Kiiremini kui brauser!
182 suhted: Abruka looduskaitseala, Aegna, Afgaani rebane, Ahelaid, Ahtalehine mustikas, Alaria alata, Albaania, Allu saar, Alpi kaljukits, Alupka, Alveokokk-paeluss, Andorra, Anutšino rajoon, Armeenia, Armeenia loomastik, Atacama, Atapuerca mäestik, Šaakal, Šiaškotan, Šumšu, Ööbiku tee (Assaku), Ökodukt, Baškortostan, Białowieża laane rahvuspark, Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust, Boliivia, Canche, Cruzeiro Esporte Clube, Deister, Devoni liivakivi, Eesti esiajalugu, Eesti imetajate süstemaatiline nimestik, Eesti kiviaeg, Eesti rahvusloom, Eesti sood, Egiptus, Ehhinokokk, Eksootilised lemmikloomad, Epeiros, Erik Mandre, Fennekrebane, Glehni kuusk, Glogeri reegel, Handi-Mansimaa, Hanerahu, Harilik mudakonn, Harilik rästik, Harimkotan, Hassani rajoon, Haukumine, ..., Hõberebane, Hiiumaa, Hollandi saar, Hunt, Ida-vöötorav, Iirimaa loomastik, Ilves, Imetajate loend, Iraak, Irmi, Armi ja Mustukene, Jaan Naaber, Jaapan, Jahihooaeg, Jahiuluk, Jassakk, Jäänukjärv, Järvekonn, Kalevipoeg, Kanada, Karakal, Karoliinide surmamarss, Karula pikk jalgsimatkarada, Karusloom, Karusloomakasvatus, Kasahhi stepp, Kastlõks, Kährik, Küprose ajalugu, Kõrg-Tatra, Kõrvukrebane, Kõverlaid, Kesselaid, Kobras, Koduhiir, Koduloomade loend, Koerakirp, Koerasolge, Koerlased, Koerlaste hübriidid, Koerte katk, Kolga looduskaitseala, Koolidirektori armee, Koorküla, Kukkur-sipelgakaru, Kuveidi geograafia, Laanepüü, Laidu, Lakkhunt, Lambakasvatus, Langekare, Lääne-Kanada inuktituti keel, Läänemaa Suursoo maastikukaitseala, Läkiläki, Liechtenstein, Liivi Plumer, Linnupesa, Loomade väärkohtlemine, Lotka-Volterra mudel, Luitekass, Makanruši saar, Maremma looduspark, Marutaud loomadel, Mügri, Melaniin, Melanokortiin-1 retseptor, Metskits, Metsnugis, Minu loomad, Mordva vapp, Muinasjututüüp, Musträstas, Nanaid, Nastik, Neeruti maastikukaitseala, Niidurüdi, Nokkloom, Norra, Oklahoma, Ondatra, Onekotan, Osmussaar, Pael (püünis), Pape looduspark, Pavlovsk, Pähklinäpp, Püünisraud, Piirissaare maastikukaitseala, Polaarrebane, Populatsiooni struktuur, Portugal, Prantsusmaa, Punahunt, Puugid, Raba, Rabapüü, Rakvere vald, Rammu saar, Rebala, Rebane (perekond), Rebane (täpsustus), Rebasejaht, Rebu küla, Rootsi, Ruhnu, Rukkirääk, Rumeenia, Saaremaa ajalugu, Saarnaki laid, Sahhalini nulg, San Marino, Süüdiklest, Sevani rahvuspark, Siil, Sinikael-part, Soobel, Tallinna Loomaaed, Tähnikhirv, Tikste ürgorg, Tirooli hagijas, Toomas Rõhu, Transnistria, Trikster, Užava alamjooksu looduspark, Ungari, Valgejänes, Vaskuss, Väike prints, Väike-karihiir, Väikeuluk, Viru raba, Wind Cave'i rahvuspark, Zoonoosid. Laienda indeks (132 rohkem) »
Abruka looduskaitseala
Lippmaa pärn looduskaitsealal Veesilm Abruka looduskaitsealal Abruka looduskaitseala asub Liivi lahe Abruka, Kasselaiu ja Linnusitamaa saartel.
Uus!!: Rebane ja Abruka looduskaitseala · Näe rohkem »
Aegna
Aegna (1929–1939 Äigna, ka Eigna, saksa keeles Wulf, rootsi keeles Ulfsö) on saar Tallinna lahe kirdeküljel.
Uus!!: Rebane ja Aegna · Näe rohkem »
Afgaani rebane
Afgaani rebane (Vulpes cana) on loomaliik koerlaste sugukonnast rebase perekonnast.
Uus!!: Rebane ja Afgaani rebane · Näe rohkem »
Ahelaid
Muhu saarelt Ahelaid on 25,7 hektari suurune laid Väinameres Hiiumaast kagus.
Uus!!: Rebane ja Ahelaid · Näe rohkem »
Ahtalehine mustikas
Ahtalehine mustikas (Vaccinium angustifolium) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv heitlehine kääbuspõõsas ehk puhmas.
Uus!!: Rebane ja Ahtalehine mustikas · Näe rohkem »
Alaria alata
Alaria alata on valdavalt karnivooride soolestikus parasiteeriv alaarialiik, kes on maailmas laialt levinud.
Uus!!: Rebane ja Alaria alata · Näe rohkem »
Albaania
Albaania, ametlikult Albaania Vabariik, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.
Uus!!: Rebane ja Albaania · Näe rohkem »
Allu saar
Allu saar (ka Alu saar, Allusaar) on Kolga lahes, Rammu saarest idas asuv 1,3 hektari suurune väikesaar.
Uus!!: Rebane ja Allu saar · Näe rohkem »
Alpi kaljukits
Alpi kaljukits (''Capra ibex'') Gran Paradiso rahvuspargis 2018. aastal Alpi kaljukits (Capra ibex) on veislaste sugukonda kuuluv sõraline, kes elab Alpide ja teiste Kesk-Euroopa mägede kõige eraldatumates piirkondades, metsa ja liustike vahelisel piiril, 2000–3000 meetri kõrgusel merepinnast.
Uus!!: Rebane ja Alpi kaljukits · Näe rohkem »
Alupka
Alupka on linn Ukrainas Krimmi lõunarannikul.
Uus!!: Rebane ja Alupka · Näe rohkem »
Alveokokk-paeluss
Alveokokk-paeluss (Echinococcus multilocularis) on väike paeluss neljanapaliste seltsist, kes on laialdaselt levinud põhjapoolkeral.
Uus!!: Rebane ja Alveokokk-paeluss · Näe rohkem »
Andorra
Andorra (Andorra Vürstiriik) on merepiirita riik Lääne-Euroopas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Pürenee mägedes.
Uus!!: Rebane ja Andorra · Näe rohkem »
Anutšino rajoon
Anutšino rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Kaug-Ida föderaalringkonnas Primorje krais.
Uus!!: Rebane ja Anutšino rajoon · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Rebane ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenia loomastik
Armeenias on tsonaalse mitmekesisuse tõttu liigirikas loomastik.
Uus!!: Rebane ja Armeenia loomastik · Näe rohkem »
Atacama
Atacama kõrbe asend (kollasega) Atacama kõrb Atacama on kõrb Lõuna-Ameerikas Ameerika maailmajaos Vaikse ookeani ääres.
Uus!!: Rebane ja Atacama · Näe rohkem »
Atapuerca mäestik
Atapuerca mäestik (hispaania keeles Sierra de Atapuerca) on Castilla-Leóni autonoomses piirkonnas Burgose linna lähedal asuv mäestik Hispaanias.
Uus!!: Rebane ja Atapuerca mäestik · Näe rohkem »
Šaakal
Hallhundi ja hariliku šaakali topis. Märgata on šaakali väiksem kasv ja kitsam koon Šaakal ehk harilik šaakal (Canis aureus) on koerlaste sugukonda koera perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Rebane ja Šaakal · Näe rohkem »
Šiaškotan
Šiaškotani saar Kuriilide kirdeosa kaardil Šiaškotani saare satelliidipilt Šiaškotan (vene keeles Шиашкотан, jaapani keeles 捨子古丹島) on Suur-Kuriilide Põhjarühma asustamata saar Venemaa idaosas.
Uus!!: Rebane ja Šiaškotan · Näe rohkem »
Šumšu
NASA satelliidifoto. Vasakul Paramuširi saar, paremal Kamtšatka poolsaare lõunatipp Lopatka neem. Šumšu asendikaart Šumšu kaart Aerofoto vanast Jaapani lennuväljast ja mahajäetud Baikovo külast. Vaade Baikovost põhja poole. Taamal on Bolšoje järv, mida on kasutatud vesilennukite lennuväljana. Esiplaanil on tankitõrjekraavid. Šumšu (vene keeles Шумшу, jaapani keeles 占守島 (Shumushu-tō)) on saar Kuriili saarestikus Suur-Kuriilide põhjarühmas.
Uus!!: Rebane ja Šumšu · Näe rohkem »
Ööbiku tee (Assaku)
Ööbiku tee on asfaltkattega tänav Rae vallas Assaku alevikus.
Uus!!: Rebane ja Ööbiku tee (Assaku) · Näe rohkem »
Ökodukt
Droonivideo Kolu ökoduktist Tartu maanteel 2021. aasta septembrisÖkodukt Kolu ökodukt Tartu maanteel 2021. aasta septembris. Keskel on näha liivariba, millel loomajälgi loetakse Ökodukt on sild või tunnel, mis võimaldab metsloomadel ületada teid, kanaleid või muid kunstlikke tõkkeid.
Uus!!: Rebane ja Ökodukt · Näe rohkem »
Baškortostan
Baškortostan, (baškiiri Башҡортостан, vene Башкортостан, tuntud ka kui Baškiiria, ametliku nimega Baškortostani Vabariik) on vabariik Venemaa Föderatsiooni koosseisus Lõuna-Uuralis.
Uus!!: Rebane ja Baškortostan · Näe rohkem »
Białowieża laane rahvuspark
Białowieża laane rahvuspark on rahvuspark Edela-Valgevenes.
Uus!!: Rebane ja Białowieża laane rahvuspark · Näe rohkem »
Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust
"Biosemotik: En afhandling om livets tegn og tegnenes liv" ("Biosemiotics: An Examination into the Signs of Life and the Life of Signs"; "Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust") on Jesper Hoffmeyeri raamat biosemiootikast.
Uus!!: Rebane ja Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust · Näe rohkem »
Boliivia
Sajama mägi Boliivia on riik Lõuna-Ameerikas Andides.
Uus!!: Rebane ja Boliivia · Näe rohkem »
Canche
Canche (hollandi: Kwinte) on üks jõgesid, mis voolab Lõuna-Boulonnaisist ja Picardie'st La Manche'i, mille suurim näide on Somme.
Uus!!: Rebane ja Canche · Näe rohkem »
Cruzeiro Esporte Clube
Cruzeiro Esporte Clube on Brasiilia jalgpalliklubi, mis tegutseb Minas Geraisi osariigis Belo Horizontes.
Uus!!: Rebane ja Cruzeiro Esporte Clube · Näe rohkem »
Deister
Deister Deister on küngasteahelik Saksamaa Alam-Saksi liidumaal, umbes 25 km Hannoveri linnast edelas.
Uus!!: Rebane ja Deister · Näe rohkem »
Devoni liivakivi
Ahja jõel. Kallaste paljand on Eesti kõige pikem Devoni liivakivi paljand. Viljandi lossimägede paljandis paljandub Kesk-Devoni Aruküla lademe liivakivi. Devoni liivakivi on Devoni ajastul ehk 416–359 miljonit aastat tagasi ladestunud liivakivi.
Uus!!: Rebane ja Devoni liivakivi · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Rebane ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti imetajate süstemaatiline nimestik
Eesti imetajate süstemaatiline nimestik loetleb kõik Eestis pärismaisena või naturaliseerununa elavad imetajate liigid.
Uus!!: Rebane ja Eesti imetajate süstemaatiline nimestik · Näe rohkem »
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Uus!!: Rebane ja Eesti kiviaeg · Näe rohkem »
Eesti rahvusloom
Hallhunt (''Canis lupus lupus'') Eesti rahvusloom on hunt.
Uus!!: Rebane ja Eesti rahvusloom · Näe rohkem »
Eesti sood
Viru raba, august 2009 Eesti sood on Eesti vabariigi territooriumil paiknevad sood.
Uus!!: Rebane ja Eesti sood · Näe rohkem »
Egiptus
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Uus!!: Rebane ja Egiptus · Näe rohkem »
Ehhinokokk
Ehhinokokk (Echinococcus) on paelusside klassi kuuluv perekond.
Uus!!: Rebane ja Ehhinokokk · Näe rohkem »
Eksootilised lemmikloomad
Eksootiline lemmikloom on näiteks papagoi Eksootilisteks lemmikloomadeks (toortõlkes ka mittetraditsioonilised lemmikloomad) nimetatakse loomaliike, kes ei ole koer ega kass, kuid keda peetakse lemmikloomana.
Uus!!: Rebane ja Eksootilised lemmikloomad · Näe rohkem »
Epeiros
Muistse Epeirose kaart, Heinrich Kiepert, 1902 Epeiros (albaania: Epiri, kreeka: Ήπειρος) on geograafiline ja ajalooline piirkond Kagu-Euroopas, nüüd jagunenud Kreeka ja Albaania vahel.
Uus!!: Rebane ja Epeiros · Näe rohkem »
Erik Mandre
Erik Mandre (2012) Erik Mandre (sündinud 13. märtsil 1976) on eesti loodusfotograaf.
Uus!!: Rebane ja Erik Mandre · Näe rohkem »
Fennekrebane
Fennekrebane ehk fennek ehk kõrberebane (Vulpes zerda) on koerlaste sugukonda rebase perekonda kuuluv kiskjaline.
Uus!!: Rebane ja Fennekrebane · Näe rohkem »
Glehni kuusk
Glehni kuusk (Picea glehnii) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Rebane ja Glehni kuusk · Näe rohkem »
Glogeri reegel
Glogeri reegel on ökogeograafiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kuivas kliimas elavad sugulased.
Uus!!: Rebane ja Glogeri reegel · Näe rohkem »
Handi-Mansimaa
Handi-Mansimaa (täisnimega Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond) on Venemaa föderatsiooni subjekt, mis asub Uurali föderaalringkonnas ja on osa Tjumeni oblastist.
Uus!!: Rebane ja Handi-Mansimaa · Näe rohkem »
Hanerahu
Hanerahu idarannik suvel Hanerahu ehk Anerahu on asustamata laid Väinameres Hiiumaast kagus.
Uus!!: Rebane ja Hanerahu · Näe rohkem »
Harilik mudakonn
Mudakonn Harilik mudakonn ehk mudakonn (Pelobates fuscus) on mudakonlaste sugukonda, mudakonna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Rebane ja Harilik mudakonn · Näe rohkem »
Harilik rästik
Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.
Uus!!: Rebane ja Harilik rästik · Näe rohkem »
Harimkotan
Harimkotani saar Kuriilide kirdeosa kaardil Harimkotani saare satelliidipilt Harimkotan (vene keeles Харимкотан, jaapani keeles 春牟古丹島) on Suur-Kuriilide Põhjarühma asustamata saar Venemaa idaosas.
Uus!!: Rebane ja Harimkotan · Näe rohkem »
Hassani rajoon
Hassani rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Kaug-Ida föderaalringkonnas Primorje krai edelaosas.
Uus!!: Rebane ja Hassani rajoon · Näe rohkem »
Haukumine
Koera haukumine Haukuv lambakoer Haukuv kääbusterjer Haukumine on häälitsus, mis on iseloomulik koertele.
Uus!!: Rebane ja Haukumine · Näe rohkem »
Hõberebane
Hõberebane on punarebase tumeda karvaga vorm, mis aretati 19. sajandi lõpus.
Uus!!: Rebane ja Hõberebane · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: Rebane ja Hiiumaa · Näe rohkem »
Hollandi saar
Viimane maja Hollandi saarel. Maja varises merre oktoobris 2010 Hollandi saare majakas 1950. aastatel Hollandi saar on soine saar Ameerika Ühendriikides Marylandi osariigis Chesapeake'i lahes.
Uus!!: Rebane ja Hollandi saar · Näe rohkem »
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Rebane ja Hunt · Näe rohkem »
Ida-vöötorav
Ida-vöötorav (Tamias striatus) on oravlaste sugukonda kuuluv väike triibuline näriliseliik.
Uus!!: Rebane ja Ida-vöötorav · Näe rohkem »
Iirimaa loomastik
alt.
Uus!!: Rebane ja Iirimaa loomastik · Näe rohkem »
Ilves
Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Rebane ja Ilves · Näe rohkem »
Imetajate loend
Imetajate loend loetleb imetajaid.
Uus!!: Rebane ja Imetajate loend · Näe rohkem »
Iraak
Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias.
Uus!!: Rebane ja Iraak · Näe rohkem »
Irmi, Armi ja Mustukene
Irmi, Armi ja Mustukene olid Kalevipoja ja tema vendade koerad rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Rebane ja Irmi, Armi ja Mustukene · Näe rohkem »
Jaan Naaber
Jaan Naaber (19. juuli 1935 Tartu – 13. september 2003) oli eesti terioloog, jahindusbioloog ja looduskaitsja.
Uus!!: Rebane ja Jaan Naaber · Näe rohkem »
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Uus!!: Rebane ja Jaapan · Näe rohkem »
Jahihooaeg
Jahimees koos jahikoertega Kaks jahimeest peale linnujahti Jahihooaeg (hunting season) on kindlaks määratud aeg, millal võib küttida etteantud ulukeid.
Uus!!: Rebane ja Jahihooaeg · Näe rohkem »
Jahiuluk
Jahiuluk ehk jahiloom on uluk (imetaja või lind), kellele tohib jahiseaduse järgi pidada jahiajal jahti.
Uus!!: Rebane ja Jahiuluk · Näe rohkem »
Jassakk
Jassaki kogumine Jenissei kubermangus. IX sajandi akvarell Jassakk (ru: яса́к; tuleneb mongolikeelsest sõnast засаг ehk "võim", tatarikeelsest ясак – naturaalmaks, baškiirikeelsest яһаҡ – maks) oli naturaalne maks, lõiv või andam Venemaal, mida XV sajandist kuni XX sajandi alguseni maksid Siberi ja põhjaregiooni ning kuni XVIII sajandini ka Volga regiooni (ehk Povolšje (ru: Поволжье)) rõhutud, peamiselt turgi ja mongoli päritoluga võõrrahvad ja -hõimud.
Uus!!: Rebane ja Jassakk · Näe rohkem »
Jäänukjärv
Inahamne järv Osmussaarel on jäänukjärv Jäänukjärv ehk reliktjärv on järv, mis on tekkinud merelahest maapinna tõusmise tagajärjel www.keskkonnaamet.ee Jäänukjärve teket soodustavad hoovused, mis kuhjavad lahesuudmesse setteid ja lõpuks ummistavad selle.
Uus!!: Rebane ja Jäänukjärv · Näe rohkem »
Järvekonn
Järvekonn käes. Pildistatud Hollandis. Järvekonn (Rana ridibunda) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Rebane ja Järvekonn · Näe rohkem »
Kalevipoeg
"Kalevipoeg" on 19.
Uus!!: Rebane ja Kalevipoeg · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Rebane ja Kanada · Näe rohkem »
Karakal
Karakal (Caracal caracal) on kaslaste hulka kuuluv kiskja.
Uus!!: Rebane ja Karakal · Näe rohkem »
Karoliinide surmamarss
vana kalendri järgi. Karoliinide surmamarss (rootsi keeles karolinernas dödsmarsch) ehk Øyfjelleti katastroof tähistab Rootsi sõjaväe (karoliinide) katastroofiliste tagajärgedega taganemist Trøndelagis üle Tydali mäeaheliku (aastate 1718 ja 1719 vahetumisel).
Uus!!: Rebane ja Karoliinide surmamarss · Näe rohkem »
Karula pikk jalgsimatkarada
Karula pikk jalgsimatkarada asub Karula rahvuspargis Lõuna-Eestis Võrumaal.
Uus!!: Rebane ja Karula pikk jalgsimatkarada · Näe rohkem »
Karusloom
Karusloom ehk karusnahaloom on rikkaliku soojapidava karvkattega pargitava naha (karusnaha) saamiseks kasvatatav loom.
Uus!!: Rebane ja Karusloom · Näe rohkem »
Karusloomakasvatus
Karusloomakasvatus Soomes Karusloomakasvatus on loomakasvatuse haru, mis tegeleb karusloomade kasvatusega.
Uus!!: Rebane ja Karusloomakasvatus · Näe rohkem »
Kasahhi stepp
Stepp pealinnast Nur-Sultanist põhja jäävas Akmola oblastis Kasahhi stepp (kasahhi keeles Қазақ даласы; ka Ұлы дала 'Suur stepp'), mida tuntakse ka nimega Suur Dala, on Kasahstani põhjaosas ja sellega piirnevates Venemaa osades laiuv ökoregioon.
Uus!!: Rebane ja Kasahhi stepp · Näe rohkem »
Kastlõks
Kastlõks on püünis, millega loomi, põhiliselt väikekiskjaid, saab püüda elusana.
Uus!!: Rebane ja Kastlõks · Näe rohkem »
Kährik
Elistvere loomapargis Kährik ehk kährikkoer (Nyctereutes procyonoides) on koerlaste sugukonda kähriku perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Rebane ja Kährik · Näe rohkem »
Küprose ajalugu
Inimasustus Küprosel sai alguse paleoliitikumis.
Uus!!: Rebane ja Küprose ajalugu · Näe rohkem »
Kõrg-Tatra
Org Kõrg-Tatras Kõrg-Tatra (slovaki ja tšehhi Vysoké Tatry, poola Tatry Wysokie on Tatrate osa Slovakkia ja Poola piiril. Suurem osa Kõrg-Tatrast kuulub Slovakkiale. Slovakkias asub ka Kõrg-Tatra kõrgeim mägi Gerlachovský štít (2655 m). Kõrgemad mäed: Kõrg-Tatras on palju haruldasi taime- ja loomaliike. Seal elavad karu, Euraasia ilves, nugis, hunt ja rebane. Seal loodi Euroopa esimese piiriülene rahvuspark – Tatra rahvuspark (Tatranský národný park Slovakkias 1948. aastal ja Tatrzański Park Narodowy Poolas 1954. aastal). Piirkond on tähtis talispordikeskus.
Uus!!: Rebane ja Kõrg-Tatra · Näe rohkem »
Kõrvukrebane
Praha loomaaias Kõrvukrebane Namiibias Kõrvukrebane (Otocyon megalotis) on koerlaste sugukonda kuuluv kiskja, kõrvukrebase perekonna ainus säilinud liik.
Uus!!: Rebane ja Kõrvukrebane · Näe rohkem »
Kõverlaid
Kõverlaid on 30 hektari suurune asustamata laid Väinameres Hiiumaa vallas Salinõmme külas.
Uus!!: Rebane ja Kõverlaid · Näe rohkem »
Kesselaid
Kesselaid (ka Kessulaid, Kessu) on 1,75 km² pindalaga laid Suures väinas Muhu saarest idas ning kuulub Muhu valla koosseisu.
Uus!!: Rebane ja Kesselaid · Näe rohkem »
Kobras
Kobras ehk piiber (Castor) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond.
Uus!!: Rebane ja Kobras · Näe rohkem »
Koduhiir
Koduhiire esihambad. Uure ülemistes esihammastes on liigiomane tunnus. Koduhiir (Mus musculus) rahvapäraselt majahiir bio.edu.ee.
Uus!!: Rebane ja Koduhiir · Näe rohkem »
Koduloomade loend
Selles loendis on loetletud inimese poolt kodustatud koduloomi ja -linde.
Uus!!: Rebane ja Koduloomade loend · Näe rohkem »
Koerakirp
Koerakirp (ladina keeles Ctenocephalides canis) on kirbuliste seltsi kuuluv ektoparasiit, kes võib elutseda paljude imetajate pealMichael Chinery, 2005.
Uus!!: Rebane ja Koerakirp · Näe rohkem »
Koerasolge
Koerasolge (Toxascaris leonina) on levinud parasiit peamiselt koertel, kassidel ja rebastel.
Uus!!: Rebane ja Koerasolge · Näe rohkem »
Koerlased
Koerlased (Canidae) on kiskjaliste seltsi kuuluv sugukond.
Uus!!: Rebane ja Koerlased · Näe rohkem »
Koerlaste hübriidid
Koerlaste hübriidid on koerlaste sugukonna eri liikide ristamisel saadud järglased.
Uus!!: Rebane ja Koerlaste hübriidid · Näe rohkem »
Koerte katk
Koerte katku tsütoplasmas asuv inklusioon. Vere äigepreparaat Koerte katk on väga nakkusohtlik süsteemne viirushaigus, mis on võimeline üle kanduma mitut liiki imetajatele, näiteks metsikutele ja kodustatud koertele, koiottidele, rebastele, pandadele, huntidele, tuhkrutele, skunkidele ja paljudele teistele liikidele.
Uus!!: Rebane ja Koerte katk · Näe rohkem »
Kolga looduskaitseala
Taimestunud luide Kolga looduskaitsealal Kolga jõgi Kolga looduskaitseala on kaitseala Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Uus!!: Rebane ja Kolga looduskaitseala · Näe rohkem »
Koolidirektori armee
Koolidirektori armee (KA) on J. K. Rowlingi romaanisarjas "Harry Potter" Sigatüüka õpilaste grupp, mille asutasid Harry Potter, Hermione Granger ja Ron Weasley.
Uus!!: Rebane ja Koolidirektori armee · Näe rohkem »
Koorküla
Koorküla on küla Valgamaal Tõrva vallas.
Uus!!: Rebane ja Koorküla · Näe rohkem »
Kukkur-sipelgakaru
Kukkur-sipelgakaru ehk kukkur-sipelgaõgija ehk numbatAndrei Miljutin.
Uus!!: Rebane ja Kukkur-sipelgakaru · Näe rohkem »
Kuveidi geograafia
Kuveit satelliidifotol (2001) See artikkel on Kuveidi geograafiast.
Uus!!: Rebane ja Kuveidi geograafia · Näe rohkem »
Laanepüü
Laanepüü munad Laanepüü (Tetrastes bonasia) on metsislaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Rebane ja Laanepüü · Näe rohkem »
Laidu
Laidu (ka Laidu saar, Põhjalaid) on Saare maakonnas Küdema lahes asuv 18,7 hektari suurune saar.
Uus!!: Rebane ja Laidu · Näe rohkem »
Lakkhunt
Kölni loomaaias. Beardsley loomaaias. Lakkhunt ehk guara (Chrysocyon brachyurus) on koerlaste sugukonda lakkhundi perekonda kuuluv kiskja, oma perekonna ainus liik.
Uus!!: Rebane ja Lakkhunt · Näe rohkem »
Lambakasvatus
Austraalia meriinolambad Lambad Argentinas Patagoonias Lambakasvatus on kodustatud lamba kasvatamine ja tõuaretus ning loomakasvatuse alamkategooria.
Uus!!: Rebane ja Lambakasvatus · Näe rohkem »
Langekare
Langekare on 0,9 hektari suurune laid (kare) Hiiumaa valla Sarve küla territooriumil Väinameres.
Uus!!: Rebane ja Langekare · Näe rohkem »
Lääne-Kanada inuktituti keel
inglise: '''Welcome to Tuktoyaktuk'''inuvialuktun: '''Aqana Tuktuuyaqtuumukkabsi''' Lääne-Kanada inuktituti keel (enda nimi Inuvialuktun) on Kanadas räägitav inuiti keel või inuktituti keele murre.
Uus!!: Rebane ja Lääne-Kanada inuktituti keel · Näe rohkem »
Läänemaa Suursoo maastikukaitseala
Läänemaa Suursoo maastikukaitseala on kaitseala Harjumaal Lääne-Harju vallas Änglema ja Hatu külas ning Läänemaal Lääne-Nigula vallas Kuijõe, Piirsalu, Seljaküla, Nõmmemaa, Vaisi, Hindaste ja Variku külas.
Uus!!: Rebane ja Läänemaa Suursoo maastikukaitseala · Näe rohkem »
Läkiläki
Soome sõdurid talvesõjas läkiläkidega Nõukogude sõjaväevormi karusnahast läkiläki Läkiläki Vepsamaal kuivamas Läkiläki (murretes ka karbus) on allapööratavate karusnahksete kõrvadega talvemüts.
Uus!!: Rebane ja Läkiläki · Näe rohkem »
Liechtenstein
Liechtenstein (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.
Uus!!: Rebane ja Liechtenstein · Näe rohkem »
Liivi Plumer
Liivi Plumer (sündinud 10. septembril 1989) on eesti bioloog.
Uus!!: Rebane ja Liivi Plumer · Näe rohkem »
Linnupesa
Musträsta pesa Linnupesa on ehitis (tihti linnu enda tehtud), kuhu lind saab turvaliselt muneda oma munad ning seal neid haududa ja kasvatada oma järglasi.
Uus!!: Rebane ja Linnupesa · Näe rohkem »
Loomade väärkohtlemine
Kanad kanafarmis Loomade väärkohtlemine on inimese selline tegevus või tegevusetus, mis ohustab või võib ohustada looma tervist või heaolu.
Uus!!: Rebane ja Loomade väärkohtlemine · Näe rohkem »
Lotka-Volterra mudel
Lotka-Volterra mudel on ökoloogias kiskja ja saaklooma vastastikku sõltuvat populatsioonidünaamikat kirjeldav matemaatiline mudel.
Uus!!: Rebane ja Lotka-Volterra mudel · Näe rohkem »
Luitekass
Luitekass (Felis margarita) on kassi perekonda kuuluv väikest kasvu kaslane.
Uus!!: Rebane ja Luitekass · Näe rohkem »
Makanruši saar
Makanruši saar Kuriilide kirdeosa kaardil Makanruši saare satelliidipilt Makanruši saar (vene keeles Маканруши ehk Маканру ehk Макансу, jaapani keeles 磨勘留島) on Suur-Kuriilide Põhjarühma asustamata saar Venemaa idaosas.
Uus!!: Rebane ja Makanruši saar · Näe rohkem »
Maremma looduspark
Maremma looduspark on kaitsealune park Itaalias Toscanas Grosseto provintsis Maremmas, piirneb läänes Türreeni merega.
Uus!!: Rebane ja Maremma looduspark · Näe rohkem »
Marutaud loomadel
Marutaud veiselMarutaud on ägedakujuline närvisüsteemi viirushaigus, mis tekitab ajupõletikku ja lõpeb peaaegu alati surmaga.
Uus!!: Rebane ja Marutaud loomadel · Näe rohkem »
Mügri
Mügri ehk tavamügri ehk vesirott (Arvicola amphibius, varem A. terrestris) on hamsterlaste sugukonda kuuluv väike poolvee-eluline näriline, mügri perekonna ainus liik.
Uus!!: Rebane ja Mügri · Näe rohkem »
Melaniin
Melaniinid (ladina keeles melaninum) on koondnimetus taimedes, loomades ja mikroorganismides (bakterid, seened, protistid) sünteesitavate mitmesuguste looduslike makromolekulide ja pigmentide rühma kohta, mis on multifunktsionaalsed biopolümeerid, mis erinevad üksteisest keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest.
Uus!!: Rebane ja Melaniin · Näe rohkem »
Melanokortiin-1 retseptor
Melanokortiin-1 retseptor ehk melanotsüüte stimuleeriva hormooni retseptor (lüh MC1R) on melanotsüütide plasmamembraani G-valguga seotud retseptor, mis seob mitmeid ajuripatsi peptiidhormoone melanokortiine ja sünteesib melaniini.
Uus!!: Rebane ja Melanokortiin-1 retseptor · Näe rohkem »
Metskits
Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Rebane ja Metskits · Näe rohkem »
Metsnugis
Metsnugis (Martes martes) on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Rebane ja Metsnugis · Näe rohkem »
Minu loomad
"Minu loomad.
Uus!!: Rebane ja Minu loomad · Näe rohkem »
Mordva vapp
Mordva vapp on Venemaa koosseisu kuuluva Mordva Vabariigi vapp.
Uus!!: Rebane ja Mordva vapp · Näe rohkem »
Muinasjututüüp
Muinasjututüübiks nimetatakse süžee poolest sarnaseid ja (harilikult) arvatavat ühist algupära rahvajuttude rühma või samasüžeeliste tekstivariantide koondkuju.
Uus!!: Rebane ja Muinasjututüüp · Näe rohkem »
Musträstas
Musträstas (Turdus merula) on rästaslaste sugukonda rästa perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Rebane ja Musträstas · Näe rohkem »
Nanaid
Nanai kütt Dersu Uzala Nanaid (vanem nimetus goldid, omanimetus nana ja hezhen) on tunguusi-mandžu rahvas Kaug-Idas.
Uus!!: Rebane ja Nanaid · Näe rohkem »
Nastik
Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend NATNAT) on nastiklaste sugukonda nastiku perekonda kuuluv madu.
Uus!!: Rebane ja Nastik · Näe rohkem »
Neeruti maastikukaitseala
Neeruti Eesjärv Neeruti maastikukaitseala paikneb Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Uus!!: Rebane ja Neeruti maastikukaitseala · Näe rohkem »
Niidurüdi
Niidurüdi ehk niidurisla (Calidris alpina schinzii) on kurvitslaste sugukonda rüdi perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Rebane ja Niidurüdi · Näe rohkem »
Nokkloom
Nokkloom ehk ornitorünhus (Ornithorhynchus anatinus) on ainus liik imetajate klassi ürgimetajate alamklassi ainupiluliste seltsi nokkloomlaste sugukonna nokklooma perekonnast.
Uus!!: Rebane ja Nokkloom · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Rebane ja Norra · Näe rohkem »
Oklahoma
Oklahoma (tšerokii keeles Asgaya gigageyi; pooni keeles Uukuhuúwa; kajuka keeles Gahnawiyo‘geh) on osariik Ameerika Ühendriikide keskosas.
Uus!!: Rebane ja Oklahoma · Näe rohkem »
Ondatra
Ondatra (mitteametlikult ka piisamrott) (Ondatra zibethicus) on poolvee-eluviisiga näriline hamsterlaste sugukonnast.
Uus!!: Rebane ja Ondatra · Näe rohkem »
Onekotan
Onekotani saar Kuriilide kirdeosa kaardil Onekotani saar (pildil keskel) satelliidipildil Onekotan (vene keeles Онекотан, jaapani keeles 温禰古丹島 Onekotan-tō) on asustamata saar Kaug-Idas Suur-Kuriilide põhjarühmas.
Uus!!: Rebane ja Onekotan · Näe rohkem »
Osmussaar
Osmussaar (rts Odensholm; eestirootsi Holmen, Backan; sks Odinsholm; vn Оденсхольм) on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Lääne-Nigula vallas.
Uus!!: Rebane ja Osmussaar · Näe rohkem »
Pael (püünis)
Pael (ka silmus) on tugevast nöörist püünis metsloomade ja lindude püüdmiseks.
Uus!!: Rebane ja Pael (püünis) · Näe rohkem »
Pape looduspark
Pape looduspark on kaitseala Lätis Kuramaal Lõuna-Kuramaa piirkonnas Nica ja Rucava vallas.
Uus!!: Rebane ja Pape looduspark · Näe rohkem »
Pavlovsk
Pavlovsk on Venemaal Peterburi haldusalas Puškini rajoonis asuv linn.
Uus!!: Rebane ja Pavlovsk · Näe rohkem »
Pähklinäpp
Pähklinäpp (Muscardinus avellanarius L.) on näriliste (Rodentia) seltsi unilaste sugukonda kuuluv pisiimetaja.
Uus!!: Rebane ja Pähklinäpp · Näe rohkem »
Püünisraud
Karurauad Püünisraud (ka rauad) on kahest poolkaarekujulisest riivistatud raudloogast koosnev püünis, mis paiskub vedru jõul kokkuEesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 31.03.2020.
Uus!!: Rebane ja Püünisraud · Näe rohkem »
Piirissaare maastikukaitseala
Piirissaare rand Piirissaare maastikukaitseala oli kaitseala Tartu vallas.
Uus!!: Rebane ja Piirissaare maastikukaitseala · Näe rohkem »
Polaarrebane
Polaarrebane ehk jäärebane (Vulpes lagopus) on koerlaste sugukonda kuuluv väike kiskja.
Uus!!: Rebane ja Polaarrebane · Näe rohkem »
Populatsiooni struktuur
Populatsiooni struktuur on populatsiooni ülesehitus, mis määrab populatsiooni olemuse.
Uus!!: Rebane ja Populatsiooni struktuur · Näe rohkem »
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Uus!!: Rebane ja Portugal · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Rebane ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Punahunt
Punahunt saagiga Tais Punahunt (Cuon alpinus) on koerlaste sugukonda kuuluv imetaja, kes elab Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Aasias.
Uus!!: Rebane ja Punahunt · Näe rohkem »
Puugid
Puugid (Ixodoidea) on lülijalgsete hõimkonna ämblikulaadsete klassi nugilestaliste seltsi kuuluv loomade ülemsugukond.
Uus!!: Rebane ja Puugid · Näe rohkem »
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Uus!!: Rebane ja Raba · Näe rohkem »
Rabapüü
Rabapüü (Lagopus lagopus) on kanaliste seltsi faasanlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Rebane ja Rabapüü · Näe rohkem »
Rakvere vald
Rakvere vald on haldusüksus Lääne-Virumaal.
Uus!!: Rebane ja Rakvere vald · Näe rohkem »
Rammu saar
Rammu (1) asukoht Kaberneeme (6) ja Ihasalu poolsaarest (7) põhjas Rammu saar (rts, sks Ramö, ka Schafbockinsel ehk pässi-/jäärasaarCarl Friedrich Wilhelm Russwurm. "Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus", lk 195. 2015.) on Harjumaal Jõelähtme vallas asuv 1,12 km² suurune väikesaar.
Uus!!: Rebane ja Rammu saar · Näe rohkem »
Rebala
Rebala on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Uus!!: Rebane ja Rebala · Näe rohkem »
Rebane (perekond)
Rebane (Vulpes) on perekond kisjkalisi koerlaste sugukonnast.
Uus!!: Rebane ja Rebane (perekond) · Näe rohkem »
Rebane (täpsustus)
* Rebane on kiskjaliste seltsi kuuluv loom samanimelisest perekonnast.
Uus!!: Rebane ja Rebane (täpsustus) · Näe rohkem »
Rebasejaht
Rebasejaht on jahi vorm, mille käigus otsitakse, jälitatakse ja mõnikord ka tapetakse rebane, kasutades selleks hagijate või teiste jahikoerte abi, kellele jahimehed järgnevad jalgsi või ratsa.
Uus!!: Rebane ja Rebasejaht · Näe rohkem »
Rebu küla
Rebu on Ida-Virumaal Lüganuse vallas asuv küla.
Uus!!: Rebane ja Rebu küla · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Rebane ja Rootsi · Näe rohkem »
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Rebane ja Ruhnu · Näe rohkem »
Rukkirääk
Rukkirääk (Crex crex, rahvakeeles ka rukkirästas) on ruiklaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Rebane ja Rukkirääk · Näe rohkem »
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Uus!!: Rebane ja Rumeenia · Näe rohkem »
Saaremaa ajalugu
Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.
Uus!!: Rebane ja Saaremaa ajalugu · Näe rohkem »
Saarnaki laid
Saarnaki laid on 143 hektari suurune laid Väinameres Hiiumaast kagus.
Uus!!: Rebane ja Saarnaki laid · Näe rohkem »
Sahhalini nulg
Sahhalini nulg (Abies sachalinensis) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Rebane ja Sahhalini nulg · Näe rohkem »
San Marino
San Marino (ametlikult San Marino Vabariik; itaalia keeles Repubblica di San Marino, ka Serenissima Repubblica di San Marino) on merepiirita kääbusriik Lõuna-Euroopas.
Uus!!: Rebane ja San Marino · Näe rohkem »
Süüdiklest
Süüdiklest (Sarcoptes scabiei) on imetajatel naha epidermisesse uuristatud käikudes parasiteeriv ja kärntõbe ehk sarkoptoosi põhjustav lestaline.
Uus!!: Rebane ja Süüdiklest · Näe rohkem »
Sevani rahvuspark
Sevani rahvuspark on rahvuspark Armeenias Gegharkhunikhi maakonnas.
Uus!!: Rebane ja Sevani rahvuspark · Näe rohkem »
Siil
Siil ehk harilik siil (Erinaceus europaeus) on lühikõrvaline putuktoiduline siillaste sugukonnast, üks kahest Eestis elavast siililiigist.
Uus!!: Rebane ja Siil · Näe rohkem »
Sinikael-part
Sinikael-part on partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Rebane ja Sinikael-part · Näe rohkem »
Soobel
Soobel (Martes zibellina) on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Rebane ja Soobel · Näe rohkem »
Tallinna Loomaaed
Tallinna Loomaaia juubelipostmark (NSV Liit, 1989) Mälestussammas Tallinna loomaaia endisele direktorile Karoly Sternile (1989) Tallinna Loomaaed on Tallinna linnale kuuluv loomaaed ja ainuke Eestis.
Uus!!: Rebane ja Tallinna Loomaaed · Näe rohkem »
Tähnikhirv
Ukrainas Tähnikhirv (Cervus nippon) on hirvlaste sugukonda hirve perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Rebane ja Tähnikhirv · Näe rohkem »
Tikste ürgorg
Pokardi ürgorg koos selle põhjas voolava Pokardi ojaga. Pilt on tehtud ürituse "Teeme ära" ajal Tikste ürgorg ehk Tikste org on mandriliustikutekkeline ürgorg Tõrva linna lääneserval Tikste oja kesk- ja alamjooksul.
Uus!!: Rebane ja Tikste ürgorg · Näe rohkem »
Tirooli hagijas
Tirooli hagijas on Austriast Tiroolis pärit koeratõug.
Uus!!: Rebane ja Tirooli hagijas · Näe rohkem »
Toomas Rõhu
Toomas Rõhu (sündinud 30. novembril 1958 Kärdlas) on eesti omavalitsustegelane, spordipedagoog ja sporditegelane.
Uus!!: Rebane ja Toomas Rõhu · Näe rohkem »
Transnistria
Transnistria (ametlik nimi Transnistria Moldaavia Vabariik, moldova keeles Република Молдовеняскэ Нистрянэ, vene keeles Приднестровская Молдавская Республика) on rahvusvaheliselt tunnustamata riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Rebane ja Transnistria · Näe rohkem »
Trikster
Trikster (inglise keeles trickster 'vembumees') on müütiline tegelaskuju, kes teeb tempe, kavaldab, rikub häid kombeid, petab ja saab ise petta, leiutab uusi asju ja võtab osa kultuuri või kogu maailma loomisest.
Uus!!: Rebane ja Trikster · Näe rohkem »
Užava alamjooksu looduspark
Užava alamjooksu looduspark on kaitseala Lätis Kuramaal Ventspilsi piirkonnas Užava ja Zirase vallas Uzava jõe kallastel, asudes suuremalt jaolt Užava poldril.
Uus!!: Rebane ja Užava alamjooksu looduspark · Näe rohkem »
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Rebane ja Ungari · Näe rohkem »
Valgejänes
Valgejänes (Lepus timidus) on jäneslaste sugukonda jänese perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Rebane ja Valgejänes · Näe rohkem »
Vaskuss
Vaskuss ehk harilik vaskuss (Anguis fragilis) on vaskuslaste sugukonda vaskussi perekonda kuuluv jalutu sisalik.
Uus!!: Rebane ja Vaskuss · Näe rohkem »
Väike prints
"Väike prints" (prantsuse keeles "Le Petit Prince") on prantsuse kirjaniku ja lennunduspioneeri Antoine de Saint-Exupéry 1943.
Uus!!: Rebane ja Väike prints · Näe rohkem »
Väike-karihiir
Väike-karihiir (Sorex minutus) on liik pisiimetajaid karihiirlaste sugukonnast karihiirte perekonnast.
Uus!!: Rebane ja Väike-karihiir · Näe rohkem »
Väikeuluk
Väikeuluk on Eestis kasutatav jahindusalane mõiste väikeste jahiloomade (imetajad ja linnud) kohta, kellele tohib jahilubade alusel jahiajal jahti pidada.
Uus!!: Rebane ja Väikeuluk · Näe rohkem »
Viru raba
Viru raba aerofoto Viru raba Viru raba on raba Harjumaal Lahemaa rahvuspargis Tallinna–Narva maantee lähedal.
Uus!!: Rebane ja Viru raba · Näe rohkem »
Wind Cave'i rahvuspark
Wind Cave'i rahvuspark (Wind Cave National Park) on Ameerika Ühendriikide rahvuspark, mis asub Lõuna-Dakota osariigi lääneosas Hot Springsi linnast 16 km põhja pool.
Uus!!: Rebane ja Wind Cave'i rahvuspark · Näe rohkem »
Zoonoosid
Zoonoosid (kreeka keeles zoon 'looma' ja nosos 'tervisehäire') on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad nakatada inimest, või ka vastupidi: inimesed võivad nakatada loomi.
Uus!!: Rebane ja Zoonoosid · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Canis vulpes, Punarebane, Vulpes vulpes.
