Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Riigi Teataja

Index Riigi Teataja

Riigi Teataja esinumbri esileht, 27. november 1918 Riigi Teataja (RT) on Eesti riigi ametlik väljaanne, mille esimene number ilmus 27. novembril 1918.

159 suhted: Ahti Mänd, Ajutised administratiivseadused, Akadeemiline malevkond (Tartu), Aleksander Einseln, Alko (Eesti ettevõte), Ametiühingu liikmemaks, Ann Viskar, Asutav Kogu, Avaldustele vastamise seadus, Avalikustamine, Ühekroonine münt (1934), Ühesendine münt (1929), Ühingute ja nende liitude seadus, ÜRO Inimõiguste Komitee, ÜRO peasekretär, Õhuvägi, Bioloogiliste relvade konventsioon, Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi), Digitaalallkiri, Eesti ajakirjade loend, Eesti kaitsejõudude ajalugu, Eesti keel, Eesti mark, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee, Eesti Rahvaväe auastmed, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor, Eesti riigikaitse, Eesti riiklikud tähtpäevad, Eesti seaduste ametlike lühendite loend, Eesti Teaduste Akadeemia seadus (1938), Eesti Teaduste Asutus, Eesti tsiviillennukite loend (1921–1940), Eesti Vabadussõjalaste Liit, Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938), Eesti Vabariigi põhiseadus (1992), Eesti valitsus, Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seadus, Ehitusgeoloogia, Elektridetonaator, Elektrooniline Riigi Teataja, Estljandskije Gubernskije Vedomosti, Estonia puiestee, Etendusasutus, Forvard, Heiki Sibul, Hiire tänav, I Riiginõukogu kujundamine, Ida-Euroopa aeg, Ida-Virumaa vapp, Indrek Sirel, ..., Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon, Jüri Ilvest, Jõustumine, Johan Laidoneri plats, Johannes Varese valitsus, Kahekümneviiesendine münt, Kahekroonine münt (1930), Kaitseliidu Pärnumaa malev, Kaitseliidu Tartu malev, Kaitseliit, Kauba tänav (Viljandi), Käina lahe – Kassari maastikukaitseala, Kümnemargane münt (1926), Keemiarelvade keelustamise konventsioon, Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon, Keila, Kellavere maastikukaitseala, Kesse pank, Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, Kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava, Koidu tänav (Viljandi), Kolovere-Kalju vald, Konsulaarsuhete Viini konventsioon, Kose, Kose ajalugu, Kose Teeninduskool, Kraavi tänav (Viljandi), Kukka maastikukaitseala, Kuldkroon, Lõhkematerjal, Lõhketöö, Leping Eesti Demokraatliku Vabariigi ja Ukraina Sotsialistliku Nõukogude Vabariigi vahel, Lihhenoindikatsioon, Linnu tänav (Viljandi), Lossi tänav (Viljandi), Lutsu tänav (Viljandi), Maamiin, Maksu- ja Tolliamet, Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, Margit Jõgeva, Mart Laar, Martin Herem, Mäe tänav (Viljandi), Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus, Märts 2007, Märts 2015, Metsamajand, Mohrenschildti suguvõsa vastastikuse abiandmise selts, Munga tänav (Viljandi), Must-toonekurg, Mustamäe linnaosa, Nõmme Kultuurikeskus, Nõmme linnaosa, Nõmmelõoke, Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Nikolai Kusmin, NSV Liidu õhukaitseväed Eestis, Ohvitseride teenistuskäigu seadlus, Oru tänav (Viljandi), Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest, Ott Köstner, Otto Tiefi valitsus, Patendiamet, Patendivolinik, Püünismiin, Peep Jahilo, Pikk tänav (Viljandi), Posti tänav (Viljandi), Rahva Omakaitse, Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks, Raviasutiste ja laboratooriumide seadus, Rein Luhaväli, Riigi Trükikoda, RT, Sadama malevkond, Saviranna, Seadusandlus, Seaduste Kogu, Sepa tänav (Viljandi), Soopart, Suislepa vald (1935–1939), Tallinna linnavolinike loend (1921), Tallinna linnavolinike loend (1939), Tallinna Pelgulinna Rahvamaja, Tallinna tänav (Viljandi), Tallinna vallutamine (1944), Tartu tänav (Viljandi), Töötasu, Tõnis Arro, Tõnis Lukas, Teadmata kadunud isik, Toomas Hiio, Tuumarelvade leviku tõkestamise leping, Vabariigi Valitsuse korraldus, Vabariigi Valitsuse määrus, Vastupanuvõitluse päev, Väike-Turu tänav (Viljandi), Välisluureamet, Veeloomade asustamine, Veiko-Vello Palm, VI Riigikogu, Viru Vangla, Vladimir Iljaševitš, 1937, 1938. aasta Eesti presidendivalimised, 2. Diviis, 3. Diviis, 3. september, 4. Diviis. Laienda indeks (109 rohkem) »

Ahti Mänd

Ahti Mänd (sündinud 11. veebruaril 1958 Tallinnas) on Eesti kodanike komiteede liikumise aktiivne liige ja sellest väljakasvanud niinimetatud Nõmme valitsuse minister.

Uus!!: Riigi Teataja ja Ahti Mänd · Näe rohkem »

Ajutised administratiivseadused

Ajutised administratiivseadused võeti vastu Konstantin Pätsi teise ajutise valitsuse poolt 19. novembril 1918 ja avaldati Riigi Teatajas 27.

Uus!!: Riigi Teataja ja Ajutised administratiivseadused · Näe rohkem »

Akadeemiline malevkond (Tartu)

Akadeemiline malevkond (AKMK) on Kaitseliidu Tartu maleva malevkond.

Uus!!: Riigi Teataja ja Akadeemiline malevkond (Tartu) · Näe rohkem »

Aleksander Einseln

Aleksander Einseln (25. oktoober 1931 – 16. märts 2017) oli Eesti kindral ja poliitik, varem Ameerika Ühendriikide maaväe kolonel.

Uus!!: Riigi Teataja ja Aleksander Einseln · Näe rohkem »

Alko (Eesti ettevõte)

Alko (täisnimega Viljandi likööri- ja veinitehaste o./ü. "Alko") oli Viljandi alkoholiettevõte.

Uus!!: Riigi Teataja ja Alko (Eesti ettevõte) · Näe rohkem »

Ametiühingu liikmemaks

Ametiühingu liikmemaks on vastava ametiühingu liikmeskonda kuuluva isiku tehtav kohustuslik perioodiline makse ametiühingule.

Uus!!: Riigi Teataja ja Ametiühingu liikmemaks · Näe rohkem »

Ann Viskar

Ann Viskar (31. detsember 1882 Seli vald – 6. märts 1940) oli eesti ajakirjanik (pseudonüüm Spectatrice), kirjanik (pseudonüüm Jaagurein) ja tõlkija.

Uus!!: Riigi Teataja ja Ann Viskar · Näe rohkem »

Asutav Kogu

Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.

Uus!!: Riigi Teataja ja Asutav Kogu · Näe rohkem »

Avaldustele vastamise seadus

"Avaldustele vastamise seaduseks" kujunenud eelnõu algtekst 11. mail 1994. Avaldustele vastamise seadus oli Eesti Vabariigi seadus, mis määras kindlaks põhiseadusega füüsilisele ja juriidilisele isikule antud õiguse pöörduda ametiasutuste poole.

Uus!!: Riigi Teataja ja Avaldustele vastamise seadus · Näe rohkem »

Avalikustamine

Avalikustamine on ühiskonna liikmete teavitamine.

Uus!!: Riigi Teataja ja Avalikustamine · Näe rohkem »

Ühekroonine münt (1934)

Viikingilaeva kujutisega 1-kroonine münt oli Eesti Vabariigis käibel 1. augustist 1934 kuni 25. märtsini 1941.

Uus!!: Riigi Teataja ja Ühekroonine münt (1934) · Näe rohkem »

Ühesendine münt (1929)

Ühesendine münt oli väikseima nimiväärtusega rahamärk, mis 1928. aasta rahareformiga kasutusele võeti.

Uus!!: Riigi Teataja ja Ühesendine münt (1929) · Näe rohkem »

Ühingute ja nende liitude seadus

Ühingute ja nende liitude seadus on 19. aprillil 1938 Riigihoidja dekreedina antud seadus.

Uus!!: Riigi Teataja ja Ühingute ja nende liitude seadus · Näe rohkem »

ÜRO Inimõiguste Komitee

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Inimõiguste Komitee on 18 eksperdist koosnev ÜRO organ, mille neljanädalased istungid toimuvad kolm korda aastas.

Uus!!: Riigi Teataja ja ÜRO Inimõiguste Komitee · Näe rohkem »

ÜRO peasekretär

ÜRO peasekretär on ÜRO sekretariaadi juhataja, kes tegutseb ühtlasi ÜRO de facto esindaja ja juhina.

Uus!!: Riigi Teataja ja ÜRO peasekretär · Näe rohkem »

Õhuvägi

Õhuvägi, tuntud ka kui õhujõud ja ajalooliselt kui lennuvägi, on riigi relvajõudude liik (väeliik), mille ülesandeks on olla valmis sõjapidamiseks õhuruumis ja teiste relvajõudude liikide toetamiseks õhuruumist erinevate lahinguülesanneteks või transpordiks kasutatavate lennukite ja helikopteritega.

Uus!!: Riigi Teataja ja Õhuvägi · Näe rohkem »

Bioloogiliste relvade konventsioon

Bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade täiustamist, tootmist ja varumist keelustav ning nende hävitamist nõudev konventsioon, tuntud ka kui Bioloogiliste relvade konventsioon (BWC) või Bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsioon (BTWC), oli esimene mitmepoolne desarmeerimisleping, millega keelustati kogu relvaliigi tootmine.

Uus!!: Riigi Teataja ja Bioloogiliste relvade konventsioon · Näe rohkem »

Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)

Elamu-veetorn C.R. Jakobsoni tänav 3 Üleujutus C.R. Jakobsoni tänaval, 1926 Carl Robert Jakobsoni tänav on tänav Viljandi kesklinnas.

Uus!!: Riigi Teataja ja Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi) · Näe rohkem »

Digitaalallkiri

Digitaalallkiri ehk digitaalne allkiri ehk digiallkiri on tavalise allkirja analoog digitaalsel kujul oleva info allkirjastamiseks.

Uus!!: Riigi Teataja ja Digitaalallkiri · Näe rohkem »

Eesti ajakirjade loend

Siin on loetletud Eestis praegu välja antavaid või varem välja antud ajakirju ning väljaspool Eestit välja antavaid või välja antud eestikeelseid ajakirju.

Uus!!: Riigi Teataja ja Eesti ajakirjade loend · Näe rohkem »

Eesti kaitsejõudude ajalugu

Eesti kaitsejõudude ajalugu on ülevaade Eesti kaitsejõudude arengust.

Uus!!: Riigi Teataja ja Eesti kaitsejõudude ajalugu · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Riigi Teataja ja Eesti keel · Näe rohkem »

Eesti mark

1 Eesti mark 1924. aastast Eesti mark oli Eesti rahaühik aastail 1918–1927.

Uus!!: Riigi Teataja ja Eesti mark · Näe rohkem »

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee (vene keeles Комитет Государственной Безопасности Эстонской ССР, lühend КГБ ЭССР) oli Eesti NSV-s aastail 1978–1991 tegutsenud NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee struktuuriüksus, mis oma tegevuses allus NLKP KK Poliitbüroole ja mille ülesanne oli riikliku julgeoleku tagamine ning elanikkonna poliitilise lojaalsuse järele valvamine.

Uus!!: Riigi Teataja ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee · Näe rohkem »

Eesti Rahvaväe auastmed

Eesti Rahvaväe auastmed olid Eesti Rahvaväes aastatel 1919–1926 kasutatud juhtimisvõime, hariduse, staaži või ka teenete hindamise süsteem, mille aluseks oli rahvaväe ohvitseridele antud auastmed ehk sõjaväelised auastmed.

Uus!!: Riigi Teataja ja Eesti Rahvaväe auastmed · Näe rohkem »

Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor

Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor on alates 13. märtsist 1991 Eesti Rahvusraamatukogu tegevjuhi ametinimetus.

Uus!!: Riigi Teataja ja Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor · Näe rohkem »

Eesti riigikaitse

Eesti Õhuväe lennuk Aero L-39 Eesti riigikaitse on korraldatud Riigikaitseseadusega.

Uus!!: Riigi Teataja ja Eesti riigikaitse · Näe rohkem »

Eesti riiklikud tähtpäevad

Eesti riiklikud tähtpäevad on Eesti vabariigis tähistatavad riiklikud tähtpäevad.

Uus!!: Riigi Teataja ja Eesti riiklikud tähtpäevad · Näe rohkem »

Eesti seaduste ametlike lühendite loend

Eesti seaduste ametlike lühendite loend loetleb tähestikulises järjekorras Eesti kehtivate seaduste ametlikud lühendid Riigi Teataja järgi.

Uus!!: Riigi Teataja ja Eesti seaduste ametlike lühendite loend · Näe rohkem »

Eesti Teaduste Akadeemia seadus (1938)

Eesti Teaduste Akadeemia seadus anti Riigihoidja poolt dekreedina 28. jaanuaril 1938.

Uus!!: Riigi Teataja ja Eesti Teaduste Akadeemia seadus (1938) · Näe rohkem »

Eesti Teaduste Asutus

Eesti Teaduste Asutus oli 27.

Uus!!: Riigi Teataja ja Eesti Teaduste Asutus · Näe rohkem »

Eesti tsiviillennukite loend (1921–1940)

Alates 18.

Uus!!: Riigi Teataja ja Eesti tsiviillennukite loend (1921–1940) · Näe rohkem »

Eesti Vabadussõjalaste Liit

Eesti Vabadussõjalaste Liidu embleem Eesti Vabadussõjalaste Liit (lühend EVL) oli Eestis aastail 1933–1934 tegutsenud organisatsioon, mille põhikirjaliseks eesmärgiks oli "organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatia ja iseseisvuse alusel; aidata süvendada ja uuendada kodanikus omariikluse mõtet, kohuse- ja rahvustunnet, alal hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu".

Uus!!: Riigi Teataja ja Eesti Vabadussõjalaste Liit · Näe rohkem »

Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)

Eesti Vabariigi 1938.

Uus!!: Riigi Teataja ja Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938) · Näe rohkem »

Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)

Eesti Vabariigi 1992.

Uus!!: Riigi Teataja ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1992) · Näe rohkem »

Eesti valitsus

Stenbocki maja Eesti valitsus (ametlikult Vabariigi Valitsus) on Eesti riigi täidesaatev võimuorgan.

Uus!!: Riigi Teataja ja Eesti valitsus · Näe rohkem »

Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seadus

Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute avalikustamise seadus võeti vastu 6. veebruaril 1995.

Uus!!: Riigi Teataja ja Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seadus · Näe rohkem »

Ehitusgeoloogia

Ehitusgeoloogia on rakendusgeoloogia haru, mis on tihedalt seotud ehitusega ja tähtis tsiviilehituses, kaevandamises ja naftatööstuses.

Uus!!: Riigi Teataja ja Ehitusgeoloogia · Näe rohkem »

Elektridetonaator

Hetkdetonaator ja lühiviit- või viittegevusega elektridetonaator. Elektridetonaator on elektrisütikut sisaldav kapseldetonaator, mida kasutatakse lõhkelaengute elektrivooluga initseerimiseks.

Uus!!: Riigi Teataja ja Elektridetonaator · Näe rohkem »

Elektrooniline Riigi Teataja

Elektrooniline Riigi Teataja ehk eRT on Eesti õigusaktide andmebaas koos veebipõhise kasutajaliidesega, mis võimaldab otsida ja lugeda Eestis kehtivaid või varem kehtinud õigusakte.

Uus!!: Riigi Teataja ja Elektrooniline Riigi Teataja · Näe rohkem »

Estljandskije Gubernskije Vedomosti

Estljandskije Gubernskije Vedomosti (originaalis vene keeles Эстляндские губернские ведомости, saksa keeles Estländische Gouvernements-Zeitung) oli aastatel 1853–1917 ilmunud venekeelne ajaleht, Estonica.org, (vaadatud 05.02.2013).

Uus!!: Riigi Teataja ja Estljandskije Gubernskije Vedomosti · Näe rohkem »

Estonia puiestee

Estonia puiestee on üks Tallinna kesklinna peatänavaist.

Uus!!: Riigi Teataja ja Estonia puiestee · Näe rohkem »

Etendusasutus

Etendusasutus etendusasutuse seaduse tähenduses on asutus.

Uus!!: Riigi Teataja ja Etendusasutus · Näe rohkem »

Forvard

Forvard kuulub tuletisinstrumentide alla.

Uus!!: Riigi Teataja ja Forvard · Näe rohkem »

Heiki Sibul

Heiki Sibul (sündinud 16. juulil 1963) on Eesti riigiametnik.

Uus!!: Riigi Teataja ja Heiki Sibul · Näe rohkem »

Hiire tänav

Hiire tänava (paremal) ja Johan Laidoneri platsi nurk Hiire tänav on tänav Viljandi kesklinnas.

Uus!!: Riigi Teataja ja Hiire tänav · Näe rohkem »

I Riiginõukogu kujundamine

I Riiginõukogu kujundamine toimus Riiginõukogu kujundamise seaduse alusel 1938.

Uus!!: Riigi Teataja ja I Riiginõukogu kujundamine · Näe rohkem »

Ida-Euroopa aeg

Ida-Euroopa aeg (inglise k Eastern European Time, EET) on üks vööndiaja UTC + 2 h nimetustest.

Uus!!: Riigi Teataja ja Ida-Euroopa aeg · Näe rohkem »

Ida-Virumaa vapp

Ida-Viru maakonna vapp Ida-Virumaa vapp on Eestis asuva Ida-Viru maakonna vapp.

Uus!!: Riigi Teataja ja Ida-Virumaa vapp · Näe rohkem »

Indrek Sirel

Indrek Sirel (sündinud 16. jaanuaril 1970 Tallinnas) on Eesti sõjaväelane (kindralmajor), alates 2016.

Uus!!: Riigi Teataja ja Indrek Sirel · Näe rohkem »

Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon

Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon ehk nn Max Jakobsoni komisjon oli 1999.

Uus!!: Riigi Teataja ja Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon · Näe rohkem »

Jüri Ilvest

Jüri Ilvest (sündinud 22. detsembril 1952) on eesti jurist, endine riigikohtunik.

Uus!!: Riigi Teataja ja Jüri Ilvest · Näe rohkem »

Jõustumine

Jõustumine (inglise entry into force) on mingi õigusakti (nt seaduse) kehtima hakkamine, seadusjõusse astumine.

Uus!!: Riigi Teataja ja Jõustumine · Näe rohkem »

Johan Laidoneri plats

Johan Laidoneri plats on park ja aadressikoht Viljandis.

Uus!!: Riigi Teataja ja Johan Laidoneri plats · Näe rohkem »

Johannes Varese valitsus

Johannes Varese valitsus ehk nn "rahvavalitsus" oli juunipöördega võimule tulnud NSV Liidu nukuvalitsus Eestis, mis oli ametis 21. juunist kuni 25. augustini 1940.

Uus!!: Riigi Teataja ja Johannes Varese valitsus · Näe rohkem »

Kahekümneviiesendine münt

25-sendine oli esimene münt, mis pärast 1928. aasta rahareformi kasutusele võeti.

Uus!!: Riigi Teataja ja Kahekümneviiesendine münt · Näe rohkem »

Kahekroonine münt (1930)

1930.

Uus!!: Riigi Teataja ja Kahekroonine münt (1930) · Näe rohkem »

Kaitseliidu Pärnumaa malev

Pärnumaa maleva lipp Kaitseliidu Pärnumaa malev on Kaitseliidu territoriaalne üksus, mis tegutseb Pärnu maakonnas.

Uus!!: Riigi Teataja ja Kaitseliidu Pärnumaa malev · Näe rohkem »

Kaitseliidu Tartu malev

Maleva staap Tartu malev on Kaitseliidu malev, mis tegutseb Tartus ja Tartumaal.

Uus!!: Riigi Teataja ja Kaitseliidu Tartu malev · Näe rohkem »

Kaitseliit

Kaitseliit on vabatahtlik Eesti riigikaitseorganisatsioon ja Eesti kaitsejõudude üks osa Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Uus!!: Riigi Teataja ja Kaitseliit · Näe rohkem »

Kauba tänav (Viljandi)

Elamu Kauba tänav 3 Kauba tänav on tänav Viljandi kesklinnas.

Uus!!: Riigi Teataja ja Kauba tänav (Viljandi) · Näe rohkem »

Käina lahe – Kassari maastikukaitseala

Maastikukaitseala Maa-ameti kaardil Käina lahe – Kassari maastikukaitseala on maastikukaitseala Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.

Uus!!: Riigi Teataja ja Käina lahe – Kassari maastikukaitseala · Näe rohkem »

Kümnemargane münt (1926)

1926.

Uus!!: Riigi Teataja ja Kümnemargane münt (1926) · Näe rohkem »

Keemiarelvade keelustamise konventsioon

Riigid, kes pole lepet allkirjastanud Keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsioon on riikidevaheline kokkulepe, mille eesmärk on keemiarelvad täielikult likvideerida.

Uus!!: Riigi Teataja ja Keemiarelvade keelustamise konventsioon · Näe rohkem »

Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon

Riigid, kes pole lepet allkirjastanud Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni peakorter Haagis Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (inglise keeles Organisation for the Prohibition of Chemical Weapons, lühend OPCW) on valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab keemiarelvade keelustamise konventsiooniga liitunud riike ja eelkõige valvab selle järele, et konventsioonist kinni peetaks.

Uus!!: Riigi Teataja ja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon · Näe rohkem »

Keila

Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.

Uus!!: Riigi Teataja ja Keila · Näe rohkem »

Kellavere maastikukaitseala

Kellavere mägi Pandivere kõrgustikul Kellavere maastikukaitseala on kaitseala Lääne-Virumaal Vinni vallas.

Uus!!: Riigi Teataja ja Kellavere maastikukaitseala · Näe rohkem »

Kesse pank

Kesse pank Kesse pank ehk Kesselaiu pank (ka Kessu pank ja Kessulaiu pank) on pank Kesselaiul Muhu saare ja mandri vahel.

Uus!!: Riigi Teataja ja Kesse pank · Näe rohkem »

Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt

Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt International Covenant on Civil and Political Rights 400pxLiikmesriigid ja allkirjastanud riigid   Liikmesriik   Lepingu allkirjastanud riik, leping ratifitseerimata   Lepingust taganeda püüdnud liikmesriik   Mitte liikmesriik, ei ole lepingule alla kirjutanud LiikÜRO Peaassamblee otsus Eelnõu1954 Allkirjastatud16. detsember 1966 AsukohtÜRO peakorter New York Jõustumiskuupäev23. märts 1976 Allkirjastanud74 Liikmesriigid168 DepositaarÜRO peasekretär Ametlikud keeledprantsuse, inglise, vene, hiina, hispaania Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (ICCPR) on ÜRO Peaassamblee poolt 1966.

Uus!!: Riigi Teataja ja Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt · Näe rohkem »

Kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava

Kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava (inglise keeles municipality development plan) on seaduse alusel kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud operatiivjuhtimise dokument, mis on suunatud kohaliku omavalitsuse poolt hallatava territooriumi tasakaalustatud pikaajalise arengu ja heaolu arendamisele.

Uus!!: Riigi Teataja ja Kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava · Näe rohkem »

Koidu tänav (Viljandi)

Posti tänav 24 Koidu tänav (varem Harjutuse tänav) on tänav Viljandi kesklinnas.

Uus!!: Riigi Teataja ja Koidu tänav (Viljandi) · Näe rohkem »

Kolovere-Kalju vald

Kolovere-Kalju vald oli vald Läänemaal aastail 1930–1939.

Uus!!: Riigi Teataja ja Kolovere-Kalju vald · Näe rohkem »

Konsulaarsuhete Viini konventsioon

Konsulaarsuhete Viini konventsioon on 1963.

Uus!!: Riigi Teataja ja Konsulaarsuhete Viini konventsioon · Näe rohkem »

Kose

Kose on alevik Harju maakonnas, Kose vallas, Pirita jõe orus.

Uus!!: Riigi Teataja ja Kose · Näe rohkem »

Kose ajalugu

Kose alevikFoto: Ivo Kruusamägi Kose on alevik Harju maakonnas Kose vallas.

Uus!!: Riigi Teataja ja Kose ajalugu · Näe rohkem »

Kose Teeninduskool

Kose Teeninduskooli hoone 2007. aastal Kose Teeninduskool oli kutseõppeasutus, mis tegutses Kose alevikus Harju maakonnas aastatel 1983–2007.

Uus!!: Riigi Teataja ja Kose Teeninduskool · Näe rohkem »

Kraavi tänav (Viljandi)

Kraavi tänav on tänav Viljandis Kesklinna linnaosas.

Uus!!: Riigi Teataja ja Kraavi tänav (Viljandi) · Näe rohkem »

Kukka maastikukaitseala

Kukka maastikukaitseala piir Partsi külas, Partsi–Palade metsatee ääres Kukka maastikukaitseala on maastikukaitseala Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.

Uus!!: Riigi Teataja ja Kukka maastikukaitseala · Näe rohkem »

Kuldkroon

Kuldkroon oli abstraktne kulla alusel seisev väärtusühik Eestis 11. juulist 1924 kuni Eesti krooni kehtestamiseni 1. jaanuaril 1928.

Uus!!: Riigi Teataja ja Kuldkroon · Näe rohkem »

Lõhkematerjal

Püssirohi on tuntud lõhkeaine ning seda leidub ka paljude lõhkamisvahendite koostises. Lõhkematerjal on lõhkeaine või lõhkamisvahend (nagu detonaator, detoneeriv nöör, süütenöör jm lõhkelaengu initseerimiseks ettenähtud toode), mis sisaldab lõhkeainet.

Uus!!: Riigi Teataja ja Lõhkematerjal · Näe rohkem »

Lõhketöö

Frankfurdis. Lõhketöö on erinevate looduslikku ja tehislikku päritolu materjalide kontrollitud ja juhitav purustamine ning teisaldamine, nende struktuuri ja vormi muutmine lõhkeaine plahvatuse abil ning lõhkematerjalide hävitamine.

Uus!!: Riigi Teataja ja Lõhketöö · Näe rohkem »

Leping Eesti Demokraatliku Vabariigi ja Ukraina Sotsialistliku Nõukogude Vabariigi vahel

Leping Eesti Demokraatliku Vabariigi ja Ukraina Sotsialistliku Nõukogude Vabariigi vahel on 25. novembril 1921 Moskvas Eesti ja Ukraina NSV vahel sõlmitud leping.

Uus!!: Riigi Teataja ja Leping Eesti Demokraatliku Vabariigi ja Ukraina Sotsialistliku Nõukogude Vabariigi vahel · Näe rohkem »

Lihhenoindikatsioon

Lihhenoindikatsioon on keskkonnasaaste (eelkõige õhusaaste) hindamine epifüütsete samblike abil.

Uus!!: Riigi Teataja ja Lihhenoindikatsioon · Näe rohkem »

Linnu tänav (Viljandi)

Viljandi raekoda Linnu tänav 2 Linnu tänav on tänav Viljandi kesklinnas, vanalinna keskosas.

Uus!!: Riigi Teataja ja Linnu tänav (Viljandi) · Näe rohkem »

Lossi tänav (Viljandi)

Tartu tänava vahele jääv Lossi tänava lõik Lossi tänav on tänav Viljandis.

Uus!!: Riigi Teataja ja Lossi tänav (Viljandi) · Näe rohkem »

Lutsu tänav (Viljandi)

pisi Lutsu tänav on tänav Viljandi kesklinnas.

Uus!!: Riigi Teataja ja Lutsu tänav (Viljandi) · Näe rohkem »

Maamiin

T-59 tankitõrjemiin Maamiin on lõhkelaeng, mis on peidetud maa peale või kuni mõnikümmend sentimeetrit maapinna alla ning mille otstarve on hävitada vastase elavjõudu või tehnikat.

Uus!!: Riigi Teataja ja Maamiin · Näe rohkem »

Maksu- ja Tolliamet

Eesti Maksu- ja Tolliamet on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses.

Uus!!: Riigi Teataja ja Maksu- ja Tolliamet · Näe rohkem »

Manifest kõigile Eestimaa rahvastele

Manifest Eestimaa rahvastele algses sõnastuses, nagu seda levitati enne 24. veebruari 1918. Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna ajalehes Teataja 25. veebruaril 1918. Eesti Maapäeva Vanematenõukogu koostatud ja 21.

Uus!!: Riigi Teataja ja Manifest kõigile Eestimaa rahvastele · Näe rohkem »

Margit Jõgeva

Margit Jõgeva (sündinud 16. detsembril 1963 Tartus) on eesti jurist, majandusteaduste magister, Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi liige, kohtunike koolitusnõukogu esimees.

Uus!!: Riigi Teataja ja Margit Jõgeva · Näe rohkem »

Mart Laar

Mart Laar (sündinud 22. aprillil 1960 Viljandis) on Eesti poliitik, ajaloolane ja kirjanik.

Uus!!: Riigi Teataja ja Mart Laar · Näe rohkem »

Martin Herem

Kindralmajor Martin Herem (sündinud 17. detsembril 1973 Tallinnas) on Eesti sõjaväelane, Kaitseväe peastaabi ülem.

Uus!!: Riigi Teataja ja Martin Herem · Näe rohkem »

Mäe tänav (Viljandi)

Hoone Mäe tänav 9 Mäe tänav on tänav Viljandi kesklinnas.

Uus!!: Riigi Teataja ja Mäe tänav (Viljandi) · Näe rohkem »

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus

"Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus" (kokkuleppeline lühend MSVS) on Eesti Vabariigi seadus, mis määrab kindlaks põhiseadusega füüsilisele ja juriidilisele isikule antud õiguse pöörduda ametiasutuste ja avaliku teenuse osutaja poole.

Uus!!: Riigi Teataja ja Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus · Näe rohkem »

Märts 2007

Märts 2007, kroonika.

Uus!!: Riigi Teataja ja Märts 2007 · Näe rohkem »

Märts 2015

Märts 2015, kroonika 2015.

Uus!!: Riigi Teataja ja Märts 2015 · Näe rohkem »

Metsamajand

Metsamajand on metsa majandav ettevõte.

Uus!!: Riigi Teataja ja Metsamajand · Näe rohkem »

Mohrenschildti suguvõsa vastastikuse abiandmise selts

Mohrenschildti suguvõsa vastastikuse abiandmise selts on aastal 1903 Tallinnas asutatud selts, mille eesmärgiks oli ühendada Mohrenschildti suguvõsa liikmeid, anda neile kombelist toetust ja rahalist abi.

Uus!!: Riigi Teataja ja Mohrenschildti suguvõsa vastastikuse abiandmise selts · Näe rohkem »

Munga tänav (Viljandi)

Elamu ja ehitusmälestis Munga ja Lossi tänava nurgal (Lossi tänav 11) Munga tänav on tänav Viljandi kesklinnas.

Uus!!: Riigi Teataja ja Munga tänav (Viljandi) · Näe rohkem »

Must-toonekurg

Must-toonekurg (Ciconia nigra) on toonekurglaste sugukonda toonekure perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Riigi Teataja ja Must-toonekurg · Näe rohkem »

Mustamäe linnaosa

Sõpruse puiestee Mustamäel Mustamäe linnaosa on halduslik linnaosa Tallinna edelaosas, mis piirneb läänes Haabersti, lõunas Nõmme ning idas ja põhjas Kristiine linnaosaga.

Uus!!: Riigi Teataja ja Mustamäe linnaosa · Näe rohkem »

Nõmme Kultuurikeskus

Nõmme Kultuurikeskus 2015. aastal Nõmme Kultuurikeskus on aastast 1945 Tallinnas Nõmmel tegutsev kultuuriasutus.

Uus!!: Riigi Teataja ja Nõmme Kultuurikeskus · Näe rohkem »

Nõmme linnaosa

Nõmme linnaosa on halduslik linnaosa Tallinna lõunaosas, mis piirneb läänes Harku valla, loodes Haabersti ning põhjas Mustamäe ja Kristiine linnaosaga.

Uus!!: Riigi Teataja ja Nõmme linnaosa · Näe rohkem »

Nõmmelõoke

Nõmmelõoke (Lullula arborea) on linnuliik värvuliste seltsist lõolaste sugukonnast. Tema levila ulatub üle kogu Lõuna- ja Kesk-Euroopa, põhja pool kuni Skandinaavia ja Briti saarte lõunaosani. Pikkus on 15 cm. Eestis hinnatakse nõmmelõokese pesitsusaegset arvukust 10 000 – 20 000 paarile. Nõmmelõoke on võetud Eestis kaitse alla. Nõmmelõokese munad.

Uus!!: Riigi Teataja ja Nõmmelõoke · Näe rohkem »

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus.

Uus!!: Riigi Teataja ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Näe rohkem »

Nikolai Kusmin

Nikolai Kusmin (ka Kuzmin; 3. august 1906 Riia – 11. detsember 1994 Tallinn) oli Eesti arhitekt.

Uus!!: Riigi Teataja ja Nikolai Kusmin · Näe rohkem »

NSV Liidu õhukaitseväed Eestis

NSV Liidu õhukaitseväed Eestis on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil asunud NSV Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud NSV Liidu õhukaitsevägede väeosadest.

Uus!!: Riigi Teataja ja NSV Liidu õhukaitseväed Eestis · Näe rohkem »

Ohvitseride teenistuskäigu seadlus

Ohvitseride teenistuskäigu seadlus (RT 1938, 100, 871) määras Eesti ohvitseride teenistuskäigu nii rahu kui ka sõja ajal.

Uus!!: Riigi Teataja ja Ohvitseride teenistuskäigu seadlus · Näe rohkem »

Oru tänav (Viljandi)

Oru tänav on tänav Viljandis Kesklinna linnaosas.

Uus!!: Riigi Teataja ja Oru tänav (Viljandi) · Näe rohkem »

Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest võeti vastu 20. augustil 1991.

Uus!!: Riigi Teataja ja Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest · Näe rohkem »

Ott Köstner

Erakonna Eestimaa Rohelised Tallinna piirkonna asutamiskoosolekul 2008. aastal. Ott Köstner (sündinud 9. novembril 1963) on eesti majandustegelane ja poliitik.

Uus!!: Riigi Teataja ja Ott Köstner · Näe rohkem »

Otto Tiefi valitsus

Otto Tiefi valitsus (18. september 1944 – 12. jaanuar 1953) oli Eesti Vabariigi 28.

Uus!!: Riigi Teataja ja Otto Tiefi valitsus · Näe rohkem »

Patendiamet

Patendiamet (rahvusvaheliselt Eesti Patendiamet) on Justiitsministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus tööstusomandi kaitseks ja sellest teavitamiseks.

Uus!!: Riigi Teataja ja Patendiamet · Näe rohkem »

Patendivolinik

Patendivolinik on tööstusomandi alal õigusteenuse osutaja.

Uus!!: Riigi Teataja ja Patendivolinik · Näe rohkem »

Püünismiin

Püünismiin (inglise keeles booby trap) on seadeldis või materjal, mis on kavandatud, valmistatud või kohandatud tapma või vigastama ning mis toimib ootamatult, kui isik puudutab näiliselt ohutut eset või läheneb sellele või teeb midagi ilmselgelt ohutut.

Uus!!: Riigi Teataja ja Püünismiin · Näe rohkem »

Peep Jahilo

Peep Jahilo (sündinud 24. septembril 1962) on Eesti diplomaat.

Uus!!: Riigi Teataja ja Peep Jahilo · Näe rohkem »

Pikk tänav (Viljandi)

Viljandi Jaani kirik Pikk tänav 6 Pikk tänav on tänav Viljandi kesklinnas.

Uus!!: Riigi Teataja ja Pikk tänav (Viljandi) · Näe rohkem »

Posti tänav (Viljandi)

Koidu tänav 5 Posti tänav on tänav Viljandi kesklinnas.

Uus!!: Riigi Teataja ja Posti tänav (Viljandi) · Näe rohkem »

Rahva Omakaitse

Rahva Omakaitse oli 1940.

Uus!!: Riigi Teataja ja Rahva Omakaitse · Näe rohkem »

Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks

Nimeline tunnistus rahvahääletamisele ilmumiseks 23., 24. ja 25. veebruaril 1936. Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks toimus Eestis 23., 24. ja 25. veebruaril 1936, saamaks rahvalt kui seadustega piiramata kõrgema võimu kandjalt volitus Riigivanemale kehtiva põhiseaduse muutmiseks Rahvuskogu kaudu.

Uus!!: Riigi Teataja ja Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks · Näe rohkem »

Raviasutiste ja laboratooriumide seadus

Raviasutiste ja laboratooriumide seadus kuulutati välja Vabariigi Presidendi poolt 7. detsembril 1939.

Uus!!: Riigi Teataja ja Raviasutiste ja laboratooriumide seadus · Näe rohkem »

Rein Luhaväli

Rein Luhaväli (sündinud 1. detsembril 1968 Sovetskis) on Eesti sõjaväelane.

Uus!!: Riigi Teataja ja Rein Luhaväli · Näe rohkem »

Riigi Trükikoda

Riigi Trükikoda oli trükikoda Tallinnas Kalamaja piirkonnashttp://web.archive.org/web/20141112101051/http://www.tallinn.ee/est/pohja/Kalamaja (vaadatud 10.11.2014).

Uus!!: Riigi Teataja ja Riigi Trükikoda · Näe rohkem »

RT

RT on lühend, mis võib tähendada.

Uus!!: Riigi Teataja ja RT · Näe rohkem »

Sadama malevkond

Sadama malevkonna lipp Sadama malevkond oli Kaitseliidu Tallinna maleva eksterritoriaalne allüksus.

Uus!!: Riigi Teataja ja Sadama malevkond · Näe rohkem »

Saviranna

Saviranna on küla Harju maakonnas Jõelähtme vallas.

Uus!!: Riigi Teataja ja Saviranna · Näe rohkem »

Seadusandlus

Seadusandlus on seaduste kehtestamise protsess.

Uus!!: Riigi Teataja ja Seadusandlus · Näe rohkem »

Seaduste Kogu

Seaduste Kogu (SK) oli Eesti seaduste kodifikatsioon, mida anti välja alates 1936.

Uus!!: Riigi Teataja ja Seaduste Kogu · Näe rohkem »

Sepa tänav (Viljandi)

Sepa tänav on tänav Viljandi vanalinnas.

Uus!!: Riigi Teataja ja Sepa tänav (Viljandi) · Näe rohkem »

Soopart

Soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta) on partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv veelind.

Uus!!: Riigi Teataja ja Soopart · Näe rohkem »

Suislepa vald (1935–1939)

Suislepa vald oli vald Viljandimaal aastail 1935–1939.

Uus!!: Riigi Teataja ja Suislepa vald (1935–1939) · Näe rohkem »

Tallinna linnavolinike loend (1921)

Valitud 26–27. veebruaril 1921, avaldatud Riigi Teatajas nr.

Uus!!: Riigi Teataja ja Tallinna linnavolinike loend (1921) · Näe rohkem »

Tallinna linnavolinike loend (1939)

15.

Uus!!: Riigi Teataja ja Tallinna linnavolinike loend (1939) · Näe rohkem »

Tallinna Pelgulinna Rahvamaja

Tallinna Pelgulinna Rahvamaja Tallinna Pelgulinna Rahvamaja on Tallinna Kultuuriameti hallatav asutus Põhja-Tallinna linnaosas Tallinnas aadressil Telliskivi 56.

Uus!!: Riigi Teataja ja Tallinna Pelgulinna Rahvamaja · Näe rohkem »

Tallinna tänav (Viljandi)

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia peahoone Tallinna tänav 16 Centrumi kaubanduskeskus ja hotell Tallinna tänav 24 Tallinna tänav on tänav Viljandis.

Uus!!: Riigi Teataja ja Tallinna tänav (Viljandi) · Näe rohkem »

Tallinna vallutamine (1944)

Tallinna pealetungioperatsioon (1944). Nõukogudeaegne kaart. Tallinna vallutamine oli Nõukogude vägede sõjaline operatsioon Teises maailmasõjas 1944.

Uus!!: Riigi Teataja ja Tallinna vallutamine (1944) · Näe rohkem »

Tartu tänav (Viljandi)

Viljandi hotellihoone Tartu tänav 11 Ehitismälestisest elamu Tartu tänav 19 Tartu tänav on tänav Viljandis, mis viib südalinnast linna piirile, kus muutub Tartu-Viljandi maanteeks.

Uus!!: Riigi Teataja ja Tartu tänav (Viljandi) · Näe rohkem »

Töötasu

Töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest ja milles lepingu pooled on kokku leppinud.

Uus!!: Riigi Teataja ja Töötasu · Näe rohkem »

Tõnis Arro

Tõnis Arro (2014) Tõnis Arro (sündinud 10. mail 1960 Tartus) on eesti ettevõtja, konsultant ja tõlkija.

Uus!!: Riigi Teataja ja Tõnis Arro · Näe rohkem »

Tõnis Lukas

Tõnis Lukas (sündinud 5. juunil 1962 Tallinnas) on Eesti ajaloolane ja poliitik.

Uus!!: Riigi Teataja ja Tõnis Lukas · Näe rohkem »

Teadmata kadunud isik

Teadmata kadunud isik on juriidiline termin, mida kasutatakse inimese kohta, kelle elusoleku või surma ja/või asukoha kohta puudub tõepärane teave.

Uus!!: Riigi Teataja ja Teadmata kadunud isik · Näe rohkem »

Toomas Hiio

Toomas Hiio 2011. aastal Toomas Hiio (sündinud 1. juunil 1965) on Eesti ajaloolane.

Uus!!: Riigi Teataja ja Toomas Hiio · Näe rohkem »

Tuumarelvade leviku tõkestamise leping

Tuumarelvade leviku tõkestamise leping (NPT) on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on hoida ära tuumarelvade ja tuumarelvade valmistamise tehnoloogia levikut, edendada tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise alast koostööd ning soodustada desarmeerimist.

Uus!!: Riigi Teataja ja Tuumarelvade leviku tõkestamise leping · Näe rohkem »

Vabariigi Valitsuse korraldus

Vabariigi Valitsuse korraldus on Vabariigi Valitsuse õigusakti liik.

Uus!!: Riigi Teataja ja Vabariigi Valitsuse korraldus · Näe rohkem »

Vabariigi Valitsuse määrus

Vabariigi Valitsuse määrus on Vabariigi Valitsuse õigusakti liik.

Uus!!: Riigi Teataja ja Vabariigi Valitsuse määrus · Näe rohkem »

Vastupanuvõitluse päev

Vabariigi Presidendi käskkiri Nr 1 Otto Tiefi valitsuse ametisse nimetamisest. Riigi Teataja, 20. september 1944. Vastupanuvõitluse päev, ka Otto Tiefi valitsuse päev, on riiklik tähtpäev, mida tähistatakse 22. septembril.

Uus!!: Riigi Teataja ja Vastupanuvõitluse päev · Näe rohkem »

Väike-Turu tänav (Viljandi)

Väike-Turu tänav on tänav Viljandi kesklinnas.

Uus!!: Riigi Teataja ja Väike-Turu tänav (Viljandi) · Näe rohkem »

Välisluureamet

Välisluureamet (kuni 2017. aasta juulini Teabeamet) on Eesti Vabariigi välisluureamet, mis tegeleb teabe kogumise, eritlemise ja edastamisega Eesti Vabariigi Presidendile, Eesti Vabariigi peaministrile, kaitseväe juhatajale, Eesti Vabariigi siseministrile, Eesti Vabariigi välisministrile ja Eesti Vabariigi kaitseministrile.

Uus!!: Riigi Teataja ja Välisluureamet · Näe rohkem »

Veeloomade asustamine

Veeloomade laskmine veekogusse Veeloomade asustamine (inglise stocking või restocking) on tegevus, mille käigus kasvatatakse noorloomi väljaspool looduslikku keskkonda ja siis lastakse looduslikku veekogusse.

Uus!!: Riigi Teataja ja Veeloomade asustamine · Näe rohkem »

Veiko-Vello Palm

Kolonel Veiko-Vello Palm (sündinud 29. mail 1971) on Eesti sõjaväelane, alates 2015.

Uus!!: Riigi Teataja ja Veiko-Vello Palm · Näe rohkem »

VI Riigikogu

VI Riigikoguks on pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist nimetatud 1938.

Uus!!: Riigi Teataja ja VI Riigikogu · Näe rohkem »

Viru Vangla

Viru Vangla on vangla Jõhvis.

Uus!!: Riigi Teataja ja Viru Vangla · Näe rohkem »

Vladimir Iljaševitš

Vladimir Nikolajevitš Iljaševitš (ka Illjaševitš; vene keeles Владимир Николаевич Илляшевич; sündinud 18. veebruaril 1954 Tallinnas) on Eestis tegutsev eesti-ukraina-poola päritolu ajakirjanik ja kirjanik.

Uus!!: Riigi Teataja ja Vladimir Iljaševitš · Näe rohkem »

1937

1937.

Uus!!: Riigi Teataja ja 1937 · Näe rohkem »

1938. aasta Eesti presidendivalimised

Vabariigi Presidendi valimised toimusid 24. aprillil 1938.

Uus!!: Riigi Teataja ja 1938. aasta Eesti presidendivalimised · Näe rohkem »

2. Diviis

2.

Uus!!: Riigi Teataja ja 2. Diviis · Näe rohkem »

3. Diviis

3.

Uus!!: Riigi Teataja ja 3. Diviis · Näe rohkem »

3. september

3.

Uus!!: Riigi Teataja ja 3. september · Näe rohkem »

4. Diviis

4.

Uus!!: Riigi Teataja ja 4. Diviis · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Riigi Teataja Lisa, Riigiteataja.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »