Kiiremini kui brauser!
174 suhted: Aa, Aasta loom, Aasta loom (Läti), Aždahak, Abisko rahvuspark, Admiralty saar, Afganistan, Afognak, Aggteleki karst, Ahtalehine mustikas, Ajaani kuusk, Albaania, Aleksandr Karelin, Alpi kaljukits, Alta kaljujoonised, Amuuri nulg, Amuuri tiiger, Anutšino rajoon, Apatšid, Armeenia, Armeenia loomastik, Artemis, Atapuerca mäestik, Šumšu, Ähtäri loomapark, Baškortostan, Baribal, Bergmanni reegel, Berliin, Bieszczady, Corrida, Dharmapāla, Dirofilaria immitis, Djatlovi kuru intsident, Eesti, Eesti esiajalugu, Eesti imetajate süstemaatiline nimestik, Eesti kiviaeg, Eesti loodus, Eksootilised lemmikloomad, Epeiros, Erik Mandre, Euroopa pruunkaru, Feodorisoo, Glehni kuusk, Grisli, Halinga valla lipp, Halinga valla vapp, Handi-Mansimaa, Harilik leesikas, ..., Harilik mänd, Harilik pohl, Harju maakond, Hassani rajoon, Hüpotermia, Honduras, Iirimaa loomastik, Ilves, Imetajate loend, Inimesehaldjad, Irmi, Armi ja Mustukene, Jaapan, Jahihooaeg, Jahiuluk, Juuni 2006, Kalevipoeg, Kaljukits (märk), Kallisto, Karjala Vabariigi vapp, Karu (Tallinna skulptuur), Karu (täpsustus), Karulased, Karusloom, Karutantsitaja, Kääbus-seedermänd, Küünis, Kõrg-Tatra, Kenai Fjordsi rahvuspark, Kobras, Kodiaki karu, Kodiaki saar, Kremnica mäestik, Kuna, Kuriilid, Kurjenrahka rahvuspark, Lalli (piiskopitapja), Läänemaa Suursoo maastikukaitseala, Lüneburgi nõmm, Leonardo da Vinci, Loodusajakiri (saade), Markuur, Metskits, Metssiga, Mikk Matsi, Nanaid, Narnia kroonikad: Prints Caspian, Niasviži loss, Norra, Ohtu, Otepää muinaslinnus, Otepää vapp, Paektu-san, Parasvöötme metsad, Paris, Partizansk, Pähklimäe terviserada, Pärnu jõgi, Pärnumaa vapp, Püünisraud, Pügalrist, Püsielupaik, Põder, Põhjala tütred, Pianosa, Poľana, Portugal, Prantsusmaa, Pruunkaru, Punahirv, Raba, Rabamurakas, Rahvusloom, Randal, Refuugium, Riksu, Rootsi, Rootsi rahvuspargid, Roy Sullivan, Ruhnu, Ruhnu karu, Ruhpoldingi vald, Rumeenia, Sahhalini nulg, Salatsi oru looduspark, Seitse venda, Seljamäe õppematkarada, September 2009, Shiretoko rahvuspark, Siil udus (multifilm), Sirtsi looduskaitseala, Sitka kuusk, Smarhoń, Soobel, Soomaa rahvuspark, Soome, Soome mütoloogia, Suurkiskjad, Suuruluk, Taliuinak, Tallinna Loomaaed, Talveuni, Talvitumine, Tarupuu, Tähnikhirv, Thbilisi loomaaed, The Colbert Report, Tlingitid, Tudusoo looduskaitseala, Tysfjordi vald, Ukraina, Umbusi asulakoht, United Buddy Bears, Vaher (perekond), Vao ürgorg, Vändra lipp, Vändra vapp, Võžnõtsja rahvuspark, Vereta Jaht, Vinni vald, Virantanaz, Viru raba, 1980. aasta suveolümpiamängud, 2002. aasta taliolümpiamängud, 2022. Laienda indeks (124 rohkem) »
Aa
Aa on küla Soome lahe ääres Ida-Viru maakonnas Lüganuse valla idaosas 10 km kaugusel Lüganusest.
Uus!!: Pruunkaru ja Aa · Näe rohkem »
Aasta loom
Aasta loom on loomaliigile antav aunimetus, mille valimist ja tutvustamist Eestis korraldavad Eesti Terioloogia Selts ja MTÜ Aasta Loom koostöös Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Jahimeeste Seltsi, Tallinna Loomaaia ja Eesti Loodusmuuseumiga.
Uus!!: Pruunkaru ja Aasta loom · Näe rohkem »
Aasta loom (Läti)
Aasta loom on loomaliigile antav aunimetus, mille valimist Lätis korraldab igal aastal alates 2000.
Uus!!: Pruunkaru ja Aasta loom (Läti) · Näe rohkem »
Aždahak
Aždahaki kraater (2009) Aždahak (armeenia keeles Աժդահակ, Գեղ, aserbaidžaani keeles Acdağ, Qızıldağ ('punane mägi'), vene keeles Аждаак, Кызыл-даг, pärsia keeles آژیدهاک (Azhdahāk), Karmirsar 'punane mägi') on vulkaan Armeenias Gegharkhunikhi maakonnas, Geghama aheliku kõrgeim tipp (3597 m).
Uus!!: Pruunkaru ja Aždahak · Näe rohkem »
Abisko rahvuspark
Vaade Abisko rahvuspargis asuva Nuolja mäe tipust (vasakul Torneträski järv) Abisko rahvuspark on Põhja-Rootsis Norrbotteni läänis Kiruna vallas asuv rahvuspark.
Uus!!: Pruunkaru ja Abisko rahvuspark · Näe rohkem »
Admiralty saar
pisi Admiralty saar (inglise Admiralty Island, tlingiti Xootsnoowú) on saar Põhja-Ameerika läänerannikul Aleksandri saarestikus.
Uus!!: Pruunkaru ja Admiralty saar · Näe rohkem »
Afganistan
Afganistan (puštu keeles افغانستان Afghānistān, dari keeles افغانستان Afghānestān, kuni 2021. aasta augustini Afganistani Islamivabariik; alates 2021. aasta 15. augustist Afganistani Islamiemiraat) on paljurahvuseline merepiirita riik Aasia sisemaal.
Uus!!: Pruunkaru ja Afganistan · Näe rohkem »
Afognak
Kazakofi laht Afognak on saar Põhja-Ameerikas Alaska poolsaare lõunaranniku lähedal Kodiaki saarest 5 km põhja pool.
Uus!!: Pruunkaru ja Afognak · Näe rohkem »
Aggteleki karst
Aggteleki karst (ungari Aggteleki-karszt) on piirkond Kesk-Euroopas Ungaris, osa Karpaatidest.
Uus!!: Pruunkaru ja Aggteleki karst · Näe rohkem »
Ahtalehine mustikas
Ahtalehine mustikas (Vaccinium angustifolium) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv heitlehine kääbuspõõsas ehk puhmas.
Uus!!: Pruunkaru ja Ahtalehine mustikas · Näe rohkem »
Ajaani kuusk
Ajaani kuusk (Picea jezoensis) on igihaljas okaspuu kuuse perekonnast.
Uus!!: Pruunkaru ja Ajaani kuusk · Näe rohkem »
Albaania
Albaania, ametlikult Albaania Vabariik, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.
Uus!!: Pruunkaru ja Albaania · Näe rohkem »
Aleksandr Karelin
Aleksandr Karelin (vene Александр Александрович Карелин; sündinud 19. septembril 1967 Novosibirskis Venemaal) on Nõukogude Liidu, SRÜ ja Venemaa maadleja ning poliitik.
Uus!!: Pruunkaru ja Aleksandr Karelin · Näe rohkem »
Alpi kaljukits
Alpi kaljukits (''Capra ibex'') Gran Paradiso rahvuspargis 2018. aastal Alpi kaljukits (Capra ibex) on veislaste sugukonda kuuluv sõraline, kes elab Alpide ja teiste Kesk-Euroopa mägede kõige eraldatumates piirkondades, metsa ja liustike vahelisel piiril, 2000–3000 meetri kõrgusel merepinnast.
Uus!!: Pruunkaru ja Alpi kaljukits · Näe rohkem »
Alta kaljujoonised
Alta kaljujoonised on kogum petroglüüfe Norras Troms og Finnmargi maakonnas Alta linna ümbruskonnas.
Uus!!: Pruunkaru ja Alta kaljujoonised · Näe rohkem »
Amuuri nulg
Amuuri nulg (Abies nephrolepis) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Uus!!: Pruunkaru ja Amuuri nulg · Näe rohkem »
Amuuri tiiger
Amuuri tiiger ehk ussuuri tiiger (ka: mandžuuria tiiger, kirde-hiina tiiger; ladinakeelne teaduslik nimetus Panthera tigris altaica) on tiigri alamliik, kes elab metsikult Kaug-Idas.
Uus!!: Pruunkaru ja Amuuri tiiger · Näe rohkem »
Anutšino rajoon
Anutšino rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Kaug-Ida föderaalringkonnas Primorje krais.
Uus!!: Pruunkaru ja Anutšino rajoon · Näe rohkem »
Apatšid
Kaiova-apatši pealik Essa-queta Apatšid on mitme lähedases keelesuguluses oleva ja sarnase kultuuriga indiaanlaste rühma koondnimetus.
Uus!!: Pruunkaru ja Apatšid · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Pruunkaru ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenia loomastik
Armeenias on tsonaalse mitmekesisuse tõttu liigirikas loomastik.
Uus!!: Pruunkaru ja Armeenia loomastik · Näe rohkem »
Artemis
"Versailles' Diana" (Leocharese skulptuur Louvre'is) Rooma skulptuuri koopia Kopenhaagenis Artemis on vanakreeka mütoloogias jahi-, looduse- ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja, üks Olümpose 12 jumalast.
Uus!!: Pruunkaru ja Artemis · Näe rohkem »
Atapuerca mäestik
Atapuerca mäestik (hispaania keeles Sierra de Atapuerca) on Castilla-Leóni autonoomses piirkonnas Burgose linna lähedal asuv mäestik Hispaanias.
Uus!!: Pruunkaru ja Atapuerca mäestik · Näe rohkem »
Šumšu
NASA satelliidifoto. Vasakul Paramuširi saar, paremal Kamtšatka poolsaare lõunatipp Lopatka neem. Šumšu asendikaart Šumšu kaart Aerofoto vanast Jaapani lennuväljast ja mahajäetud Baikovo külast. Vaade Baikovost põhja poole. Taamal on Bolšoje järv, mida on kasutatud vesilennukite lennuväljana. Esiplaanil on tankitõrjekraavid. Šumšu (vene keeles Шумшу, jaapani keeles 占守島 (Shumushu-tō)) on saar Kuriili saarestikus Suur-Kuriilide põhjarühmas.
Uus!!: Pruunkaru ja Šumšu · Näe rohkem »
Ähtäri loomapark
Ähtäri loomapark on Soome esimene looduslik loomaaed Ähtäris.
Uus!!: Pruunkaru ja Ähtäri loomapark · Näe rohkem »
Baškortostan
Baškortostan, (baškiiri Башҡортостан, vene Башкортостан, tuntud ka kui Baškiiria, ametliku nimega Baškortostani Vabariik) on vabariik Venemaa Föderatsiooni koosseisus Lõuna-Uuralis.
Uus!!: Pruunkaru ja Baškortostan · Näe rohkem »
Baribal
Baribal (Ursus americanus) on Põhja-Ameerikast pärinev karu perekonda kuuluv loom.
Uus!!: Pruunkaru ja Baribal · Näe rohkem »
Bergmanni reegel
Bergmanni reegel on seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel (karu, tiiger) keha mõõtmed suuremad kui soojade alade liikidel, sest keha mahu suurenedes suureneb keha soojust loovutav välispindala suhteliselt vähem.
Uus!!: Pruunkaru ja Bergmanni reegel · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Pruunkaru ja Berliin · Näe rohkem »
Bieszczady
thumb Bieszczady on mäestik Euroopas, osa Ida-Karpaatide lääneotsas asuvast Ida-Beskiidide kompleksist.
Uus!!: Pruunkaru ja Bieszczady · Näe rohkem »
Corrida
1900. aastast pärit plakat, mis teatab Barcelonas toimuvast härjavõitlusest Corrida (hispaania keeles corrida de toros (sõnadest correr – jooksma ja toro – härg, otsetõlkes 'härgade jooksutamine') või toreo ('härjavõitlus') või la fiesta brava ('võitluspidu', 'metsik pidu')) on traditsiooniline hispaaniapärane härjavõitlus, mida harrastatakse lisaks Hispaaniale ka mõnes teises (eeskätt Ladina-Ameerika) riigis.
Uus!!: Pruunkaru ja Corrida · Näe rohkem »
Dharmapāla
Dharmapālad ('dharmakaitsjad'; tiibeti keeles drag-gshed) on vadžrajaanas (sealhulgas Tiibeti budismis) müütilised ja sageli kohutavad tegelased, kes on üle võetud mitmest allikast, eriti hinduismist ja bönist.
Uus!!: Pruunkaru ja Dharmapāla · Näe rohkem »
Dirofilaria immitis
Dirofilaria immitis on parasiitne ümaruss, kes põhjustab südameusstõbe ja levib sääskede abil.
Uus!!: Pruunkaru ja Dirofilaria immitis · Näe rohkem »
Djatlovi kuru intsident
Telk, nagu see leiti Holat-Sjahõli idaservalt 26. veebruaril 1959. Djatlovi kuru intsidendiks nimetatakse üheksa suusamatkaja hukkumist teadmata põhjustel Põhja-Uuralis 2. veebruaril 1959.
Uus!!: Pruunkaru ja Djatlovi kuru intsident · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Pruunkaru ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Pruunkaru ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti imetajate süstemaatiline nimestik
Eesti imetajate süstemaatiline nimestik loetleb kõik Eestis pärismaisena või naturaliseerununa elavad imetajate liigid.
Uus!!: Pruunkaru ja Eesti imetajate süstemaatiline nimestik · Näe rohkem »
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Uus!!: Pruunkaru ja Eesti kiviaeg · Näe rohkem »
Eesti loodus
Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.
Uus!!: Pruunkaru ja Eesti loodus · Näe rohkem »
Eksootilised lemmikloomad
Eksootiline lemmikloom on näiteks papagoi Eksootilisteks lemmikloomadeks (toortõlkes ka mittetraditsioonilised lemmikloomad) nimetatakse loomaliike, kes ei ole koer ega kass, kuid keda peetakse lemmikloomana.
Uus!!: Pruunkaru ja Eksootilised lemmikloomad · Näe rohkem »
Epeiros
Muistse Epeirose kaart, Heinrich Kiepert, 1902 Epeiros (albaania: Epiri, kreeka: Ήπειρος) on geograafiline ja ajalooline piirkond Kagu-Euroopas, nüüd jagunenud Kreeka ja Albaania vahel.
Uus!!: Pruunkaru ja Epeiros · Näe rohkem »
Erik Mandre
Erik Mandre (2012) Erik Mandre (sündinud 13. märtsil 1976) on eesti loodusfotograaf.
Uus!!: Pruunkaru ja Erik Mandre · Näe rohkem »
Euroopa pruunkaru
Euroopa pruunkaru Euroopa pruunkaru Lääne-Ukrainas Euroopa pruunkaru (Ursus arctos arctos) on pruunkaru üks alamliike.
Uus!!: Pruunkaru ja Euroopa pruunkaru · Näe rohkem »
Feodorisoo
Feodorisoo on soo Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Uus!!: Pruunkaru ja Feodorisoo · Näe rohkem »
Glehni kuusk
Glehni kuusk (Picea glehnii) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Pruunkaru ja Glehni kuusk · Näe rohkem »
Grisli
Grislid Grisli ehk grislikaru (Ursus arctos horribilis) on pruunkaru alamliik, kes elab Põhja-Ameerika mägedes.
Uus!!: Pruunkaru ja Grisli · Näe rohkem »
Halinga valla lipp
Halinga valla lipp Halinga valla lipp on endise Eesti haldusüksuse Halinga valla lipp.
Uus!!: Pruunkaru ja Halinga valla lipp · Näe rohkem »
Halinga valla vapp
Halinga valla vapp Halinga valla vapp on Eesti endise haldusüksuse Halinga valla vapp.
Uus!!: Pruunkaru ja Halinga valla vapp · Näe rohkem »
Handi-Mansimaa
Handi-Mansimaa (täisnimega Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond) on Venemaa föderatsiooni subjekt, mis asub Uurali föderaalringkonnas ja on osa Tjumeni oblastist.
Uus!!: Pruunkaru ja Handi-Mansimaa · Näe rohkem »
Harilik leesikas
pisi Harilik leesikas (Arctostaphylos uva-ursi) on kanarbikuliste sugukonda, leesika perekonda kuuluv pohlasarnane puhmastaim.
Uus!!: Pruunkaru ja Harilik leesikas · Näe rohkem »
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Uus!!: Pruunkaru ja Harilik mänd · Näe rohkem »
Harilik pohl
Harilik pohl ehk pohl ehk palukas (Vaccinium vitis-idaea) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljas kääbuspõõsas ehk puhmas.
Uus!!: Pruunkaru ja Harilik pohl · Näe rohkem »
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Uus!!: Pruunkaru ja Harju maakond · Näe rohkem »
Hassani rajoon
Hassani rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Kaug-Ida föderaalringkonnas Primorje krai edelaosas.
Uus!!: Pruunkaru ja Hassani rajoon · Näe rohkem »
Hüpotermia
Hüpotermia (inglise keeles hypothermia), alatemperatuur, vaegsoojumus, allajahtumisseisund ehk alajahtumine on seisund, kus organismi kehatemperatuur on langenud normaalsest madalamale.
Uus!!: Pruunkaru ja Hüpotermia · Näe rohkem »
Honduras
Honduras (varem ka Honduuras) on vabariik Kesk-Ameerikas ja on Kesk-Ameerika suuruselt kolmas riik.
Uus!!: Pruunkaru ja Honduras · Näe rohkem »
Iirimaa loomastik
alt.
Uus!!: Pruunkaru ja Iirimaa loomastik · Näe rohkem »
Ilves
Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Pruunkaru ja Ilves · Näe rohkem »
Imetajate loend
Imetajate loend loetleb imetajaid.
Uus!!: Pruunkaru ja Imetajate loend · Näe rohkem »
Inimesehaldjad
Igal inimesel on oma haldjas ja arvati, et haldjas tuleb inimesele kohe pärast sündimist.
Uus!!: Pruunkaru ja Inimesehaldjad · Näe rohkem »
Irmi, Armi ja Mustukene
Irmi, Armi ja Mustukene olid Kalevipoja ja tema vendade koerad rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Pruunkaru ja Irmi, Armi ja Mustukene · Näe rohkem »
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Uus!!: Pruunkaru ja Jaapan · Näe rohkem »
Jahihooaeg
Jahimees koos jahikoertega Kaks jahimeest peale linnujahti Jahihooaeg (hunting season) on kindlaks määratud aeg, millal võib küttida etteantud ulukeid.
Uus!!: Pruunkaru ja Jahihooaeg · Näe rohkem »
Jahiuluk
Jahiuluk ehk jahiloom on uluk (imetaja või lind), kellele tohib jahiseaduse järgi pidada jahiajal jahti.
Uus!!: Pruunkaru ja Jahiuluk · Näe rohkem »
Juuni 2006
Juuni 2006, kroonika.
Uus!!: Pruunkaru ja Juuni 2006 · Näe rohkem »
Kalevipoeg
"Kalevipoeg" on 19.
Uus!!: Pruunkaru ja Kalevipoeg · Näe rohkem »
Kaljukits (märk)
Kaljukits sümboliseerib stabiilsust ja kooskõla, nagu seda kehastas müütiline merisokk, kes tõusis alateadvuse vetest, et tuua inimkonnale tsiviliseeritud maailm Kaljukits (ladina keeles Capricornus) (♑) on kümnes sodiaagimärk.
Uus!!: Pruunkaru ja Kaljukits (märk) · Näe rohkem »
Kallisto
Jacopo Amigoni "Jupiter ja Callisto" (1740. aastad) François Boucher "Jupiter ja Callisto" (1744) Tizian "Diana ja Callisto" (1566) Kallisto (kreeka keeles Καλλιστώ, ladina keeles Callisto) on vanakreeka mütoloogia tegelaskuju, üks paljudest Zeusi armukestest.
Uus!!: Pruunkaru ja Kallisto · Näe rohkem »
Karjala Vabariigi vapp
Karjala Vabariigi vapp Karjala Vabariigi vapil kujutatakse tagajalgadel seisvat karu Karjala Vabariigi lipu värvide taustal.
Uus!!: Pruunkaru ja Karjala Vabariigi vapp · Näe rohkem »
Karu (Tallinna skulptuur)
Enn Roos. Karu. Graniit. 1939."Karu" on Enn Roosi roosakaspunasest graniidist skulptuur Tallinnas Hirvepargis.
Uus!!: Pruunkaru ja Karu (Tallinna skulptuur) · Näe rohkem »
Karu (täpsustus)
Karu võib tähendada järgmist.
Uus!!: Pruunkaru ja Karu (täpsustus) · Näe rohkem »
Karulased
Eestis elutsev pruunkaru (''Ursus arctos'') Karulased (Ursidae) on kiskjaliste seltsi kuuluv imetajate sugukond.
Uus!!: Pruunkaru ja Karulased · Näe rohkem »
Karusloom
Karusloom ehk karusnahaloom on rikkaliku soojapidava karvkattega pargitava naha (karusnaha) saamiseks kasvatatav loom.
Uus!!: Pruunkaru ja Karusloom · Näe rohkem »
Karutantsitaja
Karutantsitaja karuga Sofias (1994) Karutantsitaja on endisaegne dresseeritud karuga etendusi andnud rändartist.
Uus!!: Pruunkaru ja Karutantsitaja · Näe rohkem »
Kääbus-seedermänd
Kääbus-seedermänd ehk maadjas seedermänd (Pinus pumila) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Pruunkaru ja Kääbus-seedermänd · Näe rohkem »
Küünis
Kodukassi sissetõmmatav küünis väljasirutatud asendis Küünis on kõver ja terava otsaga jätke, mis asub paljude loomade sõrmede või varvaste otsas.
Uus!!: Pruunkaru ja Küünis · Näe rohkem »
Kõrg-Tatra
Org Kõrg-Tatras Kõrg-Tatra (slovaki ja tšehhi Vysoké Tatry, poola Tatry Wysokie on Tatrate osa Slovakkia ja Poola piiril. Suurem osa Kõrg-Tatrast kuulub Slovakkiale. Slovakkias asub ka Kõrg-Tatra kõrgeim mägi Gerlachovský štít (2655 m). Kõrgemad mäed: Kõrg-Tatras on palju haruldasi taime- ja loomaliike. Seal elavad karu, Euraasia ilves, nugis, hunt ja rebane. Seal loodi Euroopa esimese piiriülene rahvuspark – Tatra rahvuspark (Tatranský národný park Slovakkias 1948. aastal ja Tatrzański Park Narodowy Poolas 1954. aastal). Piirkond on tähtis talispordikeskus.
Uus!!: Pruunkaru ja Kõrg-Tatra · Näe rohkem »
Kenai Fjordsi rahvuspark
Kenai Fjordi rahvuspark (Kenai Fjords National Park) on Ameerika Ühendriikide rahvuspark, mis asub Kenai poolsaarel Alaska osariigi keskosas.
Uus!!: Pruunkaru ja Kenai Fjordsi rahvuspark · Näe rohkem »
Kobras
Kobras ehk piiber (Castor) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond.
Uus!!: Pruunkaru ja Kobras · Näe rohkem »
Kodiaki karu
Kodiaki karu (Ursus arctos middendorffi) on karulaste sugukonda ja karu perekonda kuuluva pruunkaru alamliik.
Uus!!: Pruunkaru ja Kodiaki karu · Näe rohkem »
Kodiaki saar
Saare kaart Looduskaitseala saare lõunaosas. Šelihhovi rajatud asula Kodiakil. Kodiak (alutiigi Qikertaq) on saar Põhja-Ameerikas Alaska poolsaare lõunaranniku lähedal, Kodiaki saarestiku peasaar.
Uus!!: Pruunkaru ja Kodiaki saar · Näe rohkem »
Kremnica mäestik
Kremnica mäestiku asukoht Slovakkias (tähistatud halliga) Kremnica mäestik Kremnica mäestik (slovaki keeles Kremnické vrchy, ungari keeles Körmöci-hegység, saksa keeles Kremnitzer Berge) on vulkaanilise päritoluga mäestik Slovakkia keskosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi on see ka osa Slovaki keskmäestikust.
Uus!!: Pruunkaru ja Kremnica mäestik · Näe rohkem »
Kuna
Kuna on Horvaatia endine rahaühik, mis oli kasutusel 1994–2022.
Uus!!: Pruunkaru ja Kuna · Näe rohkem »
Kuriilid
Kuriilide asendikaart Kuriilid (vene keeles Курильские острова, jaapani keeles 千島列島 (Chishima-rettō)) on Kamtšatka poolsaarest Jaapani saarteni (Hokkaidō saareni) ulatuv saarestik, mis eraldab kumera kaarena (loodesse jäävat) Ohhoota merd Vaiksest ookeanist.
Uus!!: Pruunkaru ja Kuriilid · Näe rohkem »
Kurjenrahka rahvuspark
Kurjenrahka rahvuspark (soome keeles Kurjenrahkan kansallispuisto) on Soome rahvuspark Päris-Soome maakonnas.
Uus!!: Pruunkaru ja Kurjenrahka rahvuspark · Näe rohkem »
Lalli (piiskopitapja)
Piiskop Henrik ja Lalli, "Missale Aboense", 1488 Lalli oli legendi järgi 12. sajandil elanud soome talupoeg, kes tappis väidetava Uppsala piiskopi Henriku Köyliö järve jääl 20.
Uus!!: Pruunkaru ja Lalli (piiskopitapja) · Näe rohkem »
Läänemaa Suursoo maastikukaitseala
Läänemaa Suursoo maastikukaitseala on kaitseala Harjumaal Lääne-Harju vallas Änglema ja Hatu külas ning Läänemaal Lääne-Nigula vallas Kuijõe, Piirsalu, Seljaküla, Nõmmemaa, Vaisi, Hindaste ja Variku külas.
Uus!!: Pruunkaru ja Läänemaa Suursoo maastikukaitseala · Näe rohkem »
Lüneburgi nõmm
Lüneburgi nõmme tüüpiline maastik Schneverdingeni lähistel Pietzmoor Schneverdingeni lähistel Lüneburgi nõmm on suur nõmme-, liivanõmme- ja metsaala Alam-Saksi liidumaa kirdeosas Põhja-Saksamaal.
Uus!!: Pruunkaru ja Lüneburgi nõmm · Näe rohkem »
Leonardo da Vinci
Leonardo di ser Piero da Vinci (15. aprill 1452 Anchiano Vinci lähedal – 2. mai 1519 Clos Lucé loss, Amboise), tuntud kui Leonardo da Vinci või lihtsalt Leonardo, oli Itaalia polühistor, kes tegeles selliste valdkondadega nagu maalikunst, leiutamine, anatoomia, matemaatika, inseneriteadused, skulptuur, arhitektuur, botaanika, muusika, kirjandus, astronoomia, geoloogia, ajalugu ja kartograafia.
Uus!!: Pruunkaru ja Leonardo da Vinci · Näe rohkem »
Loodusajakiri (saade)
"Loodusajakiri" on Kuku Raadio saade, mis on eetris reedeti kell 20:15–20:30.
Uus!!: Pruunkaru ja Loodusajakiri (saade) · Näe rohkem »
Markuur
Markuur (Capra falconeri) ehk keerdsarvkits on suuruluk perekonnast kits.
Uus!!: Pruunkaru ja Markuur · Näe rohkem »
Metskits
Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Pruunkaru ja Metskits · Näe rohkem »
Metssiga
Metssiga (Sus scrofa) on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom.
Uus!!: Pruunkaru ja Metssiga · Näe rohkem »
Mikk Matsi
Mikk Matsi (sündinud 7. juulil 1986 Pärnus) on eesti loodusfotograaf.
Uus!!: Pruunkaru ja Mikk Matsi · Näe rohkem »
Nanaid
Nanai kütt Dersu Uzala Nanaid (vanem nimetus goldid, omanimetus nana ja hezhen) on tunguusi-mandžu rahvas Kaug-Idas.
Uus!!: Pruunkaru ja Nanaid · Näe rohkem »
Narnia kroonikad: Prints Caspian
"Narnia kroonikad: Prints Caspian" (inglise keeles "The Chronicles of Narnia: Prince Caspian") on 2008.
Uus!!: Pruunkaru ja Narnia kroonikad: Prints Caspian · Näe rohkem »
Niasviži loss
Niasviži loss (ka Njasviži loss või Nesviži loss; valgevene keeles Палацава-замкавы комплекс у Нясьвіжы) on endine Radziwillide loss Valgevenes Minski oblasti Niasviži rajoonis Niasviži linnas.
Uus!!: Pruunkaru ja Niasviži loss · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Pruunkaru ja Norra · Näe rohkem »
Ohtu
Ohtu on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Uus!!: Pruunkaru ja Ohtu · Näe rohkem »
Otepää muinaslinnus
Otepää linnamägi ja Otepää linnus. Johann Christoph Brotze Otepää muinaslinnus oli Otepää linnamäel asunud eestlaste ning hiljem Tartu piiskopi ja tema vasallide linnus.
Uus!!: Pruunkaru ja Otepää muinaslinnus · Näe rohkem »
Otepää vapp
Otepää valla vapp Otepää valla vapp on Valga maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Otepää valla vapp.
Uus!!: Pruunkaru ja Otepää vapp · Näe rohkem »
Paektu-san
pisi pisi Paektu-san (ka Baekdu, korea 백두산 või 白頭山 'valgepeamägi'; hiina 长白山 Changbai Shan 'igavesti valge mägi') on vulkaan Hiina ja Põhja-Korea piiril, 2744 m.
Uus!!: Pruunkaru ja Paektu-san · Näe rohkem »
Parasvöötme metsad
Parasvöötme metsad (inglise keeles temperate zone forests) on metsad parasvöötmes põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi on valitsevaks parasvöötme õhumass.
Uus!!: Pruunkaru ja Parasvöötme metsad · Näe rohkem »
Paris
"Paris õunaga". Herman Wilhelm Bissen Paris (ka Alexandros, kreeka keeles Πάρις) oli vanakreeka mütoloogias Trooja kuninga Priamose ja kuninganna Hekabe poeg, Trooja sõja põhjustaja.
Uus!!: Pruunkaru ja Paris · Näe rohkem »
Partizansk
Partizanski maastik Partizansk on linn Venemaal Primorje krais.
Uus!!: Pruunkaru ja Partizansk · Näe rohkem »
Pähklimäe terviserada
Pählimäe terviserada öösel Pähklimäe terviserada on terviserada Narva linnas Ida-Virumaal.
Uus!!: Pruunkaru ja Pähklimäe terviserada · Näe rohkem »
Pärnu jõgi
Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.
Uus!!: Pruunkaru ja Pärnu jõgi · Näe rohkem »
Pärnumaa vapp
Pärnu maakonna vapp Pärnumaa vapp on Eestis asuva Pärnu maakonna vapp.
Uus!!: Pruunkaru ja Pärnumaa vapp · Näe rohkem »
Püünisraud
Karurauad Püünisraud (ka rauad) on kahest poolkaarekujulisest riivistatud raudloogast koosnev püünis, mis paiskub vedru jõul kokkuEesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 31.03.2020.
Uus!!: Pruunkaru ja Püünisraud · Näe rohkem »
Pügalrist
Pügalrist ehk oktagramm Pügalrist ehk oktagramm on maailmas väga levinud iidne sümbol, mida on tuntud nii Euroopas kui ka islamimaades.
Uus!!: Pruunkaru ja Pügalrist · Näe rohkem »
Püsielupaik
Püsielupaik on looduskaitses mingi kaitsealuse liigi elupaik.
Uus!!: Pruunkaru ja Püsielupaik · Näe rohkem »
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Pruunkaru ja Põder · Näe rohkem »
Põhjala tütred
Väinämöise kandlemängu kuulamas. Robert Wilhelm Ekman, 1857-1866 Põhjala tütred ehk Põhjala neiud (ehk Põhja neiud, Põhja tütred) on kalevalamõõdulises luules imekaunid ja raskesti kättesaadavad neiud, kes elavad Põhjalas või koguni taevas.
Uus!!: Pruunkaru ja Põhjala tütred · Näe rohkem »
Pianosa
Pianosa asendikaart Pianosa on Itaaliale kuuluv saar Türreeni meres Elbast edelas, üks Toscana saartest.
Uus!!: Pruunkaru ja Pianosa · Näe rohkem »
Poľana
Poľana asukoht Slovakkias (tähistatud halliga) Strelníky küla Poľana (ungari keeles Polyána) on mäestik Slovakkia keskosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi ka Slovaki keskmäestikust.
Uus!!: Pruunkaru ja Poľana · Näe rohkem »
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Uus!!: Pruunkaru ja Portugal · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Pruunkaru ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Pruunkaru
Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Pruunkaru ja Pruunkaru · Näe rohkem »
Punahirv
Punahirv (Cervus elaphus) on üks suurimaid hirveliike hirvlaste sugukonnas.
Uus!!: Pruunkaru ja Punahirv · Näe rohkem »
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Uus!!: Pruunkaru ja Raba · Näe rohkem »
Rabamurakas
Rabamurakas (Rubus chamaemorus L.) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv mitmeaastane kahekojaline rohttaim.
Uus!!: Pruunkaru ja Rabamurakas · Näe rohkem »
Rahvusloom
Rahvusloom on rahvussümboliks valitud loom.
Uus!!: Pruunkaru ja Rahvusloom · Näe rohkem »
Randal
Randal ehk randalhüljes (Phoca vitulina) on kõige ulatuslikuma levikualaga loivaline hülglaste sugukonnast.
Uus!!: Pruunkaru ja Randal · Näe rohkem »
Refuugium
Refuugium ehk pelgupaik on pärit ladinakeelsest sõnast refugium, mille kasutuselevõtjaks võib pidada Calvin J. Heusserit 1955.
Uus!!: Pruunkaru ja Refuugium · Näe rohkem »
Riksu
Riksu (Rikso) on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas Riksu lahe ääres.
Uus!!: Pruunkaru ja Riksu · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Pruunkaru ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi rahvuspargid
Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 7381 km².
Uus!!: Pruunkaru ja Rootsi rahvuspargid · Näe rohkem »
Roy Sullivan
Roy Cleveland Sullivan (7. veebruar 1912 – 28. september 1983) oli USA metsavaht.
Uus!!: Pruunkaru ja Roy Sullivan · Näe rohkem »
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Pruunkaru ja Ruhnu · Näe rohkem »
Ruhnu karu
Ruhnu karu on kuulus karu, kes 2006.
Uus!!: Pruunkaru ja Ruhnu karu · Näe rohkem »
Ruhpoldingi vald
Ruhpolding Ruhpolding on vald Saksamaal Baieri liidumaal Ülem-Baieri ringkonnas Traunsteini kreisis.
Uus!!: Pruunkaru ja Ruhpoldingi vald · Näe rohkem »
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Uus!!: Pruunkaru ja Rumeenia · Näe rohkem »
Sahhalini nulg
Sahhalini nulg (Abies sachalinensis) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Pruunkaru ja Sahhalini nulg · Näe rohkem »
Salatsi oru looduspark
Salatsi oru looduspark on kaitseala Lätis Vidzemes Limbaži piirkonnas Salatsi ja Staicele linna, Salatsi, Heinaste ja Staicele valla territooriumil ning Valmiera piirkonnas Mazsalaca linna, Mazsalaca, Skaņkalne ja Ramata valla territooriumil.
Uus!!: Pruunkaru ja Salatsi oru looduspark · Näe rohkem »
Seitse venda
Nurmijärvi valla vapil on kujutatud seitset venda. "Seitse venda" on Aleksis Kivi romaan, mis ilmus 1870.
Uus!!: Pruunkaru ja Seitse venda · Näe rohkem »
Seljamäe õppematkarada
Seljamäe õppematkarada asub Lääne-Virumaal Vinni vallas Tudusoo maastikukaitsealal.
Uus!!: Pruunkaru ja Seljamäe õppematkarada · Näe rohkem »
September 2009
September 2009, kroonika 2009.
Uus!!: Pruunkaru ja September 2009 · Näe rohkem »
Shiretoko rahvuspark
Shiretoko rahvuspark (jaapani keeles 知床国立公園 Shiretoko-kokuritsukōen) on rahvuspark Jaapanis Hokkaidō saarel.
Uus!!: Pruunkaru ja Shiretoko rahvuspark · Näe rohkem »
Siil udus (multifilm)
Nõukogude Liidu 1988. aasta postmark kaadriga multifilmist "Siil udus" "Siil udus" on 1975.
Uus!!: Pruunkaru ja Siil udus (multifilm) · Näe rohkem »
Sirtsi looduskaitseala
Sirtsi looduskaitseala on looduskaitseala Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonna piiril.
Uus!!: Pruunkaru ja Sirtsi looduskaitseala · Näe rohkem »
Sitka kuusk
Sitka kuusk (Picea sitchensis) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Pruunkaru ja Sitka kuusk · Näe rohkem »
Smarhoń
Smarhoń (transkribeerituna Smargon) on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Smarhońi rajooni halduskeskus.
Uus!!: Pruunkaru ja Smarhoń · Näe rohkem »
Soobel
Soobel (Martes zibellina) on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Pruunkaru ja Soobel · Näe rohkem »
Soomaa rahvuspark
Droonivideo Soomaa üleujutusest ja kanuumatkajatest Tõramaa küla juures 2023. aasta aprillis Soomaa Suurvesi Soomaal Soomaa rahvuspark on asutatud 8. detsembril 1993 Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks.
Uus!!: Pruunkaru ja Soomaa rahvuspark · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Pruunkaru ja Soome · Näe rohkem »
Soome mütoloogia
Soome mütoloogial on palju ühist teiste soome-ugri mütoloogiatega, näiteks eesti, kuid ka teiste naabruses olevate, näiteks balti rahvaste ja skandinaavlaste mütoloogiaga.
Uus!!: Pruunkaru ja Soome mütoloogia · Näe rohkem »
Suurkiskjad
Suurkiskjad – pruunkaru (Ursus arctos), hunt (Canis lupus) ja ilves (Lynx lynx) – on rahvusvahelise tähtsusega liigid ning Euroopas rangelt kaitstavad.
Uus!!: Pruunkaru ja Suurkiskjad · Näe rohkem »
Suuruluk
Suurulukiteks nimetatakse Eestis suuri jahiulukeid.
Uus!!: Pruunkaru ja Suuruluk · Näe rohkem »
Taliuinak
Taliuinak on homöotermsete (püsisoojaste) loomade eriline puhkeseisund ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks.
Uus!!: Pruunkaru ja Taliuinak · Näe rohkem »
Tallinna Loomaaed
Tallinna Loomaaia juubelipostmark (NSV Liit, 1989) Mälestussammas Tallinna loomaaia endisele direktorile Karoly Sternile (1989) Tallinna Loomaaed on Tallinna linnale kuuluv loomaaed ja ainuke Eestis.
Uus!!: Pruunkaru ja Tallinna Loomaaed · Näe rohkem »
Talveuni
Ka siilid magavad talveund Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine.
Uus!!: Pruunkaru ja Talveuni · Näe rohkem »
Talvitumine
Talvitumine on protsess, mille käigus mõned organismid kohanevad talviste (miinustemperatuurid, jää, lumi, piiratud toiduvarud) tingimustega, mis takistavad nende organismide normaalset elutegevust või isegi muudavad ellujäämise võimatuks.
Uus!!: Pruunkaru ja Talvitumine · Näe rohkem »
Tarupuu
Tarupuu oli metsas kasvav puu, millesse oli raiutud mesilasperele sobiv õõnsus.
Uus!!: Pruunkaru ja Tarupuu · Näe rohkem »
Tähnikhirv
Ukrainas Tähnikhirv (Cervus nippon) on hirvlaste sugukonda hirve perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Pruunkaru ja Tähnikhirv · Näe rohkem »
Thbilisi loomaaed
Thbilisi loomaaed Thbilisi loomaaed on Gruusia suurim ja vanim loomaaed, mis paikneb Vere jõe orus Thbilisis, jõe Kura jõega ühinemise koha lähedal.
Uus!!: Pruunkaru ja Thbilisi loomaaed · Näe rohkem »
The Colbert Report
Saate stuudio sissekäik "The Colbert Report" (hääldus: koʊlˈbɛr rəˈpɔr, kus t hääldatakse vaikselt nii "Colbert" kui ka "Report" puhul) on Peabody ja Emmy auhindu võitnud Ameerika Ühendriikide hilisõhtune satiiriline telesaade, mis oli eetris aastatel 2005–2014.
Uus!!: Pruunkaru ja The Colbert Report · Näe rohkem »
Tlingitid
Tlingitite asuala Põhja-Ameerika läänerannikul Tlingiti taku hõimu pealik (umbes 1913) Tlingitid on Põhja-Ameerika indiaanirahvas, kes räägivad naa-dene keelkonda kuuluvat tlingiti keelt.
Uus!!: Pruunkaru ja Tlingitid · Näe rohkem »
Tudusoo looduskaitseala
Laudtee Tudusoo looduskaitsealal. Tudusoo looduskaitseala on looduskaitseala Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.
Uus!!: Pruunkaru ja Tudusoo looduskaitseala · Näe rohkem »
Tysfjordi vald
Tysfjord (Lule saami keeles Divtasvuodna) oli vald Norras Nordlandi maakonnas Ofoteni ringkonna lõunaosas.
Uus!!: Pruunkaru ja Tysfjordi vald · Näe rohkem »
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Pruunkaru ja Ukraina · Näe rohkem »
Umbusi asulakoht
Umbusi asulakoht on mesoliitiline asulakoht Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Umbusi külas.
Uus!!: Pruunkaru ja Umbusi asulakoht · Näe rohkem »
United Buddy Bears
Buddy Bears Ateenas 2006 Klaus ja Eva Herlitz Berliinis 2006 Tierpark Berlin 2020 Viinis 2006 Buenos Aireses 2009 Helsingis 2010 Pariis 2012 Rio de Janeiro 2014 United Buddy Bears on 2 meetri kõrguste klaaskiust valmistatud värvitud karude sarja nimetus.
Uus!!: Pruunkaru ja United Buddy Bears · Näe rohkem »
Vaher (perekond)
Vaher (Acer L.) on heitlehiste (mõned on igihaljad) puude ja põõsaste perekond.
Uus!!: Pruunkaru ja Vaher (perekond) · Näe rohkem »
Vao ürgorg
Sügisene hetk ürgorus. Foto: Marek Vahula.Vao ürgorg ehk Vao-Porkuni ürgorg on ürgorg Väike-Maarja valla lääneosas ning Tapa valla kaguosas.
Uus!!: Pruunkaru ja Vao ürgorg · Näe rohkem »
Vändra lipp
Vändra lipp. Vändra lipp on Pärnu maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Vändra alevvalla lipp.
Uus!!: Pruunkaru ja Vändra lipp · Näe rohkem »
Vändra vapp
Vändra vapp. Vändra vapp on Pärnu maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Vändra alevvalla vapp.
Uus!!: Pruunkaru ja Vändra vapp · Näe rohkem »
Võžnõtsja rahvuspark
Võžnõtsja rahvuspark Karpaatides Võžnõtsja rahvuspark on rahvuspark Ukraina edelaosas Tšernivtsi oblastis Bukoviinas.
Uus!!: Pruunkaru ja Võžnõtsja rahvuspark · Näe rohkem »
Vereta Jaht
Vereta Jaht on Eesti loodusfotovõistlus.
Uus!!: Pruunkaru ja Vereta Jaht · Näe rohkem »
Vinni vald
Vinni vald on vald Lääne-Virumaal.
Uus!!: Pruunkaru ja Vinni vald · Näe rohkem »
Virantanaz
Nina Zaitseva. "Virantanaz. Vepsa eepos". Eestikeelse tõlke esikaas, kujundanud Kairi Kullasepp, 2018 "Virantanaz" ('Vira majapidamine/külaots/küla') on vepsa kirjalik folklooripõhine eepos, mille autor on vepsa keeleteadlane, literaat ja ühiskonnategelane Nina Zaitseva.
Uus!!: Pruunkaru ja Virantanaz · Näe rohkem »
Viru raba
Viru raba aerofoto Viru raba Viru raba on raba Harjumaal Lahemaa rahvuspargis Tallinna–Narva maantee lähedal.
Uus!!: Pruunkaru ja Viru raba · Näe rohkem »
1980. aasta suveolümpiamängud
1980.
Uus!!: Pruunkaru ja 1980. aasta suveolümpiamängud · Näe rohkem »
2002. aasta taliolümpiamängud
1980. aasta mängude võitja. 2002.
Uus!!: Pruunkaru ja 2002. aasta taliolümpiamängud · Näe rohkem »
2022
2022.
Uus!!: Pruunkaru ja 2022 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Karu, Mesikäpp, Metsaott, Ursus arctos.
