Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Põhjaeesti murded

Index Põhjaeesti murded

Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.

50 suhted: Adrian Virginius, Ale, Alutaguse murre, Arnold Knüpffer (1777–1843), Aun, Eesti, Eesti keel, Eesti keele ajalugu, Eesti keelepoliitika, Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, EP (täpsustus), Hakk (viljakoristus), Hapurokk, Heinrich Göseken, Kahv, Kangareha, Kapp (anum), Keskmurde kirderühm, Keskmurre, Kirderanniku murded, Kirderannikumurde idarühm, Kolk, Läänemeresoome keelte lõunarühm, Läänemurre, Lännik, Lendva, Liivi keel, Lokatiiv, Murderühm, Paater, Paistekakk, Pang, Põhjaeesti hõimumurre, Põld, Peamurre, Piiblikeel, Pikk-kuub, Pilakujalg, Rannamurre, Rõuk, Ruhi, Saarte murre, Sakala, Sepikoda, Suveköök, Tõlkimine, Vadja keel, Vadjalased, Vanker, Vetukad.

Adrian Virginius

Adrian Virginiuse mälestuskivi Kambja kiriku kõrval Adrian Virginius (ka Adrian Verginius, Adrian Vergin, Adrian Virgin; 20. november/30. november 1663 Kambja – 27. juuni/8. juuli 1706 Tartu) oli eesti vaimulik (Puhja ja Otepää pastor), piiblitõlkija ja eesti kirjakeele arendaja.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Adrian Virginius · Näe rohkem »

Ale

Telkkämäki looduskaitseala, Kaavi vald, Soome (2013). Ale (ka aletegemine, aletamine, aletegu, alepõllundus, saarte murdes ja mulgi murdes saat, põhja- ja lõunaeesti murretes ka sõõrd) on põllumaa saamine metsa maharaiumise, metsamaa põletamise ning selle tuhaga maa väetamise teel.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Ale · Näe rohkem »

Alutaguse murre

Alutaguse murre (ka kirdemurre) on Virumaa kirdeosas Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde idarühma arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde viru murrakute, idamurde ja kirdepoolsete läänemeresoome keeltega.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Alutaguse murre · Näe rohkem »

Arnold Knüpffer (1777–1843)

Kadrina pastor Arnold Friedrich Johann Knüpffer Arnold Friedrich Johann Knüpffer (5. juuli (vkj. 24. juuni) 1777 Juuru kirikumõis, Harjumaa – 15. oktoober (vkj. 3. oktoober) 1843 Kadrina, Virumaa) oli Eestimaa vaimulik, rahvaluule- ja keeleuurija.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Arnold Knüpffer (1777–1843) · Näe rohkem »

Aun

Aun (põhjaeesti murretes ka rõuk, Saaremaal ja läänemurdes mügam) on kaarjas või piklik maale paigaldatud kuhik" Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Aun · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Eesti keel · Näe rohkem »

Eesti keele ajalugu

Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Eesti keele ajalugu · Näe rohkem »

Eesti keelepoliitika

Eesti keelepoliitika kuulub Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Eesti keelepoliitika · Näe rohkem »

Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte

"Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" (originaalpealkirjaga "Ehstnische Sprachlehre fuer beide Hauptdialekte, den revalschen und doerptschen; nebst einem vollstaendigen Woerterbuch") on 1780 ilmunud August Wilhelm Hupeli sõnaraamat, mis sisaldab lõunaeesti ja põhjaeesti keele sõnavara.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte · Näe rohkem »

EP (täpsustus)

EP on.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja EP (täpsustus) · Näe rohkem »

Hakk (viljakoristus)

Hakk on püsti asetatud viljavihkude kuhilas põllul.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Hakk (viljakoristus) · Näe rohkem »

Hapurokk

Hapurokk (põhjaeesti murdes rokk, kirnurokk, piimarokk, kirnupiim, Tartu- ja Võru murdes jüvä, ivä, iväleem, ivärokk) oli vanasti Eestis tarvitatud nõrgalt hapendatud jahujook.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Hapurokk · Näe rohkem »

Heinrich Göseken

Heinrich Göseken vanem (13. aprill 1612 Hannover – 4. detsember (vkj 24. november) 1681 Kullamaa) oli saksa päritolu Eestimaa vaimulik kirja- ja keelemees.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Heinrich Göseken · Näe rohkem »

Kahv

Kahv Kahv (Saaremaal, läänemurdes, kirderanniku murdes haam, põhjaeesti murretes ja kirderanniku murdes natt) on kalapüügivahend, millega kala veest välja tõstetakse.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Kahv · Näe rohkem »

Kangareha

Kangareha (murdekeeles ka käärisuga, käärsuga, põhjaeesti murdes reekamm) oli kangakudumisel kasutatud hõredate puupiidega (vahed 2–3 cm) 1,2–1,5 m pikkune suga.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Kangareha · Näe rohkem »

Kapp (anum)

Kapp (Saaremaal, läänemurdes ja lõunaeesti murretes kipp, Hiiumaal ja lõunaeesti murretes käsik, põhjaeesti murretes kibu) on ümarapõhjaline pealt laienev kaaneta puunõuEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Kapp (anum) · Näe rohkem »

Keskmurde kirderühm

Keskmurde kirderühm Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg "Eesti murded ja kohanimed", Tallinn 2002, lk 53 on Virumaal ja Harjumaal kõneldud põhjaeesti keskmurde murrakurühm.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Keskmurde kirderühm · Näe rohkem »

Keskmurre

Põhjaeesti keskmurre on eesti keele murre, mida on räägitud Harjumaal (v.a Jõelähtme ja Kuusalu rannas), Virumaa lääneosas (v.a Haljala jm rannas), Lõuna-Järvamaal Peetri kihelkonnas, Põhja-Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas ja Põhja-Tartumaal Laiuse, Kursi, Äksi ja Palamuse kihelkonnas.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Keskmurre · Näe rohkem »

Kirderanniku murded

Kirderanniku murded (ka: kirderanniku murderühm, kirderannikumurre; varem ka: põhjaeesti rannamurre) on üks kolmest eesti murderühmast (teised kaks on lõunaeesti murderühm ja põhjaeesti murderühm).

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Kirderanniku murded · Näe rohkem »

Kirderannikumurde idarühm

Kirderannikumurde idarühm on ühe käsitluse järgi Alutagusel ning põhja- ja idapoolses Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde murrakurühm.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Kirderannikumurde idarühm · Näe rohkem »

Kolk

Kolk (Põhja-Eesti murretes ka venglikaigas) oli tiisli eesotsas olev põikpuu, mille külge rakendati kas kaks hobust või kaks härga.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Kolk · Näe rohkem »

Läänemeresoome keelte lõunarühm

Läänemeresoome keelte lõunarühm on sarnaste erijoontega läänemeresoome keelte grupp.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Läänemeresoome keelte lõunarühm · Näe rohkem »

Läänemurre

Läänemurre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Lääne- ja Edela-Eestis.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Läänemurre · Näe rohkem »

Lännik

Lännik (põhjaeesti murretes: pütt; Saaremaal: pang; rannikumurdes pütik) on rahvapärane laudnõu, mis on ümara põhjaga ülalt laienev, väikeste kõrvade, kaane ja kandesangaga kaane küljes.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Lännik · Näe rohkem »

Lendva

Lendva (ka äkiline, rabandus, rabatis, läbilööja jms) on sellise terava valu rahvapärane nimetus, mis tekib äkki kas nimmepiirkonnas (lumbaago) või mujal.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Lendva · Näe rohkem »

Liivi keel

Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Liivi keel · Näe rohkem »

Lokatiiv

Lokatiiv (lühend loc) on tegevuse aega või kohta väljendav kääne.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Lokatiiv · Näe rohkem »

Murderühm

Murderühm ühendab hääliku ja grammatilise põhistruktuuri poolest sarnaseid murdeid.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Murderühm · Näe rohkem »

Paater

Paater on etnograafias mitmest helme ja kannaga hõberahade reast koosnev kaelaehe eesti rahvarõivastel; kaelaraha.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Paater · Näe rohkem »

Paistekakk

Paistekakk on ahjusuus tule paistel küpsetatud väike leivake.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Paistekakk · Näe rohkem »

Pang

Täis ja tühi pang Pang (põhjaeesti murretes ämber, saarte murdes ja läänemurdes raand) oli eesti etnograafias 10–15 toobine (u 12–20 liitrine) sangaga veenõu, millel puudus kaas.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Pang · Näe rohkem »

Põhjaeesti hõimumurre

Põhjaeesti hõimumurre (ka põhjaeesti hõimukeel, põhjaeesti keel) on Põhja-Eestis kõneldud läänemeresoome keelekuju.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Põhjaeesti hõimumurre · Näe rohkem »

Põld

Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Põld · Näe rohkem »

Peamurre

Peamurre on mingi keeleala (nt Eesti) murderühmi koondav üksus.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Peamurre · Näe rohkem »

Piiblikeel

Piiblikeel on kristlikus pühakirjas Piiblis kasutatav keel, mis kristliku kultuuriruumi keeltes moodustab tavaliselt omaette keelekihi ja traditsiooni, mis on oluline nii üld- ja kirjakeele kujunemise seisukohalt kui ka kultuurilooliselt.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Piiblikeel · Näe rohkem »

Pikk-kuub

Pikk-kuub (põhjaeesti murdes kuub, Saaremaal ja Pärnumaal vammus, Hiiumaal jäku, lõunaeesti murdes ka särk) oli paksust villasest riidest meeste ja naiste ülerõivas, mis ulatus poole sääreniEesti rahvakultuuri leksikon (2. trükk).

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Pikk-kuub · Näe rohkem »

Pilakujalg

Pilakujalg, ka tulejalg (samuti peerujalg põhjaeesti murretes; pirrupiht lõunaeesti murretes; aga ka pirrujaak, tulehammas, tulerind jne) oli eriline tulejalg peergude kinnitamiseks.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Pilakujalg · Näe rohkem »

Rannamurre

Rannamurre on Virumaa läänerannal ja Harjumaa idarannal Viru-Nigula, Haljala, Rakvere, Kadrina, Kuusalu ja Jõelähtme kihelkonna saartel ja rannikul kõneldud kirderannikumurde hulka arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde ja lõunapoolsete Soome murretega.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Rannamurre · Näe rohkem »

Rõuk

Rõuk oli vilja, heina, põhu vm koresööda järelkuivatamiseks tehtud puidust sisetoestikuga kuhilas.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Rõuk · Näe rohkem »

Ruhi

Ruhe ehk ruhi on ühest puutüvest õõnestatud paat (ühepuupaat), mis meenutab küna.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Ruhi · Näe rohkem »

Saarte murre

Saarte murre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja Kihnus ning neid nelja saart ümbritsevatel väikesaartel.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Saarte murre · Näe rohkem »

Sakala

Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Sakala · Näe rohkem »

Sepikoda

Paekivist sepikoda eksponeerituna Eesti Vabaõhumuuseumis (2006) Tusti mõisa sepikoda Soome sepikoda Sepikoda (põhjaeesti murdes ka sepapaja, paja) on endisaegne hoone, kus tehti sepatöidEesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Sepikoda · Näe rohkem »

Suveköök

Suveköök on väike elumajast eraldi asuv lahtise koldega ehitis soojal ajal söögi valmistamiseksEesti keele seletav sõnaraamat.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Suveköök · Näe rohkem »

Tõlkimine

Tõlkijate kaitsepühak Hieronymus. Michelangelo Merisi da Caravaggio, 1607. Malta Tõlkimine on teksti vahendamine ühest keelest teise.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Tõlkimine · Näe rohkem »

Vadja keel

Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Vadja keel · Näe rohkem »

Vadjalased

Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Vadjalased · Näe rohkem »

Vanker

Hobuvankrid Saksamaal Vanker (saarte ja lõunaeesti murretes rattad) on harilikult veolooma(de)ga veetav kahe või nelja rattaga veok.

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Vanker · Näe rohkem »

Vetukad

Vetukas (ka vettokas või vedugas) oli põhjaeesti murretes teatud suur labakinnas (mitmuses vetukad).

Uus!!: Põhjaeesti murded ja Vetukad · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Põhieesti murded, Põhja-Eesti murre, Põhjaeesti dialekt, Põhjaeesti murderühm, Põhjaeesti murre, Põhjaeesti peamurre, Põhjaeestimurre, Südaeesti murded.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »