9s Diego de Valadése poolt tehtud joonis olemise ahelast Olemise ahel on kõikehõlmav hierarhiline struktuur, mille paljudest versioonidest tuntuim on keskajal sätestatud kristlik jumalale alluv ahel.

Uus!!: Platon ja Olemise ahel · Näe rohkem »

Olemus

Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.

Uus!!: Platon ja Olemus · Näe rohkem »

Olulisemate muusikateoreetiliste tekstide kronoloogiline loend

Siin on kronoloogiliselt loetletud olulisemaid muusikateoreetilisi tekste ja nende autoreid.

Uus!!: Platon ja Olulisemate muusikateoreetiliste tekstide kronoloogiline loend · Näe rohkem »

Ontoloogia

Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).

Uus!!: Platon ja Ontoloogia · Näe rohkem »

Ontoloogiline diferents

Ontoloogiline diferents (saksa keeles die ontologische Differenz) on eelkõige Martin Heideggeri filosoofia üks tunnusmõisteid, mis osutab otsustavale vahetegemisele oleva olemise (das Sein des Seienden, olevale kuuluv olemine) ja olemise enese vahel.

Uus!!: Platon ja Ontoloogiline diferents · Näe rohkem »

Optika

Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.

Uus!!: Platon ja Optika · Näe rohkem »

Otto Kaiser

Otto Kaiser (30. november 1924 Prenzlau – 14. detsember 2017 Marburg) oli saksa teoloog, filosoof ja Vana Testamendi spetsialist.

Uus!!: Platon ja Otto Kaiser · Näe rohkem »

Ousia

Ousia (ka: usia, oysia; vanakreeka οὐσία; eesti 'olemus, olevus, olemine', ladina essentia, saksa das Wesen) on vanakreeka filosoofia üks olulisemaid sõnu.

Uus!!: Platon ja Ousia · Näe rohkem »

Parmenides

Pildi autor Raffaello Sanzio Parmenides (umbes 540 – 480 eKr) oli vanakreeka filosoof, kelle kodulinnaks oli Elea linn Suur-Kreekas (praegune Velia linn Lõuna-Itaalias) ja keda loetakse vastavalt oma kodukohale eleaatide koolkonda kuuluvaks ning klassifitseeritakse eelsokraatikuks, nagu kõiki Sokratesele ajalooliselt eelnevaid filosoofe.

Uus!!: Platon ja Parmenides · Näe rohkem »

Parmenides (Platon)

"Parmenides" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos, mis kannab tuntud eelsokraatilise filosoofi Parmenidese nime.

Uus!!: Platon ja Parmenides (Platon) · Näe rohkem »

Paternalism

Paternalism on konservatiivne (minevikust kinnihoidmise tähenduses) poliitiline ideoloogia, mis põhjendab ühe inimese õigust piirata teise inimese tahtevabadust ja eneseteostuse õigust.

Uus!!: Platon ja Paternalism · Näe rohkem »

Patristika

Patristika on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias.

Uus!!: Platon ja Patristika · Näe rohkem »

Patt Uues Testamendis

Bellini, Giovanni Christ's Blessing, 1460 Uus Testament jätkab judaismi traditsiooni, kus sõna patt tähistab tegevust või hoiakut, mis on Jumalaga vastuolus.

Uus!!: Platon ja Patt Uues Testamendis · Näe rohkem »

Phaidon

"Phaidon" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis kirjutatud filosoofiline teos, mis kuulub Platoni keskmise perioodi dialoogide hulka.

Uus!!: Platon ja Phaidon · Näe rohkem »

Phaidon Elisest

Phaidon Elisest (kreeka Φαίδων ὁ Ἠλεῖος, 5.–4. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, Elise-Eretria koolkonna rajaja, kes oli pärit Elise piirkonnast Peloponnesose poolsaarel.

Uus!!: Platon ja Phaidon Elisest · Näe rohkem »

Phaidros

"Phaidros" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos.

Uus!!: Platon ja Phaidros · Näe rohkem »

Philebos

Dialoogi "Philebos" algus käsikirjas aastast 895 "Philebos" (kreeka Φίληβος) on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis kirjutatud filosoofiline teos.

Uus!!: Platon ja Philebos · Näe rohkem »

Philolaos

Philolaos ehk Philolaos Krotonist (vanakreeka Φιλόλαος, ladina Philolaus; u 480...475 eKr – u 405...385 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes arvatakse pütaagorlaste ja Sokratese-eelsete filosoofide hulka.

Uus!!: Platon ja Philolaos · Näe rohkem »

Philon Aleksandriast

Philon sündis Aleksandrias u 30–20 eKr, rikkas juudi perekonnas.

Uus!!: Platon ja Philon Aleksandriast · Näe rohkem »

Philosophia

Eesti sõna "filosoofia" ja selle vasted paljudes teistes keeltes pärinevad vanakreeka sõnast "philosophia" (φιλοσοφία).

Uus!!: Platon ja Philosophia · Näe rohkem »

Philosophy of Mathematics: An Introduction

"Philosophy of Mathematics: An Introduction" on David Bostocki filosoofiline raamat, mis ilmus 2009.

Uus!!: Platon ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · Näe rohkem »

Philosophy of Science: A Contemporary Approach

"Philosophy of Science: A Contemporary Approach" ("Teadusfilosoofia: tänapäevane lähenemine") on Alex Rosenbergi raamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse.

Uus!!: Platon ja Philosophy of Science: A Contemporary Approach · Näe rohkem »

Pidusöök (Platon)

Anselm Feuerbach "Platoni pidusöök" 1874 Pidusöök on Platoni dialoog, mille teemaks on armastus.

Uus!!: Platon ja Pidusöök (Platon) · Näe rohkem »

Platoni Akadeemia

Platoni Akadeemia oli Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr.

Uus!!: Platon ja Platoni Akadeemia · Näe rohkem »

Platoni dialoogid

Platoni dialoogid on vanakreeka filosoofi Platoni dialoogivormis filosoofilised teosed.

Uus!!: Platon ja Platoni dialoogid · Näe rohkem »

Platonism

Platoni Akadeemia kunagine asupaik Ateenas, 2008. Platonism on mõni filosoofia suund, mis lähtub antiikfilosoof Platoni filosoofia tõlgendustest.

Uus!!: Platon ja Platonism · Näe rohkem »

Platonism (matemaatika)

Platonism ehk matemaatiline platonism on filosoofias seisukoht, mille järgi on sõltumatult inimestest, keelest, mõtlemisest ja inimtegevusest olemas abstraktsed matemaatilised objektid.

Uus!!: Platon ja Platonism (matemaatika) · Näe rohkem »

Poliitiline filosoofia

Poliitiline filosoofia on poliitikast mõtlemine ja poliitika toimimise ülevaade.

Uus!!: Platon ja Poliitiline filosoofia · Näe rohkem »

Poliitiline vabadus

Poliitiline vabadus (ka poliitiline iseseisvus) on enesemääramise ja isikliku tahte väljendamise õigus.

Uus!!: Platon ja Poliitiline vabadus · Näe rohkem »

Politeia

"Politeia" ehk "Riik" on Platoni dialoog, mille peateema on arutelu selle üle, mis on õiglus ja milline on parim poliitiline kord.

Uus!!: Platon ja Politeia · Näe rohkem »

Political Philosophy

"Political Philosophy" on Jean Hamptoni sissejuhatav raamat poliitikafilosoofiast.

Uus!!: Platon ja Political Philosophy · Näe rohkem »

Poseidonios

Posidonius Poseidonios Apameiast (ka Poseidonios Rhodoselt; kreeka keeles Ποσειδώνιος, Poseidonios; u. 135 eKr, Apameia, Süüria – u. 51 eKr, Rhodos või Rooma) oli vanakreeka filosoof stoikute koolkonnast ning üks oma aja suuremaid erudiite Stoic, ühtlasi poliitik, astronoom, geograaf, ajaloolane ja õpetaja, kes sündis Süürias Apameas ning tegutses Rhodose saarel.

Uus!!: Platon ja Poseidonios · Näe rohkem »

Practical Ethics

"Practical Ethics" on Peter Singeri filosoofiline raamat.

Uus!!: Platon ja Practical Ethics · Näe rohkem »

Praktika

Praktika on üldmõiste, mis vastandub teooriale.

Uus!!: Platon ja Praktika · Näe rohkem »

Prodikos

Prodikos (kreeka keeles Πρόδικος; u 465 eKr – u 395 eKr) oli vanakreeka filosoof, üks sofistidest.

Uus!!: Platon ja Prodikos · Näe rohkem »

Protagoras (Platoni dialoog)

Dialoogi "Protagoras" algus vanimas säilinud keskaegses käsikirjas "Protagoras" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos.

Uus!!: Platon ja Protagoras (Platoni dialoog) · Näe rohkem »

Psühholoogia

Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.

Uus!!: Platon ja Psühholoogia · Näe rohkem »

Psühhosõda

Psühhosõda ehk psühholoogiline sõda on vastase mõjutamine kunstiliste, poliitiliste, meedia ja kõikide propagandavahenditega, nii lahingus kui ka väljaspool lahinguvälja.

Uus!!: Platon ja Psühhosõda · Näe rohkem »

Raffael

Raffaeli autoportree "Püha Jüri võitlus lohega" (õli, 1505, Pariis, Louvre) Raffael (kodanikunimega Raffaello Sanzio ehk Raffaello Santi; 6. aprill 1483 Urbino – 6. aprill 1520 Rooma) oli Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik ja arhitekt.

Uus!!: Platon ja Raffael · Näe rohkem »

Rahateooria

Eri valuutades välja antud rahatähed nominaalse väärtusega 5000, kuid ostujõult väga erineva väärtusega Rahateooria on majandusteaduse haru, mis uurib raha olemust, selle kasutust, teoreetilisi kontseptsioone ja nende mõju majanduse ja ühiskonna arengutele.

Uus!!: Platon ja Rahateooria · Näe rohkem »

Ralph Waldo Emerson

Ralph Waldo Emerson Ralph Waldo Emerson (25. mai 1803 – 27. aprill 1882) oli ameerika proosakirjanik, luuletaja ja filosoof.

Uus!!: Platon ja Ralph Waldo Emerson · Näe rohkem »

Rūḩollāh Khomeynī

Rūḩollāh Khomeynī Rūḩollāh Khomeynī Rūḩollāh Mūsavī Khomeynī (pärsia روح‌الله موسوی خمینی; tõenäoliselt 24. september 1902 – 3. juuni 1989 Teheran) oli Iraani šiiitlik vaimulik (ajatolla) ja poliitik.

Uus!!: Platon ja Rūḩollāh Khomeynī · Näe rohkem »

Reaalsus

Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.

Uus!!: Platon ja Reaalsus · Näe rohkem »

Relativism

Relativism on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast vms taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast.

Uus!!: Platon ja Relativism · Näe rohkem »

Richard Kraut

Richard Kraut (sündinud 27. oktoobril 1944 Brooklynis) on USA filosoof.

Uus!!: Platon ja Richard Kraut · Näe rohkem »

Richard Sorabji

Sir Richard Rustom Kharsedji Sorabji (sündinud 8. novembril 1934 Oxfordis) on Briti filosoofiaajaloolane.

Uus!!: Platon ja Richard Sorabji · Näe rohkem »

Richard Taylor (filosoof)

Richard Taylor (5. november 1919 – 30. oktoober 2003 Trumansburgi lähedal) oli USA filosoof ja mesinik.

Uus!!: Platon ja Richard Taylor (filosoof) · Näe rohkem »

Riigimees

Dialoogi "Riigimees" algus vanimas säilinud keskaegses käsikirjas "Riigimees" (kreeka Πολιτικός) on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis kirjutatud filosoofiline teos, mis kuulub üldise arvamuse kohaselt Platoni hiliste dialoogide hulka.

Uus!!: Platon ja Riigimees · Näe rohkem »

Ringjoon

Ringjoon ja selle keskpunkt Ringjoon keskpunktiga ''M'' ja raadiusega ''r'' Ringjooneks (üldkeeles ka ringiks) nimetatakse elementaargeomeetrias tasandi antud punktist (ringjoone keskpunktist) kindlal (tavaliselt) positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulka.

Uus!!: Platon ja Ringjoon · Näe rohkem »

Rinnavähk

Mammograafilise uuringuga saadud kujutised tervest (vasakpoolne) ja kasvajaga (parempoolne, tähistatud nooltega) rinnast Rinnavähk ehk rinnanäärmevähk ehk rinnakartsinoom (cancer mammae) on rinnanäärme pahaloomuline kasvaja, rinnakoest arenev vähktõve liik.

Uus!!: Platon ja Rinnavähk · Näe rohkem »

Robert Merrihew Adams

Robert Merrihew Adams Robert Merrihew Adams (sündinud 8. septembril 1937 New Jersey osariigis Orange'is) on USA filosoof.

Uus!!: Platon ja Robert Merrihew Adams · Näe rohkem »

Robert Nozick

Robert Nozick (16. november 1938 Brooklyn, New York – 23. jaanuar 2002 Cambridge, Massachusetts) oli Ameerika Ühendriikide filosoof.

Uus!!: Platon ja Robert Nozick · Näe rohkem »

Robert Solomon

Robert C. Solomon (14. september 1942 Detroit – 2. jaanuar 2007 Zürich) oli USA filosoof.

Uus!!: Platon ja Robert Solomon · Näe rohkem »

Rooma asjaõigus

Rooma asjaõigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õiguskorra haru, mille reguleerimise esemeks on ''res''.

Uus!!: Platon ja Rooma asjaõigus · Näe rohkem »

Rudolf Steiner

Rudolf Steiner umbes 1905. aastal Rudolf Joseph Lorenz Steiner (25. veebruar 1861 Donji Kraljevec, Austria-Ungari (praegune Horvaatia) – 30. märts 1925 Dornach, Šveits) oli Austria esoteerik, filosoof, antroposoof, alternatiivpedagoog ja alternatiivmeditsiini propageerija.

Uus!!: Platon ja Rudolf Steiner · Näe rohkem »

Sardar Fazlul Karim

Sardar Fazlul Karim (bengali keeles সরদার ফজলুল করিম; 1. mai 1925 Barisal Ida-Bengal (nüüdne Bangladesh) – 15. juuni 2014) oli Bangladeshi filosoof, tõlkija, esseist ja poliitiline aktivist, Dhaka Ülikooli professor.

Uus!!: Platon ja Sardar Fazlul Karim · Näe rohkem »

Saxo Grammaticus

Saxo kujutatuna Taani-Norra illustraatori Louis Moe (1857–1945) poolt Saxo Grammaticus (u 1150 – u 1220), tuntud ka nimega Saxo cognomine Longus, oli Taani ajaloolane ja kirjanik.

Uus!!: Platon ja Saxo Grammaticus · Näe rohkem »

Søren Kierkegaard

Søren Aabye Kierkegaard (5. mai 1813 – 11. november 1855) oli taani filosoof ja kirjanik, keda peetakse eksistentsialismi üheks alusepanijaks.

Uus!!: Platon ja Søren Kierkegaard · Näe rohkem »

Sümpoosion

Vanakreeka fresko. 475 eKr. Sümpoosion (vanakreeka sõnast συμπόσιον (symposion, 'koosjoomine'), mis on tuletatud tegusõnast συμπίνειν (sympinein)) oli Vana-Kreekas ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega.

Uus!!: Platon ja Sümpoosion · Näe rohkem »

Süsteem

Süsteem (kreeka keeles σύστημα) on osadest ja osade seostest koosnev korrastatud ja reeglipärane tervik.

Uus!!: Platon ja Süsteem · Näe rohkem »

Sõprus

Sõprus inimeste vaheline isiklik suhe, millele on iseloomulikud vastastikune sümpaatia ja hoolimine ning suhte väärtustamine.

Uus!!: Platon ja Sõprus · Näe rohkem »

Sealpool mõnuprintsiipi

"Sealpool mõnuprintsiipi" ("Jenseits des Lustprinzips") on Sigmund Freudi teos, mis ilmus 1920.

Uus!!: Platon ja Sealpool mõnuprintsiipi · Näe rohkem »

Seitse tarka

Seitse tarka (kreeka οἱ ἑπτὰ σοφοί, umbes 620 – umbes 550 eKr) olid vanakreeka riigimehed ja seadusandjad 7.

Uus!!: Platon ja Seitse tarka · Näe rohkem »

Sexual Desire: A Moral Philosophy of the Erotic

"Sexual Desire: A Moral Philosophy of the Erotic" on Roger Scrutoni filosoofiline teos, mis käsitleb seksifilosoofiat.

Uus!!: Platon ja Sexual Desire: A Moral Philosophy of the Erotic · Näe rohkem »

Simmias Teebast

Simmias Teebast (kreeka Σιμμίας; 5.–4. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, Sokratese lähikondlane, kes oli pärit Teeba linnast Boiootias.

Uus!!: Platon ja Simmias Teebast · Näe rohkem »

Siracusa

''Duomo di Siracusa'', Via Minerva, Sürakuusa katedraal (toomkirik), mis toetub antiiksele templile Siracusa (itaalia keeles Siracusa, sitsiilia keeles Saracusa; antiigi kontekstis Sürakuusa, vanakreeka keeles Συρακοῦσαι) on ajalooline linn Sitsiilias.

Uus!!: Platon ja Siracusa · Näe rohkem »

Sitsiilia ajalugu

Sitsiilia ajalugu on ülevaade Vahemeres asuva Itaalia suurima saare ajaloost.

Uus!!: Platon ja Sitsiilia ajalugu · Näe rohkem »

Sofie maailm

Sofie maailm (norra keeles (bokmål) "Sofies verden") on norra kirjaniku Jostein Gaarderi 1991.

Uus!!: Platon ja Sofie maailm · Näe rohkem »

Sofist (Platoni dialoog)

Dialoogi "Sofist" algus vanimas säilinud keskaegses käsikirjas "Sofist" (kreeka Σοφιστής) on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis kirjutatud filosoofiline teos, mis kuulub üldise arvamuse kohaselt Platoni hiliste dialoogide hulka.

Uus!!: Platon ja Sofist (Platoni dialoog) · Näe rohkem »

Sofistid

Sofistid (kr sophia "tarkus", sophistes "tark") olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5.

Uus!!: Platon ja Sofistid · Näe rohkem »

Sokraatiline meetod

Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis.

Uus!!: Platon ja Sokraatiline meetod · Näe rohkem »

Sokrates

Sokratese marmorkuju Louvre'i muuseumis Sokrates (Σωκράτης) (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas.

Uus!!: Platon ja Sokrates · Näe rohkem »

Sokratese apoloogia

"Sokratese apoloogia" on Platoni teos.

Uus!!: Platon ja Sokratese apoloogia · Näe rohkem »

Sophron

Sophron (vanakreeka keeles Σώφρων, floruit 430 eKr) oli Itaaliast Sürakuusast pärit vanakreeka miimikirjanik.

Uus!!: Platon ja Sophron · Näe rohkem »

Sotsiaalfilosoofia

Sotsiaalfilosoofia on sotsiaalse käitumise, ühiskonna interpretsioonide ja sotsiaalsete institutsioonide tõlgendamisega seotud küsimuste uurimine pigem eetiliste väärtuste kui empiiriliste suhete poolest.

Uus!!: Platon ja Sotsiaalfilosoofia · Näe rohkem »

Sotsiaalne kollaps

Kollaps (sotsiaalne) on inimajaloos tsivilisatsioonide ja kultuuride kokkuvarisemine.

Uus!!: Platon ja Sotsiaalne kollaps · Näe rohkem »

Substants

Substants on iseseisvalt olemasolev olev.

Uus!!: Platon ja Substants · Näe rohkem »

Sukeldumine

Sukeldujad uurimas kalu ja koralle Sukeldumine on harrastus ja/või elukutse, mille puhul inimene läheb vee alla, hingates kas balloonidest või pinnavoolikuga õhku või hingamissegu.

Uus!!: Platon ja Sukeldumine · Näe rohkem »

Summa paganate vastu

"Summa paganate vastu" (originaalpealkirjaga "Summa contra gentiles" (ScG) ehk "Summa contra gentiles seu liber de veritate catholicae fidei contra errores infidelium" (1259–1265) on Aquino Thomase filosoofilis-teoloogiline traktaat. Neljaosalise teose maht on 300 000 sõna.

Uus!!: Platon ja Summa paganate vastu · Näe rohkem »

Suurem Hippias

"Suurem Hippias" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos, üks kahest dialoogist, mille peategelaseks on sofist Hippias.

Uus!!: Platon ja Suurem Hippias · Näe rohkem »

Sven-Erik Soosaar

Sven-Erik Soosaar esinemas soome-ugri Vikipeediate seminaril 2015. aastal Sven-Erik Soosaar, 2008 Sven-Erik Soosaar soome-ugri vikiseminaril Obinitsas 2015. aastal Sven-Erik Soosaar (sündinud 12. novembril 1973) on eesti keeleteadlane ja vikipedist.

Uus!!: Platon ja Sven-Erik Soosaar · Näe rohkem »

Täpiline surmaputk

Täpiline surmaputk (Conium maculatum) on sarikaliste sugukonda surmaputke perekonda kuuluv kaheaastane rohttaim.

Uus!!: Platon ja Täpiline surmaputk · Näe rohkem »

Tühjus

Tühjus, tähistab seisundit milles ei ole mitte midagi ning mis tühistab millegi või miski olemasolu võimaluse.

Uus!!: Platon ja Tühjus · Näe rohkem »

Tõde

Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.

Uus!!: Platon ja Tõde · Näe rohkem »

Tõe vastavusteooria

Tõe vastavusteooria ehk tõe korrespondentsiteooria või tõe korrespondentsusteooria on teooria, mille alusel väite tõesus või väärus määratakse ära vaid selle kaudu, kas see päris maailmas ka nii esineb ning seda edukalt kirjeldab.

Uus!!: Platon ja Tõe vastavusteooria · Näe rohkem »

Tõnu Luik

Tõnu Luik Tõnu Luik (1. mai 1941 Tallinn – 22. veebruar 2019 Pärnu) oli eesti filosoof, kauane Tartu Ülikooli õppejõud, antiikfilosoofia ja Martin Heideggeri ning Georg Wilhelm Friedrich Hegeli põhjalik tundja.

Uus!!: Platon ja Tõnu Luik · Näe rohkem »

Teadusrevolutsioonide struktuur

"Teadusrevolutsioonide struktuur" ("The Structure of Scientific Revolutions") on Thomas Kuhni teadusfilosoofiline teos.

Uus!!: Platon ja Teadusrevolutsioonide struktuur · Näe rohkem »

Teoloogia summa Ia q. 22

Teoloogia summa esimese osa küsimus 22 on Aquino Thomase teose Teoloogia summa esimese osa (Prima pars) küsimus 22 (Ia q. 22).

Uus!!: Platon ja Teoloogia summa Ia q. 22 · Näe rohkem »

Teosoofia

Teosoofia (vanakreeka θεοσοφία (theosophia), sõnadest θεός (theos) 'jumalik olend' + σοφία (sophia) 'tarkus', seega 'jumalate tarkus' või 'teadmine jumalikust') tähendab jumalikku tarkust – sellist tarkust, nagu on jumalatel.

Uus!!: Platon ja Teosoofia · Näe rohkem »

Tervik

Tervik on entiteet, millel on osad.

Uus!!: Platon ja Tervik · Näe rohkem »

Thales

Thales Mileetosest (Θαλῆς ὁ Μιλήσιος, Thalēs ho Milēsios; 624 eKr – 546 eKr) oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ehk presokraatik ja üks seitsmest targast.

Uus!!: Platon ja Thales · Näe rohkem »

The Joy of Philosophy

"The Joy of Philosophy: Thinking Thin versus the Passionate Life" (Rõõm filosoofiast: hõre mõtlemine ja kirglik elu) on Robert Solomoni filosoofiline raamat.

Uus!!: Platon ja The Joy of Philosophy · Näe rohkem »

The Moral Demands of Memory

"The Moral Demands of Memory" ("Mälu moraalinõuded") on Jeffrey Blusteini filosoofiline teos.

Uus!!: Platon ja The Moral Demands of Memory · Näe rohkem »

The Nature of Love: A Theology

"The Nature of Love: A Theology" ("Armastuse loomus: üks teoloogia") on Thomas Jay Oordi teoloogiline raamat.

Uus!!: Platon ja The Nature of Love: A Theology · Näe rohkem »

The Principles of Art

"The Principles of Art" ("Kunsti printsiibid") on Robin Collingwoodi filosoofiline raamat.

Uus!!: Platon ja The Principles of Art · Näe rohkem »

The Reasons of Love

"The Reasons of Love" ("Armastuse põhjendid") on Harry Frankfurti filosoofiline raamat, mis ilmus 2004 kirjastuses Princeton University Press.

Uus!!: Platon ja The Reasons of Love · Näe rohkem »

The Sources of Normativity

"The Sources of Normativity" on Christine Korsgaardi filosoofiline raamat.

Uus!!: Platon ja The Sources of Normativity · Näe rohkem »

The Sovereignty of Good

"The Sovereignty of Good over Other Concepts" on Iris Murdochi mõjukas raamat, mis ilmus esmakordselt 1967 (Cambridge University Press).

Uus!!: Platon ja The Sovereignty of Good · Näe rohkem »

The Strife of Systems

"The Strife of Systems: An Essay on the Grounds and Implications of Philosophical Diversity" on Nicholas Rescheri filosoofiline raamat.

Uus!!: Platon ja The Strife of Systems · Näe rohkem »

Theaitetos

Theaitetos (vanakreeka keeles Θεαίτητος; ladina keeles Theaetetus; umbes 415 eKr – 369 eKr või 391 eKr) oli vanakreeka matemaatik.

Uus!!: Platon ja Theaitetos · Näe rohkem »

Theaitetos (Platoni dialoog)

"Theaitetos" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis kirjutatud filosoofiline teos, mis kuulub üldise arvamuse kohaselt Platoni hiliste dialoogide hulka.

Uus!!: Platon ja Theaitetos (Platoni dialoog) · Näe rohkem »

Theophrastos

Theophrastos Theophrastos (vanakreeka keeles Θεόφραστος, ladina keeles Theophrastus) (u 372 eKr Eresos – 288 eKr) oli vanakreeka filosoof, Aristotelese õpilane.

Uus!!: Platon ja Theophrastos · Näe rohkem »

Thrasymachos

Thrasymachos (5. sajand eKr) oli vanakreeka sofist ja reetor, kes oli pärit Chalkedoni linnast Bosporuse kaldal, kuid sai kuulsaks Ateenas.

Uus!!: Platon ja Thrasymachos · Näe rohkem »

Timaios

"Timaios" on üks Platoni dialoogidest.

Uus!!: Platon ja Timaios · Näe rohkem »

Timaios Lokrosest

Timaios Lokrosest (kreeka Τίμαιος ὁ Λοκρός; umbes 420 – umbes 380 eKr) oli pütaagorlasest vanakreeka filosoof, kes oli pärit Suur-Kreeka lõunarannikult Lokrose linnast (kreeka Ἐπιζεφύριοι Λοκροί), tänapäeva Itaalias.

Uus!!: Platon ja Timaios Lokrosest · Näe rohkem »

Tragöödia sünd muusika vaimust

1872 "Tragöödia sünd muusika vaimust" (Die Geburt der Tragödie aus dem Geiste der Musik, 1872) on Friedrich Nietzsche teos.

Uus!!: Platon ja Tragöödia sünd muusika vaimust · Näe rohkem »

Trophonios

Trophonios (vanakreeka Τροφώνιος, ladinapäraselt Trophonius) või Trophonios oli Kreeka kangelane, deemon või jumal, keda seostatakse suuresti mütoloogilise traditsiooniga ja oraaklikultusega Levádeia linnas Boiootias.

Uus!!: Platon ja Trophonios · Näe rohkem »

Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff

Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff (1902) Enno (ka Emmo) Friedrich Wichard Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff (22. detsember 1848 Markowitz (Markowice) – 25. september 1931 Berliin) oli saksa klassikaline filoloog, eelkõige vanakreeka kirjanduse spetsialist.

Uus!!: Platon ja Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff · Näe rohkem »

Uneasy Virtue

"Uneasy Virtue" on Julia Driveri filosoofiline raamat, mis ilmus Cambridge University Pressi väljaandel 2001.

Uus!!: Platon ja Uneasy Virtue · Näe rohkem »

Unenäoargument

''The Dream of Human Life'', Michaelangelo, ca. 1533 Unenäoargument on filosoofiline arutlus, mille kohaselt tõestab unenäo kogemine, et me ei tohiks usaldada täielikult oma meeli tegemaks vahet reaalsusel ja illusioonil.

Uus!!: Platon ja Unenäoargument · Näe rohkem »

Utilitarianism

"Utilitarianism" on John Stuart Milli filosoofiline teos, utilitarismi klassikaline esitus ja kaitse.

Uus!!: Platon ja Utilitarianism · Näe rohkem »

Uuspütagoorlus

Uuspütagoorlus (1. sajand e.m.a – 2. sajand m.a.j) oli hellenistliku filosoofia koolkond, milles taaselustati Pythagorase arvuõpetus, idamaa usundite õpetuste ja platonismi loodusfilosoofia osadega lõimitult.

Uus!!: Platon ja Uuspütagoorlus · Näe rohkem »

Uusplatonism

Uusplatonism ehk neoplatonism on 3.

Uus!!: Platon ja Uusplatonism · Näe rohkem »

Vabad kunstid

Seitse vaba kunsti, Herrad von Landsberg ''Hortus deliciarium'' (u 1180) Vabad kunstid ehk seitse vaba kunsti (ladina keeles artes liberales) on keskajal välja kujunenud hariduse omandamise süsteem, mille juured on juba antiikajas.

Uus!!: Platon ja Vabad kunstid · Näe rohkem »

Vabadus

Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine.

Uus!!: Platon ja Vabadus · Näe rohkem »

Vaim (filosoofia)

Sõna "vaim" mitmetähenduslikkuse tõttu on vaevalt võimalik üheselt öelda, mis sellele antiikfilosoofias vastab.

Uus!!: Platon ja Vaim (filosoofia) · Näe rohkem »

Vaimufilosoofia

Vaimufilosoofia ehk analüütiline vaimufilosoofia (inglise keeles philosophy of mind) on filosoofia haru, kuhu kuulub psühholoogiafilosoofia, filosoofiline psühholoogia ja see osa metafüüsikast, mis puudutab vaimsete nähtuste loomust ja seda, kuidas need reaalsuse põhjuslikku struktuuri sobivad.

Uus!!: Platon ja Vaimufilosoofia · Näe rohkem »

Vana-Kreeka

Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.

Uus!!: Platon ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »

Vanaaja muusika

Vanaaja muusika on muusika vanaajal.

Uus!!: Platon ja Vanaaja muusika · Näe rohkem »

Vanakreeka keel

Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.

Uus!!: Platon ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »

Vanakreeka kirjandus

Vanakreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus.

Uus!!: Platon ja Vanakreeka kirjandus · Näe rohkem »

Vanakreeka kirjanike loend

Siin on loetletud vanakreeka kirjanikke, teiste hulgas vanakreeka keeles kirjutanud roomlasi.

Uus!!: Platon ja Vanakreeka kirjanike loend · Näe rohkem »

Vanakreeka mütoloogia

Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia.

Uus!!: Platon ja Vanakreeka mütoloogia · Näe rohkem »

Vanakreeka muusika

Vanakreeka muusika on muusika Vana-Kreekas.

Uus!!: Platon ja Vanakreeka muusika · Näe rohkem »

Vanakreeka põllumajandus

Oliivide korjamine. Briti Muuseum Põllumajandus oli Vana-Kreeka majanduse alus.

Uus!!: Platon ja Vanakreeka põllumajandus · Näe rohkem »

Vaprus

Vaprus (ka kuraas, uljus, südikus) on inimese valik ja valmisolek astuda vastu piinale, valule, ohule, ebakindlusele või hirmutamisele.

Uus!!: Platon ja Vaprus · Näe rohkem »

Välismaa filosoofide loend

Siin on loetletud välismaa filosoofe.

Uus!!: Platon ja Välismaa filosoofide loend · Näe rohkem »

Voorus

Voorus (vanakreeka keeles ἀρετή (aretē), ladina keeles virtus, inglise keeles virtue, saksa keeles die Tugend) on tavakeele sõna ja ühtlasi filosoofiline mõiste ning on seotud eetikaga.

Uus!!: Platon ja Voorus · Näe rohkem »

Vooruseetika

Vooruseetika on normatiivse eetika suund, mis võtab moraalsete hinnangute aluseks inimese moraalse iseloomu ja voorused.

Uus!!: Platon ja Vooruseetika · Näe rohkem »

Will Durant

William James Durant (5. november 1885 North Adams, Massachusetts – 7. november 1981 Los Angeles) oli Ameerika ajaloolane, filosoof ja kirjanik.

Uus!!: Platon ja Will Durant · Näe rohkem »

Xanthippe

Otho Vasenius (Otto Van Veen). Xanthippe tühjendab ööpoti Sokratesele pähe. Gravüür. 1607. Xanthippe (Ξανθίππη; 4. sajandi lõpp – 3. sajandi algus eKr) oli vanakreeka filosoofi Sokratese naine.

Uus!!: Platon ja Xanthippe · Näe rohkem »

Xenokrates

Xenokrates Chalkedonist ehk Xenokrates Kalchedonist (396–314 eKr) oli vanakreeka filosoof, Platoni Akadeemia skolarh 339–314 eKr.

Uus!!: Platon ja Xenokrates · Näe rohkem »

Xenophanes

Xenophanes (Ξενοφάνης, 570-480 eKr) oli Vana-Kreeka filosoof, poeet, ja ühiskonna ning religiooni kritiseerija.

Uus!!: Platon ja Xenophanes · Näe rohkem »

1. aastatuhat eKr

1.

Uus!!: Platon ja 1. aastatuhat eKr · Näe rohkem »

348 eKr

Aasta 348 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.

Uus!!: Platon ja 348 eKr · Näe rohkem »

420 eKr

Aasta 420 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.

Uus!!: Platon ja 420 eKr · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »