Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Riia peapiiskopkond

Index Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

267 suhted: Adsele, Ako, Albert (Riia piiskop), Albert Suerbeer, Albrecht I (Saksimaa), Aleksander IV (paavst), Anno, Augstroze vasallilinnus, Autine linnus, Ķirbiži, Ļaudona piiskopilinnus, Üksküla linnus, Ērgļi vasallilinnus, Õigeusu kirik Eestis, Baltava piiskopilinnus, Bērzaune vasallilinnus, Benedictus XV, Bernhard von der Borch, Bernhart Jähnig, Berthold (Liivimaa piiskop), Bertold (Võnnu komtuur), Beverini linnus, Beverini piiramine (1208), Bonifatius IX, Bonifatius VIII, Bremeni peapiiskopkond, Caspar Schuwenflug, Cēsis, Cesvaine piiskopilinnus, Clemens IV, Clemens V, Clemens VI, Conradus de Meyiendorpe, Dote, Drivinalde, Dundaga piiskopilinnus, Dzērbene piiskopilinnus, Eesti, Eesti ajalugu, Eesti haldusjaotus, Eesti keskaeg, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Eksemptsioon, Emajõgi, Endiste riikide loend, Ermlandi piiskopkond, Esimene sõjakäik Ugandisse, Eugenius IV, Foogtkond, Friedrich von Pernstein, ..., Georg Krüdener, Georg von Ungern, Gotthard Kettler, Hartwig II, Holmi lahing, Holmi linnus, Honorius III, Honorius IV, Idumea, Ikšķile, Innocentius IV, Ivan Julm, Jelgava piiskopkond, Jersika vürstiriik, Jogentagana, Johann Albrecht I, Johann III (Riia), Johann von Wallenrode, Johannes Appelderinist, Johannes II (Saare-Lääne piiskop), Johannes III (Saare-Lääne piiskop), Kalsnava vasallilinnus, Kareda lahing, Katoliku kirik Eestis, Kaupre vasallilinnus, Koadjuutorivaenus, Koiva liivlased, Koknese vürstiriik, Krievciemsi vasallilinnus, Krimulda, Krimulda piiskopilinnus, Krustpilsi piiskopilinnus, Kulmi piiskopkond, Kuralased, Kuressaare rahuleping, Lammekin, Latgalid, Läänemaa, Läti ajalugu, Läti linnuste loend, Lätlased, Lēdurga (ajalooline piirkond), Leedu suurvürstiriik, Lemsalu piiskopilinnus, Lielvārde muinaslinnus, Lielvārde stiftifoogtide loend, Lielvārde vasallilinnus, Liepāja katedraal, Liepāja piiskopkond, Liepupe mõis, Lihula, Lihula lahing, Lihula linnus, Lihula piiskop, Lihula piiskopkond, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa kodusõda (1297–1330), Liivimaa ristisõda, Liivlased, Limbaži, Lindanise lahing, Lohu linnuse piiramine, Lokstiņi vasallilinnus, Ludolf Grove, Lundi peapiiskopkond, Madisepäeva lahing, Martinus V, Mazsalaca muinaslinnus, Mazsalaca vasallilinnus, Mazstraupe vasallilinnus, Mārtiņsala, Mõõgavendade ordu, Mõhu, Mežotne muinaslinnus, Mežotne piiramine, Meespäev, Meinhard, Metimne linnus, Metsapoole, Moskva tsaaririik, Mstislav Mstislavitš, Muhu lahing, Mujani vasallilinnus, Nabe vasallilinnus, Narva ajalugu, Nicolaus von Nauen, Novgorodi vabariik, Nurmekund, Otepää lahing, Otepää lahing (1210), Otepää muinaslinnus, Otto von Uexküll (surnud 1545), Paike, Paulus II, Põhjala ristisõjad, Petrus Kaikewalde, Pihkva vürstiriik, Piltene, Pius XI moodustatud piiskopkonnad, Połack, Pomesaania piiskopkond, Poola aeg, Poola ajalugu, Preisimaa, Pudiviru, Raikküla kärajad, Rameko, Rauna, Rēzekne foogtkond, Rēzekne ordulinnus, Rēzekne-Aglona piiskopkond, Rebala kihelkond (Virumaa), Reformatsioon Liivimaal, Riia ajalugu, Riia Kristuse Sündimise katedraal, Riia lahing (1198), Riia lahing (1210), Riia lahing (1215), Riia Püha Jakobi kirik, Riia peapiiskop, Riia piiskop, Riole linnus, Ristisõdijate riigid, Ristisõjad, Ristisõjad Venemaal, Rootsi ajalugu, Ropaži lahing, Rozbeķi vasallilinnus, Ruhja komtuur, Ruunavere lahing, Saaremaa lahing (1222), Sakala, Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, Salatsi, Salatsi piiskopilinnus, Sambija, Samlandi piiskopkond, Sattesele piiramine (1206), Sattesele piiramine (1212), Sēlpilsi muinaslinnus, Seelid, Semgalid, Silvester Stodewescher, Smiltene, Smiltene piiskopilinnus, Soontagana, Stefan Batory, Stensby leping, Suntaži piiskopilinnus, Tallinna komtuurkond, Tallinna piiramine (1221), Tallinna piiramine (sügis 1223), Tallinna piiramine (veebruar-märts 1223), Tallinna piiskop, Tallinna piiskopkond, Tallinna piiskoppide loend, Tartu, Tartu ajalugu, Tartu lahing (1224), Tartu linnus, Tartu piiskopkond, Tālava, Tõrma (Rakvere), Teine Ümera lahing, Toomemägi, Trikāta (ajalooline piirkond), Trikāta ordulinnus, Turaida (ajalooline piirkond), Turaida lahing, Turaida piiskopilinnus, Turaida stiftifoogtide loend, Turaida vaherahu, Uexküll, Ugandi, Ungurpilsi vasallilinnus, Vaiga, Vainiži piiskopilinnus, Valgatabalve, Valgevene ajalugu, Vana-Liivimaa, Vana-Pebalgi piiskopilinnus, Väina liivlased, Vürstlik piiskop, Võndlased, Vecrīga, Vendi ristisõda, Vene-Liivi sõda, Vene-Poola sõda (1562–1582), Vesthard, Viļaka piiskopilinnus, Viezo, Viljandi, Viljandi ordulinnus, Viljandi piiramine (1211), Viljandi piiramine (1223), Virumaa, Vissevalde, Vladimir Mstislavitš, Volmari ordulinnus, Wesselin, Wilhelm Fürstenberg, Wilhelm von Hohenzollern, Ylo, 12. sajand, 1206. aasta esimene Holmi lahing, 1206. aasta teine Holmi lahing, 1254, 1298, 13. sajand Eestis, 1341, 1373, 15. august, 16. sajand Eestis, 17. sajand Eestis, 4. juuni, 9. september. Laienda indeks (217 rohkem) »

Adsele

Adsele (ka Atsele, Atzele, Adsel) oli ajalooline muinasmaakond tänapäeva Kirde-Lätis ja tõenäoliselt ka sellega piirnevatel Eesti ja Venemaa aladel.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Adsele · Näe rohkem »

Ako

Ako oli Holmi liivlaste vanem, keda on mainitud Henriku Liivimaa kroonikas.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Ako · Näe rohkem »

Albert (Riia piiskop)

Albert von Buxhövden; ka Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede või piiskop Albert (umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »

Albert Suerbeer

Albert II Suerbeer (12. sajandi lõpp – 1273 Riia, Vana-Liivimaa) oli esimene Riia peapiiskop.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Albert Suerbeer · Näe rohkem »

Albrecht I (Saksimaa)

Albrecht (ka Albert; 1170–1260), Saksi krahv aastatel 1212–1260.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Albrecht I (Saksimaa) · Näe rohkem »

Aleksander IV (paavst)

Aleksander IV, ladinapäraselt Alexander IV (Rinaldo Conti di Segni või Rinaldo dei Conti di Segni või Rinaldo Conti, ka Rinaldo da Jenne, Raynaldus või Orlando; 1185 – 25. mai 1261) oli paavst 1254–1261.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Aleksander IV (paavst) · Näe rohkem »

Anno

Anno oli Turaida ülik 12.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Anno · Näe rohkem »

Augstroze vasallilinnus

Augstroze vasallilinnus (saksa Hochrosen) oli Riia peapiiskopkonna liivlaste asualadel paiknenud vasallilinnus, mis asub Lätis Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, linnulennult 17 km kaugusel Lemsalust (Limbaži) idas, 25 km Volmarist (Valmiera) läänes ja 25 km kaugusel Võnnust (Cesis) loodes, Augstroze Lielezersi (Suurjärve) lõunakaldal, umbes 120 m kõrguste mägede künkal.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Augstroze vasallilinnus · Näe rohkem »

Autine linnus

Autine linnus oli 13.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Autine linnus · Näe rohkem »

Ķirbiži

Ķirbiži kabel Ķirbiži on asula Lätis Limbaži piirkonnas Viļķene vallas.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Ķirbiži · Näe rohkem »

Ļaudona piiskopilinnus

Ļaudona piiskopilinnus (eesti Laudoni, saksa Laudon, Laudohn, läti nimekuju 1926. aastani Liograde, Lijogrāde, vene Левдань) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud piiskopilinnus, mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Madona piirkonnas (Madonas novads), Laudoni vallas (Ļaudonas pagasts), Ļaudona asulas, Svētupe (Laudohne) jõe vasakkaldal, selle jõe kääru poolt moodustatud poolsaarel, u 400 meetrit Svētupe suubumisest lõuna pool voolavasse Aiviekste (Ewst) jõkke.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Ļaudona piiskopilinnus · Näe rohkem »

Üksküla linnus

Üksküla linnus ehk Ikšķile linnus oli 1185.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Üksküla linnus · Näe rohkem »

Ērgļi vasallilinnus

Ergli vasallilinnus (eesti Erla, saksa Erlaa, Erlaa an der Oger) oli Riia Peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis oli läänistatud Tiesenhausenite perekonnale ning mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Ergli piirkonnas (Ērgļu novads), Ergli linnas, Ogre jõe (Oger – Fluss) paremkalda lookes (30 m jõest), Ergli katoliku kirikust ja haiglast (300 m) põhja pool.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Ērgļi vasallilinnus · Näe rohkem »

Õigeusu kirik Eestis

Neeva Vaga Õigeusulise Suurvürsti Aleksandri kirik Tallinnas Õigeusu kirik Eestis on tegutsenud Eesti territooriumil sajandeid, õigeusu preestrid ja kogudused tegutsesid Eesti aladel juba eestlaste ristiusustamise algaegadest alates.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Õigeusu kirik Eestis · Näe rohkem »

Baltava piiskopilinnus

Baltava piiskopilinnus (saksa keeles Baltow, Baltow an der Oger) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud linnus, mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Ērgļi piirkonnas (Ergļu novads), Sausneja (Saussen) vallas (Sausnējas pagasts), Ogre (saksa Oger, ka Woga, Woge) jõe keskjooksu vasakul kaldal, jõelooke moodustatud poolsaare kõrgel platool.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Baltava piiskopilinnus · Näe rohkem »

Bērzaune vasallilinnus

Berzaune vasallilinnus (eesti Bersoni, saksa Bersohn, vene Berzon) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis kuulus Sesviina (Cesvaine) linnusepiirkonda ja oli läänistatud Tiesenhausenite perekonnale ning mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Madona piirkonnas (Madonas novads), Bērzaune vallas (Bērzaunes pagasts), Bērzaune asulas, Bērzaune jõe ülemjooksu vasakkaldal, Bērzaune luteri kirikust 350 m lõunas.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Bērzaune vasallilinnus · Näe rohkem »

Benedictus XV

Benedictus XV (Giacomo Giambattista della Chiesa, 21. november 1854 – 22. jaanuar 1922) oli paavst 1914–1922.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Benedictus XV · Näe rohkem »

Bernhard von der Borch

Bernhard von der Borch (ka Bernd, Bernt, Berndt, Berent, Bernth ja Bernhardus; suri 1488. aasta alguses) oli Liivi ordu maameister 1471–1483.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Bernhard von der Borch · Näe rohkem »

Bernhart Jähnig

thumb Bernhart Arnulf Jähnig (sündinud 7. oktoobril 1941 Klagenfurtis) on saksa ajaloolane.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Bernhart Jähnig · Näe rohkem »

Berthold (Liivimaa piiskop)

Berthold või Bertold (surnud 24. juulil 1198) oli Üksküla ehk Liivimaa piiskop 1196/1197–1198.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Berthold (Liivimaa piiskop) · Näe rohkem »

Bertold (Võnnu komtuur)

Bertold (ka Berthold, kaasaegsetes ladinakeelsetes allikates Bertoldus; surnud 1217 kevadel) oli Mõõgavendade ordu liige ja Võnnu komtuur (meister) aastatel 1208–1217.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Bertold (Võnnu komtuur) · Näe rohkem »

Beverini linnus

Beverini linnus oli üks 13.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Beverini linnus · Näe rohkem »

Beverini piiramine (1208)

Beverini piiramine oli 1208.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Beverini piiramine (1208) · Näe rohkem »

Bonifatius IX

Bonifatius IX, ka Bonifacius IX (Pietro Tomacelli; ka Perrino Tomacelli või Pierino Tomacelli või Piero Tomacelli, 1350 ?– 1. oktoober 1404) oli paavst 1389–1404.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Bonifatius IX · Näe rohkem »

Bonifatius VIII

Bonifatius VIII, ka Bonifacius VIII (Benedetto Caetani või Benedetto Caetano; sündinud millalgi ajavahemikul 1230–1240, levinuima versiooni järgi 1235. aasta paiku – surnud 11. oktoobril 1303) oli aastatel 1294–1303 paavst.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Bonifatius VIII · Näe rohkem »

Bremeni peapiiskopkond

Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Bremeni peapiiskopkond · Näe rohkem »

Caspar Schuwenflug

Caspar Schuwenflug (ka Kaspar Schuwenpflug, end nimetas Schuwempflug; surnud 10. augustil 1423) oli Saare-Lääne piiskop 1420–1423.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Caspar Schuwenflug · Näe rohkem »

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Cēsis · Näe rohkem »

Cesvaine piiskopilinnus

jahiloss 2013. aasta septembris. Vaade lõunast maantee poolt. Mõisahoone ees asub väike väljak, mille all asuvad pealinnuse vundamendid. Vaade lõunast väravaehitise säilinud müürilõigule. Väravaava asus paremal, näha ka aken tulirelvade jaoks. September 2013 Cesvaine piiskopilinnus ehk Sesviina piiskopilinnus (läti Cesvaine, saksa Seßwegen, vene Tšesvin) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis paikneb Lätis, Vidzemes, Sesviina piirkonnas (Cesvaines novads), Cesvaine luteri kirikust 500 m kagus Sula (Sūla, Sesse – Bach) jõe käärus ja selle paremkaldal.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Cesvaine piiskopilinnus · Näe rohkem »

Clemens IV

Clemens IV (sünninimi Gui Foucois; 23. november 1190 või 1200 – 29. november 1268) oli paavst 1265–1268.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Clemens IV · Näe rohkem »

Clemens V

Clemens V (Bertrand de Got, ka Bertrand de Gout, Bertrand de Goult, Bertrand de Gouth, Bertrand de Gotto, Bertrand de Goth, Bertrand de Guto või Ramondo del Gotto; 1264 – 20. aprill 1314) oli paavst 1305–1314.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Clemens V · Näe rohkem »

Clemens VI

Clemens VI (Pierre Roger, ka Roger de Beaufort-Turenne; 1291 – 6. detsember 1352) oli paavst 1342–1352.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Clemens VI · Näe rohkem »

Conradus de Meyiendorpe

Conradus de Meyiendorpe ehk Conradus de Ykescola ehk Konrad oli piiskop Alberti läänimees Ükskülas ja Jersikas.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Conradus de Meyiendorpe · Näe rohkem »

Dote

Dote (surnud 1211) oli üks 13.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Dote · Näe rohkem »

Drivinalde

Drivinalde oli 13.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Drivinalde · Näe rohkem »

Dundaga piiskopilinnus

Vaade linnusele üle tiigi. Dundaga piiskopilinnus (Dundagas pils) on loss Lätis Dundaga piirkonnas Dundaga vallas Dundagas.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Dundaga piiskopilinnus · Näe rohkem »

Dzērbene piiskopilinnus

Dzērbene piiskopilinnus (eesti keeles varem ka Serbeni, saksa Serben) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke- ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda ja mis paikneb Lätis, Vidzemes, Vecpiebalga piirkonnas (Vecpiebalgas novads), Dzērbene vallas (Dzērbenes pagasts), ja jääb Dzērbene mõisasse, mis asub Dzērbene külas asuvast luteri kirikust 900 m loodes, Āraisise järve ja Dzērbenest Raunasse viiva maantee vahel.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Dzērbene piiskopilinnus · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »

Eesti haldusjaotus

Eesti omavalitsusüksused Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Eesti haldusjaotus · Näe rohkem »

Eesti keskaeg

Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Eesti keskaeg · Näe rohkem »

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »

Eksemptsioon

Eksemptsioon (saksa keele eeskujul ka eksemtsioon) tähendab üldmõistena teatavatest üldistest koormistest või kohustustest vabastamist.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Eksemptsioon · Näe rohkem »

Emajõgi

Emajõgi on Eesti suurimaid jõgesid, pikkuselt Eesti üheksas (100 km).

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Emajõgi · Näe rohkem »

Endiste riikide loend

Ajaloolised riigid on riigid ja iseseisvad territooriumid, mida enam iseseisvatena ei eksisteeri või mis on mingil muul moel kadunud.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Endiste riikide loend · Näe rohkem »

Ermlandi piiskopkond

Ermlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Ermland, poola keeles Biskupie Warmińskie, ladina keeles dioecesis Varmiensis) oli katoliiklik piiskopkond ja riik Preisimaal.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Ermlandi piiskopkond · Näe rohkem »

Esimene sõjakäik Ugandisse

Esimene sõjakäik Ugandisse oli Liivimaa ristisõja esimene Riiast lähtunud sõjakäik, mis jõudis tänase Eesti alale, tolleaegsesse Ugandisse.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Esimene sõjakäik Ugandisse · Näe rohkem »

Eugenius IV

Eugenius IV (Gabriele Condulmer; ka Gabriello Condulmaro, Condolmer, Condulmieri, Condolmieri või Condulmerio, 1383 – 23. veebruar 1447) oli paavst 1431–1447.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Eugenius IV · Näe rohkem »

Foogtkond

Foogtkond oli haldusüksus, mida juhtis foogt.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Foogtkond · Näe rohkem »

Friedrich von Pernstein

Friedrich von Pernstein (umbes 1270 – 1341) oli Riia peapiiskop aastatel 1304–1341.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Friedrich von Pernstein · Näe rohkem »

Georg Krüdener

Georg Krüdener (ka Georg von Krüdener zu Rosenbeck või Jürgen Krüdener) oli Riia peapiiskopkonna ametnik ja vasall 16. sajandil.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Georg Krüdener · Näe rohkem »

Georg von Ungern

Georg von Ungern (ka Jürgen von Ungern; umbes 1470 – hilissuvi, tõenäoliselt august 1534) oli Saare-Lääne piiskopkonna aadlik ja poliitik.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Georg von Ungern · Näe rohkem »

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler, umbes 1565. aastal (19. sajandi repro) Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »

Hartwig II

Hartwig II (suri 3. novembril 1207) oli 1185–1190 ja de facto uuesti 1192–1207 Bremeni peapiiskop.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Hartwig II · Näe rohkem »

Holmi lahing

Holmi lahing on mitme lahingu nimi.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Holmi lahing · Näe rohkem »

Holmi linnus

Holmi linnus oli 1186.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Holmi linnus · Näe rohkem »

Honorius III

Honorius III (Cencio Savelli, ka Cencius või Cencius Camerarius; 1150 ? – 18. märts 1227) oli paavst 1216–1227.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Honorius III · Näe rohkem »

Honorius IV

Honorius IV (Giacomo Savelli, 1210 ? – 3. aprill 1287) oli paavst 1285–1287.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Honorius IV · Näe rohkem »

Idumea

Idumea (läti keeles Idumeja, allikates ka Ydumea) oli ajalooline piirkond 13.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Idumea · Näe rohkem »

Ikšķile

pisi Ikšķile (ajaloolises kontekstis ka Üksküla, saksa Uexküll, Üxküll) on linn Lätis Vidzemes Daugava alamjooksul jõe paremal kaldal merepinnast 20 meetri kõrgusel.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Ikšķile · Näe rohkem »

Innocentius IV

Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi või Sinibaldo de' Fieschi, ka Sinibaldo Fiescho, Sinibaldo Flisco või Sinibaldus; 1195 – 7. detsember 1254) oli paavst 1243–1254.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Innocentius IV · Näe rohkem »

Ivan Julm

Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi)); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Moskva tsaaririigi (Moskoovia) valitsejaid enne 20. sajandit.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Ivan Julm · Näe rohkem »

Jelgava piiskopkond

pisi Jelgava piiskopkond (Dioecesis Ielgavensis) on katoliku kiriku diötsees, mis allub Riia peapiiskopkonnale.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Jelgava piiskopkond · Näe rohkem »

Jersika vürstiriik

Jersika vürstiriik oli kuni 1230.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Jersika vürstiriik · Näe rohkem »

Jogentagana

Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiga koosseisu. Jogentagana (ka Jõgentagana,Evald Tõnisson. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses Eesti esiajalugu, kaasautorid Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas. Eesti Raamat, 1982. Lk 409Enn Tarvel. Sakala ja Ugandi kihelkonnad., lk 586–587 Joentaga, Jõetaga,Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn: Olion, 1990. Lk 88 Joentagan, Joentagana,Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll, Marje Joalaid, Arvis Kiristaja, Enn Ernits, Mariko Faster, Fred Puss, Tiina Laansalu, Marit Alas, Valdek Pall, Marianne Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika Šteingolde, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop. Eesti kohanimeraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. Lk 125–126 Jogentagan, Henriku Liivimaa kroonikas Iogentagania) oli Henriku Liivimaa kroonikas mainitud muinaskihelkond Emajõe põhjakaldal.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Jogentagana · Näe rohkem »

Johann Albrecht I

Johann Albrecht I Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 Güstrow – 12. veebruar 1576 Schwerin) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Johann Albrecht I · Näe rohkem »

Johann III (Riia)

Johann III Schwerinist (Johannes von Schwerin, Schwerini krahv Johann; surnud 1300) oli Riia peapiiskop aastatel 1294–1300.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Johann III (Riia) · Näe rohkem »

Johann von Wallenrode

Wallenrode suguvõsa vapp Johann von Wallenrode (ka Johannes von Wallenrode või Johann von Wallenrodt, Riia peapiiskopina Johann V; umbes 1370 Wasserknoden – 28. mai 1419 Alken) oli Riia peapiiskop ja Liège'i piiskop ning nii Saksa kuningate, paavsti kui ka Saksa ordu diplomaat.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Johann von Wallenrode · Näe rohkem »

Johannes Appelderinist

Johannes Appelderinist, 1202., 1218.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Johannes Appelderinist · Näe rohkem »

Johannes II (Saare-Lääne piiskop)

Johannes II Creul (ka Johann Creul, Krowel, Krouwel, Crowel, end nimetas Johannes Crewl, surnud 1457) oli Saare-Lääne piiskop 1439–1457.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Johannes II (Saare-Lääne piiskop) · Näe rohkem »

Johannes III (Saare-Lääne piiskop)

Johannes III Orgase vapikivi Martna kirikul. Johannes III Orgas (ka Johann Orges, Orghes, Orgias, Orgies, Ories; umbes 1420 või 1430/1435 – 19. märts 1515) oli Saare-Lääne piiskop 1491–1515.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Johannes III (Saare-Lääne piiskop) · Näe rohkem »

Kalsnava vasallilinnus

Kalsnava vasallilinnus (eesti Kaltsenau, saksa Kalzenau, Calzenau) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis oli Berzaune abilinnus ja läänistatud Tiesenhausenite perekonnale.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Kalsnava vasallilinnus · Näe rohkem »

Kareda lahing

Kareda lahing oli 1220.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Kareda lahing · Näe rohkem »

Katoliku kirik Eestis

Lundi peapiiskopkonna Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud alati ordule kuulunud Järvamaa. Halliga on tähistatud piiskoppide poolt otseselt valitsetavad alad. Liivi ordu alad on tähistatud valgega. Roomakatoliku kirik Eestis (ametlik nimetus Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis) on roomakatoliku kiriku Eesti alal tegutsev haru.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Katoliku kirik Eestis · Näe rohkem »

Kaupre vasallilinnus

Kaupre vasallilinnus (läti keeles Kaupres pilskalns) on linnusease Lätis Jēkabpilsi piirkonnas (Jēkabpils novads) Aabeli vallas (Ābeļu pagasts), Väina (Daugava) jõel Ābeļi saare põhjatipus Kauprenieku talu lähedal.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Kaupre vasallilinnus · Näe rohkem »

Koadjuutorivaenus

Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Koadjuutorivaenus · Näe rohkem »

Koiva liivlased

Koiva liivlased ehk koivaliivlased (Henriku Liivimaa kroonika kontekstis ka turaidalased) olid alates hiljemalt 11.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Koiva liivlased · Näe rohkem »

Koknese vürstiriik

Koknese vürstiriik oli 13. sajandi alguses eksisteerinud vürstiriik keskusega Koknese linnuses tänapäeva Lätis.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Koknese vürstiriik · Näe rohkem »

Krievciemsi vasallilinnus

Krievciemsi vasallilinnus (eestipäraselt "Veneküla", läti "krievciems" – "moskvalaste küla", "moskoviitide küla", saksa Ruschendorf, Russendorf) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis oli läänistatud Tiesenhausenite perekonnale ning mis paikneb Lätis, Latgale kultuuriajaloolises piirkonnas, Krustpilsi piirkonnas (Krustpils novads), Varieši vallas (Variešu pagasts), Krievciemsi asulas, Aiviekste (Ewst) jõe alamjooksu vasakul ehk lõunakaldal, u. 50 m kaugusel endisest Krievciemsi mõisast.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Krievciemsi vasallilinnus · Näe rohkem »

Krimulda

Krimulda (saksa Kremon või Cremon) on endine küla Sigulda linna piires Koiva paremal kaldal.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Krimulda · Näe rohkem »

Krimulda piiskopilinnus

Krimulda pealinnuse sisesein, kagupoolne külg. Oktoober 2006 Krimulda piiskopilinnus (eesti Kremoni, saksa Kremon, Cremon, ladina castrum Cremum, Crammon) oli Riia peapiiskopkonna liivlaste asualadel paiknenud Turaida linnuse (Toreida) abilinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast (Riga) ja 30 km kaugusel Võnnust (Cēsis), Koiva (Gauja) jõe ääres asuvas Sigulda linnas.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Krimulda piiskopilinnus · Näe rohkem »

Krustpilsi piiskopilinnus

Vaade linnusekompleksile edelast, 1994, pärast vene sõjaväe lahkumist. Krustpilsi piiskopilinnus ("Ristilinnus", "Ristilinn", saksa Kreutzburg, Kreuzburg, vene Крыжборг, Крумбарк, leedu Krustpilis) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud piiskopilinnus, mis paikneb Lätis, Latgale kultuuriajaloolise piirkonna läänetipus, Krustpilsi piirkonnas (Krustpils novads), Jekabpilsi linnas, Väina jõe kirdepoolsel e. paremkaldal, Donaviņa (Dzirnupite) jõe suudmekoha lähedal Väinasse.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Krustpilsi piiskopilinnus · Näe rohkem »

Kulmi piiskopkond

Kulmi piiskopkond (saksa keeles Bistum Kulm või Bistum Culm; ladina keeles Dioecesis Culmensis; poola keeles Diecezja chełmińska) oli katoliku kiriku piiskopkond ja riik 13.–15. sajandil.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Kulmi piiskopkond · Näe rohkem »

Kuralased

Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Kuralased · Näe rohkem »

Kuressaare rahuleping

Kuressaare rahuleping oli paavsti poolt Saare-Lääne piiskopiks määratud Johannes Creuli ja Saare-Lääne piiskopkonna kapiitli poolt piiskopiks valitud Ludolf Grove vahel ordu vahendusel paastuaja 2.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Kuressaare rahuleping · Näe rohkem »

Lammekin

Lammekin oli valitseja Kuramaal, keda on mainitud 1230.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Lammekin · Näe rohkem »

Latgalid

Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed. Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Latgalid · Näe rohkem »

Läänemaa

Läänemaa (lad. Maritima, Rotalia, saksa Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Läänemaa · Näe rohkem »

Läti ajalugu

Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest arengutest ja sündmustest.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Läti ajalugu · Näe rohkem »

Läti linnuste loend

Läti linnuste loend on loetelu Läti territooriumil asunud linnustest.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Läti linnuste loend · Näe rohkem »

Lätlased

Rahvariietes lätlased laulupeol Lätlased (läti latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Lätlased · Näe rohkem »

Lēdurga (ajalooline piirkond)

Lēdurga on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piirkond Turaidas, Koiva liivlaste asualal.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Lēdurga (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Kui ei ole teisiti öeldud, mõistetakse selles artiklis Leedu all kogu suurvürstiriigi alasid, mitte ainult praeguse Leedu Vabariigi maa-ala. Leedu suurvürstiriik, ametlikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, Рускае, Жамойцкае, lühivormid Вялікая Літва, Вялікалітва, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »

Lemsalu piiskopilinnus

Vaade konvendihoonesse viivale peaväravale. Väravaava kohal nišis võis seista kas peapiiskopi kaitsepühaku Püha Bertholdi või siis Jumalaema Maarja kuju. Lemsalu piiskopilinnus (eesti keeles ka Lemsi, liivi Lämmist nīn, läti Limbaži, saksa Lemsal) on endine piiskopilinnus Lätis, Limbaži piirkondas (Limbažu novads) praeguses Lemsalu (Limbaži) vanalinnas asuval künkal Dūņezersi järve idakalda lähedal.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Lemsalu piiskopilinnus · Näe rohkem »

Lielvārde muinaslinnus

Lielvārde muinaslinnus oli Daugava lisajõe Rumbiņa suudmes tänase Lielvārde linna territooriumil asunud kohalike liivlaste linnus.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Lielvārde muinaslinnus · Näe rohkem »

Lielvārde stiftifoogtide loend

Lielvārde stiftifoogtide loend on loetelu Riia peapiiskopkonna Lielvārde stifti foogtide loetelu.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Lielvārde stiftifoogtide loend · Näe rohkem »

Lielvārde vasallilinnus

Lielvārde vasallilinnus (vana nimi Alt-Lennewarden) oli Riia piiskopkonna vasallilinnus tänapäeva Lielvārde linna territooriumil Daugava jõe ääres.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Lielvārde vasallilinnus · Näe rohkem »

Liepāja katedraal

Liepāja katedraal on katedraal Lätis Liepāja linnas.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Liepāja katedraal · Näe rohkem »

Liepāja piiskopkond

pisi Liepāja piiskopkond (Dioecesis Liepaiensis) on katoliku kiriku diötsees, mis allub Riia peapiiskopkonnale.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Liepāja piiskopkond · Näe rohkem »

Liepupe mõis

Liepupe mõis (saksa keeles Pernigel, läti keeles Liepupe muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Liepupe kihelkonnas.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Liepupe mõis · Näe rohkem »

Lihula

Lihula peatänava algus Lihula (saksa keeles Leal) on vallasisene linn Pärnu maakonnas, Lääneranna valla keskus.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Lihula · Näe rohkem »

Lihula lahing

Lihula lahing oli 8. augustil 1220.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Lihula lahing · Näe rohkem »

Lihula linnus

Samuel Waxelbergi joonised 1683 aastast Linnuse lõunamüür Linnuse väravamüürid 8. augusti 1220. aasta lahingu mälestusmärk Lihula piiskopilinnus oli ajaloolisel Läänemaal, nüüdisaegses Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Lihula linnas asuvale paekõrgendiku neemikule (Lihula Lossimäele) rajatud linnus.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Lihula linnus · Näe rohkem »

Lihula piiskop

Lihula ehk Eestimaa piiskop oli Lihula piiskopkonna pea.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Lihula piiskop · Näe rohkem »

Lihula piiskopkond

Lihula piiskopkond ehk Eestimaa piiskopkond oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond Eestimaal aastatel 1211–1235, kuni see nimetati ümber Tartu piiskopkonnaks.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Lihula piiskopkond · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa kodusõda (1297–1330)

Liivimaa kodusõda oli 1297–1330 Liivi ordu ning Riia peapiiskopkonna ja Riia linna vahel toimunud sõjaliste konfliktide seeria.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Liivimaa kodusõda (1297–1330) · Näe rohkem »

Liivimaa ristisõda

Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Liivimaa ristisõda · Näe rohkem »

Liivlased

Liivi lipp. Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, läti līvi, lībieši) on rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Liivlased · Näe rohkem »

Limbaži

Limbaži (eesti Lemsalu, liivi Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Limbaži · Näe rohkem »

Lindanise lahing

Lindanise lahing oli 1219.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Lindanise lahing · Näe rohkem »

Lohu linnuse piiramine

Lohu linnuse piiramine toimus 1223./1224.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Lohu linnuse piiramine · Näe rohkem »

Lokstiņi vasallilinnus

Lokstiņi vasallilinnus (läti keeles ka Lokstene ja Loksteņa, saksa Loxten) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis kuulus Krustpilsi (Kreuzburg) linnusepiirkonda ja mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Pļaviņase piirkonnas (Pļaviņu novads), Klintaine vallas (Klintaines pagasts), Väina (Daugava) jõe paremal ehk põhjakaldal, kohas kus Lokstene jõgi (Lokstinupite, Loxtenbach) Väinasse suubudes moodustab terava kaldaneemiku, Lokstiņi külast 50 m lõunas ja Plavinase linnast u 4 km lääneedelas.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Lokstiņi vasallilinnus · Näe rohkem »

Ludolf Grove

Ludolf Grove (ka Ludolph Grove või Ludolphus Grove; surnud 11. märtsil 1458) oli Saare-Lääne piiskop 1449–1458 koos Johannes Creuliga, kuid Saare-Lääne piiskopkonna kapiitel oli ta valinud piiskopiks 1438.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Ludolf Grove · Näe rohkem »

Lundi peapiiskopkond

Lundi peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond, mis moodustati 1103.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Lundi peapiiskopkond · Näe rohkem »

Madisepäeva lahing

Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Madisepäeva lahing · Näe rohkem »

Martinus V

Martinus V (Oddone Colonna või Odo Colonna, 1368 – 20. veebruar 1431) oli paavst 1417–1431.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Martinus V · Näe rohkem »

Mazsalaca muinaslinnus

Mazsalaca muinaslinnus oli noorema rauaaja linnus tänase Põhja-Läti Mazsalaca piirkonna Skaņkalne valla territooriumil Salatsi jõe vasakul kaldal.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Mazsalaca muinaslinnus · Näe rohkem »

Mazsalaca vasallilinnus

Väike-Salatsi ehk Mazsalaca vasallilinnus (saksa Salisburg, läti Mazsalaca, liivi Piški Salats) oli Lätis, praeguse Mazsalaca linna lähistel paiknenud linnus, mille täpsema asukoha, ehitusaja ja üldse eksisteerimise kohta puuduvad kindlad andmed.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Mazsalaca vasallilinnus · Näe rohkem »

Mazstraupe vasallilinnus

Väike-Raupa (ka Väike-Roopa, läti Mazstraupe, saksa Klein-Roop) vasallilinnus oli Riia Peapiiskopkonna liivlaste asualadel paiknenud vasallilinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, otsejoones 23 km kaugusel Lemsalust (Limbaži), 35 km kaugusel Volmarist (Valmiera), 20 km kaugusel Võnnust (Cēsis) ja 20 km kaugusel Toreidast (Turaida), Ülekoiva piirkonnas (Pārgaujas novads), Brasla (Raupa, Bressel, Rosenbecke) jõe paremkaldal, Straupe alevikus.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Mazstraupe vasallilinnus · Näe rohkem »

Mārtiņsala

Mārtiņsala, ajaloolises kontekstis ka Holm, oli Salaspilsi linna juures Daugava jões asunud 20 hektari suurune saar.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Mārtiņsala · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (ametlik nimi Kristuse Sõjateenistuse Vennad, ladina keeles Fratres Militiae Christi ehk Ensiferi, Mõõgakandjad; algselt Kristuse sõdalasvennad) oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202–1237.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »

Mõhu

Mõhu oli muinasaja lõpul eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Mõhu · Näe rohkem »

Mežotne muinaslinnus

Mežotne linnamägi 1930. aastatel, vaade jõe poolt. Mežotne muinaslinnus (kirjalikes allikates castrum Mesiothe, Mesyote, Mesiote, Mezoten) oli 9.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Mežotne muinaslinnus · Näe rohkem »

Mežotne piiramine

Mežotne piiramine oli Liivimaa ristisõja käigus toimunud Mežotne muinaslinnuse ja seal end kaitsvate kohalike semgalite piiramine Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu ning neile alluvate vägede poolt.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Mežotne piiramine · Näe rohkem »

Meespäev

Meespäev (saksa keeles Manntag) oli Harju-Viru vasallide koosolek keskajal.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Meespäev · Näe rohkem »

Meinhard

Meinhard (u 1120.–1130. – 14. august või 11/12. oktoober 1196HLK, lk 24–29) oli esimene saksa misjonär Liivimaal ja esimene Üksküla piiskop aastatel 1186-1196.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Meinhard · Näe rohkem »

Metimne linnus

Metimne linnus oli 13.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Metimne linnus · Näe rohkem »

Metsapoole

Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Metsapoole · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Русское царствоVene tsaaririik Moskoovia lipp Lipp (alates 1613. aastast)Vapp (1582) 300pxMoskoovia, 1600 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeatsaar Pindalaumbes 2 800 000 km² 1533 Rahvaarv? Iseseisvus1547 Rahaühikrubla Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Mstislav Mstislavitš

Mstislav Mstislavitš (hüüdnimega Udaloi, vene keeles Мстислав Мстиславич Удатный, vene õigeusu ristinimi Fjodor; surnud 1228) oli Toropetsi vürst alates 1206.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Mstislav Mstislavitš · Näe rohkem »

Muhu lahing

Muhu lahing (29. jaanuar – 3. veebruar 1227) oli sõjaline kokkupõrge end Muhu linnuses kaitsnud saarlaste ja neid rünnanud riialaste (Mõõgavendade ordu, Riia piiskopi, ristisõdijate, liivlaste, latgalite ja eestlaste) väe vahel.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Muhu lahing · Näe rohkem »

Mujani vasallilinnus

Mujani vasallilinnus (saksa Mojahn, läti Mujāni) oli Riia peapiiskopkonna nn "liivlaste poolel", kuid juba arvatavasti lätlaste asualal (Lääne–Talavas) paiknenud vasallilinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, linnulennult 34 km kaugusel Lemsalust (läti keeles Limbaži) ja 16 km Augstrozest idas, ning 9 km Volmarist (Valmiera) läänes, kunagise Riia peapiiskopkonna ja Liivimaa Ordu valduste piiril, Anuļa oja vasakkaldal, orgude ja küngastega tihedalt liigestatud maastikul, umbes 55 m kõrgusel üle merepinna.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Mujani vasallilinnus · Näe rohkem »

Nabe vasallilinnus

Vaade elutornile kagust. Nabe vasallilinnus (saksa Nabben) on endine Riia peapiiskopi vasallidele kuulunud väikelinnus, mis oli Lemsalu piiskopiresidentsi abilinnuseks ja mis asub Lades ezersi (Nabe e. Laadjärve, Nabbenschen, Ladenhofschen) edelakalda lähedal Vitrupe (Reiņupe, Wetterbach) jõe lõunakaldal Limbaži piirkonnas (Limbaži novadsis) Limbažist u 10 km lõunaedelas.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Nabe vasallilinnus · Näe rohkem »

Narva ajalugu

Fonne maja Narva vanalinn Raekoja plats.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Narva ajalugu · Näe rohkem »

Nicolaus von Nauen

Nicolaus von Nauen (ka Nikolaus; suri 1253) oli Riia piiskop aastatel 1229–1253.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Nicolaus von Nauen · Näe rohkem »

Novgorodi vabariik

Новгородская земьляNovgorodimaa 100px100px LippVapp 300pxNovgorodimaa, 1400 ÕukonnakeelVanavene ReligioonÕigeusk PealinnSuur-Novgorod RiigipeaNovgorodi vürst Seadusandlik võimNovgorodi veetše Iseseisvus1136–1478 Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »

Nurmekund

Nurmekund (allikates Nurmegunde, Normegunde, Normigunde, Norumegunde)Evald Tõnisson.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Nurmekund · Näe rohkem »

Otepää lahing

Otepää lahing toimus 1217.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Otepää lahing · Näe rohkem »

Otepää lahing (1210)

Otepää piiramine oli 1210.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Otepää lahing (1210) · Näe rohkem »

Otepää muinaslinnus

Otepää muinaslinnus oli Otepää linnamäel asunud eestlaste ning hiljem Tartu piiskopi ja tema vasallide linnus.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Otepää muinaslinnus · Näe rohkem »

Otto von Uexküll (surnud 1545)

Otto von Uexküll (surnud 1545) oli Vigala mõisnik ja peamiselt tuntud oma tegevuse tõttu Saare-Lääne vaenuses.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Otto von Uexküll (surnud 1545) · Näe rohkem »

Paike

Paike (surnud 1211) oli üks 13.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Paike · Näe rohkem »

Paulus II

Paulus II (Pietro Barbo, 23. veebruar 1417 – 26. juuli 1471) oli paavst 1464–1471.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Paulus II · Näe rohkem »

Põhjala ristisõjad

Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Põhjala ristisõjad · Näe rohkem »

Petrus Kaikewalde

Petrus Kaikewalde (ka Petrus Kaikevalde, kroonikas veel variandid Petrus Kakuwalde, Kakewalde, Kakinwalde), Soome päritolu Riia piiskopi preester ja misjonär, keda on mainitud Henriku Liivimaa kroonikas.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Petrus Kaikewalde · Näe rohkem »

Pihkva vürstiriik

Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Pihkva vürstiriik · Näe rohkem »

Piltene

Piltene (saksa Pilten, Wensau) on linn Lätis Kurzemes Ventspilsi piirkonnas.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Piltene · Näe rohkem »

Pius XI moodustatud piiskopkonnad

Paavst Pius XI moodustatud piiskopkonnad Aafrikas, Aasias, Euroopas, Lõuna-Ameerikas, Põhja-Ameerikas ja Okeaanias.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Pius XI moodustatud piiskopkonnad · Näe rohkem »

Połack

Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Połack · Näe rohkem »

Pomesaania piiskopkond

Pomesaania piiskopkond (saksa keeles Bistum Pomesanien, ladina keeles Dioecesis Pomesanensis, poola keeles Diecezja pomezańska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, hiljem luterlik piiskopkond Preisimaal.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Pomesaania piiskopkond · Näe rohkem »

Poola aeg

Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa kubermangu territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Poola aeg · Näe rohkem »

Poola ajalugu

Poola ajalugu on ülevaade Poola riigi kujunemisest ja ajaloolistest sündmustest, mis algas lääneslaavlaste saabumisega, kes panid aluse praeguste Poola alade paiksele asustusele.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Poola ajalugu · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Preisimaa · Näe rohkem »

Pudiviru

Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiamaa koosseisu ja Pudiviru Virumaa Lemmu muinaskihelkonna koosseisu Pudiviru oli piirkond Virumaal Lemmu muinaskihelkonna lõunaosas.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Pudiviru · Näe rohkem »

Raikküla kärajad

Raikküla kärajad olid Henriku Liivimaa kroonika kohaselt igal aastal Harjumaal (arvatavasti Raikkülas või Raelas) toimunud ümbruskonna hõimude nõupidamised ehk kärajad.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Raikküla kärajad · Näe rohkem »

Rameko

Rameko (ka Rameke; nime tähendus ilmselt "vaikne, rahulik" Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. XVII, kommentaar 4) oli 13.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Rameko · Näe rohkem »

Rauna

Rauna on asula Lätis Vidzemes, Rauna piirkonna halduskeskus.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Rauna · Näe rohkem »

Rēzekne foogtkond

Rēzekne foogtkond (ka Räisaku foogtkond) oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Rēzekne foogtkond · Näe rohkem »

Rēzekne ordulinnus

Räisaku linnusevaremed jõe poolt läänest vaadatuna. Esiplaanil kunagise väravaehitise ja sillapea asukoht Räisaku linna vapp Rēzekne ordulinnus ehk Räisaku ordulinnus (läti Rēzekne, saksa Rositten, Rositen, vene Rža, Režitsa, poola Rzeżyca) asub Ida-Lätis, Latgales Räisaku piirkonnas (Rēzeknes novads), Räisaku linnas, Räisaku (Rēzekne) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal ja see kuulus Liivimaa ordu Räisaku foogtile.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Rēzekne ordulinnus · Näe rohkem »

Rēzekne-Aglona piiskopkond

pisi Rēzekne-Aglona piiskopkond (Dioecesis Rezeknensis-Aglonensis) on katoliku kiriku diötsees, mis allub Riia peapiiskopkonnale.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Rēzekne-Aglona piiskopkond · Näe rohkem »

Rebala kihelkond (Virumaa)

Rebala (Taani hindamisraamatus Repel, Henriku Liivimaa kroonikas Revelensis provincia) oli muinaskihelkond Virumaal 13.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Rebala kihelkond (Virumaa) · Näe rohkem »

Reformatsioon Liivimaal

Reformatsioon Liivimaal oli kogu põhjapoolset Euroopat haaranud reformatsiooni üks osa, mis sai alguse 1520. aastatel.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Reformatsioon Liivimaal · Näe rohkem »

Riia ajalugu

Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti Vabariigi pealinna Riia ajaloost.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Riia ajalugu · Näe rohkem »

Riia Kristuse Sündimise katedraal

Riia Kristuse Sündimise katedraal (läti keeles Rīgas Kristus Piedzimšanas pareizticīgo katedrāle) on Läti Õigeusu Kiriku Riia piiskopkonna katedraal Lätis Riia linnas Centrsi asumis aadressil Brīvības bulvāris 23.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Riia Kristuse Sündimise katedraal · Näe rohkem »

Riia lahing (1198)

Riia lahing oli 1198.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Riia lahing (1198) · Näe rohkem »

Riia lahing (1210)

Riia lahing oli kuralaste katse vallutada Riia linna 1210.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Riia lahing (1210) · Näe rohkem »

Riia lahing (1215)

Riia lahing oli 1215.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Riia lahing (1215) · Näe rohkem »

Riia Püha Jakobi kirik

Kiriku sissepääs Kiriku sisevaade Riia Püha Jakobi kirik (läti keeles Rīgas Svētā Jēkaba Romas katoļu katedrāle) on katedraal Lätis Riia linnas Vecrīga asumis aadressil Mazajā pils ielā 4.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Riia Püha Jakobi kirik · Näe rohkem »

Riia peapiiskop

Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »

Riia piiskop

Riia piiskop on vaimulik tiitel, mida on kandnud eri aegadel eri kirikute vaimulikud.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Riia piiskop · Näe rohkem »

Riole linnus

Riole linnus on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Vaigas asunud linnus.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Riole linnus · Näe rohkem »

Ristisõdijate riigid

Lähis-Ida aastal 1135, ristisõdijate riigid on märgitud punaste ristidega Väike-Aasia ja ristisõdijate riigid u. aastal 1140 Ristisõdijate riigid olid mitmed enamasti 12.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Ristisõdijate riigid · Näe rohkem »

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Ristisõjad · Näe rohkem »

Ristisõjad Venemaal

Ristisõjad Venemaal (1240–1242) olid Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride Stensby jaotuslepingu alusel toimunud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vabariigi vastu.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Ristisõjad Venemaal · Näe rohkem »

Rootsi ajalugu

Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »

Ropaži lahing

Ropaži lahing oli Riia piiskopkonna, Mõõgavendade ordu ja semgalite ühisväe ning leedulaste väe vahel Ropaži lähistel 1205.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Ropaži lahing · Näe rohkem »

Rozbeķi vasallilinnus

Rozbeķi vasallilinnus (eesti Rosula, saksa keeles Rosenbeck) oli Riia peapiiskopkonna liivlaste asualal paiknenud vasallilinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, linnulennult 19 km kaugusel Lemsalust (läti keeles Limbaži) kagus, 30 km Volmarist (Valmiera) edelas ja 21 km kaugusel Võnnust (Cesis) loodes, Kaņepju ja Divupe oja ühinemiskohas, sellest 180 m põhja pool väikesel künkal.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Rozbeķi vasallilinnus · Näe rohkem »

Ruhja komtuur

Ruhja komtuur oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Ruhja komtuurkonda.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Ruhja komtuur · Näe rohkem »

Ruunavere lahing

Ruunavere lahing oli Liivi sõja raames 13. veebruaril (vkj 3. veebruaril) 1567 Harjumaa piiril Ruunavere veski juures toimunud lahing Poola ja Rootsi vägede vahelhttp://www.ruunawere.ee/ajalugu/ (vaadatud 26.10.2015).

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Ruunavere lahing · Näe rohkem »

Saaremaa lahing (1222)

Saaremaa lahing oli 1222.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Saaremaa lahing (1222) · Näe rohkem »

Sakala

Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Sakala · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riigi territooriumite loend

See on peaartikkel riikide loendist, mis olid Saksa-Rooma riigi osad, tähestikuliste linkidega ülal, igal ajal keisririigi eksisteerimise kestel aastatel 962 kuni 1806.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend · Näe rohkem »

Salatsi

Salatsi (läti Salacgrīva, liivi Salats) on linn Lätis, Salatsi piirkonna keskus, mis asub Liivi lahe rannikul Salatsi jõe suudmes.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Salatsi · Näe rohkem »

Salatsi piiskopilinnus

Vaade Salatsi jõele ja linnuse asukohale. Esiplaanile jääb puudega kaetud läänebastion. Näha ka läänepoolne vallikraav. Salatsi piiskopilinnus (läti Salacgrīva – "Salatsi-Jõesuu", Salacas pilskalns, saksa Salis, Salismünde) on endine piiskopilinnus praeguses Salatsi linnas Lätis Salatsi jõe parempoolsel ehk põhjakaldal Salatsi luteri kirikust lõunakagu pool ja umbes 700 m kaugusel praegusest meresadamast.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Salatsi piiskopilinnus · Näe rohkem »

Sambija

Sambija (vene Самбия, poola Sambia, leedu Semba, saksa Samland) on ajalooline piirkond endisel Ida-Preisimaal Pregolja jõe ja Kura lahe vahel.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Sambija · Näe rohkem »

Samlandi piiskopkond

Samlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Samland, ladina keeles Dioecesis Sambiensis, poola keeles Diecezja sambijska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, 16.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Samlandi piiskopkond · Näe rohkem »

Sattesele piiramine (1206)

Sattesele piiramine oli Riia piiskopile alluvate jõudude ja semgalite ühisväe ebaõnnestunud katse vallutada Sattesele linnust Liivi ristisõja ajal 1206.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Sattesele piiramine (1206) · Näe rohkem »

Sattesele piiramine (1212)

Sattesele piiramine oli Liivi ristisõja ajal 1212.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Sattesele piiramine (1212) · Näe rohkem »

Sēlpilsi muinaslinnus

Linnuse ase 1930. aastatel (Daugava vastaskaldal). Sēlpilsi muinaslinnus oli seelide muinasaegne linnus Daugava jõe vasakul kaldal tänapäeva Läti Sala piirkonna territooriumil.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Sēlpilsi muinaslinnus · Näe rohkem »

Seelid

Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Seelid · Näe rohkem »

Semgalid

Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Semgalid · Näe rohkem »

Silvester Stodewescher

Silvester Stodewescher (ka Sylvester Stodewescher; surnud 1479) oli Riia peapiiskop aastatel 1448–1479.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Silvester Stodewescher · Näe rohkem »

Smiltene

pisi Smiltene (eestipäraselt Miltina, saksa keeles Smilten) on linn Lätis Vidzemes, Smiltene piirkonna keskus.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Smiltene · Näe rohkem »

Smiltene piiskopilinnus

Vaade kastelli kaitsemüürile väljastpoolt märtsis 2000 Smiltene vapp Smiltene piiskopilinnus (saksa Smilten, eesti keeles ka Smilteni) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda ja mis paikneb Lätis, Vidzemes, Abulsi (saksa Abbul) jõe ülemjooksul asuva Smiltene linna külje all – jõe paremal kaldal ja Vidusezersi põhjakalda lähedal – Kalnamuiža asulas Smiltene vallas (Smiltenes pagasts), aadressil Kalnamuiža 26.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Smiltene piiskopilinnus · Näe rohkem »

Soontagana

Soontagana on 13. sajandi allikates (kujul Sontagana, Sontackele) mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Soontagana · Näe rohkem »

Stefan Batory

Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Stensby leping

Stensby leping on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1220.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Stensby leping · Näe rohkem »

Suntaži piiskopilinnus

Suntaži piiskopilinnus (eesti Suntseli, saksa Sunzel) oli Riia peapiiskopkonna Väina liivlaste aladel asunud piiskopilinnus, mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast, Ogre piirkonnas (Ogres novads), Ogre linnas, Mazā Jugla (Väike-Jugla, Klein Jegel) jõe põhjapoolsel e. paremkaldal, Maza Jugla vasakpoolse lisajõe Abze (Die Abse) suudmekoha lähedal.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Suntaži piiskopilinnus · Näe rohkem »

Tallinna komtuurkond

Tallinna komtuurkonna asend. Tallinna komtuurkond oli 13.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Tallinna komtuurkond · Näe rohkem »

Tallinna piiramine (1221)

Tallinna piiramine toimus 1221.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Tallinna piiramine (1221) · Näe rohkem »

Tallinna piiramine (sügis 1223)

Tallinna piiramine toimus 1223.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Tallinna piiramine (sügis 1223) · Näe rohkem »

Tallinna piiramine (veebruar-märts 1223)

Tallinna piiramine toimus 1223.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Tallinna piiramine (veebruar-märts 1223) · Näe rohkem »

Tallinna piiskop

Tallinna toomkirik Tallinna piiskop oli katoliikliku Tallinna piiskopkonna pea 13.–16. sajandil.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Tallinna piiskop · Näe rohkem »

Tallinna piiskopkond

Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud alati ordule kuulunud Järvamaa. Piiskopkonda mitte kuulunud ordualad on tähistatud valgega. Tallinna piiskopkond (alamsaksa: Bisdom Reval, ladina: Episcopatus Revaliensis) oli piiskopkond Taani Eestimaal aastatel 1219–1346 ja Liivi ordu aladel aastatel 1346–1561.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Tallinna piiskopkond · Näe rohkem »

Tallinna piiskoppide loend

Tallinna piiskoppide loendis on ära toodud keskaegsed roomakatoliku kiriku Tallinna piiskopid aastail 1219–1561 ning luterlikud Tallinna piiskopid aastail 1565–1710.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Tallinna piiskoppide loend · Näe rohkem »

Tartu

raekojale. Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu ajalugu

Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Tartu ajalugu · Näe rohkem »

Tartu lahing (1224)

Tartu lahing (ka Tartu piiramine, Tarbatu lahing või piiramine, Tharbata lahing või piiramine) toimus 1224.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Tartu lahing (1224) · Näe rohkem »

Tartu linnus

Tartu muinaslinnus (ka Tarbatu linnus) oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Tartu linnus · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Tālava

Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Tālava · Näe rohkem »

Tõrma (Rakvere)

Tõrma on küla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Tõrma (Rakvere) · Näe rohkem »

Teine Ümera lahing

Teine Ümera lahing oli Henriku Liivimaa kroonika ja Liivimaa vanema riimkroonika järgi 1223.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Teine Ümera lahing · Näe rohkem »

Toomemägi

Toomemäe pargi kaart Tartu Toomkirik Toomemäel Toomemägi (ka Toome) on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Toomemägi · Näe rohkem »

Trikāta (ajalooline piirkond)

Trikāta (Tricatua) oli 13.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Trikāta (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »

Trikāta ordulinnus

Linnuse põllukivimüür järvepoolsel mäeküljel. Trikāta ordulinnus (eesti keeles ka Trikati, saksa Trikaten, poola Trykat) asub Lätis, Beverīna piirkonnas (Beverīnas novads), Trikāta vallas (Trikātas pagasts) ja asulas, Abuli (läti Abuls, saksa Abbul) jõe paremal ehk põhjakaldal kõrgel kaldaneemikul, mis paikneb jõelooke ja Trikāta järve (Trikātas ezers) vahel.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Trikāta ordulinnus · Näe rohkem »

Turaida (ajalooline piirkond)

Turaida (Thoreyda, Thoreida) oli piirkond 12.–13.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Turaida (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »

Turaida lahing

Turaida lahing oli Turaida muinaslinnust piiranud paganlike saarlaste, ridalaste ehk läänemaalaste ja revalaste ning kristlastest linnuse kaitsjate ja neile Riiast saabunud abiväe vahel toimunud lahing 1211.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Turaida lahing · Näe rohkem »

Turaida piiskopilinnus

Turaida piiskopilinnus Vaade linnusele tornist Turaida linnus on Siguldast paari kilomeetri kaugusel Koiva jõe (läti keeles Gauja) kaldal endise Turaida asula territooriumil olev piiskopilinnus.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Turaida piiskopilinnus · Näe rohkem »

Turaida stiftifoogtide loend

*1207 Gotfridus.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Turaida stiftifoogtide loend · Näe rohkem »

Turaida vaherahu

Turaida ehk Toreida vaherahu oli Liivimaa ristisõja ajal, 1212.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Turaida vaherahu · Näe rohkem »

Uexküll

Uexküll (ka Üxküll) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Uexküll · Näe rohkem »

Ugandi

Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiga koosseisu. Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Ugandi · Näe rohkem »

Ungurpilsi vasallilinnus

Vana mõis linnuse loodenurgas lääne poolt vaadatuna. Mõisahoone peaks jääma veel linnusealale sisse. Ungurpilsi vasallilinnus (saksa Pürkeln) asus Lätis Aloja piirkonnas, Aloja alevist 4 km kaugusel läänes Jogla jõe vasakul kaldal, Ungurpilsi paisjärve loodetipust lõunas mõisapargis.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Ungurpilsi vasallilinnus · Näe rohkem »

Vaiga

Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiga koosseisu. Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Vaiga · Näe rohkem »

Vainiži piiskopilinnus

Vainiži piiskopilinnus (saksa Wainsel) oli Riia peapiiskopkonna liivlaste asualal paiknenud piiskopilinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, linnulennult 14 km kaugusel Lemsalust (läti keeles Limbaži) kagus, 33 km Volmarist (Valmiera) edelas ja 26 km kaugusel Võnnust (Cesis) loodes, Brasla jõe paremkalda ja Vainiži paisjärve vahelisel väikesel künkal.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Vainiži piiskopilinnus · Näe rohkem »

Valgatabalve

Eeldatav Valgatabalve eesti kaardil all paremas nurgas. Valgatabalve ehk Walgatabalwe oli Läti Henriku "Liivimaa kroonikas" mainitud paik Ugandis või Ugandi naabruses.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Valgatabalve · Näe rohkem »

Valgevene ajalugu

Euroopa aastal 814 Valgevene ajalugu on ülevaade Valgevene ajaloolistest sündmustest ja arengutest.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Valgevene ajalugu · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vana-Pebalgi piiskopilinnus

Vana-Pebalgi piiskopilinnus (saksa Pebalg, Alt-Pebalg, läti Vecpiebalga – "vana Balga äärne") oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda ja mis paikneb Lätis, Vidzemes, Vecpiebalga piirkonnas (Vecpiebalgas novads), Vecpiebalga vallas (Vecpiebalgas pagasts, Vana-Pebalgi vald), Vana-Pebalgi luteri kirikust 300 m lõunas Balga oja (Bach Bresse) lähedal.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Vana-Pebalgi piiskopilinnus · Näe rohkem »

Väina liivlased

Väina liivlased, Henriku Liivimaa kroonikas ka väinalased (Veinalenses), olid alates hiljemalt 10.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Väina liivlased · Näe rohkem »

Vürstlik piiskop

Augsburgi vürstlik piiskop (1591–1598). Vürstlik piiskop on piiskop, kes on ühtlasi ilmaliku vürstkonna ilmalik valitseja.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Vürstlik piiskop · Näe rohkem »

Võndlased

Võndlased (ka vendid) olid 13.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Võndlased · Näe rohkem »

Vecrīga

Riia vanalinn Vecrīga asendikaart Vecrīga (ka Vecpilsēta või Iekšrīga, eestipäraselt Riia vanalinn) on asum Lätis, Riia linna Keskrajooni osa pindalaga 0,944 km².

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Vecrīga · Näe rohkem »

Vendi ristisõda

Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Vendi ristisõda · Näe rohkem »

Vene-Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Vene-Poola sõda (1562–1582)

Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Vesthard

Vesthard (allikates Viesthardus, Vesthardus, Vestardus, Vesters) oli üks semgalite mõjukamaid vanemaid 13. sajandi alguses.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Vesthard · Näe rohkem »

Viļaka piiskopilinnus

Vapp Vilaka piiskopilinnus (eestipäraselt ka Viljaka, läti Viļaka, Marienhauzena, latgali Vileks, saksa Villack, Marienhausen, vene Виляка) asub Ida-Lätis, Vilaka piirkonnas (Viļakas novads), Vilaka linnas oleva Vilaka järve (Viļakas ezers) saarel ja see oli kõige idapoolsem Riia peapiiskopkonna linnus ja üks idapoolsemaid Vana-Liivimaal üldse.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Viļaka piiskopilinnus · Näe rohkem »

Viezo

Viezo – Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Üksküla liivlane, kes koos Yloga oli üldse esimene nimeliselt teadaolev kristlusse astunud liivlane.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Viezo · Näe rohkem »

Viljandi

Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Viljandi · Näe rohkem »

Viljandi ordulinnus

Ernst Ring'i foto Viljandi kaevumäest 1910 aastal Viljandi ordulinnuse rekonstruktsioon (1 lossikabel, 2 ametnike maja, 3 Pikk Hermann, 4 Dansker (käimla), 5 komtuuri eluruumid, hiljem ait, 6 viljaait, 7 vaimulike ruumid ja tall, 8 söögiruumid, 9 ait, 10 tall, 11 teenrite ruumid) Linnuse põhiplaan müüril Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Viljandi ordulinnus · Näe rohkem »

Viljandi piiramine (1211)

Viljandi piiramine ehk Viljandi lahing (kevadtalv 1211) oli Liivimaa ristisõja lahing, mille käigus Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, ristisõdijate, latgalite ja liivlaste vägi üritas vallutada Sakala maakonna Viljandi linnust.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Viljandi piiramine (1211) · Näe rohkem »

Viljandi piiramine (1223)

Viljandi piiramine toimus 1223.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Viljandi piiramine (1223) · Näe rohkem »

Virumaa

Eesti muinasmaakonnad Virumaa (saksa Kreis Wierland, ladina Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Virumaa · Näe rohkem »

Vissevalde

Vissevalde ehk Vissewalde ehk Visvaldis ehk Vsevolod (ajaloolistes allikates Wiscewalde, Vissewalde, Wyssewaldus, Wissewaldus, Wissewalde, Wiscewolodus) oli Jersika vürstiriigi viimane vürst 13. sajandi alguses.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Vissevalde · Näe rohkem »

Vladimir Mstislavitš

Vladimir Mstislavitš oli Pihkva vürst 13.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Vladimir Mstislavitš · Näe rohkem »

Volmari ordulinnus

Volmari vana apteek linnusevaremetes, kus nüüd asub Volmari muuseum Linnusevaremed hilisõhtul Volmari ordulinnus (saksa Wolmar, läti Valmiera, ladina Woldemaria) oli Liivi ordule kuulunud suurlinnus, mis asub Lätis Volmari linnas Raatesi oja, (Piiskopi kraav, Rates upite, Ratsupe, Mühlbach, Rathe fluss, Bischof Graben) looke ja linnusest lõuna poolt mööda voolava Koiva jõe vahelisel kõrgel kaldaneemikul.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Volmari ordulinnus · Näe rohkem »

Wesselin

Wesselin (ka Wescelin) oli esimene Revala piiskop (1219/1220–1227).

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Wesselin · Näe rohkem »

Wilhelm Fürstenberg

Wilhelm Fürstenberg (ka Wilhelm von Fürstenberg; umbes 1500, Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Liivi ordu maameister aastatel 1557–1559.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Wilhelm Fürstenberg · Näe rohkem »

Wilhelm von Hohenzollern

Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »

Ylo

Ylo – Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Üksküla liivlane, kes koos Viezoga oli üldse esimene nimeliselt teadaolev kristlusse astunud liivlane.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja Ylo · Näe rohkem »

12. sajand

12.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja 12. sajand · Näe rohkem »

1206. aasta esimene Holmi lahing

1206.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja 1206. aasta esimene Holmi lahing · Näe rohkem »

1206. aasta teine Holmi lahing

1206.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja 1206. aasta teine Holmi lahing · Näe rohkem »

1254

1254.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja 1254 · Näe rohkem »

1298

1298.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja 1298 · Näe rohkem »

13. sajand Eestis

13.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja 13. sajand Eestis · Näe rohkem »

1341

1341.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja 1341 · Näe rohkem »

1373

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja 1373 · Näe rohkem »

15. august

15.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja 15. august · Näe rohkem »

16. sajand Eestis

16.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja 16. sajand Eestis · Näe rohkem »

17. sajand Eestis

17.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja 17. sajand Eestis · Näe rohkem »

4. juuni

4.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja 4. juuni · Näe rohkem »

9. september

9.

Uus!!: Riia peapiiskopkond ja 9. september · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Ikšķile piiskopkond, Riia Peapiiskopkond, Riia piiskopkond, Üksküla piiskop, Üksküla piiskopkond.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »