20 suhted: Aabenraa, Aabenraa vald, Als, ß, Christian X, Jacob Eduard Petersen, Jüütimaa, Lõuna-Jüütimaa maakond, Lihavõttekriis, Preisimaa provintsid, Sønderborg, Schleswig-Holstein, Schleswigi hertsogkond, Taani, Taani keel, Taani Kuningriik, Taani Monarhia, Taani põhiseadus, Teras, Viikingiaeg.
Aabenraa
Raekoda Sankt Nicolai kirke pisi Aabenraa (taanikeelne paralleelnimi Åbenrå, saksa keeles Apenrade) on linn Taanis Lõuna-Taani piirkonnas Põhja-Schleswigi idarannikul Väike-Belti avaneva kitsa Läänemere lahe Aabenraa lahe sopis, Aabenraa valla keskus.
Uus!!: Põhja-Schleswig ja Aabenraa · Näe rohkem »
Aabenraa vald
Aabenraa vald (taanikeelne ametlik nimi Aabenraa Kommune, taanikeelne paralleelnimi Åbenrå Kommune) on vald Taanis Lõuna-Taani piirkonnas, Saksamaa piiri ääres Flensburgist põhja pool.
Uus!!: Põhja-Schleswig ja Aabenraa vald · Näe rohkem »
Als
pisi Sønderborgi sadam Als on Läänemere saar, mis kuulub Taanile.
Uus!!: Põhja-Schleswig ja Als · Näe rohkem »
ß
ß-täht eri šriftides email-tänavasiltidel ß (saksakeelsed nimetused Eszett ('ess-zee'), scharfes S ('terav S') on täht saksa tähestikus. See on konsonanditäht, mida kasutatakse helitu alveolaarse frikatiivi /s/ märkimiseks. Algselt oli see pika ja lühikese s-i või pika s-i ja z-i ligatuur. Saksa keeles kasutatakse selle kohta veel nimetusi Straßen-S ('sõna Straße S'), Buckel-S ('küüru-S'), Ringel-S ('rõnga-S'), Rucksack-S ('seljakoti-S'), Dreierles-S ('kolmekese-S') ja Doppel-S ('topelt-S'; Šveitsis). Viimane väljend tähistab väljaspool Šveitsi (ja osalt ka Šveitsis) täheühendit ss. ß-tähte kasutatakse tänapäeval ainult saksa keeles. Šveitsis ja Liechtensteinis seda märki ei tarvitata. Saksakeelsetel vähemustel Belgias, Põhja-Schleswigis ja Lõuna-Tiroolis kehtivad samad reeglid nagu Saksamaal, Austrias ja Luksemburgis. ſs-ligatuur oli 18. sajandini kasutusel ka teistes keeltes.
Uus!!: Põhja-Schleswig ja ß · Näe rohkem »
Christian X
Christian X Christian X oma abikaasaga Christian X (26. september 1870 Charlottenlundi loss – 20. aprill 1947 Amalienborgi loss, Kopenhaagen) oli 1912.
Uus!!: Põhja-Schleswig ja Christian X · Näe rohkem »
Jacob Eduard Petersen
Jacob Eduard Petersen (15. aprill / 27. aprill 1814 Schleswig – 19. oktoober 1882 Vonsbek) oli saksa, Eesti, Rootsi ja Taani vaimulik.
Uus!!: Põhja-Schleswig ja Jacob Eduard Petersen · Näe rohkem »
Jüütimaa
Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.
Uus!!: Põhja-Schleswig ja Jüütimaa · Näe rohkem »
Lõuna-Jüütimaa maakond
Lõuna-Jüütimaa oli aastatel 1970–2006 maakond Taanis Jüütimaal.
Uus!!: Põhja-Schleswig ja Lõuna-Jüütimaa maakond · Näe rohkem »
Lihavõttekriis
Kuningas Christian X 1925. aastal Lihavõttekriis oli põhiseaduslik kriis Taanis 1920.
Uus!!: Põhja-Schleswig ja Lihavõttekriis · Näe rohkem »
Preisimaa provintsid
12 Preisimaa provintsi 1895. aasta kaardil Preisimaa provintsid moodustasid peamised Preisi kuningriigi haldusüksused pärast Preisimaa reforme.
Uus!!: Põhja-Schleswig ja Preisimaa provintsid · Näe rohkem »
Sønderborg
Sønderborgi sadam. Sønderborg, paremal loss Sønderborg (saksa keeles Sonderburg) on linn Taanis Lõuna-Taani piirkonnas Flensburgi lahe ääres Saksamaa piiri lähedal, Sønderborgi valla keskus.
Uus!!: Põhja-Schleswig ja Sønderborg · Näe rohkem »
Schleswig-Holstein
Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.
Uus!!: Põhja-Schleswig ja Schleswig-Holstein · Näe rohkem »
Schleswigi hertsogkond
Schleswigi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schleswig, taani keeles Hertugdømmet Slesvig, anglosaksi keeles Sliaswic) oli Taani kuninga vasallriik 1866.
Uus!!: Põhja-Schleswig ja Schleswigi hertsogkond · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Põhja-Schleswig ja Taani · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Põhja-Schleswig ja Taani keel · Näe rohkem »
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Uus!!: Põhja-Schleswig ja Taani Kuningriik · Näe rohkem »
Taani Monarhia
Taani Monarhia (taani keeles det Danske Monarki) oli Taani kuninga valdused 1536–1864.
Uus!!: Põhja-Schleswig ja Taani Monarhia · Näe rohkem »
Taani põhiseadus
Taani 1849. aastal vastu võetud põhiseaduse esileht Taani põhiseadus (taani keeles Danmarks Riges Grundlov) on Taani Kuningriigi põhiseadus.
Uus!!: Põhja-Schleswig ja Taani põhiseadus · Näe rohkem »
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Uus!!: Põhja-Schleswig ja Teras · Näe rohkem »
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).