Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Pärslased

Index Pärslased

Vana-Pärsia üliku ja sõdurite rõivad Ahhemeniidide riik oma võimsuse tipul, Dareios I valitsusajal Pärslased on iraani rahvas, kes moodustab enam kui poole Iraani elanikkonnast.

64 suhted: Aş-Şūfī, Ahhemeniidid, Aietes, Aischylos, Al-Bīrūnī, Albrecht Altdorfer, Aneela Mirza, Araabia numbrid, Arash, Armastus, Armeenia, Armeenlased Osmanite riigis, Assüüria, Şamaxı astrofüüsikaobservatoorium, Basshunter, Berberi mäss, Boreas, Bulgaaria, Elam, Etemenanki, Fārsi provints, Fööniks, Haifa, Haplogrupp R1a, Ibn Sīnā, Iraak, Iraan, Iraani ajalugu, Iraani rahvad, Iraanlased, Kīsh, Keenia, Keldid, Koerad sõjas, Kreeka ajalugu, Kurdid, Kuveidi ajalugu, Lähis-Ida ajalugu, Marmoreerimine, Narva rahvastik, Nestoriaanlus, Nikolai Dostal, Pärsia Impeerium, Probus, Rahvaste ja hõimude loend, Rooma keisririik, Saadi, Sahra Wagenknecht, Sakarya provints, Sallasili lahing, ..., Süüfilis, Süüria, Surematud (Ahhemeniidide riik), Suurmogulite riik, Teheran, Teherani provints, Termopüülid, Vana-Kreeka, Variserid, Vesipiip, Zheng He, 1037, 546 eKr, 600. Laienda indeks (14 rohkem) »

Aş-Şūfī

‘Abd ar-Raḩmān aş-Şūfī (pärsia keeles عبدالرحمن صوفی‎) (7. detsember 903 Rey – 25. mai 986 Shīrāz) oli pärsia astronoom.

Uus!!: Pärslased ja Aş-Şūfī · Näe rohkem »

Ahhemeniidid

Ahhemeniidid olid Ahhemeniidide riigi rajanud valitsejate suguvõsa, mis legendi järgi sai alguse Achaimenesest ning lõppes 330 eKr, kui Aleksander Suur vallutas Pärsia.

Uus!!: Pärslased ja Ahhemeniidid · Näe rohkem »

Aietes

Aietes oli vanakreeka mütoloogias Kolchise kuningas.

Uus!!: Pärslased ja Aietes · Näe rohkem »

Aischylos

Aischylos Aischylos (varem eesti keeles ka Aishülos; vanakreeka keeles Αἰσχύλος, ladina keeles Aeschylus; 525 eKr Atikas Eleusises – 456 eKr Gelas) oli vanakreeka tragöödiakirjanik, kes sai kuulsaks varsti pärast Kreeka-Pärsia sõdu.

Uus!!: Pärslased ja Aischylos · Näe rohkem »

Al-Bīrūnī

Abū ar-Rayḩān Muḩammad ibn Aḩmad al-Bīrūnī (973 Kath, Horezm – 1048 või pärast 1050. aastat Ghaznī) oli araabiakeelne pärsia matemaatik, astronoom, füüsik, kronoloog, geograaf ja kultuuriloolane, polühistor, üks islamimaailma tähtsamaid ja mitmekülgsemaid õpetlasi, maailma esimene võrdlev kultuuriuurija.

Uus!!: Pärslased ja Al-Bīrūnī · Näe rohkem »

Albrecht Altdorfer

Albrecht Altdorferi büst Albrecht Altdorfer (umbes 1480 Regensburgi lähedal – 12. veebruar 1538 Regensburg) oli saksa maalija ja vasegraveerija, Doonau koolkonna peaesindaja Lõuna-Saksamaal.

Uus!!: Pärslased ja Albrecht Altdorfer · Näe rohkem »

Aneela Mirza

Aneela Mirza või Anila Mirza (sündinud 8. oktoobril 1974) on Taani laulja, kes sai tuntuks ansambliga Toy-Box ja hiljem sooloartistina esinejanimega Aneela.

Uus!!: Pärslased ja Aneela Mirza · Näe rohkem »

Araabia numbrid

Brahmi numbrid (alumine rida) 1. sajandi Indiast Bakhshali käsikirjas kasutatud numbrid Tänapäeva araablase telefoni numbriklahvid: vasakul Lääne-Araabia/Lääne-Euroopa numbrid; paremal Ida-Araabia numbrid Euroopa õpetlased käisid 9. sajandil Al-Karaouine ülikoolis Marokos õppimas araabia numbreid ja matemaatikat Saksakeelne käsitsi kirjutatud leht Hans Talhofferi 1459. aastal kirjutatud õpikust. Sel ajal olid araabia numbrid üsna vähe tuntud, millele viitab asjaolu, et Talhoffer käsitleb neid samas teoses kõrvuti heebrea tähestiku ja astroloogiaga Araabia ja araabia-india numbrid liiklusmärgil Abu Dhabis Uppsala toomkiriku kella kujutav puugravüür 16. sajandist. Sellel on kaks sihverplaati. Ühel on rooma ja teisel araabia numbrid Araabia numbrid on numbrid 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 0.

Uus!!: Pärslased ja Araabia numbrid · Näe rohkem »

Arash

Arash Labaf (pärsia keeles آرش لَبّاف Ārš Labbf; sündinud 23. aprillil 1977 Teheranis) on Iraani-Rootsi laulja, tantsija, meelelahutaja ja produtsent.

Uus!!: Pärslased ja Arash · Näe rohkem »

Armastus

Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista.

Uus!!: Pärslased ja Armastus · Näe rohkem »

Armeenia

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.

Uus!!: Pärslased ja Armeenia · Näe rohkem »

Armeenlased Osmanite riigis

Armeenlased olid Osmanite riigis üks suuremaid vähemusrahvusi.

Uus!!: Pärslased ja Armeenlased Osmanite riigis · Näe rohkem »

Assüüria

Assüüria on ajalooline piirkond Mesopotaamia põhjaosas Tigrise jõe ülemjooksul tänapäeva Põhja-Iraagi aladel.

Uus!!: Pärslased ja Assüüria · Näe rohkem »

Şamaxı astrofüüsikaobservatoorium

Vaade observatooriumile postmargil Şamaxı Naşīr ad-Dīn Ţūsī nimeline astrofüüsikaobservatoorium (aserbaidžaani keeles Nəsirəddin Tusi adına Şamaxı Astrofizika Rəsədxanası) on observatoorium Aserbaidžaanis umbes 144 km kaugusel Bakuust loodes ja 22 km Şamaxıst põhja pool.

Uus!!: Pärslased ja Şamaxı astrofüüsikaobservatoorium · Näe rohkem »

Basshunter

Basshunter (2007) Basshunter (õieti Jonas Erik Altberg; sündinud 22. detsembril 1984 Halmstadis) on rootsi laulja, muusikaprodutsent ja DJ.

Uus!!: Pärslased ja Basshunter · Näe rohkem »

Berberi mäss

Berberi mäss oli berberite ülestõus Umaijaadide Kalifaadis kaliif Hisham ibn Abd al-Maliki võimu ajal aastatel 740–743 (islami kalendri järgi 122–125).

Uus!!: Pärslased ja Berberi mäss · Näe rohkem »

Boreas

Peter Paul Rubens. "Boreas ja Oreithyia" (umbes 1620) Põhjatuul Tuultetornil Ateenas Boreas (kreeka keeles Βορέας, ladina keeles Aquilo) on Kreeka mütoloogias põhjatuule jumal, koidujumalanna Eose ja tuulte jumala AioloseEdith Hamilton.

Uus!!: Pärslased ja Boreas · Näe rohkem »

Bulgaaria

Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.

Uus!!: Pärslased ja Bulgaaria · Näe rohkem »

Elam

Elam (vanemas eestikeelses kirjanduses ka Eelam) oli vanaaja riik tänapäeva Iraagi ja Iraani piirimail Zagrose mägede ja Pärsia lahe vahel.

Uus!!: Pärslased ja Elam · Näe rohkem »

Etemenanki

Tsikuraadi makett. Suure tõenäosusega on see Etemenanki rekonstruktsioon. Erinevalt sumeritest, kes ehitasid tempeltorne kolmeastmelisena (pühendatud kolmele jumalale), ehitasid babüloonlased neid alati seitsmeastmelisena (pühendatud seitsmele jumalale) tsikuraadi rekonstruktsioon, Hans-Jörg Schmidi alusel Etemenanki (sumeri É.TEMEN.AN.KI, 'taeva ja maa nurgakivi'C. W. Ceram. Jumalad, hauakambrid, õpetlased. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, lk 288–290) oli Babüloni linnas asunud tsikuraat ehk astmiktempel.

Uus!!: Pärslased ja Etemenanki · Näe rohkem »

Fārsi provints

Fārsi provints on 1. järgu haldusüksus (provints) Iraanis.

Uus!!: Pärslased ja Fārsi provints · Näe rohkem »

Fööniks

Fööniks leekides. Illustratsioon 12. sajandi käsikirjastFööniks on rahvaluulest tuntud müütiline tulilind, kes sümboliseerib elu ja surma vaheldumist, ellu ärkamist ning surematust.

Uus!!: Pärslased ja Fööniks · Näe rohkem »

Haifa

Haifa, 1925 - 1937 Haifa on linn Iisraeli põhjaosas Vahemere rannikul, Haifa ringkonna halduskeskus.

Uus!!: Pärslased ja Haifa · Näe rohkem »

Haplogrupp R1a

Haplogrupi R1a levik Haplogrupp R1a on inimese Y-kromosomaalne haplogrupp, mis on laialt levinud Euraasias.

Uus!!: Pärslased ja Haplogrupp R1a · Näe rohkem »

Ibn Sīnā

Avicenna kuju pärsia õpetlaste paviljonis ÜRO esinduse juures Viinis Austrias Trükise esikaas Veneetsiast (1520) Avicenna mausoleum Hamadanis Iraanis Ibn Sīnā (pärsia keeles ابن سینا; läänemaailmas tuntud kui Avicenna; umbes 980 Afshana Buhhaara lähistel (praegune Usbekistan) – juuni 1037 Hamadan, Iraan) oli pärsia filosoof, arst ja luuletaja.

Uus!!: Pärslased ja Ibn Sīnā · Näe rohkem »

Iraak

Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias.

Uus!!: Pärslased ja Iraak · Näe rohkem »

Iraan

Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.

Uus!!: Pärslased ja Iraan · Näe rohkem »

Iraani ajalugu

Iraan 21. sajandil Iraani ajalugu (ehk Pärsia ajalugu) on tihedalt seotud ümberkaudsete piirkondade ajalooga, alates Egiptusest ja Mesopotaamiast ning lõpetades Kesk-Aasia ja Indiaga.

Uus!!: Pärslased ja Iraani ajalugu · Näe rohkem »

Iraani rahvad

Iraani rahvad on ajalooline etniline-lingvistiline grupp, mida ühendab iraani keelte rääkimine.

Uus!!: Pärslased ja Iraani rahvad · Näe rohkem »

Iraanlased

Iraanlased (ka pärslased) on muistsete iraani rahvaste järglased, kes peamiselt elavad tänapäeva Iraanis.

Uus!!: Pärslased ja Iraanlased · Näe rohkem »

Kīsh

Kīshi asendikaart Kīshi rand Kīsh (pärsia keeles کیش) ehk Qeys (قيس) on Iraanile kuuluv saar Pärsia lahes 19 km kaugusel mandrist.

Uus!!: Pärslased ja Kīsh · Näe rohkem »

Keenia

Keenia kaart Keenia (mööndav ka Kenya) (inglise ja suahiili keeles Kenya) on riik Aafrika idaosas.

Uus!!: Pärslased ja Keenia · Näe rohkem »

Keldid

Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.

Uus!!: Pärslased ja Keldid · Näe rohkem »

Koerad sõjas

316x316pxSõjakoertel on väga pikk ajalugu.

Uus!!: Pärslased ja Koerad sõjas · Näe rohkem »

Kreeka ajalugu

See artikkel on ülevaade Kreeka alade ja Kreeka riigi ajaloost.

Uus!!: Pärslased ja Kreeka ajalugu · Näe rohkem »

Kurdid

Kurdi mehed (1873) Kurdide asuala Kurdid on kurdi keelt rääkiv omariikluseta rahvas Ees-Aasias, põhiliselt Kurdistanis, mis on jagatud Iraagi, Iraani, Süüria ja Türgi vahel.

Uus!!: Pärslased ja Kurdid · Näe rohkem »

Kuveidi ajalugu

See artikkel käsitleb Kuveidi ajalugu.

Uus!!: Pärslased ja Kuveidi ajalugu · Näe rohkem »

Lähis-Ida ajalugu

Lähis-Ida ajalugu annab ülevaate piirkonna arengust alates Lähis-Ida arhailisest perioodist kuni tänapäevani.

Uus!!: Pärslased ja Lähis-Ida ajalugu · Näe rohkem »

Marmoreerimine

Tagakaane sisemus 1842. aastal Šotimaal ilmunud raamatust. ''Encyclopædia Britannica'', 7. väljaanne Paberi marmoreerimine, ka tilgatrükk või veepildikunst, on veepinnale kujutise loomise meetod, mille abil saab luua mustreid, mis on sarnased siledale marmorile või mõnele muule kivimile.

Uus!!: Pärslased ja Marmoreerimine · Näe rohkem »

Narva rahvastik

Narva rahvastiku artikkel annab ülevaate Narva rahvastikust läbi ajaloo.

Uus!!: Pärslased ja Narva rahvastik · Näe rohkem »

Nestoriaanlus

Nestoriaanlus on Konsantinoopoli peapiiskopist Nestoriosest (suri 450 pKr) alguse saanud kristluse suund, millest arenes välja nestoriaanlik kirik.

Uus!!: Pärslased ja Nestoriaanlus · Näe rohkem »

Nikolai Dostal

Nikolai Dostal (2016) Nikolai Nikolajevitš Dostal (vene keeles Николай Николаевич Досталь; 21. mai 1946 Moskva – 18. jaanuar 2023) oli pärsia juurtega Venemaa filmirežissöör ja stsenarist.

Uus!!: Pärslased ja Nikolai Dostal · Näe rohkem »

Pärsia Impeerium

Pärslaste iidset impeeriumi nimetatakse Pärsia impeeriumiks või Pärsia impeeriumiks, mis ulatus kohati Traakiast India loodeosa ja Egiptuseni.

Uus!!: Pärslased ja Pärsia Impeerium · Näe rohkem »

Probus

Probus (Imperator Caesar Dalmatii Marcus Aurelius Probus Augustus; sünninimi Marcus Aurelius Probus; 19. august 232 Sirmium – oktoober 282) oli Vana-Rooma keiser juulist 276 kuni surmani.

Uus!!: Pärslased ja Probus · Näe rohkem »

Rahvaste ja hõimude loend

Artikkel Rahvad ja hõimud sisaldab maailma rahvaste, hõimude ja muude etniliste rühmade mittetäielikku nimistut algul tähestiku järjekorras ja seejärel geograafiliste piirkondade kaupa.

Uus!!: Pärslased ja Rahvaste ja hõimude loend · Näe rohkem »

Rooma keisririik

Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.

Uus!!: Pärslased ja Rooma keisririik · Näe rohkem »

Saadi

Saadi (paremal) roosiaias, umbes 1645. aasta käsikiri Saadi (täisnimega Abu Moḥammad Mošarref ad-Din Moṣleḥ bin ʿAbd-Allāh bin Mošarref Širāzi; umbes 1210 – 1292) oli pärsia luuletaja ja müstik.

Uus!!: Pärslased ja Saadi · Näe rohkem »

Sahra Wagenknecht

Sahra Wagenknecht (2023) Sahra Wagenknecht (sünninimi Sarah Wagenknecht; sündinud 16. juulil 1969 Jenas) on Saksamaa poliitik, majandusteadlane ja publitsist.

Uus!!: Pärslased ja Sahra Wagenknecht · Näe rohkem »

Sakarya provints

Sakarya provints on provints Türgis Marmara piirkonnas Musta mere ääres.

Uus!!: Pärslased ja Sakarya provints · Näe rohkem »

Sallasili lahing

Sallasili lahing (araabia keeles معركة ذات السلاسل; ka kettide lahing) oli aprillis 633 toimunud lahing araablaste Rashiduni Kalifaadi ja pärslaste Sassaniidide Riigi vahel.

Uus!!: Pärslased ja Sallasili lahing · Näe rohkem »

Süüfilis

Süüfilis ehk luues ehk prantsuse haigus (ladina keeles syphilis, morbus gallicus, lues venerea) on peamiselt inimestel esinev infektsioonhaigus, pikka aega kestev põletikuline seisund, mis võib avalduda nii kliiniliselt aktiivse haiguse kui latentse nakkusena ja mille tekitajaks on bakter Treponema pallidum pallidum.

Uus!!: Pärslased ja Süüfilis · Näe rohkem »

Süüria

Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.

Uus!!: Pärslased ja Süüria · Näe rohkem »

Surematud (Ahhemeniidide riik)

Fragment bareljeefist Dareios I palee seintelt Susas, mis kujutab "Pärsia surematuid". Glasuuritud tellis. Umbes 510 eKr. Pergamoni muuseum, Berliin "Surematud" (kreeka keeles Ἀθάνατοι, pärsia keeles سپاه جاودان) või "Pärsia surematud" või "Kümme tuhat surematut" oli Ahhemeniidide riigi sõjaväe eliitväeosa, milles oli 10 000 sõjameest.

Uus!!: Pärslased ja Surematud (Ahhemeniidide riik) · Näe rohkem »

Suurmogulite riik

Suurmogulite riik oli aastatel 1526–1857 Hindustani poolsaarel eksisteerinud kuningriik, mida valitses mongolite ja tšagatai-turgi päritolu dünastia.

Uus!!: Pärslased ja Suurmogulite riik · Näe rohkem »

Teheran

Teherani kliimadiagramm Teheran (pärsia keeles تهران Tehrān) on Iraani pealinn.

Uus!!: Pärslased ja Teheran · Näe rohkem »

Teherani provints

Teherani provints on 1. järgu haldusüksus (provints) Iraanis.

Uus!!: Pärslased ja Teherani provints · Näe rohkem »

Termopüülid

Termopüülid (vanakreeka keeles 'soojad väravad') oli kitsastee Kesk-Kreekas, Lamiast lõunas, Kallidromoni mäestiku ja Mailise lahe soise lõunaranniku vahel.

Uus!!: Pärslased ja Termopüülid · Näe rohkem »

Vana-Kreeka

Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.

Uus!!: Pärslased ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »

Variserid

Variserid (heebrea sõnast, mis tähendab 'eraldatud') oli juutide Teise Templi aegne religioosne rühmitus, mis pidas tähtsaks nii Pühakirja (Toora) kui ka suulise pärimuse täpset järgmist.

Uus!!: Pärslased ja Variserid · Näe rohkem »

Vesipiip

center Vesipiip on ühe või mitme haruga suitsetamisseadeldis (piip), milles suitsu jahutatakse vees.

Uus!!: Pärslased ja Vesipiip · Näe rohkem »

Zheng He

Zheng He monument Malaisias Zheng He (hiina lihtsustatud kirjas 郑和; hiina traditsioonilises kirjas 鄭和; pinyin'is Zhèng Hé; Wade'i-Gilesi transkriptsioonis Cheng Ho; sünninimi 馬和 Mǎ Hé. Tuntud ka kui 馬三寶 / 马三宝; pinyin'is Mǎ Sānbǎo, araabia ja pärsia keeles حاجی محمود شمس Hajji Mahmud Shams; 1371–1435) oli Hiina meresõitja, maadeavastaja, diplomaat ja admiral, kes juhtis 1405–1433 toimunud merereise Kagu-Aasiasse, Lõuna-Aasiasse ja Ida-Aafrikasse.

Uus!!: Pärslased ja Zheng He · Näe rohkem »

1037

1037.

Uus!!: Pärslased ja 1037 · Näe rohkem »

546 eKr

Aasta 546 eKr enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.

Uus!!: Pärslased ja 546 eKr · Näe rohkem »

600

Sajandid: 5. sajand - 6. sajand - 7. sajand Kümnendid: 550. aastad 560. aastad 570. aastad 580. aastad 590. aastad - 600. aastad - 610. aastad 620. aastad 630. aastad 640. aastad 650. aastad Aastad: 595 596 597 598 599 - 600 - 601 602 603 604 605.

Uus!!: Pärslased ja 600 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »