Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Prokarüoot

Index Prokarüoot

pisi Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk.

89 suhted: Aminohapped, Arhed, Atenuaator (geneetika), ATPaasid, Üherakuline organism, Bakterid, Carl Woese, Cornelius van Niel, CRISPR, CRISPR-Cas9 süsteem, DNA, DNA polümeraasid, DNA replikatsiooni initsiatsioon, Domeen (bioloogia), Elektronide transpordiahel, Elu teke, Eoarhaikum, Eukarüoodid, Fütoplankton, Geen, Geeniregulatsioon, Geneetiline kood, Genoomi suurus, Hüdrolaasid, Horisontaalne geeniülekanne, Informatsiooni-RNA, Kahe ülemriigi süsteem, KaiB, Kloneerimisvektor, Kloroplast, Kromatiin, Ksantofüllid, Lämmastikuringe, Lükopeen, Liik (bioloogia), Metaani oksüdeerivad bakterid, Mikrobioloogia, Mikroorganismid, Mikrovetikad, Miksotroof, Mitokonder, Mitokondriaalne DNA, Mitokondriaalne hingamisahel, Monera, MtDNA rekombinatsioon, Mutatsioonimäär, Nukleaas, Operon, Organell, Organism, ..., Patogeen, Prochlorococcus, Proteaasid, Proteiinkinaasid, Proterosoikum, Pseudouridiin, Rakubioloogia mõisteid, Replisoom, Restriktaasid, Ribosomaalne RNA, Ribosoom, RNA korrektuur, RNA polümeraas, Sümbiogenees, Splaissimine, Svedberg, Taimed, Tülakoid, Teeseenejook, Telomeer, Toksiini-antitoksiini süsteemid, TOL-plasmiid, Translatsioon, Transmembraansed valgud, Tsüanobakterid, Tsütokroom b, Tsütokroomid, Tsütoplasma, Tsütoskelett, Tsütosool, Tsentrifuugimine, Ubikinoonid, Valgusüntees, Valgusüntees prokarüootides, Vibur, 18S ribosomaalne RNA, 28S ribosomaalne RNA, 50S, 5S ribosomaalne RNA. Laienda indeks (39 rohkem) »

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Uus!!: Prokarüoot ja Aminohapped · Näe rohkem »

Arhed

Arhed ehk ürgid (ladina keeles Archaea; on kasutatud ka nimetusi "arhead", "arhebakterid" ehk "ürgbakterid" (Archaebacteria) ja "metabakterid") on eluslooduse domeen ja ainuraksete mikroorganismide riik.

Uus!!: Prokarüoot ja Arhed · Näe rohkem »

Atenuaator (geneetika)

Atenuaator on spetsiifiline regulatoorne DNA järjestus, millelt transkribeeritud RNA moodustab sekundaarstruktuuri.

Uus!!: Prokarüoot ja Atenuaator (geneetika) · Näe rohkem »

ATPaasid

ATPaasid ehk adenosiintrifosfataasid on suur rühm ensüüme, mis katalüüsivad adenosiintrifosfaadi (ATP) hüdrolüütilist lagunemist adenosiindifosfaadiks (ADP) ja fosfaatiooniks.

Uus!!: Prokarüoot ja ATPaasid · Näe rohkem »

Üherakuline organism

valgusmikroskoobi all. Raku sees on näha põietaolised vakuoolid. Raku pinnal on kiiret liikumist võimaldavad ripsmed Üherakuline organism on organism, kes koosneb ainult ühest rakust.

Uus!!: Prokarüoot ja Üherakuline organism · Näe rohkem »

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Uus!!: Prokarüoot ja Bakterid · Näe rohkem »

Carl Woese

Carl Woese 2004. aastal 16S rRNA struktuuri erinevuste alusel kirjeldatud "elu puu" Carl Richard Woese (15. juuli 1928 New York – 30. detsember 2012) oli USA mikrobioloog, mikrobioloogia professor Illinoisi ülikoolis.

Uus!!: Prokarüoot ja Carl Woese · Näe rohkem »

Cornelius van Niel

Cornelis (Cornelius) Bernardus van Niel (4. november 1897 – 10. märts 1985) oli hollandi-ameerika mikrobioloog.

Uus!!: Prokarüoot ja Cornelius van Niel · Näe rohkem »

CRISPR

CRISPR valk CRISPR (Clustered Regularly Interspaced Short Palindromic Repeats; hääldatakse "crisper") ehk klasterdatud regulaarsete vahedega lühikesed palindroomsed kordused on prokarüootide DNA-s esinevad lühikesed kordusjärjestused, mis vahelduvad sissetungivatelt viirustelt või plasmiididelt omandatud ja genoomi sisestatud mittekodeerivate DNA lõikudega.

Uus!!: Prokarüoot ja CRISPR · Näe rohkem »

CRISPR-Cas9 süsteem

CRISPRi mehhanismi üldine skeem CRISPR-Cas9 süsteem on prokarüootide immuunsüsteemi osa, mis annab resistentsuse mitteomaste geneetiliste elementide, näiteks plasmiidide või faagide suhtes.

Uus!!: Prokarüoot ja CRISPR-Cas9 süsteem · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Prokarüoot ja DNA · Näe rohkem »

DNA polümeraasid

DNA polümeraas DNA polümeraasid on molekulaarbioloogias ensüümid, mis sünteesivad desoksüribonukleotiididest DNA molekule.

Uus!!: Prokarüoot ja DNA polümeraasid · Näe rohkem »

DNA replikatsiooni initsiatsioon

DNA replikatsiooni initsiatsioon on DNA sünteesi esimene samm ehk sünteesi alustamine, millele järgnevad DNA-ahela elongatsioon ehk sünteesitava ahela pikendamine ja terminatsioon ehk sünteesi lõpetamine.

Uus!!: Prokarüoot ja DNA replikatsiooni initsiatsioon · Näe rohkem »

Domeen (bioloogia)

Domeen (Regio) on bioloogias praeguse seisuga kõrgeim taksonoomiline kategooria, üks eluslooduse suurjaotusi.

Uus!!: Prokarüoot ja Domeen (bioloogia) · Näe rohkem »

Elektronide transpordiahel

Fotosünteetiline elektrontransportahel kloroplastis Mitokondriaalne elektrontransportahel Elektronide transpordiahel (ETA) ehk elektrontransportahel on rida ensüümkomplekse, mis võimaldavad vabade elektronide ülekannet läbi redoksreaktsioonide.

Uus!!: Prokarüoot ja Elektronide transpordiahel · Näe rohkem »

Elu teke

Elu tekke ehk biopoeesi all mõeldakse bioloogilise elu teket mittebioloogilistest nähtustest.

Uus!!: Prokarüoot ja Elu teke · Näe rohkem »

Eoarhaikum

Eoarhaikum on geokronoloogiline üksus (aegkond).

Uus!!: Prokarüoot ja Eoarhaikum · Näe rohkem »

Eukarüoodid

Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.

Uus!!: Prokarüoot ja Eukarüoodid · Näe rohkem »

Fütoplankton

Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.

Uus!!: Prokarüoot ja Fütoplankton · Näe rohkem »

Geen

aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.

Uus!!: Prokarüoot ja Geen · Näe rohkem »

Geeniregulatsioon

Geeniregulatsioon (inglise regulation of gene expression, gene regulation) on geenide ekspresseerumise ehk geeniekspressiooni mõjustamine läbi seda reguleerivate mehhanismide kompleksi.

Uus!!: Prokarüoot ja Geeniregulatsioon · Näe rohkem »

Geneetiline kood

"Koodipäike" Geneetiline kood on kindel vastavus nukleiinhapete (RNA) koodonite ja valke moodustavate aminohapete vahel.

Uus!!: Prokarüoot ja Geneetiline kood · Näe rohkem »

Genoomi suurus

Genoomi suuruste vahemik eri eluvormidel Genoomi suurus on genoomi ühes eksemplaris sisalduv DNA kogus.

Uus!!: Prokarüoot ja Genoomi suurus · Näe rohkem »

Hüdrolaasid

Hüdrolaasid ehk EC 3. on peamiselt hüdrolüütilisi lagunemisreaktsioone katalüüsivate ensüümide klass.

Uus!!: Prokarüoot ja Hüdrolaasid · Näe rohkem »

Horisontaalne geeniülekanne

"Elu puu", mis kujutab horisontaalset ja vertikaalset geeniülekannet Horisontaalne geeniülekanne ehk horisontaalne geenisiire on geneetilise informatsiooni kandumine ühest organismist teise muul viisil kui paljunemise kaudu vanemalt järglasele.

Uus!!: Prokarüoot ja Horisontaalne geeniülekanne · Näe rohkem »

Informatsiooni-RNA

Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.

Uus!!: Prokarüoot ja Informatsiooni-RNA · Näe rohkem »

Kahe ülemriigi süsteem

Kahe ülemriigi süsteem oli kõrgeimal tasemel eluslooduse klassifikatsioon enne kolme domeeni süsteemi kasutuselevõttu 1990.

Uus!!: Prokarüoot ja Kahe ülemriigi süsteem · Näe rohkem »

KaiB

KaiB on geen geeniklastrist KaiABC.

Uus!!: Prokarüoot ja KaiB · Näe rohkem »

Kloneerimisvektor

Joonis plasmiidsest vektorist pBluescript II KS Molekulaarbioloogias mõistetakse kloneerimisvektori all ümberkorraldatud DNA molekuli, mille abil saab biotehnoloogilistel eesmärkidel transportida võõraid DNA lõike rakku.

Uus!!: Prokarüoot ja Kloneerimisvektor · Näe rohkem »

Kloroplast

Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.

Uus!!: Prokarüoot ja Kloroplast · Näe rohkem »

Kromatiin

Kromatiini struktuur Kromatiin on DNA ja sellega seondunud valkude (histoonide) kompleks, millest moodustuvad eukarüootide ehk päristuumsete kromosoomid.

Uus!!: Prokarüoot ja Kromatiin · Näe rohkem »

Ksantofüllid

Ksantofüllid on üks karotenoidide rühm.

Uus!!: Prokarüoot ja Ksantofüllid · Näe rohkem »

Lämmastikuringe

Lämmastikuringe skeem Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis.

Uus!!: Prokarüoot ja Lämmastikuringe · Näe rohkem »

Lükopeen

Lükopeen ehk lükopiin on karotenoidide hulka kuuluv pigment, mida leidub rohkesti küpsetes tomatites ja mis on nende punase värvuse peamine põhjus.

Uus!!: Prokarüoot ja Lükopeen · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Uus!!: Prokarüoot ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Metaani oksüdeerivad bakterid

''Methylococcus capsulatus'' kasvamas suure vasesisaldusega keskkonnas Metaani oksüdeerivad bakterid ehk metanotroofid ehk metanotroofsed bakterid on bakterid, kes saavad süsinikku ja energiat ainult metaanist.

Uus!!: Prokarüoot ja Metaani oksüdeerivad bakterid · Näe rohkem »

Mikrobioloogia

Mikroorganismide kasvatamine Petri tassil Mikrobioloogia (vkr mikros 'väike', bios 'elu', logos 'õpetus') on mikroorganismide ehk mikroobide uurimisega tegelev teadusharu.

Uus!!: Prokarüoot ja Mikrobioloogia · Näe rohkem »

Mikroorganismid

Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.

Uus!!: Prokarüoot ja Mikroorganismid · Näe rohkem »

Mikrovetikad

Mikrovetikad perekonnast ''Nannochloropsis'' Mikrovetikad ehk mikrofüüdid on mõne kuni mõnesaja mikromeetri pikkused, enamasti ainuraksed päris- ja eeltuumsed vetikad.

Uus!!: Prokarüoot ja Mikrovetikad · Näe rohkem »

Miksotroof

Miksotroof on organism, kes suudab energia ja/või süsiniku saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid.

Uus!!: Prokarüoot ja Miksotroof · Näe rohkem »

Mitokonder

Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.

Uus!!: Prokarüoot ja Mitokonder · Näe rohkem »

Mitokondriaalne DNA

Inimese mtDNA Elektronmikroskoopia muudab mtDNA nähtavaks diskreetsete kolletena. Joone pikkus: 200 nm. (A) Tsütoplasmaatiline osa pärast immuunkullaga töötlemist; kulla osakesed markeerivad mtDNA asukohta mitokondri membraani lähedal. (B) Vaade tsütoplasmast pärast CSK puhvriga ekstraheerimist ja anti-DNA märgistamist immuunkullaga; mtDNA (asukohta näitavad kullaosakesed) puhvris ei ekstraheeru. Iborra et al., 2004. Mitokondriaalne DNA (mtDNA) on mitokondrites asuv DNA (enamik eukarüootse raku DNAst paikneb rakutuumas).

Uus!!: Prokarüoot ja Mitokondriaalne DNA · Näe rohkem »

Mitokondriaalne hingamisahel

Mitokondriaalse elektrontransportahela üldskeem Mitokondriaalne hingamisahel ehk mitokondriaalne elektronide transpordiahel on eukarüootsete rakkude mitokondri sisemembraanis toimuv redoksprotsesside jada, mille käigus kanduvad elektrondoonorite elektronid üle elektronaktseptoritele.

Uus!!: Prokarüoot ja Mitokondriaalne hingamisahel · Näe rohkem »

Monera

thumb Monera (moneerid) (kr. monērēs 'lihtne') oli varasemas süstemaatikas (viis riiki; vaata pilti) üks organismide rühm (riik).

Uus!!: Prokarüoot ja Monera · Näe rohkem »

MtDNA rekombinatsioon

Geneetiline rekombineerumine on kahe DNA molekuli geneetilise informatsiooni vahetus, mille tulemusena moodustub alleelide uus kombinatsioon.

Uus!!: Prokarüoot ja MtDNA rekombinatsioon · Näe rohkem »

Mutatsioonimäär

Mutatsioonimäär on sagedus, millega geen muutub metsiktüübist spetsiifiliseks mutandiks.

Uus!!: Prokarüoot ja Mutatsioonimäär · Näe rohkem »

Nukleaas

Nukleaas on ensüüm, mis lagundab DNA-s ja RNA-s nukleotiididevahelisi fosfodiestersidemeid.

Uus!!: Prokarüoot ja Nukleaas · Näe rohkem »

Operon

Operon on geneetikas genoomse DNA funktsionaalne ühik, geenide kogum, milles olevad geenid on kõik ühise regulatoorse signaali või promootori kontrolli all.

Uus!!: Prokarüoot ja Operon · Näe rohkem »

Organell

Organellide liikumine ''Tradescantia'''s Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga.

Uus!!: Prokarüoot ja Organell · Näe rohkem »

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Uus!!: Prokarüoot ja Organism · Näe rohkem »

Patogeen

Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.

Uus!!: Prokarüoot ja Patogeen · Näe rohkem »

Prochlorococcus

Prochlorococcus on tsüanobakterite perekond, mille esindajad on 0,5–0,7 µm pikkuse läbimõõduga organismid.

Uus!!: Prokarüoot ja Prochlorococcus · Näe rohkem »

Proteaasid

Papaiini kristallstruktuuri lihtsustatud kujutis Proteaasid ehk peptidaasid või proteinaasid on ensüümid, mis lagundavad valke.

Uus!!: Prokarüoot ja Proteaasid · Näe rohkem »

Proteiinkinaasid

Valgu fosforüleerimine Proteiinkinaasid ehk proteiini kinaasid ehk valgu kinaasid on kinaassed ensüümid (EC-number.

Uus!!: Prokarüoot ja Proteiinkinaasid · Näe rohkem »

Proterosoikum

Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon.

Uus!!: Prokarüoot ja Proterosoikum · Näe rohkem »

Pseudouridiin

Pseudouridiini struktuur Pseudouridiin (lühendatult – Ψ) on ribonukleiinhappes esineva nukleosiidi uridiin isomeer.

Uus!!: Prokarüoot ja Pseudouridiin · Näe rohkem »

Rakubioloogia mõisteid

Siin on loetletud rakubioloogia ja tsütoloogia mõisteid.

Uus!!: Prokarüoot ja Rakubioloogia mõisteid · Näe rohkem »

Replisoom

Replisoom: 1. mahajääv ahel 2. juhtiv ahel 3. DNA-polümeraas (Pol α) 4. DNA-ligaas 5. RNA-praimer 6. DNA-praimaas 7. Okazaki fragment 8. DNA-polümeraas (Pol δ) 9. Helikaas 10. SSB Replisoom on valgukomplekside kooslus, mis viib läbi DNA replikatsiooni.

Uus!!: Prokarüoot ja Replisoom · Näe rohkem »

Restriktaasid

Restriktaasid (sait-spetsiifilised endonukleaasid) on ensüümid, mis lõikavad DNA-ahelat kindlate nukleotiidsete järjestuste juurest.

Uus!!: Prokarüoot ja Restriktaasid · Näe rohkem »

Ribosomaalne RNA

''E. coli'' 70S ribosoomi struktuur. 50S alaühik on punane ja 30S alaühik sinine. Ribosomaalsed valgud on tähistatud roosa ja helesinise värviga Ribosomaalne RNA ehk rRNA on ribonukleiinhape, millel on mõningaid ensümaatilisi omadusi ja mis koos proteiinidega moodustab valgusünteesi läbiviivaid ribosoome.

Uus!!: Prokarüoot ja Ribosomaalne RNA · Näe rohkem »

Ribosoom

70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.

Uus!!: Prokarüoot ja Ribosoom · Näe rohkem »

RNA korrektuur

RNA korrektuur ehk RNA redigeerimine (ka RNA editeerimine) on molekulaarne protsess, milles muudetakse mRNA nukleotiidset järjestust juba sünteesitud mRNA-molekulis.

Uus!!: Prokarüoot ja RNA korrektuur · Näe rohkem »

RNA polümeraas

RNA polümeraas (RNApol, RNAP) ehk DNA-sõltuv RNA polümeraas on ensüüm, mis transkriptsiooni käigus sünteesib uue RNA molekuli, kasutades matriitsina DNA-d. Ensüüm on klassifikatsioonilt nukleotidüül-transferaas.

Uus!!: Prokarüoot ja RNA polümeraas · Näe rohkem »

Sümbiogenees

Sümbiogenees ehk endosümbioositeooria selgitab eukarüootse raku organellide – plastiidide ja mitokondri – päritolu bakterite sümbioosi kaudu.

Uus!!: Prokarüoot ja Sümbiogenees · Näe rohkem »

Splaissimine

Splaissimine ehk splaissing (ka splaising; inglise keeles splicing) on protsess, mille käigus lõigatakse rakutuumas asuvast pre-mRNA molekulist välja intronjärjestused ning allesjäänud eksonitele vastavad osad ühendatakse.

Uus!!: Prokarüoot ja Splaissimine · Näe rohkem »

Svedberg

Sedimentatsioonil ehk sadestamisel kasutatav ultratsentrifuug Svedberg (sümbol S, mõnikord Sv) on ühik, mis ei kuulu SI-süsteemi ja millega antakse sedimentatsiooni koefitsient ehk sadestumiskoefitsient, mis näitab, kui kiiresti mingi osake settib ehk sadestub ja mis annab ka ettekujutuse osakese suurusest.

Uus!!: Prokarüoot ja Svedberg · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Prokarüoot ja Taimed · Näe rohkem »

Tülakoid

Graana on paksemate ketaste (graanatülakoidide) kuhi ja peened ning lapikud on strooma tülakoidid, mida nimetatakse ka lamellideks Tülakoidid on kloroplasti stroomas asuvad kettakujulised membraanistruktuurid, mis moodustavad omavahel ühendatud siseruumi, mida nimetatakse luumeniks.

Uus!!: Prokarüoot ja Tülakoid · Näe rohkem »

Teeseenejook

Teeseenejook teeseenega Teeseenejook on kergelt happeline värskendav jook, mida saadakse suhkruga magustatud musta või rohelise tee fermenteerimisel teeseenega, mille moodustavad äädikhappebakterite ja pärmseente sümbiootilised kultuurid.

Uus!!: Prokarüoot ja Teeseenejook · Näe rohkem »

Telomeer

Telomeerid (valged) inimese kromosoomide (hallid) otstel Telomeer Telomeer (vanakreeka sõnadest τέλος (telos) 'lõpp' ja μέρος (merοs) 'osa') on DNA ahela piirkond enamiku liikide eukarüootse raku kromosoomi kummaski otsas.

Uus!!: Prokarüoot ja Telomeer · Näe rohkem »

Toksiini-antitoksiini süsteemid

Toksiini-antitoksiini süsteemid (TA süsteemid) on bakterite regulatoorsed elemendid, mis koosnevad toksiinist ja antitoksiinist.

Uus!!: Prokarüoot ja Toksiini-antitoksiini süsteemid · Näe rohkem »

TOL-plasmiid

TOL-plasmiid on kataboolne plasmiid, mis kodeerib ensüüme, mis lagundavad tolueeni.

Uus!!: Prokarüoot ja TOL-plasmiid · Näe rohkem »

Translatsioon

tRNA-de (tumesiniste ühikute) lülitumist mRNA külge. Kummagi kahe kõrvutiasetseva tRNA teises otsas liituvad aminohapped. Aminohapete progresseeruval liitumisel tekib polüpeptiidahel, mis kasvab ribosoomi teisest otsast välja. Animatsiooni lõpus on näidatud ka seda, kuidas tekkiv polüpeptiidahel läbib valgulise kanali vahendusel rakusisest membraani. Translatsioon on rakkudes toimuv molekulaarne protsess, mille käigus ribosoomid sünteesivad mRNA põhjal aminohapetest koosneva polüpeptiidahela.

Uus!!: Prokarüoot ja Translatsioon · Näe rohkem »

Transmembraansed valgud

Skemaatiline joonis erinevatest transmembraansetest valkudest. (1) Üksik transmembraanne alfaheeliks, (2) polütoopne transmembraanne alfaheeliks, (3) polütoopne transmembraanne beetasilinder Transmembraansed valgud on integraalsed membraanivalgud, mis läbivad rakumembraani täies ulatuses.

Uus!!: Prokarüoot ja Transmembraansed valgud · Näe rohkem »

Tsüanobakterid

Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.

Uus!!: Prokarüoot ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »

Tsütokroom b

Tsütokroom b on tsütokroomide rühma valkude kompleks (lühendina kasutatakse CYPB; ka cyt-b ehk Cytb).

Uus!!: Prokarüoot ja Tsütokroom b · Näe rohkem »

Tsütokroomid

Tsütokroomid (kreeka keeles cytos 'rakk' ja chroma 'värv') on enamiku päristuumsete organismide ning paljude prokarüootide endoplasmaatilises retiikulumis ja raku mitokondri sisemembraanides olevad kromoproteiinide hulka kuuluvad heemvalkude kompleksid, mis osalevad rakkude hingamisahelas (ühes elektronide transpordiahelas), toimivad rakusiseste biokatalüsaatoritena, moodustavad kollaseid koepigmente ning redokssüsteeme.

Uus!!: Prokarüoot ja Tsütokroomid · Näe rohkem »

Tsütoplasma

rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.

Uus!!: Prokarüoot ja Tsütoplasma · Näe rohkem »

Tsütoskelett

rakkude tuumad sinise värviga Tsütoskelett ehk rakuskelett on raku tsütoplasmas paiknev valkudest koosnev niitjate ja torujate struktuuride võrgustik, mille peamised ülesanded on rakule kuju andmine ja selle säilitamine ning organellide ja kudede stabiliseerimine.

Uus!!: Prokarüoot ja Tsütoskelett · Näe rohkem »

Tsütosool

Tsütosool ehk põhiaine ehk rakuvedelik ehk tsütoplasmaatiline maatriks ehk maatriks on raku vedelad koostisosad.

Uus!!: Prokarüoot ja Tsütosool · Näe rohkem »

Tsentrifuugimine

kooreks ja lõssiks Tsentrifuugimine on üks meetoditest, mis võimaldab mittehomogeenseid süsteeme (vedelik-vedelik, vedelik-tahked osakesed) lahutada komponentideks nn tsentrifugaaljõu väljas.

Uus!!: Prokarüoot ja Tsentrifuugimine · Näe rohkem »

Ubikinoonid

Ubikinoonid ehk Q-vitamiin ehk vitamiin Q ja koensüüm Q on lähedase ehituse ja antioksüdantse toimega vitamiinilaadsete biomolekulide ja orgaaniliste rasvlahustuvate ühendite rühm, ka aktiivsed koensüümid, mida iseloomustab bensokinoongrupp ja pikk isopreenüksustest varieeruv külgahel.

Uus!!: Prokarüoot ja Ubikinoonid · Näe rohkem »

Valgusüntees

Valgusüntees ehk valgu biosüntees on valkude moodustamise protsess rakkudes, milles osalevad RNA-d ja ribosoomid.

Uus!!: Prokarüoot ja Valgusüntees · Näe rohkem »

Valgusüntees prokarüootides

Valgusüntees ribosoomides. ''Small subunit'' – väike alaühik; ''large subunit'' – suur alaühik; ''amino acids'' – aminohapped; ''P-site'' – P-sait; ''A-site'' – A-sait; ''newly born protein'' – sünteesitud valk. Valgusüntees ehk translatsioon prokarüootides on protsess, mille käigus sünteesitakse eeltuumsetes organismides aminohapetest koosnevaid peptiidahelaid ehk valke.

Uus!!: Prokarüoot ja Valgusüntees prokarüootides · Näe rohkem »

Vibur

Bakteriviburi joonis Vibur ehk flagell on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide väljaulatuv karvataoline liikumisorganell.

Uus!!: Prokarüoot ja Vibur · Näe rohkem »

18S ribosomaalne RNA

18S ribosomaalne RNA (18S rRNA) on eukarüootse ribosoomi väikese subühiku (40S) strukturaalne RNA komponent.

Uus!!: Prokarüoot ja 18S ribosomaalne RNA · Näe rohkem »

28S ribosomaalne RNA

28S ribosomaalne RNA (28S rRNA) on eukarüootide ribosoomi suurde subühikusse kuuluv strukturaalne RNA.

Uus!!: Prokarüoot ja 28S ribosomaalne RNA · Näe rohkem »

50S

50S alaühik on prokarüootse ribosoomi suurim alaühik.

Uus!!: Prokarüoot ja 50S · Näe rohkem »

5S ribosomaalne RNA

Krüoelektronmikroskoopia põhjal koostatud kujutis ''Escherichia coli'' 5S rRNA molekulist Ribosoom 5S ribosomaalne RNA (5S rRNA) on nii prokarüootide (50S) kui ka eukarüootide (60S) suurte ribosomaalsete alaühikute komponent.

Uus!!: Prokarüoot ja 5S ribosomaalne RNA · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Eeltuumne, Eeltuumsed, Prokarüondid, Prokarüont, Prokarüoodid.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »