Sisukord
79 suhted: Abja mõis, Õigeusu kirik Eestis, Berg (Kandla), Eesti haldusjaotus, Eesti maatragunieskadron, Eesti varauusaeg, Eestimaa konsistoorium, Eestimaa kubermang, Erastvere lahing, Georg Johan Maydell, Gootide reduut, Gustav Reinhold Skogh, Haabneeme mõis, Habaja mõis, Harjumägi, Harku kapitulatsiooniakt, Harku mõis, Hastfer, Heinrich Johan von Brandt, Hopneri maja, Jaanilinna linnus, Jakob Heinrich von Schwengelm, Jõgise mõis, Jootme mõis, Juuru kirikumõis, Katk Põhjasõja ajal, Keila ajalugu, Kohtla mõis, Kopli mõis, Kuressaare kreis, Läänemaa jalaväerügement, Läsna-Valgejõe lahing, Lihula mõis, Lilleküla, Lindamägi, Maakohus, Mäetaguse mõis, Narva bastionid, Narva kindlus, Narva lahing (1700), Narva piiramine (1700), Paide ajalugu, Pärnu ajalugu, Pärnu Eliisabeti kogudus, Põhjasõda, Rahkla mõis (Simuna), Rakvere ordulinnus, Rootsi aeg, Rootsi aukonsulaat Narvas, Saare mõis (Noarootsi), ... Laienda indeks (29 rohkem) »
Abja mõis
Abja mõisa peahoone Abja mõis (saksa keeles Abia) oli rüütlimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaal.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Abja mõis
Õigeusu kirik Eestis
Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakirik Tallinnas Pühtitsa Jumalaema Uinumise stauropegiaalse naiskloostri peakirik Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna katedraalkirik Tallinnas Õigeusu kirik Eestis on tegutsenud Eesti territooriumil sajandeid, õigeusu preestrid ja kogudused tegutsesid Eesti aladel juba alates 11.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Õigeusu kirik Eestis
Berg (Kandla)
Berg (saksa keeles Berg a. d. H. Kandel, ′Berg Kandla kojast′, eristamaks neid teistest Bergi-nimelistest suguvõsadest), varem dem Berge, Rootsis tuntud kui Berch on täpselt teadmata päritolu põlisaadlisuguvõsa.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Berg (Kandla)
Eesti haldusjaotus
Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Eesti haldusjaotus
Eesti maatragunieskadron
Eesti maatragunieskadron (rootsi k. Estländsk landtdragonskvadron) oli 1700–1701 tegutsenud Rootsi ratsaväeüksus, mis kuulus Wolmar Anton von Schlippenbachi armeesse ning osales Põhjasõja ajal Eesti sõjategevuses.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Eesti maatragunieskadron
Eesti varauusaeg
dominioonid 1658. aastal Eesti varauusaeg on Eesti ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Eesti varauusaeg
Eestimaa konsistoorium
Eestimaa konsistoorium (ka Eestimaa provintsiaalkonsistoorium) oli 17. sajandi keskpaigast 1919.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Eestimaa konsistoorium
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Eestimaa kubermang
Erastvere lahing
Erastvere lahing peeti 9. jaanuaril 1702 (vana kalendri järgi 29. detsembril 1701) Rootsi ja Vene tsaaririigi vägede vahel Põlvamaal Erastvere lähedal.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Erastvere lahing
Georg Johan Maydell
Georg Johan Maydell (1648–maeti 1709) oli Rootsi sõjaväelane (jalaväekindral) ning Edise mõisnik.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Georg Johan Maydell
Gootide reduut
Gootide reduut on Põhjasõja ajal Toompea lääneküljel 1704.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Gootide reduut
Gustav Reinhold Skogh
Gustav Reinhold Skogh (1692–1739) oli Rootsi sõjaväelane ja ooberst, kes sõdis Põhjasõjas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Gustav Reinhold Skogh
Haabneeme mõis
Haabneeme mõis (saksa keeles Habbinem) oli eramõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 29.01.2016).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Haabneeme mõis
Habaja mõis
Habaja mõisa peahoone Habaja mõis (saksa keeles Habbat) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Habaja mõis
Harjumägi
Jaani kirikule Harjumägi on Ingeri bastionile kujundatud haljasala (park), mis asub Tallinna kesklinnas Vanalinna asumis Toompea tänava, Komandandi tee, Kaarli puiestee ja Vabaduse väljaku vahel, Toompeast kagus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Harjumägi
Harku kapitulatsiooniakt
Harku kapitulatsiooniakt (ka Harku kapitulatsioon, lühemalt kapitulatsioonid, ka niinimetatud Harku rahu) oli 29.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Harku kapitulatsiooniakt
Harku mõis
Mõisa peahoone Peahoone Harku mõis (saksa keeles Hark) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Harku mõis
Hastfer
Hastfer, varem Haversforde (vene keeles Гастфер, rootsi keeles ka Hastfehr) oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Hastfer
Heinrich Johan von Brandt
Heinrich Johan von Brandt (1653–1735) oli Rootsi sõjaväelane, ooberst ja Liivimaa mõisnik, kes osales Põhjasõjas ning juhatas seal Saaremaa maatragunieskadroni.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Heinrich Johan von Brandt
Hopneri maja
Hopneri maja Hopneri maja on aadressil Raekoja plats 18 / Vanaturu kael 3 asuv hoone Tallinnas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Hopneri maja
Jaanilinna linnus
Jaanilinna vapp 17. sajandist Jaanilinna linnus (soome keeles Iivananlinna, vene keeles Ивангородская крепость) on linnus Ingerimaal Narva jõe paremal kaldal Jaanilinnas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Jaanilinna linnus
Jakob Heinrich von Schwengelm
Jakob Heinrich von Schwengelm (1669–1710) oli Rootsi sõjaväelane, kes osales Põhjasõjas ja oli Pärnu garnisoni komandant.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Jakob Heinrich von Schwengelm
Jõgise mõis
Jõgise mõis (saksa keeles Jöggis) oli eramõis Valjala kihelkonnas Saaremaal.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Jõgise mõis
Jootme mõis
Jootme mõisa peahoone (jaanuar 2019) Jootme mõisa peahoone (oktoober 2018) Jootme mõisa park (oktoober 2018) Jootme mõis (saksa keeles Jotma) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Jootme mõis
Juuru kirikumõis
Juuru kirikumõis (saksa keeles Pastorat Jörden) oli kirikumõis Juuru kihelkonnas Harjumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Juuru kirikumõis
Katk Põhjasõja ajal
Põhjasõja ajal kannatas enamik Baltimaade ja Kesk-Euroopa idaosa linnade ja alade elanikke katkupuhangu all.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Katk Põhjasõja ajal
Keila ajalugu
Keila ala kerkis merest umbkaudu 8000 aastat tagasi ning asub Põhja-Eesti lavamaal.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Keila ajalugu
Kohtla mõis
Kohtla mõis (saksa keeles Kochtel) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Kohtla mõis
Kopli mõis
Kopli mõis (ka Telliskopli mõis; saksa keeles Ziegelkoppel) oli Tallinna linnamõis Harjumaal, Kopli poolsaarel.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Kopli mõis
Kuressaare kreis
Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Kuressaare kreis
Läänemaa jalaväerügement
Läänemaa jalaväerügement (rootsi k. Estländskt infanteriregement af Wikiska kretsen) oli 1701–1710 tegutsenud Rootsi jalaväeüksus, mis osales Põhjasõja Eestis toimunud sõjategevuses.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Läänemaa jalaväerügement
Läsna-Valgejõe lahing
Valgejõel vangi langenud Eestimaa aadlilipu ülem ooberst Fritz Wachtmeister (u 1646–1723) pärast Venemaalt naasmist Läsna-Valgejõe lahing oli tõrjelahing Põhjasõjas, mis peeti 16.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Läsna-Valgejõe lahing
Lihula mõis
Lihula mõisa härrastemaja Lihula mõis (saksa keeles Schloß Leal) oli mõis Lihula kihelkonnas Läänemaal Lihulas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Lihula mõis
Lilleküla
Lilleküla on asum Tallinnas Kristiine linnaosas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Lilleküla
Lindamägi
Lindamägi on haljasala (park) Tallinna Kesklinnas Vanalinna asumis Falgi tee ja Hirvepargi vahelisel alal, Toompeast edelasuunal.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Lindamägi
Maakohus
Maakohus on Eesti kohtusüsteemi regionaalne esimese astme kohus, kus arutatakse kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Maakohus
Mäetaguse mõis
Mäetaguse mõisa peahoone 2012. aastal Mäetaguse mõis (saksa keeles Mehntack) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Mäetaguse mõis
Narva bastionid
Fortuna Narva bastionid on Narva linna ümbritsevad Narva muldkindlustusvööndi kaitseehitised, mis peaasjalikult ehitati 17. sajandil Rootsi ajal.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Narva bastionid
Narva kindlus
Narva kindlus oli Narva linna kaitseehitis, enne seda eraldatud Narva Hermanni linnuse ja Narva vanalinna, Narva linnamüüri kaitserajatiste edasiarendus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Narva kindlus
Narva lahing (1700)
Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Narva lahing (1700)
Narva piiramine (1700)
Narva piiramine oli Põhjasõja alguses Eestis 1700.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Narva piiramine (1700)
Paide ajalugu
Paide ajalugu on ülevaade Kesk-Eesti linna Paide ajaloost.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Paide ajalugu
Pärnu ajalugu
Pärnu ajalugu on ülevaade Pärnu linna ajaloost.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Pärnu ajalugu
Pärnu Eliisabeti kogudus
EELK Pärnu Eliisabeti kogudus on luterlik kogudus Pärnus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Pärnu Eliisabeti kogudus
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Põhjasõda
Rahkla mõis (Simuna)
Rahkla mõis (saksa keeles Rachküll) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016), tänapäeva Rahkla küla lähedal Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Rahkla mõis (Simuna)
Rakvere ordulinnus
Rakvere linnus Rakvere linnus, vaade lõunast Konvendi sisehoov Rakvere linnus asub Lääne-Virumaal Rakvere Vallimäel.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Rakvere ordulinnus
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi aeg
Rootsi aukonsulaat Narvas
Rootsi aukonsulaat Narvas on Rootsi välisesindus Narvas, mille avas 18. novembril 2000 Rootsi päevade tähistamisel Rootsi tolleaegne asepeaminister Lena Hjelm-Wallen.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi aukonsulaat Narvas
Saare mõis (Noarootsi)
Saare mõisa härrastemaja, 2009 Saare mõis oli rüütlimõis Noarootsi kihelkonnas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Saare mõis (Noarootsi)
Saaremaa ajalugu
Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Saaremaa ajalugu
Schlippenbach
Schlippenbach oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Schlippenbach
Sibulaküla
Sibulaküla on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Sibulaküla
Sillamäe
Vaade Mere puiesteele ja Sillamäe rannapromenaadile Sillamäe on linn Ida-Viru maakonnas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Sillamäe
Soodla kivisild
Soodla kivisild pärast renoveerimist 2012. aastal. Foto aastast 2015 Soodla sild ehk Soodla kivisild on maanteesild Jägala–Käravete maanteel üle Jägala jõe.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Soodla kivisild
Stephan Raabe
Stephan Raabe (Rabe), Steppinsch Krauklis ehk Ronga Tehvan oli 18.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Stephan Raabe
Suursoo küla
Suursoo küla on Harjumaa aasta küla 2018, asub Harju maakonna Rae vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Suursoo küla
Tallinna ajalugu
Käesolevas artiklis käsitletakse Tallinna ajalugu.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Tallinna ajalugu
Tallinna Kaarli kirik
Kaarli kirik on uusromaani stiilis kirik Tallinna kesklinnas Kaarlimäel.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Tallinna Kaarli kirik
Tallinna piiramine (1710)
Tallinna piiramine oli Rootsi kuningriigi Eestimaa provintsi keskuse ja Tallinna kindluse sõjaline piiramine ja vallutamine Vene tsaaririigi vägede poolt Põhjasõjas 1710.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Tallinna piiramine (1710)
Tapa mõis
Tapa mõis (saksa keeles Taps) on ajaloolise haldusjaotuse järgi Järvamaal Ambla kihelkonda kuulunud mõis, mis tänapäeval jääb Lääne-Virumaa Tapa valla territooriumile.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Tapa mõis
Tartu ajalugu
Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Tartu ajalugu
Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu Jaani kirik
Tartu Jaani kirik ja selle naabruses asuv kortermaja (enne renoveerimist). Tartu Jaani kirik on keskaegne tellisgootika stiilis kirik Tartus, mis on tuntud oma terrakotafiguuride poolest.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Tartu Jaani kirik
Tartu piiramine (1704)
Tartu piiramine oli 1704 Põhjasõjas toimunud sõjaline operatsioon, mille tulemusena langes Tartu linn Rootsi kuningriigi käest Vene tsaaririigi vägede kätte.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Tartu piiramine (1704)
Taube
Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp Taube suguvõsa vabahärravapp Taube (varem Tuve ja Thuwe) (vene keeles Таубе) on Vana-Liivimaa põline vasallisuguvõsa.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Taube
Tõnismäe
Tõnismäe on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Tõnismäe
Tiigiveski
Tiigiveski oli ajalooline vesiveski Tallinnas (tänapäeva kesklinnas Keldrimäe asumis), Härjapea jõel Tiigiveski juures.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Tiigiveski
Toomhospidal
Toomhospidal oli Rootsi kuninganna Kristiina käsul rajatud ja aastatel 1652–1710 Kassisaba piirkonnas tegutsenud hoolekandeasutus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Toomhospidal
Urvaste kirik
Urvaste kirik mais 2009 pisi Urvaste Püha Urbanuse kirik on kirik Võru maakonnas Antsla vallas Kirikukülas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Urvaste kirik
Vanalinna asum
Õhuvaade Vanalinnale Vanalinn on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Vanalinna asum
Vanamõisa ülestõus
Detloff von Derfeldeni kiri, milles ta palub, et Vanamõisa sõjaväge saadetaks Vanamõisa ülestõus oli 1700.–1701.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Vanamõisa ülestõus
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Viljandi
Viru jalaväerügement
Viru jalaväerügement (rootsi keeles Estländskt infanteriregement af Wieriska kretsen) oli aastatel 1701–1704 tegutsenud Rootsi jalaväeüksus, mis osales Põhjasõjas Eesti sõjategevuses.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Viru jalaväerügement
Visusti mõis
Visusti mõis (saksa keeles Wissust) oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Visusti mõis
Viti mõis
Endine mõisa peahoone Viti mõis, ka Pöövli mõis (saksa keeles Wittenpöwel) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal, tänapäeva Viti küla lähedal Harku vallas Harju maakonnas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Viti mõis
17. sajand Eestis
17.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 17. sajand Eestis
18. sajand Eestis
18.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 18. sajand Eestis
4. juuni
4.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 4. juuni
Tuntud ka kui Põhjasõda Eestimaal, Põhjasõda Eestis.