Kiiremini kui brauser!
151 suhted: Aş-Şūfī, Agri Decumates, Alemannid, Algol, Almagest, Altar (tähtkuju), Altinum, Andesiit, Anglid, Antarktis, Antiochos XII Dionysos, Apogee, Apollonios Pergest, Aquino Thomas, Archytas, Argo Laev, Aristoxenos, Aste (muusika), Astrolaab, Astroloogide loend, Astronoomia ajalugu, Astuuria kuningriik, Biograafiad (P), Boyne, Cornelia Africana, Daakia (Rooma provints), Deferent, Dekapolis, Delfiin (tähtkuju), Diadohhide sõjad, Diolkos, Dublin, Eesti keskaeg, Ekvantpunkt, Elnath, Ems, Epitsükkel, Eriidanus, Eudoxos, Friuli, Galenos, Geodeesia, Geograafia, Geograafide loend, Geotsentriline maailmasüsteem, Germaania, Hüdra (tähtkuju), Helirida, Hellenism, Hispania Baetica, ..., Hobu, Hunt (tähtkuju), Hypatia, Irschen, Jahipenid, Jäär (tähtkuju), Jänes (tähtkuju), Jüütimaa, Jumalakogemus, Jupiter, Kaaren (tähtkuju), Kalisz, Kaljukits (tähtkuju), Kallimachos, Karawankid, Karikas (tähtkuju), Karjane (tähtkuju), Kartograafia, Kassiopeia (tähtkuju), Küpros (Rooma provints), Kentaur (tähtkuju), Kepleri seadused, Kiiev, Kirikulaadid, Kolmnurk (tähtkuju), Kotkas (tähtkuju), Kuu, Kuveidi ajalugu, Lameda Maa müüt, Langobardid, Lüüra (tähtkuju), Lüneburg, Lõunakroon, Lõvi (tähtkuju), Le Mans, Liivlased, Lohe (tähtkuju), Luik (tähtkuju), Madu (tähtkuju), Markianos Herakleast, Matemaatikute loend, Mauretania Tingitana, Messier 7, Mikael Agricola, Mikołaj Kopernik, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Muḩammad ibn Mūsā al-Khwārizmī, Museion, Must meri, Muusika, Natural Theology, Naxçıvan, Nicolaus Cusanus, Nool (tähtkuju), Olulisemate muusikateoreetiliste tekstide kronoloogiline loend, Pamfüülia, Päikesesüsteem, Písek, Põhja-Aafrika, Põhjakroon, Pegasus (tähtkuju), Perigee, Perseus (tähtkuju), Piibel ja homoseksuaalsus, Porfüür, Pregolja, Prizren, Ptolemaios (täpsustus), Purjed (tähtkuju), Qeshmi saar, Regiomontanus, Ringjoon, Saksid, Saksimaa ajalugu, Sarandë, Sāmarrā’, Sõime täheparv, Sõnn (tähtkuju), Senegali jõgi, Sitsiilia (Rooma provints), Skandinaavia, Snelli seadus, Suur Peni, Tall Ḩalaf, Taxkorgan, Tüüringid, Teadusrevolutsioonide struktuur, Thule, Ticinum, Traktaat, Ujjain, Vaal (tähtkuju), Vana-Makedoonia, Vana-Saksimaa, Vanakreeka muusika, Väike Peni, Väike Vanker, Visualiseerimine, Wight, 150, 2. sajand. Laienda indeks (101 rohkem) »
Aş-Şūfī
‘Abd ar-Raḩmān aş-Şūfī (pärsia keeles عبدالرحمن صوفی) (7. detsember 903 Rey – 25. mai 986 Shīrāz) oli pärsia astronoom.
Uus!!: Ptolemaios ja Aş-Şūfī · Näe rohkem »
Agri Decumates
Rooma keisririik ja Germaania aastal 120. Kaardile on kantud ka mõned Tacituse poolt aastal 98 mainitud germaani hõimud. Limes Germanicus ja Agri Decumates Rooma riigipiir Germaania ülemises osas ja Raetias Alemannide alade laienemine ja roomlaste-alemannide vaheliste lahingute kohad (3.–5. sajand) Agri Decumates ehk Decumates Agri oli piirkond Rooma keisririigi Germania Superior ("Ülem-Germaania") ja Raetia provintside territooriumil.
Uus!!: Ptolemaios ja Agri Decumates · Näe rohkem »
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Uus!!: Ptolemaios ja Alemannid · Näe rohkem »
Algol
Perseuse tähtkuju (Algol keskkohast all paremal) Algol ehk β Persei (lühend β Per) on Perseuse tähtkuju heleduselt teine, sinakasvalge täht.
Uus!!: Ptolemaios ja Algol · Näe rohkem »
Almagest
Ptolemaiose maailmasüsteemi kujutis (1661) "Almagest" on Aleksandria astronoomi Ptolemaiose ja kogu vanakreeka astronoomia peateos, antiikastronoomia tähtsaim allikas.
Uus!!: Ptolemaios ja Almagest · Näe rohkem »
Altar (tähtkuju)
Altar Altar (ladina Ara) on lõunataeva tähtkuju, mida läbib Linnutee.
Uus!!: Ptolemaios ja Altar (tähtkuju) · Näe rohkem »
Altinum
Rooma riigi ida–läänesuunalise tee ''decumanus'' riismed Altinum (tänapäeval Altino, Quarto d'Altino linna üks osa) oli antiikne venetide rannikulinn, mis asus tänapäevasest Treviso linnast 15 kilomeetrit kagus, laguunide ääres.
Uus!!: Ptolemaios ja Altinum · Näe rohkem »
Andesiit
Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.
Uus!!: Ptolemaios ja Andesiit · Näe rohkem »
Anglid
Rooma riigi kaart Hadrianuse ajal (valitses 117–138), mis näitab anglite (''Anglii'') tolleaegset kodumaad Jüütimaa poolsaarel tänapäeva Taanis Anglid (ladina Anglii) oli üks peamisi germaani rahvaid, kes asusid Britanniasse Rooma-järgsel perioodil.
Uus!!: Ptolemaios ja Anglid · Näe rohkem »
Antarktis
Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.
Uus!!: Ptolemaios ja Antarktis · Näe rohkem »
Antiochos XII Dionysos
Antiochos XII Dionysos Epiphanes Philopator Kallinikos (kreeka keeles Αντίοχος ΙΒ' Διόνυσος, ′Dionysos′, kreeka jumal, ὁ Ἐπιφανής, ′jumala kehastus′, Φιλοπάτωρ, ′isaarmastaja′, ja ὁ Καλλίνικος, ′auliselt võidukas′) (u 115−84 eKr) oli Seleukiidide soost kuningas (87−84 eKr).
Uus!!: Ptolemaios ja Antiochos XII Dionysos · Näe rohkem »
Apogee
Apogee on ümber Maa tiirleva keha (nt tehiskaaslase, Kuu) orbiidi punkt, mis asub Maa massikeskmest kõige kaugemal.
Uus!!: Ptolemaios ja Apogee · Näe rohkem »
Apollonios Pergest
Apollonios Pergest (umbes 265 eKr Väike-Aasias Pamfüülias Perges – umbes 190 eKr) oli Vana-Kreeka matemaatik ja astronoom.
Uus!!: Ptolemaios ja Apollonios Pergest · Näe rohkem »
Aquino Thomas
Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.
Uus!!: Ptolemaios ja Aquino Thomas · Näe rohkem »
Archytas
Archytas Herculaneumis asunud Papüüruse villast leitud Pythagorase büst, mida varem peeti Archytase omaks Archytas (428 eKr Taras (Suur-Kreeka) – 347 eKr) oli pütagoorlasest filosoof ja matemaatik, täppisteadlane, astronoom, riigimees, strateeg, Platoni kaasaegne.
Uus!!: Ptolemaios ja Archytas · Näe rohkem »
Argo Laev
Johannes Heveliuse joonistus Argo Laevast Argo Laev oli lõunataeva tähtkuju.
Uus!!: Ptolemaios ja Argo Laev · Näe rohkem »
Aristoxenos
Aristoxenos Tarasest Aristoxenos Tarasest (umbekaudu 370 eKr Taras – umbkaudu 300 eKr Ateena), Sokratese õpilase Spintharose poeg, kreeka filosoof ja muusikateoreetik.
Uus!!: Ptolemaios ja Aristoxenos · Näe rohkem »
Aste (muusika)
Aste ehk heliaste on muusikas helilaadi üksik jaotis.
Uus!!: Ptolemaios ja Aste (muusika) · Näe rohkem »
Astrolaab
16. sajandist pärit astrolaab 18. sajandist pärit astrolaab lahtivõetuna Astrolaab (.
Uus!!: Ptolemaios ja Astrolaab · Näe rohkem »
Astroloogide loend
Astroloogide loend loetleb astrolooge.
Uus!!: Ptolemaios ja Astroloogide loend · Näe rohkem »
Astronoomia ajalugu
Nebra lähedalt Saksamaalt leitud pronksketas päikese, kuu ja tähtede kujutistega, 1600 eKr Astronoomia ajalugu hõlmab ajaliselt inimkonna kogu kultuuriloo.
Uus!!: Ptolemaios ja Astronoomia ajalugu · Näe rohkem »
Astuuria kuningriik
Astuuria kuningriik (ladina Regnum Asturorum) oli esimene kristlik riik, mille vastupanu osutavad kristlased pärast islamiusuliste vallutust Pürenee poolsaarel (711–719) rajasid.
Uus!!: Ptolemaios ja Astuuria kuningriik · Näe rohkem »
Biograafiad (P)
Biograafiad (P) See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab P-tähega.
Uus!!: Ptolemaios ja Biograafiad (P) · Näe rohkem »
Boyne
Boyne'i jõgi Boyne'i jõgi ja Boyne'i org, vaade Knowthi passage tomb Brú na Bóinne Boyne (iiri Abhainn na Bóinne, inglise Boyne) on jõgi Iirimaal, Leinsteris.
Uus!!: Ptolemaios ja Boyne · Näe rohkem »
Cornelia Africana
"Cornelia tõukab eemale Ptolemaiose krooni", Laurent de La Hyre Cornelia Scipionis Africana (umbes 190 eKr – 100 eKr) oli Scipio Africanuse vanuselt teine tütar, keda peetakse täiusliku Rooma naise musternäidiseks.
Uus!!: Ptolemaios ja Cornelia Africana · Näe rohkem »
Daakia (Rooma provints)
Rooma Daakia provints (125 pKr) Rooma Daakia (ka Dacia Traiana (Traianuse Daakia) või Dacia Felix ('viljakas/õnnelik Daakia') oli Rooma keisririigi provints aastatel 106 kuni 274–275 pKr. Selle territoorium hõlmas Ida- ja Kagu-Transilvaania, Banaadi ja Olteenia (tänase Rumeenia piirkonnad). See oli algusest peale keisriprovints, sobides piirialale, ja jäi nii kogu Rooma okupatsiooniks. Ajaloolaste hinnangul jäi Rooma Daakia rahvaarv vahemikku 650 000 – 1 200 000. Daakia vallutuse viis lõpule keiser Traianus (98–117) pärast kahte suurt kampaaniat Decebaluse Daakia kuningriigi vastu. Roomlased ei hõivanud kogu vana Daakia kuningriiki, kui suurem osa Moldovast koos Marmaatia ja Krisaaniaga jäi isegi pärast Rooma vallutust vabade daaklaste valitseda. Aastal 119 jaotati Rooma provints kaheks: Dacia Superior (Ülem-Daakia) ja Dacia Inferior (Alam-Daakia; hiljem nimega Dacia Malvensis). Aastal 124 (või 158. aasta paiku) jaotati Dacia Superior kaheks: Dacia Apulensis ja Dacia Porolissensis. Markomanni sõdade ajal allutati sõjaline ja kohtuhaldus ühe kuberneri käsu alla, talle allus kaks senaatorit (Legatus legionis); provintsi kutsuti tres Daciae (Kolm Daakiat) või lihtsalt Dacia. Rooma võimud korraldasid Daakia massilise ja organiseeritud koloniseerimise. Avati uued kaevandused ja intensiivistus maagi kaevandamine, samas kui provintsis õitsesid põllumajandus, loomakasvatus ja kaubandus. Daakia hakkas teraviljaga varustama mitte ainult provintsis asuvat sõjaväge, vaid ka ülejäänud Balkani piirkonda. Sellest sai linnastunud provints, teada on umbes kümme linna, millest kaheksa kandsid kõrgeimat kategooriat colonia, kuigi linnade arv oli väiksem, kui piirkonna teistes provintsides. Kõik linnad arenesid välja vanadest sõjaväe laagritest. Ulpia Traiana Sarmizegetusa, keiserliku prokuraatori (rahandusametniku) asukoht kõigile kolmele provintsile oli provintsi rahandus-, religiooni- ja seadusandlik keskus. Alba Iulia, kus asus kolme provintsi sõjalise kuberneri peakorter, ei olnud lihtsalt suurim linn provintsis, vaid üks suuremaid kogu Doonau piiril. Rooma Daakia olemasolu algusest peale olid olemas sõjalised ja poliitilised ohud. Esimesed vastased olid provintsiga külgnenud vabad daaklased, kes pärast sarmaatidega liitumist rüüstasid provintsi Marcus Aureliuse valitsemisajal. Pärast rahulikumat aega, mis hõlmas valitsemised Commodusest Caracallani (180–217 pKr), ründasid provintsi taas sissetungijad, seekord Daakia hõim karpid liidus äsjasaabunud gootidega, kes aja jooksul muutusid keisririigile tõsiseks raskuseks. Kuna Daakia hoidmine oli järjest keerulisem, olid keisrid sunnitud 270. aastatel provintsi maha jätma, tehes sellest esimese Rooma pikaajalise valduse, mis maha jäeti. Daakiat laastasid aastatel 248–250 germaani hõimud (goodid, taifaalid, bastarnid) koos karpidega, aastatel 258 ja 263 karpid ja goodid ning aastatel 267 ja 269 goodid ja herulid. Muistsed allikad osutasid, et Daakia oli praktiliselt kadunud Gallienuse valitsemisajal (253–268), kuid nad teatavad ka, et see oli Aurelianus (270–275), kes loovutas Dacia Traiana. Ta evakueeris Daakiast oma väed ja tsiviilvalitsuse ning asutas Dacia Aureliana pealinnaga Serdikas Alam-Möösias. Endise Dacia Traiana provintsi romaniseeritud elanikkonna saatus on muutunud elava vaidluse teemaks. Üks teooria väitis, et iidses Daakias, kuhu tulevikus moodustus Rumeenia, kõneldud ladina keel muutus järk-järgult rumeenia keeleks; paralleelselt moodustus dakoromaanidest (romaniseeritud Dacia Traiana rahvas) uus rahvas – rumeenlased. Vastupidine teooria väitis, et rumeenlased põlvnesid Balkani poolsaare Rooma provintside romaniseeritud elanikkonnast.
Uus!!: Ptolemaios ja Daakia (Rooma provints) · Näe rohkem »
Deferent
Deferent on ajalooline mõiste astronoomias, mida kasutati taevakehade orbiitide kirjeldamiseks.
Uus!!: Ptolemaios ja Deferent · Näe rohkem »
Dekapolis
Dekapolis (kreeka k Δεκάπολις 'kümme linna") on kogu Rooma aja püsinud linnade liit, mis koosnes kümnest Ida-Jordanimaa hellenistlikust linnast.
Uus!!: Ptolemaios ja Dekapolis · Näe rohkem »
Delfiin (tähtkuju)
Delfiini tähtkuju kaart Delfiin öötaevas Delfiin (ladina Delphinus, lühend Del) on väike põhjataeva tähtkuju.
Uus!!: Ptolemaios ja Delfiin (tähtkuju) · Näe rohkem »
Diadohhide sõjad
Diadohhide sõjad oli ajajärk Vana-Kreeka ja Aasia ajaloos, millal Aleksander Suure väejuhid ja järglased diadohhid ja hiljem nende pojad (nn epigoonid) võitlesid pärast Aleksander Suure surma (323. aastal eKr) ülemvõimu ja seejärel Aleksander Suure impeeriumi jagamise pärast.
Uus!!: Ptolemaios ja Diadohhide sõjad · Näe rohkem »
Diolkos
Kórinthose maakitsus Diolkos oli sillutatud tee Kórinthose lähedal Vanas-Kreekas, mis võimaldas laevu üle Kórinthose maakitsuse vedada.
Uus!!: Ptolemaios ja Diolkos · Näe rohkem »
Dublin
Dublin (iiri keeles Baile Átha Cliath) on Iiri pealinn, mis asub Iirimaa idarannikul Liffey jõe suudmes.
Uus!!: Ptolemaios ja Dublin · Näe rohkem »
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Uus!!: Ptolemaios ja Eesti keskaeg · Näe rohkem »
Ekvantpunkt
Ekvantpunkt ehk samakiiruspunkt on Klaudios Ptolemaiose poolt tema maailmasüsteemi jaoks kasutusele võetud mõiste.
Uus!!: Ptolemaios ja Ekvantpunkt · Näe rohkem »
Elnath
Elnath (β Tau / β Tauri) on täht Sõnni tähtkujus, heleduselt tähtkuju 2.
Uus!!: Ptolemaios ja Elnath · Näe rohkem »
Ems
Ems (saksa Ems; hollandi Eems) on jõgi Loode-Saksamaal.
Uus!!: Ptolemaios ja Ems · Näe rohkem »
Epitsükkel
Epitsükkel on ajalooline mõiste astronoomias, mida kasutati taevakehade orbiitide kirjeldamiseks.
Uus!!: Ptolemaios ja Epitsükkel · Näe rohkem »
Eriidanus
Eriidanus Eriidanus (ladina Eridanus) on tähtkuju, mis asub taevaekvaatoril ja ulatub kaugele lõunataevasse.
Uus!!: Ptolemaios ja Eriidanus · Näe rohkem »
Eudoxos
Eudoxos Knidosest (410 või 408 eKr – 355 või 347 eKr) oli Vana-Kreeka astronoom ja matemaatik.
Uus!!: Ptolemaios ja Eudoxos · Näe rohkem »
Friuli
Ajalooline Friuli lipp Friuli asukoht Euroopas Friuli on omapärase kultuurilise ja ajaloolise identiteediga piirkond Itaalia kirdeosas.
Uus!!: Ptolemaios ja Friuli · Näe rohkem »
Galenos
Galenos Galenos (umbes 129 – umbes 200) oli Vana-Rooma arst ja anatoom.
Uus!!: Ptolemaios ja Galenos · Näe rohkem »
Geodeesia
Riiklik geodeetiline võrk (I ja II klass) Geodeesia on teadusharu, mille ülesanne on määrata täpne Maa suurus ja kuju kokkuleppelises koordinaatsüsteemis ning kindlustada maapinnal geodeetilised punktid koos koordinaatide, kõrguse ja raskuskiirenduse täpsete väärtustega.
Uus!!: Ptolemaios ja Geodeesia · Näe rohkem »
Geograafia
Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.
Uus!!: Ptolemaios ja Geograafia · Näe rohkem »
Geograafide loend
See loend loetleb geograafe.
Uus!!: Ptolemaios ja Geograafide loend · Näe rohkem »
Geotsentriline maailmasüsteem
Ptolemaiose geotsentriline maailmasüsteem Geotsentriline maailmasüsteem on maailmasüsteem (universumi mudel), mis paigutab Maa universumi keskpunkti.
Uus!!: Ptolemaios ja Geotsentriline maailmasüsteem · Näe rohkem »
Germaania
Rooma impeerium ja Magna Germania. Germaania on piirkond Reini ja Skandinaavia vahel, mis on saanud nime Rooma ajaloolase Tacituse kirjutatud kroonika järgi.
Uus!!: Ptolemaios ja Germaania · Näe rohkem »
Hüdra (tähtkuju)
Hüdra tähtkuju kaart Hüdra (ladina Hydra (omastav Hydrae), lühend Hya) on pindalalt suurim tänapäeva 88 tähtkujust.
Uus!!: Ptolemaios ja Hüdra (tähtkuju) · Näe rohkem »
Helirida
Helirida (inglise keeles scale, saksa keeles Tonleiter) on muusikas helide helikõrguslik järjestus helisüsteemi piires.
Uus!!: Ptolemaios ja Helirida · Näe rohkem »
Hellenism
Hellenism on kultuuriperiood Aleksander Suure surmast 323 eKr kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla 30 eKr.
Uus!!: Ptolemaios ja Hellenism · Näe rohkem »
Hispania Baetica
''Hispania Baetica'' provintsi asukoht Ibeeria poolsaarel Hispania Baetica, sageli lühendatult Baetica, oli üks kolmest Rooma provintsist Hispanias (Ibeeria poolsaarel).
Uus!!: Ptolemaios ja Hispania Baetica · Näe rohkem »
Hobu
Hobu tähtkuju kaart Hobu öötaevas Hobu (ladina Equuleus, lühend Equ) on väike põhjataeva tähtkuju.
Uus!!: Ptolemaios ja Hobu · Näe rohkem »
Hunt (tähtkuju)
Hunt pisi Hunt (ladina Lupus, lühend Lup) on lõunataeva tähtkuju.
Uus!!: Ptolemaios ja Hunt (tähtkuju) · Näe rohkem »
Hypatia
Näitleja Mary Anderson Hypatia rollis (umbes 1900) Hypatia (kreeka keeles Υπατία; umbes 370 pKr Aleksandria – 415 pKr Aleksandria) oli antiikaegse Egiptuse matemaatik ja filosoof.
Uus!!: Ptolemaios ja Hypatia · Näe rohkem »
Irschen
Irschen on vald Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.
Uus!!: Ptolemaios ja Irschen · Näe rohkem »
Jahipenid
Jahipenide tähtkuju kaart Jahipenid 1824. aasta täheatlases Urania's Mirror koos Karjase ja Berenike Juustega Jahipenid (ladina Canes Venatici, lühend CVn) on põhjataeva tähtkuju.
Uus!!: Ptolemaios ja Jahipenid · Näe rohkem »
Jäär (tähtkuju)
250px Jäär öötaevas Jäär (ladina keeles Aries) on sodiaagi tähtkuju (sümbol ♈).
Uus!!: Ptolemaios ja Jäär (tähtkuju) · Näe rohkem »
Jänes (tähtkuju)
Jänes Jänes (ladina Lepus) on tähtkuju, mis asub taevaekvaatorist lõunas, Orioni all.
Uus!!: Ptolemaios ja Jänes (tähtkuju) · Näe rohkem »
Jüütimaa
Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.
Uus!!: Ptolemaios ja Jüütimaa · Näe rohkem »
Jumalakogemus
"Jumalakogemus: Olemine, teadvus, õndsus" ("The Experience of God: Being, Consciousness, Bliss") on David Bentley Harti raamat.
Uus!!: Ptolemaios ja Jumalakogemus · Näe rohkem »
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Uus!!: Ptolemaios ja Jupiter · Näe rohkem »
Kaaren (tähtkuju)
Kaaren pisi Kaaren (ladina Corvus, lühend Crv) on väike lõunataeva tähtkuju.
Uus!!: Ptolemaios ja Kaaren (tähtkuju) · Näe rohkem »
Kalisz
Kalisz (saksa keeles Kalisch) on maakonnaõigustega linn Poolas Suur-Poola vojevoodkonnas, Kaliszi maakonna halduskeskus (ei kuulu ise maakonna koosseisu).
Uus!!: Ptolemaios ja Kalisz · Näe rohkem »
Kaljukits (tähtkuju)
Kaljukits Kaljukitse tähtkuju öötaevas Kaljukits (Capricornus, lühend Cap) on üks sodiaagi tähtkujudest, otsetõus 21 h, kääne –20°.
Uus!!: Ptolemaios ja Kaljukits (tähtkuju) · Näe rohkem »
Kallimachos
Kallimachose poolt kirjutatud tekst. Firenzes asuv papüürose fragment (Biblioteca Medicea Laurenziana). Kallimachos (kreeka keeles Καλλίμαχος, Kallimakhos; 310/305–240 enne meie aega) oli Liibüa kreeka koloonia Küreene elanik(vt Kürenaika).
Uus!!: Ptolemaios ja Kallimachos · Näe rohkem »
Karawankid
Vaade Ida-Karawankidele Hochstuhli/Stoli mäelt Karawankid või Karavankad või Karavankid (sloveeni: Karavanke; saksa: Karawanken) on Lõuna-Lubjakivialpide mäestik Sloveenia (lõunas) ja Austria (põhjas) vahelisel piiril.
Uus!!: Ptolemaios ja Karawankid · Näe rohkem »
Karikas (tähtkuju)
Karikas Karikas (ladina Crater, lühend Crt) on tähtkuju taevaekvaatorist lõuna pool.
Uus!!: Ptolemaios ja Karikas (tähtkuju) · Näe rohkem »
Karjane (tähtkuju)
Karjase tähtkuju kaart Karjane öötaevas Karjane (varem ka Karjus; ladina Boötes, lühend Boo) on põhjataeva tähtkuju.
Uus!!: Ptolemaios ja Karjane (tähtkuju) · Näe rohkem »
Kartograafia
Vahemere merekaart 14. sajandi II poolest Kartograafia on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb kaartide (sealhulgas gloobuste) valmistamise, uurimise ja kasutamisega.
Uus!!: Ptolemaios ja Kartograafia · Näe rohkem »
Kassiopeia (tähtkuju)
Kassiopeia Kassiopeia tähtkuju on põhjataeva tähtkuju, mis on nimetatud Etioopia legendaarse kuninganna Kassiopeia, Kepheuse abikaasa ja Andromeda ema järgi.
Uus!!: Ptolemaios ja Kassiopeia (tähtkuju) · Näe rohkem »
Küpros (Rooma provints)
300px Rooma Küpros oli tilluke senatiprovints Rooma keisririigis.
Uus!!: Ptolemaios ja Küpros (Rooma provints) · Näe rohkem »
Kentaur (tähtkuju)
Kentaur Kentaur öötaevas Kentaur (ladina Centaurus, lühend Cen) on suur lõunataeva tähtkuju, mis on nimetatud kentaur Cheironi järgi, kes oli Achilleuse ja Asklepiose õpetaja.
Uus!!: Ptolemaios ja Kentaur (tähtkuju) · Näe rohkem »
Kepleri seadused
Kepleri kolme seaduse illustratsioon. (1) Orbiidid on ellipsid, kus esimese planeedi fookusteks on ''ƒ''1 ja ''ƒ''2 ning teise planeedi fookusteks ''ƒ''1 ja ''ƒ''3. Päike asub fookuses ''ƒ''1. (2) Kaks tumedamat sektorit ''A''1 ja ''A''2 on võrdsete pindaladega. Aeg, mis kulub planeedil 1, et katta sektorit ''A''1, on võrdne ajaga, mis kulub, et katta sektor ''A''2. (3) Orbitaalperioodide suhe planeedi 1 ja planeedi 2 jaoks on ''a''13/2: ''a''23/2. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese.
Uus!!: Ptolemaios ja Kepleri seadused · Näe rohkem »
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Uus!!: Ptolemaios ja Kiiev · Näe rohkem »
Kirikulaadid
Kirikulaadid on keskaja muusikateoorias laadisüsteem, mis põhineb rooma filosoofi Boëthiuse viies raamatus "De institutione musicae" kirjeldatud vanakreeka laadisüsteemil ja Ptolemaiose transpositsiooniskaaladel.
Uus!!: Ptolemaios ja Kirikulaadid · Näe rohkem »
Kolmnurk (tähtkuju)
pisi pisi Kolmnurk (ladina Triangulum) on põhjataeva tähtkuju, mille kolm eredamat tähte moodustavad pikliku kolmnurga.
Uus!!: Ptolemaios ja Kolmnurk (tähtkuju) · Näe rohkem »
Kotkas (tähtkuju)
Kotka tähtkuju kaart Kotkas öötaevas Kotkas (ladina Aquila, lühend Aql) on põhjataeva tähtkuju.
Uus!!: Ptolemaios ja Kotkas (tähtkuju) · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Ptolemaios ja Kuu · Näe rohkem »
Kuveidi ajalugu
See artikkel käsitleb Kuveidi ajalugu.
Uus!!: Ptolemaios ja Kuveidi ajalugu · Näe rohkem »
Lameda Maa müüt
Lehekülg 14. sajandist pärinevast käsikirjalisest koopiast, mis oli tehtud u 1246 välja antud teosest ''L'Image du monde'', mille juures olev illustratsioon kujutab kerakujulist maad Lameda Maa müüt on ettekujutus, nagu oleks Euroopas keskajal usutud, et Maa on lame.
Uus!!: Ptolemaios ja Lameda Maa müüt · Näe rohkem »
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Uus!!: Ptolemaios ja Langobardid · Näe rohkem »
Lüüra (tähtkuju)
Lüüra tähtkuju Suvekolmnurga moodustavad tähed Altair, Deeneb ja Veega ning nende tähtkujud Kotkas, Luik ja Lüüra. Foto on tehtud kuuvalgel suveööl Võrumaal Rõuges Lüüra (ladina keeles Lyra) on väike põhjataeva tähtkuju Linnutee serval, rahvaastronoomias tuntud ka Vanade Reinadena.
Uus!!: Ptolemaios ja Lüüra (tähtkuju) · Näe rohkem »
Lüneburg
Lüneburgi raekoda Lüneburg (ametlikult hansalinn Lüneburg, saksa Hansestadt Lüneburg, alamsaksa Lümborg, ladina Luneburgum või Lunaburgum, vanaülemsaksa Luneburc, vanasaksi Hliuni, polaabi Glain) on linn Saksamaal Alam-Saksimaal Ilmenau jõe ääres.
Uus!!: Ptolemaios ja Lüneburg · Näe rohkem »
Lõunakroon
Lõunakroon Lõunakroon (ladina Corona Australis, CrA) on lõunataeva tähtkuju.
Uus!!: Ptolemaios ja Lõunakroon · Näe rohkem »
Lõvi (tähtkuju)
pisi Väikese Lõvi tähtkuju 19. sajandi alguse taevakaardil Lõvi (ladina Leo) on põhjataeva tähtkuju.
Uus!!: Ptolemaios ja Lõvi (tähtkuju) · Näe rohkem »
Le Mans
Le Mans on linn Prantsusmaal Pays de la Loire'i piirkonnas, Sarthe'i departemangu keskus.
Uus!!: Ptolemaios ja Le Mans · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Ptolemaios ja Liivlased · Näe rohkem »
Lohe (tähtkuju)
Lohe Lohe (ladina Draco, lühend Dra) on põhjataeva tähtkuju.
Uus!!: Ptolemaios ja Lohe (tähtkuju) · Näe rohkem »
Luik (tähtkuju)
Luige tähtkuju on hästi nähtav ka palja silmaga Luige tähtkuju (ladina Cygnus) on tähtkuju põhjataevas.
Uus!!: Ptolemaios ja Luik (tähtkuju) · Näe rohkem »
Madu (tähtkuju)
Konstellatsioon Mao Pea (''Serpentis Caput'') Maalt vaadatuna Konstellatsioon Mao saba (''Serpentis Cauda'') Maalt vaadatuna Madu (kreeka Ὄφις, ladina Serpens, omastav Serpentis, lüh Ser) on tähtkuju taevaskeral (põhjataevas).
Uus!!: Ptolemaios ja Madu (tähtkuju) · Näe rohkem »
Markianos Herakleast
Markianos Herakleast (kreeka keeles, ladina keeles Marcianus Heracleensis; 4. sajand pKr) oli hilisantiigi hellenistlik geograaf.
Uus!!: Ptolemaios ja Markianos Herakleast · Näe rohkem »
Matemaatikute loend
Siin on loetletud matemaatikuid.
Uus!!: Ptolemaios ja Matemaatikute loend · Näe rohkem »
Mauretania Tingitana
''Mauretania Tingitana'' provints Rooma keisririigis, u. 125 pKr Rooma territooriumid Magribis, ''Mauretania Tingitana'' lõunapiir ulatus Casablancani Mauretania Tingitana (tähendas ladina keeles "Tangeri Mauretaania") oli Rooma provints Magribis, mis langeb enam-vähem kokku tänapäeva Maroko põhjaosaga.
Uus!!: Ptolemaios ja Mauretania Tingitana · Näe rohkem »
Messier 7
Messier 7 (ka M7 ja NGC 6475) on hajusparv, mis asub Skorpioni tähtkujus.
Uus!!: Ptolemaios ja Messier 7 · Näe rohkem »
Mikael Agricola
Mikael Agricola (umbes 1510 Uusimaa, Torsby – 9. aprill 1557 Kyrönniemi) oli Soome vaimulik, soome kirjakeele rajaja, üks tähtsamaid reformatsiooni edendajaid Soomes.
Uus!!: Ptolemaios ja Mikael Agricola · Näe rohkem »
Mikołaj Kopernik
Koperniku portree. Puulõige Nicolaus Reusneri raamatust "Icones" (1578), mille valmistas arvatavasti Tobias Stimmer Koperniku väidetava autoportree järgi. See portree on eeskujuks paljudele puulõigetele, vaselõigetele ja maalidele. Mikołaj Kopernik (postuumselt poolapärastatud nimi; õieti Niklas Koppernigk; ladinapärastatult Nicolaus Copernicus või Nicolaus Coppernicus; seksapäraselt Nikolaus Kopernikus; 19. veebruar 1473 Toruń, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriik – 24. mai 1543 Frombork, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriik) poola astronoom, matemaatik, kartograaf arst ja Ermlandi piiskopkonna toomhärra, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, heliotsentrilise maailmasüsteemi alusepanija.
Uus!!: Ptolemaios ja Mikołaj Kopernik · Näe rohkem »
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.
Uus!!: Ptolemaios ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »
Muḩammad ibn Mūsā al-Khwārizmī
Al-Khwārizmī Nõukogude Liidu margil Muḩammad ibn Mūsā al-Khwārizmī (eesti traditsioonis varem al-Horezmi; u 780, Horezm – u 850) oli 9. sajandil tegutsenud pärsia matemaatik, astronoom ja geograaf.
Uus!!: Ptolemaios ja Muḩammad ibn Mūsā al-Khwārizmī · Näe rohkem »
Museion
Museion ('muusade tempel') oli riiklik uurimisasutus Aleksandrias praegu täpselt teadmata asukohas linna loodeosas sadama lähedal palee ruumides ja arvukates juurdeehitistes.
Uus!!: Ptolemaios ja Museion · Näe rohkem »
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Uus!!: Ptolemaios ja Must meri · Näe rohkem »
Muusika
Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.
Uus!!: Ptolemaios ja Muusika · Näe rohkem »
Natural Theology
Esimese Ameerika trüki tiitelleht "Natural Theology: or, Evidences of the Existence and Attributes of the Deity; Collected from the Appearances of Nature" ("Loomulik teoloogia ehk Jumaluse olemasolu ja atribuutide tõendid, kogutud loodusnähtustest") (1802) on William Paley apologeetiline ja religioonifilosoofiline teos.
Uus!!: Ptolemaios ja Natural Theology · Näe rohkem »
Naxçıvan
Naxçıvan (varem ka Nahhitševan) on linn Aserbaidžaanis, Nahhitševani Autonoomse Vabariigi pealinn.
Uus!!: Ptolemaios ja Naxçıvan · Näe rohkem »
Nicolaus Cusanus
pisi Nicolaus Cusanus ehk Kuesi Nikolaus ehk Nikolaus Kuesist (1401 Kuesis Moseli ääres (praegu Bernkastel-Kues) – 11. august 1464 Todis (Umbria)) oli kirikutegelane, kardinal ja universaalõpetlane, keda paljud peavad 15. sajandi tähtsaimaks filosoofiks ja üheks tähtsamaks matemaatikuks.
Uus!!: Ptolemaios ja Nicolaus Cusanus · Näe rohkem »
Nool (tähtkuju)
Nool Noole tähtkuju öötaevas Nool (ladina Sagitta, lühend Sge) on põhjataeva tähtkuju.
Uus!!: Ptolemaios ja Nool (tähtkuju) · Näe rohkem »
Olulisemate muusikateoreetiliste tekstide kronoloogiline loend
Siin on kronoloogiliselt loetletud olulisemaid muusikateoreetilisi tekste ja nende autoreid.
Uus!!: Ptolemaios ja Olulisemate muusikateoreetiliste tekstide kronoloogiline loend · Näe rohkem »
Pamfüülia
Pamfüülia oli vanaaja maakond Väike-Aasia lõunarannikul.
Uus!!: Ptolemaios ja Pamfüülia · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Ptolemaios ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Písek
Písek on linn Otava jõe kallastel Lõuna-Tšehhi maakonnas.
Uus!!: Ptolemaios ja Písek · Näe rohkem »
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Uus!!: Ptolemaios ja Põhja-Aafrika · Näe rohkem »
Põhjakroon
Põhjakroon Põhjakroon (ladina Corona Borealis, CrB) on väike põhjataeva tähtkuju.
Uus!!: Ptolemaios ja Põhjakroon · Näe rohkem »
Pegasus (tähtkuju)
Pegasus tähtkuju kaart Pegasus öötaevas Pegasus (ladina Pegasus, lühend Peg) on põhjataeva tähtkuju.
Uus!!: Ptolemaios ja Pegasus (tähtkuju) · Näe rohkem »
Perigee
Perigee (kr peri 'ümber, lähedal' + gē 'Maa') on ümber Maa tiirleva keha orbiidi punkt, mis asub Maa massikeskmele kõige lähemal.
Uus!!: Ptolemaios ja Perigee · Näe rohkem »
Perseus (tähtkuju)
Kilp Perseuse tähtkuju öötaevas vasakul Perseus (ladina Perseus, lühend Per) on põhjataeva tähtkuju, mis jääb suures osas Linnuteele ja on nime saanud vanakreeka mütoloogilise kangelase Perseuse järgi.
Uus!!: Ptolemaios ja Perseus (tähtkuju) · Näe rohkem »
Piibel ja homoseksuaalsus
Piiblis on viiteid seksuaalaktidele, mida praegu peetakse seotuks homoseksuaalsete suhetega.
Uus!!: Ptolemaios ja Piibel ja homoseksuaalsus · Näe rohkem »
Porfüür
Porfüür (vanakreeka keelest πορφύρα porphýra, 'purpurtigu', 'purpurvärv') on mis tahes vulkaaniline kivim, mille peeneteralises põhimassis sisalduvad suuremad kristallid (porfüüriline struktuur).
Uus!!: Ptolemaios ja Porfüür · Näe rohkem »
Pregolja
Pregolja (antiikaegne nimi Chronos, vanapreisi Preigara ja Preigile) on Kaliningradi (Visla) lahes Läänemerre suubuv jõgi.
Uus!!: Ptolemaios ja Pregolja · Näe rohkem »
Prizren
Prizren on elanike arvult teine linn Kosovos.
Uus!!: Ptolemaios ja Prizren · Näe rohkem »
Ptolemaios (täpsustus)
Ptolemaios (kreeka Πτολεμαῖος) on nimi, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast 'sõjakas'.
Uus!!: Ptolemaios ja Ptolemaios (täpsustus) · Näe rohkem »
Purjed (tähtkuju)
Purjed Purjed (ladina Vela, lühend Vel) on lõunataeva tähtkuju.
Uus!!: Ptolemaios ja Purjed (tähtkuju) · Näe rohkem »
Qeshmi saar
Qeshmi saar Orbiidilt Portugali kindluse varemed Qeshmi saar (pärsia قشم(Qeshm)) on Iraanile kuuluv saar Pärsia lahes Hormuze väinas.
Uus!!: Ptolemaios ja Qeshmi saar · Näe rohkem »
Regiomontanus
Regiomontanus Regiomontanus ehk Johann(es) Müller Königsbergist (6. juuni 1436 – 6. juuli 1476) oli saksa matemaatik, astronoom ja astroloog.
Uus!!: Ptolemaios ja Regiomontanus · Näe rohkem »
Ringjoon
Ringjoon ja selle keskpunkt Ringjoon keskpunktiga ''M'' ja raadiusega ''r'' Ringjooneks (üldkeeles ka ringiks) nimetatakse elementaargeomeetrias tasandi antud punktist (ringjoone keskpunktist) kindlal (tavaliselt) positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulka.
Uus!!: Ptolemaios ja Ringjoon · Näe rohkem »
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Uus!!: Ptolemaios ja Saksid · Näe rohkem »
Saksimaa ajalugu
Saksa Liitvabariigis Saksimaa kaart Saksimaa ajalugu on ülevaade Saksimaa territooriumi minevikust.
Uus!!: Ptolemaios ja Saksimaa ajalugu · Näe rohkem »
Sarandë
thumb Sarandë on sadamalinn Lõuna-Albaanias Joonia mere (või Aadria mere) rannikul, 61 km Gjirokastërist edela pool, 160 km Durrësest lõuna pool.
Uus!!: Ptolemaios ja Sarandë · Näe rohkem »
Sāmarrā’
Sāmarrā’ (eesti keeles varem Samarra) on linn Iraagis Şalāḩ ad-Dīni kubernerkonnas Tigrise idakaldal, Bagdadist 125 km põhja pool.
Uus!!: Ptolemaios ja Sāmarrā’ · Näe rohkem »
Sõime täheparv
Sõime täheparv (tuntud ka kui Preseepe, M44, NGC 2632 ja Cr 189) on hajusparv, mis asub Vähi tähtkujus.
Uus!!: Ptolemaios ja Sõime täheparv · Näe rohkem »
Sõnn (tähtkuju)
pisi Sõnn (ladina Taurus) on ekliptikal asuv tähtkuju.
Uus!!: Ptolemaios ja Sõnn (tähtkuju) · Näe rohkem »
Senegali jõgi
Senegali jõe satelliidipilt Senegali jõgi on 1790 kilomeetri pikkune jõgi Lääne-Aafrikas.
Uus!!: Ptolemaios ja Senegali jõgi · Näe rohkem »
Sitsiilia (Rooma provints)
Sicilia provints Rooma keisririigis, u 125 pKr Sicilia oli esimene provints, mille Rooma vabariik omandas.
Uus!!: Ptolemaios ja Sitsiilia (Rooma provints) · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Ptolemaios ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Snelli seadus
murdumine erinevate murdumisnäitajatega keskkondade piirpinnal, kus n_2 > n_1. Kuna valguse kiirus on parempoolses keskkonnas aeglasem, siis on murdumisnurk \theta_2 väiksem kui langemisnurk \theta_1 Snelli seadus (tuntud ka kui Snelli-Descartesi seadus, Snelliuse seadus või murdumisseadus) kirjeldab matemaatiliselt langemisnurga ja murdumisnurga vahelist seost, kui valguslaine (või mõni muu laine) läbib kahe isotroopse keskkonna piirpinda.
Uus!!: Ptolemaios ja Snelli seadus · Näe rohkem »
Suur Peni
Suur Peni Suur Peni (ladina Canis Major, lühend CMa) on lõunataeva tähtkuju.
Uus!!: Ptolemaios ja Suur Peni · Näe rohkem »
Tall Ḩalaf
Osa Tall Ḩalafi säilinud varemetest Tall Ḩalaf (ka Tell Halaf, araabia keeles تل حلف, aramea keeles ܬܠ ܚܠܦ Tel Ḥalaf) on asulaküngas Süüria kirdeosas.
Uus!!: Ptolemaios ja Tall Ḩalaf · Näe rohkem »
Taxkorgan
Kindlus 1909. aastal Taxkorgan (uiguuri تاشقورغان; hiina 塔什库尔干镇; pinyin'is Tashikuergan Zhen (Tǎshíkùěrgān Zhèn)) on linn Hiinas Ida-Turkestanis Taxkorgani Tadžiki autonoomses maakonnas.
Uus!!: Ptolemaios ja Taxkorgan · Näe rohkem »
Tüüringid
Rooma keisririigi ja tolleaegsete Euroopa põlisrahvaste kaart aastal 125, näidates tüüringite paiknemist tänapäeva Saksamaal. Tüüringid või toringid olid germaani hõim, kes ilmus umbes aastal 280, Suure rahvasterändamise lõpul Harzi mägedesse Kesk-Germaanias, piirkonda, mis kannab veelgi nende nime – Tüüringi.
Uus!!: Ptolemaios ja Tüüringid · Näe rohkem »
Teadusrevolutsioonide struktuur
"Teadusrevolutsioonide struktuur" ("The Structure of Scientific Revolutions") on Thomas Kuhni teadusfilosoofiline teos.
Uus!!: Ptolemaios ja Teadusrevolutsioonide struktuur · Näe rohkem »
Thule
Thule (Θούλη, ka Tuli või Tyle) on kreeklase Pythease reisikirjas 4.
Uus!!: Ptolemaios ja Thule · Näe rohkem »
Ticinum
Ticinumis vermitud keiser Constantinus Suure kuldmünt (313) Ticinum (tänapäeva Pavia) oli muistne linn Gallia Cisalpinas, mis rajati samanimelise jõe (tänapäeval Ticino jõgi) kallastele veidi ülesvoolu kohast, kus jõgi liitus jõega, mida tunti nimega Padus (tänapäeval Po).
Uus!!: Ptolemaios ja Ticinum · Näe rohkem »
Traktaat
Traktaat (ladina keeles tractatus, "käsitlus", "arutlus") on teadusteksti arhailine vorm, mis tavaliselt kujutab enesest lühemat teatud teemat käsitlevat kirjalikku teksti.
Uus!!: Ptolemaios ja Traktaat · Näe rohkem »
Ujjain
Ujjain, august 2006 Ujjain on linn Indias Madhya Pradeshis.
Uus!!: Ptolemaios ja Ujjain · Näe rohkem »
Vaal (tähtkuju)
Vaala tähtkuju kaart Vaala tähtkuju paiknemine tähistaevas Vaal (ladina Cetus, lühend Cet) on suur põhjataeva tähtkuju.
Uus!!: Ptolemaios ja Vaal (tähtkuju) · Näe rohkem »
Vana-Makedoonia
Vana-Makedoonia (vanakreeka keeles Μακεδονία) oli antiikaja Kreeka ajalooline maa Egeuse merest põhjas.
Uus!!: Ptolemaios ja Vana-Makedoonia · Näe rohkem »
Vana-Saksimaa
Saksimaa 8. sajandil Elbe, Weseri ja Eideri jõe vahel Vana-Saksimaa on sakside algne kodumaa tänapäeva Saksamaa loodenurgas ning kattub jämedalt võttes tänapäeva Alam-Saksimaa ja Vestfaaliga ning Saksi-Anhalti lääneosaga.
Uus!!: Ptolemaios ja Vana-Saksimaa · Näe rohkem »
Vanakreeka muusika
Vanakreeka muusika on muusika Vana-Kreekas.
Uus!!: Ptolemaios ja Vanakreeka muusika · Näe rohkem »
Väike Peni
Väike Peni Väike Peni Ükssarviku peal. Urania's Mirror (1825) Väike Peni (ladina Canis Minor, lühend CMi) on väike põhjataeva tähtkuju.
Uus!!: Ptolemaios ja Väike Peni · Näe rohkem »
Väike Vanker
Väike Vanker pisi Väike Vanker ehk Väike Karu (ladina Ursa Minor, lühend UMi) on põhjataeva tähtkuju.
Uus!!: Ptolemaios ja Väike Vanker · Näe rohkem »
Visualiseerimine
Visualiseerimise näide: auto deformeerumine asümmeetrilise kokkupõrke korral Visualiseerimine (inglise keeles visualization) üldisemas mõistes on meetod, mille tulemusena teave on esitatud optilisel kujul (näiteks piltide, diagrammide, graafikute, skeemide, kaartide, tabelitena jne).
Uus!!: Ptolemaios ja Visualiseerimine · Näe rohkem »
Wight
Wight on Inglismaa saar Suurbritannia saare lõunaranniku lähedal.
Uus!!: Ptolemaios ja Wight · Näe rohkem »
150
150.
Uus!!: Ptolemaios ja 150 · Näe rohkem »
2. sajand
2.
Uus!!: Ptolemaios ja 2. sajand · Näe rohkem »
