Kiiremini kui brauser!
57 suhted: Albrecht von Hohenzollern, Anna Maria (Braunschweig-Calenberg-Göttingen), Anna Sophia, Šlahta, Bayreuthi vürstkond, Brandenburg-Preisimaa, Brandenburgi mark, Dorothea Taanist, Działdowo, Ermlandi piiskopkond, Georg Wilhelm (Brandenburg), Hertsogkond, Hohenzollernid, Iława, Ida-Preisimaa, Joachim Friedrich (Brandenburg), Johann Georg, Johann Sigismund (Brandenburg), Kaliningrad, Katyčiai, Klaipėda, Klaus von Streithorst, Kulmi piiskopkond, Kuninglik Preisimaa, Kuramaa hertsogiriik, Lääne-Preisimaa, Liivimaa ordu, Memeli piirkond, Michael North, Neumark, Oliwa rahu, Pomereelia, Pomesaania piiskopkond, Pommeri, Poola ajalugu, Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal, Poola keskaeg, Poola Piastide ajal, Preisi armee, Preisi kuningriik, Preisimaa, Preisimaa hertsog, Preisimaa provintsid, Priekule, Rootsi-Poola sõda (1626–1629), Rzeczpospolita, Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648), Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764), Rzeczpospolita haldusjaotus, Saksa ordu, ..., Saksamaa ajalugu, Sambija, Samlandi piiskopkond, Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminar, Uputus (Poola), Waldemar (Brandenburg), Warmia. Laienda indeks (7 rohkem) »
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »
Anna Maria (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)
Anna Maria von Braunschweig-Calenberg-Göttingen (ka Anna Maria von Braunschweig-Lüneburg; 23. aprill 1532 Münden – 20. märts 1568 Neuhausenis (praegu Gurjevsk) Königsbergi lähedal) oli sünnipärane Braunschweig-Calenberg-Göttingeni hertsoginna ning abielu kaudu Preisimaa hertsoginna.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Anna Maria (Braunschweig-Calenberg-Göttingen) · Näe rohkem »
Anna Sophia
Anna Sophia Mecklenburgi hertsoginnana Anna Sophia (ka Anna Sophie; 11. juuni 1527 Königsberg – 6. veebruar 1591 Lübz) oli sünnipärane Preisimaa printsess ja abielu kaudu Mecklenburgi hertsoginna.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Anna Sophia · Näe rohkem »
Šlahta
Šlahta (poola keeles szlachta, leedu keeles šlėkta, šlėktos või bajoraia, ukraina keeles шляхта, valgevene keeles шляхта) oli aadelkond algselt Poola kuningriigis ning hiljem, pärast Poola ja Leedu suurvürstiriigi liitumist personaaluniooni alusel, ka Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi aadelkond.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Šlahta · Näe rohkem »
Bayreuthi vürstkond
Bayreuthi vürstkond (saksa Fürstentum Bayreuth) või Brandenburg-Bayreuthi markkrahvkond (Markgraftum Brandenburg-Bayreuth) oli vahetult keisrile alluv Saksa-Rooma riigi territoorium, mida valitses Hohenzollerni dünastia Frangimaa haru.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Bayreuthi vürstkond · Näe rohkem »
Brandenburg-Preisimaa
Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Brandenburg-Preisimaa · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Dorothea Taanist
Hertsoginna Dorothea 16. sajandi miniatuuril Dorothea Taanist (saksa keeles ka Dorothea von Preußen või Dorothea von Brandenburg-Ansbach; taani keeles Dorothea af Danmark; 1. august 1504 Gottorf – 11. aprill 1547 Königsberg) oli esimene Preisimaa hertsoginna.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Dorothea Taanist · Näe rohkem »
Działdowo
Działdowo (saksa Soldau) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Działdowo maakonna halduskeskus.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Działdowo · Näe rohkem »
Ermlandi piiskopkond
Ermlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Ermland, poola keeles Biskupstwo Warmińskie, ladina keeles Dioecesis Varmiensis) oli katoliiklik piiskopkond ja riik Preisimaal.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Ermlandi piiskopkond · Näe rohkem »
Georg Wilhelm (Brandenburg)
Georg Wilhelmi portree, Mathias Czwiczek, u. 1635 Georg Wilhelm (13. november 1595 – 1. detsember 1640) Hohenzollernite dünastiast oli Brandenburgi markkrahv ja kuurvürst ning Preisimaa hertsog 1619.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Georg Wilhelm (Brandenburg) · Näe rohkem »
Hertsogkond
Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Hertsogkond · Näe rohkem »
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Hohenzollernid · Näe rohkem »
Iława
Iława (saksa Deutsch Eylau) on linn Poola kirdeosas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Iława maakonna halduskeskus.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Iława · Näe rohkem »
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »
Joachim Friedrich (Brandenburg)
Joachim Friedrich, Brandenburgi kuurvürst: Johann Bussemacheri tehtud portree Joachim Friedrich (27. jaanuar 1546 – 18. juuli 1608) Hohenzollernite dünastiast oli Brandenburgi kuurvürst 1598.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Joachim Friedrich (Brandenburg) · Näe rohkem »
Johann Georg
Johann Georg, Brandenburgi kuurvürst (õli lõuendil, Lucas Cranach noorem, 1564) Johann Georg ja tema teine naine Sabina von Ansbach Johann Georg (11. september 1525 – 8. jaanuar 1598) oli Brandenburgi kuurvürst (1571–1598) ja Preisimaa hertsog.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Johann Georg · Näe rohkem »
Johann Sigismund (Brandenburg)
Johann Sigismund (8. november 1572 – 23. detsember 1619) oli Hohenzollernite dünastiast Brandenburgi kuurvürst.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Johann Sigismund (Brandenburg) · Näe rohkem »
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Kaliningrad · Näe rohkem »
Katyčiai
Katyčiai (saksa keeles Coadjuthen) on alev Leedus Šilutė rajoonis, Katyčiai valla halduskeskus.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Katyčiai · Näe rohkem »
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Klaipėda · Näe rohkem »
Klaus von Streithorst
Klaus von Streithorst (ka Claes, Claus; surnud 1579) oli Liivimaa ordu liige ja viimane Grobina foogt.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Klaus von Streithorst · Näe rohkem »
Kulmi piiskopkond
Kulmi piiskopkond (saksa keeles Bistum Kulm või Bistum Culm; ladina keeles Dioecesis Culmensis; poola keeles Diecezja chełmińska) oli katoliku kiriku piiskopkond ja riik 13.–15. sajandil.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Kulmi piiskopkond · Näe rohkem »
Kuninglik Preisimaa
Preisimaa lipp Preisimaa vapp Kuningliku Preisimaa (heleroosa) kaart Preisimaa juhtide fraktsioon võitis sõltumatuse despootlikust Saksa ordust Poola kuninga sõltlasena, 1454, ''Archiwum Główne Akt Dawnych'' Kuninglik Preisimaa (poola: Prusy Królewskie; saksa: Königlich-Preußen või Preußen Königlichen Anteils, kašuubi: Królewsczé Prësë) või Poola Preisimaa (poola: Prusy Polskie; saksa: Polnisch-Preußen) oli Saksa ordust lahkulöönud territoorium, mis võitis 1466.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Kuninglik Preisimaa · Näe rohkem »
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Lääne-Preisimaa
Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Lääne-Preisimaa · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Memeli piirkond
Memelland ja Ida-Preisimaa põhjaosa Memellandi ajalooline lipp aastatel 1919–1924 ja ''de facto'' aastani 1939 Klaipėda piirkonna postmargid aastatest 1920-1925. Ülemine mark on prantsuse mark saksakeelse ületrükiga "MEMEL". Alumised margid on leedu margid, üks leedukeelse ja saksakeelse ületrükiga, teine ilma. Viimane anti välja spetsiaalselt Klaipėda piirkonnas kasutamiseks Klaipėda piirkond (leedu Klaipėdos kraštas) või Memeli piirkond (saksa Memelland või Memelgebiet) defineeriti Versailles' rahuga aastal 1920, kui see läks Suursaadikute konverentsi haldusalasse.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Memeli piirkond · Näe rohkem »
Michael North
Ajaloolane ja Tartu Ülikooli audoktor Michael North esinemas 2014. aasta 2. detsembril seminaril "Rahvusvahelised rahvusteadused rahvusülikoolis". Michael North (sündinud 29. mail 1954 Gießenis) on Saksa ajaloolane, uusaja uurija, alates 2014 Tartu Ülikooli audoktor.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Michael North · Näe rohkem »
Neumark
Neumark, tuntud ka kui Uus mark (poola: Nowa Marchia) või kui Ida-Brandenburg, oli Brandenburgi margi ja selle järglaste piirkond Odra jõest idas territooriumil, mis sai 1945.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Neumark · Näe rohkem »
Oliwa rahu
Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Oliwa rahu · Näe rohkem »
Pomereelia
Pomereelia ja Kulmimaa 19. sajandi lõpus Pomereelia (poola Pomorze Gdańskie, saksa Pommerellen või Pomerellen, inglise Pomerelia) on piirkond endisel Lääne-Preisimaal Pommerist (Pomorze) ida pool, mõnikord on seda loetud ka Pommeri idapoolseimaks osaks.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Pomereelia · Näe rohkem »
Pomesaania piiskopkond
Pomesaania piiskopkond (saksa keeles Bistum Pomesanien, ladina keeles Dioecesis Pomesanensis, poola keeles Diecezja pomezańska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, hiljem luterlik piiskopkond Preisimaal.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Pomesaania piiskopkond · Näe rohkem »
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Pommeri · Näe rohkem »
Poola ajalugu
Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Poola ajalugu · Näe rohkem »
Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal
Jagelloonide valitsemine Poolas aastatel 1386–1572 ulatus hilisest keskajast varajase uusajani Euroopa ajaloos.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal · Näe rohkem »
Poola keskaeg
Poola keskaeg on Poola ajaloo periood, mis katab jämedalt aastatuhande – 5. sajandist kuni 16. sajandini.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Poola keskaeg · Näe rohkem »
Poola Piastide ajal
Poola Piastide ajal oli Piastide dünastia valitsemise periood 10.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Poola Piastide ajal · Näe rohkem »
Preisi armee
Hohenfriedbergi lahing – ''Preisi jalaväerünnak, 4. juuni 1745'', Carl Röchling Kuninglik Preisi armee (saksa: Königlich Preußische Armee) teenis kui Preisi kuningriigi armee.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Preisi armee · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Preisimaa · Näe rohkem »
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Preisimaa hertsog · Näe rohkem »
Preisimaa provintsid
12 Preisimaa provintsi 1895. aasta kaardil Preisimaa provintsid moodustasid peamised Preisi kuningriigi haldusüksused pärast Preisimaa reforme.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Preisimaa provintsid · Näe rohkem »
Priekule
Priekule (saksa keeles Preekuln) on linn Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Priekule · Näe rohkem »
Rootsi-Poola sõda (1626–1629)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629) · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648)
Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) katab Poola ja Leedu ajaloos perioodi enne nende ühisriigi allutamist laastavatele sõdadele 17.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) · Näe rohkem »
Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)
Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) katab perioodi Poola ja Leedu suurvürstiriigi ajaloost alates ajast, kui nende ühisriik muutus suures ulatuses 17.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) · Näe rohkem »
Rzeczpospolita haldusjaotus
Rzeczpospolita haldusjaotus oli Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita eksisteerimise jooksul 16.–18. sajandini kujunenud ja korduvalt muudetud Poola kuninga ning Poola Krooni maade jaotuse loetelu.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Rzeczpospolita haldusjaotus · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Saksamaa ajalugu
Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Saksamaa ajalugu · Näe rohkem »
Sambija
Sambija (vene Самбия, poola Sambia, leedu Semba, saksa Samland) on ajalooline piirkond endisel Ida-Preisimaal Pregolja jõe ja Kura lahe vahel.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Sambija · Näe rohkem »
Samlandi piiskopkond
Samlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Samland, ladina keeles Dioecesis Sambiensis, poola keeles Diecezja sambijska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, 16.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Samlandi piiskopkond · Näe rohkem »
Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminar
Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminar (saksa keeles Elementarlehrer-Seminar(ium) zu Dorpat) oli aastatel 1828–1889 Tartus tegutsenud saksa õppekeelega õppeasutus, kus valmistati ette algkooliõpetajaid.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminar · Näe rohkem »
Uputus (Poola)
Uputuseks nimetatakse sündmusi Poola (Rzeczpospolita) ajaloos, mis leidsid aset aastatel 1648–1667.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Uputus (Poola) · Näe rohkem »
Waldemar (Brandenburg)
Max Ungeri poolt, prototüüp varasematele monumentidele Siegesalleel Waldemar Suur (Waldemar der Große; u 1280 – 14. august 1319), Askania dünastia liige, oli Brandenburgi markkrahv 1308.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Waldemar (Brandenburg) · Näe rohkem »
Warmia
Warmia (poola keeles Warmia, ladina keeles Varmia või Warmia, saksa keeles Ermland, Warmia murrakus Warńija, leedu keeles Varmė, preisi keeles Wārmi) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Poola põhjaosas, osa ajaloolisest Preisimaast.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Warmia · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Preisi hertsogiriik, Preisimaa Hertsogiriik, Preisimaa hertsogkond.
