265 suhted: Aarau, Aarne Michaël Tallgren, Abaševo, Abakan, Abhaasia, Abhaasia ajalugu, Afganistani ajalugu, Age of Empires, Ahvenamaa maakond, Ajalugu, Alam-Sileesia, Albaanlased, Aldrans, Althofen, Ammoni riik, Amrum, Amstetten, Arheoloogia, Armeenia, Armeenia ajalugu, Armeenia esiajalugu, Astuuria, Atapuerca mäestik, Šenkvice, Østfoldi maakonna vapp, Āraiši järvelinnus, Baškortostan, Babüloonia, Bad Fallingbostel, Bánov, Bærumi vald, Bispingen, Bludenz, Brighton, Bruck an der Großglocknerstraße, Capri, Castel Volturno, Castelnau hiiglane, Cavalese, Como, Coreca, Corrida, Danelaw, Eedeni aed, Eesel, Eesti, Eesti ajalugu, Eesti Detektoristide Klubi, Eesti pronksiaeg, Egeuse kultuur, ..., Egtved, Egtvedi piiga, Emmeni vald, En Esur, Eneoliitikum, Esiaeg, Eteokreetalased, Fiesole, Fleckeby, Fresach, Gallia Cisalpina, Gölenkamp, Germaani algkeel, Getelo, Gleinstätten, Golling an der Salzach, Graan, Großgmain, Habemenuga, Haifa, Harilik angervaks, Harilik lina, Harilik mandlipuu, Harilik pirnipuu, Hatid, Heiligenblut am Großglockner, Heti keel, Hiina kunst, Hiiumaa ajalugu, Hildesheimi mets, Hispaania ajalugu, Hitzacker, Hochosterwitzi loss, Ida-Alpid, Ilias, Illüürlased, India ajalugu, Indoeurooplased, Induse kultuur, Iraani ajalugu, Itaalia, Jabara, Jabara kalmed, Janapolė, Jenbach, Jersey, Jeruusalemm, Jooginõu, Kaarsõlg, Kaer, Kaiseri mäed, Kaltsedon, Karlovy Vary, Kasahstan, Kääbas, Küprose ajalugu, Kõpu kivikalmed, Keldid, Kellpeekrite kultuur, Kelt, Keraamika, Kett, Kirves, Kiviaeg, Kivikalme, Kivikirstkalme, Kiviraiumine, Knossos, Korea ajalugu, Korealased, Korsika ja Sardiinia (Rooma provints), Kreeta, Krimml, Kromlehh, Kurevere (Saaremaa), Kuristiku, Kuveidi ajalugu, Laholm, Lamassu, Lasnamäe linnaosa, Lähis-Ida ajalugu, Lähis-Ida esiaeg, Läti rahvausund, Lüneburg, Lüneburgi nõmm, Lüneburgi nõmme looduskaitseala, Lõuna-Aasia kiviaeg, Ledro, Lerna järv, Lienz, Litter, Lohukivi, Mallnitz, Materjaliteadus, Matrei am Brenner, Møllehøj, Mükeene Lõvivärav, Mõõk, Megaliitehitis, Menhir, Mercantouri rahvuspark, Mererahvad, Mesopotaamia, Metallurgia, Minose kultuur, Mochica kultuur, Modena, Monza, Mummassaare, Muraka raba, Narva Joaoru linnamägi, Näpitsad, Nîmes, Neumark, Neustift im Stubaital, Nisu, Noorem pronksiaeg, Nordhorn, Noricum, Nuraag, Obernberg am Brenner, Oldendorfer Totenstatt, Orša, Oscar Montelius, Oslo fjord, Paleoeskimod, Parma, Põlduba, Põlise leppe kivid, Pelasgid, Piemonte, Platoni Akadeemia, Plöckeni kuru, Podersdorf am See, Podolsk, Poola ajalugu, Potsdam, Potzneusiedl, Priisle, Prillsõlg, Pronks, Pronksspiraalkaunistus, Proosa kivikalmistu, Provence, Provence'i ajalugu, Putk (tööriista osa), Ramat-Gan, Räbu, Rebala muuseum, Reheahi, Ricotta juust, Rifniku mägi, Rodeneck, Rootsi, Rootsi ajalugu, Rootsi kunst, Rukis, Saag, Saami algkeel, Saaremaa, Saaremaa ajalugu, Sajaani-Šušenskoje veehoidla, Saksamaa, Saksamaa ajalugu, Sammallahdenmäki, Sankt Johann im Pongau, Sankt Michael im Lungau, Sarpsborg, Süüria ajalugu, Sõlg, Sõze, Scurcola Marsicana, Serfaus, Shetlandi saared, Sirp, Siversk, Slovakkia muusika, Soome, Stöckse, Sumba, Susa, Taani, Taani ajalugu, Taaveti täht, Taimetoitlus, Tarr Steps, Taru, Tõstamaa saar, Tel Aviv, Trundholmi vanker, Turvas, Tuxer Joch, Urnmatus, Uurali algkeel, Valjad, Vana-Hiina, Vana-Kreeka, Vanakreeka põllumajandus, Vanem pronksiaeg, Vask, Väo, Võhma maalinn, Vello Lõugas, Vialacičy, Viinamari, Vráble, Wacken, Wiesmoor, Worpswede, Zervynos, Zillertal, Zvolen, 12. sajand eKr, 2-eurone münt, 20. sajand eKr. Laienda indeks (215 rohkem) »
Aarau
Aarau on linn ja vald Šveitsis Mittellandis, Aargau kantoni pealinn 1803.
Uus!!: Pronksiaeg ja Aarau · Näe rohkem »
Aarne Michaël Tallgren
A. M. Tallgren 1914. aastal Aarne Michaёl (Mikko) Tallgren (8. veebruar 1885 Ruovesi – 13. aprill 1945 Helsingi) oli eesti ja soome arheoloog.
Uus!!: Pronksiaeg ja Aarne Michaël Tallgren · Näe rohkem »
Abaševo
Abaševo ehk Apaš (vene Абашево, tšuvaši Апаш) on küla Venemaal Tšuvaššias Tšeboksarõ rajoonis, Abaševo külaasunduse keskus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Abaševo · Näe rohkem »
Abakan
Abakani uus kirik Abakan on linn Venemaal Lõuna-Siberis, Hakassia pealinn.
Uus!!: Pronksiaeg ja Abakan · Näe rohkem »
Abhaasia
Abhaasia (abhaasi keeles Аҧсны (Aphsnõ), gruusia keeles აფხაზეთი (Aphhazethi), vene keeles Абхазия (Abhazija)) on vaidlusalune territoorium Taga-Kaukaasia lääneosas Musta mere (lõunas) ja Suur-Kaukasuse (põhjas) vahel.
Uus!!: Pronksiaeg ja Abhaasia · Näe rohkem »
Abhaasia ajalugu
Abhaasia ajalugu on ülevaade Abhaasia alade ajaloost.
Uus!!: Pronksiaeg ja Abhaasia ajalugu · Näe rohkem »
Afganistani ajalugu
Afganistani ajalugu ülevaatliku kirjeldusena tänapäeva Afganistani alade ajaloolistest sündmustest ja arengust.
Uus!!: Pronksiaeg ja Afganistani ajalugu · Näe rohkem »
Age of Empires
Mängu logo "Age of Empires" on ajalool põhinev reaalaja- ja strateegiamäng, mis anti välja 1997.
Uus!!: Pronksiaeg ja Age of Empires · Näe rohkem »
Ahvenamaa maakond
Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on omavalitsuslik Soome maakond Läänemeres.
Uus!!: Pronksiaeg ja Ahvenamaa maakond · Näe rohkem »
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Uus!!: Pronksiaeg ja Ajalugu · Näe rohkem »
Alam-Sileesia
Sileesia vapp,Hugo Ströhl (1851–1919) Alam-Sileesia (poola Dolny Śląsk; tšehhi Dolní Slezsko; ladina Silesia Inferior; saksa Niederschlesien; sileesia saksa: Niederschläsing; sileesia Dolny Ślůnsk) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna loodeosa; Ülem-Sileesia on kagus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Alam-Sileesia · Näe rohkem »
Albaanlased
Albaanlaste kodumaad ja diasporaa Albaanlased (endanimetus shqiptarë 'kotkaste pojad') on rahvas Balkani poolsaare lääneosas, kelle üldarv on umbes 8 miljonit.
Uus!!: Pronksiaeg ja Albaanlased · Näe rohkem »
Aldrans
Aldrans Aldrans on vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Innsbrucki ringkonnas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Aldrans · Näe rohkem »
Althofen
Althofen (sloveeni: Stari Dvor) on linn Austrias Kärnteni liidumaal Sankt Veit an der Glani ringkonnas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Althofen · Näe rohkem »
Ammoni riik
Ammon semikeelne kuningriik, mis eksisteeris pronksiajal Jordanist idas, Wadi Mujibi ja Zarqa vahel, tänapäeva Jordaania aladel.
Uus!!: Pronksiaeg ja Ammoni riik · Näe rohkem »
Amrum
Amrumi asend Jüütimaa lõunaosas Satelliidifoto Amrum (põhjafriisi keele kohalikus murdes (Öömrang)) Oomram) on saar Põhjameres, üks Friisi saartest. Amrum kuulub Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaale Põhja-Friisimaa kreisi Föhr-Amrumi maakonda. Asub Syltist lõunas ja Föhrist edelas. Saarest läände jääb Põhjameri, itta madal ja saarterohke Waddensee. Amrumi pindala on 20,46 km² ning ta on suuruselt Saksamaa 10. saar. Saare pikkus on 10 km ja laius kuni 2,5 km. Saare läänerannikul on kuni 1 km laiune liivaluidete riba ja sellest läänes asub kogu Põhja-Euroopa suurim, 12 km pikkune liivarand. Saare kõrgus merepinnast on kuni 32 meetrit (Siatleri luitel). Saare põhjaosas moodustavad luited väikese Odde poolsaare. Norddorfist põhjas on soo. Teine, väiksem soo asub Süddorfi ja Steenodde vahel. Kumbagi sood kaitsevad üleujutuste eest tammid. Mõõna ajal saab Amrumilt jalgsi naabersaarele Föhrile kõndida. Amrumil elab umbes 2300 inimest viies külas: Wittdün, Nebel, Norddorf, Süddorf ja Steenodde. Halduslikult jaguneb saar kolmeks vallaks: Norddorfi vald, Nebeli vald ja Wittdüni vald. Enamik asustusest on idarannikul. Saareelanike peamine elatusallikas on turism, sest põllumajanduse jaoks on saare pinnas ebasoodne.
Uus!!: Pronksiaeg ja Amrum · Näe rohkem »
Amstetten
Amstetteni raekoda Amstetten on linn (Stadtgemeinde) Austria Alam-Austria liidumaal.
Uus!!: Pronksiaeg ja Amstetten · Näe rohkem »
Arheoloogia
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.
Uus!!: Pronksiaeg ja Arheoloogia · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenia ajalugu
Armeenia ajalugu käsitleb Armeenia ajalooliste alade ja armeenlaste ajalugu.
Uus!!: Pronksiaeg ja Armeenia ajalugu · Näe rohkem »
Armeenia esiajalugu
Sjunikhi maakonnas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Armeenia esiajalugu · Näe rohkem »
Astuuria
Astuuria (ametlikult Astuuria Vürstiriik, hispaania keeles Principado de Asturias, astuuria keeles Principáu d'Asturies) on Hispaania autonoomne piirkond.
Uus!!: Pronksiaeg ja Astuuria · Näe rohkem »
Atapuerca mäestik
Atapuerca mäestik (hispaania keeles Sierra de Atapuerca) on Castilla-Leóni autonoomses piirkonnas Burgose linna lähedal asuv mäestik Hispaanias.
Uus!!: Pronksiaeg ja Atapuerca mäestik · Näe rohkem »
Šenkvice
Püha Anna kirik Šenkvice (ungari keeles Senkőc) on omavalitsusüksus (vald) Slovakkia lääneosas Bratislava maakonnas Pezinoki ringkonnas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Šenkvice · Näe rohkem »
Østfoldi maakonna vapp
Østfoldi maakonna vapp Østfoldi maakonna vapp on Norra endise Østfoldi maakonna vapp.
Uus!!: Pronksiaeg ja Østfoldi maakonna vapp · Näe rohkem »
Āraiši järvelinnus
Järvelinnuse asukoht koos tänapäevase rekonstruktsiooniga 2016. aastal Āraiši järvelinnus (ka Āraiši järveasula, Āraiši järveloss; läti keeles Āraišu ezerpils) oli umbes aastatel 780–1050 (1200) Lätis Cēsise lähedal Āraiši järve saarel paiknenud asula, mis hiljem jäi vee alla.
Uus!!: Pronksiaeg ja Āraiši järvelinnus · Näe rohkem »
Baškortostan
Baškortostan, (baškiiri Башҡортостан, vene Башкортостан, tuntud ka kui Baškiiria, ametliku nimega Baškortostani Vabariik) on vabariik Venemaa Föderatsiooni koosseisus Lõuna-Uuralis.
Uus!!: Pronksiaeg ja Baškortostan · Näe rohkem »
Babüloonia
Babüloonia oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna-Mesopotaamias, tänapäeva Iraagis.
Uus!!: Pronksiaeg ja Babüloonia · Näe rohkem »
Bad Fallingbostel
Püha Dionysiuse kirik Bad Fallingbostel on kreisilinn (Kreisstadt) Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Heidekreisi kreisis.
Uus!!: Pronksiaeg ja Bad Fallingbostel · Näe rohkem »
Bánov
Bánov (saksa keeles Banow, vanasti ka Banau) on küla (endine alev) Tšehhis Morava kaguosas Zlíni maakonnas Uherské Hradiště ringkonnas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Bánov · Näe rohkem »
Bærumi vald
Bærumi vald on vald Norras Vikeni maakonnas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Bærumi vald · Näe rohkem »
Bispingen
Valentin Ruths (1825–1905): Wilseder Höhe Dat ole Huus Wilsedes Snow Dome Bispingen Bispingen on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Heidekreisi kreisis.
Uus!!: Pronksiaeg ja Bispingen · Näe rohkem »
Bludenz
Bludenz on linn Austrias Vorarlbergi liidumaal, Bludenzi ringkonna keskus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Bludenz · Näe rohkem »
Brighton
Brighton on kuurortlinn Inglismaal Ida-Sussexi krahvkonnas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Brighton · Näe rohkem »
Bruck an der Großglocknerstraße
Bruck an der Großglocknerstraße on vald (Gemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Zell am See ringkonnas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Bruck an der Großglocknerstraße · Näe rohkem »
Capri
Capri asukoht Capri kaart 1888. aastast Vaade Caprile Capri on olnud populaarne peatuskoht ka Eesti kultuuritegelaste seas. Ants Laikmaa "Vaade Caprilt". Capri on Itaaliale kuuluv saar Türreeni meres Campania ranniku lähedal Napoli provintsis Sorrentost edelas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Capri · Näe rohkem »
Castel Volturno
Castel Volturno on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Campania maakonnas Caserta provintsis.
Uus!!: Pronksiaeg ja Castel Volturno · Näe rohkem »
Castelnau hiiglane
Kolm luufragmenti Castelnau hiiglaselt võrreldes tavalise inimese õlavarreluuga (keskel). Castelnau hiiglane oli väidetavalt pikim elanud inimene.
Uus!!: Pronksiaeg ja Castelnau hiiglane · Näe rohkem »
Cavalese
Cavalese vaadatuna Cermiselt augustis 2006 Cavalese valla paiknemine Trento provintsis Cavalese (saksa: Gaßlöss) on 4004 elanikuga vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, suusakuurort ja Val di Fiemme peamine keskus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Cavalese · Näe rohkem »
Como
Como on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Como provintsi halduskeskus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Como · Näe rohkem »
Coreca
Coreca on Amantea frazione (linnajagu) Cosenza provintsis Calabria maakonnas Itaalias Türreeni mere kaldal.
Uus!!: Pronksiaeg ja Coreca · Näe rohkem »
Corrida
1900. aastast pärit plakat, mis teatab Barcelonas toimuvast härjavõitlusest Corrida (hispaania keeles corrida de toros (sõnadest correr – jooksma ja toro – härg, otsetõlkes 'härgade jooksutamine') või toreo ('härjavõitlus') või la fiesta brava ('võitluspidu', 'metsik pidu')) on traditsiooniline hispaaniapärane härjavõitlus, mida harrastatakse lisaks Hispaaniale ka mõnes teises (eeskätt Ladina-Ameerika) riigis.
Uus!!: Pronksiaeg ja Corrida · Näe rohkem »
Danelaw
Inglismaa aastal 878. Kollane ja tumedam beež: Inglismaa alad. Heledam beež: Taani või Norra alad. Hall: keltide maad. Roheline: soo või alluuvium Danelaw ehk Danelag (inglise keeles ka Danelagh; vanainglise Dena lagu;; taani Danelagen) oli aastatel 865–954 Inglismaa osa, kus kehtisid anglosakside seaduste üle domineerinud taanlaste seadused.
Uus!!: Pronksiaeg ja Danelaw · Näe rohkem »
Eedeni aed
Eedeni aed Lucas Cranach vanema maalil 1536 Eedeni aed (Gan Eden.
Uus!!: Pronksiaeg ja Eedeni aed · Näe rohkem »
Eesel
Eesel (Equus asinus) on 4000 eKr egiptlaste kodustatud hobuslaste liik, keda kasutatakse enim veoloomana.
Uus!!: Pronksiaeg ja Eesel · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Uus!!: Pronksiaeg ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »
Eesti Detektoristide Klubi
Eesti Detektoristide Klubi (EDK) on 8. märtsil 2008 kunagise Oidremaa mõisa peahoones asutatud tulu mittetaotlev vabatahtlik kodanikuühendus, mille põhitegevus on suunatud detektorismi harrastamisele ja oma liikmetele vaba aja veetmise tingimuste loomisele.
Uus!!: Pronksiaeg ja Eesti Detektoristide Klubi · Näe rohkem »
Eesti pronksiaeg
Kaali kindlustatud asula rauasulatuskoht, kus on leitud 8.–6. sajandisse eKr dateeritud leide Eesti pronksiaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 1800–500 eKr.
Uus!!: Pronksiaeg ja Eesti pronksiaeg · Näe rohkem »
Egeuse kultuur
Egeuse kultuur või Egeuse tsivilisatsioon on koondnimetus, mille alla kuulub tegelikult kolm pronksiaegset Kreeka tsivilisatsiooni Egeuse mere ümbruses: Kreetal, Küklaadidel ja Kreeka maismaal.
Uus!!: Pronksiaeg ja Egeuse kultuur · Näe rohkem »
Egtved
Egtved on asula Taanis Lõuna-Taani piirkonnas Vejle vallas Vejle lähedal.
Uus!!: Pronksiaeg ja Egtved · Näe rohkem »
Egtvedi piiga
Egtvedi piiga tammekirst Kopenhaageni Rahvusmuuseumis Rekonstrueeritud hauakääbas Egtvedi piigaks (taani keeles Egtvedpigen) nimetatakse pronksiajal elanud neiut, kelle haud (tammekirstuhaud) leiti Taanist Jüütimaalt Egtvedist.
Uus!!: Pronksiaeg ja Egtvedi piiga · Näe rohkem »
Emmeni vald
Emmeni vald (gemeente Emmen) on vald Hollandi Drenthe provintsi kagunurgas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Emmeni vald · Näe rohkem »
En Esur
En Esur (heebrea keeles עין אסור, keelatud allikas) või Ein Asawir oli pronksiaegne kaananlaste asuala Lõuna-Levandis, mis sai piirkonna suurlinnaks umbes 3000 aastat eKr.
Uus!!: Pronksiaeg ja En Esur · Näe rohkem »
Eneoliitikum
Eneoliitikum ehk vase-kiviaeg oli neoliitikumi ja pronksiaja vaheline siirdejärk, mil kivist tööriistade kõrval kasutati ka vaskesemeid.
Uus!!: Pronksiaeg ja Eneoliitikum · Näe rohkem »
Esiaeg
Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.
Uus!!: Pronksiaeg ja Esiaeg · Näe rohkem »
Eteokreetalased
Antiikaja Kreeta eteokreetalaste jäänustega idas. Eteokreetalased (Ἐτεόκρητες Eteókrētes, 'tõelised kreetased') olid kreeklaste-eelne ja võib-olla mitteindoeuroopa rahvas Vahemere saarel Kreetal.
Uus!!: Pronksiaeg ja Eteokreetalased · Näe rohkem »
Fiesole
Fiesole (etruski keeles Viesul, Viśl, Vipsul) on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Toscana maakonna città metropolitana di Firenze's.
Uus!!: Pronksiaeg ja Fiesole · Näe rohkem »
Fleckeby
Fleckeby (taani keeles Flækkeby) on vald ja asula Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal Rendsburg-Eckernförde kreisis Schlei-Ostsee maakonnas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Fleckeby · Näe rohkem »
Fresach
Fresach (sloveeni keeles Brežnje) on vald Austria Kärnteni liidumaa Villachi maaringkonnas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Fresach · Näe rohkem »
Gallia Cisalpina
Alpideesine Gallia (ladina: Gallia Cisalpina, 'Gallia siinpool Alpe', ka Gallia Citerior või Gallia Togata) oli Itaalia osa, mida 4.
Uus!!: Pronksiaeg ja Gallia Cisalpina · Näe rohkem »
Gölenkamp
Gölenkamp on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Grafschaft Bentheimi kreisis.
Uus!!: Pronksiaeg ja Gölenkamp · Näe rohkem »
Germaani algkeel
500–50 eKr. Skandinaaviast lõunasse jääv ala tähistab Jastorfi kultuuri Germaani algkeel ehk protogermaani keel on germaani keelte hüpoteetiline algkeel.
Uus!!: Pronksiaeg ja Germaani algkeel · Näe rohkem »
Getelo
Getelo on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Grafschaft Bentheimi kreisis.
Uus!!: Pronksiaeg ja Getelo · Näe rohkem »
Gleinstätten
Gleinstätten on vald (Marktgemeinde) Austrias Steiermargi liidumaal Leibnitzi ringkonnas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Gleinstätten · Näe rohkem »
Golling an der Salzach
Golling an der Salzach on alev ja vald (Marktgemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Halleini ringkonnas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Golling an der Salzach · Näe rohkem »
Graan
1-graanine puhta kulla tükk võrdluses mõõdulindi ja müntidega Graan (sümbol gr) on vana inglise massiühik.
Uus!!: Pronksiaeg ja Graan · Näe rohkem »
Großgmain
Großgmain on vald (Gemeinde) Salzburg-Umgebungi ringkonnas Austria Salzburgi liidumaal.
Uus!!: Pronksiaeg ja Großgmain · Näe rohkem »
Habemenuga
Habemenuga ja teritusrihm Habemeajamisõpetus habemenoaga Saksamaal, 1846. aastal Pronksist habemenuga Rootsist Habemenoa tera: 1) täisnurkne; 2) kumer; 3) Prantsuse stiilis; 4) Hispaania stiilis Habemenoaga raseerimine Hollandis 1934. aastal Habemenuga Habemenuga on käänispeaga nuga, millega aetakse habet ja raseeritakse lõuga.
Uus!!: Pronksiaeg ja Habemenuga · Näe rohkem »
Haifa
Haifa, 1925 - 1937 Haifa on linn Iisraeli põhjaosas Vahemere rannikul, Haifa ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Haifa · Näe rohkem »
Harilik angervaks
Harilik angervaks (Filipendula ulmaria) on roosõieliste sugukonda angervaksa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Pronksiaeg ja Harilik angervaks · Näe rohkem »
Harilik lina
Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.
Uus!!: Pronksiaeg ja Harilik lina · Näe rohkem »
Harilik mandlipuu
Harilik mandlipuu (Prunus dulcis) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv heitlehine viljapuu.
Uus!!: Pronksiaeg ja Harilik mandlipuu · Näe rohkem »
Harilik pirnipuu
Pirnipuu Harilik pirnipuu (Pyrus communis) on roosõieliste sugukonda pirnipuu perekonda kuuluv viljapuu.
Uus!!: Pronksiaeg ja Harilik pirnipuu · Näe rohkem »
Hatid
Hatid olid varasel ja keskmisel pronksiajal ajavahemikus 2500–2000/1700 eKr Anatoolia kesk- ja kaguosa asustanud rahvas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Hatid · Näe rohkem »
Heiligenblut am Großglockner
Heiligenblut am Großglockner (sloveeni: Sveta Kri, tähendusega Püha veri) on vald Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Heiligenblut am Großglockner · Näe rohkem »
Heti keel
Heti keel ehk hetiidi keel (heti keeles kiilkirjas 𒉈𒅆𒇷 - nešili 'Neša ') oli keel, mida kõneles pronksiaja rahvas hetid ehk hetiidid.
Uus!!: Pronksiaeg ja Heti keel · Näe rohkem »
Hiina kunst
"Budistlik tempel mägedes" Hiina 11. sajandi siidimaal Keelatud Linn Pekingis Hiina portselan Hiina kunsti arengust on olemas täpsem ajalooline ülevaade kui näiteks seda on India või Aafrika kunstist, sest hiinlased on juba ammu ja teadlikult jälginud kunsti arengut.
Uus!!: Pronksiaeg ja Hiina kunst · Näe rohkem »
Hiiumaa ajalugu
Hiiumaa ajalugu on ülevaade Hiiumaa ajaloost.
Uus!!: Pronksiaeg ja Hiiumaa ajalugu · Näe rohkem »
Hildesheimi mets
Hildesheimi vaatetorn Hildesheimi metsas Vaade Hildesheimi metsale edelast Hildesheimi mets on kõrgustik (kuni 359 m merepinnast) Hildesheimi kreisis Alam-Saksi liidumaal Saksamaal.
Uus!!: Pronksiaeg ja Hildesheimi mets · Näe rohkem »
Hispaania ajalugu
Hispaania 21. sajandil Hispaania ajalugu on ülevaade Hispaania alade kujunemisest ja ajaloost.
Uus!!: Pronksiaeg ja Hispaania ajalugu · Näe rohkem »
Hitzacker
Vaade Weinbergilt üle vanalinna Hitzacker on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Lüchow-Dannenbergi kreisis.
Uus!!: Pronksiaeg ja Hitzacker · Näe rohkem »
Hochosterwitzi loss
Üldvaade Hochosterwitzi loss (saksa: Burg Hochosterwitz, sloveeni: Grad Ostrovica) on loss Austrias, mida peetakse Austria üheks kõige muljetavaldavamaks keskaegseks lossiks.
Uus!!: Pronksiaeg ja Hochosterwitzi loss · Näe rohkem »
Ida-Alpid
Piz Bernina (keskel-vasakul) koos Biancogratiga vasakul, Piz Scerscen (keskel-paremal) ja Piz Roseg (paremal), vaadatuna Piz Corvatschilt Lääne- ja Ida-Alpide piiritlemine Ida-Alpid on nimi, mis antud Alpide idapoolsele osale, mida defineeritakse tavaliselt alana ida pool joont Bodeni järvest ja Alpi Reini orust kuni Splügeni mäekuruni Alpi veelahkmel ja Liro jõge pidi alla kuni Como järveni lõunas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Ida-Alpid · Näe rohkem »
Ilias
"Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat joonia laulikut Homerost.
Uus!!: Pronksiaeg ja Ilias · Näe rohkem »
Illüürlased
Illüürlased olid indoeuroopa hõimud, kes alates pronksiaja lõpust 2.
Uus!!: Pronksiaeg ja Illüürlased · Näe rohkem »
India ajalugu
India 21. sajandil India ajalugu ülevaatliku kirjeldusena tänapäeva India alade ajaloolistest sündmustest ja arengust.
Uus!!: Pronksiaeg ja India ajalugu · Näe rohkem »
Indoeurooplased
Indoeurooplased on indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad ja hõimud tänapäeval ja minevikus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Indoeurooplased · Näe rohkem »
Induse kultuur
Induse kultuuri asuala Induse kultuuri pitsatid Briti Muuseumis Induse kultuur oli pronksiaegne tsivilisatsioon Loode-Indias, Induse jõe orus 3300 e.m.a 3300–1300 e.m.a (kõrgaeg 2600–1900 e.m.a).
Uus!!: Pronksiaeg ja Induse kultuur · Näe rohkem »
Iraani ajalugu
Iraan 21. sajandil Iraani ajalugu (ehk Pärsia ajalugu) on tihedalt seotud ümberkaudsete piirkondade ajalooga, alates Egiptusest ja Mesopotaamiast ning lõpetades Kesk-Aasia ja Indiaga.
Uus!!: Pronksiaeg ja Iraani ajalugu · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Itaalia · Näe rohkem »
Jabara
Jabara (varem: Jäbara) on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Tallinna–Narva maantee ja mere vahel, Purtsest ida pool.
Uus!!: Pronksiaeg ja Jabara · Näe rohkem »
Jabara kalmed
Jabara kalmed ehk Jabara kalmistu ehk Jabara kivikalmistu (Jäbara kalmed, Jäbara kalmistu) on kalmistu Lüganuse kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Jabara külas Lüganuse vallas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Jabara kalmed · Näe rohkem »
Janapolė
Janapolė on alev Leedus Telšiai rajoonis Varniai vallas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Janapolė · Näe rohkem »
Jenbach
Jenbach on vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Schwazi ringkonnas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Jenbach · Näe rohkem »
Jersey
Jersey (Jersey murdes Jèrri) on Briti krooni sõltkond La Manche'i väinas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Jersey · Näe rohkem »
Jeruusalemm
Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn.
Uus!!: Pronksiaeg ja Jeruusalemm · Näe rohkem »
Jooginõu
Jooginõu on anum, milles serveeritakse ja millest juuakse jooke.
Uus!!: Pronksiaeg ja Jooginõu · Näe rohkem »
Kaarsõlg
Kaarsõlg, ka fiibula (ladina keeles fibula 'nõel', 'okas') on haaknõela põhimõttel funktsioneeriv ja pronksiajast keskajani kasutusel olnud sõletüüp, mis koosneb kaaretaolisest sõlekehast ja selle alla kinnitatud nõelast.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kaarsõlg · Näe rohkem »
Kaer
Valminud kaerapõld Kaeraterad Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kaer · Näe rohkem »
Kaiseri mäed
Kaiseri mäed vaadatuna lõunast Kaiseri mäed (saksa: Kaisergebirge, tõlkes 'Keisrimäed') või lihtsalt Kaiser on mäestik Põhja-Lubjakivialpides ja Ida-Alpides.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kaiseri mäed · Näe rohkem »
Kaltsedon
Kaltsedon on peitkristalse kvartsi agregaat.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kaltsedon · Näe rohkem »
Karlovy Vary
Turukolonnaad ja lossitorn Veskikolonnaad Pargikolonnaad Karlovy Vary (saksa keeles Karlsbad) on linn Tšehhis Ohře jõe kaldal, samas Karlovy Vary maakonna keskus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Karlovy Vary · Näe rohkem »
Kasahstan
Kasahstan (kasahhi Qazaqstan, Қазақстан, ametliku nimega Kasahstani Vabariik) on merepiirita riik Kesk-Aasias.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kasahstan · Näe rohkem »
Kääbas
Matsi külas asuv kääbas Kääbas ehk kääbaskalme on kalmevorm, kus surnud on maetud liivast või mullast kuhjatiste alla või sisse.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kääbas · Näe rohkem »
Küprose ajalugu
Inimasustus Küprosel sai alguse paleoliitikumis.
Uus!!: Pronksiaeg ja Küprose ajalugu · Näe rohkem »
Kõpu kivikalmed
Kõpu kivikalmed Kõpu kivikalmed on muistsed kalmed Hiiumaal Reigi kihelkonnas Kõpu poolsaarel.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kõpu kivikalmed · Näe rohkem »
Keldid
Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Keldid · Näe rohkem »
Kellpeekrite kultuur
Kellpeekrite kultuuri kõige laiem leviala ("Encyclopedia of Indo-European Culture", 1997) Kultuurile nime andnud kellpeekrite varased näited Edela-Saksamaalt (Stadtmuseum Bruchsal). Kellpeekrite kultuur oli Euroopas varasel pronksiajal levinud arheoloogiline kultuur, mis on saanud nimetuse ümberpööratud kirikukella kujuliste peekrite järgi.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kellpeekrite kultuur · Näe rohkem »
Kelt
Kelt võib tähendada järgmist.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kelt · Näe rohkem »
Keraamika
Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).
Uus!!: Pronksiaeg ja Keraamika · Näe rohkem »
Kett
Ajamiketid Lasti- ja veokett (ümarlülikett) Kett on järjestikku haagitud jäikadest lülidest koosnev painduv tarind.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kett · Näe rohkem »
Kirves
Kirves Kirves on tööriist, mida kasutatakse puidu lõikamiseks, tükeldamiseks ja kujundamiseks.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kirves · Näe rohkem »
Kiviaeg
Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kiviaeg · Näe rohkem »
Kivikalme
Mäla kivikalmed Muhu saarel Kivikalme (Saaremaal rahvapäraselt ka raun) on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kivikalme · Näe rohkem »
Kivikirstkalme
Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo Jõelähtme kivikirstkalmistust Kivikirstkalme oli Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kivikirstkalme · Näe rohkem »
Kiviraiumine
Skulptor vormib kivi Püha Johannese katedraalis New Yorgis, 1909. Kivi raiumine on loodusliku kivi vormimine sellest kivitükkide eemaldamise abil.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kiviraiumine · Näe rohkem »
Knossos
Knossos (kreeka keeles Κνωσός, ladina keeles Cnossus) on suurim pronksiaja arheoloogiamälestis Kreetal.
Uus!!: Pronksiaeg ja Knossos · Näe rohkem »
Korea ajalugu
Põhja- ja Lõuna-Korea tänapäeval Korea ajalugu hõlmab Korea ajalugu alates eelajaloolistest aegadest kuni tänapäevani.
Uus!!: Pronksiaeg ja Korea ajalugu · Näe rohkem »
Korealased
Korealased traditsioonilises riietuses Korealased on rahvas Aasias Lõuna- (45 miljonit) ja Põhja-Koreas (24 miljonit).
Uus!!: Pronksiaeg ja Korealased · Näe rohkem »
Korsika ja Sardiinia (Rooma provints)
Sardiinia ja Korsika provints keisririigis (125 pKr) Sardiinia ja Korsika provints (ladina: Provincia Sardinia et Corsica, vanakreeka: ἐπαρχία Σαρδηνίας και Κορσικής) oli Antiik-Rooma provints, mis hõlmas Sardiinia ja Korsika saared.
Uus!!: Pronksiaeg ja Korsika ja Sardiinia (Rooma provints) · Näe rohkem »
Kreeta
Kreeta on Kreeka suurim saar.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kreeta · Näe rohkem »
Krimml
Krimml on vald (Gemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Zell am See ringkonnas (Pinzgau piirkonnas).
Uus!!: Pronksiaeg ja Krimml · Näe rohkem »
Kromlehh
Almendresi kromlehh Portugalis Kromlehh on megaliitne ehitis.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kromlehh · Näe rohkem »
Kurevere (Saaremaa)
⁷ Kurevere on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kurevere (Saaremaa) · Näe rohkem »
Kuristiku
Kuristiku on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kuristiku · Näe rohkem »
Kuveidi ajalugu
See artikkel käsitleb Kuveidi ajalugu.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kuveidi ajalugu · Näe rohkem »
Laholm
Üks linna paljudest purskkaevudest. Ernst Eberleini kuju "Tüdruk lindudega juustes" (1974) Linnahotell ja Gröna Hästen Lagaholmi elektrijaam Ajalehe Laholms tidning kontor Laholm on linn Rootsis Hallandi maakonnas Hallandi lääni lõunaosas, Laholmi valla keskus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Laholm · Näe rohkem »
Lamassu
Lamassut kujutav Assüüria skulptuur Lamassu (kiilkirjas 𒀭𒆗, AN.KAL; sumeri keeles dlamma, akkadi keeles lamassu või šēdu) on Mesopotaamia usundis kaitsejumalus, keda kujutatakse enamasti pulli või lõvi keha, kotkatiibade ja inimpeaga.
Uus!!: Pronksiaeg ja Lamassu · Näe rohkem »
Lasnamäe linnaosa
Lasnamäe on Tallinna linnaosa.
Uus!!: Pronksiaeg ja Lasnamäe linnaosa · Näe rohkem »
Lähis-Ida ajalugu
Lähis-Ida ajalugu annab ülevaate piirkonna arengust alates Lähis-Ida arhailisest perioodist kuni tänapäevani.
Uus!!: Pronksiaeg ja Lähis-Ida ajalugu · Näe rohkem »
Lähis-Ida esiaeg
Lähis-Ida reljeef (USGS-i andmed) Lähis-Ida eelajalugu annab ülevaate selle piirkonna arhailisest perioodist.
Uus!!: Pronksiaeg ja Lähis-Ida esiaeg · Näe rohkem »
Läti rahvausund
Läti rahvausundi all mõistetakse tavaliselt läti rahva ristiusustamiseelset muinasusundit; laiemalt kõiki läti rahvale omaseid pärimuslikke usulisi kujutelmi.
Uus!!: Pronksiaeg ja Läti rahvausund · Näe rohkem »
Lüneburg
Lüneburgi raekoda Lüneburg (ametlikult hansalinn Lüneburg, saksa Hansestadt Lüneburg, alamsaksa Lümborg, ladina Luneburgum või Lunaburgum, vanaülemsaksa Luneburc, vanasaksi Hliuni, polaabi Glain) on linn Saksamaal Alam-Saksimaal Ilmenau jõe ääres.
Uus!!: Pronksiaeg ja Lüneburg · Näe rohkem »
Lüneburgi nõmm
Lüneburgi nõmme tüüpiline maastik Schneverdingeni lähistel Pietzmoor Schneverdingeni lähistel Lüneburgi nõmm on suur nõmme-, liivanõmme- ja metsaala Alam-Saksi liidumaa kirdeosas Põhja-Saksamaal.
Uus!!: Pronksiaeg ja Lüneburgi nõmm · Näe rohkem »
Lüneburgi nõmme looduskaitseala
Nõmm looduskaitsealal Niederhaverbecki juures Lüneburgi nõmme looduskaitseala (saksa: Naturschutzgebiet Lüneburger Heide) on üks vanemaid ja suuremaid looduskaitsealasid (Naturschutzgebiet või NSG) Saksamaal ning vanim ja suurim Alam-Saksimaal.
Uus!!: Pronksiaeg ja Lüneburgi nõmme looduskaitseala · Näe rohkem »
Lõuna-Aasia kiviaeg
Lõuna-Aasia kiviaeg hõlmab paleoliitikumi, mesoliitikumi ja neoliitikumi Lõuna-Aasias.
Uus!!: Pronksiaeg ja Lõuna-Aasia kiviaeg · Näe rohkem »
Ledro
Vaade Pieve di Ledrole ja Bezzeccale Ledro järvelt Ledro valla paiknemine Trento provintsis Ledro (kohalikus murdes: Léder) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias.
Uus!!: Pronksiaeg ja Ledro · Näe rohkem »
Lerna järv
Lerna järv oli järv, mis paiknes Argolises tänapäeva Myloi valla maa-alal.
Uus!!: Pronksiaeg ja Lerna järv · Näe rohkem »
Lienz
Lienz Drava orus, vaade põhjast Lienz on keskaegne linn ja vald (Gemeinde) Austria Tirooli liidumaal, 673 m kõrgusel merepinnast.
Uus!!: Pronksiaeg ja Lienz · Näe rohkem »
Litter
Litter on pisike ümar õhuke valgust peegeldav, tavaliselt kulla- või hõbedakarva kettake, mida kasutatakse rõivaste, tikandite jms kaunistamiseks.
Uus!!: Pronksiaeg ja Litter · Näe rohkem »
Lohukivi
Vihavu lohukivi Lohukivi on kivi, milles on üks või mitu inimese tehtud süvendit.
Uus!!: Pronksiaeg ja Lohukivi · Näe rohkem »
Mallnitz
Mallnitz on vald Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Mallnitz · Näe rohkem »
Materjaliteadus
Arvutisimulatsioon kosmosesüstiku kere kuumenemisest atmosfääri sisenemisel. Kere välistemperatuur võib tõusta 1650 °C-ni Materjaliteaduses on oluline materjalide sisestruktuuri uurimine. Mullbetooni kristallstruktuuri uurimine Tartu Ülikoolis Materjaliteadus on interdistsiplinaarne teadusharu, mis kombineerib keemiat, füüsikat ja inseneriteadust.
Uus!!: Pronksiaeg ja Materjaliteadus · Näe rohkem »
Matrei am Brenner
Brennerpassstraße in Matrei Matrei am Brenner on väike vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Innsbrucki ringkonnas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Matrei am Brenner · Näe rohkem »
Møllehøj
Møllehøj tippu tähistav veskikivi Møllehøj on Taani kõrgeim looduslik maapinnapunkt.
Uus!!: Pronksiaeg ja Møllehøj · Näe rohkem »
Mükeene Lõvivärav
Mükeene Lõvivärav. Mükeene Lõvivärav on pronksiaegse Mükeene tsitadelli peavärav.
Uus!!: Pronksiaeg ja Mükeene Lõvivärav · Näe rohkem »
Mõõk
Keskaegsed mõõgad Mõõk on ühe- või mitmeteraline löögi- ja torkerelv, mida kasutati tavaliselt lähivõitluses.
Uus!!: Pronksiaeg ja Mõõk · Näe rohkem »
Megaliitehitis
Megaliitehitis Carnacis Bretagne'is Prantsusmaal koosneb ridadena paigutatud megaliitidest Megaliitehitis on väga suurtest, töötlemata või osaliselt tahutud kividest või kiviplokkidest (megaliitidest – kreekakeelsetest sõnadest μέγας megas 'suur' ja λίθος lithos 'kivi') kokku pandud rajatis.
Uus!!: Pronksiaeg ja Megaliitehitis · Näe rohkem »
Menhir
Rudston Monolith, Suurbritannia kõrgeim menhir Menhir on esiajast pärinev inimese püstitatud sambataoline tahumata või vähe tahutud kivirahn.
Uus!!: Pronksiaeg ja Menhir · Näe rohkem »
Mercantouri rahvuspark
pisi Mercantouri rahvuspark (prantsuse Parc national du Mercantour) on rahvuspark Lõuna-Prantsusmaal Alpide lõunaosas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Mercantouri rahvuspark · Näe rohkem »
Mererahvad
Mererahvad on nimetus hüpoteetilisele meresõitjate konföderatsioonile, mis olevat rünnanud Vana-Egiptust ja teisi alasid Vahemere idaosas enne pronksiaja kollapsit (1200–900 eKr) ja selle ajal.
Uus!!: Pronksiaeg ja Mererahvad · Näe rohkem »
Mesopotaamia
Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.
Uus!!: Pronksiaeg ja Mesopotaamia · Näe rohkem »
Metallurgia
Metallurgia (kreeka liitsõnast metallurgeō 'töötlen metalle') on teadus-, tehnika- ja tööstusharu.
Uus!!: Pronksiaeg ja Metallurgia · Näe rohkem »
Minose kultuur
Minose kultuuri mõjusfäär mükeenelaste invasiooni ajal Minose kultuur (ka minoiline kultuur või Kreeta kultuur) oli pronksiaegne kultuur, mis kujunes Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel.
Uus!!: Pronksiaeg ja Minose kultuur · Näe rohkem »
Mochica kultuur
Mochica kultuuri leviala Peruu territooriumil Mochica kultuur oli tsivilisatsioon ja kultuur 1.–8.
Uus!!: Pronksiaeg ja Mochica kultuur · Näe rohkem »
Modena
Tänav Modena vanalinnas. Majadel on näha iseloomulikud portikused Modena on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Modena provintsi halduskeskus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Modena · Näe rohkem »
Monza
Monza on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Monza ja Brianza provintsi halduskeskus, Lombardia suuruselt kolmas linn ning oluline majandus- ja tööstuskeskus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Monza · Näe rohkem »
Mummassaare
Vaade Mummassaarelt Mummassaare ehk Mummussaare (harvemini Mummos(s)aare) on paikkond Udria ja Pimestiku küla piiril mere ääres.
Uus!!: Pronksiaeg ja Mummassaare · Näe rohkem »
Muraka raba
Muraka raba idaosa sügisel. Muraka raba põhjaosa. Muraka raba lõunaosa. Muraka raba (ka Muraka soostik) laiub Ida-Viru maakonnas Alutaguse ja Lüganuse vallas, Rannapungerja ning Purtse jõe veelahkmel.
Uus!!: Pronksiaeg ja Muraka raba · Näe rohkem »
Narva Joaoru linnamägi
Narva Joaoru linnamägi on linnamägi Narva linnas Narva jõe vasakul kaldal Joaorus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Narva Joaoru linnamägi · Näe rohkem »
Näpitsad
Näpitsad on käsitööriist, mida kasutatakse objektide hoidmiseks.
Uus!!: Pronksiaeg ja Näpitsad · Näe rohkem »
Nîmes
Vaade kesklinnale õhust Amfiteater Nîmes on linn Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas Gardi departemangus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Nîmes · Näe rohkem »
Neumark
Neumark, tuntud ka kui Uus mark (poola: Nowa Marchia) või kui Ida-Brandenburg, oli Brandenburgi margi ja selle järglaste piirkond Odra jõest idas territooriumil, mis sai 1945.
Uus!!: Pronksiaeg ja Neumark · Näe rohkem »
Neustift im Stubaital
Neustift im Stubaital Neustift im Stubaital on vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Innsbrucki ringkonnas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Neustift im Stubaital · Näe rohkem »
Nisu
Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Uus!!: Pronksiaeg ja Nisu · Näe rohkem »
Noorem pronksiaeg
Noorem pronksiaeg on pronksiaja hilisem osa.
Uus!!: Pronksiaeg ja Noorem pronksiaeg · Näe rohkem »
Nordhorn
Nordhorn on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Grafschaft Bentheimi kreisi keskus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Nordhorn · Näe rohkem »
Noricum
Noricum oli keltide kuningriik (ladina keeles Regnum Noricum) tänapäeva Austria alal ning hiljem Rooma riigi provints.
Uus!!: Pronksiaeg ja Noricum · Näe rohkem »
Nuraag
Su Nuraxi Losa nuraag Abbasantas Ruju nuraag Oristano provintsis Nuraag (itaalia keeles ainsuses nuraghe, mitmuses nuraghi) on neoliitikumi ja pronksiaja megaliitiline tüvikoonusjas ehitis.
Uus!!: Pronksiaeg ja Nuraag · Näe rohkem »
Obernberg am Brenner
Obernberger See Obernberg am Brenner on vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Innsbrucki ringkonnas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Obernberg am Brenner · Näe rohkem »
Oldendorfer Totenstatt
Kamber kohas IV Oldendorfer Totenstatt on rühm kuuest matmispaigast ja megaliitilisest kohast Oldendorfis, Amelinghausenist põhjas, Luhe jõe orus, Lüneburgi kreisis Saksamaa Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Pronksiaeg ja Oldendorfer Totenstatt · Näe rohkem »
Orša
Orša (valgevene Орша, taraškievica nimekuju Ворша (Vorša)) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Orša rajooni halduskeskus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Orša · Näe rohkem »
Oscar Montelius
Gustav Oscar August Montelius (9. september 1843 – 4. november 1921) oli rootsi arheoloog, kes tegeles Euroopa esiaja uurimisega.
Uus!!: Pronksiaeg ja Oscar Montelius · Näe rohkem »
Oslo fjord
Oslo fjordi kaart Oslo fjord (norra: Oslofjorden) on laht Norra kaguosas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Oslo fjord · Näe rohkem »
Paleoeskimod
Paleoeskimod olid rahvad, kes asustasid Arktika piirkonda Tšukotkast (näiteks Tšortov Ovrag) üle Põhja-Ameerika kuni Gröönimaani enne tänapäeva eskimoid (inuitid ja jupikid) ning neile lähedasi arheoloogilisi kultuure.
Uus!!: Pronksiaeg ja Paleoeskimod · Näe rohkem »
Parma
Parma (emiilia keeles Pärma) on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Parma provintsi halduskeskus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Parma · Näe rohkem »
Põlduba
Põlduba (Vicia faba) on laialt levinud üheaastane kultuurtaim liblikõieliste sugukonnast ja hiireherne (Vicia; või teise süsteemi järgi põldoa – Faba) perekonnast.
Uus!!: Pronksiaeg ja Põlduba · Näe rohkem »
Põlise leppe kivid
318x318px Põlise leppe kivid on suurtest kividest koosnev vare ja oletatav kivikalme Hiiumaal Pühalepa külas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Põlise leppe kivid · Näe rohkem »
Pelasgid
Pelasgideks (vanakreeka keeles Πελασγοί Pelasgoí) nimetati antiikajal üht müütilist muistset rahvast Vana-Kreekas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Pelasgid · Näe rohkem »
Piemonte
Piemonte on maakond Loode-Itaalias.
Uus!!: Pronksiaeg ja Piemonte · Näe rohkem »
Platoni Akadeemia
Platoni Akadeemia oli Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr.
Uus!!: Pronksiaeg ja Platoni Akadeemia · Näe rohkem »
Plöckeni kuru
Tuulegeneraator Plöckeni kuru Austria poolel Plöckeni kuru (saksa: Plöckenpass, itaalia: Passo di Monte Croce Carnico) on kõrge mäekuru Karni Alpides Austria Kärnteni liidumaa ja Itaalia Friuli-Venezia Giulia piirkonna vahelisel piiril.
Uus!!: Pronksiaeg ja Plöckeni kuru · Näe rohkem »
Podersdorf am See
Podersdorf am See on turulinn (Marktgemeinde) Austria Burgenlandi liidumaal Neusiedl am See ringkonnas, Neusiedli järve kaldal.
Uus!!: Pronksiaeg ja Podersdorf am See · Näe rohkem »
Podolsk
Podolsk (vene Подольск) on linn Venemaal Moskva oblastis, Podolski rajooni keskus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Podolsk · Näe rohkem »
Poola ajalugu
Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.
Uus!!: Pronksiaeg ja Poola ajalugu · Näe rohkem »
Potsdam
Potsdam on linn Saksamaal, Brandenburgi liidumaa pealinn.
Uus!!: Pronksiaeg ja Potsdam · Näe rohkem »
Potzneusiedl
''Gemeinde Potzneusiedl'' Potzneusiedl on väikseim küla (Gemeinde) Austria Burgenlandi liidumaal Neusiedl am See ringkonnas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Potzneusiedl · Näe rohkem »
Priisle
Priisle on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Priisle · Näe rohkem »
Prillsõlg
Prillsõlg on rõivaste kinnitamiseks kasutatud, reeglina pronksist valmistatud sõlg (fiibula), mille otsi kaunistavad kaks kettakujulist spiraalset ehiselementi.
Uus!!: Pronksiaeg ja Prillsõlg · Näe rohkem »
Pronks
Pronksist Vaskratsanik Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.
Uus!!: Pronksiaeg ja Pronks · Näe rohkem »
Pronksspiraalkaunistus
Pronksspiraalkaunistus on läänemeresoomlastele iseloomulikuks peetud muinasaegne rõivaste kaunistamise viis, mille puhul õmmeldi rõivale väikestest pronksist spiraaltorukestest ja rõngakestest mustrid või põimiti need kangasse kudumise käigus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Pronksspiraalkaunistus · Näe rohkem »
Proosa kivikalmistu
Proosa kivikalmistu (ka Saha-Loo kivikalme) on Pirita jõe paremkaldal Loo alevikus kunagise Proosa talu maadel olev kivikalmete rühm.
Uus!!: Pronksiaeg ja Proosa kivikalmistu · Näe rohkem »
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Uus!!: Pronksiaeg ja Provence · Näe rohkem »
Provence'i ajalugu
Provence'i ajalugu on ülevaade Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres asuva ajaloolise Provence'i piirkonna ajaloost.
Uus!!: Pronksiaeg ja Provence'i ajalugu · Näe rohkem »
Putk (tööriista osa)
Putk on millegi, näit.
Uus!!: Pronksiaeg ja Putk (tööriista osa) · Näe rohkem »
Ramat-Gan
Ramat-Gani briljandibörs Pilvelõhkuja Moshe Aviv Tower Ramat-Ganis Ramat-Gan (heebrea keeles 'aiakünkad') on linn Iisraeli Keskringkonnas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Ramat-Gan · Näe rohkem »
Räbu
Räbu ehk šlakk on metallurgiliste tööstusprotsesside, näiteks malmi, terase või mõne muu metalli sulatamise või tootmise, kõrvalsaadus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Räbu · Näe rohkem »
Rebala muuseum
Rebala keskus-muuseum on muuseum, mis asub Jõelähtme vallas Jõelähtme külas, ca 20 minuti autosõidu kaugusel, otse Tallinn-Narva maantee kõrval, Rebala muinsuskaitseala territooriumil.
Uus!!: Pronksiaeg ja Rebala muuseum · Näe rohkem »
Reheahi
Rehielamu Harju-Jaanis 1890. aastal Reheahi oli kuni 19.
Uus!!: Pronksiaeg ja Reheahi · Näe rohkem »
Ricotta juust
''Ricotta'' Ricotta on Itaalia vadakujuust, mida valmistatakse lamba-, lehma-, kitse- või pühvlipiimast.
Uus!!: Pronksiaeg ja Ricotta juust · Näe rohkem »
Rifniku mägi
Rifniku mägi on arheoloogilise vabaõhumuuseumiga küngas Ida-Sloveenias.
Uus!!: Pronksiaeg ja Rifniku mägi · Näe rohkem »
Rodeneck
Rodenecki valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Rodeneck (itaalia: Rodengo) on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias.
Uus!!: Pronksiaeg ja Rodeneck · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Pronksiaeg ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Pronksiaeg ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »
Rootsi kunst
Rootsi kunst on Rootsis või rootsi kunstnike loodud kunst.
Uus!!: Pronksiaeg ja Rootsi kunst · Näe rohkem »
Rukis
''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.
Uus!!: Pronksiaeg ja Rukis · Näe rohkem »
Saag
pisi Saag on tööriist tahkete materjalide lõikamiseks, tükeldamiseks ja sisselõigete tegemiseks.
Uus!!: Pronksiaeg ja Saag · Näe rohkem »
Saami algkeel
Saami algkeel ehk algsaami keel on kõigi saami keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Uus!!: Pronksiaeg ja Saami algkeel · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Pronksiaeg ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saaremaa ajalugu
Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.
Uus!!: Pronksiaeg ja Saaremaa ajalugu · Näe rohkem »
Sajaani-Šušenskoje veehoidla
Sajaani-Šušenskoje veehoidla Sajaani-Šušenskoje veehoidla ehk Sajaani meri on Sajaani-Šušenskoje hüdroelektrijaama paisjärv Jenissei jõel.
Uus!!: Pronksiaeg ja Sajaani-Šušenskoje veehoidla · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksamaa ajalugu
Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.
Uus!!: Pronksiaeg ja Saksamaa ajalugu · Näe rohkem »
Sammallahdenmäki
Kirkonlaattia kivikalm Sammallahdenmäkis Sammallahdenmäki on Soomes Raumas asuv pronksiaegne matmispaik.
Uus!!: Pronksiaeg ja Sammallahdenmäki · Näe rohkem »
Sankt Johann im Pongau
Sankt Johann im Pongau (kohalikus pongau murdes Saiga Håns või Sainig Håns) on väike linn Austrias Salzburgi liidumaal.
Uus!!: Pronksiaeg ja Sankt Johann im Pongau · Näe rohkem »
Sankt Michael im Lungau
Sankt Michael im Lungau on alev ja vald (Marktgemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Tamswegi ringkonnas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Sankt Michael im Lungau · Näe rohkem »
Sarpsborg
Sarpsborg on Norra Fredrikstad/Sarpsborgi asula Sarpsborgi vallale kuuluv osa, Sarpsborgi valla ja endise Østfoldi maakonna halduskeskus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Sarpsborg · Näe rohkem »
Süüria ajalugu
See artikkel on ülevaade Süüria alade ajaloost.
Uus!!: Pronksiaeg ja Süüria ajalugu · Näe rohkem »
Sõlg
Sõlg on siledaservaline, üldjuhul metallist (luust või muust materjalist sõled on erandlikud) rõivakinnitusvahend ja rinnaehe, tuntud alates pronksiajast.
Uus!!: Pronksiaeg ja Sõlg · Näe rohkem »
Sõze
Sõze on küla Ukrainas Luhanski oblastis Stanõtsja Luhanska rajoonis, umbes 2 km kaugusel Ukraina-Venemaa piirist läänes, umbes 10 km kaugusel Stanõtsja Luhanskast kagus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Sõze · Näe rohkem »
Scurcola Marsicana
Scurcola Marsicana on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Abruzzo maakonnas L'Aquila provintsis.
Uus!!: Pronksiaeg ja Scurcola Marsicana · Näe rohkem »
Serfaus
Serfaus on vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Landecki ringkonnas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Serfaus · Näe rohkem »
Shetlandi saared
Shetlandi saarte kaart Kivihoone varemed Shetlandi saared (inglise keeles Shetland Islands) piirnevad edelas Atlandi ookeaniga, kirdes Norra merega ja kagus Põhjamerega.
Uus!!: Pronksiaeg ja Shetlandi saared · Näe rohkem »
Sirp
Sirp Sirp on tööriist teravilja ja rohu (heina) lõikamiseks.
Uus!!: Pronksiaeg ja Sirp · Näe rohkem »
Siversk
Siversk on linn Ukrainas Donetski oblastis Bahmuti rajoonis.
Uus!!: Pronksiaeg ja Siversk · Näe rohkem »
Slovakkia muusika
Fujara, traditsiooniline slovaki lambakarjuste puhkpill Slovakkia muusika on Slovakkiast pärinev või slovakkide loodud või esitatud muusika.
Uus!!: Pronksiaeg ja Slovakkia muusika · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Pronksiaeg ja Soome · Näe rohkem »
Stöckse
Stöckse on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Nienburgi kreisis.
Uus!!: Pronksiaeg ja Stöckse · Näe rohkem »
Sumba
Sumba on üks lõunapoolseimaid Indoneesia saari. Sumba füüsiline kaart Sumba on üks Väikestest Sunda saartest.
Uus!!: Pronksiaeg ja Sumba · Näe rohkem »
Susa
Susa (farsi keeles شوش Šuš; heebrea keeles שׁוּשָׁן Šušān; kreeka keeles Σοῦσα; süüria keeles ܫܘܫ Šuš; vanapärsia keeles Çūšā) oli Vana-Lähis-Ida üks tähtsamaid linnu, Elami pealinn, mis hiljem kuulus Vana-Pärsia, Partia ja Sassaniidide riiki.
Uus!!: Pronksiaeg ja Susa · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Pronksiaeg ja Taani · Näe rohkem »
Taani ajalugu
Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Pronksiaeg ja Taani ajalugu · Näe rohkem »
Taaveti täht
Taaveti täht Taaveti täht (heebrea keeles magen David) on kahest üksteise peale asetatud võrdkülgsest kolmnurgast moodustatud kuusnurk (heksagramm), mis on juudi rahvuslik sümbol ja kujutatud ka Iisraeli lipul.
Uus!!: Pronksiaeg ja Taaveti täht · Näe rohkem »
Taimetoitlus
Taimetoitlus on toitumisharjumus, mis eetilistel, moraalsetel, religioossetel, kultuursetel, esteetilistel, keskkondlikel, sotsiaalsetel, majanduslikel, poliitilistel, maitselistel või tervislikel põhjustel välistavad kõikide või teatud loomsete toiduainete tarbimise.
Uus!!: Pronksiaeg ja Taimetoitlus · Näe rohkem »
Tarr Steps
Tarr Steps on looduskivist talasild (kiviplaatsild) üle Barle'i jõe Exmoori rahvuspargis Somerseti krahvkonnas Inglismaal.
Uus!!: Pronksiaeg ja Tarr Steps · Näe rohkem »
Taru
Mesitaru Poolas Taru ehk mesipuu on mesilastele valmistatud eluruum, millesse nad ehitavad kärgedega pesa ning koguvad sinna mett ja suira.
Uus!!: Pronksiaeg ja Taru · Näe rohkem »
Tõstamaa saar
Tõstamaa saar oli saar Läänemeres praeguse Lääneranna valla ja Pärnu linna alal.
Uus!!: Pronksiaeg ja Tõstamaa saar · Näe rohkem »
Tel Aviv
Tel Avivi rand Tel Aviv-Yafo ehk Tel Aviv (heebrea תל־אביב 'kevade küngas', araabia تَلْ أَبِيبْ-يَافَا) on suuruselt teine linn Iisraelis, Tel Avivi ringkonna keskus ja tähtis tööstuskeskus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Tel Aviv · Näe rohkem »
Trundholmi vanker
Trundholmi vanker, esikülg Vankri tagakülg Trundholmi päikesevanker (taani keeles Solvognen) on pronksiajast pärinev Päikest vedava hobuse kujutis, mis on leitud Taanist, Trundholmi soost Sjællandil.
Uus!!: Pronksiaeg ja Trundholmi vanker · Näe rohkem »
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Uus!!: Pronksiaeg ja Turvas · Näe rohkem »
Tuxer Joch
Tuxer Joch Weitentalist lõunasse vaadatuna Tuxer Joch on mäekuru Zillertali Alpides kõrgusel 2338 m, mis ühendab Zillertali alumise oru Brenneri marsruudiga kohe Brenneri mäekurust põhjas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Tuxer Joch · Näe rohkem »
Urnmatus
Urnmatus on surnukeha põletatud jäänuste matmine urnis, mis on tavaliselt just selleks otstarbeks valmistatud kas savist või puust.
Uus!!: Pronksiaeg ja Urnmatus · Näe rohkem »
Uurali algkeel
Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.
Uus!!: Pronksiaeg ja Uurali algkeel · Näe rohkem »
Valjad
Valjad on koos suuraudade ehk suuliste ja ratsmetega nahkrihmadest päitsed hobuste juhtimiseks ja valitsemiseks.
Uus!!: Pronksiaeg ja Valjad · Näe rohkem »
Vana-Hiina
Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja Hiina tsivilisatsiooni perioodil.
Uus!!: Pronksiaeg ja Vana-Hiina · Näe rohkem »
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Uus!!: Pronksiaeg ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »
Vanakreeka põllumajandus
Oliivide korjamine. Briti Muuseum Põllumajandus oli Vana-Kreeka majanduse alus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Vanakreeka põllumajandus · Näe rohkem »
Vanem pronksiaeg
Üks olulisemaid vanema pronksiaja leide Saksamaalt: Nebra taevaketas Vanem pronksiaeg on pronksiaja varasem osa.
Uus!!: Pronksiaeg ja Vanem pronksiaeg · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Pronksiaeg ja Vask · Näe rohkem »
Väo
Väo on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Väo · Näe rohkem »
Võhma maalinn
Kinnikasvanud müürid Kivist ring Võhma maalinn asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Võhma küla idapoolses osas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Võhma maalinn · Näe rohkem »
Vello Lõugas
Vello Lõugas (6. aprill 1937 – 21. mai 1998) oli eesti arheoloog.
Uus!!: Pronksiaeg ja Vello Lõugas · Näe rohkem »
Vialacičy
Vialacičy (valgevene-eesti transkriptsioonis Vjaljatsitšõ) on agrolinnake Valgevenes Minski oblastis Barysaŭ rajoonis, Vialacičy külanõukogu halduskeskus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Vialacičy · Näe rohkem »
Viinamari
Valged viinamarjad on tegelikult rohelised Kollased viinamarjad Mustjassinised viinamarjad Punased viinamarjad Viinamari on viinapuu (Vitis) perekonda kuuluvate taimede vili.
Uus!!: Pronksiaeg ja Viinamari · Näe rohkem »
Vráble
Vráble (ungari keeles Verebély) on linn Slovakkias Nitra maakonnas Nitra ringkonnas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Vráble · Näe rohkem »
Wacken
Wacken on vald ja asula Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal Steinburgi kreisis Schenefeldi maakonnas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Wacken · Näe rohkem »
Wiesmoor
Wiesmoor on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Aurichi kreisis.
Uus!!: Pronksiaeg ja Wiesmoor · Näe rohkem »
Worpswede
Rongijaam Worpswede on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Osterholzi kreisis.
Uus!!: Pronksiaeg ja Worpswede · Näe rohkem »
Zervynos
Zervynos Zervynos on küla Leedus Varėna rajooni territooriumil Marcinkonysi vallas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Zervynos · Näe rohkem »
Zillertal
Uderns Zillertalis Zillertal ("Zilleri org") on org Austrias Tiroolis, kus voolab Zilleri jõgi.
Uus!!: Pronksiaeg ja Zillertal · Näe rohkem »
Zvolen
Zvolen (ungari Zólyom, saksa Altsohl) on tööstuslinn Slovakkia keskosas Banská Bystrica linna lähedal Banská Bystrica maakonnas, Zvoleni ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Zvolen · Näe rohkem »
12. sajand eKr
12.
Uus!!: Pronksiaeg ja 12. sajand eKr · Näe rohkem »
2-eurone münt
Kaheeurone münt on euroalal käibel olev suurima väärtusega münt.
Uus!!: Pronksiaeg ja 2-eurone münt · Näe rohkem »
20. sajand eKr
20.
Uus!!: Pronksiaeg ja 20. sajand eKr · Näe rohkem »