Kiiremini kui brauser!
180 suhted: Aahof, Aderkaši mõis, Aizkraukle kihelkond, Akmeņsala kihelkond, Alderi mõis, Allaži kihelkond, Allaži kirikumõis, Allaži mõis, Andreas Georg von Bayer, Anna mõis (Nītaure kihelkond), Ants Dauman, Aumeistri kihelkond, Šķiliņi mõis, Ķēči mõis, Ķeipene mõis, Ķeveļmuiža mõis, Ķizbele mõis, Čiekurkalnsi raudteejaam, Ēvele kihelkond, Ādaži kihelkond, Ādaži kirikumõis, Ādaži mõis, Ārlava kihelkond, Baltezersi raudteepeatus, Bīriņi mõis, Biķernieki kihelkond, Bonaventura mõis, Brieži mõis (Suntaži kihelkond), Buļļi mõis, Budberg, Bukulti mõis, Carnikava kihelkond, Carnikava mõis, Daugavgrīva kihelkond, Dobele kreis, Dole kihelkond, Dreiliņi mõis, Dreiliņi mõis (Daugavgrīva kihelkond), Eesti haldusjaotus, Eglēni mõis, Eikaži mõis, Elmar Lipping, Endzeliņi mõis, Englārte mõis, Ernst Burchard von Mengden, Ernst von Blanckenhagen, Esseni mõis, Garkalne raudteejaam, Härgmäe kihelkond, Iļķēni mõis, ..., Iļķēnsala mõis, Ikšķile, Ikšķile kihelkond, Inčukalnsi mõis, Inčukalnsi raudteejaam, Jan Berzin, Jaunāmuiža mõis (Krimulda kihelkond), Jaunmārupe, Jaunpilsi kihelkond, Jūdaži mõis, Jērkule mõis, Jugla raudteejaam, Jumprava kihelkond, Kandava kihelkond, Kartūži mõis, Kastrāne mõis, Katlakalna kihelkond, Kleisti mõis, Kluse mõis, Koknese kihelkond, Krimulda kihelkond, Krimulda kirikumõis, Krimulda mõis, Krimulda piiskopilinnus, Kuressaare kreis, Lakši mõis, Lakstene mõis, Laubere mõis, Läänemereprovintsid, Läti, Läti ajalugu, Läti mõisate loend, Līgatne raudteejaam, Lēdurga-Turaida kihelkond, Lielāmuiža mõis, Lielkangari mõis, Lielvārde kihelkond, Lielvārde vald, Liepupe kihelkond, Liivimaa, Liivimaa atlas, Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet, Liivimaa kubermang, Liivimaa Maakrediitselts, Lokstiņi vasallilinnus, Madliena kihelkond, Madliena kirikumõis, Mangaļi raudteejaam, Mangaļmuiža mõis, Mazjumprava mõis, Mālpilsi kihelkond, Mālpilsi ordulinnus, Mīlgrāvise mõis, Meņģele mõis, More mõis, Nītaure kihelkond, Nītaure kirikumõis, Nītaure mõis, Nītaure ordulinnus, Nils Assersson Mannersköld, Nurmiži mõis, Ozoli mõis (Suntaži kihelkond), Pabaži mõis, Paltmale mõis, Pēteris Stučka, Pēteris Upītis (graafik), Peter Heinrich Blanckenhagen, Peterburi sõjaväeringkond, Piņķi kihelkond, Plānupe mõis, Plātere mõis, Podakājase mõis, Rama mõis, Rembate vald, Riia ajalugu, Riia asehaldurkond, Riia kubermang, Robert Abolin, Ropaži kihelkond, Ropaži kirikumõis, Ropaži mõis, Ropaži ordulinnus, Russalka, Russalka (monument), Sabile kihelkond, Sala kihelkond, Salaspilsi kihelkond, Salaspilsi vald, Sēja mõis, Sērdiņi mõis, Sidgunda mõis, Sigulda kihelkond, Sigulda mõis, Sigulda raudteejaam, Sillakohus, Skulte kihelkond, Sloka, Sloka kihelkond, Smerle mõis, Smiltene kihelkond, Staël von Holstein, Stopiņi mõis, Suntaži kihelkond, Suntaži kirikumõis, Suntaži mõis, Talsi kihelkond, Taurupe mõis, Tirza kihelkond, Tome vald, Turaida mõis, Ungern-Sternberg, Valga kreis, Valga maakond, Valgamaa, Vangaži raudteejaam, Vatrāne mõis, Võnnu kreis, Vērene mõis, Vecbaldiņi mõis, VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond, Venemaa eestlased, Vietinghoff, Volmari kreis, Wilhelm Christian Friebe, Wilhelm von Blanckenhagen, Wilhelm von Fermor, Zaķumuiža mõis, Zaube ordulinnus, Zādzene mõis, 18. sajand Eestis. Laienda indeks (130 rohkem) »
Aahof
Aahof on mitme koha ajalooline nimi.
Uus!!: Riia kreis ja Aahof · Näe rohkem »
Aderkaši mõis
Aderkaši mõis (saksa keeles Fistehlen, läti keeles Aderkašu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Madliena kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Aderkaši mõis · Näe rohkem »
Aizkraukle kihelkond
Aizkraukle kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ascheraden) oli haldusüksus Võnnu, Riia kreisis Liivimaa kubermangus ja Ilūkste kreisis Kuramaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Riia kreis ja Aizkraukle kihelkond · Näe rohkem »
Akmeņsala kihelkond
Akmeņsala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Steinholm, Steenholm) oli haldusüksus Riia kreisis Riia kubermangus, asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Riia kreis ja Akmeņsala kihelkond · Näe rohkem »
Alderi mõis
Alderi mõis (saksa keeles Hollershof, läti keeles Alderu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ādaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Alderi mõis · Näe rohkem »
Allaži kihelkond
Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Allaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Allasch, läti keeles Allažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.
Uus!!: Riia kreis ja Allaži kihelkond · Näe rohkem »
Allaži kirikumõis
Allaži kirikumõis (saksa keeles Pastorat Allasch, läti keeles Allažu mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Allaži kirikumõis · Näe rohkem »
Allaži mõis
Mõisa häärber aastal 1905 Allaži mõis (saksa keeles Allasch, läti keeles Allažu muiža, ka Allažu muižas pils) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Allaži mõis · Näe rohkem »
Andreas Georg von Bayer
Andreas Georg von Bayer (29. november (vkj) 1738 Riia − 30. november 1811 (vkj) Riia) oli Liivimaa põllumees ja mõisaomanik.
Uus!!: Riia kreis ja Andreas Georg von Bayer · Näe rohkem »
Anna mõis (Nītaure kihelkond)
Anna mõis, ka Annasmuiža mõis (saksa keeles Annenhof, läti keeles Annasmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Nītaure kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Anna mõis (Nītaure kihelkond) · Näe rohkem »
Ants Dauman
Ants Dauman (läti keeles Ansis Daumanis, vene keeles Анс Эрнестович Дауман, parteiline pseudonüüm Пуйка; 8. detsember (vkj 26. november) 1885 Riia maakond, Liivimaa kubermang – 1. august 1920 Poola) oli enamlasest Venemaa poliitik (sealhulgas Narva linnapea 1917–1918) ja sõjaväelane.
Uus!!: Riia kreis ja Ants Dauman · Näe rohkem »
Aumeistri kihelkond
Aumeistri kihelkond ehk Cirgaļi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Serbigal, läti keeles Cirgaļu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Uus!!: Riia kreis ja Aumeistri kihelkond · Näe rohkem »
Šķiliņi mõis
Šķiliņi mõis (saksa keeles Schillingshof, läti keeles Šķiliņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Šķiliņi mõis · Näe rohkem »
Ķēči mõis
Ķēči mõis (saksa keeles Fossenberg, ka Ketsemoise, läti keeles Ķēču muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Nītaure kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Ķēči mõis · Näe rohkem »
Ķeipene mõis
Ķeipene mõis, ka Jaunķeipene (saksa keeles Kaipen, ka Neu-Kaipen, läti keeles Ķeipenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Madliena kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Ķeipene mõis · Näe rohkem »
Ķeveļmuiža mõis
Ķeveļmuiža mõis (saksa keeles Kewel, läti keeles Ķeveļmuiža) oli rüütlimõis, hiljem Suntaži karjamõis Liivimaal Riia kreisis Suntaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Ķeveļmuiža mõis · Näe rohkem »
Ķizbele mõis
Ķizbele mõis, ka Rāmava mõis (saksa keeles Kipsal, ka Rammenhof, läti keeles Ķizbeles muiža, ka Rāmavas muiža) oli rüütlimõis, hiljem Krimulda kõrvalmõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Ķizbele mõis · Näe rohkem »
Čiekurkalnsi raudteejaam
Čiekurkalnsi raudteejaam on raudteejaam Valga–Riia raudteeliinil Riia linna Čiekurkalnsi asumis.
Uus!!: Riia kreis ja Čiekurkalnsi raudteejaam · Näe rohkem »
Ēvele kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Ēvele kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wolfahrt, ka Wolfart, läti keeles Ēveles draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis ja aastast 1783 Valga kreisis.
Uus!!: Riia kreis ja Ēvele kihelkond · Näe rohkem »
Ādaži kihelkond
Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Ādaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Neuermühlen, läti keeles Ādažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.
Uus!!: Riia kreis ja Ādaži kihelkond · Näe rohkem »
Ādaži kirikumõis
Ādaži kirikumõis, ka Neijermīle kirikumõis (saksa keeles Pastorat Neuermühlen, läti keeles Ādažu mācītājmuiža, ka Neijermīles mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Riia kreisis Ādaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Ādaži kirikumõis · Näe rohkem »
Ādaži mõis
Ādaži mõis (saksa keeles Aahof, ka Neuermühlen, läti keeles Ādažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ādaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Ādaži mõis · Näe rohkem »
Ārlava kihelkond
Ārlava kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Erwahlen) oli haldusüksus Talsi kreisis Kuramaa kubermangus ja Riia kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Riia kreis ja Ārlava kihelkond · Näe rohkem »
Baltezersi raudteepeatus
Baltezersi raudteepeatus on endine raudteepeatus Valga–Riia raudteeliinil Ropaži piirkonna Garkalne vallas.
Uus!!: Riia kreis ja Baltezersi raudteepeatus · Näe rohkem »
Bīriņi mõis
Bīriņi mõis (saksa keeles Koltzen, läti keeles Bīriņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Bīriņi mõis · Näe rohkem »
Biķernieki kihelkond
Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Biķernieki kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Bickern, läti keeles Biķernieku draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.
Uus!!: Riia kreis ja Biķernieki kihelkond · Näe rohkem »
Bonaventura mõis
Bonaventura mõisa peahoone Bonaventura mõis ehk Baloži mõis (saksa keeles Bonaventura ehk Beneventura, läti keeles Bonaventuras muiža, ka Baložu muižiņa ja Baložmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ādaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Bonaventura mõis · Näe rohkem »
Brieži mõis (Suntaži kihelkond)
Brieži mõis (saksa keeles Bresemoise, ka Breesche ja Fresenhof, läti keeles Briežu muiža) oli rüütlimõis, hiljem Suntaži karjamõis Liivimaal Riia kreisis Suntaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Brieži mõis (Suntaži kihelkond) · Näe rohkem »
Buļļi mõis
Buļļi mõis (läti keeles Buļļu muiža, saksa keeles Bullenhof) oli mõis Lätis Riia linnas Rītabuļļi asumis.
Uus!!: Riia kreis ja Buļļi mõis · Näe rohkem »
Budberg
Budberg oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Riia kreis ja Budberg · Näe rohkem »
Bukulti mõis
Bukulti mõis (saksa keeles Bellenhof, läti keeles Bukultu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ādaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Bukulti mõis · Näe rohkem »
Carnikava kihelkond
Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Carnikava kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Zarnikau, läti keeles Carnikavas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.
Uus!!: Riia kreis ja Carnikava kihelkond · Näe rohkem »
Carnikava mõis
Carnikava mõis (saksa keeles Zarnikau, läti keeles Carnikavas muiža, varem ka Mengdeni suguvõsa järgi Mengelasmuiža ja Gaujas-Meņģeļumuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Carnikava kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Carnikava mõis · Näe rohkem »
Daugavgrīva kihelkond
Daugavgrīva kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Dünamünde) oli haldusüksus Riia kreisis Riia kubermangus Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Riia kreis ja Daugavgrīva kihelkond · Näe rohkem »
Dobele kreis
Kuramaa kubermang Dobele kreis oli Kuramaa kubermangu kuulunud haldusüksus Venemaa keisririigis Kuramaal.
Uus!!: Riia kreis ja Dobele kreis · Näe rohkem »
Dole kihelkond
Dole kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Dahlen) oli haldusüksus Riia kreisis Riia kubermangus, Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus,Lätimaal Daugava jões asunud Dole jõesaarel.
Uus!!: Riia kreis ja Dole kihelkond · Näe rohkem »
Dreiliņi mõis
Dreiliņi mõis (saksa keeles Dreylingsbusch, ka Dreilingshof, läti keeles Dreiliņu muiža, ka Dreiliņmuiža) oli Riia linnamõis Liivimaal Riia kreisis Biķernieki kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Dreiliņi mõis · Näe rohkem »
Dreiliņi mõis (Daugavgrīva kihelkond)
Dreiliņi mõis (läti keeles Dreiliņu muiža) oli mõis Lätis Riia linnas Voleri asumis; selle peahoone aadress oli Krēmeri 13.
Uus!!: Riia kreis ja Dreiliņi mõis (Daugavgrīva kihelkond) · Näe rohkem »
Eesti haldusjaotus
Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.
Uus!!: Riia kreis ja Eesti haldusjaotus · Näe rohkem »
Eglēni mõis
Eglēni mõis (saksa keeles Gränhof, läti keeles Eglēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Nītaure kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Eglēni mõis · Näe rohkem »
Eikaži mõis
Eikaži mõis (saksa keeles Eikasch, läti keeles Eikažu muiža) oli rüütlimõis, hiljem Bīriņi kõrvalmõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Eikaži mõis · Näe rohkem »
Elmar Lipping
Elmar Lipping (7. märts 1906 Ropaži kihelkond, Riia maakond, Liivimaa kubermang – 5. jaanuar 1994 New York) oli eesti õpetaja, ajakirjanik, poliitik ja sõjaväelane (nooremleitnant) ning ka Saksamaa (Hauptsturmführer) ja Ameerika Ühendriikide sõjaväelane.
Uus!!: Riia kreis ja Elmar Lipping · Näe rohkem »
Endzeliņi mõis
Endzeliņi mõis (saksa keeles Henselshof, läti keeles Endzeliņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ropaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Endzeliņi mõis · Näe rohkem »
Englārte mõis
Englārte mõis (saksa keeles Engelhardshof, läti keeles Englārtes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Englārte mõis · Näe rohkem »
Ernst Burchard von Mengden
Krahv Ernst Burchard von Mengden (vene Эрнст Бурхард фон Менгден; 1738 – 1797 Riia) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane.
Uus!!: Riia kreis ja Ernst Burchard von Mengden · Näe rohkem »
Ernst von Blanckenhagen
Ernst Johann Gottlieb von Blanckenhagen (20. juuni (vkj) 1860 − 1. (ukj 14.) oktoober 1917 Tartu) oli Liivimaa põllumees ja mõisaomanik.
Uus!!: Riia kreis ja Ernst von Blanckenhagen · Näe rohkem »
Esseni mõis
Esseni mõis (läti keeles Esena muiža või Lielā muiža, vanasti ka Spilves muiža või Gotāna muiža, saksa keeles Gothanshof, Essenhof või Drelings hof) oli mõis Lätis Riia linnas Spilve asumis; selle peahoone aadress oli Kleistu iela 131A.
Uus!!: Riia kreis ja Esseni mõis · Näe rohkem »
Garkalne raudteejaam
Garkalne raudteejaam on raudteejaam Valga–Riia raudteeliinil Ropaži piirkonnas Garkalnes.
Uus!!: Riia kreis ja Garkalne raudteejaam · Näe rohkem »
Härgmäe kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Härgmäe kihelkond ehk Ērģeme kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ermes, ka Ermis, läti keeles Ērģemes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis ja aastast 1783 Valga kreisis.
Uus!!: Riia kreis ja Härgmäe kihelkond · Näe rohkem »
Iļķēni mõis
Iļķēni mõis (saksa keeles Hilchensfähr, läti keeles Iļķēnes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ādaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Iļķēni mõis · Näe rohkem »
Iļķēnsala mõis
Iļķēnsala mõis (läti keeles Iļķēnsalas muiža) oli kõrvalmõis Lätis Riia linnas Kundziņsala asumis Rutku saarel.
Uus!!: Riia kreis ja Iļķēnsala mõis · Näe rohkem »
Ikšķile
Ikšķile (ajaloolises kontekstis ka Üksküla, saksa Uexküll, Üxküll) on linn Lätis Vidzemes Daugava alamjooksul jõe paremal kaldal merepinnast 20 meetri kõrgusel.
Uus!!: Riia kreis ja Ikšķile · Näe rohkem »
Ikšķile kihelkond
Ikšķile kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Uexküll), hiljem Ikšķile-Salaspilsi kihelkond (Kirchspiel Uexküll-Kircholm) oli haldusüksus Riia kreisis Riia kubermangus, Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Riia kreis ja Ikšķile kihelkond · Näe rohkem »
Inčukalnsi mõis
Inčukalnsi mõis (saksa keeles Hinzenberg, läti keeles Inčukalna muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Inčukalnsi mõis · Näe rohkem »
Inčukalnsi raudteejaam
Inčukalnsi raudteejaam on raudteejaam Valga–Riia raudteeliinil Sigulda piirkonnas Inčukalnsi vallas Inčukalnsis.
Uus!!: Riia kreis ja Inčukalnsi raudteejaam · Näe rohkem »
Jan Berzin
Jan Berzin (ka Jānis Bērziņš; õieti Pēteris Ķuzis, vene keeles Берзин (Беpзинь) Ян Карлович, Кюзис Петерис), hüüdnimi Vanamees «Старик»; 13.
Uus!!: Riia kreis ja Jan Berzin · Näe rohkem »
Jaunāmuiža mõis (Krimulda kihelkond)
Jaunāmuiža mõis (saksa keeles Neuhof, läti keeles Jaunā muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Jaunāmuiža mõis (Krimulda kihelkond) · Näe rohkem »
Jaunmārupe
Jaunmārupe (varasema lätikeelse nimega Švarcenieki, Pavasari) on küla (lielciems) Lätis Mārupe piirkonnas (enne 2009 Riia rajoonis) Neriņa jõe kaldal.
Uus!!: Riia kreis ja Jaunmārupe · Näe rohkem »
Jaunpilsi kihelkond
Jaunpilsi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Jürgensburg, Neuenburg) oli haldusüksus Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Riia kreisis Liivimaa kubermangus ja Tukumsi kreisis Kuramaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Riia kreis ja Jaunpilsi kihelkond · Näe rohkem »
Jūdaži mõis
Jūdaži mõis (saksa keeles Judasch, läti keeles Jūdažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Jūdaži mõis · Näe rohkem »
Jērkule mõis
Jērkule mõis (saksa keeles Jerkull, läti keeles Jērkules muiža) oli rüütlimõis, hiljem riigimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Jērkule mõis · Näe rohkem »
Jugla raudteejaam
Jugla raudteejaam on raudteejaam Valga–Riia raudteeliinil Riia linna Jugla asumis.
Uus!!: Riia kreis ja Jugla raudteejaam · Näe rohkem »
Jumprava kihelkond
Jumprava kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Jungfernhof) oli haldusüksus Riia kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Riia kreis ja Jumprava kihelkond · Näe rohkem »
Kandava kihelkond
Kandava kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Kandau) oli haldusüksus Talsi kreisis Kuramaa kubermangus ja Riia kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Riia kreis ja Kandava kihelkond · Näe rohkem »
Kartūži mõis
Kartūži mõis (saksa keeles Schöneck, läti keeles Kartūžu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Nītaure kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Kartūži mõis · Näe rohkem »
Kastrāne mõis
Kastrāne mõis (saksa keeles Kastran, läti keeles Kastrānes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Suntaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Kastrāne mõis · Näe rohkem »
Katlakalna kihelkond
Katlakalna kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Kattelkaln) oli haldusüksus Riia linnasarases Riia kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Riia kreis ja Katlakalna kihelkond · Näe rohkem »
Kleisti mõis
Kleisti mõisa peahoone Kleisti mõis (läti keeles Kleistu muiža) oli poolmõis Lätis Riia linnas Kleisti asumis; selle peahoone aadress oli Kleistu ielā 37.
Uus!!: Riia kreis ja Kleisti mõis · Näe rohkem »
Kluse mõis
Kluse mõis (saksa keeles Kluß, läti keeles Kluses muiža) oli rüütlimõis, hiljem riigimõis Liivimaal Riia kreisis Ādaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Kluse mõis · Näe rohkem »
Koknese kihelkond
Koknese kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Kokenhusen) oli haldusüksus Võnnu ja Riia kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Riia kreis ja Koknese kihelkond · Näe rohkem »
Krimulda kihelkond
Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Krimulda kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Kremon, läti keeles Krimuldas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.
Uus!!: Riia kreis ja Krimulda kihelkond · Näe rohkem »
Krimulda kirikumõis
Krimulda kirikumõis (saksa keeles Pastorat Kremon, läti keeles Krimuldas mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Krimulda kirikumõis · Näe rohkem »
Krimulda mõis
Krimulda mõis (saksa keeles Schloß Kremon, läti keeles Krimuldas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Krimulda mõis · Näe rohkem »
Krimulda piiskopilinnus
Krimulda pealinnuse sisesein, kagupoolne külg. Oktoober 2006 Krimulda piiskopilinnus (eesti Kremoni, saksa Kremon, Cremon, ladina castrum Cremum, Crammon) oli Riia peapiiskopkonna liivlaste asualadel paiknenud Turaida linnuse (Toreida) abilinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast (Riga) ja 30 km kaugusel Võnnust (Cēsis), Koiva (Gauja) jõe ääres asuvas Sigulda linnas.
Uus!!: Riia kreis ja Krimulda piiskopilinnus · Näe rohkem »
Kuressaare kreis
Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Uus!!: Riia kreis ja Kuressaare kreis · Näe rohkem »
Lakši mõis
Lakši mõis (saksa keeles Nachtigall, läti keeles Lakšu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Nītaure kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Lakši mõis · Näe rohkem »
Lakstene mõis
Lakstene mõis (saksa keeles Hohenheyde, läti keeles Lakstenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Madliena kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Lakstene mõis · Näe rohkem »
Laubere mõis
Laubere mõis (saksa keeles Laubern, läti keeles Lauberes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Madliena kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Laubere mõis · Näe rohkem »
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Uus!!: Riia kreis ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Riia kreis ja Läti · Näe rohkem »
Läti ajalugu
Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.
Uus!!: Riia kreis ja Läti ajalugu · Näe rohkem »
Läti mõisate loend
Siin on loetletud Läti mõisaid.
Uus!!: Riia kreis ja Läti mõisate loend · Näe rohkem »
Līgatne raudteejaam
Līgatne raudteejaam on raudteejaam Valga–Riia raudteeliinil Cēsise piirkonnas Līgatne vallas Augšlīgatnes.
Uus!!: Riia kreis ja Līgatne raudteejaam · Näe rohkem »
Lēdurga-Turaida kihelkond
Lēdurga-Turaida kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Loddiger-Treyden, läti keeles Lēdurgas-Turaidas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.
Uus!!: Riia kreis ja Lēdurga-Turaida kihelkond · Näe rohkem »
Lielāmuiža mõis
Lielāmuiža mõis (saksa keeles Essenhof, läti keeles Lielāmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Madliena kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Lielāmuiža mõis · Näe rohkem »
Lielkangari mõis
Lielkangari mõis (saksa keeles Groẞ-Kangern, läti keeles Lielkangaru muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ropaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Lielkangari mõis · Näe rohkem »
Lielvārde kihelkond
Lielvārde kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Lennewarden) oli haldusüksus Riia kreisis Riia kubermangus Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Riia kreis ja Lielvārde kihelkond · Näe rohkem »
Lielvārde vald
Aviekste jõgi Lielvārde vald (läti keeles Lielvārdes pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Lielvārde vald · Näe rohkem »
Liepupe kihelkond
Liepupe kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Pernigel, läti keeles Liepupes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.
Uus!!: Riia kreis ja Liepupe kihelkond · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Riia kreis ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa atlas
Tallinna ümbruse kaart Mellini Liivimaa atlasest "Liivimaa atlas" (originaalpealirjaga "Atlas von Liefland") oli aastatel 1791–1810 eraldi lehtedena Riias ja Leipzigis Ludwig August Mellini eestvõttel avaldatud Liivimaad ja Eestimaad kujutav atlas.
Uus!!: Riia kreis ja Liivimaa atlas · Näe rohkem »
Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet
Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet (saksa keeles Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät, vene keeles Лифляндское общеполезное экономическое общество), aastatel 1855–1917 Keiserlik Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet oli Liivimaa kubermangus ja Lõuna-Eestis aastail 1792–1940 tegutsenud selts, Baltimaade vanim teadusselts.
Uus!!: Riia kreis ja Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Riia kreis ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Liivimaa Maakrediitselts
Liivimaa Maakrediitselts (saksa keeles Livländischer adeliger Güterkreditsozietät, ka Livländische Güter-Kreditsozietät), ka Liivimaa aadli krediidiselts ja Liivimaa Mõisnikkude Maakrediitselts oli aastatel 1802–1920 Liivimaa kubermangus ja Lõuna-Eestis tegutsenud finantsasutus (erahüpoteegipank) (vaadatud 04.11.2015).
Uus!!: Riia kreis ja Liivimaa Maakrediitselts · Näe rohkem »
Lokstiņi vasallilinnus
Lokstiņi vasallilinnus (läti keeles ka Lokstene ja Loksteņa, saksa Loxten) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis kuulus Krustpilsi (Kreuzburg) linnusepiirkonda ja mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Pļaviņase piirkonnas (Pļaviņu novads), Klintaine vallas (Klintaines pagasts), Väina (Daugava) jõe paremal ehk põhjakaldal, kohas kus Lokstene jõgi (Lokstinupite, Loxtenbach) Väinasse suubudes moodustab terava kaldaneemiku, Lokstiņi külast 50 m lõunas ja Plavinase linnast u 4 km lääneedelas.
Uus!!: Riia kreis ja Lokstiņi vasallilinnus · Näe rohkem »
Madliena kihelkond
Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Madliena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Sissegal, läti keeles Madlienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.
Uus!!: Riia kreis ja Madliena kihelkond · Näe rohkem »
Madliena kirikumõis
Madliena kirikumõis (saksa keeles Pastorat Sissegal-Altenwoga, läti keeles Madlienas mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Riia kreisis Madliena kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Madliena kirikumõis · Näe rohkem »
Mangaļi raudteejaam
Mangaļi jaamahoone Mangaļi raudteejaam on raudteejaam Riia-Skulte raudteeliinil Riia linna Mīlgrāvise asumis aadressil Vitrupes iela 2.
Uus!!: Riia kreis ja Mangaļi raudteejaam · Näe rohkem »
Mangaļmuiža mõis
Mangaļmuiža mõis (läti keeles Mangaļmuiža või Mangaļu muižiņa, vanasti ka Meņģeles muiža) oli Lätis Riia linnas Trīsciemsi asumis; selle peahoone aadress oli Jaunciema gatvē 171.
Uus!!: Riia kreis ja Mangaļmuiža mõis · Näe rohkem »
Mazjumprava mõis
Mazā Jumpravmuiža mõisa peahoone varemed Mazjumprava mõis (Mazjumpravas muiža) oli mõis Lätis Riia linnas Rumbula asumis; selle peahoone aadress oli Kleistu ielā 37.
Uus!!: Riia kreis ja Mazjumprava mõis · Näe rohkem »
Mālpilsi kihelkond
Mālpilsi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Lemburg) oli haldusüksus Riia kreisis Riia kubermangus Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Riia kreis ja Mālpilsi kihelkond · Näe rohkem »
Mālpilsi ordulinnus
Mālpilsi ordulinnus (eesti Lemburi, saksa Lemburg) oli Liivi ordu majanduslinnus liivlaste aladel.
Uus!!: Riia kreis ja Mālpilsi ordulinnus · Näe rohkem »
Mīlgrāvise mõis
Mīlgrāvise mõis (Mīlgrāvja muiža) oli mõis Lätis Riia linnas Vecmīlgrāvise asumis.
Uus!!: Riia kreis ja Mīlgrāvise mõis · Näe rohkem »
Meņģele mõis
Menģele mõis (saksa keeles Altenwoga, läti keeles Meņģeles muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Madliena kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Meņģele mõis · Näe rohkem »
More mõis
More mõis (saksa keeles Moritzberg, läti keeles Mores muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Nītaure kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja More mõis · Näe rohkem »
Nītaure kihelkond
Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Nītaure kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Nitau, läti keeles Nītaures draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.
Uus!!: Riia kreis ja Nītaure kihelkond · Näe rohkem »
Nītaure kirikumõis
Nītaure kirikumõis (saksa keeles Pastorat Nitau, läti keeles Nītaures mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Riia kreisis Nītaure kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Nītaure kirikumõis · Näe rohkem »
Nītaure mõis
Nītaure mõis (saksa keeles Schloß Nitau, läti keeles Nītaures muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Nītaure kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Nītaure mõis · Näe rohkem »
Nītaure ordulinnus
Nītaure ordulinnuse säilinud müürilõik 2014. aastal Nitaure ordulinnus (saksa Nitau, Nietau) oli Liivi ordu liivlaste ja lätlaste vahelistel piirialadel asunud majanduslinnus, mis paiknes Lätis Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, linnulennult 67 km kaugusel Riiast (23 km Siguldani ja 28 km Võndu), tänapäeva Amata piirkonna (Amatas novads) Nītaure valla (Nītaures pagasts) Nītaure asulas, umbes 300 meetrit keskusest kirdes, Mergupe jõe lõunakalda äärsel künkal, kus asub praegu ka kohalik kihelkonnakirik.
Uus!!: Riia kreis ja Nītaure ordulinnus · Näe rohkem »
Nils Assersson Mannersköld
Nils Assersson Mannersköld (ka Niels Mannerschildt, Nicolaus Mannerskiöld; 1586 Västergötland – 30. märts 1655 Näsi mõis, Åtvid, Östergötland) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Riia kreis ja Nils Assersson Mannersköld · Näe rohkem »
Nurmiži mõis
Nurmiži mõis (saksa keeles Nurmis, varem Normishof, läti keeles Nurmižu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Riia kreisis Sigulda kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Nurmiži mõis · Näe rohkem »
Ozoli mõis (Suntaži kihelkond)
Ozoli mõis (saksa keeles Absenau, läti keeles Ozolu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Suntaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Ozoli mõis (Suntaži kihelkond) · Näe rohkem »
Pabaži mõis
Pabaži mõis (saksa keeles Pabbasch, läti keeles Pabažu muiža) oli rüütlimõis, hiljem riigimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Pabaži mõis · Näe rohkem »
Paltmale mõis
Paltmale mõis (saksa keeles Paltemal, läti keeles Paltmales muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Sigulda kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Paltmale mõis · Näe rohkem »
Pēteris Stučka
Nõukogude delegatsioon Brest-Litovski rahuläbirääkimistel (1918). Pēteris Stučka teises reas vasakult teine, temast paremal Lev Trotski. Esimeses reas keskel Adolf Joffe Pēteris Stučka (venepäraselt Пётр Иванович Стучка; 26. juuli (vkj. 12. juuli) 1865 Pakuļi talu, Koknese vald, Riia maakond, Liivimaa kubermang, Venemaa Keisririik – 25. jaanuar 1932 Moskva, Nõukogude Liit) oli läti kirjanik, ajakirjanik, jurist ja Vene NFSV ning Nõukogude Liidu riigitegelane.
Uus!!: Riia kreis ja Pēteris Stučka · Näe rohkem »
Pēteris Upītis (graafik)
Pēteris Upītis (27. september 1899 – 5. juuni 1989) oli läti graafik.
Uus!!: Riia kreis ja Pēteris Upītis (graafik) · Näe rohkem »
Peter Heinrich Blanckenhagen
Peter Heinrich Blanckenhagen (3. oktoober (vkj) 1723 Tallinn − 7. jaanuar (vkj) 1794 Riia) oli kaupmees ja Liivimaa sotsieteedi asutaja.
Uus!!: Riia kreis ja Peter Heinrich Blanckenhagen · Näe rohkem »
Peterburi sõjaväeringkond
Peterburi sõjaväeringkond (vene keeles Петербургский военный округ) oli 1864.
Uus!!: Riia kreis ja Peterburi sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Piņķi kihelkond
Piņķi kirik. Johann Christoph Brotze kogust Riia kreis. Liivimaa atlas (1798) Piņķi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Pinkenhof) oli haldusüksus Riia linnasarases Riia kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Riia kreis ja Piņķi kihelkond · Näe rohkem »
Plānupe mõis
Plānupe mõis (saksa keeles Planup, läti keeles Plānupes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Plānupe mõis · Näe rohkem »
Plātere mõis
Plātere mõis (saksa keeles Weißensee, läti keeles Plāteres muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Madliena kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Plātere mõis · Näe rohkem »
Podakājase mõis
Podakājase mõis (saksa keeles Pohdekahje, ka Podekay ja Atzelmoise, läti keeles Podakājas muiža) oli rüütlimõis, hiljem Ropaži karjamõis Liivimaal Riia kreisis Ropaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Podakājase mõis · Näe rohkem »
Rama mõis
Rama mõis (saksa keeles Rammenhof, läti keeles Ramas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Sigulda kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Rama mõis · Näe rohkem »
Rembate vald
Lielvārde lennuväebaas Rembate vald (läti keeles Rembates pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Rembate vald · Näe rohkem »
Riia ajalugu
Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.
Uus!!: Riia kreis ja Riia ajalugu · Näe rohkem »
Riia asehaldurkond
Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.
Uus!!: Riia kreis ja Riia asehaldurkond · Näe rohkem »
Riia kubermang
Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.
Uus!!: Riia kreis ja Riia kubermang · Näe rohkem »
Robert Abolin
Robert Abolin (18. mai 1886 Riia kreis – 27. jaanuar 1938 Leningrad; vene keeles Роберт Иванович Аболин; läti keeles Roberts Āboliņš) oli läti päritolu geobotaanik, mullateadlane ja loodusgeograaf, Ida-Siberi ja Kesk-Aasia uurija, üks maastikuteaduse rajajaid.
Uus!!: Riia kreis ja Robert Abolin · Näe rohkem »
Ropaži kihelkond
Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Ropaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rodenpois, läti keeles Ropažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.
Uus!!: Riia kreis ja Ropaži kihelkond · Näe rohkem »
Ropaži kirikumõis
Ropaži kirikumõis (saksa keeles Pastorat Rodenpois, läti keeles Ropažu mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Riia kreisis Ropaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Ropaži kirikumõis · Näe rohkem »
Ropaži mõis
Ropaži mõis (saksa keeles Schloẞ Rodenpois, läti keeles Ropažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ropaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Ropaži mõis · Näe rohkem »
Ropaži ordulinnus
Ropaži ordulinnus (liivi keeles Roudōpois, saksa Rodenpois) oli Liivi ordu Väina liivlaste aladel asunud majanduslinnus, mis paikneb Lätis Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 30 km kaugusel Riiast, Ropaži piirkonnas (Ropažu novads), Ropaži asulas, Lielā Jugla (Suure-Jugla, Die Grosse Jägel) jõe põhjapoolsel eehk paremkaldal, 40 meetrit jõest ja linnuseplatoo asetseb u 38–40 meetrit üle merepinna.
Uus!!: Riia kreis ja Ropaži ordulinnus · Näe rohkem »
Russalka
Russalka (vene keeles Русалка 'näkineid') oli Venemaa keisririigi mereväe Tšarodeika-klassi kahetorniline monitor-soomuslaev, hiljem ümberklassifitseerituna rannakaitse soomuslaev.
Uus!!: Riia kreis ja Russalka · Näe rohkem »
Russalka (monument)
Russalka mälestussammas Kadriorus Russalka mälestussammas on Venemaa keisririigi soomuslaeva Russalka hukkumist meenutav mälestusmärk Kadriorus Tallinnas aadressil Pirita tee 1.
Uus!!: Riia kreis ja Russalka (monument) · Näe rohkem »
Sabile kihelkond
Sabile kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Zabeln) oli haldusüksus Talsi kreisis Kuramaa kubermangus ja Riia kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Riia kreis ja Sabile kihelkond · Näe rohkem »
Sala kihelkond
Sala kirik Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798 Sala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Holmhof) oli haldusüksus Riia linnasarases Riia kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal, Daugava jõe vasakul kaldal.
Uus!!: Riia kreis ja Sala kihelkond · Näe rohkem »
Salaspilsi kihelkond
Salaspilsi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Kirchholm) oli haldusüksus Riia kreisis Riia kubermangus, Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Riia kreis ja Salaspilsi kihelkond · Näe rohkem »
Salaspilsi vald
Valda läbivad suured maanteed Salaspilsi vald (läti keeles Salaspils pagasts) on vald Lätis Salaspilsi piirkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Salaspilsi vald · Näe rohkem »
Sēja mõis
Sēja mõis (saksa keeles Zögenhof, läti keeles Sējas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Sēja mõis · Näe rohkem »
Sērdiņi mõis
Sērdiņi mõis (saksa keeles Gränhof, läti keeles Sērdiņu muiža, ka Zērbiņu muiža) oli rüütlimõis, hiljem Nītaure kõrvalmõis Liivimaal Riia kreisis Nītaure kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Sērdiņi mõis · Näe rohkem »
Sidgunda mõis
Sidgunda mõis (saksa keeles Siggund, läti keeles Sidgundas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Suntaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Sidgunda mõis · Näe rohkem »
Sigulda kihelkond
Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Sigulda kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Segewold, läti keeles Siguldas draudzes novads) oli haldusüksus Riia kreisis Riia kubermangus, Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Riia kreis ja Sigulda kihelkond · Näe rohkem »
Sigulda mõis
Sigulda mõis. Sigulda ordulinnuse värav Sigulda mõis (saksa keeles Schloß Segewold, läti keeles Siguldas muiža, ka Siguldas pilsmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Sigulda kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Sigulda mõis · Näe rohkem »
Sigulda raudteejaam
Sigulda raudteejaam on raudteejaam Valga–Riia raudteeliinil Sigulda piirkonnas Siguldas.
Uus!!: Riia kreis ja Sigulda raudteejaam · Näe rohkem »
Sillakohus
Sillakohus oli madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Riia kreis ja Sillakohus · Näe rohkem »
Skulte kihelkond
Skulte kihelkond (läti keeles Skultes draudzes novads, saksa keeles Kirchspiel Matthäi, Peters Kirchspiel) oli haldusüksus Riia kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Riia kreis ja Skulte kihelkond · Näe rohkem »
Sloka
Sloka vapp. Sloka asendikaart. Sloka on Läti linna Jūrmala osa.
Uus!!: Riia kreis ja Sloka · Näe rohkem »
Sloka kihelkond
Sloka kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Schlock, läti keeles Slokas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.
Uus!!: Riia kreis ja Sloka kihelkond · Näe rohkem »
Smerle mõis
Smerle mõis (saksa keeles Smerle) oli rüütlimõis, hiljem Kastrāne karjamõis Liivimaal Riia kreisis Suntaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Smerle mõis · Näe rohkem »
Smiltene kihelkond
Smiltene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Smilten, läti keeles Smiltenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Uus!!: Riia kreis ja Smiltene kihelkond · Näe rohkem »
Staël von Holstein
Staël von Holsteini vapikilp Stael von Holsteini aadli- ja parunivapp Staël von Holstein on Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Riia kreis ja Staël von Holstein · Näe rohkem »
Stopiņi mõis
Stopiņi mõis (saksa keeles Stopiushof, ka Jägelshof, läti keeles Stopiņu muiža) oli Riia linnamõis, varem rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ikšķile kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Stopiņi mõis · Näe rohkem »
Suntaži kihelkond
Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Suntaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Sunzel, läti keeles Suntažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.
Uus!!: Riia kreis ja Suntaži kihelkond · Näe rohkem »
Suntaži kirikumõis
Suntaži kirikumõis (saksa keeles Pastorat Sunzel, läti keeles Suntažu mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Riia kreisis Suntaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Suntaži kirikumõis · Näe rohkem »
Suntaži mõis
Suntaži mõisa peahoone Suntaži mõis (saksa keeles Schloß Sunzel, varem Sunstelle; läti keeles Suntažu muiža, ka Suntažu pils) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Riia kreisis Suntaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Suntaži mõis · Näe rohkem »
Talsi kihelkond
Talsi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Talsen) oli haldusüksus Talsi kreisis Kuramaa kubermangus ja Riia kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Riia kreis ja Talsi kihelkond · Näe rohkem »
Taurupe mõis
Taurupe mõis (saksa keeles Taurup, Trauen, Tauren, varem Astrau ja Asterow, läti keeles Taurupes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Madliena kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Taurupe mõis · Näe rohkem »
Tirza kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Tirza kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Tirsen, läti keeles Tirzas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis ja aastast 1783 Valga kreisis.
Uus!!: Riia kreis ja Tirza kihelkond · Näe rohkem »
Tome vald
Vallamaja Tome vald (läti keeles Tomes pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Tome vald · Näe rohkem »
Turaida mõis
Mõisavalitseja maja Turaida mõis (läti keeles Turaidas muiža, saksa keeles Treiden, ka Treyden) on endine mõis Lätis Sigulda piirkonnas Siguldas Turaida linnaosas.
Uus!!: Riia kreis ja Turaida mõis · Näe rohkem »
Ungern-Sternberg
Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Riia kreis ja Ungern-Sternberg · Näe rohkem »
Valga kreis
Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Riia kreis ja Valga kreis · Näe rohkem »
Valga maakond
Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Riia kreis ja Valga maakond · Näe rohkem »
Valgamaa
Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.
Uus!!: Riia kreis ja Valgamaa · Näe rohkem »
Vangaži raudteejaam
Vangaži raudteejaam on raudteejaam Valga–Riia raudteeliinil Sigulda piirkonnas Vangaži linna lähistel.
Uus!!: Riia kreis ja Vangaži raudteejaam · Näe rohkem »
Vatrāne mõis
Vatrāne mõis (saksa keeles Wattram, läti keeles Vatrānes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Suntaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Vatrāne mõis · Näe rohkem »
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Riia kreis ja Võnnu kreis · Näe rohkem »
Vērene mõis
Vērene mõisa peahoone Vērene mõisa kõrvalhooned Vērene mõis (saksa keeles Fehren, läti keeles Vērenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Madliena kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Vērene mõis · Näe rohkem »
Vecbaldiņi mõis
Vecbaldiņi mõis (saksa keeles Baldwinshof, läti keeles Vecbaldiņu muiža) oli rüütlimõis, hiljem Suntaži karjamõis Liivimaal Riia kreisis Suntaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Vecbaldiņi mõis · Näe rohkem »
VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond
VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond (saksa keeles Livländischer Consistorial-Bezirk) oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piirkondlik koguduste haldusorgan Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Riia kreis ja VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond · Näe rohkem »
Venemaa eestlased
Venemaa keisririik 1886. aasta piirides "Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree", Johann Köler 1886 Johann Köler – autoportree (1859) Peterburi Jaani kirik 20. sajandi alguses Eestlased Venemaal on Venemaal elanud või elavad eestlased.
Uus!!: Riia kreis ja Venemaa eestlased · Näe rohkem »
Vietinghoff
Vietinghoff (läti: Fītinghofs, vene: Фитингхоф; kirjanduses ka Viettinghoff) on Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Riia kreis ja Vietinghoff · Näe rohkem »
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Riia kreis ja Volmari kreis · Näe rohkem »
Wilhelm Christian Friebe
Wilhelm Christian Friebe (16. juuli (vkj) 1761 Groß-Ballhausen – 14. september (vkj) 1811 Riia) oli baltisaksa ametnik ja ajaloolane.
Uus!!: Riia kreis ja Wilhelm Christian Friebe · Näe rohkem »
Wilhelm von Blanckenhagen
Wilhelm von Blanckenhagen (10. aprill (vkj) 1761 Riia − 12. juuni (vkj) 1840 Allaži) oli põllumees ja mõisaomanik.
Uus!!: Riia kreis ja Wilhelm von Blanckenhagen · Näe rohkem »
Wilhelm von Fermor
Krahv Wilhelm von Fermor (ka William W. Fermor; vene keeles Виллим Виллимович Фермор; 28. september 1704 Pihkva – 8. veebruar 1771 Nītaure, Liivimaa) oli inglise päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Riia kreis ja Wilhelm von Fermor · Näe rohkem »
Zaķumuiža mõis
Zaķumuiža mõis, ka Valdenrode mõis (saksa keeles Waldenrode, varem Sacke, läti keeles Zaķumuiža, ka Valdenrodes pils) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Riia kreisis Ropaži kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Zaķumuiža mõis · Näe rohkem »
Zaube ordulinnus
Zaube ordulinnus (eesti Jürriburi, saksa Jürgensburg, läti keeles ka Jaunpils) oli Liivi ordu liivlaste ja lätlaste vahelistel piirialadel asunud majanduslinnus, mis paiknes Lätis Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 70 km kaugusel Riiast (30 km Siguldani ja 35 km Võndu), tänapäeva Amata piirkonnas (Amatas novads), Zaube vallas (Zaubes pagasts), Zaube asulas, Augšezersi ja Lejas ezersi järve vahelise Bērzupite (Krahwete) oja põhjapoolsel ehk paremkaldal, umbes 400 meetrit Zaube luteri kirikust kagus, endise Jaunpilsi mõisa 3 ha suuruses pargis.
Uus!!: Riia kreis ja Zaube ordulinnus · Näe rohkem »
Zādzene mõis
Zādzene mõis (saksa keeles Saadsen, läti keeles Zādzenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Madliena kihelkonnas.
Uus!!: Riia kreis ja Zādzene mõis · Näe rohkem »
18. sajand Eestis
18.
Uus!!: Riia kreis ja 18. sajand Eestis · Näe rohkem »
