Kiiremini kui brauser!
80 suhted: Aja mõõtmine, Ühtlane ringjooneline liikumine, Ööpäev, Besseli kimp, Füüsika mõisteid, Foucault' pendel, Güroskoop, Gregoriuse kalender, Hammasülekanne, Hammasrataspump, Häirivmass, Hüdroajam, Hüdrovedelik, Hooratas, Ida, Inertsiaalandur, Inertsimoment, Karussell, Kaugseire, Keermesülekanne, Kell, Ketas, Kettülekanne, Kiirlaskekahur, Kineetiline energia, Kinemaatika, Kosmoloogiline printsiip, Kuu, Leideni purk, Leierkast, Lift, Liide (masinaehitus), Liikumine, Lintlihvpink, Loodeteelektrijaam, Loojang, Maa, Maa pöörlemine, Magnetlevitatsioon, Malta mehhanism, Masin, Matemaatika mõisteid, Moment, Muutumine, Nurk, Optiline inkrementaalandur, Optopaartajur, Päike, Pöörlemissagedus, Pöörlemistelg, ..., Periood, Piesomootor, Planeedi definitsioon, Propeller, Pulsar, Pump, Ratas, Resolver, Ringliikumine, Roboti lokaliseerimine, Rootor (elektrotehnika), Rootor (matemaatika), Sõukruvi, Sfääriline liikumine, Sidur, Siinuskulissajam, Sinusoid, Stellaardünaamika, Tahhomeeter, Täitur, Teadusbuss, Tehiskaaslane, Tiguülekanne, Tiirlemine, Treimine, Tuuleenergia, Veenus, Veerelaager, Veeremine, 4179 Toutatis. Laienda indeks (30 rohkem) »
Aja mõõtmine
Aja mõõtmine on ajavahemike kestuste mõõtmine.
Uus!!: Pöörlemine ja Aja mõõtmine · Näe rohkem »
Ühtlane ringjooneline liikumine
Ühtlane ringjooneline liikumine ehk ühtlane ringliikumine on keha või masspunkti konstantse kiirusega liikumine mööda ringjoont.
Uus!!: Pöörlemine ja Ühtlane ringjooneline liikumine · Näe rohkem »
Ööpäev
Ööpäev on aja mõõtühik ja SI põhiühikuga sekund seotud mittedetsimaalne kordühik.
Uus!!: Pöörlemine ja Ööpäev · Näe rohkem »
Besseli kimp
Vasakpoolsel pildil on Besseli kimbu intensiivsusjaotus levimissuunaga ristuvas tasandis. Keskel on hele täpp, mida ümbritsevad rõngad, mille heledus tsentrist kaugenedes väheneb. Parempoolsel pildil on y-telje suunaline intensiivsusjaotus. Horisontaalteljel on kujutatud intensiivsuse muutumist (suureneb vasakule) ning vertikaalteljel y-koordinaadi muutust. Tegemist on telgsümmeetrilise intensiivsusjaotusega, seega pole vahet, millise nurga all diameeter on tõmmatud Besseli kimp on elektromagnet-, heli- või gravitatsioonilaine, mille amplituudi kirjeldab esimest tüüpi Besseli funktsioon (inglise Bessel function of the first kind).
Uus!!: Pöörlemine ja Besseli kimp · Näe rohkem »
Füüsika mõisteid
Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.
Uus!!: Pöörlemine ja Füüsika mõisteid · Näe rohkem »
Foucault' pendel
Foucault' pendel Pariisi Panthéonis Foucault' pendli pomm Pariisi Panthéonis Foucault’ pendel on pikk vabalt võnkuv pendel, mida kasutatakse Maa pöörlemise demonstreerimiseks.
Uus!!: Pöörlemine ja Foucault' pendel · Näe rohkem »
Güroskoop
Güroskoobi demonstratsioon Güroskoop (Kreeka keeles: gyros- ring/pöörlemine + skopeo- vaatan/näha) on mehaaniline seade, mille abil saab impulsimomenti arvestades määrata või säilitada liikumise suunda, keerukama seadmega ka ruumilist asendit.
Uus!!: Pöörlemine ja Güroskoop · Näe rohkem »
Gregoriuse kalender
paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.
Uus!!: Pöörlemine ja Gregoriuse kalender · Näe rohkem »
Hammasülekanne
Hammasülekanne Hammasülekanne on ülekanne, mis koosneb kahest või enamast hammasrattast või hammasrattast ja hammaslatist.
Uus!!: Pöörlemine ja Hammasülekanne · Näe rohkem »
Hammasrataspump
Hammasrataspump on pump, mille pumpavaks elemendiks on hammasrattad.
Uus!!: Pöörlemine ja Hammasrataspump · Näe rohkem »
Häirivmass
Häirivmass (inglise: unbalance mass) on pöörleva keha tasakaalu rikkuv mass, mille suurus ja asukoht määratakse balansseerimisel.
Uus!!: Pöörlemine ja Häirivmass · Näe rohkem »
Hüdroajam
Hüdroajam ehk hüdrauliline ajam on ajam, kus töötavaks kehaks on vedelik (pneumoajamis on töötavaks kehaks gaas, tavaliselt õhk).
Uus!!: Pöörlemine ja Hüdroajam · Näe rohkem »
Hüdrovedelik
Töövedelikud on hüdroajamis energiakandjateks.
Uus!!: Pöörlemine ja Hüdrovedelik · Näe rohkem »
Hooratas
kolvidelt (hallid), annab seda energiat vajalikul hetkel väntvõllile tagasi, et mootor saaks sujuvalt edasi töötada. Neljataktilise sisepõlemismootori hooratas koos starteri hammasvööga Sepikoja auruhaamri hooratas Hooratas on masina (mehhanismi) element, mille ülesandeks on kineetilise energia (pöörlemise) salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina (mehhanismi) edasiseks töövõimeks.
Uus!!: Pöörlemine ja Hooratas · Näe rohkem »
Ida
Idakaar kompassil Ida (E või O) on üks neljast põhi-ilmakaarest.
Uus!!: Pöörlemine ja Ida · Näe rohkem »
Inertsiaalandur
Inertsiaalandur ehk inertsiaalsensor on mõõtemuundur, mille tajurid mõõdavad joonkiirust ja pöörlemiskiirust.
Uus!!: Pöörlemine ja Inertsiaalandur · Näe rohkem »
Inertsimoment
280px Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber.
Uus!!: Pöörlemine ja Inertsimoment · Näe rohkem »
Karussell
Karussell Karussell on lõbustusatraktsioon, kus toimub peamiselt horisontaalne pöörlev liikumine.
Uus!!: Pöörlemine ja Karussell · Näe rohkem »
Kaugseire
Satelliidipilt Eestist (2004) Kaugseire on eemal asuvate objektide kohta informatsiooni hankimine mittekontaktsete meetoditega.
Uus!!: Pöörlemine ja Kaugseire · Näe rohkem »
Keermesülekanne
Keermesülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöördliikumise muutmiseks translatoorseks liikumiseks, mõnikord aga ka vastupidi.
Uus!!: Pöörlemine ja Keermesülekanne · Näe rohkem »
Kell
Kell Päikesekell Varssavis Veekell Kell on seade aja mõõtmiseks.
Uus!!: Pöörlemine ja Kell · Näe rohkem »
Ketas
Ketas on lame/tasandiline pöördkeha, mille kõrgus/paksus on tunduvalt väiksem kui läbimõõt.
Uus!!: Pöörlemine ja Ketas · Näe rohkem »
Kettülekanne
Kettülekanne on ülekanne, mis põhineb lõputa keti kujulise vedava lüli hambumisel ketiratastega, mis kujutavad endast spetsiaalselt selleks otstarbeks toodetud hammasrattaid.
Uus!!: Pöörlemine ja Kettülekanne · Näe rohkem »
Kiirlaskekahur
Mauser BK-27 Relva pöörlev trummel ehk revolver Revolverkahur on üks automaatlaadimisega kahurite tüüp, kus kuulid tulistatakse padrunist relva rauda pöörlevast trummelsalvest (revolversalvest).
Uus!!: Pöörlemine ja Kiirlaskekahur · Näe rohkem »
Kineetiline energia
Kineetiline energia on energia.
Uus!!: Pöörlemine ja Kineetiline energia · Näe rohkem »
Kinemaatika
Kinemaatika (kreeka kinēma 'liigutus, liikumine') on mehaanika osa, mis tegeleb keha või masspunkti liikumise matemaatilise kirjeldamisega, käsitlemata liikumise põhjusi ega massi (neid käsitleb dünaamika).
Uus!!: Pöörlemine ja Kinemaatika · Näe rohkem »
Kosmoloogiline printsiip
Kosmoloogiline printsiip hõlmab loodusteadusliku kosmoloogia kaks põhieeldust või -oletust (Universumi homogeensus ja isotroopsus suurtes mastaapides), mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele.
Uus!!: Pöörlemine ja Kosmoloogiline printsiip · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Pöörlemine ja Kuu · Näe rohkem »
Leideni purk
Varajane veega täidetud Leideni purk Hilisem tavalisem Leideni purk, mis kasutab metallfooliumi (1919) Leideni purk on seade, mis "salvestab" staatilist elektrit kahe elektroodi vahel, millest üks on klaaspurgi sees ja teine väljaspool purki.
Uus!!: Pöörlemine ja Leideni purk · Näe rohkem »
Leierkast
Karli sillal (2005). Video väntklaverist Leierkast ehk väntorel on mehaaniline muusikainstrument.
Uus!!: Pöörlemine ja Leierkast · Näe rohkem »
Lift
Lifti tähistav piktogramm Liftišaht Lift (ingliskeelsest sõnast lift 'tõstma') on katkendliku talitlusega paikne tõstuk, mille kabiin või platvorm liigub mööda igast küljest suletud püstšahti paigaldatud jäiku liftirööpaid.
Uus!!: Pöörlemine ja Lift · Näe rohkem »
Liide (masinaehitus)
Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks.
Uus!!: Pöörlemine ja Liide (masinaehitus) · Näe rohkem »
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Uus!!: Pöörlemine ja Liikumine · Näe rohkem »
Lintlihvpink
Lintlihvpink on ette nähtud mööblikilpide puhtakslihvimiseks.
Uus!!: Pöörlemine ja Lintlihvpink · Näe rohkem »
Loodeteelektrijaam
Loodeteelektrijaama töö Loodeteelektrijaam ehk loodete-hüdroelektrijaam ehk tõusu-mõõnaelektrijaam on elektrijaam, mis muundab loodete energiat elektrienergiaks.
Uus!!: Pöörlemine ja Loodeteelektrijaam · Näe rohkem »
Loojang
Päikeseloojang Võrtsjärve kohal Päikeseloojang Marsil Loojang ehk loojumine on taevakeha kadumine horisondi taha teise taevakeha pinnalt vaadelduna.
Uus!!: Pöörlemine ja Loojang · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Pöörlemine ja Maa · Näe rohkem »
Maa pöörlemine
Animatsioon Maa pöörlemisest ümber oma telje. Lõunataevas Residencia "hotelli" kohal ESO Paranali observatooriumis Tšiilis.http://www.eso.org/public/images/potw1313a/ Stars Circle over the Residencia at Cerro Paranal, ES Maa pöörlemine on Maa kui tahke keha pöörlemine ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje.
Uus!!: Pöörlemine ja Maa pöörlemine · Näe rohkem »
Magnetlevitatsioon
ülijuhi kohal Magnetlevitatsioon on meetod, mille puhul objekti hõljutatakse magnetväljade abil.
Uus!!: Pöörlemine ja Magnetlevitatsioon · Näe rohkem »
Malta mehhanism
Malta mehhanism Malta mehhanism on mehhanism, mis muudab vedava lüli ühtlase pöörlemise veetava lüli katkendlikuks liikumiseks.
Uus!!: Pöörlemine ja Malta mehhanism · Näe rohkem »
Masin
Video Eske Rexi joonistusmasinast Masin (ladina machina, vanakreeka mēchanḗ) on mehaanilist liikumist rakendav seade, mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada.
Uus!!: Pöörlemine ja Masin · Näe rohkem »
Matemaatika mõisteid
Siin on loetletud matemaatika mõisteid.
Uus!!: Pöörlemine ja Matemaatika mõisteid · Näe rohkem »
Moment
Sõna "moment" on mitmetähenduslik.
Uus!!: Pöörlemine ja Moment · Näe rohkem »
Muutumine
Muutumine ehk muutus on entiteedi kahe seisundi erinevus.
Uus!!: Pöörlemine ja Muutumine · Näe rohkem »
Nurk
Nurk on geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks ühise otspunktiga kiirt.
Uus!!: Pöörlemine ja Nurk · Näe rohkem »
Optiline inkrementaalandur
Optiline inkrementaalandur on pöörlemise positsiooniandur.
Uus!!: Pöörlemine ja Optiline inkrementaalandur · Näe rohkem »
Optopaartajur
Optopaartajur on tajur, mida kasutatakse diskreetsete valgussignaalide tuvastamiseks.
Uus!!: Pöörlemine ja Optopaartajur · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Pöörlemine ja Päike · Näe rohkem »
Pöörlemissagedus
Pöörlemissagedus (argikeeles ka pöörlemiskiirus või pöörete arv) on täispöörete arv ajaühiku jooksul.
Uus!!: Pöörlemine ja Pöörlemissagedus · Näe rohkem »
Pöörlemistelg
Pöörleva kera pöörlemistelg on tähistatud punase joonega Pöörlemistelg on keha läbiv sirge, mille ümber keha pöörleb.
Uus!!: Pöörlemine ja Pöörlemistelg · Näe rohkem »
Periood
harmoonilise võnkumise periood ''T'' Periood ehk võnkeperiood on korduva muutuse tsükli kestus.
Uus!!: Pöörlemine ja Periood · Näe rohkem »
Piesomootor
Piesoelektriline mootor ehk piesomootor on elektrimootor, mis põhineb piesoelektriliste materjalide kujumuutusel elektrivälja muutudes.
Uus!!: Pöörlemine ja Piesomootor · Näe rohkem »
Planeedi definitsioon
Planeedi definitsiooni üle on mõnda aega ägedalt vaieldud.
Uus!!: Pöörlemine ja Planeedi definitsioon · Näe rohkem »
Propeller
Propeller Propeller (ladina keeles propellere 'edasi tõukama') on seade, mis muudab pöördemomendi tõmbejõuks kahe (harva ka ühe) või enama laba pöörlemise abil ümber keskse telje sarnaselt kruvijoonelise pöördliikumisega.
Uus!!: Pöörlemine ja Propeller · Näe rohkem »
Pulsar
Pulsar (inglise sõnadest pulse 'pulss' ja star 'täht') on tugeva magnetväljaga kiiresti pöörlev neutrontäht, mis kiirgab elektromagnetlaineid.
Uus!!: Pöörlemine ja Pulsar · Näe rohkem »
Pump
Väike elektri jõul töötav pump Pump on millegi imemisel ja/või surumisel põhinev seade.
Uus!!: Pöörlemine ja Pump · Näe rohkem »
Ratas
Puust ratas 2. aastatuhandest eKr Ratas on kettakujuline, ideaalse ringkontuuriga osa (ese), mis serviti püstasendis pöörleb ümber oma telje.
Uus!!: Pöörlemine ja Ratas · Näe rohkem »
Resolver
Resolver ehk pöördtrafo on pöörlemise positsiooniandur.
Uus!!: Pöörlemine ja Resolver · Näe rohkem »
Ringliikumine
Ühtlase ringliikumise vektorid. Punasega keha kiiruse vektor, sinisega kesktõmbekiirendus, rohelisega nurkkiirus Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori.
Uus!!: Pöörlemine ja Ringliikumine · Näe rohkem »
Roboti lokaliseerimine
HTWK Leipzig ''–'' Nao Team. Aldebaran NAO robotid jalgpalliväljakul Roboti lokaliseerimine on kartograafiaga seotud teadusharu.
Uus!!: Pöörlemine ja Roboti lokaliseerimine · Näe rohkem »
Rootor (elektrotehnika)
Rootor on elektrimootori või elektrigeneraatori pöörlev osa.
Uus!!: Pöörlemine ja Rootor (elektrotehnika) · Näe rohkem »
Rootor (matemaatika)
Matemaatilises analüüsis on rootor operaator, mis iseloomustab vektorvälja pöörlemist kolmemõõtmelises eukleidilises ruumis.
Uus!!: Pöörlemine ja Rootor (matemaatika) · Näe rohkem »
Sõukruvi
Sõukruvi Sõukruvi laba Sõukruvi ehk laevakruvi (venekeelse laenuna laevavint) on kruvipinnaliste radiaallabadega tiivik, mis tekitab vees laeva liikumistakistust ületava tõukejõu.
Uus!!: Pöörlemine ja Sõukruvi · Näe rohkem »
Sfääriline liikumine
Sfääriline liikumine on jäiga keha selline liikumine kus üks kehaga muutumatult seotud punkt jääb liikumatuks.
Uus!!: Pöörlemine ja Sfääriline liikumine · Näe rohkem »
Sidur
Sidur on seade, mis on ette nähtud vedava võlli pöörlemise ülekandmiseks veetavale võllile.
Uus!!: Pöörlemine ja Sidur · Näe rohkem »
Siinuskulissajam
Siinuskulissajami tööpõhimõte Siinuskulissajam on mehhanism, mille abil saab teisendada lineearset edasi-tagasi liikumist pöördliikumiseks ning vastupidi.
Uus!!: Pöörlemine ja Siinuskulissajam · Näe rohkem »
Sinusoid
Siinus- ja koosinusfunktsioon - need on erinevates faasides sinusoidid ringliikumise võrdlus Sinusoid on siinusfunktsiooni graafik, laineline lõputu kõverjoon.
Uus!!: Pöörlemine ja Sinusoid · Näe rohkem »
Stellaardünaamika
Stellaardünaamika on astronoomia haru, mis rakendab tähesüsteemide ruumilise ehituse, nende sees toimuva liikumise (sh süsteemide pöörlemise) ja evolutsiooni kirjeldamisel statistilise mehaanika meetodeid.
Uus!!: Pöörlemine ja Stellaardünaamika · Näe rohkem »
Tahhomeeter
Tahhomeeter ehk pöördeloendur on mõõteriist pöörlevate masinaosade nurkkiiruse mõõtmiseks.
Uus!!: Pöörlemine ja Tahhomeeter · Näe rohkem »
Täitur
Jäiga ketiga täitur Täitur ehk aktuaator (inglise keeles actuator) on automaatjuhtimissüsteemi osa, mis regulaatorist saadava signaali järgi mõjutab juhitavat protsessi.
Uus!!: Pöörlemine ja Täitur · Näe rohkem »
Teadusbuss
ammooniumdikromaadiga. Teadusbussi katseseadeldised Tartu hansapäevadel, juuli 2012. Teadusbuss Suur Vanker on Eestis 2005.
Uus!!: Pöörlemine ja Teadusbuss · Näe rohkem »
Tehiskaaslane
Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).
Uus!!: Pöörlemine ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »
Tiguülekanne
Tigureduktor. Näha on tigu ja tiguratas Tiguülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöörlemisliikumise ülekandmiseks võllide vahel, mille teljed on kiivad.
Uus!!: Pöörlemine ja Tiguülekanne · Näe rohkem »
Tiirlemine
raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.
Uus!!: Pöörlemine ja Tiirlemine · Näe rohkem »
Treimine
Treimist ootav kokkuliimitud toorik. 2008. aasta. Treimine on lõiketöötlemine, mille pealiikumisteks on tooriku pöörlemine ning lõikeinstrumendile (tavaliselt lõiketera) antav ettenihe.
Uus!!: Pöörlemine ja Treimine · Näe rohkem »
Tuuleenergia
Aseriaru tuulepark Aseri vallas Tuulegeneraator Tuuleenergia on taastuvenergia liik, mille puhul tuule kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks.
Uus!!: Pöörlemine ja Tuuleenergia · Näe rohkem »
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Uus!!: Pöörlemine ja Veenus · Näe rohkem »
Veerelaager
Animatsioon kuullaagrist Veerelaager on laager, mida iseloomustab veerekehade – kuulide või rullide – olemasolu ja seetõttu veerehõõrdumine.
Uus!!: Pöörlemine ja Veerelaager · Näe rohkem »
Veeremine
Veeremine on mehaanikas liikumise tüüp, kus keha pöörleb olles kontaktis mingi pinnaga ja samas liigub keha pöörlemistelg kulgevalt antud pinna suhtes.
Uus!!: Pöörlemine ja Veeremine · Näe rohkem »
4179 Toutatis
4179 Toutatis ehk Toutatis on Apollo-tüüpi ja Alinda-tüüpi Marsi orbiidiga lõikuv asteroid.
Uus!!: Pöörlemine ja 4179 Toutatis · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Pöördliikumine, Pöörlemisliikumine, Täispööre.
