Kiiremini kui brauser!
225 suhted: Albrecht II (Brandenburg), Albrecht Sutor, Alfred Bidder, Andreas Virginius, Andrei Poljanski, Anna Mons, Arnold von Tideböhl, Arnold von Tideböhl (1860−1919), Arvid Johan von Kaulbars, Świętopełk II, Ķērkliņi vasallilinnus, Balkani riigid, Barnim IX, Barnim VIII (Pommeri), Barnim X, Below, Berend Mellin, Bernhard Wilhelm von Taube, Blanckenhagen, Bogislaus Tideböhl, Bogislaus von Rosen, Bogislaw IV (Pommeri), Bornhövedi lahing (1227), Brandenburg-Preisimaa, Brandenburgi mark, Budde (Pommeri aadlisuguvõsa), Carl Borchardt, Carl Friedrich von Ledebour, Carl Julius Albert Paucker, Carl Wilhelm Scheele, Christer Somme, Christian Kelch, Clemens IV, Dobele ordulinnus, Dobrini ordu, Drang nach Osten, Durbe ordulinnus, Eduard Alexis von Krüdener, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Erich Girgensohn, Erik Knutsson, Esimene Poola jagamine, Essen (aadlisuguvõsa), Eugen Kartenbeck, Fabian Reinhold von Vietinghoff, Felix Steiner, Fersen, Franz (Braunschweig-Lüneburg), Frederik I, Friedrich I Barbarossa, ..., Gaasitamisauto, Güntersberg, Gdańsk, Gdański laht, Georg I (Pommeri), Georg II (Pommeri), Georg Salemann, Gerhard von Rosen, Gernet, Gifhorni loss, Glasenapp, Greifswaldi ülikool, Hagemeister, Hans Henrik von Essen, Hans Reinhold von Fersen, Hans von Fersen (surnud 1641), Hansa Liit, Heinrich Lõvi, Heinrich Ramel, Heinrich Struck, Helsingborgi lahing, Henning Rudolf Horn, Henning Scharpenberg, Hermann Matern, Idarinne (Teine maailmasõda), Idaslaavlased, III Germaani Soomuskorpus, Innocentius IV, Jaromar II, Joachim Friedrich (Brandenburg), Joachim Rossihnius, Johann Christoph Paucker, Johann Gutslaff, Johannes Bugenhagen, Johannes II (Saare-Lääne piiskop), Jomsborg, Josua Möllenbeck, Kašuubi keel, Kašuubid, Karl XII, Karl XIV Johan, Karl zu Mecklenburg (1708–1752), Karl-Siegmund Litzmann, Kasimir V (Pommeri), Kaszuby, Kaulbars, Kazimierz I, Kääbusspits, Kieli rahuleping, Kleist, Knud VI, Koadjuutorivaenus, Kolga mõis, Kolmekümneaastane sõda, Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–66), Konrad I (Brandenburg), Krevo unioon, Lääne-Pomorze vojevoodkond, Leedu suurvürstiriik, Lehmja mõis, Lennart Torstenson, Lorenz Luden, Ludwig Friedrich Kämtz, Ludwig Nicolaus von Allart, Ludwig VI (Baieri), Ludwig von Cube, Magdeburgi hertsogkond, Manderstjerna, Manteuffel (Pommeri), Mark (territoorium), Martin Schultz von Ascheraden, Matthias (suguvõsa), Matthias Budde, Mecklenburg, Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond, Mecklenburg-Vorpommern, Mellin, Mieszko I, Neumark, Nils Bielke (1644–1716), Odra, Orgies gen. Rutenberg, Osten, Ostsiedlung, Otto (V) (Brandenburg), Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto Wilhelm von Königsmarck, Pahlen, Põhjasõda, Peter Friedrich Bornwasser, Peter Heinrich Blanckenhagen, Philipp II (Pommeri), Piastide dünastia, Polaabid, Pomereelia, Pommeri hertsogkond, Pommeri hertsogkonnad ja hertsogid, Pommern, Pommersches Wappenbuch, Pomorze vojevoodkond, Poola ajalugu, Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal, Poola gooti arhitektuur, Poola jagamised, Poola keskaeg, Poola Kuningriik, Poola Piastide ajal, Poola Teises maailmasõjas, Poola vürstiriik, Postels, Preisi kuningriik, Preisi ristisõda, Preisimaa, Preisimaa hertsogiriik, Preislased, Pribislaw (Mecklenburg), Räpina mõis, Rügeni vürstkond, Reinhold von Metztacken, Reinhold von Radingh, Reinken, Rhein (Pommeri aadlisuguvõsa), Riia piiramine (1710), Rinteln, Rootsi ajalugu, Rootsi dominioonid, Rootsi kuningas, Rootsi Pommeri, Rootsi riigipeade loend, Rootsi suurvõimu ajastu, Rootsi Wismar, Rootsi-Poola sõda (1626–1629), Rosen (valge), Rzeczpospolita, Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764), Saka vasallilinnus, Saksa ordu, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa ajalugu, Saksimaa ajalugu, Saksimaa hertsogiriik, Samboriidid, Sõdadevaheline periood, Sõjavangilaager, Schlawe ja Stolpi maad, Schweder, Sigtuna, Sileesia, Sileesia sõjad, Stanisław II, Stephan Badwitz, Sven Aggesen, Svolderi merelahing, Swantibor I, Szczecin, Taani ajalugu, Tallinna piiramine (1570–1571), Taube, Tezlaw, Tideböhl, Ukraina ajalugu, Urbanus IV, Vendi ristisõda, Versailles' rahu, Wartislaw I, Wartislaw V, Wartislaw VIII, Wilhelm Modenast, Wilhelm von Hohenzollern, Zöge von Manteuffel, 1715, 1815, 1939. aastal Poolasse tunginud Saksa väeüksuste loend, 4. märts. Laienda indeks (175 rohkem) »
Albrecht II (Brandenburg)
Monument Siegesalleel Berliinis, 1898 Albrecht II (u. 1177 – 25. veebruar 1220) oli Askania dünastia liige.
Uus!!: Pommeri ja Albrecht II (Brandenburg) · Näe rohkem »
Albrecht Sutor
Albrecht Sutor (25. jaanuar 1691 Wolgast – 10. aprill 1758 Kambja) oli Eesti vaimulik.
Uus!!: Pommeri ja Albrecht Sutor · Näe rohkem »
Alfred Bidder
Alfred Bidder (14. märts 1885 Laiuse – 12. mai 1943 Pommeri) oli Eesti vaimulik.
Uus!!: Pommeri ja Alfred Bidder · Näe rohkem »
Andreas Virginius
Andreas Virginius (18. november 1596 Schwessini rüütlimõis Pommeris – 30. detsember 1664 Tallinn) oli usuteadlane, korduvalt Tartu Ülikooli rektor, 1650.
Uus!!: Pommeri ja Andreas Virginius · Näe rohkem »
Andrei Poljanski
Andrei Ivanovitš Poljanski (vene Андрей Иванович Полянский) (1698–1764) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane, admiral (1764), Kroonlinna ja Tallinna sadama kõrgeim komandör ning Venemaa keisririigi Balti laevastiku komandör.
Uus!!: Pommeri ja Andrei Poljanski · Näe rohkem »
Anna Mons
Anna Ivanovna Mons (Анна Ивановна Монс; 26. jaanuar 1672 või 1675 – 15. august 1714 Moskva, Nemetskaja sloboda) oli Vene tsaari Peeter I favoriit.
Uus!!: Pommeri ja Anna Mons · Näe rohkem »
Arnold von Tideböhl
Arnold Gustav Wilhelm von Tideböhl, Venemaal tuntud kui Arnold Andrejevitš (vene keeles Арнольд Андреевич фон Тидебель) (16. veebruar (ukj 28. veebruar) 1818 Tallinn − 30. august (ukj 11. september) 1888 München, Baieri kuningriik) oli baltisaksa päritolu ametnik, jurist, luuletaja ja ajakirjanik.
Uus!!: Pommeri ja Arnold von Tideböhl · Näe rohkem »
Arnold von Tideböhl (1860−1919)
Arnold Johann Heinrich von Tideböhl (10. aprill (vkj) 1860 Riia − 14. jaanuar 1919 Tartu) oli jurist, toimetaja ja poliitik.
Uus!!: Pommeri ja Arnold von Tideböhl (1860−1919) · Näe rohkem »
Arvid Johan von Kaulbars
Arvid Jakob von Kaulbars (1657–1722) oli Rootsi sõjaväelane ja ooberstleitnant, kes osales Põhjasõjas.
Uus!!: Pommeri ja Arvid Johan von Kaulbars · Näe rohkem »
Świętopełk II
17. sajandi maal, Herman Han, Oliwa klooster Świętopełk II, ka Zwantepolc II või Swantopolk II (1190/1200 – 11. jaanuar 1266), mõnikord tuntud kui Suur (poola: Świętopełk II Wielki; kašuubi: Swiãtopôłk II Wiôldżi), oli valitsev Pomereelia-Gdański hertsog 1215.
Uus!!: Pommeri ja Świętopełk II · Näe rohkem »
Ķērkliņi vasallilinnus
Ķērkliņi vasallilinnus (läti Ķerkliņu muiža, saksa Kerklingen) oli tõenäoliselt Liivi ordu vasallilinnus, mis asus Lätis, ajaloolisel Kuramaal (Kurzeme), Salduse piirkonnas (Saldus novads), Zvārde vallas (Zvārdes pagasts – varem ka Vārde), Ķērkliņi järve edelakaldal, kunagisel mõisaasemel (Gut Kerklingen).
Uus!!: Pommeri ja Ķērkliņi vasallilinnus · Näe rohkem »
Balkani riigid
Balkani riigid Balkani riikideks ehk Balkani maadeks nimetatakse Kagu-Euroopa riike, mis asuvad Balkani poolsaarel.
Uus!!: Pommeri ja Balkani riigid · Näe rohkem »
Barnim IX
Barnim IX von Pommern-Stettin Barnim IX (2. detsember 1501 – 2. november 1573) oli Pommeri hertsog 1523–1569.
Uus!!: Pommeri ja Barnim IX · Näe rohkem »
Barnim VIII (Pommeri)
Barnim VIII ja tema naine Anna Barnim VIII (1405. ja 1407. aasta vahel - 15. ja 19. detsembri vahel 1451) oli Pommeri-Wolgasti-Barthi hertsog.
Uus!!: Pommeri ja Barnim VIII (Pommeri) · Näe rohkem »
Barnim X
Barnim X või teise loendamise järgi Barnim XII (15. veebruar 1549 - 1. september 1603) oli Pommeri hertsog ja Pommeri dünastia liige.
Uus!!: Pommeri ja Barnim X · Näe rohkem »
Below
Below oli aadlisuguvõsa.
Uus!!: Pommeri ja Below · Näe rohkem »
Berend Mellin
Berend Bernhardsson Mellin (25. märts 1608 Steninge mõis, Soome – 26. september 1690 Stockholm) oli Rootsi sõjaväelane, Käkisalmi lääni asehaldur; Vahnerowi, Batzwitzi ja Triglaffi härra; krahvide ja vabahärrade Mellinite suguvõsa esivanem.
Uus!!: Pommeri ja Berend Mellin · Näe rohkem »
Bernhard Wilhelm von Taube
Vabahärra Bernhard Wilhelm von Taube (1672–?) oli Rootsi sõjaväelane ja aadlik, kes osales Põhjasõjas ning oli Põltsamaa maakaitseväepataljoni ülem.
Uus!!: Pommeri ja Bernhard Wilhelm von Taube · Näe rohkem »
Blanckenhagen
Blanckenhagen (ka Blankenhagen) on Pommerist pärit Liivimaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Pommeri ja Blanckenhagen · Näe rohkem »
Bogislaus Tideböhl
Bogislaus Tideböhl (19. oktoober (vkj) 1762 Tallinn − 15. august (vkj) 1819 Miitavi) oli pedagoog ja koolijuht.
Uus!!: Pommeri ja Bogislaus Tideböhl · Näe rohkem »
Bogislaus von Rosen
Bogislaus von Rosen Bogislaus von Rosen (1572– 4/14. detsember 1658 Tallinn – maetud 22. jaanuaril /1. veebruaril 1659) oli Pommeri päritolu Rootsi kuningriigi ja Eestimaa riigimees ja majandustegelane.
Uus!!: Pommeri ja Bogislaus von Rosen · Näe rohkem »
Bogislaw IV (Pommeri)
Bogislaw IV (suri 19. veebruaril 1309 või 24. veebruaril 1309) Pommeri dünastiast oli Pommeri hertsog kolmkümmend aastat.
Uus!!: Pommeri ja Bogislaw IV (Pommeri) · Näe rohkem »
Bornhövedi lahing (1227)
Skandinaavia 1219. aastal — Taani poolt okupeeritud alad on helerohelisega (Teine) Bornhövedi lahing toimus 22.
Uus!!: Pommeri ja Bornhövedi lahing (1227) · Näe rohkem »
Brandenburg-Preisimaa
Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.
Uus!!: Pommeri ja Brandenburg-Preisimaa · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Pommeri ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Budde (Pommeri aadlisuguvõsa)
Budde, ka Budden oli Pommerist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Pommeri ja Budde (Pommeri aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »
Carl Borchardt
Carl Friedrich Wilhelm Borchardt (2. september 1816 Paide – 1899 Tallinn) oli üks esimesi Eesti fotograafe.
Uus!!: Pommeri ja Carl Borchardt · Näe rohkem »
Carl Friedrich von Ledebour
Carl Friedrich von Ledebour Carl Christian Friedrich von Ledebour (8. juuli 1785 Stralsund – 4. juuli 1851 München) oli saksa botaanik, Rootsi sõjaväeametniku poeg.
Uus!!: Pommeri ja Carl Friedrich von Ledebour · Näe rohkem »
Carl Julius Albert Paucker
Paucker August Pezoldi akvarellil (1836) Carl Julius Albert Paucker (vene Карл Юлиус Паукер; 22. aprill 1798 Simuna pastoraat – vkj 22. november 1856 Tallinn) oli baltisaksa õigusteadlane, ajaloolane, arheograaf ja genealoog.
Uus!!: Pommeri ja Carl Julius Albert Paucker · Näe rohkem »
Carl Wilhelm Scheele
Carl Wilhelm Scheele Scheele apteek ja kodu Köpingis Carl Wilhelm Scheele (9. detsember 1742 Stralsund – 21. mai 1786 Köping) oli rootsi keemik ja apteeker, hapniku avastaja.
Uus!!: Pommeri ja Carl Wilhelm Scheele · Näe rohkem »
Christer Somme
Christer Abrahamsson Somme (ka Christiern Some, Krister Somme; vene Кристер (Христиерн) Зомме (Соме); suri u 1618 Taanis või Pommeris) oli Rootsi sõjaväelane (feldmarssal) ning Göberga ja Rolfsdorpi isand.
Uus!!: Pommeri ja Christer Somme · Näe rohkem »
Christian Kelch
Christian Kelch (15. detsember (vkj 5. detsember) 1657 Greifenhagen, Pommeri – 2. detsember 1710 Tallinn) oli saksa päritolu Eestimaa pastor ja kroonik.
Uus!!: Pommeri ja Christian Kelch · Näe rohkem »
Clemens IV
Clemens IV (sünninimi Gui Foucois; 23. november 1190 või 1200 – 29. november 1268) oli paavst 1265–1268.
Uus!!: Pommeri ja Clemens IV · Näe rohkem »
Dobele ordulinnus
Dobele ordulinnus (saksa keeles Doblen, läti keeles Dobeles pils) oli Saksa ordu Liivi ordu haru ordulinnus Lätis Bērze jõe ääres Dobeles.
Uus!!: Pommeri ja Dobele ordulinnus · Näe rohkem »
Dobrini ordu
Ordu embleem Dobrini ordu (Dobrzyńi ordu; saksa Orden von Dobrin, poola Bracia Dobrzyńscy) oli vaimulik rüütliordu, mis tegutses Preisimaa ja Masoovia piiril ning oli loodud paganlike preislaste alistamiseks.
Uus!!: Pommeri ja Dobrini ordu · Näe rohkem »
Drang nach Osten
Drang nach Osten (saksa keeles, tõlkes 'tung itta') on nimi, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ja prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist.
Uus!!: Pommeri ja Drang nach Osten · Näe rohkem »
Durbe ordulinnus
Durbe ordulinnus (saksa Durben) oli keskajal Liivi orduriigi Kuramaa valdustes asunud teetõkkelinnus, mis tänapäeval jääb Lätisse, Kuramaale (Kurzeme), Durbe piirkonda (Durbes novads), Durbe linna, Durbe järve ürgoru idapoolsele kaldale.
Uus!!: Pommeri ja Durbe ordulinnus · Näe rohkem »
Eduard Alexis von Krüdener
Eduard Alexis von Krüdener (vene Эдуард Владимирович Криденер; 26. oktoober 1829 Püssi mõis, Lüganuse kihelkond – 11. aprill 1878 Riia) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane, vabahärra.
Uus!!: Pommeri ja Eduard Alexis von Krüdener · Näe rohkem »
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Uus!!: Pommeri ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »
Erich Girgensohn
Erich Girgensohn (16. august 1878 Karksi – 30. juuli 1940 Hohenkrug, Pommeri) oli baltisaksa päritolu Eesti arst.
Uus!!: Pommeri ja Erich Girgensohn · Näe rohkem »
Erik Knutsson
Kuningas Erik Knutssoni portree hauaplaadil Varnhemi kirikus Kuningas Erik Knutssoni haud Varnhemi kirikus Erik Knutsson ehk Erik X (sünniaasta teadmata, surnud 10. aprillil 1216) oli Rootsi kuningas alates 1208 kuni surmani.
Uus!!: Pommeri ja Erik Knutsson · Näe rohkem »
Esimene Poola jagamine
Esimese Poola jagamise maadejaotus Venemaa protektoraadi staatuses Rzeczpospolita pärast esimest Poola jagamist aastail 1773–1789 Satiiriline Briti ofort "Euroopa juulis 1772" Esimene Poola jagamine, mis leidis aset 1772.
Uus!!: Pommeri ja Esimene Poola jagamine · Näe rohkem »
Essen (aadlisuguvõsa)
Esseni suguvõsa aadlivapp Essen (varem ka Essen a.d. H. Nauckshen-Orrisaar) on Vestfaalist pärit baltisaksa põlis aadlisuguvõsa.
Uus!!: Pommeri ja Essen (aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »
Eugen Kartenbeck
Eugen Leopold Eduard Kartenbeck (21. juuni (vkj) 1864 Lizums − 30. jaanuar 1940 Köslin) oli baltisaksa põllumees ja viimane Vorbuse mõisnik.
Uus!!: Pommeri ja Eugen Kartenbeck · Näe rohkem »
Fabian Reinhold von Vietinghoff
Fabian Reinhold von Vietinghoff (suri 1710 Riias) oli Liivimaa mõisnik ning Rootsi sõjaväelane (kapten).
Uus!!: Pommeri ja Fabian Reinhold von Vietinghoff · Näe rohkem »
Felix Steiner
Felix Martin Julius Steiner (23. mai 1896 – 12. mai 1966) oli Saksa armee ja Waffen-SS ohvitser, kes võitles I ja II maailmasõjas.
Uus!!: Pommeri ja Felix Steiner · Näe rohkem »
Fersen
Fersen on Saksamaa, Eestimaa, Liivimaa ja Rootsi aadlisuguvõsa.
Uus!!: Pommeri ja Fersen · Näe rohkem »
Franz (Braunschweig-Lüneburg)
Braunschweig-Lüneburgi hertsog Franz Franz (1508–1549) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog.
Uus!!: Pommeri ja Franz (Braunschweig-Lüneburg) · Näe rohkem »
Frederik I
Frederik I Frederik I (7. oktoober 1471 Haderslevhus – 10. aprill 1533 Gottorp) oli Taani ja Norra kuningas aastatel 1523–1533.
Uus!!: Pommeri ja Frederik I · Näe rohkem »
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Uus!!: Pommeri ja Friedrich I Barbarossa · Näe rohkem »
Gaasitamisauto
Chełmno surmalaagri lähedal. Seda tüüpi sõidukeid kasutati ohvrite lämmatamiseks. Heitgaasid suunati suletud kambrisse, kuhu hukatavad olid lukustatud. Konkreetset mööbliveoautot ei olnud gaasitamiseks kohaldatud, kuid see annab protsessist hea ettekujutuse Gaasitamisauto, ka gaasikamberauto (saksa keeles Gaswagen) oli liikuv gaasikamber.
Uus!!: Pommeri ja Gaasitamisauto · Näe rohkem »
Güntersberg
Rootsis ja Liivimaal elanud Güntersbergide vapp Güntersberg (Rootsis ja Liivimaal ka Güntersberch) oli baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Pommeri ja Güntersberg · Näe rohkem »
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Uus!!: Pommeri ja Gdańsk · Näe rohkem »
Gdański laht
thumb Gdański laht on laht Euroopa keskosas, Läänemere lõunarannikul.
Uus!!: Pommeri ja Gdański laht · Näe rohkem »
Georg I (Pommeri)
Georg I Georg I (11. aprill 1493 – 10. mai 1531) oli Pommeri hertsog Pommeri dünastiast.
Uus!!: Pommeri ja Georg I (Pommeri) · Näe rohkem »
Georg II (Pommeri)
Georg II (30. jaanuar 1582 – 27. märts 1617) oli mittevalitsev Pommeri hertsog.
Uus!!: Pommeri ja Georg II (Pommeri) · Näe rohkem »
Georg Salemann
Georg Salemann (6. märts 1597 Ristow Schlawe lähistel, Pommeri – 6. august 1657 Tallinn) oli saksa päritolu eesti kirjamees.
Uus!!: Pommeri ja Georg Salemann · Näe rohkem »
Gerhard von Rosen
Vabahärra Gerhard von Rosen; ka Paul Gerhard von Rosen ja Gerhard Paul von Rosen, (9. oktoober (27. september vkj) 1856 Rakvere – 23. jaanuar 1927 Berliin) oli baltisaksa maalikunstnik.
Uus!!: Pommeri ja Gerhard von Rosen · Näe rohkem »
Gernet
Gernet (vene keeles Гернет) on Pommerist Gollnowist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.
Uus!!: Pommeri ja Gernet · Näe rohkem »
Gifhorni loss
Lossihoov. Vasakult: ''Kommandantenhaus'' koos trepitorniga (''Treppenturm''), lossikabel (''Schlosskapelle'') ja ''Ablagerhaus'' Gifhorni loss (saksa keeles Schloss Gifhorn) on loss Gifhornis Saksamaal, ehitatud aastatel 1525–1581 Weseri renessanss-stiilis.
Uus!!: Pommeri ja Gifhorni loss · Näe rohkem »
Glasenapp
Glasenapp (vene: Глазенап) on Pommerist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Pommeri ja Glasenapp · Näe rohkem »
Greifswaldi ülikool
Rubenow' mälestustahvel Greifswaldi Ülikool (saksa Universität Greifswald, ladina Alma Mater Gryphiswaldensis, Universitas Gryphiswaldensis või Academia Gryphica) on 1456.
Uus!!: Pommeri ja Greifswaldi ülikool · Näe rohkem »
Hagemeister
Hagemeister (vene keeles Гагемейстер) on Pommerist Grimmenist pärit rae- ja aadlisuguvõsa.
Uus!!: Pommeri ja Hagemeister · Näe rohkem »
Hans Henrik von Essen
Hans Henrik von Essen. Johan Erik Bolinderi miniatuur Hans Henrik von Essen (ka Hans Henric von Essen või Hans Heinrich von Essen; 26. september 1755 Kavlåsi loss, Västergötland – 28. juuli 1824 Uddevalla) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, auastmelt feldmarssal.
Uus!!: Pommeri ja Hans Henrik von Essen · Näe rohkem »
Hans Reinhold von Fersen
Georg Engelhard Schröderi maal. Hans Reinhold von Fersen (ka Hans von Fersen; 2. märts 1683 – 25. mai 1736) oli Fersenite aadlisuguvõsast pärit baltisaksa mõisnik ning Rootsi kindralleitnant ja õuekohtu president.
Uus!!: Pommeri ja Hans Reinhold von Fersen · Näe rohkem »
Hans von Fersen (surnud 1641)
Hans von Fersen (surnud 1641) oli Eestimaa aadlik ja Rootsi ooberstleitnant.
Uus!!: Pommeri ja Hans von Fersen (surnud 1641) · Näe rohkem »
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Uus!!: Pommeri ja Hansa Liit · Näe rohkem »
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Uus!!: Pommeri ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »
Heinrich Ramel
Heinrich Ramel a.d.H. Weitenhagen (poola Henryk von Ramel) oli Pommeri aadlisuguvõsast pärit sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Pommeri ja Heinrich Ramel · Näe rohkem »
Heinrich Struck
Heinrich Ewald Struck (24. mai (ukj 5. juuni) 1838 Riia – 16. aprill 1917 Viljandi) oli Eesti vaimulik.
Uus!!: Pommeri ja Heinrich Struck · Näe rohkem »
Helsingborgi lahing
Helsingborgi lahing toimus 1362.
Uus!!: Pommeri ja Helsingborgi lahing · Näe rohkem »
Henning Rudolf Horn
Krahv Henning Rudolf Horn af Rantzien (1651 – 9. mai 1730 Stockholm) oli Rootsi sõjaväelane, Põhjasõjas (1700, 1704) Narva kaitse ülem.
Uus!!: Pommeri ja Henning Rudolf Horn · Näe rohkem »
Henning Scharpenberg
Henning Scharpenberg (surnud 5. aprillil 1448) oli Riia peapiiskop aastatel 1424–1448.
Uus!!: Pommeri ja Henning Scharpenberg · Näe rohkem »
Hermann Matern
Hermann Matern (1957) Hermann Matern (17. juuni 1893 Burg – 24. jaanuar 1971 Ida-Berliin) oli Saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Pommeri ja Hermann Matern · Näe rohkem »
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Uus!!: Pommeri ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Näe rohkem »
Idaslaavlased
Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium Idaslaavlased on idaslaavi keeli kõnelevad slaavlased.
Uus!!: Pommeri ja Idaslaavlased · Näe rohkem »
III Germaani Soomuskorpus
III Germaani Soomuskorpus (III SS-Panzerkorps (germanisches)) oli Teise maailmasõja aegne Relva-SS-i koosseisu kuuluv SS-korpus, mis moodustati Adolf Hitleri korraldusega 30. märtsil 1943 ja korpuseülemaks määrati SS-Obergruppenführer ja Relva-SS kindralleitnant Felix Steiner.
Uus!!: Pommeri ja III Germaani Soomuskorpus · Näe rohkem »
Innocentius IV
Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi või Sinibaldo de' Fieschi, ka Sinibaldo Fiescho, Sinibaldo Flisco või Sinibaldus; 1195 – 7. detsember 1254) oli paavst 1243–1254.
Uus!!: Pommeri ja Innocentius IV · Näe rohkem »
Jaromar II
Jaromar II (u 1218 – 20. august 1260) oli slaavi aadlimees.
Uus!!: Pommeri ja Jaromar II · Näe rohkem »
Joachim Friedrich (Brandenburg)
Joachim Friedrich, Brandenburgi kuurvürst: Johann Bussemacheri tehtud portree Joachim Friedrich (27. jaanuar 1546 – 18. juuli 1608) Hohenzollernite dünastiast oli Brandenburgi kuurvürst 1598.
Uus!!: Pommeri ja Joachim Friedrich (Brandenburg) · Näe rohkem »
Joachim Rossihnius
Joachim Rossihnius (Rossinius) (umbes 1600 Stargard, Pomorze – umbes 1646) oli saksa päritolu eesti kirjamees ning tartumurdelise kirikukirjanduse rajaja.
Uus!!: Pommeri ja Joachim Rossihnius · Näe rohkem »
Johann Christoph Paucker
Johann Christoph Paucker (10. veebruar 1736 Kolberg, Pommeri – 26. veebruar/8. märts 1776 Tallinn) oli Eesti vaimulik.
Uus!!: Pommeri ja Johann Christoph Paucker · Näe rohkem »
Johann Gutslaff
Johann Gutslaff (ka Johanne(s) Gütslaff, Gutsleff) (sündinud Ida-Pommeris Daberis (praegune Poola linn Dobra Nowogardzka Lääne-Pomorze vojevoodkonnas); surnud 11. märtsil 1657 Tallinnas) oli baltisaksa pastor ja kirjamees.
Uus!!: Pommeri ja Johann Gutslaff · Näe rohkem »
Johannes Bugenhagen
thumb Johannes Bugenhagen (24. juuni 1485 – 20. aprill 1558) oli saksa usureformaator, Martin Lutheri üks lähedasemaid kaastöölisi.
Uus!!: Pommeri ja Johannes Bugenhagen · Näe rohkem »
Johannes II (Saare-Lääne piiskop)
Johannes II Creul (ka Johann Creul, Krowel, Krouwel, Crowel, end nimetas Johannes Crewl, umbes 1400 Gdańsk – surnud millalgi ajavahemikul 20. veebruarist 1456 7. märtsini 1457) oli Saare-Lääne piiskop 1439–1457.
Uus!!: Pommeri ja Johannes II (Saare-Lääne piiskop) · Näe rohkem »
Jomsborg
Harald Sinihamba mälestusele Jomsborg või Jómsborg (saksa keeles ka Jomsburg) oli poollegendaarne 960.
Uus!!: Pommeri ja Jomsborg · Näe rohkem »
Josua Möllenbeck
Josua Möllenbeck (sündis Stralsundis Pommeris; suri 1650 Juurus) oli Eestimaa vaimulik ja juhuluuletaja.
Uus!!: Pommeri ja Josua Möllenbeck · Näe rohkem »
Kašuubi keel
Kašuubi keel (kaszëbsczi jãzëk) on lääneslaavi keelte hulka kuuluv Poola põline piirkondlik keel, mida kõnelevad põhiliselt Pomorze piirkonnas elavad kašuubid.
Uus!!: Pommeri ja Kašuubi keel · Näe rohkem »
Kašuubid
Kašuubide lipp Rahvarõivais kašuubi neiu Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubid (endanimetus kaszëbi) on lääneslaavi rahvas (poolakate subetnos) Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas.
Uus!!: Pommeri ja Kašuubid · Näe rohkem »
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Uus!!: Pommeri ja Karl XII · Näe rohkem »
Karl XIV Johan
Karl XIV Johan Karl XIV Johan (sünninimi Jean-Baptiste Bernadotte; 26. jaanuar 1763 – 8. märts 1844) oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1804) ja riigitegelane ning hiljem Rootsi ja Norra kuningas (viimases valitses Karl III Johani nime all) 1818–1844, Bernadotte'i dünastia rajaja.
Uus!!: Pommeri ja Karl XIV Johan · Näe rohkem »
Karl zu Mecklenburg (1708–1752)
thumb Karl Ludwig Friedrich (23. veebruar 1708 – 5. juuni 1752) oli Mecklenburgide Strelitzi haru liige.
Uus!!: Pommeri ja Karl zu Mecklenburg (1708–1752) · Näe rohkem »
Karl-Siegmund Litzmann
Karl-Siegmund (Sigismund) Litzmann (1. august 1893 Minden, Vestfaal – 23. august 1945 Dampi mõis, Rendsburg-Eckernförde, Schleswig-Holstein) oli Teises maailmasõjas Saksamaa okupeeritud Ida-alade (''Ostland'') Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissar (Generalkommissar für Estland) asukohaga Tallinnas.
Uus!!: Pommeri ja Karl-Siegmund Litzmann · Näe rohkem »
Kasimir V (Pommeri)
Kasimir V (või teisiti loendades Kasimir VI; pärast 1380 – 13. aprill 1435) oli Pommeri dünastia liige ja Pommeri hertsog.
Uus!!: Pommeri ja Kasimir V (Pommeri) · Näe rohkem »
Kaszuby
Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubimaa (Kaszuby) on ajalooline piirkond Poolas.
Uus!!: Pommeri ja Kaszuby · Näe rohkem »
Kaulbars
Kaulbars (vene keeles Каульбарс) on Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Pommeri ja Kaulbars · Näe rohkem »
Kazimierz I
Kazimierz Karol I Odnowiciel, Mnich (25. juuli 1016 (või 1015) – 28. november 1058) oli vürst Piastide dünastiast, Poola monarh 1039–1058.
Uus!!: Pommeri ja Kazimierz I · Näe rohkem »
Kääbusspits
Kääbusspits (inglise Pomeranian (dog)) on koeratõug, mis kuulub FCI liigituse järgi spitsilaadsete ja algupäraste tõugude rühma ning euroopa spitside alarühma.
Uus!!: Pommeri ja Kääbusspits · Näe rohkem »
Kieli rahuleping
Kieli rahuleping ehk Kieli rahu (inglise keeles Treaty of Kiel, Peace of Kiel, rootsi ja taani keeles Freden i Kiel, Kielfreden, Kieltraktaten) on rahuleping, mis sõlmiti Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi ja Rootsi kuningriigi vahel ühelt poolt ning Taani ja Norra kuningriikide vahel teiselt poolt 14. jaanuaril 1814 Kielis.
Uus!!: Pommeri ja Kieli rahuleping · Näe rohkem »
Kleist
Kleistide vapp Kleist on Saksamaalt Pommerist pärit aadlisuguvõsa, kelle esindajad tegutsesid ka Baltikumis.
Uus!!: Pommeri ja Kleist · Näe rohkem »
Knud VI
Taani vapist. Ainus teadaolev koopia sellest sümboolikast avastati Schwerinis Saksamaal 1879. aastal. Kuninga suletud kroon erineb avatud kroonidest tema järglaste pitseritel. Knud VI (taani: Knud Valdemarsøn; u 1163 – 12. november 1202) oli Taani kuningas (1182–1202).
Uus!!: Pommeri ja Knud VI · Näe rohkem »
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
Uus!!: Pommeri ja Koadjuutorivaenus · Näe rohkem »
Kolga mõis
Kolga mõis Kolga mõis (saksa keeles Kolk, Kolck) oli rüütlimõis (fideikomiss) Kuusalu kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Pommeri ja Kolga mõis · Näe rohkem »
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Uus!!: Pommeri ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »
Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–66)
Teutooni ordu (1410) Kolmeteistkümneaastane sõda (saksa Dreizehnjähriger Krieg; poola wojna trzynastoletnia) oli Preisi Liidu, kes oli liidus Poola kuningriigi krooniga, ja Saksa Ordu riigi vaheline konflikt aastatel 1454–1466.
Uus!!: Pommeri ja Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–66) · Näe rohkem »
Konrad I (Brandenburg)
Konrad I (u.1240–1304) oli Askania dünastia liige ja Brandenburgi kaasvalitseja.
Uus!!: Pommeri ja Konrad I (Brandenburg) · Näe rohkem »
Krevo unioon
Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal Krevo unioon (poola keeles Unia w Krewie, leedu keeles Krėvos sutartis, valgevene keeles Крэўская унія) on leping, mille Leedu suurvürst Jogaila ja Poola kuninganna Jadwiga sõlmisid 14. augustil 1385 Kreva lossis Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ühendamise kohta.
Uus!!: Pommeri ja Krevo unioon · Näe rohkem »
Lääne-Pomorze vojevoodkond
Lääne-Pomorze vojevoodkond on 1.
Uus!!: Pommeri ja Lääne-Pomorze vojevoodkond · Näe rohkem »
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Uus!!: Pommeri ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »
Lehmja mõis
Lehmja mõisa moonakatemaja Lehmja mõisa kõrvalhoone vudamendile ehitatud tänapäevane elamu Lehmja mõisa tiik Lehmja mõis on endine mõis Harjumaal Jüri kihelkonnas.
Uus!!: Pommeri ja Lehmja mõis · Näe rohkem »
Lennart Torstenson
Lennart Torstensson Lennart Torstenson (17. august 1603 Forstena – 7. aprill 1651 Stockholm) oli Rootsi väejuht ja krahv.
Uus!!: Pommeri ja Lennart Torstenson · Näe rohkem »
Lorenz Luden
Lorenz Luden (ladina keeles Laurentius Ludenius; 1592 Eckernförde – 1654 Tartu) oli Eestis tegutsenud saksa teadlane.
Uus!!: Pommeri ja Lorenz Luden · Näe rohkem »
Ludwig Friedrich Kämtz
Ludwig Friedrich Kämtz Ludwig Friedrich Kämtz (11. jaanuar 1801 Treptow, Pommeri (Pomorze) – 20. detsember 1867 Peterburi) oli saksa füüsik ja meteoroloog.
Uus!!: Pommeri ja Ludwig Friedrich Kämtz · Näe rohkem »
Ludwig Nicolaus von Allart
Ludwig Nicolaus von Allart (Ludwig Nikolaus von Hallard, Ludwig Nicolas Hallart; 12. oktoober 1659 Husum – 27. mai 1727 Valmiermuiža mõis (Wolmarshof) Valmiera lähedal) oli Austria, Venemaa ja Saksimaa sõjaväelane ning Saksimaa kuurvürstiriigi diplomaat, vabahärra.
Uus!!: Pommeri ja Ludwig Nicolaus von Allart · Näe rohkem »
Ludwig VI (Baieri)
Ludwig Roomlane (saksa: Ludwig VI der Römer) (7. mai 1328 – 17. mai 1365) oli Wittelsbachi dünastia liige, keiser Ludwig IV Baierist ja tema teise naise Hainaut' krahvinna Margarethe vanem poeg.
Uus!!: Pommeri ja Ludwig VI (Baieri) · Näe rohkem »
Ludwig von Cube
Johann Ludwig Ferdinand von Cube (vene Леонтий Иванович Кубе); 16. märts 1788 Tirza – 8. mai 1855 Riia) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane. Ta oli keiser Aleksander I ja Nikolai I aegne tõeline riiginõunik ja Liivimaa asekuberner 6. juunist 1821 kuni 14. juulini 1852.
Uus!!: Pommeri ja Ludwig von Cube · Näe rohkem »
Magdeburgi hertsogkond
Magdeburgi hertsogkond (saksa: Herzogtum Magdeburg) oli Brandenburgi margi provints aastatel 1680-1701 ja Preisi kuningriigi provints aastatel 1701-1807.
Uus!!: Pommeri ja Magdeburgi hertsogkond · Näe rohkem »
Manderstjerna
Manderstjerna (rootsi keeles Manderstierna, vene keeles Мандерштерн), varem Dargemann, oli Pommerist Wolgastist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Pommeri ja Manderstjerna · Näe rohkem »
Manteuffel (Pommeri)
Manteuffel on Pommerist pärit põlisaadlisuguvõsa.
Uus!!: Pommeri ja Manteuffel (Pommeri) · Näe rohkem »
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Uus!!: Pommeri ja Mark (territoorium) · Näe rohkem »
Martin Schultz von Ascheraden
Martin Schultz von Ascheraden (12. juuni 1617 – 16. märts 1682 Narva) oli Rootsi sõjaväelane, vabahärra.
Uus!!: Pommeri ja Martin Schultz von Ascheraden · Näe rohkem »
Matthias (suguvõsa)
Matthias oli Pommeri päritolu baltisaksa suguvõsa.
Uus!!: Pommeri ja Matthias (suguvõsa) · Näe rohkem »
Matthias Budde
Mat(t)hias Budde (?–1591) oli Pommerist pärit aadlik, Taani diplomaat ja Liivimaa ametnik.
Uus!!: Pommeri ja Matthias Budde · Näe rohkem »
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Uus!!: Pommeri ja Mecklenburg · Näe rohkem »
Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond
Lipp Vapp Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Mecklenburg-Strelitz) oli aastatel 1815–1918 eksisteerinud Saksa riik, mis kuulus Saksa Liitu, Põhja-Saksa Liitu ja Saksa keisririiki.
Uus!!: Pommeri ja Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond · Näe rohkem »
Mecklenburg-Vorpommern
Mecklenburg-Vorpommern on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Pommeri ja Mecklenburg-Vorpommern · Näe rohkem »
Mellin
Mellini perekonna aadlivapp Mellin on Mecklenburgist pärit Rootsi, Eestimaa, Liivimaa ja Soome põlisaadli suguvõsa.
Uus!!: Pommeri ja Mellin · Näe rohkem »
Mieszko I
Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.
Uus!!: Pommeri ja Mieszko I · Näe rohkem »
Neumark
Neumark, tuntud ka kui Uus mark (poola: Nowa Marchia) või kui Ida-Brandenburg, oli Brandenburgi margi ja selle järglaste piirkond Odra jõest idas territooriumil, mis sai 1945.
Uus!!: Pommeri ja Neumark · Näe rohkem »
Nils Bielke (1644–1716)
Nils Turesson Bielke (7. veebruar 1644 Stockholm – 26. november 1716 Rootsi) oli Rootsi väejuht, diplomaat, riigimees ja Salestadi krahv.
Uus!!: Pommeri ja Nils Bielke (1644–1716) · Näe rohkem »
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Uus!!: Pommeri ja Odra · Näe rohkem »
Orgies gen. Rutenberg
Orgies gen.
Uus!!: Pommeri ja Orgies gen. Rutenberg · Näe rohkem »
Osten
Osten oli Pommerist pärit vana aadlisuguvõsa.
Uus!!: Pommeri ja Osten · Näe rohkem »
Ostsiedlung
Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.
Uus!!: Pommeri ja Ostsiedlung · Näe rohkem »
Otto (V) (Brandenburg)
Otto V (u 1246–1298), hüüdnimega Otto Pikk, oli markkrahv Otto III poeg ja Brandenburgi margi kaasvalitseja koos oma nõo markkrahv Otto IV-ga.
Uus!!: Pommeri ja Otto (V) (Brandenburg) · Näe rohkem »
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Uus!!: Pommeri ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Otto Wilhelm von Königsmarck
Otto Wilhelm von Königsmarck Krahv Otto Wilhelm von Königsmarck (5. jaanuar 1639 Minden, Vestfaal – 15. september 1688 Modon, Morea, Veneetsia vabariik) oli saksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Pommeri ja Otto Wilhelm von Königsmarck · Näe rohkem »
Pahlen
Pahlen, õigemini von der Pahlen (vene keeles фон дер Пален) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Pommeri ja Pahlen · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Pommeri ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Peter Friedrich Bornwasser
Peter Friedrich Bornwasser (3. oktoober 1710 Gross-Pomeiske, Pommeri – 29. juuni / 10. juuli 1777 Rõuge) oli Eesti vaimulik.
Uus!!: Pommeri ja Peter Friedrich Bornwasser · Näe rohkem »
Peter Heinrich Blanckenhagen
Peter Heinrich Blanckenhagen (3. oktoober (vkj) 1723 Tallinn − 7. jaanuar (vkj) 1794 Riia) oli kaupmees ja Liivimaa sotsieteedi asutaja.
Uus!!: Pommeri ja Peter Heinrich Blanckenhagen · Näe rohkem »
Philipp II (Pommeri)
Pommeri-Stettini hertsog Philipp II Philipp II (29. juuli 1573 – 3. veebruar 1618) oli aastatel 1606-1618 Pommeri-Stettini valitsev hertsog ja teda peetakse üheks kõige kunstilisemaks Pommeri hertsogiks.
Uus!!: Pommeri ja Philipp II (Pommeri) · Näe rohkem »
Piastide dünastia
Piastide dünastia oli esimene ajalooline Poola valitsev dünastia.
Uus!!: Pommeri ja Piastide dünastia · Näe rohkem »
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Uus!!: Pommeri ja Polaabid · Näe rohkem »
Pomereelia
Pomereelia ja Kulmimaa 19. sajandi lõpus Pomereelia (poola Pomorze Gdańskie, saksa Pommerellen või Pomerellen, inglise Pomerelia) on piirkond endisel Lääne-Preisimaal Pommerist (Pomorze) ida pool, mõnikord on seda loetud ka Pommeri idapoolseimaks osaks.
Uus!!: Pommeri ja Pomereelia · Näe rohkem »
Pommeri hertsogkond
Lipp Vapp (1530–1637) Pommeri viimaste Greifide valitsemise ajal Pommeri hertsogkond (saksa: Herzogtum Pommern, poola: Księstwo Pomorskie, 12. sajand – 1637) oli hertsogkond Pommeris Läänemere lõunakaldal, mida valitsesid Pommeri dünastiast hertsogid (Greifid).
Uus!!: Pommeri ja Pommeri hertsogkond · Näe rohkem »
Pommeri hertsogkonnad ja hertsogid
Ajaloolise Pommeri hertsogkonna kaart 17. sajandist See on Pommeri hertsogkondade ja hertsogite loend.
Uus!!: Pommeri ja Pommeri hertsogkonnad ja hertsogid · Näe rohkem »
Pommern
Pommern (esialgse nimega Mneme) on neljamastiline purje- ja muuseumlaev, mida peetakse Ahvenamaa üheks sümboliks.
Uus!!: Pommeri ja Pommern · Näe rohkem »
Pommersches Wappenbuch
Pommersches Wappenbuch, täieliku nimega Pommersches Wappenbuch gezeichnet und mit Beschreibung der Wappen und historischen Nachweisen versehen on aastatel 1843−1855 ilmunud viieköiteline teos, mille koostajaks oli Julius Theodor Bagmihl.
Uus!!: Pommeri ja Pommersches Wappenbuch · Näe rohkem »
Pomorze vojevoodkond
Pomorze vojevoodkond on Poola haldusüksus (vojevoodkond).
Uus!!: Pommeri ja Pomorze vojevoodkond · Näe rohkem »
Poola ajalugu
Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.
Uus!!: Pommeri ja Poola ajalugu · Näe rohkem »
Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal
Jagelloonide valitsemine Poolas aastatel 1386–1572 ulatus hilisest keskajast varajase uusajani Euroopa ajaloos.
Uus!!: Pommeri ja Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal · Näe rohkem »
Poola gooti arhitektuur
Poola gooti arhitektuuri mõiste alla on selles artiklis koondatud gooti ehitised, mis on valminud 13. sajandist 16. sajandi alguseni tänapäeva Poola territooriumil.
Uus!!: Pommeri ja Poola gooti arhitektuur · Näe rohkem »
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Uus!!: Pommeri ja Poola jagamised · Näe rohkem »
Poola keskaeg
Poola keskaeg on Poola ajaloo periood, mis katab jämedalt aastatuhande – 5. sajandist kuni 16. sajandini.
Uus!!: Pommeri ja Poola keskaeg · Näe rohkem »
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Uus!!: Pommeri ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »
Poola Piastide ajal
Poola Piastide ajal oli Piastide dünastia valitsemise periood 10.
Uus!!: Pommeri ja Poola Piastide ajal · Näe rohkem »
Poola Teises maailmasõjas
Poola osales Teises maailmasõjas 1. septembrist 1939, kui Saksamaa Poolale kallale tungis, kuni 1945.
Uus!!: Pommeri ja Poola Teises maailmasõjas · Näe rohkem »
Poola vürstiriik
Poola Vürstiriik oli varafeodaalne riik tänapäeva Poola territooriumil, mis moodustus 10.
Uus!!: Pommeri ja Poola vürstiriik · Näe rohkem »
Postels
Postels (vene keeles Постельс) oli Pommerist Stettinist pärit Liivimaa ja Venemaa literaadi- ja aadlisuguvõsa.
Uus!!: Pommeri ja Postels · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Pommeri ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Preisi ristisõda
Preisi ristisõda oli 13.
Uus!!: Pommeri ja Preisi ristisõda · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Pommeri ja Preisimaa · Näe rohkem »
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Uus!!: Pommeri ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Uus!!: Pommeri ja Preislased · Näe rohkem »
Pribislaw (Mecklenburg)
Pribislaw (suri 30. detsembril 1178) oli obodriidide vürst ja esimene Mecklenburgi vürst (1167–1178).
Uus!!: Pommeri ja Pribislaw (Mecklenburg) · Näe rohkem »
Räpina mõis
Räpina mõisa peahoonet nimetatakse Sillapää lossiks Räpina mõisahoone tagantvaade Räpina mõis (saksa keeles Rappin) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal.
Uus!!: Pommeri ja Räpina mõis · Näe rohkem »
Rügeni vürstkond
Rügeni vürstkond (saksa: Fürstentum Rügen) oli aastatel 1168–1325 Taanile kuuluv vürstkond, mis koosnes Rügeni saarest ja külgnevast mandriosast.
Uus!!: Pommeri ja Rügeni vürstkond · Näe rohkem »
Reinhold von Metztacken
Reinhold von Metztacken (ka Metstake; suri 1657) oli Eestimaa mõisnik ning Rootsi sõjaväelane (ooberst).
Uus!!: Pommeri ja Reinhold von Metztacken · Näe rohkem »
Reinhold von Radingh
Reinhold von Radingh (ka Rading; suri 1./ 12. oktoobril 1717 Kihelkonnal) oli Saaremaa aadlik.
Uus!!: Pommeri ja Reinhold von Radingh · Näe rohkem »
Reinken
Reinken Reinken (ka Reinecke, Reineke, Reinicke, Reinke, Reiniccus, Kuriljov; vene keeles Рейнеке) on Pommerist Stargardist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.
Uus!!: Pommeri ja Reinken · Näe rohkem »
Rhein (Pommeri aadlisuguvõsa)
Rhein oli Pommeri aadlisuguvõsa, mis kustus meesliinis 1859.
Uus!!: Pommeri ja Rhein (Pommeri aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »
Riia piiramine (1710)
Riia piiramine oli Vene tsaaririigi vägede Rootsi kuningriigi Liivimaa provintsi keskuse ja Riia kindluse sõjaline piiramis- ja vallutusoperatsioon Põhjasõja käigus 1710.
Uus!!: Pommeri ja Riia piiramine (1710) · Näe rohkem »
Rinteln
Rinteln on väikelinn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Schaumburgi kreisis.
Uus!!: Pommeri ja Rinteln · Näe rohkem »
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Pommeri ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »
Rootsi dominioonid
Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.
Uus!!: Pommeri ja Rootsi dominioonid · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Pommeri ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Rootsi Pommeri
Rootsi Pommeri oli Läänemere rannikul tänase Saksamaa ja Poola territooriumil asunud Rootsi dominioon aastatel 1630–1815.
Uus!!: Pommeri ja Rootsi Pommeri · Näe rohkem »
Rootsi riigipeade loend
Rootsi riigipeade loend loetleb teadaolevad Rootsi kuningaid kuni tänapäevani.
Uus!!: Pommeri ja Rootsi riigipeade loend · Näe rohkem »
Rootsi suurvõimu ajastu
Rootsi tänapäeval (punane) ja 1658. aastal (kollane ja punane) Rootsi suurvõimu ajastu (rootsi keeles stormaktstiden) oli Rootsi ajaloos periood, mis hõlmas aastaid 1611–1718.
Uus!!: Pommeri ja Rootsi suurvõimu ajastu · Näe rohkem »
Rootsi Wismar
Rootsi Wismar oli aastatel 1630–1815 Rootsi dominioon, mis vastas ligikaudu tänapäevastele Wismari linna piiridele.
Uus!!: Pommeri ja Rootsi Wismar · Näe rohkem »
Rootsi-Poola sõda (1626–1629)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.
Uus!!: Pommeri ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629) · Näe rohkem »
Rosen (valge)
Roseni (valge) suguvõsa aadlivapp Roseni (valge) suguvõsa vabahärravapp Rosen on Eestimaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Pommeri ja Rosen (valge) · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Pommeri ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)
Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) katab perioodi Poola ja Leedu suurvürstiriigi ajaloost alates ajast, kui nende ühisriik muutus suures ulatuses 17.
Uus!!: Pommeri ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) · Näe rohkem »
Saka vasallilinnus
Saka vasallilinnus (saksa Sackenhausen) oli keskajal Kuramaa piiskopkonnas asunud väikelinnus, mis tänapäeval jääb Lätisse Kuramaale (Kurzeme) Pāvilosta piirkonda Saka valda (Sakas pagasts), Tebra jõe paremkaldale kohas, kus jõgi ühineb Durbe jõega Saka jõeks, mis voolab edasi Läänemerre.
Uus!!: Pommeri ja Saka vasallilinnus · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Pommeri ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Pommeri ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Pommeri ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksamaa ajalugu
Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.
Uus!!: Pommeri ja Saksamaa ajalugu · Näe rohkem »
Saksimaa ajalugu
Saksa Liitvabariigis Saksimaa kaart Saksimaa ajalugu on ülevaade Saksimaa territooriumi minevikust.
Uus!!: Pommeri ja Saksimaa ajalugu · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Pommeri ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Samboriidid
Samboriidid (saksa: Samboriden) või Sobiesławi koda (poola: Sobiesławice) oli valitsev dünastia Pomereelia ajaloolises piirkonnas.
Uus!!: Pommeri ja Samboriidid · Näe rohkem »
Sõdadevaheline periood
Euroopat kujutav kaart aastast 1923 Sõdadevaheline periood (ladina interbellum) on Euroopa ajaloo käsitluses levinud termin, mis käsitleb perioodi esimese maailmasõja lõpust teise maailmasõja alguseni.
Uus!!: Pommeri ja Sõdadevaheline periood · Näe rohkem »
Sõjavangilaager
Sõjavangilaager on sõjategevuse käigus vangi langenud vaenlase sõjaväe liikmete (sõjavand) kinnipidamiskoht sõjategevuse ajal.
Uus!!: Pommeri ja Sõjavangilaager · Näe rohkem »
Schlawe ja Stolpi maad
Schlawe ja Stolp ''Herzogtum Pommern'' (Pomereelia hertsogkonna) osana hertsog Swantopolk II ajal u. 1250;1886, Gustav Droyseni kaart Schlawe ja Stolpi maad (saksa: Länder Schlawe und Stolp) või Słupsk-Sławno maa (poola: Ziemia Słupsko-Sławieńska) on ajalooline piirkond Pommeris, Sławno (Schlawe) ja Słupski (Stolpi) linnade ümber Taga-Pommeris tänapäeva Poolas.
Uus!!: Pommeri ja Schlawe ja Stolpi maad · Näe rohkem »
Schweder
Schweder on Pommerist Köslinist pärit rae- ja aadlisuguvõsa.
Uus!!: Pommeri ja Schweder · Näe rohkem »
Sigtuna
Sigtuna on linn Rootsis Stockholmi läänis Sigtuna vallas, Stockholmi ja Uppsala vahel.
Uus!!: Pommeri ja Sigtuna · Näe rohkem »
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Uus!!: Pommeri ja Sileesia · Näe rohkem »
Sileesia sõjad
Sileesia sõjad (saksa Schlesische Kriege) viitavad kolmele konfliktile Preisi kuningriigi ja Austria Habsburgide monarhia vahel Sileesia ja Kladsko krahvkonna kontrolli pärast aastatel 1740–1763.
Uus!!: Pommeri ja Sileesia sõjad · Näe rohkem »
Stanisław II
Stanisław II Stanisław II August Poniatowski (17. jaanuar 1732 – 12. veebruar 1798) oli viimane Poola kuningas aastatel 1764–1795.
Uus!!: Pommeri ja Stanisław II · Näe rohkem »
Stephan Badwitz
Stephan Badwitz (Badnitz) (umbes 1550 Pommeri, Saksamaa – umbes 1635 Keila) oli Eesti vaimulik.
Uus!!: Pommeri ja Stephan Badwitz · Näe rohkem »
Sven Aggesen
Sven Aggesen ehk Svend Aggesen ehk Sven Aggesøn ehk Sven Agessøn (Aageson, Aggessøn) ehk Svend Aagesen ehk Sven Aagesen ehk Sveno Aggonis ehk Sueno Agonis Filius (sündinud 1140. aastate paiku, surmaaeg teadmata) oli taani ajaloolane.
Uus!!: Pommeri ja Sven Aggesen · Näe rohkem »
Svolderi merelahing
Svolderi merelahingu viimane staadium: Eiríkr Hákonarson ja tema mehed Ormen Lange pardal Svolderi merelahing toimus 1000.
Uus!!: Pommeri ja Svolderi merelahing · Näe rohkem »
Swantibor I
Swantibor III (või teisiti loendamise alusel Swantibor I) (u. 1351 – 21. juuni 1413) oli Pommeri dünastia liige, Pommeri-Stettini hertsog ja mõnda aega Mittelmarki kuberner.
Uus!!: Pommeri ja Swantibor I · Näe rohkem »
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Uus!!: Pommeri ja Szczecin · Näe rohkem »
Taani ajalugu
Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Pommeri ja Taani ajalugu · Näe rohkem »
Tallinna piiramine (1570–1571)
Tallinna piiramine oli 7 kuu jooksul (1570–1571) Moskva tsaaririigi vasalli, Liivimaa kuninga Magnuse ja teda toetanud Moskva tsaaririigi vägede sõjaline Tallinna linna ebaõnnestunud vallutuskatse.
Uus!!: Pommeri ja Tallinna piiramine (1570–1571) · Näe rohkem »
Taube
Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp Taube suguvõsa vabahärravapp Taube (varem Tuve ja Thuwe) (vene keeles Таубе) on Vana-Liivimaa põline vasallisuguvõsa.
Uus!!: Pommeri ja Taube · Näe rohkem »
Tezlaw
Tezlaw, ka Tetzlav, Tetzlaw ja Tetislaw (enne 1163 – 1170. ja 1181. aasta vahel) oli Rügeni vürst.
Uus!!: Pommeri ja Tezlaw · Näe rohkem »
Tideböhl
Tideböhl (vene keeles Тидебель) oli Pommerist pärit literaadi- ja aadlisuguvõsa.
Uus!!: Pommeri ja Tideböhl · Näe rohkem »
Ukraina ajalugu
Siin on ülevaade Ukraina ajaloost.
Uus!!: Pommeri ja Ukraina ajalugu · Näe rohkem »
Urbanus IV
Urbanus IV (Jacques Pantaléon; 1195 või 1200 – 2. oktoober 1264) oli paavst 1261–1264.
Uus!!: Pommeri ja Urbanus IV · Näe rohkem »
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Uus!!: Pommeri ja Vendi ristisõda · Näe rohkem »
Versailles' rahu
Versailles' rahulepingu allkirjastamine Versailles' rahuleping on 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis sõlmitud leping, mis jõustus 10.
Uus!!: Pommeri ja Versailles' rahu · Näe rohkem »
Wartislaw I
Stolpes Stolpe kloostri, Pommeri vanima kloostri Wartislaw I (Warcisław I) (u 1091 – 9. august 1135) oli esimene ajalooline Pommeri hertsogkonna valitseja ja Greifide dünastia asutaja.
Uus!!: Pommeri ja Wartislaw I · Näe rohkem »
Wartislaw V
Wartislaw V kujutis Wartislaw V (umbes 1. november 1326 – 1390) oli Pommeri dünastiast Pommeri hertsog.
Uus!!: Pommeri ja Wartislaw V · Näe rohkem »
Wartislaw VIII
Wartislaw VIII (1373 - 20. või 23. august 1415) oli Pommeri hertsog Pommeri dünastiast.
Uus!!: Pommeri ja Wartislaw VIII · Näe rohkem »
Wilhelm Modenast
Wilhelmi pitser Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm või Guillelmus Modenast (ka Wilhelm Sabinast, Guglielmo Sabinast, Guillelmus Sabinast või Vilhelm Sabinast; itaaliapäraselt Guglielmo da Sabina; umbes 1184 – 31. märts 1251) oli itaalia diplomaat ja vaimulik.
Uus!!: Pommeri ja Wilhelm Modenast · Näe rohkem »
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Uus!!: Pommeri ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »
Zöge von Manteuffel
Zöge von Manteuffel, ka Zoege von Manteuffel, Manteuffel gen.
Uus!!: Pommeri ja Zöge von Manteuffel · Näe rohkem »
1715
1715.
Uus!!: Pommeri ja 1715 · Näe rohkem »
1815
1815.
Uus!!: Pommeri ja 1815 · Näe rohkem »
1939. aastal Poolasse tunginud Saksa väeüksuste loend
1.
Uus!!: Pommeri ja 1939. aastal Poolasse tunginud Saksa väeüksuste loend · Näe rohkem »
4. märts
4.
Uus!!: Pommeri ja 4. märts · Näe rohkem »
