Sisukord
84 suhted: Aindu, Altamira, Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt, Antigua ja Barbuda, Antsülusjärv, Astuuria kuningriik, Āraiši järvelinnus, Balti jääpaisjärv, Before Present, Billingeni katastroof, Dateerimine, Dendrokronoloogia, Dispilió tahvel, Eesti esiajalugu, Eesti geoloogiline ehitus, Eesti keraamika, Eesti kiviaeg, Endeluu, Ester Oras, Ferni kuru, Geokeemia mõisteid, Haanja servamoodustiste vöönd, Harilik kuusk, Hiina ajalugu, Holotseen, Igimänd, Ilumetsa meteoriidikraatrid, Isotoopgeoloogia, Jäämuumiad, Joldiameri, Kaarel Vilbaste, Kõõru linnamägi, Keava II linnamägi, Kivikirstkalme, Koonalda koobas, Koorküla Valgjärve järveasula, Kunda Lammasmägi, Kvaternaar, Lihavõttesaar, Lombardia raudkroon, Londoni vasar, Maateaduste mõisteid (R), Maiade tsivilisatsioon, Mõrgi linnamägi, Melanoom, Minose kultuur, Nanzhuangtou leiukoht, Nooska linnamägi, Old Tjikko, Otepää servamoodustiste vöönd, ... Laienda indeks (34 rohkem) »
Aindu
Ait-kuivati (vasakul) ja karjamõisa laut (paremal) Aindu külas Karula järve ääres Aindu on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Aindu
Altamira
Altamira (hispaania keeles 'kõrge vaade') on koobas Hispaanias, kus asuvad noorema paleoliitikumi aegsed koopamaalid (Altamira koopamaalid).
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Altamira
Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt
Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt algas juba 10. sajandil, mil skandinaavlased avastasid ja asustasid Atlandi ookeani põhjaosas asuvaid alasid, sealhulgas Põhja-Ameerika kirdeosa.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt
Antigua ja Barbuda
Antigua ja Barbuda on saareriik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika mandrite vahel Väikestes Antillide saarestikus.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Antigua ja Barbuda
Antsülusjärv
Antsülusjärv oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne mageveeline järv ajavahemikus umbes 9000–7000 aastat eKr (radiosüsinikumeetodga mõõtes on ajavahemikuks saadud 9300–8000 14C-aastat tagasi).
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Antsülusjärv
Astuuria kuningriik
Astuuria kuningriik (ladina Regnum Asturorum) oli esimene kristlik riik, mille vastupanu osutavad kristlased pärast islamiusuliste vallutust Pürenee poolsaarel (711–719) rajasid.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Astuuria kuningriik
Āraiši järvelinnus
Järvelinnuse asukoht koos tänapäevase rekonstruktsiooniga 2016. aastal Āraiši järvelinnus (ka Āraiši järveasula, Āraiši järveloss; läti keeles Āraišu ezerpils) oli umbes aastatel 780–1050 (1200) Lätis Cēsise lähedal Āraiši järve saarel paiknenud asula, mis hiljem jäi vee alla.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Āraiši järvelinnus
Balti jääpaisjärv
Balti jääpaisjärv (ka Balti paisjärv, Balti jääjärv) oli Läänemere nõos asunud jääpaisjärv.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Balti jääpaisjärv
Before Present
BP ehk Before Present on aastates arvestatav ajaarvamine, mida kasutatakse geoloogias ja arheoloogias.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Before Present
Billingeni katastroof
thumb Billingeni katastroof oli Balti jääpaisjärve ühinemine Atlandi ookeaniga Kesk-Rootsis Billingeni lavamäe juures, mis tõi kaasa suure ja väga kiire veetaseme languse Läänemere nõos.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Billingeni katastroof
Dateerimine
Dateerimine on aja kindlaks määramine.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Dateerimine
Dendrokronoloogia
Puu aastarõngad Dendrokronoloogia on teadusharu ja ka meetod, mis uurib ja analüüsib puittaimede aastarõngaid.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Dendrokronoloogia
Dispilió tahvel
Dispilió tahvli tekst Dispilió tahvel on kiviajast pärinev sümbolitega kaetud puidust tahvel.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Dispilió tahvel
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Eesti esiajalugu
Eesti geoloogiline ehitus
Geokronoloogiline skaala Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Eesti geoloogiline ehitus
Eesti keraamika
Luule Kormašova "Põld" 1979, kõrgkuumuskeraamika. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Eesti keraamika all mõistetakse Eestis loodud keraamikat.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Eesti keraamika
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Eesti kiviaeg
Endeluu
Kilpkonnakilbist endeluu Endeluud on Vana-Hiinast leitud ennustamise aluseks olevate pragude saamiseks kuumutatud luud, mis on enamasti kaetud vastavate ennetega seotud kirjadega.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Endeluu
Ester Oras
Ester Oras 2020. aastal Arvamusfestivali teadusalal DNA analüüsil tuvastati muumia autentsus. Ester Oras (sündinud 11. septembril 1984) on eesti arheokeemik.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Ester Oras
Ferni kuru
Zugspitze, nähtuna Ferni kuru parklast. thumb Vana Ferni kuru ''Via Claudia Augustal'' Ferni kuru (1212 m) on mäekuru Tirooli Alpides Austrias.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Ferni kuru
Geokeemia mõisteid
Siin on loetletud geokeemia ja isotoopgeoloogiaga seotud mõisteid.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Geokeemia mõisteid
Haanja servamoodustiste vöönd
Haanja servamoodustiste vöönd oli umbes 13 000 14C-aastat tagasi viimase mandrijää taandumise ajal liustiku pealetungil tekkinud pinnavormide vöönd.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Haanja servamoodustiste vöönd
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Harilik kuusk
Hiina ajalugu
Hiina praegused piirid ja territooriumi muutumine ajas Hiina ajalooline kaart aastast 1402 Hiina on üks vanemaid tsivilisatsioone ja kõrgkultuure.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Hiina ajalugu
Holotseen
Holotseen ehk pärastjääaeg ehk jääajajärgne aeg on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik), mis algas 11 700 aastat tagasi ja kestab siiani.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Holotseen
Igimänd
Igimänd (Pinus longaeva) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Igimänd
Ilumetsa meteoriidikraatrid
Ilumetsa Põrguhaud Ilumetsa meteoriidikraater-Põrguhaud Põrguhaua värav Ilumetsa meteoriidikraatrid on meteoriidikraatrid Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Ilumetsa meteoriidikraatrid
Isotoopgeoloogia
Isotoopgeoloogia on geoloogia haru, mis põhineb radioaktiivsete ning stabiilsete isotoopide kasutamisest saadaval andmestikul.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Isotoopgeoloogia
Jäämuumiad
Jäämuumiad on mumifitseerunud loomad ja inimesed, kes on mingisugustel põhjustel minevikus mattunud lumekihi alla ja jäänud sinna mitmeteks sadadeks või tuhandeteks aastateks.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Jäämuumiad
Joldiameri
Joldiameri oli viimase jääaja järel, umbes aastatel 9600–9000 eKr, Läänemere nõos eksisteerinud meri, üks tänase Läänemere kujunemisele eelnenud staadiumitest.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Joldiameri
Kaarel Vilbaste
Kaarel Vilbaste (22. juuni 1950 Tartu – 22. august 1986 Vändra) oli eesti bioloog.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Kaarel Vilbaste
Kõõru linnamägi
Kõõru linnamägi on mägi Võru maakonnas Setomaa vallas Kõõru küla lähedal Tedrepalo metsas.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Kõõru linnamägi
Keava II linnamägi
Keava II linnamägi ehk Keava Võnnumägi on linnamägi, mis asub Keava linnusest 700–800 m põhja pool, Keava–Hõreda teest 150 m läänes Linnaalustes.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Keava II linnamägi
Kivikirstkalme
Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo Jõelähtme kivikirstkalmistust Kivikirstkalme oli Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Kivikirstkalme
Koonalda koobas
Koonalda koobas on koobas Austraalias Lõuna-Austraalia osariigis.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Koonalda koobas
Koorküla Valgjärve järveasula
Koorküla Valgjärve järveasula on kunagine asulakoht Koorküla Valgjärves.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Koorküla Valgjärve järveasula
Kunda Lammasmägi
Kunda Lammasmägi Kunda Lammasmägi on mesoliitikumi arheoloogiline leiukoht Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Linnuse külas.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Kunda Lammasmägi
Kvaternaar
Kvaternaar ehk antropogeen on uusaegkonna (kainosoikumi) kolmas periood geokronoloogilises skaalas.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Kvaternaar
Lihavõttesaar
Lihavõttesaar Lihavõttesaar (rapanui keeles Rapa Nui) on Tšiilile kuuluv saar Vaikses ookeanis.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Lihavõttesaar
Lombardia raudkroon
Raudkroon Lombardia raudne kroon. Illustratsioon Cesare Cantù raamatus "Grande illustrazione del Lombardo-Veneto ossia storia delle città, dei borghi, comuni, castelli, ecc. fino ai tempi moderni" Lombardia raudkroon, ka Raudkroon, (corona ferrea või corona di ferro) on langobardide kuningakroon, mis kuulub vanimate Euroopa kuningate võimumärkide hulka.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Lombardia raudkroon
Londoni vasar
Londoni vasar ehk Londoni artefakt on rauast ja puust vasar, mis leiti 1936.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Londoni vasar
Maateaduste mõisteid (R)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad R-tähega. raba – rabakivi – rabaturvas – rabedus – rabenemine – kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine radiaaloos – radioaktiivne meetod – radiosüsinikumeetod – radiolaarmuda – radionukliid – radiosüsiniku aasta – rahe – rahn – rahu – Rahvusvaheline Geoloogiaühing – Raikküla lade – rakendusgeoloogia – Rakvere lade – rand – randla – rannabarr – rannageoloogia – rannajoon – rannak – rannakusete – rannamoodustis – rannanõlv – rannaprotsessid – rannasete – rannavall – tormi(de) poolt mererannale heidetud, peamiselt klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm rannavöönd – rannik – rannikufaatsies – rannikuluide – rannikumadalik – rannikumeri – rannikusete – rasked mineraalid – raske nafta – rasvaläige – rauaaja kliimapessimum – rauamaak – kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv raua-mangaanikonkretsioon – raud – raudmeteoriit – ravimuda – realgaar – rebendkurrutus – rebendrike – reeper – refuugium – regionaalgeoloogia – geoloogia osa, mis käsitleb mingi piirkonna geoloogilist ehitust ja arengut regionaalne kivim – kivim, mis saab levida vaid teatud kindlas piirkonnas regoliit – regressiivne seeria – regressioon (geoloogia) – rekultiveerimine – relikt (biogeograafia) – reljeef – reljeef – reljeefielement – reljeefitüüp – reljeefivorm – Rēzekne lade – retrograadne moone – Rhyac – riasrannik – ribekiit – Richteri skaala – riff – rift – riftiahelik – riftiorg – riftistumine – riftivöönd – Riia plutoon – Läti ja Eesti aluskorras paiknev süvakivimeist koosnev plutoon riikkond – riimvesi – vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18‰ rike (geoloogia) – rikkevöönd – ringdaik – rippliustik – ripporg – Rissi jäätumine – ristlaine – ristlõige – rodoniit – rohekilda faatsies – rohekilt – rohekivim – roheline kiir – rohtla – rombiline sümmeetria – rombiline süngoonia – Rooma kliimaoptimum – roosakvarts – Rootsiküla lade – Rossby lained – rubiin – rugoosid – ruhiorg – U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org rusu – rusukalle – rusukuhik – rusuvool – rutiil – ruumigrupp – rõhkkond – rõhtkihiline tekstuur – rõhtkihilisus – rõhumoone – rõngasdaik – rõngassaar – rõngassilikaadid – räbukoonus – rähk – rändkivi – liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi rändluide – rändpangas – rändrahn – räni – ränidioksiid – keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest räni ja kahest hapniku aatomist ränikilt – ränikivi – peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim ränirikas kivim – ränist küllastatuse aste – tardkivimite suhtelist ränisisaldust iseloomustav suurus ränistunud puu – ränivetikad – röntgendifraktsioon – röntgenkristallograafia – röntgenspektroskoopia – rööpintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, on enam-vähem paralleelne kildalisus- või kihilisuspindadega rööplasumus – selliste kivimkehade lasumus, mille vahel ei ole põiksust rünkpilv – rünksajupilved – rüoliit – rüsijää – rüükalad – R.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Maateaduste mõisteid (R)
Maiade tsivilisatsioon
Kukulcáni püramiid iidses Chichén Itzá linnas Maiade tsvilisatsiooni asukoht Mesoameerikas Paleevaremed Palenques Tikali varemed Maiade tsivilisatsioon oli Mesoameerikas muistsete maiade seas ligi 2000 aastat kestnud tsivilisatsioon.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Maiade tsivilisatsioon
Mõrgi linnamägi
Mõrgi linnamägi ehk Kuningamägi on muinaslinnus Võru maakonnas Võru vallas Mõrgi külas.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Mõrgi linnamägi
Melanoom
Melanoom ehk pahaloomuline melanoom (ladina keeles melanoma malignum) on koondnimetus melanotsüütidest arenevate pahaloomuliste kasvajate kohta.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Melanoom
Minose kultuur
Minose kultuuri mõjusfäär mükeenelaste invasiooni ajal Minose kultuur (ka minoiline kultuur või Kreeta kultuur) oli pronksiaegne kultuur, mis kujunes Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Minose kultuur
Nanzhuangtou leiukoht
Nanzhuangtou leiukoht (hiina keeles 南莊頭遺址, Nánzhuāngtóu yízhǐ) on neoliitiline leiukoht Hiinas Hebei provintsis Baoding Shi ringkonna õigustega linnas Xushui maakonnas Kollase jõe ja Baiyangdiani märgala lähedal Nanzhuangtou külast umbes 2 km kirdes, 12 km Baodingist lõunas.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Nanzhuangtou leiukoht
Nooska linnamägi
Nooska linnamägi (ka Talimäe, Tal(l)ima linnamägi) on linnamägi Võru maakonna Võru vallas Nooskas.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Nooska linnamägi
Old Tjikko
Old Tjikko on Rootsis Dalarnas Fulufjälleti mäel kasvav kuusepuu (Picea abies), „maailma vanim puu“.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Old Tjikko
Otepää servamoodustiste vöönd
Otepää servamoodustiste vöönd oli umbes 12 600 14C-aastat tagasi viimase mandrijää taandumise ajal liustiku pealetungil tekkinud pinnavormide vöönd.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Otepää servamoodustiste vöönd
Padise linnus
Vaade linnusevallilt kunagisele õuele. Padise linnamägi "maa" poolt Padise linnamägi ehk Vanalinnamägi on neemiklinnuse tüüpi linnamägi Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Padise külas.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Padise linnus
Pakktee
Saksamaal Campemooris 2006. aastal välja kaevatud pakktee rajati 4600 eKr Pakkteedeks nimetatakse vanimaid säilinud inimkätega rajatud teid, mis on okstest, hagudest või palkidest rajatud teed ehk soosillad.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Pakktee
Palivere servamoodustiste vöönd
Palivere servamoodustiste vöönd on umbes 11 200 14C-aastat tagasi viimase mandrijää taandumise ajal liustiku pealetungil tekkinud pinnavormide vöönd.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Palivere servamoodustiste vöönd
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Paljasseemnetaimed
Pandivere servamoodustiste vöönd
Pandivere servamoodustiste vöönd on umbes 12 000 14C-aastat tagasi viimase mandrijää taandumise ajal liustiku pealetungil tekkinud pinnavormide vöönd Eesti aladel.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Pandivere servamoodustiste vöönd
Pesse ruhi
Pesse ruhi on teadaolevalt maailma vanim tänapäevani säilinud paat.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Pesse ruhi
Pulli asula
Pulli küla asukoht Pärnumaal Pulli asula (2010) Pulli asula oli Kunda kultuuri asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Pulli asula
Puri
Leipuri Hiina üherattalistele kärudele on lisatud puri (20. sajandi algus) Puri ehk seil on tavaliselt tugevast tihedast riidest, tänapäeval ka kilematerjalist valmistatud ja masti külge kinnitatud tuulepüüdur-pind, mis muundab tuule energia veepinnal (või maapinnal) oleva purjega varustatud aluse taglase abil liikumiseks.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Puri
Purjetamine
Barkantiin täispurjeis Purjetamine (ka seilamine) on liikumine vee- või maapinnal, seadistatava purje abil, kasutades selleks tuule energiat.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Purjetamine
Saaremaa ajalugu
Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Saaremaa ajalugu
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Süsinik
Süsinik-14
Süsinik-14 ehk radiosüsinik (14C) on süsiniku radioaktiivne isotoop, mille poolestusaeg on 5730 ± 40 aastat.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Süsinik-14
September 2003
September 2003, kroonika.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja September 2003
Slavoonia
Baranja Horvaatias Slavoonia (horvaadi Slavonija) on Dalmaatsia, Kesk-Horvaatia ja Istria kõrval üks neljast Horvaatia ajaloolisest piirkonnast.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Slavoonia
Sulawesi
Sulawesi (varem Celebes) on Indoneesiale kuuluv saar.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Sulawesi
Susiluola
Susiluola Susiluola (rootsi Varggrottan, 'hundikoobas') on Soome suurim koobas, mis asetseb Kesk-Soomes Kristiinankaupunki lähedal põhiliselt Karijoki valla territooriumil.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Susiluola
Tartu ajalugu
Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Tartu ajalugu
Tartu Ülikooli kunstimuuseumi muumiad
DNA analüüsiga tuvastati muumia autentsus Tartu Ülikooli kunstimuuseumi muumiad on Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kogude kolm ehtsat Vana-Egiptuse muumiat.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Tartu Ülikooli kunstimuuseumi muumiad
Tartu Jaani kirik
Tartu Jaani kirik ja selle naabruses asuv kortermaja (enne renoveerimist). Tartu Jaani kirik on keskaegne tellisgootika stiilis kirik Tartus, mis on tuntud oma terrakotafiguuride poolest.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Tartu Jaani kirik
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Teemant
Termoluminestsents
Fluoriidi termoluminestsents Termoluminestsents on üks luminestsentsi vorme, mis on täheldatav mõne kristallilise materjali juures.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Termoluminestsents
Tollundi mees
Tollundi mees Silkeborgi muuseumis Tollundi mees (taani Tollundmanden) on 6. mail 1950 Taanis 10 km Silkeborgist lääne pool Bjældskovdalis rabast leitud muumia.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Tollundi mees
Torino surilina
Torino surilina negatiivkujutis. Heledad laigud on jäljed tulekahju kahjustustest Torino surilina (itaalia keeles Sindone di Torino) on väidetavalt Jeesuse surnukeha katmiseks kasutatud lina, millele on seletamatul kombel tekkinud negatiivis inimkujutis.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Torino surilina
Tuumafüüsika
Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Tuumafüüsika
Umbusi asulakoht
Umbusi asulakoht on mesoliitiline asulakoht Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Umbusi külas.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Umbusi asulakoht
Uurali algkeel
Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Uurali algkeel
Uurdekivi
Kivi Ojamaal Ronehamnis Lahdentaka Kirkkovalkama kivi Tyrväntös Uurdekivi on eelkõige Põhjamaades levinud muistne kivi, millesse on uuristatud üks või mitu 50–100 cm pikkust siledapõhjalist süvendit.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Uurdekivi
Väike jääaeg
Hendrick Avercampi maal "Ijsvermaak" kujutab inimesi kinnikülmunud kanalil Hollandis külmal talvel 1608. Tänapäeval on kanalid talvel enamasti jäävabad. Selliseid stseene on teadaolevalt kujutatud ainult ajavahemikus 1565–1640. Viimase 2000 aasta arvatavad õhutemperatuurid Väike jääaeg oli holotseeni ajal juba üheksandat korda esinenud – valdavalt Põhja Atlandi kliimas tuvastatud – 1500-aastase kliimatsükli miinimumaeg, mis osutus võrreldes eelnevatega kõige külmemaks.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Väike jääaeg
Veibri ühishaud
Veibri ühishaud on Tartu maakonnas Luunja vallas Veibri külas Emajõe põhjakalda paiknev arheoloogiamälestis.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Veibri ühishaud
Viraksaare sootee
Viraksaare sootee asub Paide linnast Prääma–Viraksaare maanteed mööda sõites 4–5 kilomeetri kaugusel paremal pool maanteed Prääma rabas (Viraksaare küla kaudu umbes 1 km).
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Viraksaare sootee
Voynichi käsikiri
Tekstinäide Voynichi käsikirjast Voynichi käsikiri on ebaselge päritoluga, tundmatus keeles ja kirjas käsikirjaline illustreeritud raamat, mida peetakse pärinevaks 15. või 16. sajandist.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja Voynichi käsikiri
13. oktoober
13.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja 13. oktoober
1988
1988.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja 1988
9. aastatuhat eKr
9.
Vaata Radiosüsinikumeetod ja 9. aastatuhat eKr
Tuntud ka kui 14C meetod, C-14 meetod, Radioaktiivse süsiniku meetod, Radiokarboni meetod, Radiosüsinikmeetod, Radiosüsiniku meetod, Süsinik-14 meetod.