Kiiremini kui brauser!
21 suhted: Baižkalni mõis, Branti mõis, Campenhausen, Jaunrauna mõis, Jānis Cimze, Johann Muischneek, Launkalne mõis, Läti mõisate loend, Līze mõis, Liivimaa kirikupatroonide loend, Mārsnēni mõis, Rauna, Rauna kirikumõis, Rauna mõis, Riia kubermang, Roze mõis, Smiltene kihelkond, Smiltene Maarja kirik, Starti mõis, Võnnu kreis, Veselauska mõis.
Baižkalni mõis
Baižkalni mõis (saksa keeles Friedrichshof, läti keeles Baižkalna muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Baižkalni mõis · Näe rohkem »
Branti mõis
Branti mõis (saksa keeles Horstenhof, läti keeles Brantu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Branti mõis · Näe rohkem »
Campenhausen
Campenhauseni suguvõsa aadlivapp Campenhauseni suguvõsa vabahärravapp Campenhausen (varem ka Kamphusen ja Kampfhausen) (vene keeles Кампенгаузен) on Lübeckist pärit Rootsi, Liivimaa ja Venemaa kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Campenhausen · Näe rohkem »
Jaunrauna mõis
Jaunrauna mõis (saksa keeles Ronneburg-Neuhof, läti keeles Jaunraunas muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Jaunrauna mõis · Näe rohkem »
Jānis Cimze
Jānis Cimze (vanas ehk saksapärases kirjaviisis Jahnis Zimse; 3. juuli 1814 Rauna kihelkond (Läti) – 22. oktoober 1881 Valga) oli läti pedagoog, rahvalaulude koguja ja harmoniseerija, organist ja koorijuht, pedagoogika ja koorilaulukultuuri alusepanija Lätis ja Eestis.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Jānis Cimze · Näe rohkem »
Johann Muischneek
Johann Muischneek (harvem kasutatud lätikeelset nimekuju Jānis Muižnieks, 21. oktoober 1883 Rauna kihelkond – 25. veebruar 1918 Tallinn) oli läti päritolu tallinlane, kes sai postuumselt tuntuks kui esimene Eesti Vabariigi eest langenu.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Johann Muischneek · Näe rohkem »
Launkalne mõis
Launkalne mõis (saksa keeles Launekaln, läti keeles Launkalna muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Launkalne mõis · Näe rohkem »
Läti mõisate loend
Siin on loetletud Läti mõisaid.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Läti mõisate loend · Näe rohkem »
Līze mõis
Līze mõis (saksa keeles Lissenhof, läti keeles Līzes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Līze mõis · Näe rohkem »
Liivimaa kirikupatroonide loend
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Liivimaa kirikupatroonide loend · Näe rohkem »
Mārsnēni mõis
Mārsnēni mõis (saksa keeles Marzenhof, läti keeles Mārsnēnu muiža) oli riigimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Mārsnēni mõis · Näe rohkem »
Rauna
Rauna (saksa keeles Ronneburg, vanasti ka Raunas pilsmuiža) on küla (lielciems) Lätis Vidzemes, Rauna valla halduskeskus.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Rauna · Näe rohkem »
Rauna kirikumõis
Rauna kirikumõis (saksa keeles Ronnenburg Pastorat, läti keeles Raunas mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Rauna kirikumõis · Näe rohkem »
Rauna mõis
Rauna mõis (saksa keeles Schloß Ronneburg, läti keeles Raunas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Rauna mõis · Näe rohkem »
Riia kubermang
Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Riia kubermang · Näe rohkem »
Roze mõis
Roze mõis (saksa keeles Lubar) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Roze mõis · Näe rohkem »
Smiltene kihelkond
Smiltene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Smilten, läti keeles Smiltenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Smiltene kihelkond · Näe rohkem »
Smiltene Maarja kirik
Smiltene Maarja kirik on luteri kirik Lätis Smiltenes.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Smiltene Maarja kirik · Näe rohkem »
Starti mõis
Starti mõis (saksa keeles Stürzenhof, läti keeles Startu muiža) oli riigimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Starti mõis · Näe rohkem »
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Rauna kihelkond ja Võnnu kreis · Näe rohkem »
Veselauska mõis
Veselauska mõis, tänapäeval Veselava (saksa keeles Wesselshof, läti keeles Veselavas muiža), oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Rauna kihelkond ja Veselauska mõis · Näe rohkem »
