74 suhted: Aleh Vasilkoŭski, Aleksander III, Aleksandr Menšikov, Amandus Adamson, Anna Leopoldovna, Boržomm, Dünastiate loend, Edinburghi hertsoginna, Eesti valitsejad, Elisabet, Fjodor I, Fjodor III, Haapsalu kuursaal, Hemofiilia, Holstein-Gottorp, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia, Ivan Julm, Ivan Sussanin (ooper), Jaak Jõekallas, Jänesesaar, Katarid, Katariina I, Kormlenije, Kostroma, Kruununhaka, Kuradisild, Kuramaa hertsog, Laada tänav, Maria vald, Märtsirevolutsioon, Michael von Taube, Mihhail I Fjodorovitš, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Narva ajalugu, Nikolai II, Nikolai Mihhailovitš, Paul I, Püha Aleksander Nevski orden, Peeter I, Peeter II, Peterburi, Pjotr Aleksejevitš Romanov, Preisi kuningriik, Prikaas, Promenaadi tänav (Haapsalu), Puškin, Roman Ungern von Sternberg, Romanov, Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument, ..., Romanovite dünastia 300. aastapäev, Rudolf Schiller, Sõjaväeringkond, Segaduste aeg, Surnud 13. juulil, Udellide Peavalitsus, Valatud Vere Päästja kirik, Vassili IV, Vene kuritegevuse ajalugu, Venemaa, Venemaa ajalugu, Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium, Venemaa Keisririik, Venemaa riigipeade loend, VIP, Vladimir Aleksandrovitš, Vladimir Džunkovski, Werner Zoege von Manteuffel, 12. juuli, 13. juuli, 1613, 17. sajand, 20. sajand, 3. märts. Laienda indeks (24 rohkem) »
Aleh Vasilkoŭski
Aleh Pjatrovič Vasilkoŭski, ehk Oleg Petrovitš Vassilkovski (valgevene keeles Але́г Пятровіч Васількоўскі, vene keeles Оле́г Петро́вич Василько́вский; 28. oktoober 1879 Vitebski kubermang – 12. jaanuar 1944, Tomsk) oli valgevene päritolu Venemaa Keisririigi kindralleitnant.
Uus!!: Romanovid ja Aleh Vasilkoŭski · Näe rohkem »
Aleksander III
Aleksander III, Ivan Kramskoi portree Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894, pärines Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Uus!!: Romanovid ja Aleksander III · Näe rohkem »
Aleksandr Menšikov
Aleksandr Danilovitš Menšikov, 1716–1720 Aleksandr Danilovitš MenšikovLe prince Kouchimen, histoire Tartare, et Dom Alvar del Sol, histoire Napolitaine (vene keeles Александр Данилович Меншиков; 16. november (6. november vkj) 1673 Moskva – 23. november (12. november vkj) 1729 Berjozov, Handi-Mansimaa) oli Moskoovia tsaaririigi ja Venemaa keisririigi sõjaväelane, riigimees, vürst ja kindralfeldmarssal (1709).
Uus!!: Romanovid ja Aleksandr Menšikov · Näe rohkem »
Amandus Adamson
Amandus Heinrich Adamson (12. november 1855 Uuga-Rätsepa talu, Pakri poolsaar – 26. juuni 1929 Paldiski) oli eesti skulptor, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid.
Uus!!: Romanovid ja Amandus Adamson · Näe rohkem »
Anna Leopoldovna
Suurvürstinna Anna Leopoldovna''19. sajandi alguse õlimaal, tundmatu autor'' Anna Leopoldovna (sünninimi Elisabeth Katharina Christine; 18. detsember (vkj 7. detsember) 1718 Rostock – 18. märts (vkj 7. märts) 1746 Holmogorõ) oli Mecklenburg-Schwerini printsess, Venemaa valitseva Romanovite perekonna liige ja aastatel 1740–1741 Venemaa Keisririigi regent oma alaealise poja Ivan VI valitsusajal.
Uus!!: Romanovid ja Anna Leopoldovna · Näe rohkem »
Boržomm
Boržomm (kaubamärk Borjomi; gruusia keeles ბორჯომი) on looduslikult karboniseeritud mineraalvesi Bordžomi oru allikatest Kesk-Gruusias. Sealsed arteesia kaevu tüüpi allikad saavad oma vee liustikelt, mis katavad Bakuriani mägesid 2300 meetri kõrgusel.
Uus!!: Romanovid ja Boržomm · Näe rohkem »
Dünastiate loend
Siin on loetletud dünastiaid.
Uus!!: Romanovid ja Dünastiate loend · Näe rohkem »
Edinburghi hertsoginna
Camilla vapp Edinburghi hertsoginna on Ühendkuningriigi aadli viisakustiitel, mida kannab Edinburghi hertsogi naine.
Uus!!: Romanovid ja Edinburghi hertsoginna · Näe rohkem »
Eesti valitsejad
See lehekülg koondab teabe Eesti riigi, samuti Eesti ala või selle osi võimu all hoidnud riikide või riigitaoliste moodustiste monarhidest ja riigipeadest, samuti Eesti alale määratud asevalitsejatest ning Eesti riigipea staatusele pretendeerinud või pretendeerivatest isikutest.
Uus!!: Romanovid ja Eesti valitsejad · Näe rohkem »
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.
Uus!!: Romanovid ja Elisabet · Näe rohkem »
Fjodor I
Fjodor I Fjodor I (vene Фёдор I Иоаннович; 31. mai 1557 – 6. jaanuar 1598) oli Vene tsaar aastatel 1584–1598, viimane tsaar Rjurikovitšite dünastiast.
Uus!!: Romanovid ja Fjodor I · Näe rohkem »
Fjodor III
Vene tsaar Fjodor III Fjodor III (9. juuni (vkj 30. mai) 1661 – 7. mai (vkj 27. aprill) 1682) oli Vene tsaaririigi tsaar aastatel 1676–1682.
Uus!!: Romanovid ja Fjodor III · Näe rohkem »
Haapsalu kuursaal
Haapsalu kuursaal on historitsistlikus stiilis puitehitis, mis asub Haapsalu rannas aadressil Promenaadi tänav 1.
Uus!!: Romanovid ja Haapsalu kuursaal · Näe rohkem »
Hemofiilia
Hemofiilia ehk veritsustõbi (ladina keeles haemophilia) on ühe või mitme hüübimisfaktori kaasasündinud vaegusel või hüpofunktsioonil põhinev pärilik veritsushaiguste rühm.
Uus!!: Romanovid ja Hemofiilia · Näe rohkem »
Holstein-Gottorp
Holstein-Gottorp või Schleswig-Holstein-Gottorp on historiograafiline nimi, samuti kaasaegne lühinimi Schleswigi ja Holsteini hertsogkondade osadele (tuntud ka kui Hertsoglik Holstein), mida valitsesid Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsogid.
Uus!!: Romanovid ja Holstein-Gottorp · Näe rohkem »
Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia
Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad 1761–1917.
Uus!!: Romanovid ja Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia · Näe rohkem »
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Uus!!: Romanovid ja Ivan Julm · Näe rohkem »
Ivan Sussanin (ooper)
Ooperilaulja Fjodor Šaljapin Ivan Sussaninina 1900. aastatel "Ivan Sussanin" ehk "Elu tsaari eest" (vene keeles "Иван Сусанин" ehk "Жизнь за царя") on Mihhail Glinka ooper Venemaa rahvuskangelasest Ivan Sussaninist.
Uus!!: Romanovid ja Ivan Sussanin (ooper) · Näe rohkem »
Jaak Jõekallas
Jaak Jõekallas esitleb oma raamatut "Unustamatu Miliza Korjus" Viru Keskuse Rahva Raamatu poes 27. jaanuaril 2013 Jaak Jõekallas (sündinud 4. mail 1969) on eesti ooperilaulja (tenor).
Uus!!: Romanovid ja Jaak Jõekallas · Näe rohkem »
Jänesesaar
Jänesesaar (vene keeles Заячий остров) on saar Neeva jõe suudmes Peterburi linnas, Venemaa Föderatsioonis.
Uus!!: Romanovid ja Jänesesaar · Näe rohkem »
Katarid
Katarite väljaajamine Carcasonne'ist 1209. aastal. Grandes Chroniques de France Katarid olid 10.–11. sajandil Lõuna-Prantsusmaal tekkinud ning katoliku kiriku poolt ketserlikuks kuulutatud usulise liikumise katarluse pooldajad.
Uus!!: Romanovid ja Katarid · Näe rohkem »
Katariina I
Katariina I Katariina I (15. aprill (vana kalendri järgi 5. aprill) 1684 – 17. mai (vkj 6. mai) 1727) oli Venemaa Keisririigi keisrinna aastatel 1725–1727, kes abielu kaudu Peeter Esimesega sai Romanovite dünastia liikmeks ning pärast Peeter I surma 1725.
Uus!!: Romanovid ja Katariina I · Näe rohkem »
Kormlenije
Kormlenije ehk toitmine (ka "toitumine maast").
Uus!!: Romanovid ja Kormlenije · Näe rohkem »
Kostroma
Ülestõusmise kirik Kostromas (1910. aastal) Kostroma on linn Venemaal, Kostroma oblasti keskus.
Uus!!: Romanovid ja Kostroma · Näe rohkem »
Kruununhaka
Kruununhaka koos mereosaga Kruununhaka (rootsi keeles Kronohagen; soome kõnekeeles ka Krunikka ja Kruna) on linnaosa Helsingis Vironniemi piirkonnas Helsingi kesklinna moodustava poolsaare kirdeosas.
Uus!!: Romanovid ja Kruununhaka · Näe rohkem »
Kuradisild
Kuradisild Kuradisild on tumedat tooni betoonsild Tartus Toomemäel, mis ehitati Romanovite dünastia 300 aasta juubeliks aastal 1913.
Uus!!: Romanovid ja Kuradisild · Näe rohkem »
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Uus!!: Romanovid ja Kuramaa hertsog · Näe rohkem »
Laada tänav
Laada tänav on tänav Rakvere südalinnas.
Uus!!: Romanovid ja Laada tänav · Näe rohkem »
Maria vald
Maria vald (saksa keeles Marien-Gemeinde, vene keeles Marienskaja) oli vald Viru kreisis aastatel 1894–1917.
Uus!!: Romanovid ja Maria vald · Näe rohkem »
Märtsirevolutsioon
Märtsirevolutsioon oli liberaalne revolutsioon Eestimaal 14.–17. märtsil (vkj. 1.–4. märtsil) 1917.
Uus!!: Romanovid ja Märtsirevolutsioon · Näe rohkem »
Michael von Taube
pisi Michael von Taube (ka Mihhail Taube, venepäraselt Михаил Александрович Таубе; 15. mai 1869 Pavlovsk – 29. november 1961 Pariis) oli baltisaksa päritolu vene õigusteadlane ja ajaloolane.
Uus!!: Romanovid ja Michael von Taube · Näe rohkem »
Mihhail I Fjodorovitš
Mihhail I Fjodorovitš (Feodorovitš) Romanov ehk Mihhail Romanov (vene keeles Михаил I Феодорович Романов) (12. juuli (vkj) 1596 – 13. juuli (vkj) 1645) oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal.
Uus!!: Romanovid ja Mihhail I Fjodorovitš · Näe rohkem »
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Uus!!: Romanovid ja Moskva tsaar · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Romanovid ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Narva ajalugu
Narva ajalugu on Narva linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade.
Uus!!: Romanovid ja Narva ajalugu · Näe rohkem »
Nikolai II
Nikolai II (1914) Nikolai II Ernst von Lipharti maalil Nikolai II Aleksandrovitš (Николай II Александрович; 18. mai (vkj 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa keiser, Poola kuningas, Soome suurvürst.
Uus!!: Romanovid ja Nikolai II · Näe rohkem »
Nikolai Mihhailovitš
Suurvürst Nikolai Mihhailovitš Suurvürst Nikolai Mihhailovitš (vene keeles Николай Михайлович; 26. aprill (vkj 14. aprill) 1859 Tsarskoje Selo – jaanuar 1919 Petrograd) oli vene sõjaväelane (kindraladjutant, 1903; jalaväekindral, 1913) ning teadlane (lepidopteroloog ja ajaloolane), keiser Nikolai I lapselaps.
Uus!!: Romanovid ja Nikolai Mihhailovitš · Näe rohkem »
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Uus!!: Romanovid ja Paul I · Näe rohkem »
Püha Aleksander Nevski orden
Püha Aleksander Nevski orden, ametlikult Keiserlik Püha vürst Aleksander Nevski orden (vene keeles Орден Святого Александра Невского, ametlikult Императорский Орден Святого Благоверного Князя Александра Невского) oli Venemaa keisririigi kõrge autasu aastatel 1725−1917.
Uus!!: Romanovid ja Püha Aleksander Nevski orden · Näe rohkem »
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Uus!!: Romanovid ja Peeter I · Näe rohkem »
Peeter II
Peeter II (Pjotr II Aleksejevitš, vene Пётр II Алексе́евич; 23. oktoober (vkj 12. oktoober) 1715 Peterburi – 30. jaanuar (vkj 19. jaanuar) 1730 Moskva) oli Venemaa keiser aastatel 1727–1730.
Uus!!: Romanovid ja Peeter II · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Romanovid ja Peterburi · Näe rohkem »
Pjotr Aleksejevitš Romanov
Pjotr Aleksejevitš Romanov on olnud kahe Romanovite dünastiasse kuulunud Venemaa valitseja täisnimi.
Uus!!: Romanovid ja Pjotr Aleksejevitš Romanov · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Romanovid ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Prikaas
Prikaas (vene keeles приказ) oli haldusasutus Tsaari-Venemaal.
Uus!!: Romanovid ja Prikaas · Näe rohkem »
Promenaadi tänav (Haapsalu)
Promenaadi tänav (ka Promenaad) on tänav Haapsalus Tagalahe kaldal.
Uus!!: Romanovid ja Promenaadi tänav (Haapsalu) · Näe rohkem »
Puškin
Puškin (vene Пушкин) on linn Venemaal, Peterburi eeslinn.
Uus!!: Romanovid ja Puškin · Näe rohkem »
Roman Ungern von Sternberg
Parun Roman Ungern von Sternberg (vene keeles Роман Фёдорович Унгерн фон Штернберг, sünninimi Robert Nicolaus Maximilian Freiherr von Ungern-Sternberg; 10. jaanuar 1886 (29. detsember 1885 vkj) Graz – 15. september 1921 Novonikolajevsk) oli Austria-saksa ja baltisaksa päritolu Ungern-Sternbergi suguvõsasse kuulunud Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant), üks antibolševistlike vägede juhte Venemaa kodusõjas ja hiljem sõltumatu sõjapealik, kes püüdis Mongoolias ja Taga-Baikalimaal luua budistlikku teokraatlikku riiki.
Uus!!: Romanovid ja Roman Ungern von Sternberg · Näe rohkem »
Romanov
Romanov võib tähendada järgmist.
Uus!!: Romanovid ja Romanov · Näe rohkem »
Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument
Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument oli pooleli jäänud monument Venemaal Kostroma kremlis.
Uus!!: Romanovid ja Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument · Näe rohkem »
Romanovite dünastia 300. aastapäev
Romanovite dünastia 300.
Uus!!: Romanovid ja Romanovite dünastia 300. aastapäev · Näe rohkem »
Rudolf Schiller
Rudolf Schiller (sünninimega Rudolf Süllaär; 31. detsember 1872 Haapsalu – 5. detsember 1938 Tallinn) oli Venemaa Keisririigi ohvitser, hiljem juba Eesti Vabariigi ohvitser ja Eesti merejõudude esimene ülem.
Uus!!: Romanovid ja Rudolf Schiller · Näe rohkem »
Sõjaväeringkond
Sõjaväeringkond (ka sõjaringkond) on operatiiv-taktikaline territoriaalne sõjaväeüksus, mille koosseisu kuuluvad teatud territooriumil asuvad sõjaväeüksused, väekoondised, sõjaväelised õppeasutused ja eri relvaliikide sõjaväeasutused.
Uus!!: Romanovid ja Sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Segaduste aeg
Segaduste ajaks (vene keeles Смутное время) nimetatakse Venemaa ajaloos ajajärku viimase Rjurikovitšite dünastia tsaari Fjodor I surmast 1598.
Uus!!: Romanovid ja Segaduste aeg · Näe rohkem »
Surnud 13. juulil
Siin loetletakse 13. juulis surnud tuntud isikuid.
Uus!!: Romanovid ja Surnud 13. juulil · Näe rohkem »
Udellide Peavalitsus
Udellide Peavalitsus (vene keeles главное управление уделов, saksa keeles Hauptverwaltung der Apanagen), aastani 1892 Udellide Departemang (департамент уделов) oli aastatel 1797−1826 kroonupalatile, seejärel kuni 1917.
Uus!!: Romanovid ja Udellide Peavalitsus · Näe rohkem »
Valatud Vere Päästja kirik
Valatud Vere Päästja kirik (vene keeles Церковь Спаса на Крови) on endine õigeusu kirik Peterburis Venemaal, mis tänapäeval tegutseb muuseumina.
Uus!!: Romanovid ja Valatud Vere Päästja kirik · Näe rohkem »
Vassili IV
Vassili IV Vassili IV (sünninimi vene Василий Иванович Шуйский, Vassili Ivanovitš Šuiski; 22. september 1552 – 12. september 1612) oli Vene tsaar aastatel 1606–1610 pärast Vale-Dmitri I tapmist.
Uus!!: Romanovid ja Vassili IV · Näe rohkem »
Vene kuritegevuse ajalugu
Ühe võimaliku teooria järgi jäid külluslikku Volga kaubateed kasutavad kaubitsevad skandinaavlastest röövretki korraldanud ülikud, (siia kirjutada sajand!) mõistes, et püsiv katusepakkumine annab suuremat tulu, paigale ja asusid läänivaldusi hõivama.
Uus!!: Romanovid ja Vene kuritegevuse ajalugu · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Romanovid ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa ajalugu
See artikkel on ülevaade tänapäeva Venemaa territooriumi ajaloost Tänapäeva Venemaa maailmakaardil Niimoodi, miks eestlased ja soomlased nimetavad naabreid VENElasteks, ja VENEmaa, aga mitte ruslad ja Ruslamaa? Kuhu kadusid VENELASED.
Uus!!: Romanovid ja Venemaa ajalugu · Näe rohkem »
Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium
Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium oli aastatel 1815 – 1917 Venemaa Keisririigi riigi- ja sõjalise kaitse riiklik keskkasutus, mida juhtis Venemaa sõjaminister.
Uus!!: Romanovid ja Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Romanovid ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Venemaa riigipeade loend
Venemaa riigipeade loend loetleb Venemaa valitsejad kronoloogilises järjekorras alates Vana-Venest kuni tänapäevani.
Uus!!: Romanovid ja Venemaa riigipeade loend · Näe rohkem »
VIP
keiserliku perekonna ooteruum VIP (akronüüm ingliskeelsest nimetusest Very Important Person – väga tähtis isik) ehk vipp on isik, kellele tema staatuse, tähtsuse, populaarsuse või varandusliku seisundi tõttu on antud erilised privileegid.
Uus!!: Romanovid ja VIP · Näe rohkem »
Vladimir Aleksandrovitš
Suurvürst Vladimir Aleksandrovitš Suurvürst Vladimir Aleksandrovitš (Владимир Александрович, 22. aprill (10. aprill vkj) 1847 Peterburi – 17. veebruar (4. veebruar vkj) 1909 Peterburi) oli Venemaa suurvürst, Aleksander II kolmas poeg.
Uus!!: Romanovid ja Vladimir Aleksandrovitš · Näe rohkem »
Vladimir Džunkovski
Vladimir Džunkovski Vladimir Fjodorovitš Džunkovski (vene keeles Джунковский, Владимир Фёдорович; 7. vkj 19. september 1865 Peterburi – 21. veebruar 1938 Butovo polügoon, Moskva, NSV Liit) oli Venemaa keisririigi riigiametnik ja sõjaväelane (kindralleitnant) ning Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangu poliitilise politsei Sandarmi Üksikkorpuse juht aastail 1913–1915.
Uus!!: Romanovid ja Vladimir Džunkovski · Näe rohkem »
Werner Zoege von Manteuffel
Werner Zoege von Manteuffel Werner Maximilian Friedrich Zoege von Manteuffel VR I/2 (vene keeles Вернер Германович Цеге-фон-Мантейфель; 13. juuli 1857 Määri mõis – 14. märts 1926 Tallinn) oli baltisaksa päritolu tõeline riiginõunik, kirurg (Nikolai II au-ihukirurg) ja Eesti sõjaväearst (kindralmajor-meedik).
Uus!!: Romanovid ja Werner Zoege von Manteuffel · Näe rohkem »
12. juuli
12.
Uus!!: Romanovid ja 12. juuli · Näe rohkem »
13. juuli
13.
Uus!!: Romanovid ja 13. juuli · Näe rohkem »
1613
1613.
Uus!!: Romanovid ja 1613 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Romanovid ja 17. sajand · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Romanovid ja 20. sajand · Näe rohkem »
3. märts
3.
Uus!!: Romanovid ja 3. märts · Näe rohkem »