Kiiremini kui brauser!
17 suhted: Auksiinid, Õhulõhe, Botaanika mõisteid, C4-taimed, Franz Julius Ferdinand Meyen, Kambium, Kloroplast, Kude, Leht, Nulg, Parenhüüm, Püsikude, Tolmukaniit, Tolmukas, Turbasammal, Vars, Zymoseptoria tritici.
Auksiinid
Indool-3-äädikhape (IAA), mis on levinuim auksiin taimedes Auksiinid on taimehormoonide klass, millel on morfogeenitaolised omadused.
Uus!!: Põhikude ja Auksiinid · Näe rohkem »
Õhulõhe
skaneeriva elektronmikroskoobi foto Õhulõhe ristlõige Õhulõhe on taime lehe (ka puitumata varre, leherootsu, õie kroonlehe) epidermis asuv poor, mis kontrollib taime gaasivahetust.
Uus!!: Põhikude ja Õhulõhe · Näe rohkem »
Botaanika mõisteid
Siin on loetletud botaanika, sealhulgas taimeanatoomia ja taimemorfoloogia olulisemaid mõisteid.
Uus!!: Põhikude ja Botaanika mõisteid · Näe rohkem »
C4-taimed
C4-taimed on taimed, mis on kohastunud süsihappegaasi halva kättesaadavusega atmosfäärist ja ei liida seda Calvini tsüklisse otse õhust.
Uus!!: Põhikude ja C4-taimed · Näe rohkem »
Franz Julius Ferdinand Meyen
Meyeni raamatu "Ueber die neuesten Fortschritte der Anatomie und Physiologie der Gewächse" esikaas Franz Julius Ferdinand Meyen (28. juuni 1804 Tilsit – 2. september 1840 Berliin) oli saksa botaanik.
Uus!!: Põhikude ja Franz Julius Ferdinand Meyen · Näe rohkem »
Kambium
Kambium (varasemas eesti keeles ka mähk; ladina cambium) on paljude kaheiduleheliste taimede ja okaspuude külgmine algkude (lateraalne meristeem), mis võimaldab neil jämedus- ehk teiskasvu.
Uus!!: Põhikude ja Kambium · Näe rohkem »
Kloroplast
Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.
Uus!!: Põhikude ja Kloroplast · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Põhikude ja Kude · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Põhikude ja Leht · Näe rohkem »
Nulg
Bulgaaria nulu terve ja laiali pudenenud käbi Nulg (Abies) on okaspuulaadsete seltsi männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.
Uus!!: Põhikude ja Nulg · Näe rohkem »
Parenhüüm
Parenhüüm (ladina parenchyma) on selgrootutel ja selgroogsetel loomadel mitmete (parenhümatoossete) siseelundite talitlev kude, mis koosneb spetsiifilise elundi teatud kindlate põhifunktsioonidega rakkudest.
Uus!!: Põhikude ja Parenhüüm · Näe rohkem »
Püsikude
Püsikoed on taime algkoest diferentseerunud koed.
Uus!!: Põhikude ja Püsikude · Näe rohkem »
Tolmukaniit
Tolmukaniit (ladina filamentum) on tolmuka üks kahest põhiosast (teine on tolmukapea).
Uus!!: Põhikude ja Tolmukaniit · Näe rohkem »
Tolmukas
Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.
Uus!!: Põhikude ja Tolmukas · Näe rohkem »
Turbasammal
Turbasammal ehk sfagnum (Sphagnum) on lehtsammaltaimede hõimkonda kuuluv perekond.
Uus!!: Põhikude ja Turbasammal · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Põhikude ja Vars · Näe rohkem »
Zymoseptoria tritici
Zymoseptoria tritici on kottseente (Ascomycota) hõimkonda kuuluv hemibiotroofne seen, mis põhjustab helelaiksust nisul.
Uus!!: Põhikude ja Zymoseptoria tritici · Näe rohkem »
