Kiiremini kui brauser!
175 suhted: Abruka, Adolf Fredrik Dreijer, Air Livonia, Ait, Aluskord, Ansambel Maasikad, Aruküla lade, August Pulst, Ārlava, Bernāti kihistik, Brest-Litovski rahuleping, Buldersi talu, Carl Friedrich Wilhelm Russwurm, Diamond Sky, Eerik Haamer, Eesti ajalugu, Eesti dokumentaalfilmide loend, Eesti esiajalugu, Eesti Esimeses maailmasõjas, Eesti keskaeg, Eesti kiviaeg, Eesti kliima, Eesti lähiajalugu, Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend, Eesti loodus, Eesti maastikuline liigestus, Eesti mitmekeelne kohanimede loend, Eesti rauaaeg, Eesti rootsikeelsed kohanimed, Eesti saared, Eesti saarte loend, Eesti saksakeelsete kohanimede loend, Eesti Teises maailmasõjas, Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord, Eesti valitsejad, Eesti venekeelsed kohanimed, Eesti-Läti piir, Eestirootsi keel, Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus, Gennadi Skromnov, Gregoriuse kalender, Gretagrund, Gustav Magnus Elephandt, Håubjärre, Hülgeoda, Hülgepüük, Hülgeraud, Hõlmikpuu Eestis, Holm (täpsustus), Jaak Naber, ..., Jahtklubi, Jakob Kettler, Juuli 2007, Juuli 2017, Karge meri, Kaugatuma lade, Külanõukogu, Kersti Kaljulaid, Kihnu kihistu, Kihnu rahvamaja, Kihnu Veeteed, Kiri Ruhnust, Klein, Klein (perekonnanimi), Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus, Koroonapandeemia Eestis, Koroonapandeemia kronoloogia Eestis, Koroonapandeemia kronoloogia Eestis 2020. aastal, Korsi talu, Kuramaa, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskopkond, Kuressaare, Kuressaare kreis, Kuressaare lade, Kuressaare lennujaam, Kuslapuu-sõrmiktiib, Kuunsi päevamärk, Läänemereprovintsid, Läänemeresoome keeled, Läänemeri, Läti, Leenu Siimisker, Leila Pärtelpoeg, Lennusadam, Liivi lahe rannikumadalik, Liivi laht, Linbacka, Maarja-Magdaleena kogudus (täpsustus), Maastikurajoon, Mai 2013, Märts 2007, Merisiig, Munalaiu sadam, Narva lade, Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), Niplispits, Noarootsi poolsaar, NSV Liidu õhukaitseväed Eestis, Ohessaare lade, Oktoober 2016, Oskar Klein, Paadla lade, Päästekomando, Pärnu Kalur, Pärnu lennujaam, Püsiasustusega väikesaar, Peeter Kaber, Peeter Suure merekindlus, Peter Lindemann, Poola-Rootsi sõda (1600–1629), Priilased, Pruunkaru, Puitarhitektuur, Puursüdamik, Rannarootslased, Riia plutoon, Ringsu sadam, Roheline hiidkupar, Roosiaed (saade), Rootsi aeg, Rootsi dominioonid, Rootsi keel, Ruhnu karu, Ruhnu katusristid, Ruhnu küla, Ruhnu külanõukogu, Ruhnu kihelkond, Ruhnu lennuväli, Ruhnu muuseum, Ruhnu paljand, Ruhnu Püha Magdaleena kogudus, Ruhnu Põhikool, Ruhnu puukirik, Ruhnu tuletorn, Ruhnu tuulepark, Ruhnu uus kirik, Ruhnu vald, Runö (laev), Saaremaa (maakond), Saaremaa ajalugu, Saaremaa Laevakompanii, Saaremaa mõisate loend, Saarte Liinid, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Sõjategevus Eestis (1944), September 2007, Siim Avi, Sitasitikas, Sorgu, Tõnu Lauk, Terminal (transport), Tiisel, Tool, Tuluskivi, Umbkuub, Vallikraavi paviljon, Vanker, Välekonn, Võrse-sõrmiktiib, Veebruar 2017, Vello Kümmel, 14. aprill, 15. detsember, 17. jaanuar, 17. sajand, 17. sajand Eestis, 19. detsember, 1919, 1944, 1969, 1969. aasta novembritorm, 2. november, 24. november. Laienda indeks (125 rohkem) »
Abruka
Abruka (saksa keeles Abro) on saar Liivi lahes Saaremaa lõunaranniku lähedal Saaremaa vallas Roomassaarest 5 kilomeetrit lõunas.
Uus!!: Ruhnu ja Abruka · Näe rohkem »
Adolf Fredrik Dreijer
Adolf Fredrik Dreijer (ka Adolf Friedrich Dreyer; 3. jaanuar 1817 Tammisaari – 26. mai/7. juuni 1892 Ruhnu) oli Soome ja Eesti vaimulik.
Uus!!: Ruhnu ja Adolf Fredrik Dreijer · Näe rohkem »
Air Livonia
Aktsiaselts Air Livonia oli Pärnumaal tegutsev Eesti ettevõte.
Uus!!: Ruhnu ja Air Livonia · Näe rohkem »
Ait
Buldersi talu ait Ruhnus. Foto tehtud augustis 2011. Ait (tartu murdes ratt) on taluhoonete kompleksi kuuluv varude hoidmiseks mõeldud laohoone.
Uus!!: Ruhnu ja Ait · Näe rohkem »
Aluskord
Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.
Uus!!: Ruhnu ja Aluskord · Näe rohkem »
Ansambel Maasikad
Maasi Poisid ehk Maasikad on aastatel 2007-2018 tegutsenud Eesti poprokkansambel, mille laulja ja kitarrist on Saaremaal keraamik Risto Ränk.
Uus!!: Ruhnu ja Ansambel Maasikad · Näe rohkem »
Aruküla lade
Kalmistu paljand on Aruküla lademe stratotüübiks Aruküla lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Ruhnu ja Aruküla lade · Näe rohkem »
August Pulst
August Pulst (14. jaanuar 1889 Kiisa, Tammiste vald, Pärnumaa – 22. november 1977 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, teatridekoraator, vanavara ja pärimusmuusika koguja ning rahvakultuuri populariseerija.
Uus!!: Ruhnu ja August Pulst · Näe rohkem »
Ārlava
Ārlava (ka Ārlavas) on küla (mazciems) Kuramaal Lätis Talsi piirkonnas Ārlava valla loodeosas.
Uus!!: Ruhnu ja Ārlava · Näe rohkem »
Bernāti kihistik
Bernāti kihistik (inglise Bernāti Member) on ordoviitsiumi ladestu Porkuni lademe Kuldiga kihistusse kuuluv kihistik.
Uus!!: Ruhnu ja Bernāti kihistik · Näe rohkem »
Brest-Litovski rahuleping
Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.
Uus!!: Ruhnu ja Brest-Litovski rahuleping · Näe rohkem »
Buldersi talu
Buldersi talu ait augustis 2011 Buldersi talu on Ruhnu saarel asuv talu.
Uus!!: Ruhnu ja Buldersi talu · Näe rohkem »
Carl Friedrich Wilhelm Russwurm
Carl Friedrich Wilhelm Russwurm (25. november 1812 Ratzeburg, Saksamaa – 5. veebruar 1883 Tallinn) oli saksa rahvusest Eesti ajaloolane, etnograaf ja folklorist.
Uus!!: Ruhnu ja Carl Friedrich Wilhelm Russwurm · Näe rohkem »
Diamond Sky
Diamond Sky on 2013.
Uus!!: Ruhnu ja Diamond Sky · Näe rohkem »
Eerik Haamer
Eerik Haamer (õieti Erich Haamer; 17. veebruar 1908 Kuressaare – 4. november 1994 Kungälv, Rootsi) oli eesti maalikunstnik.
Uus!!: Ruhnu ja Eerik Haamer · Näe rohkem »
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Uus!!: Ruhnu ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »
Eesti dokumentaalfilmide loend
Siin on loetletud kronoloogilises järjekorras Eestis valminud dokumentaalfilme.
Uus!!: Ruhnu ja Eesti dokumentaalfilmide loend · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Ruhnu ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti Esimeses maailmasõjas
Eesti Esimeses maailmasõjas on lühiülevaade Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest Esimeses maailmasõjas.
Uus!!: Ruhnu ja Eesti Esimeses maailmasõjas · Näe rohkem »
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Uus!!: Ruhnu ja Eesti keskaeg · Näe rohkem »
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Uus!!: Ruhnu ja Eesti kiviaeg · Näe rohkem »
Eesti kliima
satelliidipildil 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud Soome lahte. Eesti kliima on üleminekuline parasvöötme kliima, mis on tugevalt mõjutatud Põhja-Atlandi hoovusest, Läänemerest ja Eesti geograafilisest asendist.
Uus!!: Ruhnu ja Eesti kliima · Näe rohkem »
Eesti lähiajalugu
Eesti lähiajalooks nimetatakse perioodi Eesti ajaloos alates 20. sajandi algusest.
Uus!!: Ruhnu ja Eesti lähiajalugu · Näe rohkem »
Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend
See artikkel loetleb Eesti lennujaamu sorteerituna asukoha järgi.
Uus!!: Ruhnu ja Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend · Näe rohkem »
Eesti loodus
Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.
Uus!!: Ruhnu ja Eesti loodus · Näe rohkem »
Eesti maastikuline liigestus
Eesti maastikuline liigestus on Eesti territooriumi jaotamine maastike (pinnamoe, mullastiku, veestiku ja taimestiku) erinevuste alusel.
Uus!!: Ruhnu ja Eesti maastikuline liigestus · Näe rohkem »
Eesti mitmekeelne kohanimede loend
Siin on esitatud Eesti mitmekeelne kohanimede loend, kus on saksa-, vene-, rootsi- poola- ja lätikeelseid nimesid.
Uus!!: Ruhnu ja Eesti mitmekeelne kohanimede loend · Näe rohkem »
Eesti rauaaeg
Rauaaeg Eestis katab Eesti esiajaloo perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.
Uus!!: Ruhnu ja Eesti rauaaeg · Näe rohkem »
Eesti rootsikeelsed kohanimed
Eesti rootsikeelsed kohanimed on loend, mis aitab orienteeruda Eesti rootsikeelsetes kohanimedes.
Uus!!: Ruhnu ja Eesti rootsikeelsed kohanimed · Näe rohkem »
Eesti saared
Suur-Pakri, Eesti saartest suuruselt kaheksas saar Eesti saared on Eesti alal asuvad saared.
Uus!!: Ruhnu ja Eesti saared · Näe rohkem »
Eesti saarte loend
Eesti saarte loend loetleb Eesti saared, mis piirnevad mere või siseveekoguga.
Uus!!: Ruhnu ja Eesti saarte loend · Näe rohkem »
Eesti saksakeelsete kohanimede loend
NB! SEDA LOENDIT MITTE TÄIENDADA-PARANDADA, OLEMAS ON Eesti mitmekeelne kohanimede loend Eesti saksakeelsed kohanimed on loend, mis aitab orienteeruda Eesti saksakeelsetes kohanimedes.
Uus!!: Ruhnu ja Eesti saksakeelsete kohanimede loend · Näe rohkem »
Eesti Teises maailmasõjas
Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes idarindel ja Karjala rindel.
Uus!!: Ruhnu ja Eesti Teises maailmasõjas · Näe rohkem »
Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord
Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord on esimene Eesti Vabariigi põhiseadus, mis võeti vastu Asutava Kogu poolt 4.
Uus!!: Ruhnu ja Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord · Näe rohkem »
Eesti valitsejad
See lehekülg koondab teabe Eesti riigi, samuti Eesti ala või selle osi võimu all hoidnud riikide või riigitaoliste moodustiste monarhidest ja riigipeadest, samuti Eesti alale määratud asevalitsejatest ning Eesti riigipea staatusele pretendeerinud või pretendeerivatest isikutest.
Uus!!: Ruhnu ja Eesti valitsejad · Näe rohkem »
Eesti venekeelsed kohanimed
NB! SEDA LOENDIT MITTE TÄIENDADA-PARANDADA, OLEMAS ON Eesti mitmekeelne kohanimede loend Eesti venekeelsed kohanimed on loend, mis aitab orienteeruda Eestis Venemaa keisririigi ajal kasutatud venekeelsetes kohanimedes.
Uus!!: Ruhnu ja Eesti venekeelsed kohanimed · Näe rohkem »
Eesti-Läti piir
Eesti kaart, kust on näha Eesti-Läti piir Piiripost Heinaste (läti Ainaži) juures Eesti-Läti piir on Eesti ja Läti vaheline riigipiir, mille pikkus on 339 km.
Uus!!: Ruhnu ja Eesti-Läti piir · Näe rohkem »
Eestirootsi keel
1930. aastatel välja antud rootsikeelne Eesti loode- ja lääneranniku kaart Maria Murman (9. märts 1911 Broas-gården, Sviby, Vormsi – 3. veebruar 2004 Hullo hooldekodu, Vormsi), neiupõlvenimega Appelblom, mängib laupäeval, 14. augustil 1993 oma kodusaarel Vormsil kannelt ja laulab oma väikest klassikalist meloodiat "''Du hemmets jord''" ("''Mu kodupaik''"). Pilt on tehtud Söderby külas Vormsil, kus ta elas suurema osa oma elust. Eestirootslased Pakri saartelt, kes evakueeriti 1940. aasta sügisel Rootsi. Eestirootsi keel ehk rannarootsi keel (ka rannarootslaste keel; rootsi keeles estlandssvenska) on Eestis keskajast kuni 1944.
Uus!!: Ruhnu ja Eestirootsi keel · Näe rohkem »
Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus
"Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus" (originaalis "Eibofolke oder die Schweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö") on Carl Russwurmi 1855.
Uus!!: Ruhnu ja Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus · Näe rohkem »
Gennadi Skromnov
Gennadi Skromnov (sündinud 19. mail 1949) on Eesti looduskaitsetegelane.
Uus!!: Ruhnu ja Gennadi Skromnov · Näe rohkem »
Gregoriuse kalender
paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.
Uus!!: Ruhnu ja Gregoriuse kalender · Näe rohkem »
Gretagrund
Gretagrund (sks Greta-Grund) on madal Liivi lahes Ruhnust kagus.
Uus!!: Ruhnu ja Gretagrund · Näe rohkem »
Gustav Magnus Elephandt
Gustav Magnus Elephandt (ka Gustav Magnus Elepfandt; 5. mai 1781 Lappeenranta – 17. juuli/29. juuli 1819 Ruhnu) oli Soome ja Eesti vaimulik.
Uus!!: Ruhnu ja Gustav Magnus Elephandt · Näe rohkem »
Håubjärre
Håubjärre mäel asuv tuletorn Håubjärre ehk Haubjerre on kõrgendik Ruhnu vallas Ruhnu saarel, kõrgus kuni 28 m. Tegemist on saare kõrgeima mäega.
Uus!!: Ruhnu ja Håubjärre · Näe rohkem »
Hülgeoda
Hülgeoda oli hülgepüügil kasutatud riist, millega mahalastud hüljes tõmmati veest välja.
Uus!!: Ruhnu ja Hülgeoda · Näe rohkem »
Hülgepüük
Inuitid hülgejahil Hülgepüük (ka hülgeküttimine, hülgejaht) on jahinduse haru, mis seisneb hüljeste küttimises.
Uus!!: Ruhnu ja Hülgepüük · Näe rohkem »
Hülgeraud
Hülgeraud (ka hülgerõngas) on endisaegne talvine hülgepüügirelv, harpuun.
Uus!!: Ruhnu ja Hülgeraud · Näe rohkem »
Hõlmikpuu Eestis
Hõlmikpuu Eestis on Eestisse introdutseeritud hõlmikpuude (Ginkgo biloba L.) kasvukohtade lühiülevaade, mille aluseks on peamiselt H. Sanderi, J. Elliku ja A. Paiveli 1990.
Uus!!: Ruhnu ja Hõlmikpuu Eestis · Näe rohkem »
Holm (täpsustus)
Holm tähendab mitmes germaani keeles saart ja vene keeles küngast.
Uus!!: Ruhnu ja Holm (täpsustus) · Näe rohkem »
Jaak Naber
Jaak Naber (2. jaanuar 1952 Tartu – 18. oktoober 2021 Tallinn) oli eesti ajaloolane.
Uus!!: Ruhnu ja Jaak Naber · Näe rohkem »
Jahtklubi
Baieri jahtklubi hoone ja selle lähim ümbrus Jahtklubi on klubi, mille liikmete peamine harrastus on purjetamine, olgu siis spordi või merematkamisena.
Uus!!: Ruhnu ja Jahtklubi · Näe rohkem »
Jakob Kettler
Jakob Kettler Jakob Kettler (28. oktoober 1610 – 1. jaanuar 1682 Miitavi, Kuramaa) oli Kuramaa hertsog aastatel 1642–1682.
Uus!!: Ruhnu ja Jakob Kettler · Näe rohkem »
Juuli 2007
Juuli 2007, kroonika.
Uus!!: Ruhnu ja Juuli 2007 · Näe rohkem »
Juuli 2017
Juuli 2017, kroonika 2017.
Uus!!: Ruhnu ja Juuli 2017 · Näe rohkem »
Karge meri
"Karge meri" on August Gailiti 1938.
Uus!!: Ruhnu ja Karge meri · Näe rohkem »
Kaugatuma lade
Kaugatuma lade on siluri ladestu Přidolí ladestikku kuuluv regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Ruhnu ja Kaugatuma lade · Näe rohkem »
Külanõukogu
Külanõukogu (lühend kn) oli kõige madalama taseme haldusüksus Nõukogude Liidus.
Uus!!: Ruhnu ja Külanõukogu · Näe rohkem »
Kersti Kaljulaid
Kersti Kaljulaid (sündinud 30. detsembril 1969 Tartus) on Eesti poliitik, kes oli 10.
Uus!!: Ruhnu ja Kersti Kaljulaid · Näe rohkem »
Kihnu kihistu
Kihnu kihistu (inglise keeles Kihnu Formation) on siluri ladestu Paadla lademe kihistu.
Uus!!: Ruhnu ja Kihnu kihistu · Näe rohkem »
Kihnu rahvamaja
kool ja rahvamaja Kihnu rahvamaja asub Pärnu maakonnas Kihnu vallas Linakülas.
Uus!!: Ruhnu ja Kihnu rahvamaja · Näe rohkem »
Kihnu Veeteed
AS Kihnu Veeteed on Eesti laevakompanii.
Uus!!: Ruhnu ja Kihnu Veeteed · Näe rohkem »
Kiri Ruhnust
"Kiri Ruhnust" on 2009.
Uus!!: Ruhnu ja Kiri Ruhnust · Näe rohkem »
Klein
Klein võib tähendada järgmist.
Uus!!: Ruhnu ja Klein · Näe rohkem »
Klein (perekonnanimi)
Klein on perekonnanimi.
Uus!!: Ruhnu ja Klein (perekonnanimi) · Näe rohkem »
Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus
Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus oli ametis 27.
Uus!!: Ruhnu ja Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus · Näe rohkem »
Koroonapandeemia Eestis
Koroonapandeemia Eestis on osa 2019.
Uus!!: Ruhnu ja Koroonapandeemia Eestis · Näe rohkem »
Koroonapandeemia kronoloogia Eestis
Terviseameti külastus 7. märtsil 2020 Nakatumiste ja surmade arvu muutumine pandeemiaperioodil Koroonapandeemia Eestis on osa ülemaailmsest koroonaviirushaiguse pandeemiast, mis on põhjustatud kiiresti levivast SARS-CoV-2 koroonaviirusest.
Uus!!: Ruhnu ja Koroonapandeemia kronoloogia Eestis · Näe rohkem »
Koroonapandeemia kronoloogia Eestis 2020. aastal
Jüri Ratas Muhu- ja Saaremaa visiidi ajal mais 2020 See artikkel räägib koroonapandeemia kulgemisest Eestis 2020.
Uus!!: Ruhnu ja Koroonapandeemia kronoloogia Eestis 2020. aastal · Näe rohkem »
Korsi talu
Korsi talu elamu (august 2013) Korsi talu kaev ja toiduait mais 2021 Korsi talu on talu Saare maakonnas Ruhnu vallas Ruhnul (vaadatud 11.09.2015).
Uus!!: Ruhnu ja Korsi talu · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Ruhnu ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Uus!!: Ruhnu ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Uus!!: Ruhnu ja Kuramaa piiskopkond · Näe rohkem »
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Uus!!: Ruhnu ja Kuressaare · Näe rohkem »
Kuressaare kreis
Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Uus!!: Ruhnu ja Kuressaare kreis · Näe rohkem »
Kuressaare lade
Kuressaare lade on siluri ladestu Ludlowi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Ruhnu ja Kuressaare lade · Näe rohkem »
Kuressaare lennujaam
Kuressaare lennujaam (IATA lennujaamakood: URE, ICAO lennujaamakood: EEKE) on Saare maakonna ainuke lennujaam, Kuressaarest 3 km kaugusel Roomassaare poolsaarel.
Uus!!: Ruhnu ja Kuressaare lennujaam · Näe rohkem »
Kuslapuu-sõrmiktiib
Kuslapuu-sõrmiktiiva valmik. Kuslapuu-sõrmiktiib (Pterotopteryx dodecadactyla) on sõrmiktiiblaste sugukonda kuuluv liik liblikalisi.
Uus!!: Ruhnu ja Kuslapuu-sõrmiktiib · Näe rohkem »
Kuunsi päevamärk
Kuunsi päevamärk (2005) Kuunsi päevamärk on endine päevamärk Saare maakonnas Ruhnu vallas Ruhnu saare põhjatipul.
Uus!!: Ruhnu ja Kuunsi päevamärk · Näe rohkem »
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Uus!!: Ruhnu ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Ruhnu ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Ruhnu ja Läänemeri · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Ruhnu ja Läti · Näe rohkem »
Leenu Siimisker
Leenu (Helene) Siimisker (27. detsember 1924 Pärnu – 27. november 2012) oli eesti kirjandusteadlane, kirjandus- ja teatrikriitik, üks peamisi Tammsaare-uurijaid.
Uus!!: Ruhnu ja Leenu Siimisker · Näe rohkem »
Leila Pärtelpoeg
Leila Pärtelpoeg (kuni 22. jaanuarini 1940 Li-Ester Brakel, kuni 1951 Leila Pelmas; sündinud 17. septembril 1927 Tallinn) on eesti sisearhitekt ja pedagoog, ajaloolise mööbli spetsialist.
Uus!!: Ruhnu ja Leila Pärtelpoeg · Näe rohkem »
Lennusadam
Lennusadam 2015 Lennusadam on sadam Tallinna lahe ääres, aadressil Vesilennuki tänav 6 (algselt Küti tänav 17).
Uus!!: Ruhnu ja Lennusadam · Näe rohkem »
Liivi lahe rannikumadalik
Liivi lahe rannikumadalik on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 872 km2Arold, I. (2005).
Uus!!: Ruhnu ja Liivi lahe rannikumadalik · Näe rohkem »
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Uus!!: Ruhnu ja Liivi laht · Näe rohkem »
Linbacka
Linbacka on küngas Ruhnu saare põhjaosas, mis asub Ruhnu küla keskusest linnulennult veidi enam kui kilomeetri kaugusel põhjaloodes.
Uus!!: Ruhnu ja Linbacka · Näe rohkem »
Maarja-Magdaleena kogudus (täpsustus)
Maarja-Magdaleena kogudus on Eestis mitme koguduse nimi: Luterlikud kogudused.
Uus!!: Ruhnu ja Maarja-Magdaleena kogudus (täpsustus) · Näe rohkem »
Maastikurajoon
Maastikurajoon ehk loodusgeograafiline rajoon on maastikuvaldkonna osa, mis tavaliselt hõlmab üht pinnavormi (näiteks madalik, kõrgustik, lavamaa) või loodusobjekti (näiteks saar).
Uus!!: Ruhnu ja Maastikurajoon · Näe rohkem »
Mai 2013
Mai 2013, kroonika 2013.
Uus!!: Ruhnu ja Mai 2013 · Näe rohkem »
Märts 2007
Märts 2007, kroonika.
Uus!!: Ruhnu ja Märts 2007 · Näe rohkem »
Merisiig
Merisiig ehk siig (Coregonus lavaretus lavaretus L.) on kalaliik lõhelaste (Salmonidae) sugukonna siia perekonnast.
Uus!!: Ruhnu ja Merisiig · Näe rohkem »
Munalaiu sadam
Munalaiu sadam Maa-ameti kaldaerofotol 2021. aasta mais Munalaiu sadam on sadam Pärnumaal Pärnu linnas, kust lähtuvad Kihnu Veeteede reisilaevad Kihnu, Ruhnu ja Manijale.
Uus!!: Ruhnu ja Munalaiu sadam · Näe rohkem »
Narva lade
Narva lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Ruhnu ja Narva lade · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.
Uus!!: Ruhnu ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Näe rohkem »
Niplispits
pisi Niplispits ehk niplis on tekstiilitehnika, mille tulemus (pitsiline pind) saadakse pulkadele poolitud niitide keeramisel ja ristamisel.
Uus!!: Ruhnu ja Niplispits · Näe rohkem »
Noarootsi poolsaar
Piirkonnas, kus maakerke tõttu Noarootsi saar mandriga ühines, asub nüüd jäänukjärvede ja roostike kaitseks moodustatud Silma looduskaitseala. Noarootsi poolsaar on poolsaar Lääne-Eestis, halduslikult jääb see Lääne-Nigula valda Läänemaal.
Uus!!: Ruhnu ja Noarootsi poolsaar · Näe rohkem »
NSV Liidu õhukaitseväed Eestis
NSV Liidu õhukaitseväed Eestis on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil asunud NSV Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud NSV Liidu õhukaitsevägede väeosadest.
Uus!!: Ruhnu ja NSV Liidu õhukaitseväed Eestis · Näe rohkem »
Ohessaare lade
Ohessaare pank on Ohessaare lademe stratotüübiks Ohessaare lade (ka Ohesaare lade) on siluri ladestu Přidoli ajastikku kuuluv lade.
Uus!!: Ruhnu ja Ohessaare lade · Näe rohkem »
Oktoober 2016
Oktoober 2016, eelvaade 2016.
Uus!!: Ruhnu ja Oktoober 2016 · Näe rohkem »
Oskar Klein
Oskar Klein (1922) Oskar Klein (15. september 1894 Stockholm –5. veebruar 1977 Danderydi vald) oli rootsi füüsikateoreetik.
Uus!!: Ruhnu ja Oskar Klein · Näe rohkem »
Paadla lade
Kaali kraatri siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud Paadla lademe dolomiidi kihid. Paadla lade on siluri ladestu Ludlowi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Ruhnu ja Paadla lade · Näe rohkem »
Päästekomando
Päästekomando on üldnimetus, mis kirjeldab kuskil baseeruvat Päästeameti päästeüksust.
Uus!!: Ruhnu ja Päästekomando · Näe rohkem »
Pärnu Kalur
Pärnu Kalur oli Pärnu rajoonis tegutsenud kalurikolhoos.
Uus!!: Ruhnu ja Pärnu Kalur · Näe rohkem »
Pärnu lennujaam
Pärnu lennujaam (IATA: EPU, ICAO: EEPU) on lennujaam Pärnumaal Tori vallas Eametsa külas.
Uus!!: Ruhnu ja Pärnu lennujaam · Näe rohkem »
Püsiasustusega väikesaar
Püsiasustusega väikesaar on väikesaar Eestis, kus on aasta ringi inimasustus.
Uus!!: Ruhnu ja Püsiasustusega väikesaar · Näe rohkem »
Peeter Kaber
ansambel Talong 1989. aastalFoto: Jaan Künnap Peeter Kaber (28. september 1961 Tallinn – 31. juuli 2009 Ruhnu) oli eesti laulja ning hääle- ja naeruterapeut, hariduselt insener.
Uus!!: Ruhnu ja Peeter Kaber · Näe rohkem »
Peeter Suure merekindlus
Peeter Suure merekindlus (vene keeles Морская крепость Императора Петра Великого) oli osa Peterburi merekaitse rannikupatareide ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati Tallinna ja Porkkala ümbrusse ja nende vahelistele saartele aastatel 1912–1918.
Uus!!: Ruhnu ja Peeter Suure merekindlus · Näe rohkem »
Peter Lindemann
Peter Lindemann (ka Peter Johann Lindemann ja Peter Lindeman; sündis Östergötlandi maakonnas, suri 1795 Ruhnul) oli Eesti vaimulik.
Uus!!: Ruhnu ja Peter Lindemann · Näe rohkem »
Poola-Rootsi sõda (1600–1629)
Rootsi-Poola sõda oli pikaajaline sõjaline konflikt Rootsi ja Rzeczpospolita vahel aastail 1600–1629.
Uus!!: Ruhnu ja Poola-Rootsi sõda (1600–1629) · Näe rohkem »
Priilased
Priilased oli 19.
Uus!!: Ruhnu ja Priilased · Näe rohkem »
Pruunkaru
Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Ruhnu ja Pruunkaru · Näe rohkem »
Puitarhitektuur
Metropol Parasol Sevillas on väidetavalt maailma suurim puitkonstruktsioon Puitmaterjali töötlemisjäljed ligi 500 000 aastat vanal Kalambo leiul Puitarhitektuur ehk puuarhitektuur on arhitektuuri haru, milles peamise ehitusmaterjalina kasutatakse puitu.
Uus!!: Ruhnu ja Puitarhitektuur · Näe rohkem »
Puursüdamik
Osa USA Wisconsini osariigis Milwaukees puuritud puursüdamikust. Kastis võib näha laminaarset peeneteralist dolomiitset karbonaati Puursüdamik (kärn) on kivimi või sete sambake, mis on võetud puuraugust spetsiaalselt selleks ette nähtud puurimisviisiga.
Uus!!: Ruhnu ja Puursüdamik · Näe rohkem »
Rannarootslased
Rannarootslased (harvem ka eestirootslased, rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944.
Uus!!: Ruhnu ja Rannarootslased · Näe rohkem »
Riia plutoon
Riia plutoon ehk Riia rabakiviplutoon ehk Riia batoliit, ka Riia massiiv,, on Läti ja Eesti aluskorras paiknev süvakivimeist koosnev plutoon, mis oma suuruse tõttu liigitub batoliidiks.
Uus!!: Ruhnu ja Riia plutoon · Näe rohkem »
Ringsu sadam
Ringsu sadam Maa-ameti kaldaerofotol 2021. aastal Ringsu sadam (sadamakood EE RNG) on Ruhnus asuv sadam.
Uus!!: Ruhnu ja Ringsu sadam · Näe rohkem »
Roheline hiidkupar
Roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) on hiidkupralaadsete seltsi hiidkupraliste sugukonda kuuluv lehtsammaltaim.
Uus!!: Ruhnu ja Roheline hiidkupar · Näe rohkem »
Roosiaed (saade)
"Roosiaed" on Raadio 7 kultuurisaade, mida juhib Heiki Haljasorg.
Uus!!: Ruhnu ja Roosiaed (saade) · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: Ruhnu ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Rootsi dominioonid
Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.
Uus!!: Ruhnu ja Rootsi dominioonid · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Ruhnu ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Ruhnu karu
Ruhnu karu on kuulus karu, kes 2006.
Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu karu · Näe rohkem »
Ruhnu katusristid
Vaade Ruhnu kirikuaiale. Esiplaanil valge nn neitsirist Ruhnu katusristid on Ruhnu saarel elanud rootslastele iseloomulikud katustatud hauatähised.
Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu katusristid · Näe rohkem »
Ruhnu küla
Ruhnu on Ruhnu valla ja Ruhnu saare ainuke küla, asukohaga Saare maakonnas.
Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu küla · Näe rohkem »
Ruhnu külanõukogu
Ruhnu külanõukogu oli külanõukogu Pärnu rajoonis.
Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu külanõukogu · Näe rohkem »
Ruhnu kihelkond
Ruhnu puukirik Ruhnu kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Runö in Oesel (inseln Runö)) oli kihelkond Saaremaal, Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.
Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu kihelkond · Näe rohkem »
Ruhnu lennuväli
Ruhnu lennuväli (ICAO: EERU) asub Ruhnu saare lõunaosas, Ringsu sadama läheduses.
Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu lennuväli · Näe rohkem »
Ruhnu muuseum
Ruhnu muuseum on aastal 1990 asutatud muuseum, mis asub Ruhnu saarel; Rannarootsi muuseumi filiaalhttps://web.archive.org/web/20130706170946/http://www.aiboland.ee/Ruhnu%20muuseum/muuseumist (vaadatud 10.07.2013).
Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu muuseum · Näe rohkem »
Ruhnu paljand
Ruhnu paljand (ka: Flisbacka järsak) on paljand Ruhnu saarel.
Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu paljand · Näe rohkem »
Ruhnu Püha Magdaleena kogudus
EELK Ruhnu Püha Magdaleena kogudus on luterlik kogudus Ruhnu saarel.
Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu Püha Magdaleena kogudus · Näe rohkem »
Ruhnu Põhikool
Ruhnu Põhikool on põhikool Saare maakonnas Ruhnul.
Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu Põhikool · Näe rohkem »
Ruhnu puukirik
Ruhnu puukirik 2011. aastal Ruhnu Püha Magdaleena kirik ehk Ruhnu puukirik on kirik Ruhnu saarel.
Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu puukirik · Näe rohkem »
Ruhnu tuletorn
Ruhnu tuletorn Ruhnu tuletorn on Eesti kõige lõunapoolsem tuletorn Saare maakonnas Ruhnu vallas Ruhnu saare idaosas.
Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu tuletorn · Näe rohkem »
Ruhnu tuulepark
Ruhnu tuulepark ehk Sjustana tuulepark on tuulepark Eestis, mis asub Saare maakonnas Ruhnu vallas Ruhnu saarel.
Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu tuulepark · Näe rohkem »
Ruhnu uus kirik
Ruhnu uus kirik Ruhnu uus kirik on kirik Saare maakonnas Ruhnu saarel.
Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu uus kirik · Näe rohkem »
Ruhnu vald
Uus ja vana kirik Ruhnus Ruhnu vald hõlmab Ruhnu saare ja seda ümbritsevad laiud Liivi lahe keskosas, administratiivselt kuulub vald nüüd Saare maakonna koosseisu, varem Pärnu maakonda.
Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu vald · Näe rohkem »
Runö (laev)
Runö on Eestile kuuluv kiire katamaraanparvlaev.
Uus!!: Ruhnu ja Runö (laev) · Näe rohkem »
Saaremaa (maakond)
Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Saaremaa (saksa keeles Kreis Oesel) oli ajalooline Eesti maakond.
Uus!!: Ruhnu ja Saaremaa (maakond) · Näe rohkem »
Saaremaa ajalugu
Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.
Uus!!: Ruhnu ja Saaremaa ajalugu · Näe rohkem »
Saaremaa Laevakompanii
Saaremaa Laevakompanii (SLK) oli 1992–2018 tegutsenud Eesti laevandusettevõte, mille põhitegevusala oli laevadega reisijate ja sõidukite vedu Lääne-Eesti vetes.
Uus!!: Ruhnu ja Saaremaa Laevakompanii · Näe rohkem »
Saaremaa mõisate loend
Saaremaa mõisate loend on loetelu Saaremaa ajaloolistest mõisatest.
Uus!!: Ruhnu ja Saaremaa mõisate loend · Näe rohkem »
Saarte Liinid
AS Saarte Liinid on Eesti riigiaktsiaselts, mille põhitegevus on sadamate haldamine ja arendamine, et tagada nende kaudu reisija- ja kaubavedu.
Uus!!: Ruhnu ja Saarte Liinid · Näe rohkem »
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Uus!!: Ruhnu ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Näe rohkem »
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Uus!!: Ruhnu ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »
Sõjategevus Eestis (1944)
Sõjategevus Eestis 1944.
Uus!!: Ruhnu ja Sõjategevus Eestis (1944) · Näe rohkem »
September 2007
September 2007, kroonika.
Uus!!: Ruhnu ja September 2007 · Näe rohkem »
Siim Avi
Siim Avi (sündinud 22. juulil 1984) on Eesti jurist ja mitme valla endine vallavanem.
Uus!!: Ruhnu ja Siim Avi · Näe rohkem »
Sitasitikas
Sitasitikas (Geotrupes stercorarius) on mardikaliste (Coleoptera) seltsi ja sitiklaste (Geotrupidae) sugukonda (varem põrniklaste sugukonda) kuuluv putukas, kelle elutsükkel on tihedalt seotud rannaniitude, avatud karjamaade ning (eelistatult veiste) sõnnikuga.
Uus!!: Ruhnu ja Sitasitikas · Näe rohkem »
Sorgu
Sorgu (rootsi ja saksa keeles Sorkholm) on 5,88 hektari suurune asustamata saar Pärnu lahe ja Kihnu väina piiril, Manilaiust 5,5 kilomeetrit kagus.
Uus!!: Ruhnu ja Sorgu · Näe rohkem »
Tõnu Lauk
Tõnu Lauk (sündinud 5. juunil 1938 Tallinnas) on eesti metallikunstnik ja falerist.
Uus!!: Ruhnu ja Tõnu Lauk · Näe rohkem »
Terminal (transport)
Terminal võib olla iga koht, kuhu reisijad koonduvad ja lähevad laiali või kus last laaditakse maha või peale.
Uus!!: Ruhnu ja Terminal (transport) · Näe rohkem »
Tiisel
Tiisel on paarishoburakendi vahepuu, mille abil juhitakse või pidurdatakse veokit.
Uus!!: Ruhnu ja Tiisel · Näe rohkem »
Tool
neoliitikumi perioodist 4750-4700 a. eKr. Leitud Rumeenias. Tool on ühe inimese istumiseks mõeldud mööbliese, millel on jalad ja seljatugi (leen).
Uus!!: Ruhnu ja Tool · Näe rohkem »
Tuluskivi
Tuluskivi oli vanemal ja keskmisel rauaajal peamiselt Läänemere ümbruses (Skandinaavias, Soomes, Baltimaades) kasutusel olnud enamasti kvartsiidist või ka peeneteralisest liivakivist tulesüütamisvahend.
Uus!!: Ruhnu ja Tuluskivi · Näe rohkem »
Umbkuub
Umbkuub on särgitaolise lõikega hõlmadeta üle pea käiv pealisrõivas.
Uus!!: Ruhnu ja Umbkuub · Näe rohkem »
Vallikraavi paviljon
Paviljon 2022. aastal Paviljon 2021. aastal Vallikraavi paviljon 2016. aastal Vallikraavi paviljon on 1935.
Uus!!: Ruhnu ja Vallikraavi paviljon · Näe rohkem »
Vanker
Hobuvankrid Saksamaal Vanker (saarte ja lõunaeesti murretes rattad) on harilikult veolooma(de)ga veetav kahe või nelja rattaga veok.
Uus!!: Ruhnu ja Vanker · Näe rohkem »
Välekonn
Välekonn (Rana dalmatina) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Ruhnu ja Välekonn · Näe rohkem »
Võrse-sõrmiktiib
Võrse-sõrmiktiiva valmik. Võrse-sõrmiktiib (Alucita hexadactyla) on sõrmiktiiblaste sugukonda kuuluv liik liblikalisi.
Uus!!: Ruhnu ja Võrse-sõrmiktiib · Näe rohkem »
Veebruar 2017
Veebruar 2017, kroonika 2017.
Uus!!: Ruhnu ja Veebruar 2017 · Näe rohkem »
Vello Kümmel
Vello Kümmel (sündinud 21. augustil 1940 Viljandis) on eesti põllumajandus- ja omavalitsustegelane.
Uus!!: Ruhnu ja Vello Kümmel · Näe rohkem »
14. aprill
14.
Uus!!: Ruhnu ja 14. aprill · Näe rohkem »
15. detsember
15.
Uus!!: Ruhnu ja 15. detsember · Näe rohkem »
17. jaanuar
17.
Uus!!: Ruhnu ja 17. jaanuar · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Ruhnu ja 17. sajand · Näe rohkem »
17. sajand Eestis
17.
Uus!!: Ruhnu ja 17. sajand Eestis · Näe rohkem »
19. detsember
19.
Uus!!: Ruhnu ja 19. detsember · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Ruhnu ja 1919 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Ruhnu ja 1944 · Näe rohkem »
1969
1969.
Uus!!: Ruhnu ja 1969 · Näe rohkem »
1969. aasta novembritorm
1969.
Uus!!: Ruhnu ja 1969. aasta novembritorm · Näe rohkem »
2. november
2.
Uus!!: Ruhnu ja 2. november · Näe rohkem »
24. november
24.
Uus!!: Ruhnu ja 24. november · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Ruhno, Ruhnu saar, Runö.
