Sisukord
18 suhted: Andmepunktide lähendamine, Arrheniuse võrrand, Eksponendieelne tegur, Elementaarreaktsioon, Elimineerimisreaktsioon, Järk, Keemia mõisteid, Keemiline kineetika, Konsekutiivsed reaktsioonid, Molekulaarsus, Nitriilid, Nukleofiilne asendusreaktsioon, Paralleelreaktsioonid, Reaktsiooni kiiruskonstant, Reaktsiooni mehhanism, SN1-reaktsioon, SN2 reaktsioon, Statsionaarne olek (keemia).
Andmepunktide lähendamine
pmid.
Vaata Reaktsiooni järk ja Andmepunktide lähendamine
Arrheniuse võrrand
Arrheniuse võrrand (Arrheniuse valem) väljendab keemilise reaktsiooni kiiruskonstandi sõltuvust temperatuurist, seega reaktsiooni kiiruse sõltuvust temperatuurist.
Vaata Reaktsiooni järk ja Arrheniuse võrrand
Eksponendieelne tegur
Eksponendieelne tegur (ka eksponendieelne faktor) on keemilises kineetikas Arrheniuse võrrandisse kuuluv eksponendieelne konstant (A).
Vaata Reaktsiooni järk ja Eksponendieelne tegur
Elementaarreaktsioon
Elementaarreaktsioon ehk reaktsiooni elementaaretapp on keemilise reaktsiooni üks staadium, milles üks või kaks (harva kolm) keemilist osakest – aatomit, molekuli, iooni või radikaali – reageerivad.
Vaata Reaktsiooni järk ja Elementaarreaktsioon
Elimineerimisreaktsioon
väävelhappe juuresolekul Elimineerimisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, mille käigus aine (substraadi) molekulist eralduvad (elimineeruvad) kõrvutiasetsevate süsinikuaatomite juurest kas mingi aatom või aatomite rühm ja tulemuseks on kaksiksideme moodustumine.
Vaata Reaktsiooni järk ja Elimineerimisreaktsioon
Järk
"Järk" on mitme mõiste nimetus.
Vaata Reaktsiooni järk ja Järk
Keemia mõisteid
Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.
Vaata Reaktsiooni järk ja Keemia mõisteid
Keemiline kineetika
Keemiliste reaktsioonide kiirused varieeruvad suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega.
Vaata Reaktsiooni järk ja Keemiline kineetika
Konsekutiivsed reaktsioonid
Järjestikuste reaktsioonide näide: kontsentratsioonide muutus ajas - lähteühend A (roheline), vahesaadus B (sinine), lõppsaadus C (punane) ja B+C (punktiir) Konsekutiivsed reaktsioonid ehk jadareaktsioonid ehk järjestikused reaktsioonid (consecutive reactions) on keemilised reaktsioonid, milles esmase reaktsiooni stabiilne saadus on lähteühendiks teisele reaktsioonile.
Vaata Reaktsiooni järk ja Konsekutiivsed reaktsioonid
Molekulaarsus
Molekulaarsuseks nimetatakse keemias elementaarreaktsioonis põrkuvate osakeste (aatomite, molekulide, ioonide, radikaalide) arvu, st ühes reaktsiooni elementaarstaadiumis osalevate osakeste arvu.
Vaata Reaktsiooni järk ja Molekulaarsus
Nitriilid
Nitriili üldine struktuur: funktsionaalrühm on värvitud siniseks Nitriilid on −C≡N funktsionaalrühma sisaldavad orgaanilised ühendid.
Vaata Reaktsiooni järk ja Nitriilid
Nukleofiilne asendusreaktsioon
Nukleofiilne asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus vaba elektronpaari omav reagent – nukleofiil – atakeerib substraadi molekuli, millel on elektronodefitsiitne tsenter, ning tulemusena substraadi molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.
Vaata Reaktsiooni järk ja Nukleofiilne asendusreaktsioon
Paralleelreaktsioonid
Paralleelreaktsioonid ehk konkureerivad reaktsioonid (competing reactions) on samal ajal kulgevad keemilised reaktsioonid, millel on vähemalt üks ühine lähteaine.
Vaata Reaktsiooni järk ja Paralleelreaktsioonid
Reaktsiooni kiiruskonstant
Keemilises kineetikas on reaktsiooni kiiruskonstant (tavaliselt tähistatakse k) keemilise reaktsiooni kiiruse kvantitatiivne näitaja.
Vaata Reaktsiooni järk ja Reaktsiooni kiiruskonstant
Reaktsiooni mehhanism
Reaktsiooni mehhanism on kogu keemilise reaktsiooni (brutoreaktsiooni) olemuse kirjeldus kõikide üksteisele järgnevate elementaarreaktsioonide kaudu.
Vaata Reaktsiooni järk ja Reaktsiooni mehhanism
SN1-reaktsioon
Orgaanilises keemias tähendab SN1-reaktsioon keemilise ühendi funktsionaalrühma asendumist mingi teise funktsionaalrühmaga, kusjuures see protsess toimub esimest järku nukleofiilse asendusena (unimolecular (1) nucleophilic (N) substitution (S)).
Vaata Reaktsiooni järk ja SN1-reaktsioon
SN2 reaktsioon
Orgaanilises keemias tähendab SN2 reaktsioon keemilise ühendi funktsionaalrühma asendumist mingi teise funktsionaalrühmaga, kusjuures see protsess toimub kooskõlamehhanismi järgi, s.t. teist järku nukleofiilse asendusena (bimolecular (2) nucleophilic (N) substitution (S)).
Vaata Reaktsiooni järk ja SN2 reaktsioon
Statsionaarne olek (keemia)
Statsionaarne olek ehk püsiolek keemilise süsteemi selline olek, kui süsteemi karakteristikud on ajas muutumatud, ehkki protsess ajas jätkub.
Vaata Reaktsiooni järk ja Statsionaarne olek (keemia)
Tuntud ka kui Esimest järku reaktsioon, Kolmandat järku reaktsioon, Nullindat järku reaktsioon, Teist järku reaktsioon.