Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Põhjalaius

Index Põhjalaius

pisi Põhjalaius on põhjapoolkeral asuva punkti geograafiline laius.

29 suhted: Abakala, Amuuri nulg, Aranuka, Armeenia, Šiprage, Šmidti saar, Banja Luka, Fennekrebane, Fridtjof Nansen, Geograafilised koordinaadid, Harilik hink, Harilik rästik, Harilik saagrai, Ikaalineni linn, Island, Kaer, Kivisisalik, Krki saar, Lõunalaius, Madeira saar, Mandžuuria nulg, Mets, Nisu, Pikkuim-hallhai, Riis, Riis (toiduaine), Saksamaa, Taani, Viigerhüljes.

Abakala

Abakala (Abramis ballerus, sünonüüm Ballerus ballerus) on kalaliik karpkalalaste sugukonnast latika perekonnast.

Uus!!: Põhjalaius ja Abakala · Näe rohkem »

Amuuri nulg

Amuuri nulg (Abies nephrolepis) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.

Uus!!: Põhjalaius ja Amuuri nulg · Näe rohkem »

Aranuka

Aranuka kaart Aranuka on Kiribatile kuuluv atoll Mikroneesias Gilberti saarestikus.

Uus!!: Põhjalaius ja Aranuka · Näe rohkem »

Armeenia

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.

Uus!!: Põhjalaius ja Armeenia · Näe rohkem »

Šiprage

Šiprage on asula Bosnias ja Hertsegoviinas Serblaste Vabariigis Kotor Varoši vallas.

Uus!!: Põhjalaius ja Šiprage · Näe rohkem »

Šmidti saar

Šmidti saare asukoht Šmidti saar (vene остров Шмидта) on Venemaale kuuluv saar Kara meres Severnaja Zemlja saarestiku loodeosas.

Uus!!: Põhjalaius ja Šmidti saar · Näe rohkem »

Banja Luka

Vaade linnale ümbritsevatelt mägedelt Banja Luka on Bosnia ja Hertsegoviina suuruselt teine linn, Serblaste Vabariigi pealinn ja Banja Luka valla keskus.

Uus!!: Põhjalaius ja Banja Luka · Näe rohkem »

Fennekrebane

Fennekrebane ehk fennek ehk kõrberebane (Vulpes zerda) on koerlaste sugukonda rebase perekonda kuuluv kiskjaline.

Uus!!: Põhjalaius ja Fennekrebane · Näe rohkem »

Fridtjof Nansen

Fridtjof Nansen (10. oktoober 1861 Store Frøen Christiania (Oslo) lähedal – 13. mai 1930 Lysaker Oslo lähedal) oli Norra teadlane, riigimees ning maadeavastaja.

Uus!!: Põhjalaius ja Fridtjof Nansen · Näe rohkem »

Geograafilised koordinaadid

Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid.

Uus!!: Põhjalaius ja Geograafilised koordinaadid · Näe rohkem »

Harilik hink

Harilik hink (Cobitis taenia) on hinklaste sugukonda hinkude perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Põhjalaius ja Harilik hink · Näe rohkem »

Harilik rästik

Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.

Uus!!: Põhjalaius ja Harilik rästik · Näe rohkem »

Harilik saagrai

Harilik saagrai (Pristis pristis) on kõhrkalade klassi kuuluv kalaliik.

Uus!!: Põhjalaius ja Harilik saagrai · Näe rohkem »

Ikaalineni linn

Ikaalinen on linnaks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus Soomes Pirkanmaa maakonnas.

Uus!!: Põhjalaius ja Ikaalineni linn · Näe rohkem »

Island

Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Uus!!: Põhjalaius ja Island · Näe rohkem »

Kaer

Valminud kaerapõld Kaeraterad Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili.

Uus!!: Põhjalaius ja Kaer · Näe rohkem »

Kivisisalik

Kivisisalik Kiievis 2017. aastal Kivisisalik (Lacerta agilis) on sisaliklaste sugukonda kuuluv roomaja.

Uus!!: Põhjalaius ja Kivisisalik · Näe rohkem »

Krki saar

Krki asendikaart Krki kaart Krk (itaalia keeles Veglia, saksa keeles varem Vegl) on Horvaatiale kuuluv saar Dalmaatsia saarestikus Aadria meres.

Uus!!: Põhjalaius ja Krki saar · Näe rohkem »

Lõunalaius

Lõunalaius on lõunapoolkeral asuva punkti geograafiline laius.

Uus!!: Põhjalaius ja Lõunalaius · Näe rohkem »

Madeira saar

Madeira saar on Madeira saarestiku suurim saar.

Uus!!: Põhjalaius ja Madeira saar · Näe rohkem »

Mandžuuria nulg

Mandžuuria nulg (Abies holophylla) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.

Uus!!: Põhjalaius ja Mandžuuria nulg · Näe rohkem »

Mets

Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).

Uus!!: Põhjalaius ja Mets · Näe rohkem »

Nisu

Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.

Uus!!: Põhjalaius ja Nisu · Näe rohkem »

Pikkuim-hallhai

Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus) on hallhailaste sugukonda kuuluv suur hai, kes elutseb troopiliste ja mõõdukalt soojade merede avaveeosas.

Uus!!: Põhjalaius ja Pikkuim-hallhai · Näe rohkem »

Riis

Väliskestaga riisiterad (''Oryza glaberrima'') Üleujutatud riisipõllud Riisitaimede istutamine Riisipõldude pühvlitega harimine Indoneesias Riisi kuivatamine pärast koristust Riisipõllud mäenõlvadel Erinevad riisisordid Riis (Oryza) on kõrreliste sugukonda kuuluvate taimede perekond.

Uus!!: Põhjalaius ja Riis · Näe rohkem »

Riis (toiduaine)

Riis on samanimelise taime terad.

Uus!!: Põhjalaius ja Riis (toiduaine) · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Põhjalaius ja Saksamaa · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Põhjalaius ja Taani · Näe rohkem »

Viigerhüljes

Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes.

Uus!!: Põhjalaius ja Viigerhüljes · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »