Kiiremini kui brauser!
25 suhted: Aressa, Žłobini rajoon, Chojniki rajoon, Haradziec, Horõn, Jasselda, Jatvingid, Jelski rajoon, Lublini unioon, Maateaduste mõisteid (P), Mazyri rajoon, Mihhal Vituška, Motal, Must-Vene, Naroŭla rajoon, Paremkalda-Ukraina, Polesje madalik, Polištšukid, Poola Kuningriigi geograafiline leksikon, Ryszard Kapuściński, Stõr, Stohhid, Už (Dnepr), Ukraina geograafia, Valgevenelased.
Aressa
Aressa (venepäraselt Oressa) on jõgi Euroopa idaosas Valgevenes Minski ja Homieli oblastis.
Uus!!: Polesje ja Aressa · Näe rohkem »
Žłobini rajoon
Žłobini rajoon on 2.
Uus!!: Polesje ja Žłobini rajoon · Näe rohkem »
Chojniki rajoon
Naroŭla rajoon on 2.
Uus!!: Polesje ja Chojniki rajoon · Näe rohkem »
Haradziec
Haradziec (valgevene keeles Гарадзец, poola keeles Horodec, transkribeerituna Garadzets) on küla (endine alev) Valgevenes Bresti oblastis Kobryni rajoonis Polesjes.
Uus!!: Polesje ja Haradziec · Näe rohkem »
Horõn
350px Horõn (ukraina keeles Горинь, valgevene keeles Гарынь) on jõgi Ida-Euroopas.
Uus!!: Polesje ja Horõn · Näe rohkem »
Jasselda
350px Jasselda on jõgi Euroopas.
Uus!!: Polesje ja Jasselda · Näe rohkem »
Jatvingid
Jatvingid oli balti hõim, kes asustas Grodno, Lomža ja Suvalki vahelist ala.
Uus!!: Polesje ja Jatvingid · Näe rohkem »
Jelski rajoon
Jelski rajoon on 2.
Uus!!: Polesje ja Jelski rajoon · Näe rohkem »
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
Uus!!: Polesje ja Lublini unioon · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (P)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad P-tähega. Paadla lade – paakjää – padilaava – padjalaadse morfoloogiaga, veealustes tingimustes tardunud laavavool padumere rannik – padur – paduvihm – paekallas – paekivi – paepealne muld – pagi – pagodiit – pagurand – paguvesi – pahoehoe – siledapinnaline laavavool paigas – paik – pakane – Pakerordi lade – palagoniit – Palearktis – Paleoarhaikum – paleobotaanika – Paleogeen – paleogeograafia – paleokliima – paleoklimatoloogia – paleolimnoloogia – paleomagnetism – paleontoloogia – teadusharu, mis uurib geoloogilise mineviku eluvorme paleontoloogiline meetod – Paleoproterosoikum – Paleosoikum – Fanerosoikumi vanim aegkond paleozooloogia – Paleotroopis – Paleotseen – paleotsönoos – paleoökoloogia – Palivere staadium – paljand – paljandumine – paljaskarst – palõgorskiit – palünoloogia – palünoloogiline analüüs – pampa – Pandivere staadium – Pangaea – pangas – pangasmäestik – pank (geoloogia) – pankrannik – Panthalassa – paraboolluide – paragoniit – paralleelkihilisus – parasiitkraater – parasvöö – parasvööde – parasvöötme kliima – parasvöötme õhumass – pareiasaurus – paroksüsm – kiire ja väga võimas looduslike jõudude avaldumine passaat – passaathoovused – peajalgsed – pealenihe – pealiskord – setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral pedoloogia – pedon – pedosfäär – peenar (soo) – peenes – peeneteraline struktuur – pegmatiit – pehme lumi – peitkristalne struktuur – kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad pektoliit – pelaagiline faatsies – pelaagisete – Pele juuksed – pikad basaltsed ja klaasjad kivimkiud Pele pisarad – väiksed tahkunud vulkaanilise klaasi piisad peliit – peneplaan – Pennsylvania ajastik – pentlandiit – peridotiit – ultraaluseline süvakivim perluuvium – Perm (geoloogia) – perovskiit – pertiidistumine – perv – petrofüüsika – petrogenees – petrograafia – kivimite mikro- ja makroskoopilise kirjeldamisega tegelev teadusharu petrograafiline provints – petrokeemia – petroloogia – teadusharu, mille uurimisobjektiks on kivimid petrotektoonilised kooslused – pidevate reaktsioonide rida – piemontiit – piesoisohüps – pigatasandik – Pihkva alamlade – piirdkõrgendik – pikilaine – pikioos – pikiprofiil – pikne – pillirooturvas – pilv – pilvemets – igihaljas troopiline mets, mis kasvab enamasti kõrgemal kui 1500 meetrit merepinnast pilvisus – pimss – vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim pingo – igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm pinnaerosioon – pinnahoovus – pinnakate – pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal pinnalained – pinnamoe profiiljoon – pinnamood – ehk reljeef on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum pinnas – pinnase lihe – pinnase nihe – pinnase varisemine – pinnase voolamine – pinnasevesi – pinnatuisk – pinnaveekogu – pinnavesi – pinnavorm – mistahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist pinnuline murre – Pirgu lade – pirunkirkko – plaaž – plaatina – keemiline element järjenumbriga 78 plaatjas agregaat – plaatjas kristall – plaatjas lõhelisus – plaatjas tekstuur – plagioklass – päevakivide gruppi kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid plagioklassi number – plagioklassi kaltsiumisisaldust näitav suhtarv p-lained – planeedi atmosfäär – planeetide geoloogia – planetaargeoloogia – planetesimaal – plasma – platoo – tasase pinnaga ja järskude nõlvadega pinnavorm platvorm (geoloogia) – ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist Pļaviņase lade – Pleistotseen – pleokroism – mõnede anisotroopsete mineraalide omadus muuta värvust, sõltuvalt kristallograafiliste telgede orientatsioonist pliimeetod – plintiit – Pliotseen – plokk-laava – laavaplokke sisaldav konarliku pinnaga laavavool plutoniit – sügaval maapõues kristalliseerunud tardkivim plutonism – plutoon – pluviaal – pneumatolüüt – pneumatolüütiline moone – polaaralad – polaarjoon – polaarpäev – polaarsed idatuuled – polaarsed stratosfääripilved – polaarvöönd – polaaröö – polarisatsioonimikroskoop – mikroskoop, mida kasutatakse kivimitest ja mineraalidest valmistatud õhikute uurimiseks polariseeritud valguses polder – polesje – polügeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud rohkem kui ühe korra polügonaalpinnas – polümorfism – keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul ponoor – poolestusaeg – aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus poolklaasjas struktuur – poolkõrb – poolmetalne läige – poolsaar – poolsüvakivim – madalal maapõues kristalliseerunud tardkivim pooluste liikumine – pooriruum – poorne tekstuur – poorsus – porfüriit – porfüroblast – porfüroblastiline struktuur – porfüür – porfüürilise struktuuriga tardkivim porfüüriline struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid Porkuni lade – porsumine – kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine positiivne pinnavorm – pinnavorm, mis on ümbritsevast alast kõrgem potamoloogia – preboreaalne kliimastaadium – preeria – prekambrium – geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni Přidoli ajastik – primaarne struktuur – progressiivne moone – proksimaalsus – pronksiaja kliimaoptimum – Proterosoikum – prustiit – pruunsüsi – pseudokarst – igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine pseudokromaatsus – pseudolitoraal – pseudomorfoos – pseudovoor – voorega sarnaneva kujuga positiivne pinnavorm psilomelaan – psühromeeter – ptigmatiit – moondekivim, migmatiidi erim puaas – pudedus – puhandusorg – puhang – puisniit – puistangutasandik – pulsatsioonihüpotees – punamullad – punane lumi – punktigrupp – purdkivim – purdosakestest koosnev settekivim purdmineraal – purdosake – üksik tera murenenud kivimist purdsete – purdosakestest koosnev sete purdsetend – purdsetteist ja purdkivimeist koosnev kogum purskekivim – vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim purunemispiir – purustusmoone – purustussfäär – purustusstruktuur – purustustsoon – purustusvöönd – pusta – puudulukulised – puuraugu geoloogiline läbilõige – puurauk – puurimislaev – puurplatvorm – puursüdamik – puurtorn – puutemoone – põhi – peamine ilmakaar lõuna vastas põhi – jõesängi või veekogu kõige alumine osa põhikliimavööde – põhimass – põhimoreen – Põhja-Atlandi ostsillatsioon – Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas Põhja-Eesti paekallas – Eesti põhjarannikul paiknev Balti klindi osa põhjaerosioon – põhjapoolkera – ekvaatorist põhja pool asuv osa Maast põhjapoolus – põhjasetted – põhjauuristus – põhjaveekiht – põhjaveelahe – põhjaveepind – põhjaveetase – põhjavesi – põikintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, lõikab neid kihte põikmadal – põikne katkestuspind – põikoos – põiksoon – põiksus – üksteisel lasuvate, kuid selgelt erineval ajal moodustunud kivimkehade vaheline piirpind põimjaskihiline tekstuur – põlevkivi – kerogeenisisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim põuavine – põud – päevakivi – silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm Päikesesüsteem – Päikesest ja selle ümber tiirlevaist kehadest koosnev süsteem pälk – pärastjääaeg – pärisaruniit – pärlmutriläige – Pärnu lade – pääsusabakaksikud – püha Elmo tuli – pürargüriit – püriit – püroklast – üksik kivi, mis tekkelt on plahvatusliku vulkaanipurske läbi vulkaanist väljalennutatud tardkivimi fragment püroklastiline kivim – püroklastiline materjal – pürokseen – pürokseen-sarvkivi faatsies – pürokseniit – püroksenoidid – püroop – pürrotiin – püünis (geoloogia) – P.
Uus!!: Polesje ja Maateaduste mõisteid (P) · Näe rohkem »
Mazyri rajoon
Mazyri rajoon on 2.
Uus!!: Polesje ja Mazyri rajoon · Näe rohkem »
Mihhal Vituška
Mihhal Apanasavitš Vituška (valgevene keeles Міхал Апанасавіч Вітушка; 5. november 1907 Niaśviž – 7. jaanuar 1945 Rudnitski mets Valgevenes, teistel andmetel 27. aprill 2006 München) oli valgevene poliitik ja sõjaväelane (kindral), Teise maailmasõja järel Nõukogude-vastase vastuspanuliikumise juht Valgevenes.
Uus!!: Polesje ja Mihhal Vituška · Näe rohkem »
Motal
Motal (valgevene keeles Моталь, poola keeles Motol, jidiši keeles מאתלא) on agrolinnake (endine alev) Valgevenes Bresti oblastis Ivanava rajoonis Polesjes.
Uus!!: Polesje ja Motal · Näe rohkem »
Must-Vene
Nemunas Valgevene riik 21. sajandil Must-Vene (ka Must-Ruteenia; valgevene keeles Чорная Русь Tšornaja Rus) on nimetus ajaloolisele piirkonnale praeguse Valgevene territooriumil Niomani (Nemunase) ülemjooksul keskusega Navahrudakis (vanem nimekuju Novaharodak).
Uus!!: Polesje ja Must-Vene · Näe rohkem »
Naroŭla rajoon
Naroŭla rajoon on 2.
Uus!!: Polesje ja Naroŭla rajoon · Näe rohkem »
Paremkalda-Ukraina
Paremkalda-Ukraina (ukraina keeles Правобережна Україна, vene keeles Правобережная Украина, poola keeles Prawobrzeżna Ukraina, Slovaki keeles Pravobrežná Ukrajina, ungari keeles Jobb parti Ukrajna) on ajalooline ja territoriaalne nimetus tänapäeva Ukraina osale Dnepri jõe paremal (lääne)kaldal, mis vastab tänapäevastele Vinnõtsja, Žõtomõri, Kirovohradi oblastitele, aga ka Kiievi ja Tšerkassõ lääneosadele.
Uus!!: Polesje ja Paremkalda-Ukraina · Näe rohkem »
Polesje madalik
Polesje madalik on märgitud värvilisena Polesje madalik (ukraina keeles Полісся, valgevene keeles Палесьсе) on madalik kummalgi pool Ukraina-Valgevene piiri, osaliselt ka Venemaa ja Poola territooriumil.
Uus!!: Polesje ja Polesje madalik · Näe rohkem »
Polištšukid
Polištšukid umbes 1916. aastal Polištšukid ehk polesjelased (ukraina keeles поліщуки) on ukrainlaste etnograafiline rühm.
Uus!!: Polesje ja Polištšukid · Näe rohkem »
Poola Kuningriigi geograafiline leksikon
Esimese köite tiitelleht Poola Kuningriigi ja teiste slaavi maade geograafiline leksikon (poola Słownik geograficzny Królestwa Polskiego i innych krajów słowiańskich) on 16-köiteline leksikon, mis sisaldab 14 785 lehekülge ja ilmus aastatel 1880–1902.
Uus!!: Polesje ja Poola Kuningriigi geograafiline leksikon · Näe rohkem »
Ryszard Kapuściński
Ryszard Kapuscinski (17. mail 1997) Ryszard Kapuściński (4. märts 1932 Pinsk – 22. jaanuar 2007 Varssavi) oli poola kirjanik ja ajakirjanik.
Uus!!: Polesje ja Ryszard Kapuściński · Näe rohkem »
Stõr
Stõr voolab Dnepri valgla lääneosas. Stõr talvel. Kuznetsovsk Stõr talvel. Kuznetsovsk Stõr suvel. Kuznetsovsk Stõr suvel. Kuznetsovsk Stõr (valgevene keeles Стыр, ukraina keeles Стир) on jõgi Valgevenes ja Ukrainas.
Uus!!: Polesje ja Stõr · Näe rohkem »
Stohhid
Stohhid on jõgi Ukrainas.
Uus!!: Polesje ja Stohhid · Näe rohkem »
Už (Dnepr)
350px Už Už ehk Uša (ukraina keeles Уж või Уша) on jõgi Polesje lääneosas, Prõpjatsi parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Polesje ja Už (Dnepr) · Näe rohkem »
Ukraina geograafia
Ukraina asukoht Euroopas Ukraina halduskaart Ukraina geograafia on regionaalgeograafia osa, mis uurib loodustingimusi Ukraina territooriumil ja ühiskonna korraldust selles riigis.
Uus!!: Polesje ja Ukraina geograafia · Näe rohkem »
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Uus!!: Polesje ja Valgevenelased · Näe rohkem »
