Sisukord
75 suhted: Abaza, Albaania, Andesiit, AS Eesti Fosforiit, Üügu pank, Caput mortuum, Chudovo alamlade, Dūkštase kihistu, Detektorraadio, Dysna kihistu, Eesti geoloogiline ehitus, Epitaksia, Götiit, Gemmoloogia, Graptoliitargilliit, Hanswilhelm Beil, Jakšiai kihistu, Jäär (märk), Jõgeva kihid, Kaltsedon, Kiideva kihistik, Kinaver, Kips, Kollane, Kondriidid, Konkretsioon, Kriaunose kihistik, Kuubiline süngoonia, Lüneburgi Kalkberg, Lubjakivi, Maak, Maateaduste mõisteid (P), Malawi, Markasiit, Merivälja objekt, Mineraal, Mineraalide loend, Mineraloogia mõisteid, Ninase pank, Norra, Ortleriit, Paramaja pank, Paroveja kihistu, Põlevkivi poolkoks, Pedosfäär, Piilse kihistik, Proterosoikum, Rasked mineraalid, Rauamaak, Raud, ... Laienda indeks (25 rohkem) »
Abaza
Abaza on linn Venemaal Ida-Siberis Hakassias Lääne-Sajaani kirdepoolses eelmäestikus Abakani jõe ülemjooksul mägedevahelises nõos 148 km (mööda maanteed 179 km) Abakanist edelas.
Vaata Püriit ja Abaza
Albaania
Albaania, ametlikult Albaania Vabariik, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.
Vaata Püriit ja Albaania
Andesiit
Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.
Vaata Püriit ja Andesiit
AS Eesti Fosforiit
AS Eesti Fosforiit on pikka aega tegutsenud keemiatööstusettevõte, mis 20.
Vaata Püriit ja AS Eesti Fosforiit
Üügu pank
Vaade Üügu pangalt itta Üügu pank Üügu pank (ka Anduvälja pank) on pank ja looduslik pühapaik Muhu vallas Saare maakonnas.
Vaata Püriit ja Üügu pank
Caput mortuum
Caput mortuum (ladina keeles sõna-sõnalt 'surnud pea') on tumepunane violetja varjundiga mineraalne värvipigment, koostiselt raud(III)oksiid Fe2O3.
Vaata Püriit ja Caput mortuum
Chudovo alamlade
Tšudovo lähistel paljanduvad Tšudovo alamlademe kivimid Chudovo alamlade on lokaalne kronostratigraafiline üksus, Pļaviņase lademe ülemine alamlade.
Vaata Püriit ja Chudovo alamlade
Dūkštase kihistu
Dūkštase kihistu on ordoviitsiumi ladestu Oandu lademe kihistu.
Vaata Püriit ja Dūkštase kihistu
Detektorraadio
Schottky kontakt Detektorraadio ehk detektorvastuvõtja on raadiotehnika algusaegadel (20. saj esimestel aastakümnetel) kasutusel olnud aparaat amplituudmoduleeritud raadiosignaalide vastuvõtmiseks.
Vaata Püriit ja Detektorraadio
Dysna kihistu
Dysna kihistu (inglise Dysna Formation) on ordoviitsiumi ladestu Oandu lademe kihistu.
Vaata Püriit ja Dysna kihistu
Eesti geoloogiline ehitus
Geokronoloogiline skaala Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas.
Vaata Püriit ja Eesti geoloogiline ehitus
Epitaksia
Epitaksia on materjaliteaduses kristallilise materjali kasvamine, mille käigus kasvav materjal järgib alusmaterjali kristallstruktuuri.
Vaata Püriit ja Epitaksia
Götiit
Götiit on rauda sisaldav hüdroksiidne mineraal.
Vaata Püriit ja Götiit
Gemmoloogia
Gemmoloogia (ladina – gemma 'vääriskivi' jt) on ehtekivide teadus.
Vaata Püriit ja Gemmoloogia
Graptoliitargilliit
Graptoliitargilliit, mille peal olevad põõsataolised moodustised on graptoliitide (''Rhabdinopora flabelliformis'') kolooniad. Pakri pank, graptoliitargilliit on pruunikas kiht rohelistest põõsastest allpool. Pakri panga ees mererannal (argilliit on hallikas, kollakad ja valged kivid on lubjakiviveerised).
Vaata Püriit ja Graptoliitargilliit
Hanswilhelm Beil
Hanswilhelm Beil (10. august 1924 Stuttgart – 19. detsember 2002 Freiburg) oli saksa arst ja amatöörgeoloog.
Vaata Püriit ja Hanswilhelm Beil
Jakšiai kihistu
Jakšiai kihistu (inglise Jakšiai Formation) on ordoviitsiumi ladestu kihistu, mida loetakse enamasti Rakvere lademesse kuuluvaks.
Vaata Püriit ja Jakšiai kihistu
Jäär (märk)
Jäära sümbol on tuletatud jäära sarvedest, mis sümboliseerivad jäära enda maksmapanevat, esiletükkivat loomust ja sellega seotud oskust pea ees katsumustele vastu tormata Jäär (ladina keeles Aries) (♈) on esimene sodiaagimärk.
Vaata Püriit ja Jäär (märk)
Jõgeva kihid
Jõgeva kihid (inglise Jõgeva Beds) on siluri ajastu Raikküla lademe Nurmekunna kihistu kihistik.
Vaata Püriit ja Jõgeva kihid
Kaltsedon
Kaltsedon on peitkristalse kvartsi agregaat.
Vaata Püriit ja Kaltsedon
Kiideva kihistik
Kiideva kihistik (inglise Kiideva Member) on ordoviitsiumi ladestu Rakvere lademe Rägavere kihistusse kuuluv kihistik.
Vaata Püriit ja Kiideva kihistik
Kinaver
Kinaver antimoniidikristallidega maatriksis Kinaver, värvipigmendina ka tsinnoober on punakat värvi sulfiidne mineraal, mida kasutatakse ka pigmendina maalikunstis.
Vaata Püriit ja Kinaver
Kips
Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.
Vaata Püriit ja Kips
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Vaata Püriit ja Kollane
Kondriidid
Grasslandi kondriitmeteoriidi L4 kondrid Phnom Penh Kondriitmeteoriit L6 – 1868 Kondriitmeteoriidid ehk kondriidid on kivimeteoriitide hulka kuuluvad meteoriidid, milles sisalduvad ümarad agregaadid, mida nimetatakse kondriteks.
Vaata Püriit ja Kondriidid
Konkretsioon
Konkretsioonid on enam-vähem sfäärilised mugulad, mis tekivad purdsetetesse (liivadesse, savidesse ja muldadesse) diageneesi protsessis.
Vaata Püriit ja Konkretsioon
Kriaunose kihistik
Kriaunose kihistik (inglise Kriaunos Member) on ordoviitsiumi ladestu Kukruse lademe kihistik.
Vaata Püriit ja Kriaunose kihistik
Kuubiline süngoonia
Kuubiline süngoonia (inglise cubic (isometric) system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on neli kolmandat järku sümmeetriatelge.
Vaata Püriit ja Kuubiline süngoonia
Lüneburgi Kalkberg
Lüneburgi Kalkberg lõunast Lüneburgi Kalkberg (mitte segi ajada Segebergi Kalkbergiga) on soolakupli kattekivim Saksamaa linna Lüneburgi lääneosas.
Vaata Püriit ja Lüneburgi Kalkberg
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Vaata Püriit ja Lubjakivi
Maak
Rauamaak ehk raudkvartsiit Krõvõi Rigist (Ukraina) Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
Vaata Püriit ja Maak
Maateaduste mõisteid (P)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad P-tähega. Paadla lade – paakjää – padilaava – padjalaadse morfoloogiaga, veealustes tingimustes tardunud laavavool padumere rannik – padur – paduvihm – paekallas – paekivi – paepealne muld – pagi – pagodiit – pagurand – paguvesi – pahoehoe – siledapinnaline laavavool paigas – paik – pakane – Pakerordi lade – palagoniit – Palearktis – Paleoarhaikum – paleobotaanika – Paleogeen – paleogeograafia – paleokliima – paleoklimatoloogia – paleolimnoloogia – paleomagnetism – paleontoloogia – teadusharu, mis uurib geoloogilise mineviku eluvorme paleontoloogiline meetod – Paleoproterosoikum – Paleosoikum – Fanerosoikumi vanim aegkond paleozooloogia – Paleotroopis – Paleotseen – paleotsönoos – paleoökoloogia – Palivere staadium – paljand – paljandumine – paljaskarst – palõgorskiit – palünoloogia – palünoloogiline analüüs – pampa – Pandivere staadium – Pangaea – pangas – pangasmäestik – pank (geoloogia) – pankrannik – Panthalassa – paraboolluide – paragoniit – paralleelkihilisus – parasiitkraater – parasvöö – parasvööde – parasvöötme kliima – parasvöötme õhumass – pareiasaurus – paroksüsm – kiire ja väga võimas looduslike jõudude avaldumine passaat – passaathoovused – peajalgsed – pealenihe – pealiskord – setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral pedoloogia – pedon – pedosfäär – peenar (soo) – peenes – peeneteraline struktuur – pegmatiit – pehme lumi – peitkristalne struktuur – kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad pektoliit – pelaagiline faatsies – pelaagisete – Pele juuksed – pikad basaltsed ja klaasjad kivimkiud Pele pisarad – väiksed tahkunud vulkaanilise klaasi piisad peliit – peneplaan – Pennsylvania ajastik – pentlandiit – peridotiit – ultraaluseline süvakivim perluuvium – Perm (geoloogia) – perovskiit – pertiidistumine – perv – petrofüüsika – petrogenees – petrograafia – kivimite mikro- ja makroskoopilise kirjeldamisega tegelev teadusharu petrograafiline provints – petrokeemia – petroloogia – teadusharu, mille uurimisobjektiks on kivimid petrotektoonilised kooslused – pidevate reaktsioonide rida – piemontiit – piesoisohüps – pigatasandik – Pihkva alamlade – piirdkõrgendik – pikilaine – pikioos – pikiprofiil – pikne – pillirooturvas – pilv – pilvemets – igihaljas troopiline mets, mis kasvab enamasti kõrgemal kui 1500 meetrit merepinnast pilvisus – pimss – vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim pingo – igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm pinnaerosioon – pinnahoovus – pinnakate – pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal pinnalained – pinnamoe profiiljoon – pinnamood – ehk reljeef on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum pinnas – pinnase lihe – pinnase nihe – pinnase varisemine – pinnase voolamine – pinnasevesi – pinnatuisk – pinnaveekogu – pinnavesi – pinnavorm – mistahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist pinnuline murre – Pirgu lade – pirunkirkko – plaaž – plaatina – keemiline element järjenumbriga 78 plaatjas agregaat – plaatjas kristall – plaatjas lõhelisus – plaatjas tekstuur – plagioklass – päevakivide gruppi kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid plagioklassi number – plagioklassi kaltsiumisisaldust näitav suhtarv p-lained – planeedi atmosfäär – planeetide geoloogia – planetaargeoloogia – planetesimaal – plasma – platoo – tasase pinnaga ja järskude nõlvadega pinnavorm platvorm (geoloogia) – ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist Pļaviņase lade – Pleistotseen – pleokroism – mõnede anisotroopsete mineraalide omadus muuta värvust, sõltuvalt kristallograafiliste telgede orientatsioonist pliimeetod – plintiit – Pliotseen – plokk-laava – laavaplokke sisaldav konarliku pinnaga laavavool plutoniit – sügaval maapõues kristalliseerunud tardkivim plutonism – plutoon – pluviaal – pneumatolüüt – pneumatolüütiline moone – polaaralad – polaarjoon – polaarpäev – polaarsed idatuuled – polaarsed stratosfääripilved – polaarvöönd – polaaröö – polarisatsioonimikroskoop – mikroskoop, mida kasutatakse kivimitest ja mineraalidest valmistatud õhikute uurimiseks polariseeritud valguses polder – polesje – polügeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud rohkem kui ühe korra polügonaalpinnas – polümorfism – keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul ponoor – poolestusaeg – aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus poolklaasjas struktuur – poolkõrb – poolmetalne läige – poolsaar – poolsüvakivim – madalal maapõues kristalliseerunud tardkivim pooluste liikumine – pooriruum – poorne tekstuur – poorsus – porfüriit – porfüroblast – porfüroblastiline struktuur – porfüür – porfüürilise struktuuriga tardkivim porfüüriline struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid Porkuni lade – porsumine – kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine positiivne pinnavorm – pinnavorm, mis on ümbritsevast alast kõrgem potamoloogia – preboreaalne kliimastaadium – preeria – prekambrium – geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni Přidoli ajastik – primaarne struktuur – progressiivne moone – proksimaalsus – pronksiaja kliimaoptimum – Proterosoikum – prustiit – pruunsüsi – pseudokarst – igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine pseudokromaatsus – pseudolitoraal – pseudomorfoos – pseudovoor – voorega sarnaneva kujuga positiivne pinnavorm psilomelaan – psühromeeter – ptigmatiit – moondekivim, migmatiidi erim puaas – pudedus – puhandusorg – puhang – puisniit – puistangutasandik – pulsatsioonihüpotees – punamullad – punane lumi – punktigrupp – purdkivim – purdosakestest koosnev settekivim purdmineraal – purdosake – üksik tera murenenud kivimist purdsete – purdosakestest koosnev sete purdsetend – purdsetteist ja purdkivimeist koosnev kogum purskekivim – vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim purunemispiir – purustusmoone – purustussfäär – purustusstruktuur – purustustsoon – purustusvöönd – pusta – puudulukulised – puuraugu geoloogiline läbilõige – puurauk – puurimislaev – puurplatvorm – puursüdamik – puurtorn – puutemoone – põhi – peamine ilmakaar lõuna vastas põhi – jõesängi või veekogu kõige alumine osa põhikliimavööde – põhimass – põhimoreen – Põhja-Atlandi ostsillatsioon – Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas Põhja-Eesti paekallas – Eesti põhjarannikul paiknev Balti klindi osa põhjaerosioon – põhjapoolkera – ekvaatorist põhja pool asuv osa Maast põhjapoolus – põhjasetted – põhjauuristus – põhjaveekiht – põhjaveelahe – põhjaveepind – põhjaveetase – põhjavesi – põikintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, lõikab neid kihte põikmadal – põikne katkestuspind – põikoos – põiksoon – põiksus – üksteisel lasuvate, kuid selgelt erineval ajal moodustunud kivimkehade vaheline piirpind põimjaskihiline tekstuur – põlevkivi – kerogeenisisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim põuavine – põud – päevakivi – silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm Päikesesüsteem – Päikesest ja selle ümber tiirlevaist kehadest koosnev süsteem pälk – pärastjääaeg – pärisaruniit – pärlmutriläige – Pärnu lade – pääsusabakaksikud – püha Elmo tuli – pürargüriit – püriit – püroklast – üksik kivi, mis tekkelt on plahvatusliku vulkaanipurske läbi vulkaanist väljalennutatud tardkivimi fragment püroklastiline kivim – püroklastiline materjal – pürokseen – pürokseen-sarvkivi faatsies – pürokseniit – püroksenoidid – püroop – pürrotiin – püünis (geoloogia) – P.
Vaata Püriit ja Maateaduste mõisteid (P)
Malawi
Malawi Vabariik on merepiirita riik Ida-Aafrikas.
Vaata Püriit ja Malawi
Markasiit
Markasiit on mineraal, mille koostiseks on raudsulfiid (FeS2).
Vaata Püriit ja Markasiit
Merivälja objekt
Merivälja objekt (ka ja edaspidi objekt M) on meedias kasutatav nimetus 1969.
Vaata Püriit ja Merivälja objekt
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Vaata Püriit ja Mineraal
Mineraalide loend
Siin on loetletud mineraale ja nende erimeid.
Vaata Püriit ja Mineraalide loend
Mineraloogia mõisteid
Siin on loetletud mineraloogia ja gemmoloogiaga seotud mõisteid.
Vaata Püriit ja Mineraloogia mõisteid
Ninase pank
Ninase pank ehk Tagaranna pank on Saare maakonnas Saaremaa vallas Tagaranna poolsaare põhjatipus asuv pank.
Vaata Püriit ja Ninase pank
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Püriit ja Norra
Ortleriit
Ortleriit on vulkaaniline kivim.
Vaata Püriit ja Ortleriit
Paramaja pank
Paramaja pank on pank Saare maakonnas Saaremaa vallas Jaani külas.
Vaata Püriit ja Paramaja pank
Paroveja kihistu
Paroveja kihistu (inglise Paroveja Formation) on ordoviitsiumi ladestu Pirgu lademe kihistu.
Vaata Püriit ja Paroveja kihistu
Põlevkivi poolkoks
Põlevkivi poolkoks on põlevkivi utmisel saadav tahke jääkaine.
Vaata Püriit ja Põlevkivi poolkoks
Pedosfäär
Pedosfäär ehk maakera muldkate on õhuke mitmesuguse koostise ja tihedusega geosfäär.
Vaata Püriit ja Pedosfäär
Piilse kihistik
Piilse kihistik (inglise Piilse Member) on ordoviitsiumi ladestu Rakvere lademe Rägavere kihistusse kuuluv kihistik.
Vaata Püriit ja Piilse kihistik
Proterosoikum
Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon.
Vaata Püriit ja Proterosoikum
Rasked mineraalid
Rasked mineraalid on mineraalid, mille tihedus on suurem kui 2,8...2,9 g/cm³.
Vaata Püriit ja Rasked mineraalid
Rauamaak
Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Vaata Püriit ja Rauamaak
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Püriit ja Raud
Rägavere kihistu
Rägavere kihistu (inglise keeles Rägavere Formation) on ordoviitsiumi ladestu kihistu.
Vaata Püriit ja Rägavere kihistu
Sakla kihistu
Sakla kihistu (inglise keeles Sakla Formation) on siluri ladestu Rootsiküla lademe kihistu.
Vaata Püriit ja Sakla kihistu
Saunja kihistu
Saunja kihistu (inglise keeles Saunja Formation) on ordoviitsiumi ladestu Nabala lademe kihistu.
Vaata Püriit ja Saunja kihistu
Savikilt
Pakri panga ees mererannal (argilliit on hallikas, kollakad ja valged kivid on lubjakiviveeris). Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim.
Vaata Püriit ja Savikilt
Süngoonia
Süngoonia (inglise crystal system) on sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass.
Vaata Püriit ja Süngoonia
Schottky barjäär
Schottky barjäär ehk Schottky siire on potentsiaalibarjäär, mis kujuneb metalli ja pooljuhi kontaktpinnas.
Vaata Püriit ja Schottky barjäär
Smilgiai kihistik
Smilgiai kihistik (inglise Smilgiai Member) on ordoviitsiumi ladestu Pirgu lademe kihistik.
Vaata Püriit ja Smilgiai kihistik
Soeginina pank
Soeginina pank on pank Saare maakonnas Saaremaa vallas Atla külas.
Vaata Püriit ja Soeginina pank
Sulfiidid
Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.
Vaata Püriit ja Sulfiidid
Sulfiidsed mineraalid
Väävel Sulfiidsed mineraalid ehk kalkogeniidid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli või poolmetalli ja väävli aatomit.
Vaata Püriit ja Sulfiidsed mineraalid
Tabasalu kihistik
Tabasalu kihistik (inglise Tabasalu Member) on ordoviitsiumi ladestu Türisalu kihistu Varangu lademesse kuuluv kihistik.
Vaata Püriit ja Tabasalu kihistik
Türisalu kihistu
Türisalu pank on Türisalu kihistu stratotüübiks Türisalu kihistu (inglise keeles Türisalu Formation) on Ordoviitsiumi ajastu kihistu.
Vaata Püriit ja Türisalu kihistu
Türkiissinine
Türkiissinine on rohelise ja sinise vahel asuv külm värvitoon, vastab värvuselt ligikaudu samanimelisele poolvääriskivile.
Vaata Püriit ja Türkiissinine
Toolse kihistik
Toolse kihistik (inglise Toolse Member) on ordoviitsiumi ladestu Türisalu kihistu kihistik.
Vaata Püriit ja Toolse kihistik
Tsement
Tsemendi segamine Kundas toodetud tsement Tsement (ka portlandtsement; saksa keeles Zement 2, alumiiniumoksiid Al2O3 ja raud(III)oksiid Fe2O3, mille molekulid on seotud lubjamolekulidega. Tsemendi kivistumisel toimub ühinemine veega ehk hüdratatsioon, mille käigus moodustuvad ühendid eelkõige ränioksiidiga.
Vaata Püriit ja Tsement
Tsement (geoloogia)
Tsement on settekivimite koostisosi ühtseks kivimiks liitev peeneteraline mineraalne mass.
Vaata Püriit ja Tsement (geoloogia)
Tudu kihistik
Tudu kihistik (inglise Tudu Member) on ordoviitsiumi ladestu Rakvere lademe Rägavere kihistusse kuuluv kihistik.
Vaata Püriit ja Tudu kihistik
Tuleraud
Erinevad tulerauad, mida kasutati Rooma aegadest kuni keskaja lõpuni Tuleraud on kõrge süsinikusisaldusega rauast või rauasulamist sepistatud abivahend tule süütamiseks.
Vaata Püriit ja Tuleraud
Vadja alamlade
Vadja alamlade on lokaalne kronostratigraafiline üksus, Narva lademe kõige alumisem alamlade.
Vaata Püriit ja Vadja alamlade
Varangu kihistu
Varangu kihistik (inglise keeles Varangu Formation) on ordoviitsiumi ladestu Varangu lademesse kuuluv kihistu.
Vaata Püriit ja Varangu kihistu
Varangu lade
Varangu lade (varem Ceratopyge lade) on ordoviitsiumi ladestu regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Vaata Püriit ja Varangu lade
Vasemaak
Vasemaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt vaske ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Vaata Püriit ja Vasemaak
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Vaata Püriit ja Väävel
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Vaata Püriit ja Veenus
Windautal
Windautali org Windauer Ache Windautal vaadatuna Gampenkogelilt Windautal on Tirooli Brixentali lõunapoolne külgorg Kitzbüheli Alpides Austrias pikkusega u 16 km.
Vaata Püriit ja Windautal