Kiiremini kui brauser!
206 suhted: Aatom, Aatomituum, Aatommass, Aatommassiühik, Aatomnumber, Ahela ülekanne, Aine (füüsika), Aineosake, Aktiiniumirida, Akvaporiin, Alfalagunemine, Alfaosake, Alkeemia, Allüülne kloorimine, Allosteeriline regulatsioon, Alus (keemia), Aluselisus, Anioon, Annihilatsioon, Antiaine, Antituum, Ülijuhtiv superpõrguti, B-kvark, Barüonaine, Barüonid, Barüonlaeng, Beetakiirgus, Beetalagunemine, Benseen, Bensoiinkondensatsioon, Bosonid, C-kvark, Coulomb'i barjäär, D-elemendid, D-kvark, Deprotoneerimine, Deuteerium, Doonor (keemia), Eksootiline täht, Ekvivalentdoos, Elektrilaeng, Elektriline päikesepuri, Elektrofiilne liitumine, Elektrolüüt, Elektron, Elektropihustusionisatsioon, Elementaarlaeng, Elementaarosakesed, Enoolid, Ensüüm, ..., Eristamatud osakesed, Füüsikakonstant, Fenoolid, Fermionid, Fotosüsteem II, George Zweig, Glutatioon, Hape, Har Gobind Khorana, Hüdrooniumioon, Hüperonid, Heelium-3, Henry Moseley, Implosioon, Indrek Renge, Instrumentaalanalüüs, Ioniseeriv kiirgus, Ionosfäär, Ioon, Ioonne vedelik, Isotoop, Kahedimensionaalne geelelektroforees, Kaltsium, Karbokatioonid, Katalüüs, Katioon, Kümotrüpsiin, Kütuseelementide vesinikuenergeetika, Keemia ajalugu, Keemia mõisteid, Keemiline element, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keskkonna happelisus, Keto-enooltautomeeria, Kiirgus, Koobalt, Korpuskulaar-laineline dualism, Kosmiline kiirgus, Kovalentne side, Ksenoon, Kuld, Kvantarv, Kvantkromodünaamika, Kvargid, Kvasar, Lahkuv rühm, Larmori pretsessioon, Lämmastikhape, Lämmastikusidumine, Lewisi happed ja alused, Liitiumioonaku, Liitosakesed, Loomulike ühikute süsteem, Magnetiline monopoolus, Magnetilised süsiniknanostruktuurid, Magnetomeeter, Magnetresonantstomograafia, Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas, Maria Goeppert-Mayer, Massiarv, Märts 2010, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Mitokonder, Mitokondriaalne hingamisahel, Mittefotokeemiline kustutamine, Mullahingamine, N-V-tsentrid teemandis, NAD, Nõrk vastastikmõju, Neutriinod, Neutron, Neutronipomm, Neutronkiirgus, Neutrontäht, Nikkel-metallhüdriidaku, Nukleonid, Nukleosüntees, Nukliid, Oksüdatiivne fosforüülimine, Osakeste loend, Otsemetanool-kütuseelement, Päike, Päikesetuul, Pikkuste suurusjärgud, Plancki pikkus, Plasma, Polümeerelektrolüüt-kütuseelement, Positron, Prootonhapped, Protolüütiline teooria, Protoneerimine, Protoonne lahusti, Pruun kääbus, Radioaktiivne isotoop, Radioaktiivne kiirgus, Radioaktiivsus, Raud, Reaktiivne molekulaardünaamika, Sümmeetriline Universum, Sünkrotronkiirgus, Sensormolekul, Seoseenergia, Sonoluminestsents, Soojuskiirgus, Spektrijoonte peenstruktuur, Spektroskoopia, Spinn, Stabiilne isotoop, Subatomaarsed osakesed, Sulfiidid, Superhape, Suur Hadronite Põrguti, Suur Pauk, Tahkeoksiidne kütuseelement, Tautomeerid, Tšerenkovi kiirgus, Tähetuul, Täht (astronoomia), Tööstuslik radiograafia, Tülakoid, Tehiskaaslane, Termotuumareaktsioon, Tevatron, Thermotoga, Thermotogae, Tooriumirida, Triitium, Triiton, Tugev vastastikmõju, Tuumafüüsika, Tuumajõud, Tuumalõhustumine, Tuumareaktor, Tuumareaktsioon, Tuumasüntees, Tuumkütus, U-kvark, Universumi peenhäälestus, Uraan (planeet), Uraani rida, V-tüüpi ATPaasid, Vaheosakesed, Valgusreaktsioonid, Van Alleni kiirgusvöönd, Vesi, Vesinik, Vesinikeksponent, Vesinikioon, Vesinikkloriidhape, Vesiniku isotoobid, Vibur, Vismut, Voyager 1, Voyager 2, Youngi katse, Z. Laienda indeks (156 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Prooton ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Prooton ja Aatomituum · Näe rohkem »
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Uus!!: Prooton ja Aatommass · Näe rohkem »
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Uus!!: Prooton ja Aatommassiühik · Näe rohkem »
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Uus!!: Prooton ja Aatomnumber · Näe rohkem »
Ahela ülekanne
Ahela ülekanne on ahelpolümerisatsiooni protsessis esinev konkureeriv reaktsioon, milles kasvava polümeeriahela (P*) aktiivsus kantakse üle mingile teisele molekulile.
Uus!!: Prooton ja Ahela ülekanne · Näe rohkem »
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Uus!!: Prooton ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »
Aineosake
Aineosake on aine väike osa, millel on mass, ruumala ja muud iseloomulikud omadused.
Uus!!: Prooton ja Aineosake · Näe rohkem »
Aktiiniumirida
Aktiiniumirida (ka uraani-aktiiniumirida) on üks kolmest nukliidide loomulikust radioaktiivreast, kusjuures rea nukliidide massiarv (tuuma prootonite ja neutronite koguarv) on esitatav kujul A.
Uus!!: Prooton ja Aktiiniumirida · Näe rohkem »
Akvaporiin
Akvapooriin-1 (AQP1) kristallograafiline struktuur Akvaporiin ehk AQP ehk veekanal on integraalne membraanivalk, mis moodustab poore rakumembraanis ja kuulub peamiste sisemiste valkude perekonda (ingl major intrinsic proteins, MIP).
Uus!!: Prooton ja Akvaporiin · Näe rohkem »
Alfalagunemine
Alfalagunemine on tuumareaktsioon, mille puhul aatomituumast kiirguvad välja alfaosakesed (α).
Uus!!: Prooton ja Alfalagunemine · Näe rohkem »
Alfaosake
Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma He.
Uus!!: Prooton ja Alfaosake · Näe rohkem »
Alkeemia
"Alkeemik", Sir William Fettes Douglas (1822–1891) Illustreeritud leheküljed 15. sajandi alkeemiliste retseptide ja protsesside raamatust (Raymudnus Lullius) Mõned alkeemilised sümbolid: 1.
Uus!!: Prooton ja Alkeemia · Näe rohkem »
Allüülne kloorimine
Allüülne kloorimine on allüülsete kloriidide saamise meetod kaksiksideme juures hargnenud struktuuriga alkeenide (isoalkeenide) ioonsel kloorimisel - see on bis-, tri- ja tetraalküülasendatud kaksiksideme kloorimine.
Uus!!: Prooton ja Allüülne kloorimine · Näe rohkem »
Allosteeriline regulatsioon
Biokeemias on allosteeriline regulatsioon valkude aktiivsuse reguleerimine läbi efektori seondumise allosteerilisse tsentrisse.
Uus!!: Prooton ja Allosteeriline regulatsioon · Näe rohkem »
Alus (keemia)
Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse hüdroksiidioone.
Uus!!: Prooton ja Alus (keemia) · Näe rohkem »
Aluselisus
Aluselisus ehk leelisus ehk leeliselisus on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid.
Uus!!: Prooton ja Aluselisus · Näe rohkem »
Anioon
Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.
Uus!!: Prooton ja Anioon · Näe rohkem »
Annihilatsioon
Feynmani diagramm positroni ja elektroni annihileerumisest virtuaalseks footoniks, mis siis laguneb uuesti elektroniks ja positroniks paaride tekke kaudu. Annihilatsioon on defineeritud kui objekti "täielik hävinemine".
Uus!!: Prooton ja Annihilatsioon · Näe rohkem »
Antiaine
Antiaine on füüsikas aine, mis koosneb antiaatomitest, mille tuumades (antituumades) on prootonite asemel antiprootonid ja antineutronid ning tuumade ümber ringlevad positronid.
Uus!!: Prooton ja Antiaine · Näe rohkem »
Antituum
Antituum on antiaatomi tuum.
Uus!!: Prooton ja Antituum · Näe rohkem »
Ülijuhtiv superpõrguti
Superpõrguti rajatised 2008. aastal Põrguti jaoks plaanitud tunneli asukoht kaardil Ülijuhtiv superpõrguti (inglise keeles Superconducting Super Collider, lühend SSC; hüüdnimi Desertron) oli pooleli jäänud osakestekiirendi Ameerika Ühendriikides Texases Waxahachie lähedal.
Uus!!: Prooton ja Ülijuhtiv superpõrguti · Näe rohkem »
B-kvark
B-kvark ehk bottom-kvark ehk põhjakvark on kolmanda põlvkonna kvark, mis kannab lõhna põhisus (inglise keeles bottomness).
Uus!!: Prooton ja B-kvark · Näe rohkem »
Barüonaine
Barüonaine (inglise keeles baryonic matter) on barüonidest (neutronid, prootonid) ja elektronidest koosnev aine.
Uus!!: Prooton ja Barüonaine · Näe rohkem »
Barüonid
Barüon on kvarkidest koosnev liitosake, mille barüonlaeng on 1 või (antibarüonidel) –1.
Uus!!: Prooton ja Barüonid · Näe rohkem »
Barüonlaeng
Barüonlaeng (mõnikord nimetatud ka barüonarvuks) on barüone iseloomustav jääv kvantarv.
Uus!!: Prooton ja Barüonlaeng · Näe rohkem »
Beetakiirgus
Beetakiirgus on beetaosakestest (β) koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel.
Uus!!: Prooton ja Beetakiirgus · Näe rohkem »
Beetalagunemine
Beetalagunemine on protsess, mille käigus neutron muutub prootoniks või prooton neutroniks, kiirates beetaosakese (β) ja elektronneutriino (νe).
Uus!!: Prooton ja Beetalagunemine · Näe rohkem »
Benseen
Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.
Uus!!: Prooton ja Benseen · Näe rohkem »
Bensoiinkondensatsioon
Bensoiinkondensatsiooni nimetatakse tihti kondensatsioonireaktsiooniks, kuid ainult ajaloolistel põhjustel.
Uus!!: Prooton ja Bensoiinkondensatsioon · Näe rohkem »
Bosonid
Bosonid ehk väljaosakesed on osakesed, mille spinn on täisarvuline, erinevalt fermionidest, mille spinn on poolarvuline.
Uus!!: Prooton ja Bosonid · Näe rohkem »
C-kvark
C-kvark (ehk charm kvark, ehk sarmiga kvark) on teise põlvkonna kvark, mis kannab lõhna sarm.
Uus!!: Prooton ja C-kvark · Näe rohkem »
Coulomb'i barjäär
Coulomb'i barjäär (ka energiabarjäär) on aatomituuma ümber asuv barjäär, mis tekib tuumas asuva prootoni või prootonite positiivsete elektrilaengute tõttu.
Uus!!: Prooton ja Coulomb'i barjäär · Näe rohkem »
D-elemendid
d-elemendid (ka d-metallid, B-metallid) on keemilised elemendid, millel viimasena täitub (täituvad) elektronidega eelviimase elektronkihi d-alakihi orbitaal(id).
Uus!!: Prooton ja D-elemendid · Näe rohkem »
D-kvark
D-kvark (ehk down-kvark) on esimese põlvkonna kvark, millel puudub lõhn ning mille isospinn on –1/2.
Uus!!: Prooton ja D-kvark · Näe rohkem »
Deprotoneerimine
Deprotoneerimine on vesinikiooni ehk prootoni eemaldamine (äravõtmine) molekulist või ioonist.
Uus!!: Prooton ja Deprotoneerimine · Näe rohkem »
Deuteerium
Deuteerium ehk raske vesinik (keemiline sümbol D või 2H) on vesiniku isotoop, milles erinevalt tavalisest vesinikust, mille aatomituumas on üks prooton, on lisaks veel üks neutron.
Uus!!: Prooton ja Deuteerium · Näe rohkem »
Doonor (keemia)
Keemias on doonor aineosake nagu molekul (molekuli kuuluv aatom) või ioon, mis keemilises protsessis võib ära anda elektronipaari või aineosakese nagu, ioon, aatom või aatomite rühm.
Uus!!: Prooton ja Doonor (keemia) · Näe rohkem »
Eksootiline täht
Eksootiline täht (inglise keeles exotic star) on hüpoteetiline kompaktne astronoomiline objekt, mis koosneb mitte ainult elektronidest, prootonitest, neutronitest ja müüonidest, nagu tavalised tähed ja neutrontähed, vaid ka muud liiki ainetest.
Uus!!: Prooton ja Eksootiline täht · Näe rohkem »
Ekvivalentdoos
Ekvivalentdoos ehk ekvivalentne kiirgusdoos väljendab ioniseeriva kiirguse põhjustatud kiirgusdoosi ja selle bioloogilist mõju.
Uus!!: Prooton ja Ekvivalentdoos · Näe rohkem »
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Uus!!: Prooton ja Elektrilaeng · Näe rohkem »
Elektriline päikesepuri
Elektriline päikesepuri on teoreetiline kosmosesõiduki käitursüsteem, mis kasutab jõuallikaks päikesetuule dünaamilist rõhku.
Uus!!: Prooton ja Elektriline päikesepuri · Näe rohkem »
Elektrofiilne liitumine
Elektrofiilne liitumine ehk elektrofiilne liitumisreaktsioon (nimetatud ka katioonne liitumine ehk AdE reaktsioon) on orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– (reagent) liitumine küllastumata ühendi kaksik- või kolmiksidemele (EZ reaktsioonil aromaatsete ühenditega saadakse liitumise asemel elektrofiilse asenduse (SE) produktid).
Uus!!: Prooton ja Elektrofiilne liitumine · Näe rohkem »
Elektrolüüt
Elektrolüüt on aine, mis sisaldab ioone ning on seetõttu hea elektrijuht.
Uus!!: Prooton ja Elektrolüüt · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Prooton ja Elektron · Näe rohkem »
Elektropihustusionisatsioon
Elektropihustusionisatsioon (ESI) on üks paljudest massispektromeetrias kasutatavatest ionisatsioonitehnikatest, mille abil tekitatakse ioone.
Uus!!: Prooton ja Elektropihustusionisatsioon · Näe rohkem »
Elementaarlaeng
Elementaarlaeng (tähis e) on väikseim vabalt eksisteeriv elektrilaeng.
Uus!!: Prooton ja Elementaarlaeng · Näe rohkem »
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Uus!!: Prooton ja Elementaarosakesed · Näe rohkem »
Enoolid
Enoolid (ka alkenoolid) on alkeenid, mille molekulis sisaldub hüdroksüülrühm kaksiksidemega seotud süsiniku aatomi juures.
Uus!!: Prooton ja Enoolid · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Prooton ja Ensüüm · Näe rohkem »
Eristamatud osakesed
Eristamatud osakesed ehk identsed osakesed on kvantmehaanikas osakesed, mis ei ole mingil viisil üksteisest eristatavad teatud omaduste põhjal, mida nende konkreetne olek ei mõjuta.
Uus!!: Prooton ja Eristamatud osakesed · Näe rohkem »
Füüsikakonstant
Füüsikakonstant ehk universaalkonstant on füüsikalisi objekte iseloomustav jääv suurus, s.t looduse teatud omadusi kirjeldav arv, millel on igal pool ja igal ajal üks ja seesama väärtus.
Uus!!: Prooton ja Füüsikakonstant · Näe rohkem »
Fenoolid
Kahealuselised fenoolid: katehhool, resortsinool ja hüdrokinoon Bifenool Terminit fenoolid kasutatakse keemiliste ühendite kohta, milles on aromaatse tsükliga seotud hüdroksüülrühm (-OH), seega on tegu hüdroksübenseenidega.
Uus!!: Prooton ja Fenoolid · Näe rohkem »
Fermionid
Fermionid on osakesed, mis alluvad Fermi-Diraci statistikale.
Uus!!: Prooton ja Fermionid · Näe rohkem »
Fotosüsteem II
Tsüanobakteri fotosüsteem II Fotosüsteem II (FSII) on esimene osa fotosünteesi mehhanismist.
Uus!!: Prooton ja Fotosüsteem II · Näe rohkem »
George Zweig
George Zweig (2015) George Zweig (sündinud 30. mail 1937 Moskvas) on juudi päritolu USA füüsik ja neurobioloog.
Uus!!: Prooton ja George Zweig · Näe rohkem »
Glutatioon
Glutatioon Glutatioon (GSH) on oluline antioksüdant taimedes, loomades, seentes, bakterites ja arhedes.
Uus!!: Prooton ja Glutatioon · Näe rohkem »
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Uus!!: Prooton ja Hape · Näe rohkem »
Har Gobind Khorana
Har Gobind Khorana (ka Hargobind Khorana hindi keeles हरगोविंद खुराना, pandžabi keeles ਹਰਿ ਗੋਬਿੰਦ ਖੁਰਾਨਾ; 9. jaanuar 1922 Raipur, Chhattīsgarh, India – 9. november 2011 Concord, Massachusetts) oli India päritolu USA biokeemik, Nobeli meditsiiniauhinna laureaat.
Uus!!: Prooton ja Har Gobind Khorana · Näe rohkem »
Hüdrooniumioon
Hüdrooniumioon Hüdrooniumioon Hüdrooniumioon ehk hüdroksooniumioon on katioon H3O+, mis tekib prootoni ehk vesinikiooni (H+) seostumisel vee molekuliga.
Uus!!: Prooton ja Hüdrooniumioon · Näe rohkem »
Hüperonid
Hüperon on barüon (kolmest kvargist koosnev liitosake), millel on veider lõhn.
Uus!!: Prooton ja Hüperonid · Näe rohkem »
Heelium-3
Heelium-3 on kahe prootoni ja ühe neutroniga stabiilne heeliumi isotoop.
Uus!!: Prooton ja Heelium-3 · Näe rohkem »
Henry Moseley
Henry Gwyn Jeffreys Moseley (23. november 1887 – 10. august 1915) oli inglise füüsik.
Uus!!: Prooton ja Henry Moseley · Näe rohkem »
Implosioon
Plahvatuse korral (ülamine pilt) kiirgub jõud allikast eemale. Implosiooni korral (alumine pilt) variseb objekt enda peale kokku (tavaliselt purustatakse välise jõu poolt)Implosioon on protsess, mille käigus mingi objekt hävitatakse tema iseenda peale kokkusurumise teel.
Uus!!: Prooton ja Implosioon · Näe rohkem »
Indrek Renge
Indrek Renge (sündinud 8. augustil 1953 Tartus) on eesti keemik.
Uus!!: Prooton ja Indrek Renge · Näe rohkem »
Instrumentaalanalüüs
küvetis, c) tajur, d) signaaliprotsessor, e) tulemuse registreerimine isekirjuti või arvutiga Instrumentaalanalüüs on analüütilise keemia valdkond, mis uurib ainete koostist ja struktuuri mitmesuguste instrumentide ja aparaatide abil.
Uus!!: Prooton ja Instrumentaalanalüüs · Näe rohkem »
Ioniseeriv kiirgus
Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).
Uus!!: Prooton ja Ioniseeriv kiirgus · Näe rohkem »
Ionosfäär
Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrguselt ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.
Uus!!: Prooton ja Ionosfäär · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Prooton ja Ioon · Näe rohkem »
Ioonne vedelik
1-butüül-3-metüülimidasool (BuMeIm) ja heksafluorofosfaat Enamkasutatavad katioonid ioonsete vedelike kontekstis Ioonne vedelik on vedelas olekus sool.
Uus!!: Prooton ja Ioonne vedelik · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Prooton ja Isotoop · Näe rohkem »
Kahedimensionaalne geelelektroforees
Kahedimensionaalne geelelektroforees (2DE- või 2D-elektroforees) on elektroforeesi rakendus, mida klassikaliselt kasutatakse valkude analüüsimiseks.
Uus!!: Prooton ja Kahedimensionaalne geelelektroforees · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Prooton ja Kaltsium · Näe rohkem »
Karbokatioonid
butüülkatioon (planaarne geomeetria) Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Karbokatioonid ehk karbkatioonid on orgaaniliste ühendite reaktsioonides esinevad lühiealised ebastabiilsed intermediaadid, millel on positiivne laeng süsiniku aatomil.
Uus!!: Prooton ja Karbokatioonid · Näe rohkem »
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Uus!!: Prooton ja Katalüüs · Näe rohkem »
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
Uus!!: Prooton ja Katioon · Näe rohkem »
Kümotrüpsiin
Kümotrüpsiini kristalne kuju Kümotrüpsiin on seedekulgla seedeensüüm, mis lagundab kaksteistsõrmiksooles valke ja polüpeptiide.
Uus!!: Prooton ja Kümotrüpsiin · Näe rohkem »
Kütuseelementide vesinikuenergeetika
Kütuseelementide vesinikuenergeetika kujutab endast vesiniku energia kasutamist kütuseelementide abil.
Uus!!: Prooton ja Kütuseelementide vesinikuenergeetika · Näe rohkem »
Keemia ajalugu
Keemia ajalooks võib pidada perioodi vanaajast kuni tänapäevani.
Uus!!: Prooton ja Keemia ajalugu · Näe rohkem »
Keemia mõisteid
Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.
Uus!!: Prooton ja Keemia mõisteid · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Prooton ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Uus!!: Prooton ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »
Keskkonna happelisus
Keskkonna happelisus ühendab nii Brønstedi happelisust, vesiniksideme donoorsust kui ka Lewise happelisust.
Uus!!: Prooton ja Keskkonna happelisus · Näe rohkem »
Keto-enooltautomeeria
Keto-enooltautomeeria (vasakul keto-vorm, paremal enool-vorm Keto-enooltautomeeria (ehk keto-enooltautomerism) on orgaanilise keemia mõiste, mis tähendab tasakaaluoleku moodustumist keto-vormi (ketoon või aldehüüd) ja enooli vahel.
Uus!!: Prooton ja Keto-enooltautomeeria · Näe rohkem »
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Uus!!: Prooton ja Kiirgus · Näe rohkem »
Koobalt
Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.
Uus!!: Prooton ja Koobalt · Näe rohkem »
Korpuskulaar-laineline dualism
Korpuskulaar-laineline dualism ehk laine-osakese dualism puhul on kvantmehaanikas kontseptsioon, mis ütleb, et iga osake või kvant omab nii laine kui ka osakese omadusi.
Uus!!: Prooton ja Korpuskulaar-laineline dualism · Näe rohkem »
Kosmiline kiirgus
Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.
Uus!!: Prooton ja Kosmiline kiirgus · Näe rohkem »
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Uus!!: Prooton ja Kovalentne side · Näe rohkem »
Ksenoon
Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.
Uus!!: Prooton ja Ksenoon · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Prooton ja Kuld · Näe rohkem »
Kvantarv
Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehaanikas.
Uus!!: Prooton ja Kvantarv · Näe rohkem »
Kvantkromodünaamika
Kvargil on kolm värvi. Gluuonite värvijõud (kujutatud kollaste lainetena) seovad kvargid hadroniteks Kvantkromodünaamika (inglise keeles quantum chromodynamics, QCD) on kvantväljateooria, mis kirjeldab kvarkide ja gluuonite vahelist tugevat vastastikmõju.
Uus!!: Prooton ja Kvantkromodünaamika · Näe rohkem »
Kvargid
Kvargid on elementaarosakesed, mis osalevad tugevas vastastikmõjus.
Uus!!: Prooton ja Kvargid · Näe rohkem »
Kvasar
Kunstniku nägemus väga kaugel olevast kvasarist ULAS J1120+0641, mida toidab kahe miljardi Päikese massiga võrdne must auk Kvasar (ingliskeelsest sõnast quasar (akronüüm sõnadest quasi-stellar radio source 'kvaasistellaarne (tähetaoline) raadiokiirguse allikas') on väga energiline ja aktiivne galaktikatuum. Kvasarid on äärmiselt eredad ja algselt vaadeldi neid punktisarnaste (nagu tähed) elektromagnetilise energia allikatena, millel on suur punanihe, mitte hajutatud allikatena nagu galaktikad. Kuigi kvasarite olemus oli 1980. aastatel veel vaidluse all, on nüüdseks jõutud konsensusele, et kvasarid on kokkusurutud alad massiivsete galaktikate keskmes, mis ümbritsevad sealseid ülimassiivseid musti auke. Nende suurus jääb vahemikku, mis on musta augu Schwarzschildi raadiusest 10 – 10 000 korda suurem. Kvasarid saavad energiat musta auku ümbritsevast spiraalsest kettast.
Uus!!: Prooton ja Kvasar · Näe rohkem »
Lahkuv rühm
Keemias tähistab mõiste "lahkuv rühm" orgaanilise molekuli osa, mis keemilise reaktsiooni käigus eraldub (lahkub) molekulist koos elektronpaariga; see on keemilise sideme heterolüütilise katkemise protsess.
Uus!!: Prooton ja Lahkuv rühm · Näe rohkem »
Larmori pretsessioon
Negatiivse laenguga osakese pretsessiooni suund magnetvälja suuna ümber Larmori pretsessioon (iiri füüsiku Joseph Larmori järgi) on osakese (elektroni, aatomituuma, aatomi) magnetmomendi pretsessioon ehk selle momendi pöörlemistelje keerdumine ümber välise magnetvälja suuna.
Uus!!: Prooton ja Larmori pretsessioon · Näe rohkem »
Lämmastikhape
Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada raskeid põletushaavu.
Uus!!: Prooton ja Lämmastikhape · Näe rohkem »
Lämmastikusidumine
Teravmägedes Sassendaleni piirkonnas Lämmastikusidumine (ka lämmastiku sidumine, lämmastiku fikseerimine, lämmastiku seondamine) on keemiline protsess, mille tagajärjel atmosfääri suhteliselt inertne molekulaarne lämmastik (N2) muundatakse redutseeritud (näiteks ammoniaak) või oksüdeeritud (näiteks nitraat) vormiks.
Uus!!: Prooton ja Lämmastikusidumine · Näe rohkem »
Lewisi happed ja alused
Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB.
Uus!!: Prooton ja Lewisi happed ja alused · Näe rohkem »
Liitiumioonaku
Sülearvuti liitiumioonaku Liitiumioonaku ehk Li-ioonaku on aku, milles kannavad elektrilaengut ühelt elektroodilt teisele liitiumi ioonid.
Uus!!: Prooton ja Liitiumioonaku · Näe rohkem »
Liitosakesed
Liitosake ehk komposiitosake on osake, mis koosneb väiksematekst osakestest.
Uus!!: Prooton ja Liitosakesed · Näe rohkem »
Loomulike ühikute süsteem
Loomulike ühikute süsteem on füüsikas mõõtühikute süsteem, mis põhineb füüsika eri valdkondadele omaste füüsikakonstantide (universaalkonstantide) väärtustel.
Uus!!: Prooton ja Loomulike ühikute süsteem · Näe rohkem »
Magnetiline monopoolus
Varrasmagnetist ei ole võimalik saada '''magnetilisi monopoolusi'''. Lõigates varrasmagneti pooleks ei saa me mitte ühte põhja- ja ühte lõunapoolust, vaid mõlemal tükil tekib nii põhja- kui lõunapoolus. Magnetilisi monopoolusi ei ole võimalik moodustada tavaainest – nende näol on tegemist uue elementaarosakesega Magnetiline monopoolus on hüpoteetiline elementaarosake osakestefüüsikas, mis kujutab endast ühe poolusega eraldiseisvat magnetit (põhjapoolus ilma lõunapooluseta või vastupidi).
Uus!!: Prooton ja Magnetiline monopoolus · Näe rohkem »
Magnetilised süsiniknanostruktuurid
Magnetilised süsiniknanostruktuurid (inglise keeles magnetic carbon nanostructures; lühend MCNs) on hübriidmaterjalid, mis koosnevad magnetist ja süsiniku (peamiselt sp2 hübridisatsiooniga) nanoallotropsetest komponentidest, mis on konjugeeritud erinevates konfiguratsioonides.
Uus!!: Prooton ja Magnetilised süsiniknanostruktuurid · Näe rohkem »
Magnetomeeter
Kompass on lihtne magnetomeeter, mille nõel pöördub paralleelseks magnetvälja suunaga Magnetomeeter või magnetiline andur on magnetvälja ja magneetumise mõõtmise seade.
Uus!!: Prooton ja Magnetomeeter · Näe rohkem »
Magnetresonantstomograafia
Meditsiiniline magnetresonantstomograaf Magnetresonantstomograafia (MRT) (inglise keeles magnetic resonance imaging; lühend MRI), ka tuumamagnetresonantstomograafia (TMRT) (nuclear magnetic resonance imaging), on peamiselt tuntud kui meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides.
Uus!!: Prooton ja Magnetresonantstomograafia · Näe rohkem »
Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas
Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas (MnSOD), ka mitokondriaalne superoksiidi dismutaas ja superoksiidi dismutaas 2 (SOD2), on ensüüm, mida leidub peamiselt mitokondrites.
Uus!!: Prooton ja Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas · Näe rohkem »
Maria Goeppert-Mayer
Maria Goeppert-Mayer 1963. aastal Maria Goeppert-Mayer (28. juuni 1906 Katowice – 20. veebruar 1972 San Diego) oli Saksa-USA teoreetilise füüsika alal töötav teadlane, kes 1963.
Uus!!: Prooton ja Maria Goeppert-Mayer · Näe rohkem »
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Uus!!: Prooton ja Massiarv · Näe rohkem »
Märts 2010
Märts 2010, kroonika 2010.
Uus!!: Prooton ja Märts 2010 · Näe rohkem »
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.
Uus!!: Prooton ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Uus!!: Prooton ja Mitokonder · Näe rohkem »
Mitokondriaalne hingamisahel
Mitokondriaalse elektrontransportahela üldskeem Mitokondriaalne hingamisahel ehk mitokondriaalne elektronide transpordiahel on eukarüootsete rakkude mitokondri sisemembraanis toimuv redoksprotsesside jada, mille käigus kanduvad elektrondoonorite elektronid üle elektronaktseptoritele.
Uus!!: Prooton ja Mitokondriaalne hingamisahel · Näe rohkem »
Mittefotokeemiline kustutamine
Mittefotokeemiline kustutamine (inglise Non-photochemical quenching, NPQ) on valguskahjustuste vältimise mehhanism taimedes.
Uus!!: Prooton ja Mittefotokeemiline kustutamine · Näe rohkem »
Mullahingamine
Mullahingamine on ökosüsteemi süsinikuringe integraalne osa, mis toimub atmosfääri ja pedosfääri vahel ning on seotud ökosüsteemi toodangu mitme komponendiga.
Uus!!: Prooton ja Mullahingamine · Näe rohkem »
N-V-tsentrid teemandis
Lämmastik-vakantstsenter teemandi kristallvõres Lämmastik-vakantstsenter ehk N-V-tsenter on levinuim paljudest defektidest teemandis.
Uus!!: Prooton ja N-V-tsentrid teemandis · Näe rohkem »
NAD
NAD⁺ (oksüdeeritud vorm) ja NADH (redutseeritud vorm) Nikotiinamiid adeniin dinukleotiid ehk NAD on kõigis elusates rakkudes levinud koensüüm.
Uus!!: Prooton ja NAD · Näe rohkem »
Nõrk vastastikmõju
Nõrk vastastikmõju ehk nõrk interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Uus!!: Prooton ja Nõrk vastastikmõju · Näe rohkem »
Neutriinod
Neutriinod on elementaarosakesed – täpsemalt fermionide hulka kuuluvad elektrilaenguta leptonid, mis osalevad ainult nõrgas vastastikmõjus ja gravitatsioonilises vastasmõjus.
Uus!!: Prooton ja Neutriinod · Näe rohkem »
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Uus!!: Prooton ja Neutron · Näe rohkem »
Neutronipomm
Neutronipomm (enhanced radiation weapon – suurendatud kiirgusega relv) on suhteliselt väikse võimsusega (1–5 kt ekv. plahvatusjõuga) termotuumarelv, mille ehitusviis on nii optimeeritud, et plahvatusel eralduks maksimaalselt neutronkiirgust.
Uus!!: Prooton ja Neutronipomm · Näe rohkem »
Neutronkiirgus
Neutronkiirgus on radioaktiivse kiirguse liik, mille puhul tuumalagunemise (või tuumalõhustumise) tagajärjel kiiratakse vabu neutroneid.
Uus!!: Prooton ja Neutronkiirgus · Näe rohkem »
Neutrontäht
Kunstniku ettekujutus neutrontähest koos magnetväljaga Neutrontäht on peamiselt neutronitest koosnev täht, Päikesest umbes 8–30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadium.
Uus!!: Prooton ja Neutrontäht · Näe rohkem »
Nikkel-metallhüdriidaku
Nikkel-metallhüdriidaku ehk lühemalt NiMH-aku on aku, mille positiivne elektrood on nikkelhüdroksiidist ja negatiivne elektrood vesinikku sisaldavast metallhüdriidist.
Uus!!: Prooton ja Nikkel-metallhüdriidaku · Näe rohkem »
Nukleonid
Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2.
Uus!!: Prooton ja Nukleonid · Näe rohkem »
Nukleosüntees
Nukleosüntees on tuumareaktsioon, mille puhul luuakse aatomituumasid olemasolevatest nukleonidest.
Uus!!: Prooton ja Nukleosüntees · Näe rohkem »
Nukliid
Nukliid on aatomi tüüp, mida iseloomustab tema tuuma koostis.
Uus!!: Prooton ja Nukliid · Näe rohkem »
Oksüdatiivne fosforüülimine
Oksüdatiivse fosforüülimise skeem. Mitokondri sisemembraanil asub elektronide transpordi ahel (ETA) Oküdatiivne fosforüülimine on mitokondri sisemembraanil toimuv metaboolne rada, mille käigus sünteesivad ensüümid ADP-st ATP-d, kasutades koensüümide NADH ja FADH2 oksüdeerimise käigus vabanevat energiat.
Uus!!: Prooton ja Oksüdatiivne fosforüülimine · Näe rohkem »
Osakeste loend
Siin on loetletud nii seni avastatud kui ka hüpoteetilisi elementaar- ja liitosakesi ning osakeste rühmi.
Uus!!: Prooton ja Osakeste loend · Näe rohkem »
Otsemetanool-kütuseelement
Kütuseelement Otsemetanool-kütuseelement (ingl direct methanol fuel cell, DMFC) on keemiline vooluallikas, kus metanooli- ja hapnikuvahelisel reaktsioonil eraldub keemiline energia, mis muundatakse elektrienergiaks.
Uus!!: Prooton ja Otsemetanool-kütuseelement · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Prooton ja Päike · Näe rohkem »
Päikesetuul
Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist ehk Päikese kroonist.
Uus!!: Prooton ja Päikesetuul · Näe rohkem »
Pikkuste suurusjärgud
Järgnev loetelu sisaldab suurusi vahemikus 1,6×10–35 kuni 1,3×1053 meetrit.
Uus!!: Prooton ja Pikkuste suurusjärgud · Näe rohkem »
Plancki pikkus
Plancki pikkus (inglise keeles Planck length; tähis \ell_P\) on füüsikas pikkusühik, mis kujutab endast vahemaad, mille läbib valgus Plancki ajaühikus.
Uus!!: Prooton ja Plancki pikkus · Näe rohkem »
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Uus!!: Prooton ja Plasma · Näe rohkem »
Polümeerelektrolüüt-kütuseelement
Polümeerelektrolüüt-kütuseelement (PEKE) ehk prootonivahetusmembraaniga kütuseelement on vooluallikas, mis muundab vesiniku ja hapniku vahelise reaktsiooni käigus eralduva keemilise energia elektrienergiaks.
Uus!!: Prooton ja Polümeerelektrolüüt-kütuseelement · Näe rohkem »
Positron
C.D. Andersoni tehtud mullkambri pilt esimesest tuvastatud positronist. 6 mm paksune tinaplaat eraldab kambri ülemist ja alumist osa. Positron pidi tulema alt, kuna ülemine rada on rohkem paindunud magnetväljas. See viitab madalamale energiale. Positron ehk antielektron on elektroni antiosake.
Uus!!: Prooton ja Positron · Näe rohkem »
Prootonhapped
Prootonhapped on sellised happed, mis dissotsiatsioonil (ionisatsioonil) annavad prootoni H+ (hüdroksooniumiooni H3O+) ja happe aniooni A−: Prootonhapped on mineraalhapetest näiteks väävelhape H2SO4, soolhape HCl ja lämmastikhape HNO3 ning orgaanilistest hapetest on tuntuimad sipelghape HCOOH, äädikhape CH3COOH ja bensoehape.
Uus!!: Prooton ja Prootonhapped · Näe rohkem »
Protolüütiline teooria
Protolüütiline teooria (inglise keeles Brønsted-Lowry theory) on keemias kasutatav happe-aluse reaktsiooni teooria, mis ilmus 1923.
Uus!!: Prooton ja Protolüütiline teooria · Näe rohkem »
Protoneerimine
Keemias tähendab protoneerimine (ka protoonimine) vesinikiooni ehk prootoni H+ liitumist mingi aatomi, molekuli või iooniga.
Uus!!: Prooton ja Protoneerimine · Näe rohkem »
Protoonne lahusti
Protoonne lahusti on selline lahusti, mis võib kergesti loovutada reagendile prootoni (H+).
Uus!!: Prooton ja Protoonne lahusti · Näe rohkem »
Pruun kääbus
Kunstniku kujutis T-klassi pruunist kääbusest Pruunid kääbused on planeedi (hiidplaneedi) ja tähe (punase kääbuse) vaheliste omadustega taevakehad (substellaarsed objektid).
Uus!!: Prooton ja Pruun kääbus · Näe rohkem »
Radioaktiivne isotoop
Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.
Uus!!: Prooton ja Radioaktiivne isotoop · Näe rohkem »
Radioaktiivne kiirgus
3 kiirguse liiki ja nende läbivused Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.
Uus!!: Prooton ja Radioaktiivne kiirgus · Näe rohkem »
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Uus!!: Prooton ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Prooton ja Raud · Näe rohkem »
Reaktiivne molekulaardünaamika
Reaktiivse molekulaardünaamika (RMD) all mõeldakse molekulaardünaamiliste (MD) arvutisimulatsioonide edasiarendusi, mis võimaldavad käsitleda ka keemilisi reaktsioone.
Uus!!: Prooton ja Reaktiivne molekulaardünaamika · Näe rohkem »
Sümmeetriline Universum
"Sümmeetriline Universum" ("Симметричная Вселенная") on Gustav Naani artikkel, mis ilmus 1964.
Uus!!: Prooton ja Sümmeetriline Universum · Näe rohkem »
Sünkrotronkiirgus
Sünkrotronkiirgus, mis on tekitatud elektronide trajektoori muutmisel magnetitega Sünkrotronkiirgus on elektromagnetkiirgus, mida kiirgavad radiaalselt valguse kiirusel liikuvad laetud osakesed, mis kaotavad energiat magnetväljas.
Uus!!: Prooton ja Sünkrotronkiirgus · Näe rohkem »
Sensormolekul
Sensormolekul on selline molekul, mida saab kasutada mingite kindlate teiste molekulide või ioonide määramiseks lahusest.
Uus!!: Prooton ja Sensormolekul · Näe rohkem »
Seoseenergia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Uus!!: Prooton ja Seoseenergia · Näe rohkem »
Sonoluminestsents
Üksiku mulli sonoluminestsents – üksik kaviteeruv mull Sonoluminestsents on füüsikaline nähtus, milles vedelikus olevad mullid implosiooni käigus heliga ergastamisel kiirgavad lühiajaliselt valgust.
Uus!!: Prooton ja Sonoluminestsents · Näe rohkem »
Soojuskiirgus
Wieni nihkeseaduse kohaselt. Kuigi joonisel on tegemist kõrgete temperatuuridega, kehtib see ka madalamate jaoks. Nähtav valgus on 380 nm ja 750 nm vahel Näide soojuskiirgusest. Kuum metall on piisavalt kõrge temperatuuriga, et olla nähtav inimese silmale Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus.
Uus!!: Prooton ja Soojuskiirgus · Näe rohkem »
Spektrijoonte peenstruktuur
Aatomifüüsikas kirjeldab peenstruktuur aatomi spektrijoonte lõhenemist elektroni spinni ja mitterelativistliku Schrödingeri võrrandi relativistlike paranduste tõttu.
Uus!!: Prooton ja Spektrijoonte peenstruktuur · Näe rohkem »
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Uus!!: Prooton ja Spektroskoopia · Näe rohkem »
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Uus!!: Prooton ja Spinn · Näe rohkem »
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Uus!!: Prooton ja Stabiilne isotoop · Näe rohkem »
Subatomaarsed osakesed
Subatomaarne osake on aatomituumast väiksem osake.
Uus!!: Prooton ja Subatomaarsed osakesed · Näe rohkem »
Sulfiidid
Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.
Uus!!: Prooton ja Sulfiidid · Näe rohkem »
Superhape
pisi Superhape on hape, mille Hammeti happelisuse funktsioon (H0) on suurem kui puhtal väävelhappel.
Uus!!: Prooton ja Superhape · Näe rohkem »
Suur Hadronite Põrguti
Suure Hadronite Põrguti skeemLHC – põhikiirendiSPS – superprootonisünkrotronPS – prootonisünkrotronAD – antiprootonite aeglustiCTF3 – kompaktse lineaarpõrguti katseseadeCNGS – Gran Sasso neutriinoprojekt Vaade tunnelile Õõsresonaatori testimine Suur Hadronite Põrguti (Large Hadron Collider, lühend LHC) on Euroopa Tuumauuringute Keskuse osakestekiirendi Prantsusmaa ja Šveitsi piiril Genfi lähedal.
Uus!!: Prooton ja Suur Hadronite Põrguti · Näe rohkem »
Suur Pauk
kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.
Uus!!: Prooton ja Suur Pauk · Näe rohkem »
Tahkeoksiidne kütuseelement
TOKE tööpõhimõtte skeem Tahkeoksiidne kütuseelement (TOKE) on seade, mis muundab kütuse oksüdeerimise käigus saadava keemilise energia elektrienergiaks.
Uus!!: Prooton ja Tahkeoksiidne kütuseelement · Näe rohkem »
Tautomeerid
Tuntumad tautomeersed tasakaalud: enool–ketoon, laktaam–laktiim, amiid–imiidhape, amiin (enamiin)–imiin Tautomeerid on isomeersed orgaanilised ühendid, mis lähevad kergesti üksteiseks üle tasakaalulise aatomi või rühma migreerumise tõttu.
Uus!!: Prooton ja Tautomeerid · Näe rohkem »
Tšerenkovi kiirgus
Tšerenkovi kiirgus tuumareaktori Centro Atómico Bariloche tuumas Tšerenkovi kiirgus ehk Tšerenkovi efekt ehk Tšerenkovi-Vavilovi kiirgus ehk Vavilovi-Tšerenkovi kiirgus ehk Vavilovi-Tšerenkovi efekt on elektromagnetkiirgus, mis lähtub laetud osakestelt (näiteks elektronidelt), mis läbivad dielektriku keskkonda konstantse kiirusega, mis on suurem kui valguse faasikiirus (valguslainete levimise kiirus) selles keskkonnas.
Uus!!: Prooton ja Tšerenkovi kiirgus · Näe rohkem »
Tähetuul
Tugevate tähetuulte tekitatud gaasipilv udukogus NGC 6565 Tähetuul (inglise keeles stellar wind) on gaasivool, mis koosneb peamiselt kõrge energiatasemega elektronidest ja prootonitest.
Uus!!: Prooton ja Tähetuul · Näe rohkem »
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Uus!!: Prooton ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »
Tööstuslik radiograafia
Röntgenipilt mobiiltelefonist Tööstuslik radiograafia on elutute objektide ja nende sisemuse vaatlemine, kasutades ioniseerivat kiirgust.
Uus!!: Prooton ja Tööstuslik radiograafia · Näe rohkem »
Tülakoid
Graana on paksemate ketaste (graanatülakoidide) kuhi ja peened ning lapikud on strooma tülakoidid, mida nimetatakse ka lamellideks Tülakoidid on kloroplasti stroomas asuvad kettakujulised membraanistruktuurid, mis moodustavad omavahel ühendatud siseruumi, mida nimetatakse luumeniks.
Uus!!: Prooton ja Tülakoid · Näe rohkem »
Tehiskaaslane
Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).
Uus!!: Prooton ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »
Termotuumareaktsioon
Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomituumad.
Uus!!: Prooton ja Termotuumareaktsioon · Näe rohkem »
Tevatron
Tevatroni (tagumine) ja põhisööturi maapealsed osad CDF-detektor Tevatron oli Fermilabi osakestekiirendi Ameerika Ühendriikides Illinoisi osariigis Chicago külje all Batavias.
Uus!!: Prooton ja Tevatron · Näe rohkem »
Thermotoga
Thermotoga on perekond termofiilseid anaeroobseid baktereid hõimkonnast Thermotogae, mida ümbritseb valguline tupetaoline välismembraan ehk tooga.
Uus!!: Prooton ja Thermotoga · Näe rohkem »
Thermotogae
Thermotogae on hõimkond termofiilseid anaeroobseid kääritajaid baktereid, mis kasutavad elektronide aktseptorina väävlit ja prootoneid.
Uus!!: Prooton ja Thermotogae · Näe rohkem »
Tooriumirida
Tooriumirida on üks kolmest nukliidide loomulikust radioaktiivreast.
Uus!!: Prooton ja Tooriumirida · Näe rohkem »
Triitium
Triitium (kr tritos 'kolmas') ehk üliraske vesinik (keemiline sümbol T või 3H) on vesiniku isotoop, mille tuumas on lisaks ühele prootonile kaks neutronit.
Uus!!: Prooton ja Triitium · Näe rohkem »
Triiton
Triiton on triitiumi (vesinik-3) tuum.
Uus!!: Prooton ja Triiton · Näe rohkem »
Tugev vastastikmõju
Tugev vastastikmõju ehk tugev interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Uus!!: Prooton ja Tugev vastastikmõju · Näe rohkem »
Tuumafüüsika
Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.
Uus!!: Prooton ja Tuumafüüsika · Näe rohkem »
Tuumajõud
Feynmani diagramm prootoni ja neutroni vahelisest tugeva vastasmõju teisesest avaldumisest, tuumajõust, mida vahendab neutraalne piion. Graafikul liigub aeg vasakult paremale Sama protsessi, mis ülemisel joonisel väljendav diagramm, millel on kuvatud osakeste kvarkkoostis, et näidata kuidas fundamentaalne jõud – tugev vastasmõju tekitab '''tuumajõu''' Sirged jooned on kvargid, mitmevärvilised ringid gluuonid (tugeva vastasmõju kandjad). Virtuaalsed gluuonid, mis hoiavad koos prootonit, neutronit ja nende vahel "lendavat" piionit on selguse huvides jäetud joonistamata Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma.
Uus!!: Prooton ja Tuumajõud · Näe rohkem »
Tuumalõhustumine
Tuumalõhustumine tuumareaktsioonina. Aeglane neutron neeldub uraan-235 tuumas, mis seejärel jaguneb kaheks kergemaks elemendiks (tuumalõhustumise jääkproduktiks) ja vabadeks neutroniteks Tuumalõhustumine ehk tuumafissioon on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks.
Uus!!: Prooton ja Tuumalõhustumine · Näe rohkem »
Tuumareaktor
Tuumareaktor ehk aatomireaktor on seade, milles teostatakse tuumareaktsiooni – aatomituumade lõhustumise juhitavat ahelreaktsiooni.
Uus!!: Prooton ja Tuumareaktor · Näe rohkem »
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Uus!!: Prooton ja Tuumareaktsioon · Näe rohkem »
Tuumasüntees
Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.
Uus!!: Prooton ja Tuumasüntees · Näe rohkem »
Tuumkütus
Tuumkütus ehk aatomkütus (kõnekeeles ka tuumakütus) on materjal, mida kasutatakse tuumareaktorites energia tootmiseks.
Uus!!: Prooton ja Tuumkütus · Näe rohkem »
U-kvark
U-kvark (ehk up-kvark) on esimese põlvkonna kvark, millel puudub lõhn ning mille isospinn on 1/2.
Uus!!: Prooton ja U-kvark · Näe rohkem »
Universumi peenhäälestus
Universumi peenhäälestus ehk Universumi täppishäälestus (inglise keeles Fine-tuned Universe) on teoreetilise füüsika kontseptsioon, mille kohaselt Universumi ja selle koostisosade aluseks ei ole suvalised, vaid rangelt määratletud füüsikakonstantide väärtused.
Uus!!: Prooton ja Universumi peenhäälestus · Näe rohkem »
Uraan (planeet)
Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.
Uus!!: Prooton ja Uraan (planeet) · Näe rohkem »
Uraani rida
Uraanirida (ka uraani-raadiumirida) on üks kolmest nukliidide loomulikust radioaktiivreast.
Uus!!: Prooton ja Uraani rida · Näe rohkem »
V-tüüpi ATPaasid
V-ATPaas Vakuolaarset-tüüpi H+ -ATPaasid ehk V-ATPaasid on kõrgelt konserveerunud evolutsiooniliselt vanad ensüümid, millel on märkimisväärselt palju funktsioone eukarüootsetes organismides.
Uus!!: Prooton ja V-tüüpi ATPaasid · Näe rohkem »
Vaheosakesed
Vaheosakesed (ka vahebosonid, kalibratsiooniosakesed, kalibratsioonibosonid; inglise gauge bosons) on fundamentaalse jõu vahendajad.
Uus!!: Prooton ja Vaheosakesed · Näe rohkem »
Valgusreaktsioonid
Valgusreaktsioonid on fotosünteesi esimene reaktsioonide jada, kus toimub valgusenergia neeldumine ja muutumine keemiliseks energiaks.
Uus!!: Prooton ja Valgusreaktsioonid · Näe rohkem »
Van Alleni kiirgusvöönd
Van Alleni vöönd: sisemine ja välimine vöö Van Alleni vööndite ruumiline kujutus. Punktiiriga märgitud magnetosfääri jõujooned Van Alleni (kiirgus)vöönd (vahel ka lihtsalt kiirgusvöönd) on suure laetud osakeste tihedusega ala kosmilises ruumis Maa ümber.
Uus!!: Prooton ja Van Alleni kiirgusvöönd · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Prooton ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Prooton ja Vesinik · Näe rohkem »
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Uus!!: Prooton ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »
Vesinikioon
Vesinikiooni kolm isotoopi Vesinikioon on termin, millega tähistatakse vesiniku kõikvõimalikke ioone.
Uus!!: Prooton ja Vesinikioon · Näe rohkem »
Vesinikkloriidhape
Soolhape Vesinikkloriidhape ehk soolhape (keemiline valem HCl) on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus.
Uus!!: Prooton ja Vesinikkloriidhape · Näe rohkem »
Vesiniku isotoobid
Vesiniku kõige stabiilsemad isotoobid: prootium, deuteerium ja triitium Vesiniku isotoopideks nimetatakse tema teisendeid, mille aatomid koosnevad ühest prootonist ja ühest elektronist, kuid aatomituumad sisaldavad erineva arvu neutroneid.
Uus!!: Prooton ja Vesiniku isotoobid · Näe rohkem »
Vibur
Bakteriviburi joonis Vibur ehk flagell on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide väljaulatuv karvataoline liikumisorganell.
Uus!!: Prooton ja Vibur · Näe rohkem »
Vismut
Monokristalse vismuti lahustumisel tekivad iseloomulikud kolmnurksed struktuurid. Optilise mikroskoobiga tehtud pilt, tumeväli kontrast ja pildi mõõde on 157 mikromeetrit. Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 ja sümboliga Bi.
Uus!!: Prooton ja Vismut · Näe rohkem »
Voyager 1
Voyager 1 on NASA kosmosesond, mis startis 5.
Uus!!: Prooton ja Voyager 1 · Näe rohkem »
Voyager 2
Voyager 2 on NASA kosmosesond, mis startis 20.
Uus!!: Prooton ja Voyager 2 · Näe rohkem »
Youngi katse
Youngi katse ehk kahe pilu katse on optikas eksperiment, mis demonstreerib asjaolu, et valgusel võivad olla nii laine kui ka osakese omadused, ning viitab ka kvantmehaaniliste nähtuste olemasolule.
Uus!!: Prooton ja Youngi katse · Näe rohkem »
Z
Z (z) ehk zett on ladina tähestiku viimane (26. täht).
Uus!!: Prooton ja Z · Näe rohkem »
