Sisukord
87 suhted: Anders Lennartsson, Antsla vasallilinnus, Axel Lillie, Carl Carlsson Gyllenhielm, Christer Somme, Eesti šotlased, Eesti keskaegsed kivilinnused, Eesti varauusaeg, Eestimaa aadlilipkond, Evangeelne luterlik kirik Eestis, Franz (Pommeri), Georg Schenking, Heinrich Ramel, Ingeri sõda, Jakob De la Gardie, Jan Karol Chodkiewicz, Jürgen Fahrensbach, Jesper Kruus, Joachim Friedrich von Mansfeld, Johann VII (Nassau-Siegen), Johann von Derfelden vanem, Karksi lahing, Karksi ordulinnus, Karl Henriksson Horn, Koknese, Krimulda piiskopilinnus, Krzysztof Mikołaj Radziwiłł, Kuramaa hertsogiriik, Laiuse ordulinnus, Läti ajalugu, Lemsalu piiskopilinnus, Luke mõis, Moldova vürstiriik, Narva ajalugu, Ohtra Jürgen, Otto von Uexküll (surnud 1601), Paide, Paide ajalugu, Paide lahing, Paide ordulinnus, Paide piiramine (1602), Pakktee, Pärnu ordulinnus, Pärnu vojevoodkond, Põltsamaa kesk- ja uusaegne kalmistu, Põltsamaa kihelkond, Põltsamaa kirik, Põltsamaa mõis, Põltsamaa vana Niguliste kirik, Poola-Rootsi sõda, ... Laienda indeks (37 rohkem) »
Anders Lennartsson
Anders Lennartsson Forstena mõisast (ka Anders Lindersson või Anders Lindormsson) (surnud 27. (17. septembril) 1605 Salaspilsis) oli Rootsi sõjaväelane.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Anders Lennartsson
Antsla vasallilinnus
Üxküllide aadliperekonna kahe kilbiga vapp aastast 1475, loodud Antsla Peter von Üxkülli tellimisel Antsla linnus (saksa keeles Anzen) oli keskajast pärinev vasallilinnus, mis kuulus Uexküllidele.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Antsla vasallilinnus
Axel Lillie
Krahv Axel Lillie (23. juuli 1603 Berga mõis, Högsby, Småland – 20. detsember 1662 Löfstadi loss, Östergötland) oli Rootsi sõjaväelane ja poliitik.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Axel Lillie
Carl Carlsson Gyllenhielm
Carl Carlsson Gyllenhielm. Jacob Heinrich Elbfasi maal Vabahärra Carl Carlsson Gyllenhielm (4. märts 1574 Nyköping – 17. märts 1650 Karlberg) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Carl Carlsson Gyllenhielm
Christer Somme
Christer Abrahamsson Somme (ka Christiern Some, Krister Somme; vene Кристер (Христиерн) Зомме (Соме); suri u 1618 Taanis või Pommeris) oli Rootsi sõjaväelane (feldmarssal) ning Göberga ja Rolfsdorpi isand.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Christer Somme
Eesti šotlased
Eesti šotlased on üks rahvusvähemusi Eestis.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Eesti šotlased
Eesti keskaegsed kivilinnused
See artikkel räägib kivilinnuste ajaloost Eesti aladel.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Eesti keskaegsed kivilinnused
Eesti varauusaeg
dominioonid 1658. aastal Eesti varauusaeg on Eesti ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Eesti varauusaeg
Eestimaa aadlilipkond
Eestimaa aadlilipkond (rootsi keeles Estländska adelsfanan) oli Eestimaal tegutsenud regulaarväeüksus (aadlilipkond).
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Eestimaa aadlilipkond
Evangeelne luterlik kirik Eestis
Evangeelne luterlik kirik Eestis on artikkel evangeelse luterliku kiriku ajaloost praeguse Eesti alal.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Evangeelne luterlik kirik Eestis
Franz (Pommeri)
Franz (24. märts 1577 - 27. november 1620) oli Pommeri-Stettini hertsog ja Kammini piiskop.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Franz (Pommeri)
Georg Schenking
Georg Schenking (ka Jerzy, George, Georgi Schencking; surnud 10. november 1605) oli Liivimaa Võnnu vojevoodkonna Võnnu linnuskonna kastellaan ja Tartu ökonoom.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Georg Schenking
Heinrich Ramel
Heinrich Ramel a.d.H. Weitenhagen (poola Henryk von Ramel) oli Pommeri aadlisuguvõsast pärit sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Heinrich Ramel
Ingeri sõda
Ingeri sõda toimus aastatel 1610–1617 Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Ingeri sõda
Jakob De la Gardie
Krahv Jakob De la Gardie Jakob De la Gardie. Maal aastast 1606 Krahv Jakob Pontusson De la Gardie (20/30. juuni 1583 Tallinn – 12. august 1652 Stockholm) oli Rootsi väejuht (1609 feldmarssal) ja riigitegelane (riigimarssal 1628).
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Jakob De la Gardie
Jan Karol Chodkiewicz
Jan Karol Chodkiewicz (leedu Jonas Karolis Chodkevičius (ka Katkevičius), leedu rahvapärimustes Katkus; surnud 24. septembril 1621 Hotini linnuses) oli Poola-Leedu väejuht.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Jan Karol Chodkiewicz
Jürgen Fahrensbach
Jürgen Fahrensbach (ka von Fahrensbach, Farensbach, Varnsbeke, Varensbeke) (1551 või 1552 – 17. mai 1602 Viljandi) oli baltisaksa ja tõenäoliselt ka eesti päritolu Liivimaa aadlik ja väepealik Liivimaa sõjas.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Jürgen Fahrensbach
Jesper Kruus
Jesper Mattson Kruus (Krus, Cruus, Kruse, 1576 või 1577 – 1. november 1622 Lempisaari, Turu lään, Päris-Soome) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Jesper Kruus
Joachim Friedrich von Mansfeld
Krahv Joachim Friedrich von Mansfeld-Vorderort (af Mansfelt; 19. aprill 1581 – 29. aprill 1623 Friedeburg) oli saksa päritolu Rootsi väejuht.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Joachim Friedrich von Mansfeld
Johann VII (Nassau-Siegen)
Johann VII Johann VII (7. juuni 1561 Dillenburg – 27. september 1623 Siegen) oli Nassau-Siegeni krahv 1606–1611.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Johann VII (Nassau-Siegen)
Johann von Derfelden vanem
Johann von Derfelden (sündinud 1561; maetud 7. juulil (vkj 27. juunil) 1633) oli Rootsi admiral, mitme kindluse asehaldur ning mõisnik Rootsis ja Eestimaal.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Johann von Derfelden vanem
Karksi lahing
Karksi lahing oli Rootsi-Poola sõja (1600–1611) käigus 29. oktoobril 1600 toimunud lahing.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Karksi lahing
Karksi ordulinnus
Karksi linnuse eellinnuse müürid Vaade linnuse varemetele teiselt poolt Halliste jõge Rist sisehoovil ja pealinnuse jäänused Sisehoov ja ülestõstetava silla alusmüür Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal, Viljandimaal.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Karksi ordulinnus
Karl Henriksson Horn
Karl Henriksson Horni ja tema abikaasa Agnese hauaplaat Tallinna toomkirikus.Arent Passer Karl Henriksson Horn (ka Carl Henriksson Horn, soomepäraselt Kaarle Henrikinpoika Horn; u 1550 – 16. mai 1601 Burtnieki linnuses) oli Rootsi feldmarssal (1580) ning Eestimaa asehaldur 1576–1578 ja 1600–1601 ning Kankaiste, Võnnu ja Malla pärisomanik.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Karl Henriksson Horn
Koknese
Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Koknese
Krimulda piiskopilinnus
Krimulda pealinnuse sisesein, kagupoolne külg. Oktoober 2006 Krimulda piiskopilinnus (eesti Kremoni, saksa Kremon, Cremon, ladina castrum Cremum, Crammon) oli Riia peapiiskopkonna liivlaste asualadel paiknenud Turaida linnuse (Toreida) abilinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast (Riga) ja 30 km kaugusel Võnnust (Cēsis), Koiva (Gauja) jõe ääres asuvas Sigulda linnas.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Krimulda piiskopilinnus
Krzysztof Mikołaj Radziwiłł
Krzysztof Mikołaj Radziwiłł (leedupäraselt Kristupas Radvila; ka Piorun või Perkūnas (vastavalt poola ja leedu keeles 'piksenool'); u 1547 – 20. november 1603 Łosośna) oli Rzeczpospolita väejuht ja riigitegelane.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Krzysztof Mikołaj Radziwiłł
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Kuramaa hertsogiriik
Laiuse ordulinnus
Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Laiuse ordulinnus
Läti ajalugu
Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Läti ajalugu
Lemsalu piiskopilinnus
Vapp Vaade konvendihoonesse viivale peaväravale. Väravaava kohal nišis võis seista kas peapiiskopi kaitsepühaku Püha Bertholdi või siis Jumalaema Maarja kuju Lemsalu piiskopilinnus (eesti keeles ka Lemsi, liivi Lämmist nīn, läti Limbaži, saksa Lemsal) on endine piiskopilinnus Lätis Limbaži piirkonnas (Limbažu novads), praeguses Lemsalu (Limbaži) vanalinnas asuval künkal Dūņezersi järve idakalda lähedal.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Lemsalu piiskopilinnus
Luke mõis
Luke mõisa valitsejamaja 2018. aastal Naise skulptuur Luke mõisapargis 2018. aastal Luke mõis (saksa keeles Lugden) oli rüütlimõis Tartumaal Nõo kihelkonnas.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Luke mõis
Moldova vürstiriik
Moldova (moldova: Цара Молдовей, rumeenia: Moldova) on ajalooline piirkond ja endine vürstiriik Ida-Euroopas, mis vastab territooriumile Ida-Karpaatide ja Dnestri jõe vahel.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Moldova vürstiriik
Narva ajalugu
Narva ajalugu on Narva linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Narva ajalugu
Ohtra Jürgen
Ohtra Jürgen (? – ?) oli 16. ja 17. sajandil Liivimaal tegutsenud eesti talupoeg, kes juhtis Liivi ja Rootsi-Poola sõjas Rootsi-meelseid eesti talupoegadest koosnevaid väesalkuSulev Vahtre, 1997.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Ohtra Jürgen
Otto von Uexküll (surnud 1601)
Otto von Uexkülli hauaplaat Tallinna toomkirikus.Arent Passer Otto von Uexküll (Otto Yxkull; maetud 3. veebruaril 1601) oli Rootsi sõjaväelane feldmarssal (1594), Virumaa maanõunik ja Narva asehaldur (1599).
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Otto von Uexküll (surnud 1601)
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Paide
Paide ajalugu
Paide ajalugu on ülevaade Kesk-Eesti linna Paide ajaloost.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Paide ajalugu
Paide lahing
Paide lahing (poola Bitwa pod Białym Kamieniem, rootsi Slaget vid Weissenstein) oli Poola-Rootsi sõja ajal 25. septembril 1604 Paide all peetud lahing.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Paide lahing
Paide ordulinnus
Paide ordulinnuse varemed. Esiplaanil konvendihoone varemed ja tagaplaanil 1991. aastal taastatud linnuse peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn Droonivideo Paide ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Paide vapil Paide ordulinnus (saksa keeles Weissenstein; alamsaksa keeles Wittenstein) oli Liivimaa ordu rajatud linnus Järvamaal Paides.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Paide ordulinnus
Paide piiramine (1602)
Paide piiramine leidis aset 31. maist kuni 30. septembrini 1602 Poola-Rootsi sõja ajal.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Paide piiramine (1602)
Pakktee
Saksamaal Campemooris 2006. aastal välja kaevatud pakktee rajati 4600 eKr Pakkteedeks nimetatakse vanimaid säilinud inimkätega rajatud teid, mis on okstest, hagudest või palkidest rajatud teed ehk soosillad.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Pakktee
Pärnu ordulinnus
Pärnu ordulinnus oli linnus Pärnu jõe suudmes, jõe vasakul kaldal.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Pärnu ordulinnus
Pärnu vojevoodkond
Pärnu vojevoodkond (poola województwo parnawskie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Pärnu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Saare-Lääne piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Pärnu vojevoodkond
Põltsamaa kesk- ja uusaegne kalmistu
Põltsamaa kesk- ja uusaegne kalmistu on kalmistu Põltsamaa kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Põltsamaa linnas.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Põltsamaa kesk- ja uusaegne kalmistu
Põltsamaa kihelkond
Põltsamaa kirik Pärnu kreis Liivimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1797) Viljandi kreis Liivimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798) Põltsamaa kihelkond (lühend Plt; saksa keeles Kirchspiel Oberpahlen) oli kihelkond Viljandimaal.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Põltsamaa kihelkond
Põltsamaa kirik
Põltsamaa Niguliste kirik (ka Põltsamaa Nigula kirik) on kirik Jõgeva maakonnas Põltsamaal.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Põltsamaa kirik
Põltsamaa mõis
Põltsamaa ehk Vana-Põltsamaa mõis (saksa keeles Schloss Oberpahlen) oli rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Põltsamaa mõis
Põltsamaa vana Niguliste kirik
Põltsamaa vana Niguliste kirik oli keskajal ehitatud kirik praeguses Põltsamaal Jõgeva maakonnas.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Põltsamaa vana Niguliste kirik
Poola-Rootsi sõda
Poola-Rootsi sõja või Rootsi-Poola sõja all võidakse silmas pidada mõnda järgmistest sõdadest.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Poola-Rootsi sõda
Poola-Rootsi sõda (1600–1629)
Rootsi-Poola sõda oli pikaajaline sõjaline konflikt Rootsi ja Rzeczpospolita vahel aastail 1600–1629.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Poola-Rootsi sõda (1600–1629)
Raekoja plats (Tartu)
Raekoja plats jõuluehtes (2012) Jõulutuled Raekoja platsil (2007) Raekoja plats on väljak Tartu kesklinnas, platsi ääres asub Tartu raekoda.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Raekoja plats (Tartu)
Rakvere lahing (1603)
Rakvere lahing oli Rootsi-Poola sõja (1600–1611) käigus 5. märtsil 1603 Rakvere lähedal toimunud lahing.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Rakvere lahing (1603)
Rakvere ordulinnus
Rakvere linnus Rakvere linnus, vaade lõunast Konvendi sisehoov Rakvere linnus asub Lääne-Virumaal Rakvere Vallimäel.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Rakvere ordulinnus
Reinhold Anrep
Reinhold Hermannsson Anrep (hukkus 1602 Tallinna lahingus) oli Eestimaa maanõunik, Ingliste ja Vaimõisa mõisnik, ning Rootsi feldmarssal Poola-Rootsi sõjas.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Reinhold Anrep
Riia ajalugu
Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Riia ajalugu
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Rootsi aeg
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Rootsi ajalugu
Rootsi Ingeri
Rootsi Ingeri oli aastatel 1580–1595 ja 1617–1721 Rootsi dominioonidesse kuulunud maa-alad Ingerimaal.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Rootsi Ingeri
Rootsi riigipäev (seisuste esindus)
Rootsi riigipäev, ka riksdag, ka riigipäev oli Rootsi seisuste esindus 15.–19. sajandil; Rootsi parlamendi, riksdagi eelkäija.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Rootsi riigipäev (seisuste esindus)
Rootsi-Poola sõda (1617–1618)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1617–1618.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Rootsi-Poola sõda (1617–1618)
Rootsi-Poola sõda (1626–1629)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629)
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Rzeczpospolita
Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648)
Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) katab Poola ja Leedu ajaloos perioodi enne nende ühisriigi allutamist laastavatele sõdadele 17.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648)
Salaspils
Salaspils ('saarelinn') on linn Lätis Riia lähistel Daugava paremkaldal Salaspilsi piirkonnas.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Salaspils
Samuel Nilsson
Samuel Nilsson, Hässle mõisast (surnud 1607 Tartu lähedal) oli Rootsi sõjaväelane ja Narva asehaldur (1601–1607).
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Samuel Nilsson
Sõdade loend
Siin on loetletud sõdu kronoloogilises järjekorras.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Sõdade loend
Segaduste aeg
Segaduste ajaks (vene keeles Смутное время) nimetatakse Venemaa ajaloos ajajärku viimase Rjurikovitšite dünastia tsaari Fjodor I surmast 1598.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Segaduste aeg
Stångebro lahing
Stångebro ehk Linköpingi lahing (rootsi Slaget vid Stångebro) peeti 25. septembril 1598 Linköpingis Poola ja Rootsi kuningas Sigismundi ja tema lelle, Södermanlandi hertsogi Karli vägede vahel.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Stångebro lahing
Tallinna ajalugu
Käesolevas artiklis käsitletakse Tallinna ajalugu.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Tallinna ajalugu
Tartu ajalugu
Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Tartu ajalugu
Tartu vojevoodkond
Tartu vojevoodkond Rzeczpospolitas Tartu vojevoodkond (poola województwo dorpackie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Tartu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Tartu piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Tartu vojevoodkond
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Tartumaa
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Võnnu vojevoodkond
Viļāni mõis
Viļāni mõis (läti keeles Viļānu muiža, poola keeles Wielony, saksa keeles Welonen) oli mõis Vitebski kubermangus Režitsa maakonnas Viļani vallas.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Viļāni mõis
Viljandi lahing
Viljandi lahingu all on tuntud mitu sõjalist konflikti.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Viljandi lahing
Viljandi lahing (1602)
Viljandi lahing (ka Viljandi piiramine) oli Rootsi-Poola sõja (1600–1611) käigus 25. märtsist kuni 17. maini 1602 Viljandi lähedal toimunud lahing.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Viljandi lahing (1602)
Wolmar Fahrensbach
Wolmar Fahrensbach (ka Woldemar von Farensbach; poola Włodzimierz Farensbach; 9. veebruar 1586 Jaunpils, Kuramaa –19. mai 1633 Regensburg) oli Liivimaa sõjaväelane ja poliitik, Ruhja ja Tarvastu staarost ("starosta rujneńskie i taureńskie").
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Wolmar Fahrensbach
Zaube ordulinnus
Zaube ordulinnus (eesti Jürriburi, saksa Jürgensburg, läti keeles ka Jaunpils) oli Liivi ordu liivlaste ja lätlaste vahelistel piirialadel asunud majanduslinnus, mis paiknes Lätis Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 70 km kaugusel Riiast (30 km Siguldani ja 35 km Võndu), tänapäeva Amata piirkonnas (Amatas novads), Zaube vallas (Zaubes pagasts), Zaube asulas, Augšezersi ja Lejas ezersi järve vahelise Bērzupite (Krahwete) oja põhjapoolsel ehk paremkaldal, umbes 400 meetrit Zaube luteri kirikust kagus, endise Jaunpilsi mõisa 3 ha suuruses pargis.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Zaube ordulinnus
16. sajand Eestis
16.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja 16. sajand Eestis
1603
1603.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja 1603
1611
1611.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja 1611
17. sajand
17.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja 17. sajand
17. sajand Eestis
17.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja 17. sajand Eestis
23. aprill
23.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja 23. aprill
27. september
27.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja 27. september
7. märts
7.
Vaata Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja 7. märts
Tuntud ka kui Poola-Rootsi sõda (1600–1611).