Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Põletusmatus

Index Põletusmatus

Põletusmatus Indoneesias 2005. aastal Põletusmatus on matus, mille korral maetakse põletatult.

37 suhted: Edvards Puciriuss, Eesti viikingiaeg, Harilik angervaks, Hing, Jabara kalmed, Kõmsi, Kõmsi kivikalmed, Kellpeekrite kultuur, Kirimäe põletusmatus, Kivikirstkalme, Krematoorium, Kuralased, Kurgaan, Laossina kääbaskalmistud, Leedu rahvausund, Lehmja-Loo kivikalmed, Madi kivikalme, Maidla kivikalme, Matus, Mõigu-Peetri kivikalme, Paiküla kivikalmed, Paluküla leid, Pikk-kääbas, Proosa kivikalmistu, Puusärk, Rebala Lastekangrud, Risti tarandkalme, Saaremaa ajalugu, Siksali kalmistu, Sipa maa-alune kalmistu, Tarandkalme, Tartu Püha Maarja kirikaed, Thor, Tuluskivi, Väina liivlased, Veetee, Viltina kivikalmistu.

Edvards Puciriuss

Edvards Puciriuss (sündinud 7. augustil 1980) on läti päritolu Eesti sepiskunstnik, relva- ja turvisesepp.

Uus!!: Põletusmatus ja Edvards Puciriuss · Näe rohkem »

Eesti viikingiaeg

Eesti viikingiaeg on Eesti ajalooperiood aastatel –1050.

Uus!!: Põletusmatus ja Eesti viikingiaeg · Näe rohkem »

Harilik angervaks

Harilik angervaks (Filipendula ulmaria) on roosõieliste sugukonda angervaksa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Põletusmatus ja Harilik angervaks · Näe rohkem »

Hing

Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.

Uus!!: Põletusmatus ja Hing · Näe rohkem »

Jabara kalmed

Jabara kalmed ehk Jabara kalmistu ehk Jabara kivikalmistu (Jäbara kalmed, Jäbara kalmistu) on kalmistu Lüganuse kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Jabara külas Lüganuse vallas.

Uus!!: Põletusmatus ja Jabara kalmed · Näe rohkem »

Kõmsi

Kõmsi on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.

Uus!!: Põletusmatus ja Kõmsi · Näe rohkem »

Kõmsi kivikalmed

Kõmsi kivikalmed (ka Kõmsi tarandkalmed) asuvad Pärnu maakonnas Lääneranna vallas mõlemal pool Risti–Virtsu maanteed Kõmsi õigeusu kiriku lähedal.

Uus!!: Põletusmatus ja Kõmsi kivikalmed · Näe rohkem »

Kellpeekrite kultuur

Kellpeekrite kultuuri kõige laiem leviala ("Encyclopedia of Indo-European Culture", 1997) Kultuurile nime andnud kellpeekrite varased näited Edela-Saksamaalt (Stadtmuseum Bruchsal). Kellpeekrite kultuur oli Euroopas varasel pronksiajal levinud arheoloogiline kultuur, mis on saanud nimetuse ümberpööratud kirikukella kujuliste peekrite järgi.

Uus!!: Põletusmatus ja Kellpeekrite kultuur · Näe rohkem »

Kirimäe põletusmatus

Kirimäe põletusmatus on 1923.

Uus!!: Põletusmatus ja Kirimäe põletusmatus · Näe rohkem »

Kivikirstkalme

Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo Jõelähtme kivikirstkalmistust Kivikirstkalme oli Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.

Uus!!: Põletusmatus ja Kivikirstkalme · Näe rohkem »

Krematoorium

Krematoorium Londoni kalmistul Krematoorium ehk tuhastushoone on surnute põletamise (kremeerimise ehk tuhastamise) hoone.

Uus!!: Põletusmatus ja Krematoorium · Näe rohkem »

Kuralased

Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.

Uus!!: Põletusmatus ja Kuralased · Näe rohkem »

Kurgaan

Joonis kurgaanist Tsarski kurgaan neljandast sajandist enne Kristust. See on üks paremini säilinud kurgaane. Kertš, Krimm, Ukraina. Kurgaan (vene курган) on peamiselt sküütide ja lõunaslaavi rahvaste kalmetüüp, matuseküngas.

Uus!!: Põletusmatus ja Kurgaan · Näe rohkem »

Laossina kääbaskalmistud

Laossina kääbaskalmistud asuvad Võrumaal Setomaa vallas Tartu–Räpina–Värska maantee ümbruses Laossina küla lähedal.

Uus!!: Põletusmatus ja Laossina kääbaskalmistud · Näe rohkem »

Leedu rahvausund

Leedu rahvausundi all mõistetakse enamasti leedu hõimudel enne ristiusustamist valitsenud usundit ja mütoloogiat, mille jäljed elasid edasi ka kaua pärast maa ametlikku ristiusustamist.

Uus!!: Põletusmatus ja Leedu rahvausund · Näe rohkem »

Lehmja-Loo kivikalmed

Lehmja-Loo kivikalmed on muinaskalmed (tarandkalmed) Harju maakonnas Rae vallas (vaadatud 26.09.2015).

Uus!!: Põletusmatus ja Lehmja-Loo kivikalmed · Näe rohkem »

Madi kivikalme

Madi kivikalme Madi kivikalme on Viljandi vallas Vanamõisa külas Madi talu lähedal olev muinaskalme.

Uus!!: Põletusmatus ja Madi kivikalme · Näe rohkem »

Maidla kivikalme

Maidla kivikalme on Raplamaal Märjamaa vallas Maidla külas asuv kivikalme.

Uus!!: Põletusmatus ja Maidla kivikalme · Näe rohkem »

Matus

Kirikuõpetaja Mare Palgi pidamas matusetalitust Kose kalmistul Matus ehk matused on surnu ärasaatmise tseremoonia, mis toimub enamasti kalmistul puusärgiga mulda sängitamise näol.

Uus!!: Põletusmatus ja Matus · Näe rohkem »

Mõigu-Peetri kivikalme

Mõigu-Peetri kivikalme on kivikalme Harju maakonnas Rae vallas Peetri alevikus endisaegse Mõigu mõisa alal (vaadatud 26.09.2015).

Uus!!: Põletusmatus ja Mõigu-Peetri kivikalme · Näe rohkem »

Paiküla kivikalmed

Paiküla kivikalmed on muistsed kivikalmed Saare maakonnas Saaremaa vallas Paikülas (vaadatud 30.09.2015).

Uus!!: Põletusmatus ja Paiküla kivikalmed · Näe rohkem »

Paluküla leid

Paluküla leid on arheoloogiline leid Rapla maakonnas Kehtna vallas Palukülas (vaadatud 07.10.2015).

Uus!!: Põletusmatus ja Paluküla leid · Näe rohkem »

Pikk-kääbas

Pikk-kääpa mudel Schleswig-Holsteini arheoloogiamuuseumis Pikk-kääbas (ka põletusmatustega kääbas) on kääbaskalme vorm, mida kasutati 5.–10.

Uus!!: Põletusmatus ja Pikk-kääbas · Näe rohkem »

Proosa kivikalmistu

Proosa kivikalmistu (ka Saha-Loo kivikalme) on Pirita jõe paremkaldal Loo alevikus kunagise Proosa talu maadel olev kivikalmete rühm.

Uus!!: Põletusmatus ja Proosa kivikalmistu · Näe rohkem »

Puusärk

Varakeskaegne puusärk Saksamaalt Puusärk ehk kirst ehk surnukirst ehk sark on matusel kasutatav kast surnu paigutamiseks.

Uus!!: Põletusmatus ja Puusärk · Näe rohkem »

Rebala Lastekangrud

Rebala Lastekangrud on Harju maakonnas Jõelähtme vallas Rebala külas asuvad kivikirstkalmed.

Uus!!: Põletusmatus ja Rebala Lastekangrud · Näe rohkem »

Risti tarandkalme

Risti tarandkalme ehk Kalmamägi on muinaseesti põletusmatus Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Risti alevikus aadressil Kalva 3 ja Paldiski mnt 2.

Uus!!: Põletusmatus ja Risti tarandkalme · Näe rohkem »

Saaremaa ajalugu

Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.

Uus!!: Põletusmatus ja Saaremaa ajalugu · Näe rohkem »

Siksali kalmistu

Siksali ehk Siksälä kalmistu on Misso aleviku lähedal asuv muinas- ja keskajal I aastatuhande lõpuveerandist kuni 15.

Uus!!: Põletusmatus ja Siksali kalmistu · Näe rohkem »

Sipa maa-alune kalmistu

Sipa maa-alune kalmistu on muinaseesti põletusmatuse koht Pärnu maakonnas Lääneranna vallas endise Sipa küla maal, endisest Sipa külatuumikust (praegusest Sipa-Mihkli talust) vahetult põhja pool, uuest Risti-Virtsu maanteest 350–450 m kagu pool.

Uus!!: Põletusmatus ja Sipa maa-alune kalmistu · Näe rohkem »

Tarandkalme

Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale kividest laotud müüriga ümbritsetud nelinurkset ala.

Uus!!: Põletusmatus ja Tarandkalme · Näe rohkem »

Tartu Püha Maarja kirikaed

MUSTAND: Tänapäeval asub Tartu Maarja kirik Pepleri tänaval, kuid vana Maarja kirik ja kirikaed asusid praeguse Tartu Ülikooli peahoone kohal (Ülikooli 18b) ja vahetus läheduses.

Uus!!: Põletusmatus ja Tartu Püha Maarja kirikaed · Näe rohkem »

Thor

archiv-bot.

Uus!!: Põletusmatus ja Thor · Näe rohkem »

Tuluskivi

Tuluskivi oli vanemal ja keskmisel rauaajal peamiselt Läänemere ümbruses (Skandinaavias, Soomes, Baltimaades) kasutusel olnud enamasti kvartsiidist või ka peeneteralisest liivakivist tulesüütamisvahend.

Uus!!: Põletusmatus ja Tuluskivi · Näe rohkem »

Väina liivlased

Väina liivlased, Henriku Liivimaa kroonikas ka väinalased (Veinalenses), olid alates hiljemalt 10.

Uus!!: Põletusmatus ja Väina liivlased · Näe rohkem »

Veetee

Veetee on laevatatav veeala merel või sisevetel.

Uus!!: Põletusmatus ja Veetee · Näe rohkem »

Viltina kivikalmistu

Viltina kivikalmistu (rahvasuus ka: Rutiränk) on Saaremaa vallas asuv muinaskalmistu.

Uus!!: Põletusmatus ja Viltina kivikalmistu · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »