Sisukord
42 suhted: Aine omadused, Alkeenid, Alkoholijoove, Allüülsed ühendid, Allüülsed rühmad, Bensüülkloriid, Bensüülrühm, Derivatiseerimine, Elav polümerisatsioon, Euroopium, Fosfor, Fullereen, Isopreen, Kaitserühm, Karbiidset päritolu süsinik, Karbokatioonid, Katioonne polümerisatsioon, Keemia mõisteid, Keemiaseadused, Keemiline aktiivsus, Keemiline stabiilsus, Keemilised omadused, Kemoselektiivsus, Kiirust limiteeriv staadium, Kultuurišokk, Lahkuv rühm, Lenduvad orgaanilised ühendid, Liiklusõnnetus, Peptiidisünteesi aktivaatorid, Peroksiidid, Reaktsiooni kiirus, Reaktsioonivõime-selektiivsuse printsiip, Süsiniknanotoru, Selektiivsus (keemia), SN1-reaktsioon, Solvatatsioon, Sonokeemia, Sool-geel-meetod, Statsionaarne olek (keemia), Telomerisatsioon, Tert-butüüloksükarbonüülrühm, Väärisgaasid.
Aine omadused
Aine omadused on sellele iseloomulikud keemilised ja füüsikalised omadused.
Vaata Reaktsioonivõime ja Aine omadused
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Vaata Reaktsioonivõime ja Alkeenid
Alkoholijoove
Alkoholijoove (ka joove, joobeseisund, alkoholimürgistus) on alkoholi (valdavalt suukaudse) tarvitamise tagajärjel tekkida võiv muutunud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
Vaata Reaktsioonivõime ja Alkoholijoove
Allüülsed ühendid
Prenooli struktuurvalem Prenooli molekulaarmudel Allüülne resonants Allüülsed ühendid on keemilised ühendid, mille funktsionaalrühm on seotud allüülse rühmaga.
Vaata Reaktsioonivõime ja Allüülsed ühendid
Allüülsed rühmad
Allüülne rühm (C.
Vaata Reaktsioonivõime ja Allüülsed rühmad
Bensüülkloriid
Bensüülkloriid ehk klorometüülbenseen ehk α-klorotolueen (keemiline valem) on orgaaniline ühend.
Vaata Reaktsioonivõime ja Bensüülkloriid
Bensüülrühm
Bensüülrühm Terminit "bensüülrühm" kasutatakse orgaanilises keemias, tähistamaks rühma C6H5CH2– kas asendusrühma või molekuli osa tähenduses.
Vaata Reaktsioonivõime ja Bensüülrühm
Derivatiseerimine
Derivatiseerimine (ehk funktsionaalrühma modifitseerimine) on keemias kasutatav võte, kui keemilise ühendi üks funktsionaalrühm asendatakse teise ainele vajalikke spetsiifilisi omadusi andva rühmaga: Derivatiseerimisel tuleb arvestada, et.
Vaata Reaktsioonivõime ja Derivatiseerimine
Elav polümerisatsioon
astmelise (punane kõver) ja elava (must kõver) polümerisatsiooni korral Elav polümerisatsioon on üks liitumispolümerisatsiooni alaliik, milles polümeeri kasvava ahela lõpetamise reaktsioone ei esine.
Vaata Reaktsioonivõime ja Elav polümerisatsioon
Euroopium
Euroopium Euroopium on keemiline element sümboliga Eu ja järjekorranumbriga 63.
Vaata Reaktsioonivõime ja Euroopium
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Vaata Reaktsioonivõime ja Fosfor
Fullereen
Tuntuim fullereen C60 Fullereenid on ainult süsiniku aatomitest koosnevad kera-, ellipsoidi- või torukujulised molekulid.
Vaata Reaktsioonivõime ja Fullereen
Isopreen
pisi pisi pisi Isopreen ehk 2-metüül-1,3-butadieen on orgaaniline ühend, mis kuulub konjugeeritud dieenide klassi.
Vaata Reaktsioonivõime ja Isopreen
Kaitserühm
alkoholiks ja 3) kaitserühma (bloki) eemaldamine. Taandamine ilma kaitserühmata annab dialkoholi Kaitserühm (ka kaitsev rühm; blokeeriv rühm) on funktsionaalne rühm, mis tekitatakse orgaanilise ühendi molekulis oleva esialgse funktsionaalse rühma asemele, kusjuures kaitserühma ülesanne on välistada järgnevas sünteesietapis selle tsentri reaktsioon.
Vaata Reaktsioonivõime ja Kaitserühm
Karbiidset päritolu süsinik
Karbiidset päritolu süsinik (CDC, inglise keeles Carbide-derived carbon) saadakse karbiididest, mis muudetakse puhtaks süsinikuks füüsikaliste (näiteks termiline lagundamine) ja keemiliste (näiteks halogeenimine) protsessidega.
Vaata Reaktsioonivõime ja Karbiidset päritolu süsinik
Karbokatioonid
butüülkatioon (planaarne geomeetria) Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Karbokatioonid ehk karbkatioonid on orgaaniliste ühendite reaktsioonides esinevad lühiealised ebastabiilsed intermediaadid, millel on positiivne laeng süsiniku aatomil.
Vaata Reaktsioonivõime ja Karbokatioonid
Katioonne polümerisatsioon
Vinüülmonomeeride reaktsioonivõime: metoksüeteen (ehk metüülvinüüleeter) > ''p''-metoksüstüreen > stüreen > isobuteen > 1,3-butadieen (ehk divinüül) Heterotsükliliste monomeeride näiteid: oksiraan (ehk etüleenoksiid), thietane, tetrahüdrofuraan, oksasoliin, 1,3-dioksepaan, oksetaan-2-oon Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (siin aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Katioonne polümerisatsioon ehk katioonpolümerisatsioon on üks ahelpolümerisatsiooni viisidest, milles aktiivsete osakestena osalevad monomeeri molekulidest moodustunud katioonset tüüpi intermediaadid.
Vaata Reaktsioonivõime ja Katioonne polümerisatsioon
Keemia mõisteid
Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.
Vaata Reaktsioonivõime ja Keemia mõisteid
Keemiaseadused
Keemiaseadused on keemiavaldkonnaga seotud loodusseadused.
Vaata Reaktsioonivõime ja Keemiaseadused
Keemiline aktiivsus
Keemiline aktiivsus näitab keemilise elemendi või ühendi reageerimisaktiivsust reaktsioonides.
Vaata Reaktsioonivõime ja Keemiline aktiivsus
Keemiline stabiilsus
Keemiline stabiilsus iseloomustab keemilise süsteemi (näiteks keemilise ühendi, materjali, mineraali) omadust tavatingimustes või teatud fikseeritud tingimustes mitte muunduda.
Vaata Reaktsioonivõime ja Keemiline stabiilsus
Keemilised omadused
Aine keemilised omadused on aine omadused, mis ilmnevad keemilistes reaktsioonides, milles see aine osaleb.
Vaata Reaktsioonivõime ja Keemilised omadused
Kemoselektiivsus
Kemoselektiivsus (kemoselektiivne reaktsioon) on ühe keemilise reaktsiooni valdav realiseerumine teiste võimalike reaktsioonidega võrreldes.
Vaata Reaktsioonivõime ja Kemoselektiivsus
Kiirust limiteeriv staadium
Keemilise reaktsiooni kiirust limiteeriv staadium on astmelise reaktsiooni kõige aeglasem staadium, s. t. kõige aeglasem elementaarreaktsioon teel lähteühenditest produktideni.
Vaata Reaktsioonivõime ja Kiirust limiteeriv staadium
Kultuurišokk
Kultuurišoki faasid Kultuuršokk on kogemus, mida inimene võib tunda, kui reisib või kolib enda omast erinevasse kultuurikeskkonda.
Vaata Reaktsioonivõime ja Kultuurišokk
Lahkuv rühm
Keemias tähistab mõiste "lahkuv rühm" orgaanilise molekuli osa, mis keemilise reaktsiooni käigus eraldub (lahkub) molekulist koos elektronpaariga; see on keemilise sideme heterolüütilise katkemise protsess.
Vaata Reaktsioonivõime ja Lahkuv rühm
Lenduvad orgaanilised ühendid
Lenduvad orgaanilised ühendid (akronüümina kasutatakse ingliskeelset fraasi VOC – volatile organic compound; harvem ka eestikeelset akronüümi LOÜ) on keemilised ühendid, mis tavatingimustes märkimisväärselt lenduvad (auruvad) atmosfääri.
Vaata Reaktsioonivõime ja Lenduvad orgaanilised ühendid
Liiklusõnnetus
Liiklusõnnetuste teemaline sotsiaalgrafiti Tartu Vabadussilla all, 2011 Külgkokkupõrge Laupkokkupõrge Liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju.
Vaata Reaktsioonivõime ja Liiklusõnnetus
Peptiidisünteesi aktivaatorid
'''Peptiidisünteesi''' aktivaatorid on ained, mida kasutatakse karboksüülrühma aktiveerimiseks.
Vaata Reaktsioonivõime ja Peptiidisünteesi aktivaatorid
Peroksiidid
Peroksiidide näiteid (peroksürühm on märgitud sinisega; ühendid ülalt alla): peroksiidioon, orgaaniline peroksiid, hüdroperoksiid, perhape Peroksiidid (vananenud nimetusega ülihapendid) on teatud klass keemilisi ühendeid, mille molekulis esineb hapnik–hapnik-üksikside (-O-O-) või peroksiidanioon (O22-).
Vaata Reaktsioonivõime ja Peroksiidid
Reaktsiooni kiirus
Raua roostetamine on aeglane reaktsioon Puuokste põlemine on kiirelt toimuv reaktsioon Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.
Vaata Reaktsioonivõime ja Reaktsiooni kiirus
Reaktsioonivõime-selektiivsuse printsiip
Reaktsioonivõime-selektiivsuse printsiip väidab, et suurema reaktsioonivõimega keemiline ühend või aktiivne vaheühend on väiksema selektiivsusega.
Vaata Reaktsioonivõime ja Reaktsioonivõime-selektiivsuse printsiip
Süsiniknanotoru
Süsiniknanotorud Süsiniknanotoru (CNT – carbon nanotube) on silindrilise nanostruktuuriga süsiniku allotroop.
Vaata Reaktsioonivõime ja Süsiniknanotoru
Selektiivsus (keemia)
Selektiivsus keemias on seotud enamasti selektiivreaktsioonidega, see on valikuliselt toimuvate reaktsioonidega, milles saadakse põhiliselt üks produkt mitmest võimalikust.
Vaata Reaktsioonivõime ja Selektiivsus (keemia)
SN1-reaktsioon
Orgaanilises keemias tähendab SN1-reaktsioon keemilise ühendi funktsionaalrühma asendumist mingi teise funktsionaalrühmaga, kusjuures see protsess toimub esimest järku nukleofiilse asendusena (unimolecular (1) nucleophilic (N) substitution (S)).
Vaata Reaktsioonivõime ja SN1-reaktsioon
Solvatatsioon
Näide hüdratatsioonist: naatriumiooni interaktsioon veemolekulidega Solvatatsioon on lahustunud aine (soluudi) ja lahusti (solvendi) vaheline vastastikmõju, mis põhjustab lahustunud aine osakeste stabiliseerumise lahuses.
Vaata Reaktsioonivõime ja Solvatatsioon
Sonokeemia
Sonokeemia on keemia haru, mis uurib ultraheli toimel vedelikes tekkivast akustilisest kavitatsioonist tingitud keemilise aktiivsuse initsieerimist või selle kasvu.
Vaata Reaktsioonivõime ja Sonokeemia
Sool-geel-meetod
Sool-geel-meetod on keemiline sünteesimeetod, milles hüdrolüüsi ja polükondensatsioonireaktsioonide tulemusena tekib sooliks nimetatavast kolloidlahusest diskreetsetest osakestest või polümeeride ahelast koosnev geel.
Vaata Reaktsioonivõime ja Sool-geel-meetod
Statsionaarne olek (keemia)
Statsionaarne olek ehk püsiolek keemilise süsteemi selline olek, kui süsteemi karakteristikud on ajas muutumatud, ehkki protsess ajas jätkub.
Vaata Reaktsioonivõime ja Statsionaarne olek (keemia)
Telomerisatsioon
Telomerisatsioon on keemiline ahelreaktsioon, mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme monomeeri (M) molekuli kohta ühineb reeglina üks reaktsiooniahela kasvu piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul.
Vaata Reaktsioonivõime ja Telomerisatsioon
Tert-butüüloksükarbonüülrühm
Tert-butüüloksükarbonüülrühm, tuntud ka lühenditega Boc ja t-Boc, on laialdaselt kasutatav kaitserühm orgaanilises ning bioorgaanilises sünteesis, mille ülesanne on vähendada aminorühma reaktsioonivõimet.
Vaata Reaktsioonivõime ja Tert-butüüloksükarbonüülrühm
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Vaata Reaktsioonivõime ja Väärisgaasid
Tuntud ka kui Keemiline reaktiivsus, Reageerimisvõime.