Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Rootsi aeg

Index Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

147 suhted: Aa mõis, Aadlilipkond, Ajalooline Ajakiri, Alliku (Saue), Alutaguse kihelkond, Apekalns, Arnold Soom, Asehaldur, Öör, Balti kubermangud, Baltisakslased, Eesti ajalugu, Eesti ajalugu (raamatusari), Eesti haldusjaotus, Eesti keskaeg, Eesti varauusaeg, Eesti-Rootsi suhted, Eestimaa kubermang, Eestimaa kubermangu kohtukorraldus, Eestimaa kubermangu korrakaitse, Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Evald Blumfeldt, Evangeelne luterlik kirik Eestis, Forseliuse seminar, Friedrich Bienemann noorem, Georg von Rauch, Harilik kadakas, Hendrik Sepp, Hermann Samson, Hermann von Bruiningk, Jaani tänav, Jaanilinna Jumalaema Uinumise kirik, Jacob Lang, Joachim Salemann, Johan Schalbrick, Johann Heinrich Gerth, Kadrina kihelkond, Kaersoo, Kambja kogudus, Karl XI, Kassitoome, Köstrikool, Kõrts, Keila ajalugu, Keila kirik, Keila mõis, Kihnu Püha Nikolai kirik, Kose, Kriimani mõis, Kroon (institutsioon), ..., Krootuse mõis, Kuressaare, Kuristiku, Laiakivi, Laulasmaa, Läänemereprovintsid, Läti, Lehola mõis, Liivimaa õuekohus, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Linnusekohus, Linnuselään, Lossi tänav (Kuressaare), Lovisa von Burghausen, Luterlus, Maarjamõisa mõis, Massimõrv Tartu vanglas, Määri, Mõisad Tartu linnas, Mõisate reduktsioon, Mihkli kihelkond, Mustvee, Narva bastionid, Näljahäda, Nicolaus Bergius, Nils Stromberg, Ohtu mõis, Oleviste Gild, Pärisorjus, Pärnu, Pärnu ajalugu, Pärnu–Viljandi–Tartu veetee, Põhjasõda Eesti alal, Perila mõis, Peter Folling, Postijaam, Prandi jõgi, Rõuge Põhikool, Riia kreis, Riigikirik, Riigitaaler, Robert von Toll, Rootsi laenud eesti keeles, Rootsi suurvõimu ajastu, Roskilde rahu, Rothkirch, Rudolf Adam Winkler, Süüfilis, Simuna kihelkond, Suur nälg, Suur-Kloostri tänav, Taagepera mõis, Taani valdused Eestis, Tallinna Jaani seegi kirik, Tallinna kubermang, Tallinna linnavalitsus, Tallinna linnusekohus, Tallinna sadam, Tallinna sõjasadam, Tallinna toomkirik, Tallinna toomkiriku rootsi kogudus, Tallinna Toomkool, Tallinna värav, Tallinna–Haapsalu postimaantee, Tartu ajalugu, Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskond, Tartu Ülikooli peahoone, Tartu õuekohus, Tartu bastionid, Tartu kindlus, Tartu piiskopilinnus, Tartu vana Maarja kirik, Tähtvere mõis, Tündrimaa, Tõnismäe, Tõnismäe Antoniuse kabel, Teedevõrk, Thomas Hiärn, Toomemägi, Torņakalns, Trøndelag, Tsitadell (Tallinna merekindlustis), Uus turg, Uus-Holland, Valga, Valuoja, Vana-Liivimaa, Vana-Tallinna tänav, Väike-Maarja kihelkonnakool, Võnnu kreis, Vene-Liivi sõda, 1625, 1630, 1671, 1688, 17. sajand Eestis. Laienda indeks (97 rohkem) »

Aa mõis

Aa mõisa peahoone Aa mõis (ka Aamõisa mõis; saksa keeles Haakhof) oli rüütlimõis Virumaal Lüganuse kihelkonnas Aa külas, mis nüüdisajal jääb Ida-Viru maakonna Lüganuse valla territooriumile.

Uus!!: Rootsi aeg ja Aa mõis · Näe rohkem »

Aadlilipkond

Aadlilipkond (varem eesti keeles aadlilipp) oli aadli poolt ülal peetav regulaarväeüksus Rootsis ja mõnes teises riigis.

Uus!!: Rootsi aeg ja Aadlilipkond · Näe rohkem »

Ajalooline Ajakiri

Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.

Uus!!: Rootsi aeg ja Ajalooline Ajakiri · Näe rohkem »

Alliku (Saue)

Kultusekivi Alliku külas Jalakäiate sild üle Vääna jõe Kotka tee otsas Alliku külas Peeter Suure merekindluse rooduvarjend Allikul Alliku on küla Harju maakonnas Saue vallas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Alliku (Saue) · Näe rohkem »

Alutaguse kihelkond

Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.

Uus!!: Rootsi aeg ja Alutaguse kihelkond · Näe rohkem »

Apekalns

Apekalnsi kirik Apekalns (ka Opekalns, Apukalns, kohalikus murdes Opekols) on asula Lätis Alūksne piirkonnas Jaunlaicene vallas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Apekalns · Näe rohkem »

Arnold Soom

Arnold Soom (3. juuni 1900 Nõmme, Vao vald, Virumaa – 28. juuli 1977 Steinach, Austria) oli eesti ajaloolane.

Uus!!: Rootsi aeg ja Arnold Soom · Näe rohkem »

Asehaldur

Asehaldur oli ajalooliselt mingi maa-ala kõrgeim riigivõimu esindaja, ühtlasi võis olla maahärra asemik.

Uus!!: Rootsi aeg ja Asehaldur · Näe rohkem »

Öör

1 Rootsi öör, 1873 Öör on Rootsi (öre), Norra, Taani (mõlemal øre) ja Islandi (eyrir) peenrahaühik, varem ka münt.

Uus!!: Rootsi aeg ja Öör · Näe rohkem »

Balti kubermangud

Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid 18.–20. sajandil kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.

Uus!!: Rootsi aeg ja Balti kubermangud · Näe rohkem »

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Uus!!: Rootsi aeg ja Baltisakslased · Näe rohkem »

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Uus!!: Rootsi aeg ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »

Eesti ajalugu (raamatusari)

"Eesti ajalugu" on üldkäsitlus Eesti ajaloost, mis ilmub aastast 1935.

Uus!!: Rootsi aeg ja Eesti ajalugu (raamatusari) · Näe rohkem »

Eesti haldusjaotus

Eesti omavalitsusüksused Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.

Uus!!: Rootsi aeg ja Eesti haldusjaotus · Näe rohkem »

Eesti keskaeg

Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.

Uus!!: Rootsi aeg ja Eesti keskaeg · Näe rohkem »

Eesti varauusaeg

dominioonid 1658. aastal Eesti varauusaeg on Eesti ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega.

Uus!!: Rootsi aeg ja Eesti varauusaeg · Näe rohkem »

Eesti-Rootsi suhted

Eesti ja Rootsi asukohad Eesti-Rootsi suhted on kahepoolsed (bilateraalsed) diplomaatilised suhted Eesti ja Rootsi vahel.

Uus!!: Rootsi aeg ja Eesti-Rootsi suhted · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa Gouvernement Estland, vene Эстляндская губерния ehk Эстляндия) oli haldusüksus Venemaa Keisririigis.

Uus!!: Rootsi aeg ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »

Eestimaa kubermangu kohtukorraldus

Eestimaa kubermangu kohtukorraldus on ülevaade õigusmõistmiskorraldusest Eestimaa kubermangus selle loomise algusest kuni Eesti Vabariigi kehtestamiseni.

Uus!!: Rootsi aeg ja Eestimaa kubermangu kohtukorraldus · Näe rohkem »

Eestimaa kubermangu korrakaitse

Eestimaa kubermangu korrakaitse on ülevaade korrakaitsekorraldusest Eestimaa kubermangus selle loomise algusest kuni Eesti Vabariigi kehtestamiseni.

Uus!!: Rootsi aeg ja Eestimaa kubermangu korrakaitse · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel

Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Eestimaa seisusliku omavalitsuse Eestimaa rüütelkonna liikmete register.

Uus!!: Rootsi aeg ja Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »

Evald Blumfeldt

Evald Valentin Blumfeldt (25. august 1902 Taali vald, Pärnumaa – 17. juuli 1981 Stockholm) oli eesti ajaloolane.

Uus!!: Rootsi aeg ja Evald Blumfeldt · Näe rohkem »

Evangeelne luterlik kirik Eestis

Evangeelne luterlik kirik Eestis on artikkel evangeelse luterliku kiriku ajaloost praeguse Eesti alal.

Uus!!: Rootsi aeg ja Evangeelne luterlik kirik Eestis · Näe rohkem »

Forseliuse seminar

Forseliuse seminar rajati Bengt Gottfried Forseliuse poolt aastal 1684.

Uus!!: Rootsi aeg ja Forseliuse seminar · Näe rohkem »

Friedrich Bienemann noorem

Friedrich Bienemann (19. mai 1860 Bessaraabia – 5. august 1915) oli baltisaksa ajaloolane ja ajakirjanik.

Uus!!: Rootsi aeg ja Friedrich Bienemann noorem · Näe rohkem »

Georg von Rauch

Mitte segi ajada Georg Adolf Dietrich von Rauchiga.

Uus!!: Rootsi aeg ja Georg von Rauch · Näe rohkem »

Harilik kadakas

Harilik kadakas (Juniperus communis L.) on küpressiliste sugukonda kadaka perekonda kuuluv okaspuu.

Uus!!: Rootsi aeg ja Harilik kadakas · Näe rohkem »

Hendrik Sepp

Hendrik Sepp Hendrik Sepp (23. märts 1888 Pati vald, Pärnumaa – 5. september 1943 Läti) oli eesti ajaloolane.

Uus!!: Rootsi aeg ja Hendrik Sepp · Näe rohkem »

Hermann Samson

Hermann Samson (ladina Hermannus Samsonius; läti Hermanis Samsons; 4. märts 1579 Riia – 16. detsember 1643) oli Liivimaa vaimulik ja teoloog, esimene Rootsi-aegne Liivimaa luterlik superintendent.

Uus!!: Rootsi aeg ja Hermann Samson · Näe rohkem »

Hermann von Bruiningk

Gottfried Robert Hermann Bruiningk (26. august (vkj) 1849 Tartu Liivimaa kubermang – 31. mai 1927 Riia Läti) oli Eesti ja Läti baltisaksa arhivaar ja ajaloolane.

Uus!!: Rootsi aeg ja Hermann von Bruiningk · Näe rohkem »

Jaani tänav

Tampere maja (2007). Kunagine Academia Gustaviana hoone (2011). Jaani tänav (Johannisstraße) on Tartu kesklinna tänav, mis on saanud nime tänaval asuva Jaani kiriku järgi.

Uus!!: Rootsi aeg ja Jaani tänav · Näe rohkem »

Jaanilinna Jumalaema Uinumise kirik

Jumalaema Uinumise kirik (esiplaanil) Jumalaema Uinumise kirik (paremal) 20. sajandi alguses Jumalaema Uinumise kirik (vene keeles Церковь во имя Успения Пресвятой Богородицы) on õigeusu kirik Jaanilinnas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Jaanilinna Jumalaema Uinumise kirik · Näe rohkem »

Jacob Lang

Jacob Lang (ka Lange; ladina Jacobus Langius; 1. mai 1648 Gävle – 17. veebruar 1716 Linköping) oli Rootsi vaimulik, viimane rootsiaegne Eestimaa piiskop.

Uus!!: Rootsi aeg ja Jacob Lang · Näe rohkem »

Joachim Salemann

Joachim Salemann vanem (ladina Joachimus Salemannus; 9. veebruar 1629 Tallinn – 3. märts 1701 Tallinn) oli eesti vaimulik, ainuke Eestimaalt pärinenud Rootsi-aegne Eestimaa piiskop.

Uus!!: Rootsi aeg ja Joachim Salemann · Näe rohkem »

Johan Schalbrick

Johan Schalbrick (ka Johann Schallbrick ja Schalburger) oli teadaolevalt esimene Ameerikasse jõudnud eestimaalane.

Uus!!: Rootsi aeg ja Johan Schalbrick · Näe rohkem »

Johann Heinrich Gerth

Johann Heinrich Gerth (ladina Johannes Henricus Gerthius; u. 1645/46 Frankfurt – 13. mai 1696 Stockholm) oli saksa teoloog ja Rootsi aegne Eestimaa piiskop.

Uus!!: Rootsi aeg ja Johann Heinrich Gerth · Näe rohkem »

Kadrina kihelkond

Kadrina kihelkond (ka Torvastvere kihelkond) oli ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kadrina kihelkond · Näe rohkem »

Kaersoo

Kaersoo oli küla Harjumaal, ajalooliselt Paasiku mõisa alal.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kaersoo · Näe rohkem »

Kambja kogudus

EELK Kambja kogudus on luterlik kogudus Kambjas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kambja kogudus · Näe rohkem »

Karl XI

Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.

Uus!!: Rootsi aeg ja Karl XI · Näe rohkem »

Kassitoome

Kassitoome sügisvärvides Kassitoome 2011. aasta kevadel. Kassitoome 2012. aasta juunis Tartu toomkirik, vaade K. E. Baeri tänavalt Kassitoome poolt, 2008. Kassitoome on park Tartu kesklinnas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kassitoome · Näe rohkem »

Köstrikool

Köstrikool (teiste nimetustega kihelkonnakool, talurahvakool) oli 17. sajandi lõpust kuni 19. sajandi alguseni kihelkonnakeskustes kiriku juures tegutsenud eestikeelse talurahvakooli kõige vanem tüüp, kus lapsi õpetas kösterkoolmeister.

Uus!!: Rootsi aeg ja Köstrikool · Näe rohkem »

Kõrts

Kolu kõrts Kõrts (vanemas keelepruugis ka kabak) on söögi- ja joogikohana, külakogukonna kooskäimiskohana, ajalooliselt ka teeliste peatus‑ ja ööbimiskohana kasutatava hoone ning asutuse nimetus, Eesti etümoloogiasõnaraamat.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kõrts · Näe rohkem »

Keila ajalugu

Keila ala kerkis merest ca 8000 aastat tagasi ning asub Põhja-Eesti lavamaal.

Uus!!: Rootsi aeg ja Keila ajalugu · Näe rohkem »

Keila kirik

Vaade Keila kirikule läänest Keila Mihkli kirik on Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule kuuluv kirik Keilas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Keila kirik · Näe rohkem »

Keila mõis

Vasallilinnuse varemed Keila mõisa peahoone talvel Keila mõis (saksa keeles Kegel) oli mõis Keila kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Rootsi aeg ja Keila mõis · Näe rohkem »

Kihnu Püha Nikolai kirik

Kihnu Püha Nikolai kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Pärnumaal Tõstamaa kihelkonnas Kihnu saarel Linakülas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kihnu Püha Nikolai kirik · Näe rohkem »

Kose

Kose on alevik Harju maakonnas, Kose vallas, Pirita jõe orus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kose · Näe rohkem »

Kriimani mõis

Kriimani mõis (saksa keeles Brinkenhof) oli rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kriimani mõis · Näe rohkem »

Kroon (institutsioon)

Jean Fouquet. "Charles VI kroonimine Reimsi katedraalis (4. novembril 1380)» Kroon ehk riigivalitseja võimupädevuse kinnitus oli ja on riikide, kus valitsusvormiks oli monarhia, monarhi ainuisikulise valitsusvormi kujundlik väljendusvorm.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kroon (institutsioon) · Näe rohkem »

Krootuse mõis

Krootuse mõis (ka Kõlleste mõis; saksa keeles Köllitz, hiljem ka Alt-Köllist) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal.

Uus!!: Rootsi aeg ja Krootuse mõis · Näe rohkem »

Kuressaare

Kuressaare (vanasti ka Kuresaare) on linn Saaremaa lõunarannikul, Saare maakonna halduskeskus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kuressaare · Näe rohkem »

Kuristiku

Kuristiku on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kuristiku · Näe rohkem »

Laiakivi

Laiakivi Kõpu laiakivi on Põhja-Sakala vallas Supsi külas asetsev graniidist rändrahn, mille ümbermõõt on 21,2 meetrit ja kõrgus maapinnalt 3 meetrit.

Uus!!: Rootsi aeg ja Laiakivi · Näe rohkem »

Laulasmaa

Laulasmaa on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Lahepere lahe kaldal.

Uus!!: Rootsi aeg ja Laulasmaa · Näe rohkem »

Läänemereprovintsid

Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.

Uus!!: Rootsi aeg ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Rootsi aeg ja Läti · Näe rohkem »

Lehola mõis

Lehola mõis (saksa keeles Lehhola) kuulus ajalooliselt väga suurde Keila kihelkonda, olles üks selle territooriumile jäävast 38 rüütlimõisast.

Uus!!: Rootsi aeg ja Lehola mõis · Näe rohkem »

Liivimaa õuekohus

Liivimaa õuekohus oli Liivimaa kohtuorgan (õuekohus), mis tegutses aastatel 1630–1889.

Uus!!: Rootsi aeg ja Liivimaa õuekohus · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkond

Liivimaa rüütelkond oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel

Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Liivimaa seisusliku omavalitsuse Liivimaa rüütelkonna liikmete register.

Uus!!: Rootsi aeg ja Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »

Linnusekohus

Linnusekohus (saksa keeles Burggericht) oli Rootsi ajal Balti kubermangudes tegutsenud kohus, mis asus asehalduri linnuses või lossis.

Uus!!: Rootsi aeg ja Linnusekohus · Näe rohkem »

Linnuselään

Linnuselään oli Rootsis ja ta valdustes (sh Rootsi Läänemereprovintside Põhja-Eesti aladel) olnud keskaegne halduspiirkond.

Uus!!: Rootsi aeg ja Linnuselään · Näe rohkem »

Lossi tänav (Kuressaare)

raekoja suunas Lossi tänav on tänav Kuressaares, mis algab praegusest linnasüdamest raekoja kõrvalt ja suundub Kuressaare piiskopilinnuse väravani.

Uus!!: Rootsi aeg ja Lossi tänav (Kuressaare) · Näe rohkem »

Lovisa von Burghausen

Lovisa von Burghausen (20. detsember 1697 Narva – 30. jaanuar 1734 Njurunda, Medelpad, Västernorrlandi lään) oli baltisaksa päritolu Rootsi memuaarikirjanik.

Uus!!: Rootsi aeg ja Lovisa von Burghausen · Näe rohkem »

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Uus!!: Rootsi aeg ja Luterlus · Näe rohkem »

Maarjamõisa mõis

Maarjamõisa mõis (ka Maarjamõis; saksa keeles Marienhof) oli riigimõis Tartu-Maarja kihelkonnas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Maarjamõisa mõis · Näe rohkem »

Massimõrv Tartu vanglas

Massimõrv Tartu vanglas oli Suvesõja ajal 8. ja 9. juulil 1941 Tartu vanglas NKVD toime pandud inimsusvastane kuritegu, mille käigus hukati 193 süütut inimest.

Uus!!: Rootsi aeg ja Massimõrv Tartu vanglas · Näe rohkem »

Määri

Määri on küla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Määri · Näe rohkem »

Mõisad Tartu linnas

Mõisad Tartu linnas on loetelu mõisatest, mille hooned asuvad või on asunud Tartu linna piirides.

Uus!!: Rootsi aeg ja Mõisad Tartu linnas · Näe rohkem »

Mõisate reduktsioon

Rootsi impeerium Läänemereäärsed dominioonid 17. sajandil Mõisate reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess.

Uus!!: Rootsi aeg ja Mõisate reduktsioon · Näe rohkem »

Mihkli kihelkond

Mihkli kihelkond (Kirchspiel St. Michaelis) oli kihelkond Lääne-Eestis, ajaloolistes Läänemaal ja Pärnumaal — Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis ja Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.

Uus!!: Rootsi aeg ja Mihkli kihelkond · Näe rohkem »

Mustvee

Mustvee on linn Jõgeva maakonna kirdeosas Peipsi järve looderannikul.

Uus!!: Rootsi aeg ja Mustvee · Näe rohkem »

Narva bastionid

Victoria, 5 – Honori, 6 – Gloria, 7 – Fama, 8 – Triumphi, 9 – Fortuna Narva bastionid on Narva linna ümbritsevad kaitseehitised, mis peaasjalikult ehitati 17.

Uus!!: Rootsi aeg ja Narva bastionid · Näe rohkem »

Näljahäda

Näljahäda ehk näljaaeg on ajajärk, mille jooksul nälg ja sellest tulenevad haigused tekitavad harilikust palju suurema suremuse.

Uus!!: Rootsi aeg ja Näljahäda · Näe rohkem »

Nicolaus Bergius

Nicolaus Bergius (ka Nicolaus (Nils) Berg; ladina Nicolaus Olai Bergius, Revaliensis; vene Николаус Олафсон Бергиус; 4. detsember 1658 Tallinn – 5. aprill 1706 Pärnu) oli rootsi vaimulik ja teoloog, Rootsi-aegne Liivimaa luterlik ülemsuperintendent.

Uus!!: Rootsi aeg ja Nicolaus Bergius · Näe rohkem »

Nils Stromberg

Krahv Nils Jönsson Stromberg af Clastorp (sündinud Nils Brattman) (25. märts 1646 Jönköping – 16. august 1723 Claestorpi loss, Södermanlandi lään) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Rootsi aeg ja Nils Stromberg · Näe rohkem »

Ohtu mõis

Ohtu mõisa peahoone. Ohtu mõis (saksa Ocht) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Rootsi aeg ja Ohtu mõis · Näe rohkem »

Oleviste Gild

Oleviste Gild (ladina keeles fraternitas sancti Olavi) oli gild, mis tegutses Tallinnas keskajast Rootsi aja lõpuni.

Uus!!: Rootsi aeg ja Oleviste Gild · Näe rohkem »

Pärisorjus

Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.

Uus!!: Rootsi aeg ja Pärisorjus · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on linn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres, Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede alamjooksul.

Uus!!: Rootsi aeg ja Pärnu · Näe rohkem »

Pärnu ajalugu

Pärnu ajalugu on ülevaade Pärnu linna ajaloost.

Uus!!: Rootsi aeg ja Pärnu ajalugu · Näe rohkem »

Pärnu–Viljandi–Tartu veetee

Pärnu–Viljandi–Tartu veetee on oletatavalt kunagi liiklemiseks kasutusel olnud veetee Pärnust läbi Viljandi Tartuni mööda Pärnu, Navesti, Halliste ja Raudna jõge veelahkmel oleva Viljandi järveni ja sealt edasi Tänassilma jõe, Võrtsjärve ja Suure Emajõe kaudu Tartuni.

Uus!!: Rootsi aeg ja Pärnu–Viljandi–Tartu veetee · Näe rohkem »

Põhjasõda Eesti alal

Põhjasõda Eesti alal toimus 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.

Uus!!: Rootsi aeg ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »

Perila mõis

Perila mõis (saksa keeles Pergel) oli rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal. (vaadatud 27.01.2016) Praeguse haldusjaotuse järgi jääb mõis Harju maakonda Raasiku valda. Keskajal oli hilisema Perila mõisa lähedal Tallinna Mihkli nunnakloostri majandusmõis. Majandusmõisa mainiti esimest korda 1298. Mõisasüda asus arvatavasti Perila Veskimäel. Majandusmõis hävis Liivi sõjas. Rootsi ajal asutati mõis uuesti ja seda mõisa mainiti teadaolevalt esimest korda 1643.

Uus!!: Rootsi aeg ja Perila mõis · Näe rohkem »

Peter Folling

Peter Folling (ladina Petrus Nicolai Follingius; surnud 1565) oli rootsi vaimulik ja esimene Rootsi-aegne luterlik piiskop Eestimaal.

Uus!!: Rootsi aeg ja Peter Folling · Näe rohkem »

Postijaam

Saue postijaam, 19. sajand. Postijaam oli kuni 19.

Uus!!: Rootsi aeg ja Postijaam · Näe rohkem »

Prandi jõgi

Prandi Allikajärv, kust jõgi algab Prandi jõgi (ka Veskiaru jõgi, Seinapalu jõgi, Rõhumetsa jõgi, Luisu-Prandi jõgi ja Tori jõgi) on jõgi Järva maakonnas, Pärnu jõe vasakpoolne lisajõgi.

Uus!!: Rootsi aeg ja Prandi jõgi · Näe rohkem »

Rõuge Põhikool

Rõuge Põhikool 2009. aastal. Rõuge Põhikool on põhikool Võru maakonnas Rõuge vallas Rõuges.

Uus!!: Rootsi aeg ja Rõuge Põhikool · Näe rohkem »

Riia kreis

O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783. Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Rootsi aeg ja Riia kreis · Näe rohkem »

Riigikirik

Riigikirik on riigi poolt ainu- või eesõigustatud kirik (näiteks luteri kirik, anglikaani kirik), mis halduslikult ja majanduslikult sõltub sellest riigist.

Uus!!: Rootsi aeg ja Riigikirik · Näe rohkem »

Riigitaaler

1658. aastast pärinevad riigitaalrid nn muuseumi rahatahvlil Riigitaaler (rootsi riksdaler) oli Rootsi riigi hõbemünt.

Uus!!: Rootsi aeg ja Riigitaaler · Näe rohkem »

Robert von Toll

Robert von Tolli vappepitaaf Tallinna Toomkirikus Parun Herman Robert von Toll (23. jaanuar 1802 – 7. detsember 1876) oli Eestimaa aadlik, ajaloolane ning sõjaväelane Venemaa keisririigi armees.

Uus!!: Rootsi aeg ja Robert von Toll · Näe rohkem »

Rootsi laenud eesti keeles

Rootsi laenud on (uus)rootsi keelest eesti keelde tulnud laentüved.

Uus!!: Rootsi aeg ja Rootsi laenud eesti keeles · Näe rohkem »

Rootsi suurvõimu ajastu

Rootsi tänapäeval (punane) ja 1658. aastal (kollane ja punane). Rootsi suurvõimu ajastu (rootsi keeles stormaktstiden) oli Rootsi ajaloos periood, mis kestis 1611.

Uus!!: Rootsi aeg ja Rootsi suurvõimu ajastu · Näe rohkem »

Roskilde rahu

Punaselt: Halland, mis oli Brömsebro rahuga (1645) 30 aastaks Rootsile antud, loovutati nüüd jäädavalt. Kollaselt: ka Skåne, Blekinge ja Bohuslän said Rootsi omanduseks. Lillalt: Trøndelagi ja Bornholmi provintsid, mis küll aastal 1658 Rootsile loovutati, kuid kus toimunud ülestõusu järel naasid provintsid aastal 1660 Taani-Norra valitsemise alla. Leping muutis jõudude tasakaalu Skandinaavias jäädavalt, tehes Rootsist võimsaima Skandinaavia riigi nii rahvaarvu kui pindala poolest. Roskilde rahu sõlmiti Teise Põhjasõja ajal 26. veebruaril (uue kalendri järgi 8. märtsil) 1658 Taani-Norra kuninga Frederik III ja Rootsi kuninga Karl X Gustavi vahel Taani linnas Roskildes.

Uus!!: Rootsi aeg ja Roskilde rahu · Näe rohkem »

Rothkirch

Rothkirch oli Sileesia päritolu aadlisuguvõsa, kelle esindajad tegutsesid ka Baltikumis.

Uus!!: Rootsi aeg ja Rothkirch · Näe rohkem »

Rudolf Adam Winkler

Rudolf Adam Winkler (13. september 1855 Tallinn – 7. juuli 1917 Tallinn) oli Eesti vaimulik ja ajaloolane.

Uus!!: Rootsi aeg ja Rudolf Adam Winkler · Näe rohkem »

Süüfilis

Süüfilis ehk luues ehk prantsuse haigus (syphilis, morbus gallicus, lues venerea) on peamiselt inimestel esinev süsteemne infektsioon, pikka aega kestev põletikuline seisund, mis võib avalduda nii kliiniliselt aktiivse haiguse kui latentse nakkusena ja mille tekitajaks on bakter Treponema pallidum pallidum.

Uus!!: Rootsi aeg ja Süüfilis · Näe rohkem »

Simuna kihelkond

Simuna kihelkond oli ajalooline kihelkond Eestimaa kubermangus, Rakvere ja Viru kreisis, Virumaal, Kihelkonda ümbritsesid põhjas Viru-Jaagupi ja Väike-Maarja kihelkond, idas Iisaku, lõunas Torma ja Laiuse kihelkond, läänes Koeru kihelkond.

Uus!!: Rootsi aeg ja Simuna kihelkond · Näe rohkem »

Suur nälg

Suureks näljaks nimetatakse Eesti ajaloos Eesti- ja Liivimaal Rootsi võimu ajal 1695–1697 toimunud näljahäda.

Uus!!: Rootsi aeg ja Suur nälg · Näe rohkem »

Suur-Kloostri tänav

Suur-Kloostri tänav. Vasakut kätt Gustav Adolfi Gümnaasiumi spordihoone Suur-Kloostri tänav on tänav Tallinna vanalinnas Vanalinna asumis.

Uus!!: Rootsi aeg ja Suur-Kloostri tänav · Näe rohkem »

Taagepera mõis

Taagepera mõisa peahoone. Taagepera mõisa peahoone. Taagepera mõis (saksa keeles Wagenküll – vana eestikeelse kohanime Vaoküla järgi) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Rootsi aeg ja Taagepera mõis · Näe rohkem »

Taani valdused Eestis

Taani kuningas Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.

Uus!!: Rootsi aeg ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »

Tallinna Jaani seegi kirik

Jaani seegi kirik 2004. aastal Tallinna Jaani seegi kirik on kirik Tallinna kesklinnas Tartu maantee alguses.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tallinna Jaani seegi kirik · Näe rohkem »

Tallinna kubermang

Tallinna kubermang (vene Ревельская губерния, Reveli kubermang) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, aastatel 1719–1783.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tallinna kubermang · Näe rohkem »

Tallinna linnavalitsus

Tallinna Linnavalitsuse hoone Vabaduse väljakul Tallinna linnavalitsus (ametlikult Tallinna Linnavalitsus) on Eesti Vabariigi pealinna Tallinna kohaliku omavalitsuse ametiasutuste (v.a. Tallinna Linnavolikogu Kantselei) ja nende hallatavate asutuste juhtorgan.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tallinna linnavalitsus · Näe rohkem »

Tallinna linnusekohus

Tallinna linnusekohus (saksa Revaler Burggericht) oli Tallinnas Rootsi ajal tegutsenud kohus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tallinna linnusekohus · Näe rohkem »

Tallinna sadam

Tallinna sadam on ajalooline sadamakoht, osa praegusest Tallinna Vanasadamast.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tallinna sadam · Näe rohkem »

Tallinna sõjasadam

Aleksei Bogoljubovi maal Tallinna sadamast (1853). Tallinna sõjasadam oli Peeter I poolt Tallinnas Tallinna lahes asutatud sõjaline kaitserajatis, mis tegutses kuni 1857.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tallinna sõjasadam · Näe rohkem »

Tallinna toomkirik

Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik 2005. aastal Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp. Tallinna toomkirik on pühakoda Tallinnas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tallinna toomkirik · Näe rohkem »

Tallinna toomkiriku rootsi kogudus

Tallinna toomkiriku rootsi kogudus oli Tallinna toomkirikus tegutsenud kogudus, mis teenindas Tallinna rootsikeelset elanikkonda.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tallinna toomkiriku rootsi kogudus · Näe rohkem »

Tallinna Toomkool

Toom-Kooli 11. Tallinna Toomkool (ladina Schola cathedralis Tallinnensis) on Tallinnas tegutsev eraõiguslik üldhariduskool.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tallinna Toomkool · Näe rohkem »

Tallinna värav

Pärnu muldkindlustusvööndi Tallinna värav Tallinna värav, 29. detsember 2015. Kristian Pikneri foto Tallinna värav oli Pärnu muldkindlustusvööndis ehitatud vallivärav, aadressil Vana-Tallinna tn 1, Pärnu.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tallinna värav · Näe rohkem »

Tallinna–Haapsalu postimaantee

Tallinna–Haapsalu postimaantee oli postimaantee Tallinna ja Haapsalu vahel.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tallinna–Haapsalu postimaantee · Näe rohkem »

Tartu ajalugu

Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tartu ajalugu · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskond

Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskond oli Tartu Ülikooli teaduskond, mis tegeles keemia ja füüsika õpetamisega ning rahvusvahelise teadustööga.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskond · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli peahoone

Tartu Ülikooli peahoone Tartu Ülikooli peahoone asub Tartu kesklinnas aadressil Ülikooli tänav 18.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tartu Ülikooli peahoone · Näe rohkem »

Tartu õuekohus

Tartu õuekohus (rootsi keeles Dorpats hovrätt) oli Liivi-, Ingeri- ja Karjala kindralkubermangu kõrgeim kohtuorgan (õuekohus) Tartus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tartu õuekohus · Näe rohkem »

Tartu bastionid

Tartu bastionid kavandati Tartu linna muldkindlustustena Rootsi võimu ajal 1660.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tartu bastionid · Näe rohkem »

Tartu kindlus

Tartu kindlus 17. sajandil Tartu linna ja Tartu kindluse piiramine. Johann Christoph Brotze kogust Tartu kindlus oli Rootsi võimu ajal 17. sajandil Tartus välja ehitatud kaitserajatiste süsteem, mis hävis Põhjasõjas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tartu kindlus · Näe rohkem »

Tartu piiskopilinnus

Tartu piiskopilinnus oli Tartu piiskopi keskaegne residents, mis asus praeguse Tartu tähetorni kohal.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tartu piiskopilinnus · Näe rohkem »

Tartu vana Maarja kirik

Tartu vana Maarja kiriku fassaadid ja lõiked. Reinhold Guleke, Alt-Livland, 1896 Tartu vana Maarja kirik oli Tartu kirik, mis hävis Põhjasõjas ning mille krundile 19.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tartu vana Maarja kirik · Näe rohkem »

Tähtvere mõis

Mõisa uus peahoone Tähtvere mõis (saksa keeles Techelfer) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tähtvere mõis · Näe rohkem »

Tündrimaa

Tündrimaa on endisaegne pinnamõõt.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tündrimaa · Näe rohkem »

Tõnismäe

Tõnismäe on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tõnismäe · Näe rohkem »

Tõnismäe Antoniuse kabel

Antoniuse kabel asus arvatavasti nüüdse Hariduse tänava lääneküljel, Pärnu maantee ristmiku lähedal Antoniuse kalmistul.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tõnismäe Antoniuse kabel · Näe rohkem »

Teedevõrk

Teedevõrk Washingtonis Teedevõrk on mingis piirkonnas omavahel ühendatud teed.

Uus!!: Rootsi aeg ja Teedevõrk · Näe rohkem »

Thomas Hiärn

Thomas Hiärn (ka Tomas Hjärne, Hiärne, Hiærne, Hjärn, Hiaern; 1638 Skuoritsa, Ingeri — vkj 6. / 16. august 1678 Virtsu mõis) oli rootsiaegne ametnik ja kroonik.

Uus!!: Rootsi aeg ja Thomas Hiärn · Näe rohkem »

Toomemägi

Toomemäe pargi kaart Tartu Toomkirik Toomemäel Toomemägi (ka Toome) on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal.

Uus!!: Rootsi aeg ja Toomemägi · Näe rohkem »

Torņakalns

Torņakalnsi asendikaart Torņakalns on asum Lätis, Riia linna Zemgale eeslinna osa pindalaga 3,210 km².

Uus!!: Rootsi aeg ja Torņakalns · Näe rohkem »

Trøndelag

Trøndelagi asukoht Norras Nord-Trøndelagi vaade Trøndelagi vapp Trøndelag on Norra keskosas asuv geograafiline piirkond (landsdel), mis koosneb kahest maakonnast (fylke): Nord-Trøndelag ja Sør-Trøndelag.

Uus!!: Rootsi aeg ja Trøndelag · Näe rohkem »

Tsitadell (Tallinna merekindlustis)

Tsitadell on Tallinna reidile 1726.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tsitadell (Tallinna merekindlustis) · Näe rohkem »

Uus turg

Uus turg (saksa keeles Neuer Markt) oli Tallinna kesklinnas aastatel 1896–1948 tegutsenud kaubanduspiirkond.

Uus!!: Rootsi aeg ja Uus turg · Näe rohkem »

Uus-Holland

Uus-Holland (hollandi Nieuw-Nederland, ladina Nova Belgica või Novum Belgium) oli Seitsme Madalmaa Ühendatud Vabariigi koloniaalne provints Põhja-Ameerika idarannikul Hudsoni jõe alamjooksul aastatel 1614–1667 ning 1673–1674.

Uus!!: Rootsi aeg ja Uus-Holland · Näe rohkem »

Valga

Valga raekoda Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Valga · Näe rohkem »

Valuoja

Valuojale paisutatud Paala järv Valuoja on oja Sakala kõrgustiku põhjaosas Viljandi maakonnas Viljandi vallas ja Viljandi linnas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Valuoja · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Rootsi aeg ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vana-Tallinna tänav

Vana-Tallinna tänav (varem Tallinna tänav) on tänav Pärnus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Vana-Tallinna tänav · Näe rohkem »

Väike-Maarja kihelkonnakool

Väike-Maarja kihelkonnakool on endine kool Lääne-Virumaal Väike-Maarja valla keskuses Väike-Maarja alevikus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Väike-Maarja kihelkonnakool · Näe rohkem »

Võnnu kreis

Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Rootsi aeg ja Võnnu kreis · Näe rohkem »

Vene-Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Uus!!: Rootsi aeg ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

1625

1625.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1625 · Näe rohkem »

1630

1630.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1630 · Näe rohkem »

1671

1671.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1671 · Näe rohkem »

1688

1688.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1688 · Näe rohkem »

17. sajand Eestis

17.

Uus!!: Rootsi aeg ja 17. sajand Eestis · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Rootsi aeg Eestimaal.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »