Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Raadius

Index Raadius

Raadiuse kujutamine ringis, kus on märgitud rohelisega c – ümbermõõt, sinisega d – läbimõõt ehk diameeter, punasega r – raadius ja M on keskpunkt või algus Raadius (ladina keeles radius – 'kiir') on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti selle ringjoone või sfääri keskpunktiga.

101 suhted: Aberratsioon (astronoomia), Astronoomia ajalugu, Ühikring, Ühikringjoon, Ühtlane ringjooneline liikumine, Ümbermõõt, Besseli kimp, Biot'-Savarti seadus, Borromeo rõngad, Ceará osariigi lipp, Despina, Diameeter, Ekstsentrilisus, Elektroonilise muusika mõisteid, Fotomeetria (astronoomia), Galatea (kuu), Geodeesia, Geodeetiline punkt, Gravitatsiooniline punanihe, Hammassidur, Hüdriidid, Impulsimoment, Io (kuu), Joonkiirus, Jupiter, Kahe muutuja funktsioon, Kapillaarsus, Karbiidid, Kõverus, Kõverusraadius, Kera, Ketiratas, Knock Nevis, Kodarjoon, Kontsentrilised objektid, Koonus, Lamberti õigepindne silindriline projektsioon, Lantsettkaar, Larissa (kuu), Looduskaitse all olevad liigid Eestis, Maa, Maa kuju, Maa tuum, Magnetmonopool, Matemaatika mõisteid, Metagalaktika, Metsa inventeerimine, MODIS, Mollweide projektsioon, Moodul (arhitektuur), ..., Must mikroauk, Neptuun, Neutronipomm, Neutrontäht, Newtoni rõngad, Nurk, Nurkkiirus, Parameeter, Parsek, Päike, Pöördenurk, Peitetehnoloogia, Peristaltiline pump, Pingekontsentratsioon, Proxima Centauri, Raadio Ringhääling, Radiaan, Ratas, Ring, Ringjoon, Ristikkaar, Ristumine, Ristvõlv, Romb, Sadestumiskoefitsient, Schwarzschildi raadius, Segmentkaar, Sektor, Sfäär, Siirius, Silmaiirisepõhine tuvastamine, Sool-geel-meetod, Spiraal, Steradiaan, Stokesi seadus, Sulfiidsed mineraalid, Suurbritannia meedia, Taevasfäär, Tanki kaitsesüsteemid, Tasandi inversioon, Täisnurkne kolmnurk, Tehiskaaslane, Thalassa (kuu), Titan, TRAPPIST-1, Vankriratas, Väntpõlvmehhanism, Vektorgraafika, Vertikaalse teljega tuuleturbiin, Vulkaanipurse, WASP-12b. Laienda indeks (51 rohkem) »

Aberratsioon (astronoomia)

Aberratsioon on vaatleja liikumisest (põhiliselt Maa liikumisest) ja valguse kiiruse lõplikkusest tulenev taevakeha (tavaliselt tähe) näiva asukoha muutus taevasfääril.

Uus!!: Raadius ja Aberratsioon (astronoomia) · Näe rohkem »

Astronoomia ajalugu

Nebra lähedalt Saksamaalt leitud pronksketas päikese, kuu ja tähtede kujutistega, 1600 eKr Astronoomia ajalugu hõlmab ajaliselt inimkonna kogu kultuuriloo.

Uus!!: Raadius ja Astronoomia ajalugu · Näe rohkem »

Ühikring

Ühikringiks nimetatakse matemaatikas ringi, mille raadius on 1.

Uus!!: Raadius ja Ühikring · Näe rohkem »

Ühikringjoon

Ühikringjoon on ringjoon raadiusega üks.

Uus!!: Raadius ja Ühikringjoon · Näe rohkem »

Ühtlane ringjooneline liikumine

Ühtlane ringjooneline liikumine ehk ühtlane ringliikumine on keha või masspunkti konstantse kiirusega liikumine mööda ringjoont.

Uus!!: Raadius ja Ühtlane ringjooneline liikumine · Näe rohkem »

Ümbermõõt

Ümbermõõt on matemaatikas pinna ääre pikkus tasandil R2.

Uus!!: Raadius ja Ümbermõõt · Näe rohkem »

Besseli kimp

Vasakpoolsel pildil on Besseli kimbu intensiivsusjaotus levimissuunaga ristuvas tasandis. Keskel on hele täpp, mida ümbritsevad rõngad, mille heledus tsentrist kaugenedes väheneb. Parempoolsel pildil on y-telje suunaline intensiivsusjaotus. Horisontaalteljel on kujutatud intensiivsuse muutumist (suureneb vasakule) ning vertikaalteljel y-koordinaadi muutust. Tegemist on telgsümmeetrilise intensiivsusjaotusega, seega pole vahet, millise nurga all diameeter on tõmmatud Besseli kimp on elektromagnet-, heli- või gravitatsioonilaine, mille amplituudi kirjeldab esimest tüüpi Besseli funktsioon (inglise Bessel function of the first kind).

Uus!!: Raadius ja Besseli kimp · Näe rohkem »

Biot'-Savarti seadus

Biot'-Savarti seadus (ka kujul Biot’-Savart’i-Laplace’i seadus) on elektromagnetismi seadus, mis kirjeldab statsionaarse (püsiva) elektrivoolu tekitatud magnetvälja.

Uus!!: Raadius ja Biot'-Savarti seadus · Näe rohkem »

Borromeo rõngad

Borromeo rõngad on saanud nimetuse aristokraatliku Borromeo suguvõsa järgi Itaalias, kelle vapil oli kolm rõngast, mida kujutati üksteisega seotuna nii, et iga rõnga kohta kehtib, et see hoiab koos ülejäänud kahte rõngast, mis omavahel seotud ei ole.

Uus!!: Raadius ja Borromeo rõngad · Näe rohkem »

Ceará osariigi lipp

Ceará osariigi lipp Ceará osariigi lipp on Brasiilia Ceará osariigi lipp.

Uus!!: Raadius ja Ceará osariigi lipp · Näe rohkem »

Despina

Despina (ladina sõnast Despœna ja kreeka sõnast Δέσποινα), teise nimega Neptune V on Neptuuni kaaslane, mis sai nime kreeka usundi nümfi Despoina (Poseidoni ja Demeteri tütre) järgi.

Uus!!: Raadius ja Despina · Näe rohkem »

Diameeter

Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.

Uus!!: Raadius ja Diameeter · Näe rohkem »

Ekstsentrilisus

Ellips Hüperbool Mittekõdunud koonuselõike (ellipsi, parabooli või hüperbooli) ekstsentrilisus (tähis \varepsilon) on arv, mis saadakse fokaalkauguse ja juhtkauguse jagatisena.

Uus!!: Raadius ja Ekstsentrilisus · Näe rohkem »

Elektroonilise muusika mõisteid

Siin on loetletud elektroonilise muusika mõisteid.

Uus!!: Raadius ja Elektroonilise muusika mõisteid · Näe rohkem »

Fotomeetria (astronoomia)

Fotomeetria on astronoomias kasutatav elektromagnetilise kiirgusvoo või intensiivsuse mõõtmise meetod.

Uus!!: Raadius ja Fotomeetria (astronoomia) · Näe rohkem »

Galatea (kuu)

Galatea (kreeka sõnast Γαλάτεια), teise nimega Neptune VI, on Neptuuni kaaslane, mis sai nime kreeka usundi tegelaskuju nereiid Galateia järgi.

Uus!!: Raadius ja Galatea (kuu) · Näe rohkem »

Geodeesia

Riiklik geodeetiline võrk (I ja II klass) Geodeesia on teadusharu, mille ülesanne on määrata täpne Maa suurus ja kuju kokkuleppelises koordinaatsüsteemis ning kindlustada maapinnal geodeetilised punktid koos koordinaatide, kõrguse ja raskuskiirenduse täpsete väärtustega.

Uus!!: Raadius ja Geodeesia · Näe rohkem »

Geodeetiline punkt

Geodeetiline punkt on kohtkindlalt paigaldatud geodeetilise märgi asukoht maapinnal, pinnases või ehitisel, millele on arvutatud koordinaadid ning vajaduse korral arvutatud kõrgused ja määratud raskuskiirenduse väärtus.

Uus!!: Raadius ja Geodeetiline punkt · Näe rohkem »

Gravitatsiooniline punanihe

Gravitatsiooniline punanihe on efekt, mis seisneb selles, et gravitatsioonivälja olemasolul kiirgavad samad protsessid madalama sageduse ja suurema lainepikkusega (punasemat) kiirgust kui gravitatsioonivälja puudumisel.

Uus!!: Raadius ja Gravitatsiooniline punanihe · Näe rohkem »

Hammassidur

Hammassidur on mittelülitatav kompenseeriv sidur, mis võimaldab telgede nurgiasendit ning võllide mõningast nihkumist.

Uus!!: Raadius ja Hammassidur · Näe rohkem »

Hüdriidid

150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.

Uus!!: Raadius ja Hüdriidid · Näe rohkem »

Impulsimoment

Impulsimoment ehk pöördeimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega.

Uus!!: Raadius ja Impulsimoment · Näe rohkem »

Io (kuu)

Io on Jupiteri üks kuudest ja planeedile läheduselt viies kuu.

Uus!!: Raadius ja Io (kuu) · Näe rohkem »

Joonkiirus

Joonkiirus (tähis ν) on füüsikaline suurus, mis näitab ringliikumisel oleva keha kiirust, s.o keha poolt ajaühikus läbitava trajektoori (liikumisjoone) pikkust: kus v on kiirus m/s, l on liikumisjoone pikkus m ja t selle läbimiseks kulunud aeg s. Joonkiiruse vektor on suunatud piki ringjoonelise trajektoori puutujat ja on igas punktis trajektoori kõverusraadiusega risti.

Uus!!: Raadius ja Joonkiirus · Näe rohkem »

Jupiter

Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.

Uus!!: Raadius ja Jupiter · Näe rohkem »

Kahe muutuja funktsioon

Funktsioon ƒ on kahe muutuja funktsioon, kui eksisteerivad hulgad X, Y ja Z nii, et kus X × Y on X ja Y otsekorrutis.

Uus!!: Raadius ja Kahe muutuja funktsioon · Näe rohkem »

Kapillaarsus

Vedelikusamba meniskite kujud eri vedelikes Kapillaarsus on mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused; kitsamas mõttes märgumisega kaasnevad imendumisnähtused kapillaarides ja poorides.

Uus!!: Raadius ja Kapillaarsus · Näe rohkem »

Karbiidid

Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul (C).

Uus!!: Raadius ja Karbiidid · Näe rohkem »

Kõverus

Kõverus (inglise keeles curvature) on geomeetria erinevates valdkondades mitme suuruse (skalaar, vektor, tensor) koondkuju, mis kirjeldab ühe või teise geomeetrilise "objekti" (näiteks joon, pind, Riemanni ruum jne) kõrvalekaldumist vastavatest "tasastest" objektidest (sirge, tasand, eukleidiline ruum jne).

Uus!!: Raadius ja Kõverus · Näe rohkem »

Kõverusraadius

Kõverusraadius või kõveruse raadius ja kumeruse raadius on diferentsiaalgeomeetrias kõveruse pöördväärtus.

Uus!!: Raadius ja Kõverusraadius · Näe rohkem »

Kera

right Kera on matemaatikas teatav ruumi punktihulk, kerapinna ehk sfääri sisemus.

Uus!!: Raadius ja Kera · Näe rohkem »

Ketiratas

KetiratasDo: ketiratta välisdiameeterDp: jaotusringjoone diameeter Ketiratas on masinaelement, mida kasutatakse kettülekandes.

Uus!!: Raadius ja Ketiratas · Näe rohkem »

Knock Nevis

Knock Nevis 1979 "Knock Nevis" võrdluses maailma kõrgeimate hoonetega "Knock Nevis" võrdluses veel mõne suure objektiga Knock Nevis oli supertanker, maailma suurim tanker.

Uus!!: Raadius ja Knock Nevis · Näe rohkem »

Kodarjoon

Kodarjoon on tantsus kujuteldav joon, mis lähtub ringjoone keskmest ja suundub sirgjoones eemale (ringi raadius).

Uus!!: Raadius ja Kodarjoon · Näe rohkem »

Kontsentrilised objektid

Kontsentrilised ringid Üksteise sees olevatel kontsentrilistel objektidel on sama keskpunkt või telg.

Uus!!: Raadius ja Kontsentrilised objektid · Näe rohkem »

Koonus

Koonus Koonus on pöördkeha, mida piirab koonilise pinna üks kate ja seda pöörlemisteljega lõikav tasand.

Uus!!: Raadius ja Koonus · Näe rohkem »

Lamberti õigepindne silindriline projektsioon

Lamberti õigepindne silindriline projektsioon.Lamberti õigepindne silindriline projektsioon on õigepindsete silindriliste projektsioonide perekonda kuuluv kaardiprojektsioon, mis kasutab standardparalleelina ekvaatorit. Lisaks tuntakse projektsiooni lihtsustatud nimega õigepindne silindriline projektsioon ja isosilindriline projektsioon.

Uus!!: Raadius ja Lamberti õigepindne silindriline projektsioon · Näe rohkem »

Lantsettkaar

Kõrgendatud teravkaar ehk lantsettkaar 13. sajandi lantsettkaarhttps://archive.org/details/illustrateddicti00moll/page/188 An illustrated dictionary of words used in art and archaeology, 1883. lk 188 Lantsettkaar (ladina keeles lancea – 'oda') ehk kõrgendatud teravkaar (saksa keeles überhöhter Spitzbogen, Lanzettbogen) on tavalisest teravkaarest teravama tipuga kitsas teravkaar.

Uus!!: Raadius ja Lantsettkaar · Näe rohkem »

Larissa (kuu)

Larissa (kreeka sõnast Λάρισσα), teise nimega Neptune VII, on Neptuuni kaaslane, mis sai nime kreeka usundi tegelaskuju Poseidoni (Neptunuse) armukese Larissa järgi.

Uus!!: Raadius ja Larissa (kuu) · Näe rohkem »

Looduskaitse all olevad liigid Eestis

Kõre (''Epidalea calamita'') on Eestis esimese kategooria kaitsealune liik Viigerhüljes (''Phoca hispida'') on teise kaitsekategooria kaitsealune liik Hallpea-rähn, üks kolmanda kategooria kaitsealustest liikidest Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse.

Uus!!: Raadius ja Looduskaitse all olevad liigid Eestis · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Raadius ja Maa · Näe rohkem »

Maa kuju

sihiga; raskusjõud ei ole alati suunatud Maa keskpunkti poole Maa kuju all mõeldakse tavaliselt Maa pinna tegeliku kuju lähendust, mis on matemaatiliselt võimalikult hästi formuleeritav.

Uus!!: Raadius ja Maa kuju · Näe rohkem »

Maa tuum

Maa siseehitus Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa.

Uus!!: Raadius ja Maa tuum · Näe rohkem »

Magnetmonopool

Magneti pooleksmurdmisel saadakse kaks magnetit, millel mõlemal on oma põhjapoolus ja lõunapoolus Magnetmonopoolid ehk magnetlaengut kandvad osakesed on hüpoteetilised elementaarosakesed, mis kujutavad endast magneteid, millel on ainult üks poolus.

Uus!!: Raadius ja Magnetmonopool · Näe rohkem »

Matemaatika mõisteid

Siin on loetletud matemaatika mõisteid.

Uus!!: Raadius ja Matemaatika mõisteid · Näe rohkem »

Metagalaktika

Metagalaktika on inimkonna uuritav Universum.

Uus!!: Raadius ja Metagalaktika · Näe rohkem »

Metsa inventeerimine

Metsa inventeerimine on süstemaatiline andmete kogumine metsa kohta sellele hinnangu andmiseks ja analüüsi tegemiseks.

Uus!!: Raadius ja Metsa inventeerimine · Näe rohkem »

MODIS

MODIS (inglise Moderate-resolution Imaging Spectroradiometer) on keskmise lahutusvõimega kujutise spektroradiomeeter.

Uus!!: Raadius ja MODIS · Näe rohkem »

Mollweide projektsioon

Mollweide projektsioonis maailmakaart Mollweide projektsioon on õigepindne (ekvivalentne) pseudosilindriline kaardiprojektsioon, mille arendas 1805.

Uus!!: Raadius ja Mollweide projektsioon · Näe rohkem »

Moodul (arhitektuur)

Moodul (lad. k. modulus.

Uus!!: Raadius ja Moodul (arhitektuur) · Näe rohkem »

Must mikroauk

Must mikroauk, ka kvantmehaaniline must auk, vahel ka Plancki must auk, (inglise keeles micro black hole, quantum mechanical black holes) on hüpoteetiline must auk väikseima võimaliku massiga, mis on võrdne Plancki massiga.

Uus!!: Raadius ja Must mikroauk · Näe rohkem »

Neptuun

Neptuun on kaheksas ja Päikesest kõige kaugemal tuntud planeet.

Uus!!: Raadius ja Neptuun · Näe rohkem »

Neutronipomm

Neutronipomm, ametliku nimetusega suurendatud kiirgusjõuga relv (enhanced radiation weapon), on suhteliselt väikse võimsusega termotuumarelv, mille tööpõhimõte seisneb tugeva neutronkiirguse tekitamises.

Uus!!: Raadius ja Neutronipomm · Näe rohkem »

Neutrontäht

Kunstniku ettekujutus neutrontähest koos magnetväljaga Neutrontäht on peamiselt neutronitest koosnev täht, Päikesest umbes 8–30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadium.

Uus!!: Raadius ja Neutrontäht · Näe rohkem »

Newtoni rõngad

mikroskoobi jälgitavad Newtoni rõngad. Väikseimad sammud sellel suurendatud skaalal on 100μm suurused Joonis 2. Samapaksusinterferents kui tegemist pole ideaalselt sfäärilise pinnaga. Tekkinud rõngad pole sümmeetrilised Newtoni rõngad on samapaksusribade interferentsnähtus, kus võib jälgida heledate ja tumedate kontsentriliste rõngaste interferentspilti.

Uus!!: Raadius ja Newtoni rõngad · Näe rohkem »

Nurk

Nurk on geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks ühise otspunktiga kiirt.

Uus!!: Raadius ja Nurk · Näe rohkem »

Nurkkiirus

Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pöörleva jäiga keha pöördenurga muutumist ajaühikus.

Uus!!: Raadius ja Nurkkiirus · Näe rohkem »

Parameeter

Parameeter ('mõõtev', kreeka keeles παράμετρος: παρά pará, eesti keeles 'vastu', 'kõrval', 'juures', 'suhtes' + μετρος metron, eesti keeles 'mõõt' millegi mõõtmise, võrdlemise või hindamise tähenduses) on ühelaadseid objekte, nähtusi, seisundeid või protsesse iseloomustav suurus (muutuja), mille iga väärtus määrab kindla objekti, nähtuse, seisundi või protsessi või nende klassi.

Uus!!: Raadius ja Parameeter · Näe rohkem »

Parsek

Parsek (tähis pc) on SI-süsteemi mittekuuluv pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 kaaresekundi, ehk niisuguse ringjoone raadius, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundise kaare.

Uus!!: Raadius ja Parsek · Näe rohkem »

Päike

Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maalt nähtav täht.

Uus!!: Raadius ja Päike · Näe rohkem »

Pöördenurk

Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul.

Uus!!: Raadius ja Pöördenurk · Näe rohkem »

Peitetehnoloogia

Tuvastusvahendite eest varjamiseks on ründelennuki F-117 konstruktsioonis kasutatud peitetehnoloogiat Peitetehnoloogia (ka vargtehnoloogia, stealth-tehnoloogia) on tehnoloogilised meetodid, mida kasutatakse peamiselt sõja-asjanduses laevade, lennukite, rakettide varjamiseks elektromagnetilise kiirguse tuvastus-seadmete eest.

Uus!!: Raadius ja Peitetehnoloogia · Näe rohkem »

Peristaltiline pump

Peristaltiline pump Peristaltiline pump on vedelikke ja gaase doseeriv pump, mille abil saab liigutada erinevaid vedelikke või gaase.

Uus!!: Raadius ja Peristaltiline pump · Näe rohkem »

Pingekontsentratsioon

Pingekontsentraator esineb võllidel järskude ülemineku kohtadel. Selle vältimiseks tuleb järsud üleminekud faasida või ümardada. Pingekontsentratsioon on tugevusõpetuses, pingete ebasoodus ümberjaotumine ristlõikes koos kohalike maksimumide tekkega, mis on tingitud pingekontsentraatorite (avade, teravapõhjaliste soonte, keerme, ristlõike järskude üleminekute jms.) mõjust.

Uus!!: Raadius ja Pingekontsentratsioon · Näe rohkem »

Proxima Centauri

Proxima Centauri on punane kääbustäht, mis asub Kentauri tähtkujus, Maast ligikaudu 4,2 valgusaasta kaugusel.

Uus!!: Raadius ja Proxima Centauri · Näe rohkem »

Raadio Ringhääling

Raadio Ringhääling oli 1. novembril 1924 asutatud osaühisus, mille eesmärgiks oli raadioringhäälingu arendamine Eestis.

Uus!!: Raadius ja Raadio Ringhääling · Näe rohkem »

Radiaan

Radiaan 175px Radiaan (tähis rad) on tasanurga mõõtühik SI-süsteemis.

Uus!!: Raadius ja Radiaan · Näe rohkem »

Ratas

Puust ratas 2. aastatuhandest eKr Ratas on kettakujuline, ideaalse ringkontuuriga osa (ese), mis serviti püstasendis pöörleb ümber oma telje.

Uus!!: Raadius ja Ratas · Näe rohkem »

Ring

Ring Kontsentrilised ringid Ring ehk kinnine ring on ringjoone poolt piiratud tasandi osa.

Uus!!: Raadius ja Ring · Näe rohkem »

Ringjoon

Ringjoon ja selle keskpunkt Ringjoon keskpunktiga ''M'' ja raadiusega ''r'' Ringjooneks (üldkeeles ka ringiks) nimetatakse elementaargeomeetrias tasandi antud punktist (ringjoone keskpunktist) kindlal (tavaliselt) positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulka.

Uus!!: Raadius ja Ringjoon · Näe rohkem »

Ristikkaar

Ristikkaar ehk kolmiksiirkaar on kaaretüüp, mis koosneb nagu kolmiksiir kolmest pool- või kolmandikringist, mille vahele jäävad nurkjad või ümarad ninad ja mille võrdlus kolmeosalise ristikulehega on andnud kaaretüübile nime.

Uus!!: Raadius ja Ristikkaar · Näe rohkem »

Ristumine

Lõik AB ristub lõiguga CD Geomeetrias nimetatakse ristumiseks kahe joone omadust lõikuda täisnurga all.

Uus!!: Raadius ja Ristumine · Näe rohkem »

Ristvõlv

Ristvõlvi joonis. On näha, et diagonaal on väljavenitatud ümarkaare kujuga Neljale sambale toetuv ümarkaarne ristvõlv (tõstmata keskosaga) Teravkaarne kaheksa võlvisiiluga ristvõlv altvaates Ristvõlv, ka ristservjoonvõlv ja servjoonvõlv on võlvitüüp, mis saadakse nelinurkse ruumi kohale asetatud kahe silindervõlvi täisnurksel lõikumisel.

Uus!!: Raadius ja Ristvõlv · Näe rohkem »

Romb

Romb Romb on nelinurkne tasapinnaline kujund, mille kõik küljed on võrdsed.

Uus!!: Raadius ja Romb · Näe rohkem »

Sadestumiskoefitsient

Sadestumiskoefitsient (s) (ka sedimentatsiooni koefitsient) iseloomustab osakeste sedimentatsiooni protsessi tsentrifuugimisel ja on defineeritud kui osakeste sadestumiskiirus mingi teatud raskuskiirenduse juures.

Uus!!: Raadius ja Sadestumiskoefitsient · Näe rohkem »

Schwarzschildi raadius

Schwarzschildi raadius on parameeter Schwarzschildi lahendis Einsteini väljavõrranditele, mis annab musta augu sündmuste horisondi raadiuse.

Uus!!: Raadius ja Schwarzschildi raadius · Näe rohkem »

Segmentkaar

Segmentkaar ehk lamekaar (saksa keeles Flachbogen) on kaaretüüp, mille puhul kaare raadius on tõmmatud kaare lähtejoonest allpool asuvast punktist ja kaare palendi ning lähtejoone vahele jääv osa on ringi segmendi kujuline.

Uus!!: Raadius ja Segmentkaar · Näe rohkem »

Sektor

Sektor (ladina keelest, sector tähendab "äralõikaja") on mõiste geomeetrias (täpsemalt Eukleidilises geomeetrias), mis tähistab tervikust radiaalselt eraldatud osa.

Uus!!: Raadius ja Sektor · Näe rohkem »

Sfäär

Sfäär Sfääriks ehk kerapinnaks nimetatakse kõikide punktide hulka, mis asuvad mõnest fikseeritud punktist O kaugusel r. Punkti O nimetatakse sfääri keskpunktiks ja sfääri punktide ning selle keskpunkti vahelist kaugust r sfääri raadiuseks.

Uus!!: Raadius ja Sfäär · Näe rohkem »

Siirius

Siiriuse asukoht Suure Peni tähtkujus Siirius Siirius (α Canis Majoris, α CMa, Suure Peni alfa, Orjatäht) on kõige suurema näiva heledusega täht tähistaevas.

Uus!!: Raadius ja Siirius · Näe rohkem »

Silmaiirisepõhine tuvastamine

Silmaiirisepõhine tuvastamine on üks biomeetrilise tuvastuse meetodeid, mille puhul kasutatakse matemaatilisi mustritundmismeetodeid selleks, et töödelda fotot iirisest ja hiljem identifitseerimiseks kasutada seda ülesvõtet võrdluses mõne teise fotoga ja vaadelda nende töötlemisel saadud bitivektoreid.

Uus!!: Raadius ja Silmaiirisepõhine tuvastamine · Näe rohkem »

Sool-geel-meetod

Sool-geel-meetod on keemiline sünteesimeetod, milles hüdrolüüsi ja polükondensatsioonireaktsioonide tulemusena tekib sooliks nimetatavast kolloidlahusest diskreetsetest osakestest või polümeeride ahelast koosnev geel.

Uus!!: Raadius ja Sool-geel-meetod · Näe rohkem »

Spiraal

Spiraal (keskladinakeelsest sõnast spiralis; ladina keeles spira 'käänd', 'looge') on tasandiline kõverjoon, mis kulgeb pidevalt suureneva raadiusega ühe punkti või telje ümber ja vastavalt kaugeneb sellest, või vastupidi, raadiuse vähenedes läheneb sellele punktile või teljele.

Uus!!: Raadius ja Spiraal · Näe rohkem »

Steradiaan

Steradiaani graafiline kujutamine Steradiaan (tähis sr) on ruuminurga mõõtühik.

Uus!!: Raadius ja Steradiaan · Näe rohkem »

Stokesi seadus

Keha vertikaalne liikumine vedelikus. Kujutatud on kehale mõjuvad raskusjõud (allapoole) ja üleslükkejõud (ülespoole) Stokesi seadus on loodusseadus, mis käsitleb vedelikus liikuvale kerale mõjuvat hõõrdetakistust.

Uus!!: Raadius ja Stokesi seadus · Näe rohkem »

Sulfiidsed mineraalid

Väävel Sulfiidsed mineraalid ehk kalkogeniidid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli või poolmetalli ja väävli aatomit.

Uus!!: Raadius ja Sulfiidsed mineraalid · Näe rohkem »

Suurbritannia meedia

Suurbritannia meediasüsteem koosneb kolmest traditsioonilisest kanalist: ajaleht, televisioon ja raadio ning lisaks ka internet.

Uus!!: Raadius ja Suurbritannia meedia · Näe rohkem »

Taevasfäär

Taevasfäär ehk taevaskera on astronoomias ja navigatsioonis vaatlejat ümbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on määramata.

Uus!!: Raadius ja Taevasfäär · Näe rohkem »

Tanki kaitsesüsteemid

Täisvarustuses M1A2 lahingutank Tanki kaitsesüsteemideks nimetatakse kõiki süsteeme, mis on mõeldud tanki ja selle meeskonna kaitseks.

Uus!!: Raadius ja Tanki kaitsesüsteemid · Näe rohkem »

Tasandi inversioon

Tasandi inversioon ehk tasandi peegeldus ringjoone suhtes on üks tasandi teisendustest.

Uus!!: Raadius ja Tasandi inversioon · Näe rohkem »

Täisnurkne kolmnurk

Täisnurkne kolmnurk. Küljed ''a'' ja ''b'' on kaatetid ning ''c'' on hüpotenuus Täisnurkne kolmnurk on kolmnurk, mille üks nurk on täisnurk ehk 90°.

Uus!!: Raadius ja Täisnurkne kolmnurk · Näe rohkem »

Tehiskaaslane

Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).

Uus!!: Raadius ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »

Thalassa (kuu)

Thalassa (kreeka sõnast Θάλασσα, 'meri'), teise nimega Neptune IV, on Neptuuni kaaslane, mis nimetati kreeka usundi merejumalanna Thalassa (jumalate Aitheri ja Hemera tütre) järgi.

Uus!!: Raadius ja Thalassa (kuu) · Näe rohkem »

Titan

Titan (ka Saturn VI) on Saturni suurim kuu ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Jupiteri kaaslase Ganymedese järel.

Uus!!: Raadius ja Titan · Näe rohkem »

TRAPPIST-1

TRAPPIST-1, tuntud ka kui 2MASS J23062928-0502285, on planeedisüsteem, mis asub Päikesesüsteemist 12 parseki (ligikaudu 39 valgusaasta) kaugusel Veevalaja tähtkujus.

Uus!!: Raadius ja TRAPPIST-1 · Näe rohkem »

Vankriratas

Metallvitsaga vankriratas Vankriratas (võru murdes tsõõr) on keskpunkti läbiva telje ümber pöörlev ringikujuline vankri osa maad mööda kulgemiseksEesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 28.03.2020.

Uus!!: Raadius ja Vankriratas · Näe rohkem »

Väntpõlvmehhanism

Väntpõlvmehhanism Väntpõlvmehhanism (inglise: slider-crank toggle mechanism) on kuuelüliline põlvliigendiga väntliugurmehhanism, mida kasutatakse pressides, kui väikese vända raadiuse korral on vaja saavutada suurt pressimisjõudu.

Uus!!: Raadius ja Väntpõlvmehhanism · Näe rohkem »

Vektorgraafika

Vektorgraafika (inglise vector graphics) on arvutigraafika liik, milles kuva moodustatakse asukohavektorite kogumina elementaarkujutiste (sirg- ja kõverjoonte) abil, seega mitte pikslitena, nagu rastergraafikas.

Uus!!: Raadius ja Vektorgraafika · Näe rohkem »

Vertikaalse teljega tuuleturbiin

Vertikaalse teljega pööratud labadega Savoniuse tuuleturbiin Vertikaalse teljega tuuleturbiin on selline tuule jõul töötava töörattaga (rootoriga) turbiin, mille pöörlemistelg (võll) asub maapinna suhtes vertikaalselt.

Uus!!: Raadius ja Vertikaalse teljega tuuleturbiin · Näe rohkem »

Vulkaanipurse

Stromboli tegutsemas Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks.

Uus!!: Raadius ja Vulkaanipurse · Näe rohkem »

WASP-12b

WASP-12b on eksoplaneet, mis tiirleb ümber Veomehe tähtkujus asuva tähe WASP-12 870 valgusaasta kaugusel.

Uus!!: Raadius ja WASP-12b · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »