Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Riiklik julgeolek

Index Riiklik julgeolek

Riiklik julgeolek on riigi ja selle rahva võime kaitsta enda sisemisi väärtusi ja eesmärke väliste ohtude eest.

56 suhted: Alexander von Benckendorff, Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium, Echelon, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, Eesti NSV Siseministeerium, Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seadus, FSB, Georgi Malenkov, Gestapo, Hispaania kodusõda, KGB, Konstitutsioonikaitse Büroo, Kosmosepõhine Infrapunasüsteem, Luureühendus, Mereväe Kriminaaluurimisteenistus, Moskva Tšekaa, Naftariik, Nikolai I, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee, NSV Liidu piirivalve Eestis, NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimeeste loend, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus, NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus, NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, Ohranka, Pagari tänav, Pavel Sudoplatov, Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga, Politseiamet, Rahvuslik julgeolek, Rahvusvaheline julgeolek, Riigi Julgeoleku Peaamet, Riigikogu riigikaitsekomisjon, Sandarmi Üksikkorpus, Sõjanduse mõisteid, Siseministeerium (üldmõiste), SMERŠ, Stasi, Tšekaa, Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond, ..., Vastuluure, Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus, Veneetsia vabariik, Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang, Viktor Abakumov, Vladimir Putin. Laienda indeks (6 rohkem) »

Alexander von Benckendorff

Krahv Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph von Benckendorff (venepäraselt Александр Христофорович Бенкендорф; 4. juuli (vkj 23. juuni) 1781 Tallinn – 23. september (vkj. 11. september) 1844 Peterburi Eestimaa kubermang) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigitegelane.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Alexander von Benckendorff · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium

thumb Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium (inglise keeles Department of Homeland Security) on USA ministeerium, mille ülesandeks on USA riikliku julgeoleku tagamine.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium · Näe rohkem »

Echelon

Echelon on Ameerika Ühendriikide sideluureametkonna NSA poolt koostöös Suurbritannia Government Communications Head Quarters (GCHQ), Kanada Communications Security Establishment (CSE), Austraalia Australian Defense Security Directorate (DSD) ja Uus-Meremaa General Communications Security Bureau (GCSB) poolt ülalpeetav ja kasutatav tehnilise luure süsteem.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Echelon · Näe rohkem »

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee (vene keeles Комитет Государственной Безопасности Эстонской ССР, lühend КГБ ЭССР) oli Eesti NSV-s aastail 1978–1991 tegutsenud NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee struktuuriüksus, mis oma tegevuses allus NLKP KK Poliitbüroole ja mille ülesanne oli riikliku julgeoleku tagamine ning elanikkonna poliitilise lojaalsuse järele valvamine.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee · Näe rohkem »

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused olid Eesti trerritooriumil asunud ja tegutsenud NSV Liidu ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee riikliku julgeoleku struktuuriüksused aastatel 1940–1941 ja 1944–1991.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused · Näe rohkem »

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, lühend Eesti NSV RJM (vene keeles Министерство государственной безопасности ЭССР, lühend МГБ Эстонской ССР) oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi struktuuriüksus ning kontrolli- ja repressiivorgan aastatel 1946–1954.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Näe rohkem »

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ehk lühendatult Eesti NSV RJRK (venekeelne lühend НКГБ Эстонской ССР) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku süsteemis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi (Narodnõi komissariat vnutrennihh del) struktuuriüksus aastatel 1941 ja 1943–1946, mille ülesandeks oli Eesti territooriumil Nõukogude Liidus valitseva kommunistliku partei juhtkonna ning ühiskondliku korra poliitiliste vastaste jälgimine, represseerimine.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · Näe rohkem »

Eesti NSV Siseministeerium

Eesti NSV Siseministeerium oli Eesti NSV sisejulgeoleku tagamise keskasutus aastatel 1946–1991.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Eesti NSV Siseministeerium · Näe rohkem »

Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seadus

Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute avalikustamise seadus võeti vastu 6. veebruaril 1995.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seadus · Näe rohkem »

FSB

FSB ehk Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus (vene keeles Федеральная служба безопасности Российской Федерации; lühend ФСБ) on Venemaa vastuluureamet, mille ülesanne tagada Venemaa Föderatsiooni riiklik julgeolek ja põhiseadusliku korra kaitse.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja FSB · Näe rohkem »

Georgi Malenkov

Georgi Malenkov Georgi Malenkov (vene Георгий Максимилианович Маленков; 8. jaanuar 1902 (vkj 26. detsember 1901) Orenburg – 14. jaanuar 1988 Moskva) oli Nõukogude Liidu poliitik, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees aastail 1953–1955.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Georgi Malenkov · Näe rohkem »

Gestapo

Gestapo juht (1933–1934) Rudolf Diels Gestapo juht (1934–1942) Reinhard Heydrich Gestapo juht (1942–1945) Heinrich Müller Gestapo (lühend saksakeelsest nimetusest Geheime Staatspolizei, Riiklik Salapolitsei) oli Suursaksa Riigi Julgeoleku Peaameti riigisisene poliitiline politsei aastatel 1933–1945.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Gestapo · Näe rohkem »

Hispaania kodusõda

Hispaania kodusõda oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt Teises Hispaania Vabariigis parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Hispaania kodusõda · Näe rohkem »

KGB

KGB peamaja Lubjankal Moskvas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB (vene Кoмитет государственной безопасности, lühend КГБ CCCP) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku, sisejulgeoleku ja välisteabehanke ametkond, mis tegutses ajavahemikus 5. juulist 1978 kuni 6. novembrini 1991.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja KGB · Näe rohkem »

Konstitutsioonikaitse Büroo

Konstitutsioonikaitse Büroo (läti keeles Satversmes aizsardzības birojs; lühend SAB) on Läti Vabariigi luure- ja vastuluure, salastatud informatsiooni kaitsmise ning rahvusvaheliste organisatsioonidega infovahetuse kontrolli teostav asutus.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Konstitutsioonikaitse Büroo · Näe rohkem »

Kosmosepõhine Infrapunasüsteem

SBIRS arhitektuur: Geosünkroonsel, Molniya ja Maa-lähedasel orbiidil olevad komponendid Kosmosepõhine Infrapunasüsteem ehk Space-Based Infrared System (SBIRS) on USA õhujõudude hallatav militaarne kosmoseprogramm, mille eesmärk on suurendada Ameerika Ühendriikide võimekust ballistiliste rakettide avastamisel, tõrjumisel ja lahinguruumi iseloomustamisel.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Kosmosepõhine Infrapunasüsteem · Näe rohkem »

Luureühendus

Luureühendus (vene keeles Разведсообщество) on riigi juhtkonda ja juhtimisorganeid otsuste vastuvõtmiseks välisteabega varustav ning siseriikliku julgeoleku kindlustamise eest vastutavate ametkondade ja institutsioonide üksteist täiendav kooslus, mida ühendab ühine eesmärk – riiklik julgeolek.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Luureühendus · Näe rohkem »

Mereväe Kriminaaluurimisteenistus

Mereväe kriminaaluurimisteenistus (inglise: Naval Criminal Investigative Service, lühend NCIS) on föderaalne uurimisbüroo, mis allub USA Mereväeministeeriumile ja mille peamiseks ülesandeks on USA mereväe ja merejalaväe poolt või nende vastu toimepandud kuritegude uurimine.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Mereväe Kriminaaluurimisteenistus · Näe rohkem »

Moskva Tšekaa

Moskva Tšekaa ehk Kontrrevolutsiooni ja sabotaaži vastu võitlemise Moskva erakorraline komisjon (vene keeles Чрезвычайная Комиссия по борьбе с контррево­люцией и спекуляцией при Москвском Совете Рабочих и Красноармейских Депутатов, МЧК) oli Nõukogude Venemaa riikliku julgeoleku tagamiseks ja nõukogude võimu poliitiliste vastaste suhtes Venemaa sotsiaaldemokraatliku (bolševike) partei teostatud punaterrori elluviimise peamine vahend aastatel 1918–1922.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Moskva Tšekaa · Näe rohkem »

Naftariik

Naftariik on riik, kes omab suuri naftamaardlaid ning teenib suurt tulu nafta tootmise ja müügiga.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Naftariik · Näe rohkem »

Nikolai I

thumb Nikolai I (vene keeles Николай I ja Николай Павлович Романов; 6. juuli (vkj 25. juuni) 1796 – 2. märts (18. veebruar) 1855) oli Venemaa keiser 1825–1855, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Nikolai I · Näe rohkem »

NSV Liidu Ministrite Nõukogu

NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu · Näe rohkem »

NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee

NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee (vene keeles КГБ при СМ СССР) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja teabehanke ametkond ajavahemikul 15. märtsist 1954 – 5. juulini 1978.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee · Näe rohkem »

NSV Liidu piirivalve Eestis

Endine Nõukogude Liidu piirivalve vaatlustorn Uitru säärel Hara 10. piirivalvekordonis NSV Liidu piirivalve Eestis on ülevaade Eesti territooriumil aastatel 1940–1941 ja 1944–1991 asunud ning tegutsenud NSV Liidu riigipiiri valvamisega tegelenud NSV Liidu piirivalve organisatsioonist ja tegevusest.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja NSV Liidu piirivalve Eestis · Näe rohkem »

NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus

NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus (vene keeles Объединенное государственное политическое управление (ОГПУ) при СНК СССР) oli NSV Liidu sise- ja riikliku julgeoleku ametkond aastail 1923–1934.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus · Näe rohkem »

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimeeste loend

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimeeste loend on NSV Liidu riikliku julgeolekuasutuste NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee juhtide (esimeeste) ja nende asetäitjate loetelu.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimeeste loend · Näe rohkem »

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas (Pea)valitsus oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee NSV Liidu relvajõududes ja sõjaväestatud asutustes vastuluurega tegelenud keskasutus.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus · Näe rohkem »

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee vastuluure keskasutus, mille ülesandeks oli NSV Liidu riikliku julgeoleku vastu suunatud luuretegevuse tõkestamine ja ennetamine.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus · Näe rohkem »

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus, oli NSV Liidu riikliku julgeolekuorgani NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee poliitilise politsei keskasutus, mille ülesandeks oli "võitlus ideoloogilise diversiooniga", poliitiliste teisitimõtlejatega ja usuorganisatsioonide kontroll, aastatel 1967–1991.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus · Näe rohkem »

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium (vene keeles Министерство государственной безопасности СССР, МГБ; ka MGB) oli NSV Liidu riikliku julgeoleku ametkond aastatel 1946–1953.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Näe rohkem »

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat või NKGB (Народный Комиссариат Государственной Безопасности СССР (НКГБ)) oli Nõukogude Liidu sisejulgeoleku süsteemis aastatel 1941 ja 1943–1946 riikliku julgeoleku eest vastutanud ametkond, mille ülesandeks oli Nõukogude Liidus valitseva Kommunistliku Partei juhtkonna, eriti Jossif Stalini poliitiliste vastaste ja tema poolt kehtestatud riigikorra vastaste jälgimine, represseerimine ja hävitamine.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · Näe rohkem »

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus · Näe rohkem »

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus (NSVL SaRK (NKVD) Riikliku Julgeoleku Peavalitsus, vene: Glavnoe Upravlenie Gosudarstvennoi Bezopasnosti – GUGB) oli aastail 1934 kuni 1941 NSV Liidu riikliku julgeolekut tagav siseriikliku ja välisluurega tegelenud asutus.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus · Näe rohkem »

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутренних дел СССР), lühend SARK (vene keeles НКВД, NKVD), oli NSV Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat · Näe rohkem »

Ohranka

Peterburi kaitsejaoskonna ülem Aleksandr Gerassimov, jaoskonna osakonnaülemate ja uurijatega 1905. aastal Ohranka, ametliku nimetusega Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangu ühiskondliku korra ja rahu kaitsejaoskond (vene keeles отделение по охране общественной безопасности и порядка, охранное отделение) olid Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangu poliitilise politsei Politseidepartemangu eriosakonna piirkondlikud jälitusasutused aastatel 1882–1917.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Ohranka · Näe rohkem »

Pagari tänav

thumb Pagari tänav asub Tallinna vanalinnas Pika tänava ja Laia tänava vahel.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Pagari tänav · Näe rohkem »

Pavel Sudoplatov

Pavel Sudoplatov (vene keeles Павел Анатольевич Судоплатов; 7. juuli 1907 Melitopol, Ukraina Venemaa keisririik – 24. september 1996 Moskva) oli Nõukogude Liidu luuraja, sõjaväelane (kindralleitnant), riikliku julgeoleku ametnik ja nõukogude luurediversiooniüksuste juht Teise maailmasõja ajal ja ka pärast sõda.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Pavel Sudoplatov · Näe rohkem »

Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga

Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga (vene keeles Чрезвычайная Комиссия по борьбе с контррево­люцией и спекуляцией при Петроградском Совете Рабочих и Красноармейских Депутатов) oli Nõukogude Venemaal Petrogradis Petrogradi Nõukogu juurde 10. märtsil 1918 loodud Nõukogude Venemaa salapolitsei – punaterrori elluviimise peamine vahend aastatel 1918–1922.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga · Näe rohkem »

Politseiamet

Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiamet oli aastatel 1991–2009 Eesti politsei keskasutus.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Politseiamet · Näe rohkem »

Rahvuslik julgeolek

Rahvuslik julgeolek on kontseptsioon, millega riik peaks suutma tagada oma iseseisvuse ja terviklikkuse.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Rahvuslik julgeolek · Näe rohkem »

Rahvusvaheline julgeolek

Rahvusvaheline julgeolek koosneb riikide valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, poolt võetavatest meetmetest ühise ellujäämise ja julgeoleku tagamiseks.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Rahvusvaheline julgeolek · Näe rohkem »

Riigi Julgeoleku Peaamet

Riigi Julgeoleku Peaamet saksa keeles Reichssicherheitshauptamt, RSHA oli Saksamaa Kolmanda Riigi riikliku julgeoleku asutus aastatel 1939–1945.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Riigi Julgeoleku Peaamet · Näe rohkem »

Riigikogu riigikaitsekomisjon

Riigikogu riigikaitsekomisjon on Riigikogu alatine komisjon, mis "tegeleb riigi julgeolekut ja kaitset reguleerivate eelnõudega, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva võimu teostamist ning osaleb riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisel.", Riigikogu (vaadatud 21.05.2017).

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Riigikogu riigikaitsekomisjon · Näe rohkem »

Sandarmi Üksikkorpus

Sandarmikorpus (vene Отдельный корпус жандармов), alates 1875.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Sandarmi Üksikkorpus · Näe rohkem »

Sõjanduse mõisteid

Siin on loetletud sõjanduse mõisteid. Sõdu on loetletud sõdade loendis, lahinguid lahingute loendis, dessante dessantide loendis, sõjaväelasi sõjaväelaste loendis, soomustehnikat soomustehnika loendis ja tulirelvi tulirelvade loendis.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Sõjanduse mõisteid · Näe rohkem »

Siseministeerium (üldmõiste)

Siseministeerium on riigi täitevvõimu ja haldussüsteemi keskasutus, mis traditsiooniliselt korraldab ja koordineerib korrakaitse, riikliku julgeoleku ja siseriikliku turvalisuse, isikute põhiõiguste kaitse, piirkondlike haldusorganite, riigipiiri valvamise, kinnipidamisasutuste, pääste- ja tuletõrjealast tööd.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Siseministeerium (üldmõiste) · Näe rohkem »

SMERŠ

SMERŠ, ametlik nimetus Vastuluure Peavalitsus SMERŠ (vene keeles СМЕРШ (akronüüm СМЕРть Шпионам, Surm spioonidele) oli Nõukogude Liidu sõjaväe, sõjalaevastiku ja sõjaväestatud asutuste ja organisatsioonide vastuluureorganisatsioonide ühisnimetus, aastatel 1943–1953. Nõukogude Liidu Relvajõudude, piirivalve-, sisevägede, miilitsa ja sõjaväestatud organisatsioonide vastuluurealase järelevalvega tegelesid järgmised organisatsioonid.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja SMERŠ · Näe rohkem »

Stasi

Stasi embleem Stasi (lühend saksakeelsest ametlikust nimest Ministerium für Staatssicherheit 'Riikliku Julgeoleku Ministeerium') oli aastatel 1950–1990 Saksa DV riiklik julgeolekuteenistus ning riigi kommunistlikule juhtkonnale ja riigikorrale lojaalsuse järelevalvet teostanud poliitiline politsei.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Stasi · Näe rohkem »

Tšekaa

Tšekaa (vene keeles чрезвычайная комиссия, lühend ЧК) ehk Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kontrrevolutsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon (vene keeles Всероссийская чрезвычайная комиссия по борьбе с контрреволюцией и саботажем при Совете народных комиссаров РСФСР, lühend ВЧК СНК РСФСР ehk ВЧК) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Vene SFNV riikliku julgeoleku asutuste üldnimetus aastail 1917–1922.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Tšekaa · Näe rohkem »

Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond

Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond (vene keeles Третье отделение Собственной Его Императорского Величества канцелярии) oli Venemaa keisririigi riikliku julgeoleku ametkond aastatel 1826–1880, mis tegeles eelkõige poliitiliste ja usuliste teisitimõtlejate jälitamisega.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond · Näe rohkem »

Vastuluure

Vastuluure (siseluure) ülesanne on riigi poolt riigisaladuseks kuulutatud teabe kaitsmine ja kaitstavale teabele ebaseadusliku ligipääsu (inim- ja tehnilise luure) takistamine.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Vastuluure · Näe rohkem »

Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus

Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus (vene keeles Государственное политическое управление при НКВД РСФСР, ГПУ при НКВД РСФСР) oli Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogule allunud sisejulgeoleku ja riikliku julgeoleku tagamise ametkond aastatel 1922–1923.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus · Näe rohkem »

Veneetsia vabariik

Veneetsia vabariik (ka Veneetsia vabariik; itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Veneetsia vabariik · Näe rohkem »

Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang

Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang oli aastail 1880–1917 Venemaa Keisririigi Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi sisejulgeolekut taganud asutus, mille likvideeris 1917.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang · Näe rohkem »

Viktor Abakumov

Viktor Semjonovitš Abakumov (Виктор Семёнович Абакумов; 24. aprill 1908 – 19. detsember 1954 Leningrad) oli Nõukogude Liidu riigitegelane ja riikliku julgeolekuasutuste ametnik.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Viktor Abakumov · Näe rohkem »

Vladimir Putin

Putini allkiri Vladimir Vladimirovitš Putin (Владимир Владимирович Путин; sündinud 7. oktoobril 1952 Leningradis (nüüd Peterburi) on Venemaa poliitik. Putin on Venemaa president neljandat ametiaega (president aastatel 2000–2008, 2012–). Putin on endine NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimese peavalitsuse välisluure ohvitser (alampolkovnik). Vladimir Putin oli 8. maist 2008 kuni 7. maini 2012 Venemaa peaminister. 2012. aasta 4. märtsi presidendivalimised võitis Putin I voorus ning 7. märtsil 2012 kuulutas VF Keskvalimiskomisjon Putini valituks Venemaa Föderatsiooni presidendi ametikohale, seekord kuueks aastaks. Ta astus ametisse sama aasta 7. mail. 7. maist 2000 kuni 7. maini 2008 oli Vladimir Putin kaks ametiaega Venemaa president. Tema teine ametiaeg algas 2004. Ta oli ühtlasi Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude ülemjuhataja ja Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu esimees. 2007. aasta Riigiduuma valimistel juhtis Putin Ühtse Venemaa nimekirja (olemata partei liige) ning oli partei föderaalnimekirjas ainukesena. Partei 8. kongressil nõustus ta olema partei valimisnimekirja eesotsas ning teatas, et on pärast presidendivolituste lõppu nõus saama Venemaa valitsusjuhiks. 2008. aasta presidendivalimistel toetas ta Dmitri Medvedevi kandidatuuri. Alates 8. augustist 1999 kuni 7. maini 2000 oli ta Venemaa peaminister ning pärast president Boriss Jeltsini tagasiastumist 31. detsembrist 1999 kuni 7. maini 2000 oli ta presidendi kohusetäitja. Leningradi ülikoolis õppides astus ta NLKP-sse ning jäi selle liikmeks kuni partei keelustamiseni augustis 1991. Formaalselt ta parteist välja ei astunud. Kuigi ta oli üks partei Ühtne Venemaa algatajatest ning 2007. aasta sügisel pakuti talle selle juhi kohta, ei soovinud ta sinna astuda, põhjendades seda sooviga jääda parteituks nagu enamik venemaalasi. Ühtse Venemaa 9. kongressil võttis ta 15. aprillil 2008 siiski vastu ettepaneku asuda pärast presidendivolituste lõppemist partei etteotsa. Seekord viitas ta presidendi ametikoha ja parteisse kuulumise kokkusobimatusele. Ta on olnud KGB teenistuses Saksa DV-s, hiljem (Anatoli Sobtšaki ajal) Peterburi aselinnapea 1990ndate alguses ja Föderaalse Julgeolekuteenistuse juht 1998–1999. Septembris 1999 määras president Jeltsin ta peaministriks. Teise Tšetšeenia sõja tõttu sai ta populaarseks ning võitis 2000. aasta presidendivalimised 52-protsendilise toetusega. 2008. aastal oli ta Venemaa kõige populaarsem poliitik. Putini valitsemise ajal jätkus Venemaa majanduse areng pärast 1998. aasta rahanduskriisi. Sisemajanduse kogutoodang, tööstus- ja põllumajandustoodang, tarbimislaenude maht jt majandusnäitajad kasvasid. Viidi ellu hulk suuri reforme pensionide, panganduse, maksude ja muudes valdkondades. Vladimir Putini valitsemise ajal on täheldatud probleeme demokraatia, ajakirjandusvabaduse, inimõiguste ja korruptsiooniga. Mitmed Jeltsini-aegsed oligarhid, sealhulgas Boriss Berezovski ja Mihhail Hodorkovski, on antud korruptsioonisüüdistusega kohtu alla ning kas eksiili läinud või vangistatud, osa nende omaduses olnud meediast on läinud riigi kontrolli alla. Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud Ühtne Venemaa on saavutanud parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil Riigiduumat kontrollida. Putini välispoliitika on olnud jäigem kui Jeltsini oma. Ta toetas 2001. aasta Afganistani sõda, kuid oli väga kriitiline 2003. aasta Iraagi sõja suhtes ning USA plaani suhtes paigutada tuumarakette Ida-Euroopasse. Putin on püüdnud suurendada Venemaa mõju maailma maagaasi- ja naftaturule. Koos endise Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderiga on ta häälekalt toetanud Põhja-Euroopa gaasijuhtme projekti.

Uus!!: Riiklik julgeolek ja Vladimir Putin · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »