Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Provence

Index Provence

Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.

103 suhted: Aachen, Aimeric de Peguilhan, Akvitaania kuningriik, Alam-Burgundia, Aleksander VI, Andesiit, Antonius Arena, Aragóni kroon, Arelaat, Arles, Armand de Gontaut, Austria pärilussõda, Ülem-Burgundia, Benedetto Antelami, Burgundia kuningriik, Cantiga, Christian Lacroix, Clapier de Colongue, Clemens V, Comtat Venaissin, Dauphiné, Esimene ristisõda, Frangi riik, Frédéric Mistral, Friisimaa, Gallia, Gallia Aquitania, Gallia Narbonensis, Henry III, Herbes de Provence, Honoré Gabriel Victor Riquetti de Mirabeau, Idagoodid, Idagootide kuningriik, Itaalia ajalugu, Itaalia sõda (1536–1538), Ivrea mark, Jaufré Rudel, Jõuluhalg, Jean I (Prantsusmaa), Johann Friedrich La Trobe, Johannes XXII, Juhan Nõmmik, Kaoliniit, Karl Martell, Karl Suur, Karolingide impeerium, Kürenberger, Kesk-Frangi riik, Kirikuriik, Lai (luulevorm), ..., Languedoc, Lääne-Frangi riik, Lääne-Rooma keisririik, Läänegootide kuningriik, Leich, Liguuria meri, Lioni laht, Lothar II (Lotring), Lotharingia, Louis III (Lääne-Frangi kuningas), Menestrel, Michael VIII Palaiologos, Mistraal, Mont Ventoux, Oksitaani keel, Oksitaania, Oksitaaniromaani keeled, Osmanite-Veneetsia sõda (1537–1540), Paul Cézanne, Pesto, Pierre Gassendi, Piirkond (Prantsusmaa), Prantsuse muusika, Prantsusmaa, Prantsusmaa kuningriik, Prantsusmaa territoriaalne areng, Prantsusmaa varauusaeg, Prantsusmaa veinid, Provence'i ajalugu, Provence'i Alpid ja Eelalpid, Provints (Prantsusmaa), Ratatouille, Rüütlilaul, Rooma keisririik, Rooma riik, Rooma vabariik, Sada päeva, Sakkfriis, Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (P), Saluzzo markkrahvkond, Septimaania, Sitsiilia vesprid, Tarasque, Tende'i vald, Toompihlakas, Toulouse, Toulouse'i krahv, Toulouse'i krahvkond, Trühvel, Trubaduur, Truväär, Värske õhu müümine, Verduni leping. Laienda indeks (53 rohkem) »

Aachen

pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.

Uus!!: Provence ja Aachen · Näe rohkem »

Aimeric de Peguilhan

Aimeric de Peguilhan (u 1170 – u 1230) oli Provence'i trubaduur.

Uus!!: Provence ja Aimeric de Peguilhan · Näe rohkem »

Akvitaania kuningriik

Akvitaania kuningriik oli kuningriik Lääne-Euroopas aastatel 781–982.

Uus!!: Provence ja Akvitaania kuningriik · Näe rohkem »

Alam-Burgundia

Alam-Burgundia oli kuningriik tänapäeva Kagu-Prantsusmaa aladel.

Uus!!: Provence ja Alam-Burgundia · Näe rohkem »

Aleksander VI

Aleksander VI vapp Aleksander VI, ladinapäraselt Alexander VI (katalaani keeles Roderic Llançol i de Borja, hispaania keeles Rodrigo de Llançol-Borja y Borja, itaalia keeles Rodrigo Borgia; 1. jaanuar 1431 Xàtiva, València kuningriik – 18. august 1503 Rooma, Paavstiriik) oli 214.

Uus!!: Provence ja Aleksander VI · Näe rohkem »

Andesiit

Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.

Uus!!: Provence ja Andesiit · Näe rohkem »

Antonius Arena

Antonius Arena (Antoine Arène; u 1500 Solliès-Pont – 1544 või 1550. aastad) oli prantsuse jurist ja luuletaja.

Uus!!: Provence ja Antonius Arena · Näe rohkem »

Aragóni kroon

Aragóni kroon (aragoni Corona d'Aragón, katalaani Corona d'Aragó) oli paljude tiitlite ja riikidega personaal- ja dünastiline unioon Aragóni kuninga kätes.

Uus!!: Provence ja Aragóni kroon · Näe rohkem »

Arelaat

hertsogkond Hertsogkonna sõltlased Arles'i kuningriik ehk Arelaat (933–1378) või Teine Burgundia kuningriik (prantsuse keeles Royaume de Bourgogne) kõrgkeskajal oli aastal 933 varasema keskaegse Burgundia kuningriigi maadest Arles'is rajatud frankide dominioon.

Uus!!: Provence ja Arelaat · Näe rohkem »

Arles

Arles on linn Lõuna-Prantsusmaal Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas Bouches-du-Rhône'i departemangus.

Uus!!: Provence ja Arles · Näe rohkem »

Armand de Gontaut

Armand de Gontaut, Bironi parun (1524 – 26. juuli 1592) oli Prantsuse sõjaväelane ja diplomaat, Prantsusmaa marssal.

Uus!!: Provence ja Armand de Gontaut · Näe rohkem »

Austria pärilussõda

Austria pärilussõda (1740–1748) kaasas enamiku Euroopa riikidest lahendama küsimust, kas Maria Theresia sobib Habsburgide valduste pärijaks.

Uus!!: Provence ja Austria pärilussõda · Näe rohkem »

Ülem-Burgundia

Richard Justiciariuse Burgundia hertsogkond Lääne-Frangi riigis hõimuhertsogkond Ülem-Burgundia (ka Transjuraania Burgundia (prantsuse Bourgogne transjurane), ka Transjuraania) on Burgundia osa ida pool Juura mägesid, mis koos läänepoolse Burgundia krahvkonnaga moodustasid aastast 868 Ülem-Burgundia kuningriigi, hõlmates Juura mäeaheliku mõlemad küljed.

Uus!!: Provence ja Ülem-Burgundia · Näe rohkem »

Benedetto Antelami

Benedetto Antelami "Ristiltvõtmine", 1178 Parma baptisteerium, 1196–1270 Püha Andrease märtrisurm. Vercelli Sant'Andrea kiriku keskportaali tümpanon Fidenza toomkiriku sambakandja Benedetto Antelami (u 1150 – u 1230 Parmahttps://www.britannica.com/biography/Benedetto-Antelami) oli itaalia arhitekt ja skulptor.

Uus!!: Provence ja Benedetto Antelami · Näe rohkem »

Burgundia kuningriik

Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.

Uus!!: Provence ja Burgundia kuningriik · Näe rohkem »

Cantiga

Dinisi cantigad osaliselt säilinud nn Sharreri pärgamendil Lehekülg "Cantigas de Santa Maria" Toledo käsikirjast Ehkki kirjapandud muusikat pole, kujutab "Cancioneiro da Ajuda" illustratsioon muusikuid ja tühi ruum teksti kohal võib olla jäetud nootide jaoks Cantiga (mitmus cantigas; ladina sõnast cantica 'kiituslaul') on 13.–14.

Uus!!: Provence ja Cantiga · Näe rohkem »

Christian Lacroix

Christian Marie Marc Lacroix (sündinud 16. mail 1951 Arles'is) on prantsuse moelooja.

Uus!!: Provence ja Christian Lacroix · Näe rohkem »

Clapier de Colongue

Clapier de Colongue (vene Клапье де Колонг) on Andaluusia päritolu Prantsusmaa ja Eestimaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Provence ja Clapier de Colongue · Näe rohkem »

Clemens V

Clemens V (Bertrand de Got, ka Bertrand de Gout, Bertrand de Goult, Bertrand de Gouth, Bertrand de Gotto, Bertrand de Goth, Bertrand de Guto või Ramondo del Gotto; 1264 – 20. aprill 1314) oli paavst 1305–1314.

Uus!!: Provence ja Clemens V · Näe rohkem »

Comtat Venaissin

Comtat Venaissin (Venaissini krahvkond), tuntud ka lühema nimega Comtat, on Prantsusmaal praeguses Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas asuvat Avignoni linna ümbritsenud piirkonna endine nimi.

Uus!!: Provence ja Comtat Venaissin · Näe rohkem »

Dauphiné

Lipp Vapp Dauphiné Prantsusmaal Dauphiné on endine provints Kagu-Prantsusmaal, mille ala vastab jämedalt sellele, kus tänapäeval on Isère'i, Drôme'i ja Hautes-Alpes'i departemangud.

Uus!!: Provence ja Dauphiné · Näe rohkem »

Esimene ristisõda

Esimene ristisõda toimus aastatel 1096–1099, eesmärgiga moslemitest seldžukkide väljatõrjumine pühalt maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt.

Uus!!: Provence ja Esimene ristisõda · Näe rohkem »

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Uus!!: Provence ja Frangi riik · Näe rohkem »

Frédéric Mistral

Frédéric Mistral (provansi keeles Josèp Estève Frederic Mistral, Mistrali ortograafias Frederi Mistral; 8. september 1830 Maillane (Maiano), Provence, Prantsusmaa – 25. märts 1914 Maillane) oli provansi (oksitaani) luuletaja.

Uus!!: Provence ja Frédéric Mistral · Näe rohkem »

Friisimaa

Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.

Uus!!: Provence ja Friisimaa · Näe rohkem »

Gallia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Uus!!: Provence ja Gallia · Näe rohkem »

Gallia Aquitania

Gallia Aquitania provints Rooma keisririigis, u aastal 125 pKr Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Edela-Gallias keiserlik provints '''Gallia Aquitania''' (Akvitaania Prantsusmaal) Gallia Aquitania, ka Akvitaania või Akvitaania Gallia, oli Rooma keisririigi provints.

Uus!!: Provence ja Gallia Aquitania · Näe rohkem »

Gallia Narbonensis

Gallia Narbonensise provints Rooma keisririigis, umbes aastal 117 pKr Rooma provintsid Gallias 58. aasta paiku eKr Gallia Narbonensis ("Narbonne'i Gallia", peamise asula järgi) oli Rooma provints tänapäeva Languedocis ja Provence'is Lõuna-Prantsusmaal.

Uus!!: Provence ja Gallia Narbonensis · Näe rohkem »

Henry III

Henry III (1. oktoober 1207 Winchesteri loss – 16. november 1272 Westminster) oli Inglismaa kuningas, Iirimaa isand ja Akvitaania hertsog 1216–1272.

Uus!!: Provence ja Henry III · Näe rohkem »

Herbes de Provence

Herbes de Provence Herbes de Provence (prantsuse keeles 'Provence'i ürdid') on Prantsuse köögis tuntud kuivatatud ürdisegu.

Uus!!: Provence ja Herbes de Provence · Näe rohkem »

Honoré Gabriel Victor Riquetti de Mirabeau

Honoré Gabriel Victor Riquetti de Mirabeau (ka krahv de Mirabeau (comte de Mirabeau); 9. märts 1749 – 2. aprill 1791) oli Prantsuse revolutsiooni algusaja juhte.

Uus!!: Provence ja Honoré Gabriel Victor Riquetti de Mirabeau · Näe rohkem »

Idagoodid

Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.

Uus!!: Provence ja Idagoodid · Näe rohkem »

Idagootide kuningriik

Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.

Uus!!: Provence ja Idagootide kuningriik · Näe rohkem »

Itaalia ajalugu

Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.

Uus!!: Provence ja Itaalia ajalugu · Näe rohkem »

Itaalia sõda (1536–1538)

Itaalia sõda (1536–1538) oli üks 15.–16.

Uus!!: Provence ja Itaalia sõda (1536–1538) · Näe rohkem »

Ivrea mark

Ivrea mark oli suur piirikrahvkond keskaegse Itaalia kuningriigi loodeosas 9.

Uus!!: Provence ja Ivrea mark · Näe rohkem »

Jaufré Rudel

Jaufré Rudel (prantsuspäraselt Geoffroi; u 1100 – u 1147) oli Lõuna-Prantsusmaa aadlik ja üks varasemaid oksitaani keeles kirjutanud trubaduure.

Uus!!: Provence ja Jaufré Rudel · Näe rohkem »

Jõuluhalg

Vääntaimesse mässitud jõuluhalg Muinasjuturaamatu "Jõuluhalu ümber" kaanekujundus Jõuluhalg on jõuludeks välja valitud küttepuu, mida pühade ajal põletatakse.

Uus!!: Provence ja Jõuluhalg · Näe rohkem »

Jean I (Prantsusmaa)

Jean I Jean I (15. november 1316, Pariis – 19/20. november 1316, Pariis) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas kogu oma lühikese elu ajal.

Uus!!: Provence ja Jean I (Prantsusmaa) · Näe rohkem »

Johann Friedrich La Trobe

Johann Friedrich Bonneval de La Trobe, ka John Frederic de La Trobe (30. mai 1769 Chelsea, Inglismaa – 19. detsember (vkj) 1845 Tartu) oli prantsuse päritolu helilooja, pianist ja muusikakoguja.

Uus!!: Provence ja Johann Friedrich La Trobe · Näe rohkem »

Johannes XXII

Johannes XXII, ladinapäraselt Ioannes XXII (Jacques d'Euse, ka Jacques Duèse, Jacques Duèze, Jacques Deuse, Jacques d'Eusa, Jacques d'Ueza, Jacques d'Ossa, Jacques Dossa või Jacques Deuza; 1244, 1245 või 1249 – 4. detsember 1334) oli paavst aastatel 1316–1334.

Uus!!: Provence ja Johannes XXII · Näe rohkem »

Juhan Nõmmik

Juhan Nõmmik (8. august 1902 Peterburi – 9. juuli 1975 Stockholm) oli eesti maalikunstnik ja joonistusõpetaja.

Uus!!: Provence ja Juhan Nõmmik · Näe rohkem »

Kaoliniit

Kaoliniit on savimineraal, mille keemiline valem on Al2Si2O5(OH)4 ja mis kuulub tööstuslike mineraalide rühma.

Uus!!: Provence ja Kaoliniit · Näe rohkem »

Karl Martell

Karl Martell Poitiers' lahingus Karl Martelli sark Saint Denis' basiilikas Karl Martell (ladina Carolus Martellus, prantsuse Charles Martel; umbes 688 – 22. oktoober 741) oli Frangi riigi majordoomus aastatel 717–741.

Uus!!: Provence ja Karl Martell · Näe rohkem »

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.

Uus!!: Provence ja Karl Suur · Näe rohkem »

Karolingide impeerium

Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.

Uus!!: Provence ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »

Kürenberger

Manesse käsikirjas Kürenbergeri tekstidega lehekülg Manesse käsikirjast, fo 63v Kürenberger ('Kürenberglane'), ka Der von Kürenberg ('see, kes on Kürenbergist'), on minnesinger, kes tegutses 1160.

Uus!!: Provence ja Kürenberger · Näe rohkem »

Kesk-Frangi riik

Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.

Uus!!: Provence ja Kesk-Frangi riik · Näe rohkem »

Kirikuriik

Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.

Uus!!: Provence ja Kirikuriik · Näe rohkem »

Lai (luulevorm)

Lai on keskaegne luule- ja muusikavorm, mis oli iseloomulik eriti 12. ja 13. sajandi põhjapoolse Prantsusmaa truvääriluulele ning jõudis nimetuse Leich all ka Saksamaa minnesingerite luulesse.

Uus!!: Provence ja Lai (luulevorm) · Näe rohkem »

Languedoc

Languedoci lipp Languedoci vapp Languedoc Prantsusmaal Languedoc (oksitaani: Lengadòc) on endine Prantsusmaa provints, mille territooriumil paiknevad tänapäeval Languedoc-Roussilloni ja Midi-Pyrénées piirkonnad Prantsusmaa lõunaosas, ja mille pealinn oli Toulouse, mis nüüd on Midi-Pyrénées.

Uus!!: Provence ja Languedoc · Näe rohkem »

Lääne-Frangi riik

Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.

Uus!!: Provence ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Lääne-Rooma keisririik

Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.

Uus!!: Provence ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »

Läänegootide kuningriik

Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.

Uus!!: Provence ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Leich

Leich (germaani sõnast laikaz 'mäng', 'tants', liikumine') on keskülemsaksakeelse rüütliluule žanr, üks minnesingerite luule kolmest põhižanrist Liedi ja Spruchi kõrval, mis oli kasutusel 12.

Uus!!: Provence ja Leich · Näe rohkem »

Liguuria meri

Liguuria meri Vahemere lääneosa kaardil Liguuria meri on Vahemere osa.

Uus!!: Provence ja Liguuria meri · Näe rohkem »

Lioni laht

Lioni lahe asukoht Lioni laht (prantsuse keeles Golfe du Lion) on osa Vahemerest.

Uus!!: Provence ja Lioni laht · Näe rohkem »

Lothar II (Lotring)

Lothar II Lothar II (u. 835 – 8. august 869) oli Frangi keisri Lothar I poeg ja Lotharingia ehk Lotringi kuningas aastatel 855–869.

Uus!!: Provence ja Lothar II (Lotring) · Näe rohkem »

Lotharingia

Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane) Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.

Uus!!: Provence ja Lotharingia · Näe rohkem »

Louis III (Lääne-Frangi kuningas)

Louis III (Lääne-Frangi kuningas) Louis III (germaani- ja saksapäraselt Ludwig III; u 865 – 5. august 882) oli koos oma venna Karlmanniga Lääne-Frangi kuningas.

Uus!!: Provence ja Louis III (Lääne-Frangi kuningas) · Näe rohkem »

Menestrel

Menestrel. Illustratsioon teoses ''English Literature for Boys and Girls'', Henrietta Elizabeth Marshall (Jack, c. 1910). Menestrel (prantsuse keeles ménestrel, ménétrier, inglise keeles minstrel) oli kutseline laulja ja pillimees, ka rändlaulik või -muusik keskaegsel Prantsusmaal, Provence'is ja Inglismaal.

Uus!!: Provence ja Menestrel · Näe rohkem »

Michael VIII Palaiologos

Michael VIII Dukas Angelos Komnenos Palaiologos või Palaeologus (kreeka keeles Μιχαὴλ Δούκας Ἄγγελος Κομνηνὸς Παλαιολόγος (Mikhaēl Doukas Angelos Komnēnos Palaiologos); u 1223 – 11. detsember 1282) oli Nikaia keiser aastatel 1259–1261 ja Bütsantsi keiser 1261–1282.

Uus!!: Provence ja Michael VIII Palaiologos · Näe rohkem »

Mistraal

Korgitamm, mille kuju mõjutas mistraal Mistraal (prantsuse keeles mistral) on tugev ja külm loodetuul Prantsusmaal, mis puhub kevadel Sevennidelt Vahemere rannikule ja Rhône'i orgu.

Uus!!: Provence ja Mistraal · Näe rohkem »

Mont Ventoux

Mont Ventoux (Provence'i murdes Ventor) on mägi Prantsusmaa lõunaosas Provence'is Vaucluse'i departemangus Carpentras'st 20 km kirdes.

Uus!!: Provence ja Mont Ventoux · Näe rohkem »

Oksitaani keel

Keele leviala Oksitaani murded Jules Ronjat' järgi Toulouse'i lähedal Oksitaani keel (lenga d'òc, occitan, varem ka provansi keel või provanssaali keel) on romaani keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Hispaania kirdeosas (Kataloonias), Monacos, Prantsusmaa lõunaosas ning Itaalias.

Uus!!: Provence ja Oksitaani keel · Näe rohkem »

Oksitaania

Lipu versioon, mida kasutavad tihti oksitaani aktivistid Oksitaania keeltekaart Oksitaania (oksitaani Occitània), mõnikord ka lo País d'Òc, on ajalooline piirkond Lõuna-Euroopas, kus räägiti ajalooliselt peamise keelena oksitaani keelt ja kus seda keelt mõnikord veel praegugi kasutatakse, enamasti teise keelena.

Uus!!: Provence ja Oksitaania · Näe rohkem »

Oksitaaniromaani keeled

Oksitaaniromaani keeled või gallonarbonni keeled (katalaani: llengües occitanoromàniques; oksitaani: lengas occitanoromanicas) või harvemini idaibeeria keeled on romaani keelterühma haru, mis hõlmab Lõuna-Prantsusmaa ja Põhja-Hispaania osades kõneldavaid katalaani/valentsia, oksitaani keeli.

Uus!!: Provence ja Oksitaaniromaani keeled · Näe rohkem »

Osmanite-Veneetsia sõda (1537–1540)

Korfu piiramisel septembri alguses 1537. Kapitulatsioon, millega taasavati kaubavahetus Veneetsia ja Osmanite riigi vahel, sõlmiti 2. oktoobril 1540 pärast Osmanite–Veneetsia sõda. Kolmas Osmanite-Veneetsia sõda (1537–1540) oli üks Osmanite-Veneetsia sõdadest, mis toimus 16.

Uus!!: Provence ja Osmanite-Veneetsia sõda (1537–1540) · Näe rohkem »

Paul Cézanne

Paul Cézanne (19. jaanuar 1839 Aix-en-Provence – 22. oktoober 1906 Aix-en-Provence) oli prantsuse impressionistlik ja postimpressionistlik kunstnik.

Uus!!: Provence ja Paul Cézanne · Näe rohkem »

Pesto

Basiilikupesto ''Linguine'' basiilikupestoga Pesto on Itaalia põhjaosa Liguuria piirkonnast Genovast pärit kaste (pesto alla genovese), mis traditsiooniliselt koosneb purustatud küüslaugust, basiilikust ja oliiviõliga segatud Euroopa seedermänni pähklitest, Parmigiano-Reggiano juustust ja Fiore Sardo juustust (lambapiimajuust).

Uus!!: Provence ja Pesto · Näe rohkem »

Pierre Gassendi

Pierre Gassendi (sünninimi Pierre Gassend, ladinapärane nimi Petrus Gassendi; 22. jaanuar 1592 Champtercier Digne'i lähedal, Provence – 24. oktoober 1655 Pariis) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja astronoom.

Uus!!: Provence ja Pierre Gassendi · Näe rohkem »

Piirkond (Prantsusmaa)

Prantsusmaa jaguneb 18 administratiivseks piirkonnaks (prantsuse keeles régions), millest 13 on Prantsuse emamaal ja 5 on ülemerepiirkonnad.

Uus!!: Provence ja Piirkond (Prantsusmaa) · Näe rohkem »

Prantsuse muusika

Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud.

Uus!!: Provence ja Prantsuse muusika · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Provence ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Prantsusmaa kuningriik

Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Provence ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »

Prantsusmaa territoriaalne areng

Dünaamiline kaart Prantsusmaa piiridest aastatel 985–1947 Prantsusmaa territoriaalne areng on siinses artiklis protsess, millega Prantsusmaa emamaa territoriaalne ulatus sai selliseks, nagu see on aastal 2012.

Uus!!: Provence ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Prantsusmaa varauusaeg

Prantsusmaa kuningriik varauusajal, renessansi (umbes 1500–1550) ja revolutsiooni (1789–1804) vahel, oli absoluutne monarhia, mida valitsesid Kapetingid.

Uus!!: Provence ja Prantsusmaa varauusaeg · Näe rohkem »

Prantsusmaa veinid

Prantsusmaa veinid ehk prantsuse veinid on Prantsusmaal toodetud veinid.

Uus!!: Provence ja Prantsusmaa veinid · Näe rohkem »

Provence'i ajalugu

Provence'i ajalugu on ülevaade Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres asuva ajaloolise Provence'i piirkonna ajaloost.

Uus!!: Provence ja Provence'i ajalugu · Näe rohkem »

Provence'i Alpid ja Eelalpid

Tête de l'Estrop - lõunakülg Provence'i Alpid ja Eelalpid (prantsuse: Alpes et Préalpes de Provence) on mäestik Alpide edelaosas, paiknedes Provence-Alpes-Côte d'Azuris (Prantsusmaa).

Uus!!: Provence ja Provence'i Alpid ja Eelalpid · Näe rohkem »

Provints (Prantsusmaa)

Prantsusmaa kuningriik oli provintsideks jagatud 4.

Uus!!: Provence ja Provints (Prantsusmaa) · Näe rohkem »

Ratatouille

''Ratatouille'' - hautis pannil Ratatouille (ratatouille niçoise) on baklažaani-puhmik-õlikõrvitsa-kabatšokihautis.

Uus!!: Provence ja Ratatouille · Näe rohkem »

Rüütlilaul

Rüütlilaul ehk rüütliluule (saksa keeles höfisch-ritterliche Dichtung) on keskaegne õukonnaluule, mida tavaliselt esitati lauldes mõne poogen- või näppepilli saatel.

Uus!!: Provence ja Rüütlilaul · Näe rohkem »

Rooma keisririik

Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.

Uus!!: Provence ja Rooma keisririik · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Provence ja Rooma riik · Näe rohkem »

Rooma vabariik

Rooma vabariik (ladina keeles Res publica Romana) oli Rooma riigi vabariiklik ajajärk, mis kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr või aastani 27 eKr.

Uus!!: Provence ja Rooma vabariik · Näe rohkem »

Sada päeva

Sada päeva (ka seitsmenda koalitsiooni sõda) on perioodi keiser Napoleon I maapaost Elbal Pariisi tagasitulekust 20.

Uus!!: Provence ja Sada päeva · Näe rohkem »

Sakkfriis

Hix' Püha Martini kiriku apsiid, Pyrénées-Orientales, Oksitaania Sakkfriis ja kaarfriis kantkividest laotud romaani kellatornil, Püha Risti kirik, kunagine kloostrikirik Bergenis, Neuburg an der Donau, Baierimaa Eenduvale sakkfriisile toetuv karniis 20. sajandi algusest, Ottignies' kiriku käärkambri uks, Vallooni Brabant Sakkfriis (saksa keeles deutsches Band, Zackenfries, ka Stromschicht, prantsuse keeles frise de dents d'engrenage 'hammasrattahambafriis', itaalia keeles dente di sega 'saehammas', vene keeles поребрик) on friisina horisontaalselt ehitise seina liigendav, siksakina rütmiliselt eenduv ja taanduv ehisriba, mis laotakse seina pinna suhtes 45 kraadi all asetatud kividest või tellistest.

Uus!!: Provence ja Sakkfriis · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (P)

See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega P: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.

Uus!!: Provence ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (P) · Näe rohkem »

Saluzzo markkrahvkond

Saluzzo markkrahvkond oli ajalooline Itaalia riik, mis sisaldas Prantsuse ja Piemonte territooriume Alpides.

Uus!!: Provence ja Saluzzo markkrahvkond · Näe rohkem »

Septimaania

Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensise läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale Theoderich II-le.

Uus!!: Provence ja Septimaania · Näe rohkem »

Sitsiilia vesprid

Sitsiilia vesper oli mäss Sitsiilia saarel, mis puhkes 1282.

Uus!!: Provence ja Sitsiilia vesprid · Näe rohkem »

Tarasque

Tarasque Corpus Christi protsessioonil Valencias Tarasque on draakonilaadne mütoloogiline olend Provence'ist Lõuna-Prantsusmaalt.

Uus!!: Provence ja Tarasque · Näe rohkem »

Tende'i vald

Tende Tende (liguuri ja itaalia keeles Tenda) on vald Prantsusmaal Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas Alpes-Maritimesi departemangu kirdeosas.

Uus!!: Provence ja Tende'i vald · Näe rohkem »

Toompihlakas

Toompihlakas (Amelanchier) on kõrgemakasvuliste põõsaste või madalate puude perekond, mis koosneb umbes 25 liigist.

Uus!!: Provence ja Toompihlakas · Näe rohkem »

Toulouse

Toulouse on linn Prantsusmaal, Oksitaania piirkonna ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.

Uus!!: Provence ja Toulouse · Näe rohkem »

Toulouse'i krahv

Toulouse'i krahvide vapp. Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all. Louis-Alexandre de Bourboni büst, Yves-Étienne Collet (1761–1843). Vaatamiseks Bresti meremuuseumis. Toulouse'i krahv Raymond IV valitses Toulouse'i alates Merovingide ajastust kui ühte suurematest linnadest Lõuna-Gallias, olenemata ühest või teisest rivaalitsevast Frangi kuningast pärast Chlodowech I. Sellele kuninga poolt nimetatule pole järglasi teada, kuigi mõned nimed on tänapäevani säilinud.

Uus!!: Provence ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »

Toulouse'i krahvkond

Toulouse'i krahvkonna kaart aastal 1154 Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all Linn varakeskajal Saint-Étienne'i katedraal Raymond VI, Toulouse'i krahv ''Les Jacobins'' Toulouse'is Toulouse'i krahvkond oli territoorium Lõuna-Prantsusmaal (ja Oksitaania keskus), mis koosnes Merovingide ajal Toulouse'i linnast ja selle ümbrusest ning mida valitses Toulouse'i krahv.

Uus!!: Provence ja Toulouse'i krahvkond · Näe rohkem »

Trühvel

Trühvliteks nimetatakse seeni, mille viljakehad arenevad maa sees.

Uus!!: Provence ja Trühvel · Näe rohkem »

Trubaduur

fiidlit. Käsikiri Prantsusmaa Rahvusraamatukogus, BnF MS 854 fo 49 ''Trobairitz'' Castelloza (''Na Castelloza''). Käsikiri Prantsusmaa Rahvusraamatukogus, BnF MS 12473 fo 110v Trubaduur Montaigna Çot keskaegse harfiga. BnF MS 854 fo 124 Trubaduur Albertet de Sisteron gitterni mängimas. BnF MS 854 fo 133v Trubaduur (oksitaani keeles trobador, prantsuse keeles troubadour) oli kõrgkeskaja (1100–1350) Lõuna-Prantsusmaal ja Provence'is tegutsenud luuletaja ja muusik, kes viljeles oksitaanikeelset lüürilist armastusluulet.

Uus!!: Provence ja Trubaduur · Näe rohkem »

Truväär

Truväär (trouvère, prantsuse hääldus) oli kõrgkeskajal (1100–1350) Põhja-Prantsusmaal (Loire'i jõest põhja pool) tegutsenud luuletaja ja muusik, prantsuskeelse (langue d'oil) rüütliluule looja.

Uus!!: Provence ja Truväär · Näe rohkem »

Värske õhu müümine

Värske õhu müümine on kogutud ja pakendatud värske õhu müümine.

Uus!!: Provence ja Värske õhu müümine · Näe rohkem »

Verduni leping

Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.

Uus!!: Provence ja Verduni leping · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Provença.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »