Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Rostovi oblast

Index Rostovi oblast

Rostovi oblast on 1.

135 suhted: Aasovi – Musta mere krai, Aksai, Aksai rajoon, Andrei Silnov, Asulad (A), Asulad (Š), Asulad (B), Asulad (D), Asulad (G), Asulad (K), Asulad (M), Asulad (N), Asulad (P), Asulad (S), Asulad (T), Asulad (V), Asulad (Z), Azov, Azovi rajoon, Šahtõ, Šolohhovi rajoon, Bagajevskaja rajoon, Bataisk, Belaja Kalitva, Belaja Kalitva rajoon, Bogutšari rajoon, Bokovskaja rajoon, Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta juuli–september), Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta märts–juuni), Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta oktoober–detsember), Donbassi sõja kronoloogia (2015. aasta jaanuar–märts), Donets, Donetsi kõrgendik, Donetsk (Venemaa), Doni sõjaväeringkond, Dubovskoje rajoon, Flydubai lend 981, GRU Spetsnaz, Gukovo, Jegorlõkskaja rajoon, Jevgeni Šapošnikov, Jevgeni Bokarjov, Jevgeni Petrov, Juuli 2009, Juuni 2015, Kašarõ rajoon, Kagalnitskaja rajoon, Kalatši rajoon, Kamensk-Šahtinski, Kamenski rajoon (Rostovi oblast), ..., Kantemirovka rajoon, Küüditamine, Konstantin Remtšugov, Konstantinovsk, Konstantinovski rajoon, Krasnõi Sulin, Krasnõi Sulini rajoon, Krasnodari krai, Kuibõševo rajoon, Lakedemonovka, Lõuna föderaalülikool, Lõuna föderaalringkond, Makarius (Maletõtš), Martõnovka rajoon, Matvejev Kurgani rajoon, Märts 2007, Miljutinskaja rajoon, Millerovo, Millerovo lennuväebaas, Millerovo rajoon, Mjasnikovi rajoon, Mobiilne krematoorium, Morozovsk, Morozovski rajoon, Muza Lepik, Nataljevka, Neklinovka rajoon, Nikolai Krutšina, NKVD struktuur, November 2012, Novošahtinsk, Novotšerkassk, Novotšerkasski veresaun, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus, Oblast (Venemaa), Oblivskaja rajoon, Oktjabrski rajoon (Rostovi oblast), Oktoober 2014, Orlovski rajoon, Pestšanokopskoje rajoon, Petropavlovka rajoon, Proletarsk, Proletarski rajoon, Punaarmee, Remontnoje rajoon, Rodionovo-Nesvetaiskaja rajoon, Rostov Doni ääres, Rostovi oblasti kujutava kunsti muuseum, Rostovi oblasti lipp, Salsk, Salski rajoon, Savur-mohõla, Semikarakorsk, Semikarakorski rajoon, Sovetskaja rajoon, Stalingradi sõjaväeringkond, Staniitsa, Stavropoli krai, Taganrog, Tarassovski rajoon, Tatsinskaja rajoon, Tšertkovo rajoon, Tselina rajoon, Tsimljansk, Tsimljanski rajoon, Ust-Donetski rajoon, Varas seaduses, Vene NFSV, Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. detsember 2023 – ...), Venemaa haldusjaotus, Venemaa relvajõud, Venemaa sissetung Ukrainasse, Verhnedonski rajoon, Vesjolõi rajoon, Vladimir Hižnjakov, Volgodonsk, Volgodonski rajoon, Volgodonski tuumaelektrijaam, Volgogradi oblast, Zavetnoje rajoon, Zernograd, Zernogradi rajoon, Zimovniki rajoon, Zverevo, Zverevo (Rostovi oblast). Laienda indeks (85 rohkem) »

Aasovi – Musta mere krai

Aasovi – Musta mere krai (Азово-Черноморский край) oli Nõukogude Liidu haldusüksus (krai) Vene SFNV koosseisus 10. jaanuarist 1934 kuni 13. septembrini 1937.

Uus!!: Rostovi oblast ja Aasovi – Musta mere krai · Näe rohkem »

Aksai

Aksai on linn Venemaa Rostovi oblastis, Aksai rajooni keskus.

Uus!!: Rostovi oblast ja Aksai · Näe rohkem »

Aksai rajoon

Aksai rajoon (vene keeles Аксайский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Aksai linn. Rajoon piirneb põhjas ja kirdes Oktjabrski rajooniga, idas Bagajevskaja rajooniga, lõunas Kagalnitskaja rajooniga, edelas Azovi rajooniga, läänes Doni-äärse Rostoviga ja loodes Mjasnikovi rajooniga. Rajooni pindala on 1170 km². Elanike arv oli 2012. aastal 103 013, 2009. aastal 86 037 ja 2002. aastal 88 899. Aksai rajooni asulad kuuluvad ühee linnaasunduse (Aksai linna) ja kümne külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsamad jõed on Don, Aksai, Gruševka, Bolšoi Nesvetai, Bolšoi Log, Koisug, Temernik ja Tuzlov.

Uus!!: Rostovi oblast ja Aksai rajoon · Näe rohkem »

Andrei Silnov

Andrei Silnov (vene Андрей Александрович Сильнов; sündinud 9. septembril 1984 Šahtõs Rostovi oblastis) on Venemaa kergejõustiklane (kõrgushüppaja).

Uus!!: Rostovi oblast ja Andrei Silnov · Näe rohkem »

Asulad (A)

Siin on loetletud Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mille nimi algab A-tähega.

Uus!!: Rostovi oblast ja Asulad (A) · Näe rohkem »

Asulad (Š)

Asulad (Š) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad Š-tähega.

Uus!!: Rostovi oblast ja Asulad (Š) · Näe rohkem »

Asulad (B)

Siin loetletakse Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mille nimi algab B-tähega.

Uus!!: Rostovi oblast ja Asulad (B) · Näe rohkem »

Asulad (D)

Asulad (D) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad D-tähega.

Uus!!: Rostovi oblast ja Asulad (D) · Näe rohkem »

Asulad (G)

Asulad (G) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad G-tähega.

Uus!!: Rostovi oblast ja Asulad (G) · Näe rohkem »

Asulad (K)

Asulad (K) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad K-tähega.

Uus!!: Rostovi oblast ja Asulad (K) · Näe rohkem »

Asulad (M)

Asulad (M) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad M-tähega.

Uus!!: Rostovi oblast ja Asulad (M) · Näe rohkem »

Asulad (N)

Asulad (N) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad N-tähega.

Uus!!: Rostovi oblast ja Asulad (N) · Näe rohkem »

Asulad (P)

Asulad (P) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad P-tähega.

Uus!!: Rostovi oblast ja Asulad (P) · Näe rohkem »

Asulad (S)

Asulad (S) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad S-tähega.

Uus!!: Rostovi oblast ja Asulad (S) · Näe rohkem »

Asulad (T)

Asulad (T) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad T-tähega.

Uus!!: Rostovi oblast ja Asulad (T) · Näe rohkem »

Asulad (V)

Asulad (V) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad V-tähega.

Uus!!: Rostovi oblast ja Asulad (V) · Näe rohkem »

Asulad (Z)

Siin on loetletud Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mille nimi algab Z-tähega.

Uus!!: Rostovi oblast ja Asulad (Z) · Näe rohkem »

Azov

Azov on linn Venemaa Rostovi oblastis, Azovi rajooni keskus.

Uus!!: Rostovi oblast ja Azov · Näe rohkem »

Azovi rajoon

Azovi rajoon (vene keeles Азовский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Azovi linn (ei kuulu Rostovi rajooni koosseisu). Rajoon piirneb põhjas Mjasnikovi rajooniga ja Doni-äärse Rostoviga, kirdes Aksai rajooniga, idas Kagalnitskaja rajooniga, lõunas ja läänes Krasnodari kraiga ja loodes Aasovi merega. Rajooni pindala on 2861,93 km². Elanike arv oli 2012. aastal 93 637, 2009. aastal 90 873 ja 2002. aastal 92 568. Azovi rajoonis on 99 asulat ja nad kuuluvad kaheksateistkümne külaasunduse koosseisu.

Uus!!: Rostovi oblast ja Azovi rajoon · Näe rohkem »

Šahtõ

Šahtõ on linn Venemaal Rostovi oblastis.

Uus!!: Rostovi oblast ja Šahtõ · Näe rohkem »

Šolohhovi rajoon

Šolohhovi rajoon (vene keeles Шолоховский район (aastani 1984 Vjošenskaja rajoon (Вёшенский район)) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti põhjaosas. Rajooni keskus on Vjošenskaja staniitsa. Rajoon piirneb põhjas ja idas Volgogradi oblastiga, lõunas Bokovskaja rajooniga ja läänes Verhnedonski rajooniga. Rajooni pindala on 2527 km². Elanike arv oli 2012. aastal 26 987, 2009. aastal 28 780 ja 2002. aastal 29 629. Šolohhovi rajooni asulad kuuluvad üheksa külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsamad jõed on Don, Dubrovaja ja Rešetovka.

Uus!!: Rostovi oblast ja Šolohhovi rajoon · Näe rohkem »

Bagajevskaja rajoon

Bagajevskaja rajoon (vene keeles Багаевский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Bagajevskaja staniitsa. Rajoon piirneb põhjas Ust-Donetski rajooniga, kirdes Semikarakorski rajooniga, idas Vesjolõi rajooniga, lõunas Zernogradi rajooniga, edelas Kagalnitskaja rajooniga, läänes Aksai rajooniga ja loodes Oktjabrski rajooniga. Rajooni pindala on 950,6 km². Elanike arv oli 2012. aastal 34 629, 2009. aastal 34 615 ja 2002. aastal 35 400. Bagajevskaja rajoonis on 25 asulat ja nad kuuluvad viie külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsamad jõed on Don ja Zapadnõi Manõtš.

Uus!!: Rostovi oblast ja Bagajevskaja rajoon · Näe rohkem »

Bataisk

Bataisk on linn Venemaal Rostovi oblastis.

Uus!!: Rostovi oblast ja Bataisk · Näe rohkem »

Belaja Kalitva

Belaja Kalitva on linn Venemaa Rostovi oblastis, Belaja Kalitva rajooni keskus.

Uus!!: Rostovi oblast ja Belaja Kalitva · Näe rohkem »

Belaja Kalitva rajoon

Belaja Kalitva rajoon (vene keeles Белокалитвинский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti keskosas. Rajooni keskus on Belaja Kalitva linn. Rajoon piirneb kirdes Miljutinskaja rajooniga, idas Tatsinskaja rajooniga, kagus Konstantinovski rajooniga, lõunas Ust-Donetski rajooniga, edelas Krasnõi Sulini rajooniga, läänes Kamenski rajooniga ja loodes Tarassovski rajooniga. Rajooni pindala on 2649,8 km². Elanike arv oli 2012. aastal 100 081, 2009. aastal 103 470 ja 2002. aastal 28 294. Belaja Kalitva rajooni asulad kuuluvad ühe linnaasunduse (Belaja Kalitva linna ja Šolohhovski alevi) ja kümne külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsaim jõgi on Severski Donets.

Uus!!: Rostovi oblast ja Belaja Kalitva rajoon · Näe rohkem »

Bogutšari rajoon

Bogutšari rajoon (vene keeles Богучарский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Voroneži oblasti kaguosas.

Uus!!: Rostovi oblast ja Bogutšari rajoon · Näe rohkem »

Bokovskaja rajoon

Bokovskaja rajoon (vene keeles Боковский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti põhjaosas. Rajooni keskus on Bokovskaja staniitsa. Rajoon piirneb põhjas Šolohhovi rajooniga, idas Volgogradi oblastiga, kagus Sovetskaja rajooniga, lõunas Kašarõ rajooniga ja läänes Verhnedonski rajooniga. Rajooni pindala on 1927 km². Elanike arv oli 2017. aastal 14 155. Bokovskaja rajooni asulad kuuluvad seitsme külaasunduse koosseisu. Rajooni tuntuim jõgi on Tšir.

Uus!!: Rostovi oblast ja Bokovskaja rajoon · Näe rohkem »

Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta juuli–september)

Ukrainas Euromaidani liikumise, Ukraina revolutsiooni ja Krimmi annekteerimise järel alanud Donbassi sõja (Vene-Ukraina "hübriidsõja") kronoloogia.

Uus!!: Rostovi oblast ja Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta juuli–september) · Näe rohkem »

Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta märts–juuni)

Ukrainas Euromaidani liikumise, Ukraina revolutsiooni ja Krimmi annekteerimise järel alanud Donbassi sõja (Vene-Ukraina "hübriidsõja") kronoloogia.

Uus!!: Rostovi oblast ja Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta märts–juuni) · Näe rohkem »

Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta oktoober–detsember)

Ukrainas Euromaidani liikumise, Ukraina revolutsiooni ja Krimmi annekteerimise järel alanud Donbassi sõja (Vene-Ukraina "hübriidsõja") kronoloogia, sündmused alates 2014.

Uus!!: Rostovi oblast ja Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta oktoober–detsember) · Näe rohkem »

Donbassi sõja kronoloogia (2015. aasta jaanuar–märts)

Donetski oblastis Ukrainas Euromaidani liikumise, Ukraina revolutsiooni ja Krimmi annekteerimise järel alanud Donbassi sõja (Vene-Ukraina "hübriidsõja") kronoloogia, sündmused alates 2015.

Uus!!: Rostovi oblast ja Donbassi sõja kronoloogia (2015. aasta jaanuar–märts) · Näe rohkem »

Donets

Donets (vene keeles Северский Донец Severski Donets, ukraina keeles Сіверський Донець) on Doni parempoolne ja suurim lisajõgi.

Uus!!: Rostovi oblast ja Donets · Näe rohkem »

Donetsi kõrgendik

Donetsi kõrgendik' on mägismaa, mis on Donetsi kõrgustiku kirdeosa kõrgeim koht.

Uus!!: Rostovi oblast ja Donetsi kõrgendik · Näe rohkem »

Donetsk (Venemaa)

Donetsk on linn Venemaa Rostovi oblastis.

Uus!!: Rostovi oblast ja Donetsk (Venemaa) · Näe rohkem »

Doni sõjaväeringkond

Doni sõjaväeringkond (vene keeles Донской военный округ, Донской ВО) oli aastatel 1945–1946 ja 1949–1953 Nõukogude Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis.

Uus!!: Rostovi oblast ja Doni sõjaväeringkond · Näe rohkem »

Dubovskoje rajoon

Dubovskoje rajoon (algselt Dubovskoi rajoon; vene keeles Дубовский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti idaosas. Rajooni keskus on Dubovskoje küla. Rajoon piirneb kirdes Volgogradi oblastiga, idas Zavetnoje rajooniga, lõunas ja edelas Zimovniki rajooniga, läänes Volgodonski rajooniga ja loodes Tsimljanski veehoidlaga. Rajooni pindala on 3997,09 km². Elanike arv oli 2012. aastal 22 656, 2009. aastal 22 482 ja 2002. aastal 24 051. Dubovskoje rajoonis on 50 asulat ja need kuuluvad kolmeteistkümne külaasunduse koosseisu.

Uus!!: Rostovi oblast ja Dubovskoje rajoon · Näe rohkem »

Flydubai lend 981

Flydubai lend 981 (FZ981/FDB981) oli Araabia Ühendemiraatide odavlennufirma Flydubai rahvusvaheline tsiviillend Dubaist Doni-äärsesse Rostovisse Venemaal.

Uus!!: Rostovi oblast ja Flydubai lend 981 · Näe rohkem »

GRU Spetsnaz

GRU Spetsnazi üksused olid NSV Liidu relvajõudude (NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsuse) ja on Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi GRU eriettevalmistusega spetsialiseeritud luure- ja diversiooniväeosad.

Uus!!: Rostovi oblast ja GRU Spetsnaz · Näe rohkem »

Gukovo

Gukovo on kaevanduslinn Venemaal Rostovi oblastis.

Uus!!: Rostovi oblast ja Gukovo · Näe rohkem »

Jegorlõkskaja rajoon

Jegorlõkskaja rajoon (vene keeles Егорлыкский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti lõunaosas.

Uus!!: Rostovi oblast ja Jegorlõkskaja rajoon · Näe rohkem »

Jevgeni Šapošnikov

presidendi kabinetis. Pildil (vasakult) Juri Kaptev, president Vladimir Putin ja presidendi abi Jevgeni Šapošnikov (2000) Jevgeni Ivanovitš Šapošnikov (vene keeles Евгений Иванович Шапошников; 3. veebruar 1942 Aksai rajoon, Rostovi oblast – 8. detsember 2020 Moskva) oli Venemaa sõjaväelane (lennuväe marssal), viimane NSV Liidu kaitseminister.

Uus!!: Rostovi oblast ja Jevgeni Šapošnikov · Näe rohkem »

Jevgeni Bokarjov

Jevgeni Bokarjov (vene keeles Евгений Алексеевич Бокарёв; 25. veebruar (vkj 12. veebruar) 1904 Sredni Jegorlõki küla, Stavropoli kubermang (tänapäeval Rostovi oblast) – 11. märts 1971 Moskva) oli vene keeleteadlane, dagestani keelte spetsialist ja esperantoloog.

Uus!!: Rostovi oblast ja Jevgeni Bokarjov · Näe rohkem »

Jevgeni Petrov

Jevgeni Petrov (1932) Jevgeni Petrov (sünninimi Jevgeni Katajev; 13. detsember (vkj 30. november) 1903 Odessa – 2. juuli 1942 Rostovi oblast) oli 1920.

Uus!!: Rostovi oblast ja Jevgeni Petrov · Näe rohkem »

Juuli 2009

Juuli 2009, kroonika 2009.

Uus!!: Rostovi oblast ja Juuli 2009 · Näe rohkem »

Juuni 2015

Juuni 2015, kroonika 2015.

Uus!!: Rostovi oblast ja Juuni 2015 · Näe rohkem »

Kašarõ rajoon

Kašarõ rajoon (vene keeles Кашарский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti põhjaosas. Rajooni keskus on Kašarõ slobodaa. Rajoon piirneb põhjas Verhnedonski rajooniga, kirdes Bokovskaja rajooniga, idas Sovetskaja rajooniga, kagus Miljutinskaja rajooniga, edelas Tarassovski rajooniga, läänes Millerovo rajooniga ja loodes Tšertkovo rajooniga. Rajooni pindala on 3145 km². Elanike arv oli 2012. aastal 24 928, 2009. aastal 25 831 ja 2002. aastal 27 424. Kašarõ rajooni asulad kuuluvad kümne külaasunduse koosseisu.

Uus!!: Rostovi oblast ja Kašarõ rajoon · Näe rohkem »

Kagalnitskaja rajoon

Kagalnitskaja rajoon (vene keeles Кагальницкий район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Kagalnitskaja staniitsa. Rajoon piirneb põhjas Bagajevskaja rajooniga, idas Zernogradi rajooniga, lõunas Krasnodari krai Kuštšovskaja rajooniga, läänes Azovi rajooniga ja loodes Aksai rajooniga. Rajooni pindala on 1391 km². Elanike arv oli 2017. aastal 28 188. Kagalnitskaja rajooni asulad kuuluvad kaheksa külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsamad jõed on Kagalnik, Rossoš ja Elbuzd.

Uus!!: Rostovi oblast ja Kagalnitskaja rajoon · Näe rohkem »

Kalatši rajoon

Kalatši rajoon (vene keeles Калачеевский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Voroneži oblasti kaguosas.

Uus!!: Rostovi oblast ja Kalatši rajoon · Näe rohkem »

Kamensk-Šahtinski

Kamensk-Šahtinski on linn Venemaa Rostovi oblastis.

Uus!!: Rostovi oblast ja Kamensk-Šahtinski · Näe rohkem »

Kamenski rajoon (Rostovi oblast)

Kamenski rajoon (vene keeles Каменский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) on rajoon Venemaal Rostovi oblasti loodeosas. Rajooni keskus on Gluboki alev. Rajoon piirneb põhjas Tarassovski rajooniga, idas Belaja Kalitva rajooniga, lõunas Krasnõi Sulini rajooniga ja läänes Ukraina Luhanski oblastiga. Rajooni pindala on 2572,07 km². Elanike arv oli 2012. aastal 46 686, 2009. aastal 47 223 ja 2002. aastal 51 757. Kamenski rajoonis on 54 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Gluboki alevi) ja üheteistkümne külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsaim jõgi on Severski Donets.

Uus!!: Rostovi oblast ja Kamenski rajoon (Rostovi oblast) · Näe rohkem »

Kantemirovka rajoon

Kantemirovka rajoon (vene keeles Кантемировский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Voroneži oblasti lõunaosas.

Uus!!: Rostovi oblast ja Kantemirovka rajoon · Näe rohkem »

Küüditamine

Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.

Uus!!: Rostovi oblast ja Küüditamine · Näe rohkem »

Konstantin Remtšugov

Konstantin Remtšugov (2014) Konstantin Vadimovitš Remtšugov (vene keeles Константин Вадимович Ремчуков; sündinud 21. novembril 1954 Rostovi oblastis) on Venemaa ajakirjanik, ettevõtja ja endine poliitik.

Uus!!: Rostovi oblast ja Konstantin Remtšugov · Näe rohkem »

Konstantinovsk

Konstantinovsk on linn Venemaa Rostovi oblastis, Konstantinovski rajooni keskus.

Uus!!: Rostovi oblast ja Konstantinovsk · Näe rohkem »

Konstantinovski rajoon

Konstantinovski rajoon (vene keeles Константиновский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti keskosas. Rajooni keskus on Konstantinovski linn. Rajoon piirneb põhjas Tatsinskaja rajooniga, kirdes Morozovski rajooniga, idas Tsimljanski rajooniga, kagus Volgodonski rajooniga, edelas Semikarakorski rajooniga, läänes Ust-Donetski rajooniga ja loodes Belaja Kalitva rajooniga. Rajooni pindala on 2197 km². Elanike arv oli 2012. aastal 32 865, 2009. aastal 35 379 ja 2002. aastal 36 595. Konstantinovski rajooni asulad kuuluvad ühe linnaasunduse (Konstantinovski linna) ja kuue külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsaim jõgi on Don.

Uus!!: Rostovi oblast ja Konstantinovski rajoon · Näe rohkem »

Krasnõi Sulin

Krasnõi Sulin (aastani 1926 Sulin) on linn Venemaa Rostovi oblastis, Krasnõi Sulini rajooni keskus.

Uus!!: Rostovi oblast ja Krasnõi Sulin · Näe rohkem »

Krasnõi Sulini rajoon

Krasnõi Sulini rajoon (vene keeles Красносулинский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti loodeosas. Rajooni keskus on Krasnõi Sulini linn. Rajoon piirneb põhjas Kamenski rajooniga, idas Belaja Kalitva rajooniga, lõunas Oktjabrski rajooniga, lisaks on lõunas Šahtõ ja Novošahtinski linnad, edelas Rodionovo-Nesvetaiskaja rajooniga ja läänes Ukraina Luhanski oblastiga. Rajooni pindala on 1950 km². Elanike arv oli 2012. aastal 80 352, 2009. aastal 84 874 ja 2002. aastal 34 906. Krasnõi Sulini rajooni asulad kuuluvad kolme linnaasunduse (Krasnõi Sulini linna ning Gornõi ja Uglerodovski alevite) ning kaheteistkümne külaasunduse koosseisu.

Uus!!: Rostovi oblast ja Krasnõi Sulini rajoon · Näe rohkem »

Krasnodari krai

Krasnodari krai on haldusüksus Venemaa Lõuna föderaalringkonnas.

Uus!!: Rostovi oblast ja Krasnodari krai · Näe rohkem »

Kuibõševo rajoon

Kuibõševo rajoon (vene keeles Куйбышевский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Kuibõševo küla. Rajoon piirneb kirdes Ukraina Luhanski oblastiga, idas Rodionovo-Nesvetaiskaja rajooniga, lõunas Matvejev Kurgani rajooniga ning läänes ja loodes Ukraina Donetski oblastiga. Rajooni pindala on 871 km². Elanike arv oli 2012. aastal 14 483, 2009. aastal 14 837 ja 2002. aastal 15 237. Kuibõševo rajoonis on 34 asulat, mis kuuluvad kolme külaasunduse koosseisu.

Uus!!: Rostovi oblast ja Kuibõševo rajoon · Näe rohkem »

Lakedemonovka

Lakedemonovka (vene keeles Лакедемоновка) on küla Venemaal Rostovi oblastis Neklinovka rajoonis, Lakedemonovka külaasunduse keskus.

Uus!!: Rostovi oblast ja Lakedemonovka · Näe rohkem »

Lõuna föderaalülikool

Ülikooli peahoone Lõuna föderaalülikool (vene keeles Южный федеральный университет; varasema nimega Rostovi Riiklik Ülikool) on ülikool Venemaal Rostovi oblasti linnades Rostov Doni ääres ja Taganrog.

Uus!!: Rostovi oblast ja Lõuna föderaalülikool · Näe rohkem »

Lõuna föderaalringkond

Lõuna föderaalringkond (kuni 21. juunini 2000 kandis nimetust Põhja-Kaukaasia föderaalringkond) on üks kaheksast föderaalringkonnast Venemaal.

Uus!!: Rostovi oblast ja Lõuna föderaalringkond · Näe rohkem »

Makarius (Maletõtš)

Makarius (ukraina keeles Макарій; kodanikunimega Микола Іванович Малетич Mõkola Ivanovõtš Maletõtš; sündinud 1. oktoobril 1944 Krasne külas Lvivi oblastis) on Ukraina Õigeusu Kiriku Lvivi metropoliit ja Ukraina Õigeusu Kiriku Püha Sinodi alaline liige.

Uus!!: Rostovi oblast ja Makarius (Maletõtš) · Näe rohkem »

Martõnovka rajoon

Martõnovka rajoon (vene keeles Мартыновский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti kaguosas. Rajooni keskus on Bolšaja Martõnovka slobodaa. Rajoon piirneb põhjas Volgodonski rajooniga, idas Zimovniki rajooniga, kagus Orlovski rajooniga, lõunas Proletarski rajooniga ja läänes Semikarakorski rajooniga. Rajooni pindala on 1919,69 km². Elanike arv oli 2012. aastal 36 014, 2009. aastal 38 191 ja 2002. aastal 40 499. Martõnovka rajoonis on 57 asulat ja nad kuuluvad üheksa külaasunduse koosseisu.

Uus!!: Rostovi oblast ja Martõnovka rajoon · Näe rohkem »

Matvejev Kurgani rajoon

Matvejev Kurgani rajoon (vene keeles Матвеево-Курганский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Matvejev Kurgani alev. Rajoon piirneb kirdes Kuibõševo rajooniga, idas Rodionovo-Nesvetaiskaja rajooniga, lõunas Neklinovka rajooniga ning läänes ja loodes Ukraina Donetski oblastiga. Rajooni pindala on 1707 km². Elanike arv oli 2012. aastal 42 749, 2009. aastal 41 976 ja 2002. aastal 45 604. Matvejev Kurgani rajooni asulad kuuluvad kaheksa külaasunduse koosseisu.

Uus!!: Rostovi oblast ja Matvejev Kurgani rajoon · Näe rohkem »

Märts 2007

Märts 2007, kroonika.

Uus!!: Rostovi oblast ja Märts 2007 · Näe rohkem »

Miljutinskaja rajoon

Miljutinskaja rajoon (vene keeles Милютинский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti kirdeosas. Rajooni keskus on Miljutinskaja staniitsa. Rajoon piirneb põhjas ja kirdes Kašarõ rajooniga, kirdes Sovetskaja rajooniga, kagus Oblivskaja rajooniga, lõunas Morozovski rajooniga, edelas Tatsinskaja rajooniga ja läänes Belaja Kalitva rajooniga. Rajooni pindala on 2116 km². Elanike arv oli 2012. aastal 14 682, 2009. aastal 16 152 ja 2002. aastal 17 847. Miljutinskaja rajooni asulad kuuluvad seitsme külaasunduse koosseisu.

Uus!!: Rostovi oblast ja Miljutinskaja rajoon · Näe rohkem »

Millerovo

Millerovo on linn Venemaa Rostovi oblastis, Millerovo rajooni keskus.

Uus!!: Rostovi oblast ja Millerovo · Näe rohkem »

Millerovo lennuväebaas

Millerovo lennuväebaas on sõjalennuväli Venemaal Rostovi oblastis, Millerovo rajoonis, mõne kilomeeri kaugusel Millerovo keskusest lääneloodes, umbes 30 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist idas.

Uus!!: Rostovi oblast ja Millerovo lennuväebaas · Näe rohkem »

Millerovo rajoon

Millerovo rajoon (vene keeles Миллеровский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti loodeosas. Rajooni keskus on Millerovo linn. Rajoon piirneb põhjas Tšertkovo rajooniga, idas Kašarõ rajooniga, lõunas Tarassovski rajooniga ja läänes Ukraina Luhanski oblastiga. Rajooni pindala on 3190 km². Elanike arv oli 2017. aastal 64 976. Millerovo rajooni asulad kuuluvad ühe linnaasunduse (Millerovo linna) ja kaheteistkümne külaasunduse koosseisu.

Uus!!: Rostovi oblast ja Millerovo rajoon · Näe rohkem »

Mjasnikovi rajoon

Mjasnikovi rajoon (vene keeles Мясниковский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Tšaltõri küla. Rajoon piirneb põhjas Rodionovo-Nesvetaiskaja rajooniga, idas Aksai rajooniga, kagus Doni-äärse Rostoviga, lõunas Azovi rajooniga ja läänes Neklinovka rajooniga. Rajooni pindala on 880 km². Elanike arv oli 2017. aastal 45 689. Rajooni elanikest on 56,1 % armeenlased. Mjasnikovi rajoonis on 23 asulat ja nad kuuluvad seitsme külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsamad jõed on Donskoi Tšulek, Kamennaja Balka, Lagutnik, Mjortvõi Donets, Mokrõi Tšaltõr, Morskoi Tšulek, Starõi Kolodets, Suhhoi Sambek, Suhhoi Tšaltõr, Temernik, Tuzlov ja Havalõ.

Uus!!: Rostovi oblast ja Mjasnikovi rajoon · Näe rohkem »

Mobiilne krematoorium

Mobiilne krematoorium ehk mobiilne tuhastusahi ehk mobiilne koolnupõletamisahi (ka mobiilne põletusahi) on surnud loomakorjuste hävitamiseks ja surnud inimeste tuhastamiseks toodetud spetsiaalne eriotstarbeline liikuv sõiduk, mis on tuhastuse läbi viimiseks varustatud vastava surnupõletusahjuga.

Uus!!: Rostovi oblast ja Mobiilne krematoorium · Näe rohkem »

Morozovsk

Morozovsk on linn Venemaa Rostovi oblastis, Morozovski rajooni keskus.

Uus!!: Rostovi oblast ja Morozovsk · Näe rohkem »

Morozovski rajoon

Morozovski rajoon (vene keeles Морозовский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti kirdeosas. Rajooni keskus on Morozovski linn. Rajoon piirneb põhjas Miljutinskaja rajooniga, kirdes Oblivskaja rajooniga, idas Volgogradi oblastiga, lõunas Tsimljanski rajooniga, kagus Konstantinovski rajooniga ja läänes Tatsinskaja rajooniga. Rajooni pindala on 2550 km². Elanike arv oli 2012. aastal 41 745, 2009. aastal 44 883 ja 2002. aastal 46 395. Morozovski rajooni asulad kuuluvad ühe linnaasunduse (Morozovski linna) ja kaheksa külaasunduse koosseisu.

Uus!!: Rostovi oblast ja Morozovski rajoon · Näe rohkem »

Muza Lepik

Muza Lepik (aastani 1969 Vorotõntseva; sündinud 21. novembril 1946 Vene NFSVs Rostovi oblastis Millerovos) on Eesti spordiarst ja endine kergejõustiklane, samuti Tõnu Lepiku abikaasa.

Uus!!: Rostovi oblast ja Muza Lepik · Näe rohkem »

Nataljevka

Nataljevka (vene keeles Натальевка) on küla Venemaal Rostovi oblastis Neklinovka rajoonis, Nataljevka külaasunduse keskus.

Uus!!: Rostovi oblast ja Nataljevka · Näe rohkem »

Neklinovka rajoon

Neklinovka rajoon (vene keeles Неклиновский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti edelaosas.

Uus!!: Rostovi oblast ja Neklinovka rajoon · Näe rohkem »

Nikolai Krutšina

Nikolai Krutšina (vene Николай Ефимович Кручина; 14. mai 1928 Habarõ küla, Siberi krai (tänapäeval Altai krai) – 26. august 1991 Moskva) oli nõukogude parteitegelane.

Uus!!: Rostovi oblast ja Nikolai Krutšina · Näe rohkem »

NKVD struktuur

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi struktuur on ülevaatlik artikkel NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadis (SARK) 1934–1946 tehtud organisatsioonilistest ja struktuurilistest muudatustest ja nende üksuste põhilistest tööülesannetest.

Uus!!: Rostovi oblast ja NKVD struktuur · Näe rohkem »

November 2012

November 2012, kroonika 2012.

Uus!!: Rostovi oblast ja November 2012 · Näe rohkem »

Novošahtinsk

Novošahtinsk on linn Venemaal Rostovi oblastis.

Uus!!: Rostovi oblast ja Novošahtinsk · Näe rohkem »

Novotšerkassk

Novotšerkassk on linn Venemaal Rostovi oblastis.

Uus!!: Rostovi oblast ja Novotšerkassk · Näe rohkem »

Novotšerkasski veresaun

Mälestuskivi Novotšerkasski keskväljakul Novotšerkasski veresaun oli 1962.

Uus!!: Rostovi oblast ja Novotšerkasski veresaun · Näe rohkem »

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus, oli NSV Liidu riikliku julgeolekuorgani NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee poliitilise politsei keskasutus, mille ülesandeks oli "võitlus ideoloogilise diversiooniga", poliitiliste teisitimõtlejatega ja usuorganisatsioonide kontroll, aastatel 1967–1991.

Uus!!: Rostovi oblast ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus · Näe rohkem »

Oblast (Venemaa)

Oblast (vene область) on haldusüksuse (föderatsiooni subjekti) tüüp Venemaal.

Uus!!: Rostovi oblast ja Oblast (Venemaa) · Näe rohkem »

Oblivskaja rajoon

Oblivskaja rajoon (vene keeles Обливский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti kirdeosas. Rajooni keskus on Oblivskaja staniitsa. Rajoon piirneb põhjas Sovetskaja rajooniga, idas ja lõunas Volgogradi oblastiga, edelas Morozovski rajooniga ja läänes Miljutinskaja rajooniga. Rajooni pindala on 2013,5 km². Elanike arv oli 2017. aastal 17 573. Oblivskaja rajooni asulad kuuluvad seitsme külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsamad jõed on Tšir, Berjozovaja ja Maška.

Uus!!: Rostovi oblast ja Oblivskaja rajoon · Näe rohkem »

Oktjabrski rajoon (Rostovi oblast)

Oktjabrski rajoon (vene keeles Октябрьский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Kamenolomni alev. Rajoon piirneb põhjas Krasnõi Sulini rajooniga, kirdes Belaja Kalitva rajooniga, idas Ust-Donetski rajooniga, kagus Semikarakorski rajooniga, lõunas Bagajevskaja rajooniga, edelas Aksai rajooniga ja läänes Rodionovo-Nesvetaiskaja rajooniga. Rajooni pindala on 1998,7 km². Elanike arv oli 2017. aastal 70 514. Oktjabrski rajooni asulad kuuluvad ühe linnaasunduse (Kamenolomni alevi) ja üheteistkümne külaasunduse koosseisu.

Uus!!: Rostovi oblast ja Oktjabrski rajoon (Rostovi oblast) · Näe rohkem »

Oktoober 2014

Oktoober 2014, kroonika 2014.

Uus!!: Rostovi oblast ja Oktoober 2014 · Näe rohkem »

Orlovski rajoon

Orlovski rajoon (vene keeles Орловский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti kaguosas. Rajooni keskus on Orlovski alev. Rajoon piirneb põhjas Martõnovka rajooniga, kirdes Zimovniki rajooniga, idas Remontnoje rajooniga, lõunas Kalmõkkiaga, läänes Salski rajooniga ja loodes Vesjolõi rajooniga. Rajooni pindala on 3300 km². Elanike arv oli 2012. aastal 40 280, 2009. aastal 40 315 ja 2002. aastal 41 768. Orlovski rajooni asulad kuuluvad üheteistkümne külaasunduse koosseisu.

Uus!!: Rostovi oblast ja Orlovski rajoon · Näe rohkem »

Pestšanokopskoje rajoon

Pestšanokopskoje rajoon (vene keeles Песчанокопский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti lõunaosas. Rajooni keskus on Pestšanokopskoje küla. Rajoon piirneb põhjas Salski rajooniga, idas Kalmõkkiaga, kagus Stavropoli kraiga, edelas Krasnodari kraiga ja loodes Tselina rajooniga. Rajooni pindala on 1882 km². Elanike arv oli 2017. aastal 28 171. Pestšanokopskoje rajooni asulad kuuluvad üheksa külaasunduse koosseisu.

Uus!!: Rostovi oblast ja Pestšanokopskoje rajoon · Näe rohkem »

Petropavlovka rajoon

Petropavlovka rajoon (vene keeles Петропавловский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Voroneži oblasti kaguosas.

Uus!!: Rostovi oblast ja Petropavlovka rajoon · Näe rohkem »

Proletarsk

Proletarsk on linn Venemaa Rostovi oblastis, Proletarski rajooni keskus.

Uus!!: Rostovi oblast ja Proletarsk · Näe rohkem »

Proletarski rajoon

Proletarski rajoon (vene keeles Пролетарский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti kaguosas. Rajooni keskus on Proletarski linn. Rajoon piirneb põhjas Martõnovka rajooniga, idas Orlovski rajooniga, kagus Kalmõkkiaga, lõunas Salski rajooniga, läänes Vesjolõi rajooniga ja loodes Semikarakorski rajooniga. Rajooni pindala on 2740 km². Elanike arv oli 2012. aastal 36 205, 2009. aastal 35 510 ja 2002. aastal 36 297. Proletarski rajooni asulad kuuluvad ühe linnaasunduse (Proletarski linna) ja üheksa külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsamad jõed on Manõtš ja Tšaprak.

Uus!!: Rostovi oblast ja Proletarski rajoon · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Uus!!: Rostovi oblast ja Punaarmee · Näe rohkem »

Remontnoje rajoon

Remontnoje rajoon (vene keeles Ремонтненский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti idaosas. Rajooni keskus on Remontnoje küla. Rajoon piirneb põhjas Zavetnoje rajooniga, idas ja lõunas Kalmõkkiaga, läänes Orlovski rajooniga ja loodes Zimovniki rajooniga. Rajooni pindala on 3777,50 km². Elanike arv oli 2012. aastal 18 799, 2009. aastal 20 554 ja 2002. aastal 21 497. Remontnoje rajoonis on 19 asulat ja nad kuuluvad kümne külaasunduse koosseisu.

Uus!!: Rostovi oblast ja Remontnoje rajoon · Näe rohkem »

Rodionovo-Nesvetaiskaja rajoon

Rodionovo-Nesvetaiskaja rajoon (vene keeles Родионово-Несветайский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Rodionovo-Nesvetaiskaja sloboda. Rajoon piirneb põhjas Ukraina Luhanski oblastiga, kirdes Krasnõi Sulini rajooniga, idas Oktjabrski rajooniga, kagus Aksai rajooniga, lõunas Mjasnikovi rajooniga, edelas Neklinovka ja Matvejev Kurgani rajooniga ning läänes Kuibõševo rajooniga. Rajooni pindala on 1547 km². Elanike arv oli 2017. aastal 22 461. Rodionovo-Nesvetaiskaja rajooni asulad kuuluvad kuue külaasunduse koosseisu.

Uus!!: Rostovi oblast ja Rodionovo-Nesvetaiskaja rajoon · Näe rohkem »

Rostov Doni ääres

Rostov Doni ääres (ka Doni-äärne Rostov) on linn Lõuna-Venemaal.

Uus!!: Rostovi oblast ja Rostov Doni ääres · Näe rohkem »

Rostovi oblasti kujutava kunsti muuseum

Rostovi oblasti kujutava kunsti muuseum Rostovi oblasti kujutava kunsti muuseum (vene keeles Ростовский областной музей изобразительныхискусств) on kunstimuuseum Venemaal Rostovi oblastis Rostovis Doni ääres.

Uus!!: Rostovi oblast ja Rostovi oblasti kujutava kunsti muuseum · Näe rohkem »

Rostovi oblasti lipp

Rostovi oblasti lipp. Rostovi oblasti lipp on Venemaa haldusüksuse Rostovi oblasti lipp.

Uus!!: Rostovi oblast ja Rostovi oblasti lipp · Näe rohkem »

Salsk

Salsk on linn Venemaa Rostovi oblastis, Salski rajooni keskus.

Uus!!: Rostovi oblast ja Salsk · Näe rohkem »

Salski rajoon

Salski rajoon (vene keeles Сальский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti kaguosas. Rajooni keskus on Salski linn. Rajoon piirneb põhjas ja kirdes Proletarski rajooniga, idas Kalmõkkiaga, lõunas Pestšanokopskoje rajooniga, läänes Tselina rajooniga ja loodes Vesjolõi rajooniga. Rajooni pindala on 3499 km². Elanike arv oli 2012. aastal 106 681, 2009. aastal 109 208 ja 2002. aastal 49 343. Salski rajoonis on 54 asulat ja nad kuuluvad ühe linnaasunduse (Salski linna) ja kümne külaasunduse koosseisu.

Uus!!: Rostovi oblast ja Salski rajoon · Näe rohkem »

Savur-mohõla

Monument kurgaani tipul Savur-mohõla (venepäraselt Saur-Mogila; ukraina keeles Савур-могила, vene keeles Саур-Могила) on kurgaan Ukrainas, 12 km kaugusel Snižnest lõunas.

Uus!!: Rostovi oblast ja Savur-mohõla · Näe rohkem »

Semikarakorsk

Semikarakorsk on linn Venemaa Rostovi oblastis, Semikarakorski rajooni keskus.

Uus!!: Rostovi oblast ja Semikarakorsk · Näe rohkem »

Semikarakorski rajoon

Semikarakorski rajoon (vene keeles Семикаракорский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti keskosas. Rajooni keskus on Semikarakorski linn. Rajoon piirneb põhjas Konstantinovski rajooniga, kirdes Volgodonski rajooniga, idas Martõnovka rajooniga, kagus Proletarski rajooniga, lõunas Vesjolõi rajooniga, edelas Bagajevskaja rajooniga ja loodes Ust-Donetski rajooniga. Rajooni pindala on 1407 km². Elanike arv oli 2017. aastal 49 353. Semikarakorski rajooni asulad kuuluvad ühe linnaasunduse (Semikarakorski linna) ja seitsme külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsamad jõed on Don, Sal, Severski Donets ja Susat.

Uus!!: Rostovi oblast ja Semikarakorski rajoon · Näe rohkem »

Sovetskaja rajoon

Sovetskaja rajoon (vene keeles Советский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti kirdeosas. Rajooni keskus on Sovetskaja staniitsa. Rajoon piirneb põhjas ja idas Volgogradi oblastiga, lõunas Oblivskaja rajooniga, kagus Miljutinskaja rajooniga, läänes Kašarõ rajooniga ja loodes Bokovskaja rajooniga. Rajooni pindala on 1200 km². Elanike arv oli 2012. aastal 6623, 2009. aastal 6856 ja 2002. aastal 7449. Sovetskaja rajooni asulad kuuluvad kolme külaasunduse koosseisu.

Uus!!: Rostovi oblast ja Sovetskaja rajoon · Näe rohkem »

Stalingradi sõjaväeringkond

Stalingradi sõjaväeringkond (vene keeles Сталинградский военный округ, Сталинградский ВО) oli aastatel 1941–1942 ja 1943 Nõukogude Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis.

Uus!!: Rostovi oblast ja Stalingradi sõjaväeringkond · Näe rohkem »

Staniitsa

Staniitsa (vene станица, ukraina станиця) on ühest või mitmest asustusüksusest koosnev administratiivüksus kasakate maadel.

Uus!!: Rostovi oblast ja Staniitsa · Näe rohkem »

Stavropoli krai

Stavropoli krai on administratiivne piirkond Venemaa Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas.

Uus!!: Rostovi oblast ja Stavropoli krai · Näe rohkem »

Taganrog

Taganrog on linn Venemaal Rostovi oblastis.

Uus!!: Rostovi oblast ja Taganrog · Näe rohkem »

Tarassovski rajoon

Tarassovski rajoon (vene keeles Тарасовский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti loodeosas. Rajooni keskus on Tarassovski alev. Rajoon piirneb põhjas Millerovo rajooniga, kirdes Kašarõ rajooniga, kagus Belaja Kalitva rajooniga, lõunas Kamenski rajooniga ja läänes Ukraina Luhanski oblastiga. Rajooni pindala on 2767,47 km². Elanike arv oli 2012. aastal 29 456, 2009. aastal 30 868 ja 2002. aastal 32 608. Tarassovski rajoonis on 59 asulat, mis kuuluvad kümne külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsaim jõgi on Glubokaja.

Uus!!: Rostovi oblast ja Tarassovski rajoon · Näe rohkem »

Tatsinskaja rajoon

Tatsinskaja rajoon (vene keeles Тацинский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti kirdeosas. Rajooni keskus on Tatsinskaja staniitsa. Rajoon piirneb põhjas Miljutinskaja rajooniga, idas Morozovski rajooniga, lõunas Konstantinovski rajooniga ja läänes Belaja Kalitva rajooniga. Rajooni pindala on 2411,21 km². Elanike arv oli 2012. aastal 37 540, 2009. aastal 40 701 ja 2002. aastal 43 251. Tatsinskaja rajoonis on 62 asulat ja nad kuuluvad üheteistkümne külaasunduse koosseisu.

Uus!!: Rostovi oblast ja Tatsinskaja rajoon · Näe rohkem »

Tšertkovo rajoon

Tšertkovo rajoon (vene keeles Чертковский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti loodeosas. Rajooni keskus on Tšertkovo alev. Rajoon piirneb põhjas Voroneži oblasti Kantemirovka ja Bogutšari rajooni, kirdes Verhnedonski rajooni, kagus Kašarõ rajooni ja lõunas Millerovo rajooniga ning läänes Ukraina Luhanski oblastiga. Rajooni pindala on 2766 km². Elanike arv oli 2017. aastal 33 759. Tšertkovo rajooni asulad kuuluvad 14 külaasunduse koosseisu.

Uus!!: Rostovi oblast ja Tšertkovo rajoon · Näe rohkem »

Tselina rajoon

Tselina rajoon (vene keeles Целинский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti lõunaosas. Rajooni keskus on Tselina aleviga. Rajoon piirneb kirdes ja idas Salski rajooniga, kagus Pestšanokopskoje rajooniga, lõunas Krasnodari kraiga, edelas Jegorlõkskaja rajooniga ja loodes Zernogradi rajooniga. Rajooni pindala on 2129 km². Elanike arv oli 2012. aastal 32 904, 2009. aastal 33 274 ja 2002. aastal 36 742. Tselina rajooni asulad kuuluvad üheksa külaasunduse koosseisu.

Uus!!: Rostovi oblast ja Tselina rajoon · Näe rohkem »

Tsimljansk

Tsimljansk on linn Venemaa Rostovi oblastis, Tsimljanski rajooni keskus.

Uus!!: Rostovi oblast ja Tsimljansk · Näe rohkem »

Tsimljanski rajoon

Tsimljanski rajoon (vene keeles Цимлянский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti kirdeosas. Rajooni keskus on Tsimljanski linn. Rajoon piirneb põhjas ja kirdes Volgogradi oblastiga, idas Tsimljanski veehoidlaga, lõunas Volgodonski rajooniga, läänes Konstantinovski rajooniga ja loodes Morozovski rajooniga. Rajooni pindala on 2529 km². Elanike arv oli 2012. aastal 33 964, 2009. aastal 35 067 ja 2002. aastal 35 998. Tsimljanski rajooni asulad kuuluvad ühe linnaasunduse (Tsimljanski linna) ja kuue külaasunduse koosseisu.

Uus!!: Rostovi oblast ja Tsimljanski rajoon · Näe rohkem »

Ust-Donetski rajoon

Ust-Donetski rajoon (vene keeles Усть-Донецкий район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti keskosas. Rajooni keskus on Ust-Donetski alev. Rajoon piirneb põhjas Belaja Kalitva rajooniga, idas Konstantinovski rajooniga, kagus Semikarakorski rajooniga, lõunas Bagajevskaja rajooniga ja läänes Oktjabrski rajooniga. Rajooni pindala on 1150 km². Elanike arv oli 2012. aastal 33 200, 2009. aastal 31 047 ja 2002. aastal 32 479. Ust-Donetski rajooni asulad kuuluvad ühe linnaasunduse (Ust-Donetski alevi) ja seitsme külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsamad jõed on Don ja Donets.

Uus!!: Rostovi oblast ja Ust-Donetski rajoon · Näe rohkem »

Varas seaduses

Varas seaduses ehk õigustmõistev varas (Venemaa pätislängis ka seaduslik varas; vene keeles вор в законе) ehk aus varas (vene keeles честный вор) on professionaalse kurjategija kõrgeim "seisus" Venemaal ja venekeelses diasporaas endise NSV Liidu aladel ja mujal maailmas.

Uus!!: Rostovi oblast ja Varas seaduses · Näe rohkem »

Vene NFSV

Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju Vene Föderatsioon), vene keeles Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика, РСФСР oli Nõukogude Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) aastatel 1922–1991.

Uus!!: Rostovi oblast ja Vene NFSV · Näe rohkem »

Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. detsember 2023 – ...)

Olukord rinnetel Käesolevas artiklis käsitletakse 2022.

Uus!!: Rostovi oblast ja Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. detsember 2023 – ...) · Näe rohkem »

Venemaa haldusjaotus

autonoomne ringkond Venemaa jaotub halduslikult 83 (85) föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks).

Uus!!: Rostovi oblast ja Venemaa haldusjaotus · Näe rohkem »

Venemaa relvajõud

Venemaa Föderatsiooni relvajõud (vene keeles Вооружённые силы Российской Федерации) on Venemaa sõjavägi, mille koosseisu kuuluvad maaväed, õhu- ja kosmosejõud, sõjalaevastik ja eri väeliigid: õhudessantvägi, kosmoseväed, strateegilised raketiväed, erioperatsioonijõud ning relvajõudude tagalateenistus.

Uus!!: Rostovi oblast ja Venemaa relvajõud · Näe rohkem »

Venemaa sissetung Ukrainasse

Venemaa sissetung Ukrainasse on 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sõjaline sissetung ja rünnak Ukraina iseseisvuse vastu.

Uus!!: Rostovi oblast ja Venemaa sissetung Ukrainasse · Näe rohkem »

Verhnedonski rajoon

Verhnedonski rajoon (vene keeles Верхнедонской район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti põhjaosas. Rajooni keskus on Kazanskaja staniitsa. Rajoon piirneb kirdes Volgogradi oblastiga, idas Šolohhovi rajooniga, kagus Bokovskaja rajooniga, lõunas Kašarõ rajooniga, kagus Tšertkovo rajooniga ja loodes Voroneži oblastiga. Rajooni pindala on 2675 km². Elanike arv oli 2012. aastal 19 900, 2009. aastal 20 937 ja 2002. aastal 23 327. Verhnedonski rajooni asulad kuuluvad kümne külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsaim jõgi on Don.

Uus!!: Rostovi oblast ja Verhnedonski rajoon · Näe rohkem »

Vesjolõi rajoon

Vesjolõi rajoon (vene keeles Весёловский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti kaguosas. Rajooni keskus on Vesjolõi alev. Rajoon piirneb põhjas Semikarakorski rajooniga, idas Proletarski rajooniga, kagus Salski rajooniga, lõunas Zernogradi rajooniga ja läänes Bagajevskaja rajooniga. Rajooni pindala on 1355 km². Elanike arv oli 2017. aastal 25 506. Vesjolõi rajooni asulad kuuluvad nelja külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsaim jõgi on Manõtš.

Uus!!: Rostovi oblast ja Vesjolõi rajoon · Näe rohkem »

Vladimir Hižnjakov

Vladimir Hižnjakov 2009. aastal Tartu tähetornis Vladimir Hižnjakov (sündinud 25. mail 1938 Venemaal Rostovi oblastis) on Eesti füüsik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1977).

Uus!!: Rostovi oblast ja Vladimir Hižnjakov · Näe rohkem »

Volgodonsk

Volgodonsk on linn Venemaal Rostovi oblastis.

Uus!!: Rostovi oblast ja Volgodonsk · Näe rohkem »

Volgodonski rajoon

Volgodonski rajoon (vene keeles Волгодонской район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti idaosas. Rajooni keskus on Romanovskaja staniitsa. Rajoon piirneb põhjas Tsimljanski rajooniga, kirdes Tsimljanski veehoidlaga, idas Dubovskoje rajooniga, kagus Zimovniki rajooniga, lõunas Martõnovka rajooniga, läänes Semikarakorski rajooniga ja loodes Konstantinovski rajooniga. Rajooni pindala on 1479 km². Elanike arv oli 2012. aastal 33 936, 2009. aastal 32 291 ja 2002. aastal 30 170. Volgodonski rajooni asulad kuuluvad seitsme külaasunduse koosseisu.

Uus!!: Rostovi oblast ja Volgodonski rajoon · Näe rohkem »

Volgodonski tuumaelektrijaam

Volgodonski tuumaelektrijaam (vene Волгодонская АЭС), ka Rostovi tuumaelektrijaam (Ростовская АЭС), on Venemaal Rostovi oblastis Volgodonskist 12 km kaugusel asuv tuumaelektrijaam.

Uus!!: Rostovi oblast ja Volgodonski tuumaelektrijaam · Näe rohkem »

Volgogradi oblast

Volgogradi oblast (aastail 1936–1961 Stalingradi oblast) on 1. järgu haldusüksus Venemaal Lõuna föderaalringkonnas.

Uus!!: Rostovi oblast ja Volgogradi oblast · Näe rohkem »

Zavetnoje rajoon

Zavetnoje rajoon (vene keeles Заветинский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti idaosas. Rajooni keskus on Zavetnoje küla. Rajoon piirneb põhjas ja idas Kalmõkkiaga, lõunas Remontnoje rajooniga, edelas Zimovniki rajooniga, läänes Dubovskoje rajooniga ja loodes Volgogradi oblastiga. Rajooni pindala on 3000 km². Elanike arv oli 2012. aastal 16 908, 2009. aastal 17 653 ja 2002. aastal 18 508. Zavetnoje rajoonis on 74 asulat ja nad kuuluvad üheksa külaasunduse koosseisu.

Uus!!: Rostovi oblast ja Zavetnoje rajoon · Näe rohkem »

Zernograd

Zernograd on linn Venemaa Rostovi oblastis, Zernogradi rajooni keskus.

Uus!!: Rostovi oblast ja Zernograd · Näe rohkem »

Zernogradi rajoon

Zernogradi rajoon (vene keeles Зерноградский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti lõunaosas. Rajooni keskus on Zernogradi linn. Rajoon piirneb põhjas Vesjolõi rajooniga, idas Tselina rajooniga, kagus Jegorlõkskaja rajooniga, lõunas Krasnodari kraiga ja läänes Bagajevskaja rajooniga. Rajooni pindala on 2663 km². Elanike arv oli 2012. aastal 57 565, 2009. aastal 60 936 ja 2002. aastal 66 481. Zernogradi rajooni asulad kuuluvad ühe linnaasunduse (Zernogradi linna) ja kaheksa külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsamad jõed on Gaidamatška, Jegorlõtšok, Kagalnik, Kugo-Eja, Ternovaja ja Metšjotka.

Uus!!: Rostovi oblast ja Zernogradi rajoon · Näe rohkem »

Zimovniki rajoon

Zimovniki rajoon (vene keeles Зимовниковский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti idaosas. Rajooni keskus on Zimovniki alev. Rajoon piirneb põhjas Dubovskoje rajooniga, idas Zavetnoje rajooniga, kagus Remontnoje rajooniga, lõunas Orlovski rajooniga, läänes Martõnovka rajooniga ja loodes Volgodonski rajooniga. Rajooni pindala on 5044,6 km². Elanike arv oli 2012. aastal 36 910, 2009. aastal 38 065 ja 2002. aastal 38 190. Zimovniki rajoonis on 74 asulat ja nad kuuluvad üheteistkümne külaasunduse koosseisu.

Uus!!: Rostovi oblast ja Zimovniki rajoon · Näe rohkem »

Zverevo

Zverevo võib olla.

Uus!!: Rostovi oblast ja Zverevo · Näe rohkem »

Zverevo (Rostovi oblast)

Zverevo on linn Venemaa Rostovi oblastis.

Uus!!: Rostovi oblast ja Zverevo (Rostovi oblast) · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »