Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Rzeczpospolita

Index Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

463 suhted: Aadel, Aasovi sõjakäigud, Aškenazi juudid, Absolutism, Afanassi Ordin-Naštšokin, Aleksander Massalski, Aleksei I Mihhailovitš, Alexander Gordon, Alexander von Essen, Algirdas, Altmargi vaherahu, Aluliina ordulinnus, Ameerika Filosoofiaselts, Andreas Patricius, Andreas Schlüter, Andrei Kurbski, Andrzej Leszczyński, Antonio Possevino, Armand de Gontaut, Aru mõis (Nõo), August II, Augustin Meyerberg, Austria Sileesia, Axel Julius De la Gardie, Šakotis, Šarašova, Šig-Alei, Škłoŭ, Šlahta, Štetl, Čašniki, Babīte linnamägi, Babrujsk, Balti kubermangud, Baltimaad, Baltimaade armeenlased, Baltisakslased, Bari konföderatsioon, Baturõn, Benckendorff, Biržai loss, Bohdan Hmelnõtskõi, Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus, Brandenburg-Preisimaa, Butšatš, Bytów, Camenca, Carl Magnus Stuart, Cēsis, Czaplinek, ..., Daugavgrīva, Daugavpils, Davyd-Haradok, Dünamünde ordulinnus, Eduard Fortunat, Eesti, Eesti ajalugu, Eesti haldusjaotus, Eesti leedulased, Eesti mustlased, Eesti poolakeelsed kohanimed, Eesti valitsejad, Ekesparre, Elisa Beetz-Charpentier, Emilia Plater, Endiste riikide loend, Engelhardtide sugupuu, Esimene Poola jagamine, Faddei Bulgarin, Fölkersahm, Franciszka Urszula Wiśniowiecka, Franz Nyenstede, Friedrich Wilhelm Kettler, Galiitsia, Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik, Gambia, Gemauerthofi lahing, Georg von Schwengeln, Gerard Denhoff, Gerhard Johann von Löwenwolde, Grünwaldi lahing, Gregoriuse kalender, Grodna, Grodno lahing, Guostagalis, Henri II (Prantsusmaa), Henri III, Henryk von Dönhoff, Hmilnõk, Hołowczyni lahing, Hollandi Vabariik, Horodok, Hoyningen-Huene, Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal, Huutor, Ida-Preisimaa, Ieremías II, Igelström, II Rzeczpospolita, Ill Bethisad, Indrica vasallilinnus, Ingeri ajalugu, Ingeri sõda, Ivan Julm, Ivan Sussanin, Ivan Sussanin (ooper), Ivo Schenkenberg, Jakob De la Gardie, Jakob Heinrich von Schwengelm, Jakob Kettler, Jam-Zapolski vaherahu, Jan II Kazimierz Waza, Jan Karol Chodkiewicz, Jan Rustem, Jan Zamoyski, Jesper Kruus, Jesuiidid, Jieznase mõis, Johan III, Johann Georg Pinsel, Johann Ludwig Luberas von Pott, Johann Reinhold von Patkul, Johannes Hevelius, Jozafat Kuncewicz, Jurjevets, Juudid, Kahekümneviieaastane sõda, Kalendrirahutused, Kalendrireform, Kamjanka-Buzka, Karksi lahing, Karl X Gustav, Karl XI, Karl XII, Karlowitzi rahu, Karpoši mäss, Kasakad, Kasper Denhoff, Kastre jõelahing, Kavilda vasallilinnus, Kazimir Reichel, Kärgvõlv, Kesk-Leedu Vabariik, Kihnu, Kiiev, Kiievi vürstiriik, Kisseljov, Kolmas Poola jagamine, Kolmekümneaastane sõda, Komintern, Kongressi-Poola, Konguta vasallilinnus, Konsensusdemokraatia, Konstantin Tyzenhaus, Korff, Korosten, Kostroma Jumala Ilmumise klooster, Kraków, Krakówi Vabariik, Krakovi vorst, Kreekakatoliku kirik, Krimmi khaaniriik, Krustpils, Krzysztof Mikołaj Radziwiłł, Krzysztof Radziwiłł, Kujawy, Kuninglik Preisimaa, Kuramaa, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa kubermang, Kuramaa piiskopkond, Laiuse ordulinnus, Laiuse staarostkond, Lasanje, Latgale, Latgali keel, Latgalid (tänapäev), Lääne-Preisimaa, Lääne-Ukraina, Läänemereprovintsid, Läti, Läti ajalugu, Lätlased, Leedu, Leedu ajalugu, Leedu suurhetman, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Lesnaja lahing, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa aadlilipkond, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa kuningriik, Liivimaa tragunirügement, Liivimaa vojevoodkond, Liivimaa-Moskva sõda, Livoneesid, Lotringi hertsogkond, Lublin, Lublini kolmnurk, Lublini unioon, Ludza, Lutsi ordulinnus, Lviv, Magiljov, Magnus Ernst Dönhoff, Malatitze lahing, Marcin Kurcz, Mazurek Dąbrowskiego, Memeli piirkond, Międzymorze, Michał Korybut Wiśniowiecki, Mihhail I Fjodorovitš, Mihhail Kutuzov, Mihkli kihelkond, Mikołaj Kiszka, Mikołaj Radziwiłł Must, Mikołaj Radziwiłł Rudy, Mir (Valgevene), Mitteterritoriaalne autonoomia, Moldova vürstiriik, Moskoovia-Ukraina sõda (1674–1676), Moskva tsaaririik, Moskva-Leedu sõda (1500–1503), Must-Vene, Narva ajalugu, Nõukogude-Poola sõda, Neljanda koalitsiooni sõda, Neljas Poola jagamine, Niasviž, Niasviži loss, Nižõn, Nikolai Repnin, Novembriülestõus, Ogiński, Oliwa rahu, Orava mõisa ülestõus, Osmanite vallutatud Ungari, Osmanite-Habsburgide sõjad, Osmanite-Veneetsia sõda (1714–1718), Ostsiedlung, Otto Friedrich von Fölkersahm, Otto Heinrich Igelström, Ovrutš, Paide lahing, Paide piiramine (1602), Paremkalda-Ukraina, Paulava vabariik, Pärnu ajalugu, Pärnu vojevoodkond, Pärnumaa, Püha Liiga (1684), Püha Stanislavi orden, Põhiseadus, Põhjamaade seitsmeaastane sõda, Põhjasõda, Põhjasõda Eesti alal, Põltsamaa, Põltsamaa staarostkond, Põtalovo, Peeter I, Pereslavl-Zalesski, Peterburi, Pfaltskrahv, Pihkva, Pihkva vürstiriik, Piltene, Piotr Rudomina-Dusiacki, Piotrków Trybunalski, Pljoss, Pljussa vaherahu, Pommeri, Pommeri hertsogkond, Pommeri hertsogkonnad ja hertsogid, Poola, Poola aeg, Poola ajalugu, Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal, Poola jagamised, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Poola lipp, Poola ultimaatum Leedule, Poola-Rootsi sõda (1600–1629), Poola-Türgi sõda, Poola-Türgi sõda (1633–1634), Poola-Türgi sõda (1672–1676), Poola–Türgi sõda (1620–1621), Poseni suurhertsogkond, Pröbsting, Preisi armee, Preisi kuningriik, Preisimaa hertsogiriik, Preisimaa provints, Priekule vasallilinnus, Przecław Paweł Leszczyński, Punane väljak, Radomõšl, Radziwill, Rakvere ordulinnus, Rannu vasallilinnus, Rauna piiskopilinnus, Rēzekne, Reaalunioon, Reformatsioon Itaalias, Riia, Riia ajalugu, Riia loss, Riia piiskopilinnus, Riia piiskoppide ja peapiiskoppide loend, Rittmeister, Romanovid, Rootsi, Rootsi aeg, Rootsi ajalugu, Rootsi dominioonid, Rootsi Ingeri, Rootsi Pommeri, Rootsi sissetung Venemaale, Rootsi-Poola sõda (1600–1611), Rootsi-Poola sõda (1617–1618), Rootsi-Poola sõda (1626–1629), Rostov, Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648), Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764), Rzeczpospolita haldusjaotus, Sabile, Saka vasallilinnus, Salaspilsi ordulinnus, Samuel Leszczyński, Sapieha, Sõmerpalu vasallilinnus, Słuck, Segaduste aeg, Seim, Senat (täpsustus), Simonas Daukantas, Slaavi vürstiriikide loend, Smolensk, Smolenski oblast, Soome ajalugu, Stanisław II, Stångebro lahing, Stefan Batory, Stolbovo rahu, Suur Türgi sõda, Suurhertsogkond, Sybiracy, Taani koloniaalimpeerium, Taani-Rootsi sõda (1657–1658), Talačyn, Tallinna kõrgeimad ehitised, Targowica konföderatsioon, Tartu ajalugu, Tartu Ülikooli peahoone, Tartu piiramine (1558), Tartu piiramine (1656), Tartu piiramine (1704), Tartu vojevood, Tartu vojevoodkond, Tartumaa, Tarvas, Tšernihivi Borõssi ja Glibi kirik, Tšernihivi Jeletski Jumalaema Uinumise klooster, Tšortkiv, Teine Põhjasõda, Teine Poola jagamine, Teodor Denhoff, Teodor Denhoff (Pärnu vojevood), Toscana suurhertsogkond, Transnistria, Troitse-Sergi suurklooster, Turu veresaun, Ukraina, Ukraina ajalugu, Ukraina arhitektuur, Ukraina Kreekakatoliku Kirik, Uniaadikirik, Uputus (Poola), Urbanus VIII, Uvaravičy, Vaabina vasallilinnus, Vaba riigilinn, Vaitkuškis, Valahhia vürstiriik, Valga (Liivimaa), Valgevene ajalugu, Valgevene kirjandus, Valgevene lipp, Valgevene Rahvavabariik, Valgevene valitsejad, Valgevenelased, Valkininkai, Vallisaare vaherahu, Vana Tallinn (raamatusari), Vana-Liivimaa, Vanavalgevene keel, Varssavi, Varssavi hertsogiriik, Vasakkalda-Ukraina, Vassili IV, Vastseliina piiskopilinnus, Vürstlik piiskop, Võnnu lahing (1578), Võnnu ordulinnus, Võnnu vojevoodkond, Vecdaugava, Veliž, Vene, Vene Suurvürstiriik (1658–1659), Vene vojevoodkond, Vene-Liivi sõda, Vene-Poola sõda, Vene-Poola sõda (1562–1582), Vene-Poola sõda (1632–1634), Vene-Poola sõda (1654–1667), Vene-Rootsi sõda (1656–1658), Venemaa, Venemaa ajalugu, Venemaa Keisririik, Viļaka piiskopilinnus, Viini lahing, Viljandimaa, Vilnius, Vilniuse Ülikool, Vilno leping, Vilno leping (1559), Vilno leping (1561), Vitebski kubermang, Vojevoodkond, Władysław IV Waza, Wenedyk, Wettinid, Zamość, Zaporižžja kasakavägi, Zbaraž, Zygmunt II August, Zygmunt III Waza, Zygmunti sammas, 1. mai, 11. mai, 1410, 15. jaanuar, 1569, 16. sajand, 16. sajand Eestis, 1648, 17. oktoober, 17. sajand, 17. sajand Eestis, 1704, 1795, 18. sajand Eestis, 20. jaanuar, 21. mai, 26. september, 28. jaanuar, 30. august, 4. juuni, 4. oktoober, 5. märts. Laienda indeks (413 rohkem) »

Aadel

Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Aadel · Näe rohkem »

Aasovi sõjakäigud

Aasovi sõjakäigud 1695 ja 1696 olid Vene tsaaririigi sõjakäigud Osmanite riigi vastu, mis Vene tsaar Peeter I võttis oma valitsemisaja algul ette Doni suudmes asunud ning Vene laevade pääsu Aasovi ja Mustale merele tõkestanud 700-mehelise garnisoniga Azovi kindluse vallutamiseks.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Aasovi sõjakäigud · Näe rohkem »

Aškenazi juudid

Aškenazi juudid (heebrea keeles אַשְׁכְּנָז kui ka יְהוּדֵי אַשְׁכְּנַז) on Kesk- ja Ida-Euroopa juudid, kes elasid/elavad Saksamaal, endise Austria-Ungari ja Poola-Leedu riigi aladel Poolas, Valgevenes, Ukrainas ja Leedus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Aškenazi juudid · Näe rohkem »

Absolutism

Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Absolutism · Näe rohkem »

Afanassi Ordin-Naštšokin

Afanassi Lavrentjevitš Ordin-Naštšokin (Афанасий Лаврентьевич Ордин-Нащокин; u 1605 – 1680 Pihkva) oli Venemaa diplomaat ja riigitegelane, kes suunas tsaar Aleksei Mihhailovitši ajal riigi välispoliitikat.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Afanassi Ordin-Naštšokin · Näe rohkem »

Aleksander Massalski

Aleksander Massalski (suri 1643) oli Rzeczpospolita riigitegelane.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Aleksander Massalski · Näe rohkem »

Aleksei I Mihhailovitš

Aleksei I Mihhailovitš Romanov ehk Aleksei Mihhailovitš (vene keeles Алексей I Михайлович Романов, lisanimi Тишайший (Vaikne); 19. märts (vana kalendri järgi 9. märts) 1629 – 8. veebruar (29. jaanuar) 1676) oli Vene tsaar 16. juulist 1645 kuni surmani, Mihhail I Fjodorovitši poeg.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Aleksei I Mihhailovitš · Näe rohkem »

Alexander Gordon

Alexander Gordon, Auchintouli laird (vene k Александр Гордон; 27. detsember 1669 vkj. – juuli 1752) oli Šotimaalt pärit sõjaväelane Peeter I teenistuses.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Alexander Gordon · Näe rohkem »

Alexander von Essen

Alexander von Esseni ja tema abikaasa Magdalena von Ungerni hauaplaat Niguliste kirikus Alexander von Esseni vappepitaaf Niguliste kirikus Alexander von Essen (3. jaanuar 1595 (vkj 24. detsember 1594) Riia – 11. oktoober (vkj 1. oktoober) 1664 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja diplomaat, Eestimaa aadlik.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Alexander von Essen · Näe rohkem »

Algirdas

Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst Algirdas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi alad 1345–1377 Leedu suurvürsti Algirdase pitsat Algirdas (valgevene nimekuju Alhierd (Альгерд); vanavalgevene kroonikates Olgierd (umbes 1296 – mai lõpp 1377) oli Leedu suurvürst aastatel 1345–1377. Algirdas oli tõenäoliselt viimane paganlik valitseja Euroopas, kuigi ta ise oli õigeusklik, jäi Leedu kuni 1387. aastani veel paganlikuks. Teda peetakse sageli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõigi aegade kõige võimsamaks valitsejaks.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Algirdas · Näe rohkem »

Altmargi vaherahu

Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Altmargi vaherahu · Näe rohkem »

Aluliina ordulinnus

Aluliina ordulinnus (ka Alulinna ordulinnus, Alūksne ordulinnus; läti Marienburgas pils, Alūksnes pils, saksa Marienburg, 'Maarjalinnus') on varemetes linnus Kirde-Lätis Alūksnes Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala järvesaarel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Aluliina ordulinnus · Näe rohkem »

Ameerika Filosoofiaselts

Ameerika Filosoofiaseltsi asutaja ja esimene president Benjamin Franklin Philosophical Hall Philadelphias, Ameerika Filosoofiaseltsi esindushoone idafassaad. Üle tee peaaegu vastas asub Library Hall Philosophical Halli läänefassaad. Siit läbi pargi mõnikümmend meetrit lääne suunas jääb UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Vabaduse Palee Vaade Fifth Streeti ja Chestnut Streeti nurgalahendusele (1919. a). Philosophical Hall jääb Old City Hallist (nurgapealne maja) vasakule (pildil maja ees hobutramm). Vabaduse Palee jääb Old City Hallist paremale (torniga hoone pildi servas) APSi liige (1780) Thomas Jefferson. Jefferson valiti 3. märtsil 1797 APSi presidendiks, järgmisel päeval USA asepresidendiks USA tolle aja tähtsamaid raamatukogusid Library Company of Philadelphia (1800. aasta paiku). Hoone projekti autor on William Thornton (1789), kes mõned aastad hiljem (1793) võidab prestiižse Kapitooliumi hoone projektikonkursi Library Hall, Ameerika Filosoofiaseltsi raamatukogu (ehitati 1957–1959), mille fassaad jäljendab originaalilähedaselt omaaegset William Thorntoni autorilahendust APSi välisliige (1787) William Thornton, Briti ja USA arhitekt, arst, kunstnik ja leiutaja; Library Halli projekteerija Ameerika Filosoofiaselts (inglise keeles American Philosophical Society, lühend APS) on rahvusvahelise mainega õpetatud selts Ameerika Ühendriikides.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ameerika Filosoofiaselts · Näe rohkem »

Andreas Patricius

Andreas Patricius Nidecius (ka Andreas Patricki Nidecki, poola Andrzej Patrycy Nidecki; leedu Andriaus Patricijaus Nideckis; läti Andreass Patrīcijs Nideckis; 27. november 1522 Oświęcim, Krakówi vojevoodkond, Rzeczpospolita – 2. jaanuar 1587 Volmari linnus, Valmiera) oli poola humanist, filoloog ja katoliiklik vaimulik.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Andreas Patricius · Näe rohkem »

Andreas Schlüter

Andreas Schlüter Andreas Schlüter (1659? Hamburg – 1714 Peterburi) oli saksa barokkskulptor ja -arhitekt, kes tegutses Saksa-Rooma riigis, Poola-Leedu ühenduses ja Vene tsaaririigis.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Andreas Schlüter · Näe rohkem »

Andrei Kurbski

Andrei Kurbski (vene Андрей Михайлович Курбский, poola Andrzej Kurbski; 1528–1583) oli Venemaa vürst ja Ivan IV lähikondlane, kes poliitiliste erimeelsuste pärast tsaariga emigreerus Venemaalt.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Andrei Kurbski · Näe rohkem »

Andrzej Leszczyński

Andrzej Leszczyński (1606–1651) oli Rzeczpospolita riigi- ja sõjategelane, diplomaat ja luuletaja.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Andrzej Leszczyński · Näe rohkem »

Antonio Possevino

:pl) Antonio Possevino (ladina keeles Antonius Possevinus; 1533 või 1534 – 26. veebruar 1611 Ferrara) oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Antonio Possevino · Näe rohkem »

Armand de Gontaut

Armand de Gontaut, Bironi parun (1524 – 26. juuli 1592) oli Prantsuse sõjaväelane ja diplomaat, Prantsusmaa marssal.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Armand de Gontaut · Näe rohkem »

Aru mõis (Nõo)

Mõisa peahoone Aru mõis (saksa keeles Arrohof) oli rüütlimõis Tartumaal Nõo kihelkonnas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Aru mõis (Nõo) · Näe rohkem »

August II

August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).

Uus!!: Rzeczpospolita ja August II · Näe rohkem »

Augustin Meyerberg

Vabahärra Augustin Meyerberg (1622 Sileesia – 1688) oli Saksa-Rooma riigi diplomaat.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Augustin Meyerberg · Näe rohkem »

Austria Sileesia

Austria Sileesia (saksa Österreichisch Schlesien; tšehhi Rakouské Slezsko; poola Śląsk Austriacki), ametlikult Ülem- ja Alam-Sileesia hertsogkond (saksa Herzogtum Ober- und Niederschlesien; tšehhi Vévodství Horní a Dolní Slezsko) oli autonoomne piirkond Böömimaa kuningriigis ja Austria keisririigis, 1867.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Austria Sileesia · Näe rohkem »

Axel Julius De la Gardie

Krahv Axel Julius De la Gardie (12. veebruar 1637 Stockholm — 28. mai (17. mai) 1710 Stockholm) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, feldmarssal-leitnant (1674), Läckö ja Kuressaare krahv ja Ekholmeni vabahärra; Hiiumaa, Tarvastu, Friberg-i, Kokemäki, Autis-e ja Tullgarni härra.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Axel Julius De la Gardie · Näe rohkem »

Šakotis

''Šakotis'' Šakotis (leedu keeles šakotis, poola keeles sękacz – 'kuusepuukook'; otsetõlkes 'haruline') on Poola-Leedu traditsiooniline vardas küpsetatud kook. Šakotise koostisosad on või, muna, jahu, suhkur ja koor.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Šakotis · Näe rohkem »

Šarašova

Šarašova on alev Valgevenes Bresti oblastis Pružany rajoonis.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Šarašova · Näe rohkem »

Šig-Alei

Šig-Alei (tatari Şahğäli xan või Şäyex Ğäli xan, ka Šahh Ali; 1505–1567) oli Kassimovi khaan ja Kaasani khaan ning hiljem tsaar Ivan IV väepealik.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Šig-Alei · Näe rohkem »

Škłoŭ

Škłoŭ (transkribeerituna Šklov, poola keeles Szkłów, leedu keeles Šklovas) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Škłoŭ rajooni ja Ryžkavičy külanõukogu halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Škłoŭ · Näe rohkem »

Šlahta

Šlahta (poola keeles szlachta, leedu keeles šlėkta, šlėktos või bajoraia, ukraina keeles шляхта, valgevene keeles шляхта) oli aadelkond algselt Poola kuningriigis ning hiljem, pärast Poola ja Leedu suurvürstiriigi liitumist personaaluniooni alusel, ka Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi aadelkond.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Šlahta · Näe rohkem »

Štetl

Juudi pulm štetlis Štetl või shtetel (Jidiši keeles:, shtetl) on jidišikeelne termin Ida-Euroopas enne holokausti eksisteerinud valdavalt aškenazi juutide elanikkonnaga väikelinnade kohta.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Štetl · Näe rohkem »

Čašniki

Čašniki (transkribeerituna Tšašniki) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Čašniki rajooni halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Čašniki · Näe rohkem »

Babīte linnamägi

Babīte linnamägi (ladina keeles castrum Babath) oli linnus semgalite Upmale maakonnas, praegu asub Lätis Jūrmala linnas Bražciemsi linnaosas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Babīte linnamägi · Näe rohkem »

Babrujsk

Babrujsk (ka Babruisk; valgevene Бабруйск) on oblastilise alluvusega linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Babrujski rajooni halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Babrujsk · Näe rohkem »

Balti kubermangud

Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18. sajandist kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Balti kubermangud · Näe rohkem »

Baltimaad

Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Baltimaad · Näe rohkem »

Baltimaade armeenlased

Baltimaade armeenlased on Eestis, Lätis ja Leedus elavad armeenlased.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Baltimaade armeenlased · Näe rohkem »

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Baltisakslased · Näe rohkem »

Bari konföderatsioon

Bari konföderatsiooni kontrolli all olnud piirkonnad ja tähtsamad lahingud Venemaa vägede vastu "Pułaski Baris". Korneli Szlegeli maal Bari konföderatsioon (1768–1772) oli Poola šlahta konföderatsioon, mis loodi 29. veebruaril 1768 Baris Podoolias.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Bari konföderatsioon · Näe rohkem »

Baturõn

Baturõn (ukraina Батурин, vene Батурин) on linn Ukrainas Tšernihivi oblastis Nižõni rajoonis (kuni 2020. aastani asus Bahmatši rajoonis).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Baturõn · Näe rohkem »

Benckendorff

Benckendorff (vene keeles Бенкендорф) on baltisaksa rae- ja aadlisuguvõsa.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Benckendorff · Näe rohkem »

Biržai loss

Biržai loss Biržai loss (Biržų pilis) on loss Leedus Biržai rajoonis Biržai linnas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Biržai loss · Näe rohkem »

Bohdan Hmelnõtskõi

Bohdan Hmelnõtskõi (ehk Bogdan Hmelnitski, ukraina keeles Богдан Хмельницький) 1595 – 6. august 1657) oli ukraina hetman, kelle juhtimisel toimus aastatel 1648–1654 kasakate ülestõus Rzeczpospolita ülemvõimu vastu ning loodi kasakate riik.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Bohdan Hmelnõtskõi · Näe rohkem »

Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus

Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus oli aastatel 1648–1654, Ukraina hetmani Bohdan Hmelnõtskõi juhtimisel toimunud iseseisvusvõitlus Ukrainas, Rzeczpospolita riigist.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus · Näe rohkem »

Brandenburg-Preisimaa

Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Brandenburg-Preisimaa · Näe rohkem »

Butšatš

Butšatši vana raekoda Linn pärast I maailmasõda Butšatš (poola Buczacz, jidiši בוטשאטש) on linn Ukrainas Ternopili oblastis, Butšatši rajooni keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Butšatš · Näe rohkem »

Bytów

Bytów (saksa keeles Bütow, kašuubi keeles Bëtowò) on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas, Bytówi maakonna ja Bytówi valla halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Bytów · Näe rohkem »

Camenca

Camenca (vene Каменка, ukraina Ка́м'янка) on linn Moldovas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Camenca · Näe rohkem »

Carl Magnus Stuart

Carl Magnus Stuart Carl Magnus Stuart (1650–1705) oli Rootsi sõjaväelane ja kuningas Karl XII lähikondlane, kes osales Põhjasõjas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Carl Magnus Stuart · Näe rohkem »

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Cēsis · Näe rohkem »

Czaplinek

Czaplinek (saksa Tempelburg) on linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas Drawsko Pomorskie maakonnas, Czaplineki valla halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Czaplinek · Näe rohkem »

Daugavgrīva

Daugavgrīva Riia kaardil vasakul Daugavgrīva (saksa ja eesti Dünamünde, eesti keeles ka Väina-Jõesuu, poola Dynemunt, vene Усть-Двинск (Ust-Dvinsk)) on Daugava (Väina) jõe suudmes asuv ajalooline asula, mis alates 1959.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Daugavgrīva · Näe rohkem »

Daugavpils

Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Daugavpils · Näe rohkem »

Davyd-Haradok

Davyd-Haradok (transkribeerituna Davõd-Garadok) on linn Valgevenes Bresti oblastis Stolini rajoonis, Davyd-Haradoki külanõukogu halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Davyd-Haradok · Näe rohkem »

Dünamünde ordulinnus

Dünamünde ordulinnus oli Liivimaa ordu linnus praeguse Läti Riia linna Vecdaugava asumi territooriumil (Airu iela 79a).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Dünamünde ordulinnus · Näe rohkem »

Eduard Fortunat

Eduard Fortunat Badenist (17. september 1565 – 8. juuni 1600) oli Baden-Rodemacherni ja Baden-Badeni markkrahv.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Eduard Fortunat · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »

Eesti haldusjaotus

Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Eesti haldusjaotus · Näe rohkem »

Eesti leedulased

Leedulased on Eesti üks vähemusrahvusi.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Eesti leedulased · Näe rohkem »

Eesti mustlased

Eesti mustlased ehk Eesti romad on romade rahvusvähemus Eestis.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Eesti mustlased · Näe rohkem »

Eesti poolakeelsed kohanimed

NB! SEDA LOENDIT MITTE TÄIENDADA-PARANDADA, OLEMAS ON Eesti mitmekeelne kohanimede loend Eesti poolakeelsed kohanimed on loend, mis aitab orienteeruda Eesti poolakeelsetes kohanimedes, eriti ajaloolises kirjanduses, mis puudutab ajastut 1561 - 1660, kui Eesti ala lõunapoolne osa kuulus Poola provintsi Inflanty koosseisu.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Eesti poolakeelsed kohanimed · Näe rohkem »

Eesti valitsejad

See lehekülg koondab teabe Eesti riigi, samuti Eesti ala või selle osi võimu all hoidnud riikide või riigitaoliste moodustiste monarhidest ja riigipeadest, samuti Eesti alale määratud asevalitsejatest ning Eesti riigipea staatusele pretendeerinud või pretendeerivatest isikutest.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Eesti valitsejad · Näe rohkem »

Ekesparre

Ekesparre (vene keeles Экеспарре) on Saaremaa, Liivimaa ja Eestimaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ekesparre · Näe rohkem »

Elisa Beetz-Charpentier

Elisa Beetz-Charpentier (1859 Schaerbeek, Belgia – 1949 Neuilly-sur-Seine, Prantsusmaa), Musée d’Orsay oli prantsuse skulptor, maali- ja medalikunstnik.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Elisa Beetz-Charpentier · Näe rohkem »

Emilia Plater

pisi Emilia Plater (leedu keeles Emilija Pliaterytė, läti keeles Emīlija Plātere) (13. november 1806 Vilnius – 23. detsember 1831 Justianowo mõis) oli baltisaksa päritolu poola krahvinna ja revolutsionäär Broel-Platerite suguvõsast, kes tegutses väljaspool Kongressi-Poola alasid.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Emilia Plater · Näe rohkem »

Endiste riikide loend

Ajaloolised riigid on riigid ja iseseisvad territooriumid, mida enam iseseisvatena ei eksisteeri või mis on mingil muul moel kadunud.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Endiste riikide loend · Näe rohkem »

Engelhardtide sugupuu

Engelhardtide sugupuu on Šveitsi päritolu baltisaksa vana aadlisuguvõsa Engelhardtide järglastabel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Engelhardtide sugupuu · Näe rohkem »

Esimene Poola jagamine

Esimese Poola jagamise maadejaotus Venemaa protektoraadi staatuses Rzeczpospolita pärast esimest Poola jagamist aastail 1773–1789 Satiiriline Briti ofort "Euroopa juulis 1772" Esimene Poola jagamine, mis leidis aset 1772.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Esimene Poola jagamine · Näe rohkem »

Faddei Bulgarin

Faddei Bulgarin Faddei Venediktovitš Bulgarin (vene keeles Фаддей Венедиктович Булгарин; poola keeles Jan Tadeusz Krzysztof Bułharyn või Faddiej Wenediktowicz Bułharyn; valgevene keeles Фадзей Булгарын, Fadziej Bułharyn; 24. juuni (ukj 5. juuli) 1789, Pyrašava küla Minski vojevoodkonnas, Rzeczpospolita – 1. september (ukj 13. september) 1859, Karlova mõis, Tartu kreis, Liivimaa kubermang) oli poola päritolu Venemaa kirjanik, ajakirjanik, kriitik, kirjastaja, Napoleoni armee kapten, Auleegioni ordeni kavaler, Venemaa tegelik riiginõunik, paljude epigrammide "kangelane", riikliku julgeolekuorgani Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmanda Osakonna palgaline agent ja Karlova mõisa omanik Tartu lähistel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Faddei Bulgarin · Näe rohkem »

Fölkersahm

Fölkersahm (saksakeelses kirjanduses ka Fölckersahm, Foelckersahm, Fölkersam, Foelkersam, Fölckersam, Foelckersahm, Fölkersamb, Völckersahm, Voelckersahm, Völckersam, Voelckersam, Völkersahm, Völkersam, venekeelses kirjanduses Фелькерзам) on alamsaksi päritolu vana aadlisuguvõsa.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Fölkersahm · Näe rohkem »

Franciszka Urszula Wiśniowiecka

Franciszka Urszula Wiśniowiecka Franciszka Urszula z Wiśniowieckich Radziwiłłowa, valgevenepäraselt Franciška Uršula Višniavieckaja (valgevene keeles Францішка Уршуля Вішнявецкая; valgevene kirjanduses rohkem tuntud kui Franciška Uršula Radzivił, ka lihtsalt Uršula Radzivił; 13. veebruar 1705 Czartorysku, Rzeczpospolita – 23. mai 1753 Navahrudak, Rzeczpospolita) oli poola ja valgevene kirjanik (näitekirjanik ja luuletaja).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Franciszka Urszula Wiśniowiecka · Näe rohkem »

Franz Nyenstede

Franz Nyenstede (ka Frantz Neustedt, Nyenstedt, Nystedt, Nyenstädt, Neustädt, vene Франц Ниенштедт; vkj 15. august 1540 Hoya krahvkond Vestfaal — 1622 ? Riia) oli kroonik, kaupmees Tartus ja Tallinnas, ning Riia raehärra ja bürgermeister.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Franz Nyenstede · Näe rohkem »

Friedrich Wilhelm Kettler

Friedrich Wilhelm Kettler (11. juuli 1692 – 21. jaanuar (vkj 10. jaanuar) 1711 Kipen, Peterburi kubermang) oli Kuramaa ja Zemgale hertsog aastatel 1698–1711.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Friedrich Wilhelm Kettler · Näe rohkem »

Galiitsia

Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Galiitsia · Näe rohkem »

Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik

Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik oli kroonimaa Habsburgide monarhia (1867. aastast Austria-Ungari) idaosas pealinnaga Lvivis.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik · Näe rohkem »

Gambia

Kaart Gambia (inglise keeles The Gambia) on Aafrika mandri läänerannikul paiknev riik.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Gambia · Näe rohkem »

Gemauerthofi lahing

Gemauerthofi lahing (läti Mūrmuiža lahing) oli Põhjasõja käigus 1705.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Gemauerthofi lahing · Näe rohkem »

Georg von Schwengeln

Rootsi laevastik Riia vallutamisel 1621. aastal. Riia kodaniku Georg von Schwengeli joonis Georg von Schwengeln, ka Georg Schwengell või Schwengelm, (lad Georgius Schwengell, pl: Jerzy Schwengeln); umbes 1590–1664) oli Riia linna kodanikust Liivimaa kartograaf, Rootsi kuningriigi kindralmajor, kindralkortermeister ja fortifikatsiooniinsener.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Georg von Schwengeln · Näe rohkem »

Gerard Denhoff

Gerard Denhoff (umbes 1554 – 1602) oli Rzeczpospolita riigi- ja sõjategelane.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Gerard Denhoff · Näe rohkem »

Gerhard Johann von Löwenwolde

Gerhard Johann von Löwenwolde (vene keeles Гергард (Герхард) Иоганн Левенвольде) (surnud 26. aprill 1723) oli baltisaksa päritolu Rootsi ja Venemaa keisririigi sõjaväelane ning riigitegelane, salanõunik, parun.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Gerhard Johann von Löwenwolde · Näe rohkem »

Grünwaldi lahing

Lahingutegevuse kaart (1410–1411) Grünwaldi lahing ehk Tannenbergi lahing ehk leedupäraselt Žalgirise lahing toimus 15. juulil 1410 Saksa ordu ja Poola-Leedu vägede vahel tänapäeva Poola aladel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Grünwaldi lahing · Näe rohkem »

Gregoriuse kalender

paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Gregoriuse kalender · Näe rohkem »

Grodna

Grodna (valgevene keeles Гродна; taraškievica Горадня; Horadnia; vene Гродно) on linn Valgevenes lääneosas, Grodna oblasti ja Grodna rajooni halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Grodna · Näe rohkem »

Grodno lahing

Grodno lahing oli Põhjasõja käigus 7.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Grodno lahing · Näe rohkem »

Guostagalis

Guostagalis on küla Leedus Pakruojise rajoonis, Guostagalise valla halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Guostagalis · Näe rohkem »

Henri II (Prantsusmaa)

Henri II Henri II (31. märts 1519 – 10. juuli 1559) oli Prantsusmaa kuningas ja Orléansi hertsog 1547–1559.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Henri II (Prantsusmaa) · Näe rohkem »

Henri III

Henri III Henri III (Poolas Henryk Walezy; 19. september 1551 Fontainebleau loss – 2. august 1589 Saint-Cloud) oli Rzeczpospolita kuningas 1573–1574 ja Prantsuse kuningriigi kuningas 1574–1589, Henri II ja Katariina de' Medici poeg.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Henri III · Näe rohkem »

Henryk von Dönhoff

Henryk von Dönhoff (umbes 1585–1659) oli Rzeczpospolita riigi- ja sõjategelane.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Henryk von Dönhoff · Näe rohkem »

Hmilnõk

Hmilnõk (ukraina Хмільник, vene Хмельник) on oblastilise alluvusega linn Ukrainas Vinnõtsja oblastis, Hmilnõki rajooni halduskeskus (ei kuulu ise rajooni koosseisu).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Hmilnõk · Näe rohkem »

Hołowczyni lahing

Hołowczyni lahing oli Põhjasõja käigus 14.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Hołowczyni lahing · Näe rohkem »

Hollandi Vabariik

Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Hollandi Vabariik · Näe rohkem »

Horodok

Horodok (ukraina Городок) on linn Ukrainas Lvivi oblastis Lvivi rajoonis.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Horodok · Näe rohkem »

Hoyningen-Huene

Hoyningen genannt Huene (ka Huene või Hüne, Huegenen gen. Huene, parun Hoiningen gen. Hüene, parun Huene-Hoyningen; parun Hoynigen-Huene: Hoynigen gen. Huene; vene Гюне (Гине), Гюгенен-Гуне, Гойнинген-Гюне, Гюне-Гойнинген) on baltisaksa põline aadlisuguvõsa.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Hoyningen-Huene · Näe rohkem »

Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal

Kiriku peaaltar Kiriku pealööv peaaltari ja arvukate kõrvalaltaritega Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal (valgevene keeles Касцёл Святога Францішка Ксаверыя) on kirik Valgevenes Hrodna oblastis Hrodna linnas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal · Näe rohkem »

Huutor

Konstantin Krõžitski maal "Huutor Väike-Venemaal" aastast 1884 Huutor (vene keeles ху́тор, ukraina keeles ху́тiр, leedu keeles viensėdis) on väikse küla tüüp Ida-Euroopas endise Rzeczpospolita aladel, Ukrainas ja Lõuna-Venemaal.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Huutor · Näe rohkem »

Ida-Preisimaa

Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »

Ieremías II

Patriarh Ieremías II Ieremías II (ka Jeremias II või Jeremia II, kreeka Ιερεμίας Β΄, u 1530 Anchíalos – september 1595 Konstantinoopol) oli Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh aastatel 1572–1595 (vaheaegadega).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ieremías II · Näe rohkem »

Igelström

Igelström (rootsi keeles Igelström, vene keeles Игельстрем) on Rootsi päritolu aadlisuguvõsa.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Igelström · Näe rohkem »

II Rzeczpospolita

II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja II Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Ill Bethisad

Ill Bethisad on alternatiivajaloo projekt, milles osalevad praegu üle 70 inimese.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ill Bethisad · Näe rohkem »

Indrica vasallilinnus

Indrica vasallilinnus (saksa keeles Nederitz, poola Indryca) oli Liivi ordu vasallilinnus Ida-Lätis Latgale kultuuriajaloolises piirkonnas Krāslava piirkonnas (Krāslavas novads) Kalnieši vallas (Kalniešu pagasts) Sloboda külas, Stirna jõe (Stirnupe) suubumiskohas Väina (Daugava) jõkke.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Indrica vasallilinnus · Näe rohkem »

Ingeri ajalugu

Käesolevas artiklis antakse ülevaade Ingeri ja ingerlaste ajaloost.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ingeri ajalugu · Näe rohkem »

Ingeri sõda

Ingeri sõda toimus aastatel 1610–1617 Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ingeri sõda · Näe rohkem »

Ivan Julm

Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ivan Julm · Näe rohkem »

Ivan Sussanin

Ivan Sussanin (16. sajandi lõpp, Derevenki vi Derevništši küla (?) – 1613) oli Vene talumees Domnino külast (tänapäeval Sussanini rajoon Kostroma oblastis), kes 1613.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ivan Sussanin · Näe rohkem »

Ivan Sussanin (ooper)

Ooperilaulja Fjodor Šaljapin Ivan Sussaninina 1900. aastatel "Ivan Sussanin" ehk "Elu tsaari eest" (vene keeles "Иван Сусанин" ehk "Жизнь за царя") on Mihhail Glinka ooper Venemaa rahvuskangelasest Ivan Sussaninist.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ivan Sussanin (ooper) · Näe rohkem »

Ivo Schenkenberg

Ivo Schenkenberg (ka Iwan, Iwen, Iven või Ifen; umbes 1549 – 1579) oli saksa päritolu Tallinna käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ivo Schenkenberg · Näe rohkem »

Jakob De la Gardie

Krahv Jakob De la Gardie Jakob De la Gardie. Maal aastast 1606 Krahv Jakob Pontusson De la Gardie (20/30. juuni 1583 Tallinn – 12. august 1652 Stockholm) oli Rootsi väejuht (1609 feldmarssal) ja riigitegelane (riigimarssal 1628).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Jakob De la Gardie · Näe rohkem »

Jakob Heinrich von Schwengelm

Jakob Heinrich von Schwengelm (1669–1710) oli Rootsi sõjaväelane, kes osales Põhjasõjas ja oli Pärnu garnisoni komandant.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Jakob Heinrich von Schwengelm · Näe rohkem »

Jakob Kettler

Jakob Kettler Jakob Kettler (28. oktoober 1610 – 1. jaanuar 1682 Miitavi, Kuramaa) oli Kuramaa hertsog aastatel 1642–1682.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Jakob Kettler · Näe rohkem »

Jam-Zapolski vaherahu

Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »

Jan II Kazimierz Waza

Jan II Kazimierz Waza Jan II Kazimierz Waza (22. märts 1609 – 6. detsember 1672) oli viimane Vasade soost Poola kuningas (1648–1668), Zygmunt III Waza poeg ja Władysław IV Waza vend.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Jan II Kazimierz Waza · Näe rohkem »

Jan Karol Chodkiewicz

Jan Karol Chodkiewicz (leedu Jonas Karolis Chodkevičius (ka Katkevičius), leedu rahvapärimustes Katkus; surnud 24. septembril 1621 Hotini linnuses) oli Poola-Leedu väejuht.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Jan Karol Chodkiewicz · Näe rohkem »

Jan Rustem

Jan Rustem (armeenia keeles: Յան Ռուստամ) (1762 İstanbul – 1835 Dūkštase lähedal Leedus) oli armeenia, türgi või kreeka päritolu kunstnik, kes elas ja töötas Rzeczpospolita aladel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Jan Rustem · Näe rohkem »

Jan Zamoyski

Jan Zamoyski Jan Zamoyski (19. märts 1542 Skokówka – 3. juuni 1605 Zamość) oli Poola-Leedu riigimees ja väejuht.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Jan Zamoyski · Näe rohkem »

Jesper Kruus

Jesper Mattson Kruus (Krus, Cruus, Kruse, 1576 või 1577 – 1. november 1622 Lempisaari, Turu lään, Päris-Soome) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Jesper Kruus · Näe rohkem »

Jesuiidid

Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Jesuiidid · Näe rohkem »

Jieznase mõis

Jieznase mõisa peahoone Napoleon Orda maalil Jieznase mõis (leedu Jiezno dvaras) on endine mõis Leedus Prienai rajoonis Jieznases.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Jieznase mõis · Näe rohkem »

Johan III

Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Johan III · Näe rohkem »

Johann Georg Pinsel

Johann Georg Pinsel, ka Johann Georg Pinzel (poola keeles Johann Georg / Jan Jerzy Pinsel, ukraina keeles Йоган Ґеорґ Пінзель; sündinud u 1715–1725, surnud 1761 või 1762. aasta algul) oli idapoolses Galiitsias (Rzeczpospolita aladel, nüüd Ukrainas) tegutsenud hilisbaroki skulptor ja puunikerdaja.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Johann Georg Pinsel · Näe rohkem »

Johann Ludwig Luberas von Pott

Johann Ludwig von Pott, Luberasi vabahärra (ka Pott von Luberas; Иоганн Людвиг (Любрас) Люберас-фон-Потт; 1687 – 6. august 1752) oli Vestfaalist pärit Venemaa riigitegelane ja sõjaväelane (insenerikorpuse kindral ''en chef'').

Uus!!: Rzeczpospolita ja Johann Ludwig Luberas von Pott · Näe rohkem »

Johann Reinhold von Patkul

Johann Reinhold von Patkul Johann Reinhold von Patkul (24. juuli 1660 Stockholm – 10. oktoober 1707 Kazimierz, Poola) oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Johann Reinhold von Patkul · Näe rohkem »

Johannes Hevelius

Johannes Hevelius (poolapäraselt: Jan Heweliusz; 28. jaanuar 1611 – 28. jaanuar 1687) oli Poola astronoom ja Gdański linnapea.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Johannes Hevelius · Näe rohkem »

Jozafat Kuncewicz

Püha Ruteenia Joosafat Püha Jozaphati basiilika Milwaukees Jozafat Kuncewicz (sünninimega Joann; poola keeles Jozafat Kuncewicz, leedu keeles Juozapatas Kuncevičius, ukraina keeles Йосафат Кунцевич / Josafat Kuntsevych; eestipäraselt Püha Joosafat; u 1580 – 12. november 1623 Vitebsk, Vitebski vojevoodkond, Rzeczpospolita, tänapäeva Valgevene) oli Poola-Leedu riigis tegutsenud Basileios Suure ordu munk ja Ruteenia kreekakatoliku kiriku arhieparh (peapiiskop), kelle 12.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Jozafat Kuncewicz · Näe rohkem »

Jurjevets

Kellatorn. Jurjevets on linn Venemaal Ivanovo oblastis, Jurjevetsi rajooni keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Jurjevets · Näe rohkem »

Juudid

Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Juudid · Näe rohkem »

Kahekümneviieaastane sõda

Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kahekümneviieaastane sõda · Näe rohkem »

Kalendrirahutused

Kalendrirahutused olid pärast 1582.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kalendrirahutused · Näe rohkem »

Kalendrireform

Gregoriuse kalendri vastuvõtmise Inglismaal, mille käigus "kadus" 11 päeva Kalendrireform on kalendri muutmine, mis võetakse tavaliselt ette, et kohandada seda paremini looduse või ühiskonna elurütmiga.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kalendrireform · Näe rohkem »

Kamjanka-Buzka

Kamjanka-Buzka (ukraina Кам'янка-Бузька; poola Kamionka Bużańska) on linn Ukrainas Lvivi oblastis Lvivi rajoonis.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kamjanka-Buzka · Näe rohkem »

Karksi lahing

Karksi lahing oli Rootsi-Poola sõja (1600–1611) käigus 29. oktoobril 1600 toimunud lahing.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Karksi lahing · Näe rohkem »

Karl X Gustav

Karl X Gustav (8. november 1622 – 13. veebruar 1660) oli Rootsi kuningas 1654–1660.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Karl X Gustav · Näe rohkem »

Karl XI

Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Karl XI · Näe rohkem »

Karl XII

Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Karl XII · Näe rohkem »

Karlowitzi rahu

Läbirääkimised Karlowitzi rahu sõlmimisel Karlowitzi rahu allkirjastati 26. jaanuaril 1699 tänapäeva Serbias asuvas Sremski Karlovcis (tollase haldusjaotuse järgi Karlowitz sõjaväestatud piirialal) ja sellega lõppes Suur Türgi sõda (1683–1697), mille käigus oli Osmanite pool aastal 1697 Zenta lahingus lüüa saanud.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Karlowitzi rahu · Näe rohkem »

Karpoši mäss

Karpoši mäss (ka Karpoši ülestõus) oli Osmanite Riigi vastane kristlaste ülestõus Kesk-Balkanil oktoobris 1689.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Karpoši mäss · Näe rohkem »

Kasakad

"Zaporoožlased Türgi sultanile kirja kirjutamas" Ilja Repin 1880–1890 kasakad 19. sajandi lõpus Kasakad on idaslaavi sotsiaalne rühm, algse elupaigaga Ida-Euroopa lõunapoolsetes steppides: Venemaal, Kasahstanis ja Ukrainas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kasakad · Näe rohkem »

Kasper Denhoff

Kasper (Caspar) Denhoff (saksa keeles Kaspar von Dönhoff, 1588–1645) oli Rzeczpospolita riigitegelane Dönhoffide suguvõsast.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kasper Denhoff · Näe rohkem »

Kastre jõelahing

Kastre jõelahing oli lahing, mis toimus Põhjasõja käigus Rootsi kuningriigi Peipsi flotilli ja Vene tsaaririigi Peipsi lodjalaevastiku vahel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kastre jõelahing · Näe rohkem »

Kavilda vasallilinnus

Kavilda vasallilinnus (saksa keeles Kawelecht) oli Tartu piiskopkonnas asunud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asetseb Tartumaal Kavilda ürgoru läänenõlval, praeguse Elva valla territooriumil.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kavilda vasallilinnus · Näe rohkem »

Kazimir Reichel

Kazimir Reichel Kazimir Jakovlevitš Reichel (vene Казимир Яковлевич Рейхель; 20. oktoober (vkj 8. oktoober) 1797 Varssavi – 8. detsember (vkj 26. november) 1870 Novgorodi kubermang) oli saksa päritolu Venemaa insener ja sillaehitaja.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kazimir Reichel · Näe rohkem »

Kärgvõlv

Kärgvõlv Abrechtsburgis Kärgvõlviga Senftenbergi Peter-und-Paul-Kirche põhiplaan Kętrzyni Püha Georgi basiilika sisevaade Kärgvõlv (saksa keeles Zellengewölbe, inglise keeles diamond vault) on hilisgooti võrkvõlvi erivorm, mille puhul silmaga nähtavad roided puuduvad ja kõik võlvisiilud nende vahel on laotud tahukjalt ahenevate õõnsuste taoliselt, nii et võlvlagi meenutab kärge.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kärgvõlv · Näe rohkem »

Kesk-Leedu Vabariik

Kesk-Leedu Vabariik (poola Republika Litwy Środkowej, leedu Vidurio Lietuvos Respublika, valgevene Рэспубліка Сярэдняе Літвы) või Kesk-Leedu (poola Litwa Środkowa, leedu Vidurio Lietuva või Vidurinė Lietuva, valgevene Сярэдняя Літва) oli lühiealine poliitiline üksus, mis ei saanud rahvusvahelist tunnustust.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kesk-Leedu Vabariik · Näe rohkem »

Kihnu

Kihnu (kihnu keeles Kihnumua) on saar Liivi lahes.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kihnu · Näe rohkem »

Kiiev

Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kiiev · Näe rohkem »

Kiievi vürstiriik

Kiievi vürstiriik oli pärast Kiievi Suurvürstiriigi lagunemist Lääne-Kiievimaa, Loode-Tšerkassõ, Ida-Žitomiri maa-aladel, moodustunud riik, mis eksisteeris aastatel (1132–1471), riigi pealinnaks oli Kiievi linn.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kiievi vürstiriik · Näe rohkem »

Kisseljov

Kisseljov (vene keeles Киселёв, saksa keeles Kisselew) on Venemaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kisseljov · Näe rohkem »

Kolmas Poola jagamine

Kolmas Poola jagamine oli Rzeczpospolita territooriumi lõplik jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Saksa-Rooma riigi vahel 1795.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kolmas Poola jagamine · Näe rohkem »

Kolmekümneaastane sõda

Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »

Komintern

Komintern (Коминтерн, vene keelest: Коммунистический интернационал, 'Kommunistlik Internatsionaal', ka Kolmas Internatsionaal) oli rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Komintern · Näe rohkem »

Kongressi-Poola

Kongressi-Poola, ametlikult Poola kuningriik, oli pärast Napoleoni sõdade lõppu võitjariikide Austria, Suurbritannia, taas Bourbonide valitsetava Prantsusmaa ja Venemaa keisririigi poolt Viini kongressil moodustatud riik.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kongressi-Poola · Näe rohkem »

Konguta vasallilinnus

Konguta vasallilinnus (saksa keeles Kongota, ka Gross-Kongota) oli Tartu piiskopkonnas, Puhja kihelkonnas olnud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Tartumaal Elva vallas, Konguta külas (endine Suure-Konguta).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Konguta vasallilinnus · Näe rohkem »

Konsensusdemokraatia

Konsensusdemokraatia on liberaalse ühiskonna kõige äärmuslikum, kõige aeganõudvam, kuid ka kõige jätkusuutlikum otsustamisvorm, sest konsensuse saavutamisel pole enam kohta tülidele ega vihapidamisele, sest kellestki pole teerulliga üle sõidetud.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Konsensusdemokraatia · Näe rohkem »

Konstantin Tyzenhaus

Krahv Konstantin Tyzenhaus Konstantin Tyzenhausi isale Ignacy Tyzenhausile, (1760–1822) kuulunud Rokiškise mõisa härrastemaja.http://www.muziejusrokiskyje.lt/lt/page/8 “Rokiškio muziejus”: Muziejaus istorija Krahv Konstantin Tyzenhaus (poola: Konstanty Tyzenhauz; valgevene: Канстанцін (Канстантын) Тызенгаўз (Kanstancin (Kanstantyn) Tyzienhaŭz); vene: Константин Тизенгауз; vkj. 22. mai / 3. juuni 1782 Zaludeck Hrodna lähedal, Rzeczpospolita – 16. märts/28. märts 1853 Pastavy) oli baltisaksa päritolu poola-leedu ornitoloog.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Konstantin Tyzenhaus · Näe rohkem »

Korff

Korff (kirjanduses ka Korff-Schimising) oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa, kelle esindajad tegutsesid ka Eesti alal.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Korff · Näe rohkem »

Korosten

Korosten on linn Ukrainas Žõtomõri oblastis.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Korosten · Näe rohkem »

Kostroma Jumala Ilmumise klooster

Kostroma Jumala Ilmumise klooster (vene keeles Богоявленско-Анастасьин монастырь) on õigeusu klooster Venemaal Kostromas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kostroma Jumala Ilmumise klooster · Näe rohkem »

Kraków

Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kraków · Näe rohkem »

Krakówi Vabariik

Krakówi Vabariik poola keeles Rzeczpospolita Krakowska) ehk Krakówi Vabalinn (Wolne Miasto Kraków) oli neutraalne poola riik, mis asutati Viini Kongressi otsusega 1815. Hõlmas Krakówi ja selle ümbruskonna. Muutus madalate tollitariifide tõttu transiitkaubanduse keskuseks. Etendas olulist osa poola kultuuri arengus ja rahvuslikus vabadusliikumises. Oli 1836–1841 Austria okupatsioonivõimu all, liideti pärast Krakówi mässu mahasurumist 1846 Austriaga.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Krakówi Vabariik · Näe rohkem »

Krakovi vorst

Krakovi vorst Krakovi vorst (poola keeles kiełbasa krakowska) on Poolast pärit vorst (kielbasa).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Krakovi vorst · Näe rohkem »

Kreekakatoliku kirik

Kristluse levik 2.–14. sajandini Kreekakatoliku kirik on katoliku kiriku haru, mis järgib Bütsantsi (Konstantinoopoli) liturgilist traditsiooni (Bütsantsi riitust).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kreekakatoliku kirik · Näe rohkem »

Krimmi khaaniriik

Krimmi khaaniriik oli aastatel 1441–1783 Musta mere ääres Krimmis ja selle naaberaladel Dnepri ja Dnestri vahel eksisteerinud riik, mille põhiline elanikkond koosnes krimmitatarlastest.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Krimmi khaaniriik · Näe rohkem »

Krustpils

Krustpilsi vapp Krustpilsi kultuurimaja Krustpils (poola keeles Kryżborg; saksa keeles Kreutzburg; latgali keeles Krystapiļs) on Läti linna Jēkabpilsi osa.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Krustpils · Näe rohkem »

Krzysztof Mikołaj Radziwiłł

Krzysztof Mikołaj Radziwiłł (leedupäraselt Kristupas Radvila; ka Piorun või Perkūnas (vastavalt poola ja leedu keeles 'piksenool'); u 1547 – 20. november 1603 Łosośna) oli Rzeczpospolita väejuht ja riigitegelane.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Krzysztof Mikołaj Radziwiłł · Näe rohkem »

Krzysztof Radziwiłł

Krzysztof Radziwiłł on olnud mitme Rzeczpospolita riigimehe ja väepealiku nimi.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Krzysztof Radziwiłł · Näe rohkem »

Kujawy

Paiknemine Poola kaardil Kujawy vapp Kujawy (poola: Kujawy; saksa: Kujawien; ladina: Cuiavia) on ajalooline piirkond Põhja-Kesk-Poolas, paiknedes Wisła vasakkaldal, samuti Noteći jõest ja Gopło järvest idas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kujawy · Näe rohkem »

Kuninglik Preisimaa

Preisimaa lipp Preisimaa vapp Kuningliku Preisimaa (heleroosa) kaart Preisimaa juhtide fraktsioon võitis sõltumatuse despootlikust Saksa ordust Poola kuninga sõltlasena, 1454, ''Archiwum Główne Akt Dawnych'' Kuninglik Preisimaa (poola: Prusy Królewskie; saksa: Königlich-Preußen või Preußen Königlichen Anteils, kašuubi: Królewsczé Prësë) või Poola Preisimaa (poola: Prusy Polskie; saksa: Polnisch-Preußen) oli Saksa ordust lahkulöönud territoorium, mis võitis 1466.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kuninglik Preisimaa · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kuramaa · Näe rohkem »

Kuramaa hertsogiriik

Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Kuramaa kubermang

Kuramaa kubermang (saksa keeles Kurländisches Gouvernement, läti keeles Kurzemes guberņa, vene keeles Курляндская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Venemaa vabariigis ja Nõukogude Venemaal aastatel 1796−1918.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kuramaa kubermang · Näe rohkem »

Kuramaa piiskopkond

Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kuramaa piiskopkond · Näe rohkem »

Laiuse ordulinnus

Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Laiuse ordulinnus · Näe rohkem »

Laiuse staarostkond

Laiuse staarostkond (poola keeles Starostwo Lais) oli Tartu vojevoodkonda kuuluv haldusüksus Poola-Leedu võimu aegsel Liivimaal, keskusega Laiuse linnuses.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Laiuse staarostkond · Näe rohkem »

Lasanje

Lasanjetükk Lasanje enne küpsetamist Lasanje (itaalia keeles lasagne või lasagna) on ahjus küpsetatav Itaalia päritolu kihiline pastaroog.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Lasanje · Näe rohkem »

Latgale

Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Latgale · Näe rohkem »

Latgali keel

Latgali keel ehk latgale murre (latgali keeles latgaļu volūda, latgalīšu volūda) on peamiselt Ida-Läti Latgale piirkonnas latgalite kõneldav läti keele murre, mõnede hinnangute kohaselt ka eraldiseisev balti keel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Latgali keel · Näe rohkem »

Latgalid (tänapäev)

Latgalid on latgali keelt kõnelev lätlaste etniline rühm põhiasualaga Ida-Lätis Latgales.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Latgalid (tänapäev) · Näe rohkem »

Lääne-Preisimaa

Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Lääne-Preisimaa · Näe rohkem »

Lääne-Ukraina

Ukraina jaotus. Läänepoolsed alad on tähistatud oranžiga Lääne-Ukraina on Austria-Ungari ja Rzeczpospolita koosseisu kuulunud praeguse Ukraina alad.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Lääne-Ukraina · Näe rohkem »

Läänemereprovintsid

Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Läti · Näe rohkem »

Läti ajalugu

Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Läti ajalugu · Näe rohkem »

Lätlased

Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Lätlased · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Leedu · Näe rohkem »

Leedu ajalugu

Leedu 21. sajandil Leedu etnograafilised piirkonnad: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Euroopa poliitiline kaart umbes aastal 1000 Leedu ajalugu on ülevaade Leedu riigi maa-alal toimunud ajaloolistest sündmustest ja ajaloost.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Leedu ajalugu · Näe rohkem »

Leedu suurhetman

Leedu suurhetman (valgevene keeles Вялікі гетман літоўскі, leedu keeles Lietuvos didysis etmonas, poola keeles Hetman wielki litewski) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõrgeim sõjaväejuht ning peale Leedu ja Poola kuningriigiga ühinemist, 1569.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Leedu suurhetman · Näe rohkem »

Leedu suurvürst

Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Leedu suurvürst · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »

Lesnaja lahing

Lesnaja lahing oli Põhjasõja käigus 9. oktoobril (vkj 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. septembril) 1708 Rzeczpospolita aladel Lesnaja küla all Vene tsaaririigi sõjaväe ja Rootsi sõjavägede vahel toimunud lahing, mille tulemusel Vene väed sundisid taganema A. Lewenhaupti juhitud Baltikumi aladelt pärit väesalga.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Lesnaja lahing · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa aadlilipkond

Liivimaa aadlilipkond (rootsi Livländska adelsfanan) oli Liivimaal ratsateenistuskohustuse alusel loodud ratsaväeosa, mis eksisteeris keskajast kuni 1710.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Liivimaa aadlilipkond · Näe rohkem »

Liivimaa hertsogkond

Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Liivimaa kindralkuberner

Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Liivimaa kindralkuberner · Näe rohkem »

Liivimaa kuningriik

Liivimaa kuningriik oli Eestis aastatel 1570–1577 eksisteerinud Moskva tsaaririigi vasallriik.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Liivimaa kuningriik · Näe rohkem »

Liivimaa tragunirügement

Liivimaa tragunirügement (rootsi k. Livländskt dragonregemente) oli 1700–1709 tegutsenud Rootsi ratsaväeüksus, mis osales Põhjasõjas ning kuulus algul Wolmar Anton von Schlippenbachi ja pärast Adam Ludwig Lewenhaupti armeesse.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Liivimaa tragunirügement · Näe rohkem »

Liivimaa vojevoodkond

Liivimaa vojevoodkond 1686. aastal Poola Kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kaart, 1739 Liivimaa vojevoodkond ehk Poola–Liivimaa ehk Väike Liivimaa (poola województwo inflanckie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond), mis moodustus Poola-Rootsi sõja tagajärjel 1621 jagunenud Poola Liivimaa Võnnu vojevoodkonna Latgale alale.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Liivimaa vojevoodkond · Näe rohkem »

Liivimaa-Moskva sõda

Liivimaa-Moskva sõda oli relvakonflikt ühelt poolt Vana-Liivimaa riikide ja teiselt poolt Moskva suurvürstiriigi ja Pihkva vürstiriigi vahel aastatel 1501–1503.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Liivimaa-Moskva sõda · Näe rohkem »

Livoneesid

Livoneesid on Venemaa keisririigi hõbemündid, mida vermiti 1756.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Livoneesid · Näe rohkem »

Lotringi hertsogkond

Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Lotringi hertsogkond · Näe rohkem »

Lublin

Lublin on suurim linn Ida-Poolas, Lublini vojevoodkonna halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Lublin · Näe rohkem »

Lublini kolmnurk

Lublini kolmnurga riikide kaart Lublini kolmnurk on kolmepoolne platvorm poliitiliseks, majanduslikuks, kultuuriliseks ja sotsiaalseks koostööks Leedu, Poola ja Ukraina vahel, mille eesmärk on toetada Ukraina integreerumist ELiga.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Lublini kolmnurk · Näe rohkem »

Lublini unioon

"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Lublini unioon · Näe rohkem »

Ludza

Ludza ordulinnuse varemed Ludza (ka Lutsi, saksa keeles Ludsen, poola keeles Lucyn) on linn Lätis Latgales, Ludza piirkonna keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ludza · Näe rohkem »

Lutsi ordulinnus

Vaade pealinnusele läänest, Väikese Lutsi järve poolt Vapp Lutsi ordulinnus (võru murdes Ludsiliin, läti Ludza, saksa Schloß Ludzen, Lutzen, poola Lucyn, vene Люцин, Лугин, Люцынъ) oli Liivimaa ordu idapoolseim piirikaitselinnus vastu Venemaad ja see asus Lätis, Ida-Latgales Ludza piirkonnas (Lutsi piirkonnas) (Ludzas novads), Lutsi linnas Väikese Lutsi järve (Mazais Ludzais ezers) ja Suure Lutsi järve (Lielais Ludzais ezers) vahel Tālavijas iela tänava ääres asuval mäel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Lutsi ordulinnus · Näe rohkem »

Lviv

Lvivi ladina katedraal 2017. aastal Lvivi raekoda ja õhtune linnavaade 2017. aastal Lviv (ukraina keeles Львів, poola keeles Lwów, saksa keeles Lemberg, eesti keeles varem ka Lvov) on linn Ukrainas, Lvivi oblasti ja Lvivi rajooni keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Lviv · Näe rohkem »

Magiljov

Linna raekoda Magiljov on linn Valgevenes, Magiljovi oblasti ja Magiljovi rajooni keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Magiljov · Näe rohkem »

Magnus Ernst Dönhoff

Magnus Ernst von Dönhoff (10. detsember 1581 – 18. juuni 1642 Wielewo) oli Rzeczpospolita riigi- ja sõjategelane.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Magnus Ernst Dönhoff · Näe rohkem »

Malatitze lahing

Malatitze lahing (vene poolel tuntud ka kui Dobroje lahing) oli Põhjasõja käigus 14.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Malatitze lahing · Näe rohkem »

Marcin Kurcz

Marcin Kurcz (? – 1602) oli Rzeczpospolita riigi- ja sõjategelane.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Marcin Kurcz · Näe rohkem »

Mazurek Dąbrowskiego

Faksiimile Wybicki käsikirjast laulu sõnadega "Mazurek Dąbrowskiego" ("Dąbrowski masurka") on Poola riigihümn.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Mazurek Dąbrowskiego · Näe rohkem »

Memeli piirkond

Memelland ja Ida-Preisimaa põhjaosa Memellandi ajalooline lipp aastatel 1919–1924 ja ''de facto'' aastani 1939 Klaipėda piirkonna postmargid aastatest 1920-1925. Ülemine mark on prantsuse mark saksakeelse ületrükiga "MEMEL". Alumised margid on leedu margid, üks leedukeelse ja saksakeelse ületrükiga, teine ilma. Viimane anti välja spetsiaalselt Klaipėda piirkonnas kasutamiseks Klaipėda piirkond (leedu Klaipėdos kraštas) või Memeli piirkond (saksa Memelland või Memelgebiet) defineeriti Versailles' rahuga aastal 1920, kui see läks Suursaadikute konverentsi haldusalasse.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Memeli piirkond · Näe rohkem »

Międzymorze

Międzymorze alad Międzymorze (poola hääldus, tuntud ka kui Intermarium) oli Poola riigitegelase Józef Piłsudski Esimese maailmasõja lõppedes väljapakutud Poola egiidi all loodav ja eksisteeriv föderatsioon, mis hõlmaks Kesk- ja Ida-Euroopa maad (sh Baltimaad koos Soomega).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Międzymorze · Näe rohkem »

Michał Korybut Wiśniowiecki

Michał Korybut Wiśniowiecki Michał Korybut Wiśniowiecki (31. mai 1640 Wiśniowiec tänapäeva Ukrainas – 10. november 1673 Lviv tänapäeva Ukrainas) oli Rzeczpospolita kuningas 19. septembrist 1669 kuni surmani 1673.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Michał Korybut Wiśniowiecki · Näe rohkem »

Mihhail I Fjodorovitš

Mihhail I Fjodorovitš (Feodorovitš) Romanov ehk Mihhail Romanov (vene keeles Михаил I Феодорович Романов) (12. juuli (vkj) 1596 – 13. juuli (vkj) 1645) oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Mihhail I Fjodorovitš · Näe rohkem »

Mihhail Kutuzov

Mihhail Kutuzov Mihhail Illarionovitš Goleništšev-Kutuzov Smolenski (vene keeles Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов Смоленский) (5. vkj 16. september 1745 Peterburi – 28. aprill 1813 Bunzlau (tänapäeval Bolesławiec, Poola)) oli Vene väejuht, kindralfeldmarssal ja krahv.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Mihhail Kutuzov · Näe rohkem »

Mihkli kihelkond

Mihkli kirik Mihkli kihelkond (lühend Mih; Kirchspiel St. Michaelis) oli kihelkond Lääne-Eestis, ajaloolisel Läänemaal ja Pärnumaal – Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis ja Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Mihkli kihelkond · Näe rohkem »

Mikołaj Kiszka

Mikołaj Kiszka (1588–1644) oli Leedu suurvürstiriigi ja Rzeczpospolita riigi- ja sõjategelane.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Mikołaj Kiszka · Näe rohkem »

Mikołaj Radziwiłł Must

Mikołaj Radziwiłł Must Mikołaj Radziwiłł Must (poola Mikołaj Krzysztof Radziwiłł Czarny; 4. veebruar 1515 – 29. mai 1565 Vilnius) oli Rzeczpospolita riigitegelane.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Mikołaj Radziwiłł Must · Näe rohkem »

Mikołaj Radziwiłł Rudy

Mikołaj Radziwiłł Rudy (leedu Mikalojus Radvila Rudasis; 1512–1584) oli Rzeczpospolita riigitegelane, Trakai vojevood aastast 1550 ja Vilniuse vojevood aastast 1566, Leedu suurhetman (1553–1566 ja 1576–1584), Leedu suurkantsler aastast 1566.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Mikołaj Radziwiłł Rudy · Näe rohkem »

Mir (Valgevene)

Mir on alev (endine linn) Valgevenes Hrodna oblastis Kareličy rajoonis.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Mir (Valgevene) · Näe rohkem »

Mitteterritoriaalne autonoomia

Austria sotsiaaldemokraati Karl Rennerit peetakse tänapäevase mitteterritoriaalse autonoomia esimeseks ja olulisimaks teoreetikuks Mitteterritoriaalne autonoomia on kollektiivse autonoomia vorm, millele on iseloomulik, et autonoomsed pole mitte konkreetsete piiridega territooriumil elavad elanikkonnarühmad, vaid keeleliste, kultuuriliste, religioossete või muude tunnuste alusel piiritletavad kogukonnad.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Mitteterritoriaalne autonoomia · Näe rohkem »

Moldova vürstiriik

Moldova (moldova: Цара Молдовей, rumeenia: Moldova) on ajalooline piirkond ja endine vürstiriik Ida-Euroopas, mis vastab territooriumile Ida-Karpaatide ja Dnestri jõe vahel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Moldova vürstiriik · Näe rohkem »

Moskoovia-Ukraina sõda (1674–1676)

Moskoovia-Ukraina sõda (1674–1676) oli aastatel 1674–1676 kestnud relvakonflikt Ukraina, mida juhtis hetman Petro Dorošenko koos Osmanite impeeriumi ja Krimmi khaaniriigi liitlastega, ning Moskva riigi vahel, mida toetasid kohalikud separatistid.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Moskoovia-Ukraina sõda (1674–1676) · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Moskva-Leedu sõda (1500–1503)

Teine Moskva-Leedu sõda peeti aastatel 1500–1503 Moskva suurvürstiriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ning selle liitlaste Vana-Liivimaa ja Poola kuningriigi vahel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Moskva-Leedu sõda (1500–1503) · Näe rohkem »

Must-Vene

Nemunas Valgevene riik 21. sajandil Must-Vene (ka Must-Ruteenia; valgevene keeles Чорная Русь Tšornaja Rus) on nimetus ajaloolisele piirkonnale praeguse Valgevene territooriumil Niomani (Nemunase) ülemjooksul keskusega Navahrudakis (vanem nimekuju Novaharodak).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Must-Vene · Näe rohkem »

Narva ajalugu

Narva ajalugu on Narva linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Narva ajalugu · Näe rohkem »

Nõukogude-Poola sõda

Nõukogude-Poola sõda oli veebruarist 1919 kuni märtsini 1921 kestnud relvakonflikt, milles osalesid Vene SFNV, Ukraina NSV, Poola Vabariik ja Ukraina Rahvavabariik.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Nõukogude-Poola sõda · Näe rohkem »

Neljanda koalitsiooni sõda

Neljas koalitsioon Napoleoni Prantsuse keisririigi vastu alistati sõjas aastatel 1806–1807.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Neljanda koalitsiooni sõda · Näe rohkem »

Neljas Poola jagamine

Neljandaks Poola jagamiseks nimetatakse Poola alade jagamist ja Poola riigi likvideerimist nii 1939.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Neljas Poola jagamine · Näe rohkem »

Niasviž

Vaade linnale Niasviž Niasviž (transkribeerituna Njasviž, poola keeles Nieśwież, leedu keeles Nesvyžius) on linn Valgevenes Minski oblastis, Niasviži rajooni halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Niasviž · Näe rohkem »

Niasviži loss

Niasviži loss (ka Njasviži loss või Nesviži loss; valgevene keeles Палацава-замкавы комплекс у Нясьвіжы) on endine Radziwillide loss Valgevenes Minski oblasti Niasviži rajoonis Niasviži linnas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Niasviži loss · Näe rohkem »

Nižõn

Nižõn (ukraina Ніжин, vene Нежин Nežin) on linn Põhja-Ukrainas Desna lisajõe Osteri ääres, 120 km Kiievist kirde pool, 80 km kaugusel Tšernigivist.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Nižõn · Näe rohkem »

Nikolai Repnin

Nikolai Repnin Vürst Nikolai Vassiljevitš Repnin (vene keeles Николай Васильевич Репнин) (11. märts (ukj 22. märts) 1734 Moskva – 12. mai (ukj 24. mai) 1801 Moskva) oli Venemaa diplomaat ja sõjaväelane, Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner 1792–1798.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Nikolai Repnin · Näe rohkem »

Novembriülestõus

Novembriülestõus (Poola Powstanie listopadowe, leedu 1831 metų sukilimas, valgevene Паўстанне 1830—1831 гадоў) on Poola rahvuslik ülestõus, mis algas 29. novembri ööl vastu 30. novembrit 1830 ja lõppes 21. oktoobril 1831.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Novembriülestõus · Näe rohkem »

Ogiński

Ogińskide vapp Ogiński (leedu keeles Oginskiai) oli Poola-Leedu aadlisuguvõsa, mis pärines Rjurikovitšidest.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ogiński · Näe rohkem »

Oliwa rahu

Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Oliwa rahu · Näe rohkem »

Orava mõisa ülestõus

Orava mõisa ülestõus oli 1700.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Orava mõisa ülestõus · Näe rohkem »

Osmanite vallutatud Ungari

Osmanite Ungari (ungari keeles Török hódoltság) oli keskaegne ala Ungaris, mida aastatel 1541–1699 hõivasid Osmanid.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Osmanite vallutatud Ungari · Näe rohkem »

Osmanite-Habsburgide sõjad

Lepanto merelahing (1571) anonüümsel maalil 16. sajandi lõpust (National Maritime Museum, London) Osmanite–Habsburgide sõjad toimusid 16.–18.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Osmanite-Habsburgide sõjad · Näe rohkem »

Osmanite-Veneetsia sõda (1714–1718)

Seitsmes Osmanite–Veneetsia sõda peeti aastatel 1714-1718 Veneetsia vabariigi ja Osmanite riigi vahel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Osmanite-Veneetsia sõda (1714–1718) · Näe rohkem »

Ostsiedlung

Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ostsiedlung · Näe rohkem »

Otto Friedrich von Fölkersahm

Suguvõsavapp Otto Friedrich von Fölkersahm (poola Otto Fryderyk Felkerzamb; 1641 – 27. november 1705) oli baltisaksa päritolu Rzeczpospolita riigitegelane ja sõjaväelane.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Otto Friedrich von Fölkersahm · Näe rohkem »

Otto Heinrich Igelström

palees Otto Heinrich Igelström (Jossif (Ossip) Igelström; 18. mai (vkj 7. mai) 1737 – 18. veebruar 1823 Garsden Memeli lähedal) oli Venemaa Keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane, riigikrahv.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Otto Heinrich Igelström · Näe rohkem »

Ovrutš

Ovrutš (ukraina Овруч) on linn Ukrainas Žõtomõri oblastis, Korosteni rajoonis.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ovrutš · Näe rohkem »

Paide lahing

Paide lahing (poola Bitwa pod Białym Kamieniem, rootsi Slaget vid Weissenstein) oli Poola-Rootsi sõja ajal 25. septembril 1604 Paide all peetud lahing.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Paide lahing · Näe rohkem »

Paide piiramine (1602)

Paide piiramine leidis aset 31. maist kuni 30. septembrini 1602 Poola-Rootsi sõja ajal.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Paide piiramine (1602) · Näe rohkem »

Paremkalda-Ukraina

Paremkalda-Ukraina (ukraina keeles Правобережна Україна, vene keeles Правобережная Украина, poola keeles Prawobrzeżna Ukraina, Slovaki keeles Pravobrežná Ukrajina, ungari keeles Jobb parti Ukrajna) on ajalooline ja territoriaalne nimetus tänapäeva Ukraina osale Dnepri jõe paremal (lääne)kaldal, mis vastab tänapäevastele Vinnõtsja, Žõtomõri, Kirovohradi oblastitele, aga ka Kiievi ja Tšerkassõ lääneosadele.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Paremkalda-Ukraina · Näe rohkem »

Paulava vabariik

Vabariigi president Paweł Ksawery Brzostowski Paulava vabariik oli väike riiklik moodustis, mis eksisteeris aastail 1769–1795.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Paulava vabariik · Näe rohkem »

Pärnu ajalugu

Pärnu ajalugu on ülevaade Pärnu linna ajaloost.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Pärnu ajalugu · Näe rohkem »

Pärnu vojevoodkond

Pärnu vojevoodkond (poola województwo parnawskie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Pärnu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Saare-Lääne piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Pärnu vojevoodkond · Näe rohkem »

Pärnumaa

Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Pärnumaa · Näe rohkem »

Püha Liiga (1684)

Püha Liiga liikmesmaade kaart Püha Liiga (ladina keeles Sacra Ligua) oli Suure Türgi sõja põhjusel Poola-Leedu riigi, Habsburgide monarhia, Veneetsia vabariigi ja Moskva tsaaririigi vahel moodustatud liit.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Püha Liiga (1684) · Näe rohkem »

Püha Stanislavi orden

Püha Stanislavi orden (poola keeles Order Świętego Stanisława Biskupa Męczennika) oli Rzeczpospolita orden.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Püha Stanislavi orden · Näe rohkem »

Põhiseadus

Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Põhiseadus · Näe rohkem »

Põhjamaade seitsmeaastane sõda

Põhjamaade seitsmeaastane sõda (rootsi keeles Nordiska sjuårskriget, taani keeles Den Nordiske Syvårskrig, poola keeles I wojna północna (Esimene Põhjasõda)) oli 1563–1570 toimunud sõda.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Põhjamaade seitsmeaastane sõda · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Põhjasõda Eesti alal

Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »

Põltsamaa

Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Põltsamaa · Näe rohkem »

Põltsamaa staarostkond

Põltsamaa staarostkond (poola keeles Starostwo Oberpahlen) oli Tartu vojevoodkonda kuuluv haldusüksus Poola-Leedu võimu aegsel Liivimaal, keskusega Põltsamaal.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Põltsamaa staarostkond · Näe rohkem »

Põtalovo

Põtalovo (läti keeles Pitalova, Abrene) on linn Venemaal Pihkva oblastis.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Põtalovo · Näe rohkem »

Peeter I

Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Peeter I · Näe rohkem »

Pereslavl-Zalesski

Pereslavl-Zalesski on linn Venemaal Jaroslavli oblastis, Pereslavli rajooni keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Pereslavl-Zalesski · Näe rohkem »

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Peterburi · Näe rohkem »

Pfaltskrahv

Pfaltskrahv on kõrgaadli tiitel, mida kasutati mitmete krahvitaoliste tiitlite teisendamiseks, mõnel juhul ka palatiin, mis võib olla ka muu tähendusega.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Pfaltskrahv · Näe rohkem »

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Pihkva · Näe rohkem »

Pihkva vürstiriik

Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Pihkva vürstiriik · Näe rohkem »

Piltene

Piltene (saksa keeles Pilten, Wensau) on linn Lätis Kurzemes Ventspilsi piirkonnas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Piltene · Näe rohkem »

Piotr Rudomina-Dusiacki

Piotr Rudomina-Dusiacki (suri 1649) oli Rzeczpospolita riigitegelane.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Piotr Rudomina-Dusiacki · Näe rohkem »

Piotrków Trybunalski

Piotrków Trybunalski (saksa keeles Petrikau) on maakonnaõigustega linn Poolas Łódźi vojevoodkonnas, Piotrków Trybunalski maakonna halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Piotrków Trybunalski · Näe rohkem »

Pljoss

Pljoss on linn Venemaal Ivanovo oblastis Privolžski rajoonis.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Pljoss · Näe rohkem »

Pljussa vaherahu

Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Pommeri

Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Pommeri · Näe rohkem »

Pommeri hertsogkond

Lipp Vapp (1530–1637) Pommeri viimaste Greifide valitsemise ajal Pommeri hertsogkond (saksa: Herzogtum Pommern, poola: Księstwo Pomorskie, 12. sajand – 1637) oli hertsogkond Pommeris Läänemere lõunakaldal, mida valitsesid Pommeri dünastiast hertsogid (Greifid).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Pommeri hertsogkond · Näe rohkem »

Pommeri hertsogkonnad ja hertsogid

Ajaloolise Pommeri hertsogkonna kaart 17. sajandist See on Pommeri hertsogkondade ja hertsogite loend.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Pommeri hertsogkonnad ja hertsogid · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Poola · Näe rohkem »

Poola aeg

Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Poola aeg · Näe rohkem »

Poola ajalugu

Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Poola ajalugu · Näe rohkem »

Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal

Jagelloonide valitsemine Poolas aastatel 1386–1572 ulatus hilisest keskajast varajase uusajani Euroopa ajaloos.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal · Näe rohkem »

Poola jagamised

Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Poola jagamised · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »

Poola lipp

Poola rahvuslipp. Proportsioonid 5:8 Poola lipp on Poola riigilipp.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Poola lipp · Näe rohkem »

Poola ultimaatum Leedule

Vilniuse piirkond (pruun ja tumekollane) võrrelduna tänase Leedu riigipiiriga (must pidevjoon) Poola ultimaatum Leedule oli 17.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Poola ultimaatum Leedule · Näe rohkem »

Poola-Rootsi sõda (1600–1629)

Rootsi-Poola sõda oli pikaajaline sõjaline konflikt Rootsi ja Rzeczpospolita vahel aastail 1600–1629.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Poola-Rootsi sõda (1600–1629) · Näe rohkem »

Poola-Türgi sõda

Poola-Türgi sõda all võidakse silmas pidada mitut Poola kuningriigi ja hiljem Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita poolt Osmanite impeeriumiga peetud erinevaid sõdu.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Poola-Türgi sõda · Näe rohkem »

Poola-Türgi sõda (1633–1634)

Poola-Türgi sõda (1633–1634) oli üks paljudest sõjalistest konfliktidest Poola kuningriigi krooni ja Leedu suurvürstiriigi (Rzeczpospolita) ning Osmanite riigi ja selle vasallide vahel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Poola-Türgi sõda (1633–1634) · Näe rohkem »

Poola-Türgi sõda (1672–1676)

Poola-Türgi sõda (1672–1676) ehk Teine Poola-Türgi sõda oli sõda Poola-Leedu ja Osmanite riigi vahel, mida Eesti ajalookirjutuses loetakse osaks Suurest Türgi sõjast.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Poola-Türgi sõda (1672–1676) · Näe rohkem »

Poola–Türgi sõda (1620–1621)

Poola–Türgi sõda (1620–1621) oli Rzeczpospolita ja Osmanite riigi vaheline konflikt Moldova kontrolli üle.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Poola–Türgi sõda (1620–1621) · Näe rohkem »

Poseni suurhertsogkond

Poseni suurhertsogkond (punane) aastal 1848 Poseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Posen; poola: Wielkie Księstwo Poznańskie) oli Preisi kuningriigi osa, mis loodi Preisimaa poolt pärast Poola jagamisi annekteeritud territooriumitest, ja ametlikult loodi pärast Napoleoni sõdu aastal 1815.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Poseni suurhertsogkond · Näe rohkem »

Pröbsting

Pröbsting oli aadlisuguvõsa.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Pröbsting · Näe rohkem »

Preisi armee

Hohenfriedbergi lahing – ''Preisi jalaväerünnak, 4. juuni 1745'', Carl Röchling Kuninglik Preisi armee (saksa: Königlich Preußische Armee) teenis kui Preisi kuningriigi armee.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Preisi armee · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »

Preisimaa hertsogiriik

Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Preisimaa provints

Saksa keisririigis Preisimaa provints (saksa: Provinz Preußen; poola: Prowincja Prusy; kašuubi: Prowincjô Prësë) oli Preisimaa provints aastatel 1829-1878.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Preisimaa provints · Näe rohkem »

Priekule vasallilinnus

Priekule vapp, millel on kujutatud vasallilinnust ümbritsenud kaitsemüüri väravat Priekule vasallilinnus (saksa Preekuln) oli vasallilinnus Liivi orduriigi Kuramaa valdustes.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Priekule vasallilinnus · Näe rohkem »

Przecław Paweł Leszczyński

Przecław Paweł Leszczyński (1605–1670) oli Rzeczpospolita riigi- ja sõjategelane.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Przecław Paweł Leszczyński · Näe rohkem »

Punane väljak

Punane väljak (vaade edala suunas, 2008) Punane väljak (vene keeles Kрасная площадь 'punane väljak', algne tähendus 'ilus väljak') on väljak Moskva kesklinnas Kremli idamüüri taga.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Punane väljak · Näe rohkem »

Radomõšl

Radomõšl (ukraina keeles Радомишль) on linn Ukrainas Žõtomõri oblastis, Radomõšli rajooni keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Radomõšl · Näe rohkem »

Radziwill

Radziwillid (leedupäraselt Radvila; poolapäraselt Radziwiłł; valgevenepäraselt Радзівіл, Radzivił; saksapäraselt Radziwill) olid leedu päritolu Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ja Rzeczpospolita aadlisuguvõsa.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Radziwill · Näe rohkem »

Rakvere ordulinnus

Rakvere linnus Rakvere linnus, vaade lõunast Konvendi sisehoov Rakvere linnus asub Lääne-Virumaal Rakvere Vallimäel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rakvere ordulinnus · Näe rohkem »

Rannu vasallilinnus

Rannu vasallilinnus (saksa keeles Randen) oli Tartu piiskopkonnas asunud vasallilinnus, mis tänapäeval on hävinud.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rannu vasallilinnus · Näe rohkem »

Rauna piiskopilinnus

Vaade pealinnuse kagutiiva välisküljele juulis 2008 Rauna piiskopilinnus (saksa keeles Schloß Ronneburg, eesti keeles ka Raune) oli Riia peapiiskopi lätlaste alade residentslinnus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rauna piiskopilinnus · Näe rohkem »

Rēzekne

Rēzekne (eesti keeles ajalooliselt Räisaku, latgali keeles Rēzne, saksa keeles Rositten, poola keeles Rzeżyca) on linn Lätis Latgales.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rēzekne · Näe rohkem »

Reaalunioon

Reaalunioon on kahe või enama riigi unioon, mis jagab mõnda riigi institutsiooni vastandina personaalunioonile; kuid nad ei ole nii ühendatud, nagu riigid poliitilises unioonis.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Reaalunioon · Näe rohkem »

Reformatsioon Itaalias

Protestantlik reformatsioon algas Itaalia linnriikides varakult, juba enne 15.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Reformatsioon Itaalias · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Riia · Näe rohkem »

Riia ajalugu

Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Riia ajalugu · Näe rohkem »

Riia loss

Riia loss on ajalooline hoone Lätis Riia vanalinnas Daugava jõe ääres.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Riia loss · Näe rohkem »

Riia piiskopilinnus

Riia linna vapp Riia Jaani (Püha Ristija Johannese) kirik Skārņu ('Kitsas') tänaval, mis on ehitatud tõenäoliselt I piiskopilinnuse kabeli peale. Ka siin on sokkel laotud töödeldud dolomiidist. Vaade läänest Riia piiskopilinnus, hiljem peapiiskopi linnus, oli praeguses Lätis Riia vanalinnas (Vecrīga) asunud peapiiskopi residents-palee (varasel ajajärgul ka majandusmõis).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Riia piiskopilinnus · Näe rohkem »

Riia piiskoppide ja peapiiskoppide loend

Riia piiskoppide ja peapiiskoppide loend loetleb kronoloogilises järjestuses katoliku kiriku Riia piiskoppe ja Riia peapiiskoppe ning nende eelkäijateks olnud Liivimaa ehk Üksküla piiskoppe.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Riia piiskoppide ja peapiiskoppide loend · Näe rohkem »

Rittmeister

"Rittmeister". Autor Juliusz Kossak, 1886 Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõne riigi ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rittmeister · Näe rohkem »

Romanovid

Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi dünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Romanovid · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rootsi aeg · Näe rohkem »

Rootsi ajalugu

Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »

Rootsi dominioonid

Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rootsi dominioonid · Näe rohkem »

Rootsi Ingeri

Rootsi Ingeri oli aastatel 1580–1595 ja 1617–1721 Rootsi dominioonidesse kuulunud maa-alad Ingerimaal.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rootsi Ingeri · Näe rohkem »

Rootsi Pommeri

Rootsi Pommeri oli Läänemere rannikul tänase Saksamaa ja Poola territooriumil asunud Rootsi dominioon aastatel 1630–1815.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rootsi Pommeri · Näe rohkem »

Rootsi sissetung Venemaale

Rootsi sissetung Venemaale kuningas Karl XII juhtimisel oli Põhjasõja ajal toimunud konflikt.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rootsi sissetung Venemaale · Näe rohkem »

Rootsi-Poola sõda (1600–1611)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611) · Näe rohkem »

Rootsi-Poola sõda (1617–1618)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1617–1618.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rootsi-Poola sõda (1617–1618) · Näe rohkem »

Rootsi-Poola sõda (1626–1629)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629) · Näe rohkem »

Rostov

Rostov (vene Ростов, rööpnimi Ростов-Ярославский; 12.–17. sajandil Ростов-Великий) on linn Venemaal Jaroslavli oblastis, Rostovi rajooni keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rostov · Näe rohkem »

Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648)

Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) katab Poola ja Leedu ajaloos perioodi enne nende ühisriigi allutamist laastavatele sõdadele 17.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) · Näe rohkem »

Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)

Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) katab perioodi Poola ja Leedu suurvürstiriigi ajaloost alates ajast, kui nende ühisriik muutus suures ulatuses 17.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) · Näe rohkem »

Rzeczpospolita haldusjaotus

Rzeczpospolita haldusjaotus oli Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita eksisteerimise jooksul 16.–18. sajandini kujunenud ja korduvalt muudetud Poola kuninga ning Poola Krooni maade jaotuse loetelu.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rzeczpospolita haldusjaotus · Näe rohkem »

Sabile

Viinamägi Sabiles Sabile on linn Lätis Kuramaal Talsi piirkonnas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Sabile · Näe rohkem »

Saka vasallilinnus

Saka vasallilinnus (saksa Sackenhausen) oli keskajal Kuramaa piiskopkonnas asunud väikelinnus, mis tänapäeval jääb Lätisse Kuramaale (Kurzeme) Pāvilosta piirkonda Saka valda (Sakas pagasts), Tebra jõe paremkaldale kohas, kus jõgi ühineb Durbe jõega Saka jõeks, mis voolab edasi Läänemerre.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Saka vasallilinnus · Näe rohkem »

Salaspilsi ordulinnus

Salaspilsi linna vapp Salaspilsi ordulinnus (saksa keeles Kirchholm või Neu-Kirchholm ("Kirikusaar"), eesti "Saarelinn" või "Saarelinnus") oli Liivi ordu foogtilinnus Lätis Salaspilsi piirkonnas (Salaspils novads) Salaspilsi vallas (Salaspils pagasts) Salaspilsi linna lõunapiiril.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Salaspilsi ordulinnus · Näe rohkem »

Samuel Leszczyński

Samuel Leszczyński (1637–1676) oli Rzeczpospolita riigi- ja sõjategelane.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Samuel Leszczyński · Näe rohkem »

Sapieha

Sapiehade vapp Sapieha (poola keeles Sapiehowie) oli vene päritolu Poola-Leedu aadlisuguvõsa.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Sapieha · Näe rohkem »

Sõmerpalu vasallilinnus

Sõmerpalu vasallilinnus (saksa keeles Sommerpahlen) oli Kursellide aadliperekonnale kuulunud vasallilinnus Tartu piiskopkonnas, mis asus Urvaste kihelkonnas hilisemal Võrumaal.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Sõmerpalu vasallilinnus · Näe rohkem »

Słuck

Słuck (taraškievica: Słucak; transkribeerituna Slutsk; Slutsak) on linn Valgevenes Minski oblastis, Słucki rajooni halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Słuck · Näe rohkem »

Segaduste aeg

Segaduste ajaks (vene keeles Смутное время) nimetatakse Venemaa ajaloos ajajärku viimase Rjurikovitšite dünastia tsaari Fjodor I surmast 1598.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Segaduste aeg · Näe rohkem »

Seim

Seim on mitmes kunagise Rzeczpospolita maa-alal asuvas riigis parlamendi nimetus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Seim · Näe rohkem »

Senat (täpsustus)

Senat oli Rooma riigi võimuorgan.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Senat (täpsustus) · Näe rohkem »

Simonas Daukantas

Jonas Rustemas. Simonas Daukantase portree litine pangatäht Simonas Daukantas (sünninimi Szymon Dowkont; 28. oktoober 1793 Kalviai Skuodase lähedal – 6. detsember 1864 Papilė) oli leedu ajaloolane, rahvaluulekoguja ja kirjanik.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Simonas Daukantas · Näe rohkem »

Slaavi vürstiriikide loend

Slaavi vürstiriikide loend on loetelu tänapäeva Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Poola territooriumitel kuni Moskva suurvürstiriigi tekkimiseni 15.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Slaavi vürstiriikide loend · Näe rohkem »

Smolensk

Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Smolensk · Näe rohkem »

Smolenski oblast

Smolenski oblast on 1.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Smolenski oblast · Näe rohkem »

Soome ajalugu

Soome ajalugu on ülevaade tänapäeva Soome ajaloost.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Soome ajalugu · Näe rohkem »

Stanisław II

Stanisław II Stanisław II August Poniatowski (17. jaanuar 1732 – 12. veebruar 1798) oli viimane Poola kuningas aastatel 1764–1795.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Stanisław II · Näe rohkem »

Stångebro lahing

Stångebro ehk Linköpingi lahing (rootsi Slaget vid Stångebro) peeti 25. septembril 1598 Linköpingis Poola ja Rootsi kuningas Sigismundi ja tema lelle, Södermanlandi hertsogi Karli vägede vahel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Stångebro lahing · Näe rohkem »

Stefan Batory

Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Stolbovo rahu

Stolbovo rahu sõlmiti 27. veebruaril 1617 Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Venemaal.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Stolbovo rahu · Näe rohkem »

Suur Türgi sõda

Suur Türgi sõda on koondnimetus aastatel 1667–1700 peetud sõdadele Osmanite riigi ja 1684.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Suur Türgi sõda · Näe rohkem »

Suurhertsogkond

Suurhertsogkond, ka suurhertsogiriik, on territoorium, mille riigipea on monarh, kas suurhertsog või suurhertsoginna.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Suurhertsogkond · Näe rohkem »

Sybiracy

Sybiracy (Eesti keeles Siberlased) on Siberisse ümberasustatud isik.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Sybiracy · Näe rohkem »

Taani koloniaalimpeerium

Taani koloniaalimpeerium oma haripunktis 18. sajandi keskel Taani koloniaalimpeerium (taani keeles danske kolonier) ja Taani-Norra impeerium tähistavad Taani-Norra (pärast 1814. aastat ainult Taani) valduses olnud kolooniaid 1536.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Taani koloniaalimpeerium · Näe rohkem »

Taani-Rootsi sõda (1657–1658)

1657.–1658.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Taani-Rootsi sõda (1657–1658) · Näe rohkem »

Talačyn

Talačyn on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Talačyni rajooni ja Talačyni külanõukogu halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Talačyn · Näe rohkem »

Tallinna kõrgeimad ehitised

Raekoda, taamal südalinna kõrghoonete kogu Eesti Rahvusraamatukogust avanenud vaade südalinna kõrghoonetele Tallinna kõrgehitised on vertikaalselt kõrgusse projekteeritud ja konstrueeritud Eesti Vabariigi pealinna urbanistliku ruumikeskkonna kinnisvaralised, enamjaolt paljukorruselised ning ehituskunstilised võrd- ja näidisvormid, või figuursemad hoonestuskogumid.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Tallinna kõrgeimad ehitised · Näe rohkem »

Targowica konföderatsioon

Poola ja Venemaa vaheline sõjategevus aastal 1792 Stanisław Szczęsny Potocki, üks Targowica konföderatsiooni loomise initsiaatoreid Targowica konföderatsioon oli Poola krooni konföderatsioon, mis loodi ametlikult Venemaa keisrinna Katariina II egiidi all 18. mai ööl vastu 19. maid aastal 1792 piiriäärses Targowica alevis (tänapäeval Torgovitsja (Торговиця) Ukrainas (tegelikult rajati see 27. aprillil samal aastal Peterburis). Selle lõid Poola vabariiklikud magnaadid, kelle eesmärgiks oli taastada Rzeczpospolita aladel vana riigikord ja kes võitlesid "ohustatud vabaduse kaitse" loosungite all konstitutsioonilise monarhia kehtestanud 3. mai konstitutsiooni reformide vastu. Ajaloolase Wojciech Staneki hinnangul oli tegemist opositsioonijõudude vastuseisuga konstitutsioonilisele riigipöördele ja Varssavi seimi revolutsioonilistele reformidele. Targowica konföderatsiooni loomine oli Venemaale ettekäändeks Rzeczpospolita vastu suunatud interventsiooni alustamiseks. Targowica konföderatsiooni loonud aktile allakirjutanud süüdistasid 3. mai konstitutsiooni.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Targowica konföderatsioon · Näe rohkem »

Tartu ajalugu

Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Tartu ajalugu · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli peahoone

Tartu Ülikooli peahoone Tartu Ülikooli peahoone asub Tartu kesklinnas aadressil Ülikooli tänav 18.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Tartu Ülikooli peahoone · Näe rohkem »

Tartu piiramine (1558)

Pihkva vürstiriigi valdused Tartu piiramine leidis aset Liivi sõja ajal 1558.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Tartu piiramine (1558) · Näe rohkem »

Tartu piiramine (1656)

Tartu piiramine oli 1656.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Tartu piiramine (1656) · Näe rohkem »

Tartu piiramine (1704)

Tartu piiramine oli 1704 Põhjasõjas toimunud sõjaline operatsioon, mille tulemusena langes Tartu linn Rootsi kuningriigi käest Vene tsaaririigi vägede kätte.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Tartu piiramine (1704) · Näe rohkem »

Tartu vojevood

Tartu vojevood (poola wojewoda dorpacki, wojewoda derpski) oli Poola-Leedu haldusüksuse Tartu vojevoodkonna valitseja.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Tartu vojevood · Näe rohkem »

Tartu vojevoodkond

Tartu vojevoodkond Rzeczpospolitas Tartu vojevoodkond (poola województwo dorpackie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Tartu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Tartu piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Tartu vojevoodkond · Näe rohkem »

Tartumaa

Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Tartumaa · Näe rohkem »

Tarvas

Tarvas ehk ürgveis (Bos primigenius) on veislaste sugukonda veise perekonda kuulunud väljasurnud imetaja, tänapäeva koduveise eelkäija.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Tarvas · Näe rohkem »

Tšernihivi Borõssi ja Glibi kirik

Borõssi ja Hlibi kirik (ukraina keeles Собор Бориса й Гліба, Borõssohlibskõi sobor) on 11.–12.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Tšernihivi Borõssi ja Glibi kirik · Näe rohkem »

Tšernihivi Jeletski Jumalaema Uinumise klooster

Jeletski Jumalaema Uinumise klooster (ukraina keeles Єлецький Успенський монастир) on Ukraina Õigeusu Kiriku Tšernihivi piiskopkonna naisklooster Tšernihivis.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Tšernihivi Jeletski Jumalaema Uinumise klooster · Näe rohkem »

Tšortkiv

Tšortkiv (ukraina Чортків, poola Czortków) on oblastilise alluvusega linn Ukrainas Ternopili oblastis, Tšortkivi rajooni halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Tšortkiv · Näe rohkem »

Teine Põhjasõda

Teine Põhjasõda (ka Põhjasõda) toimus aastatel 1655–1661 Läänemere maades, sealhulgas Rzeczpospolitas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Teine Põhjasõda · Näe rohkem »

Teine Poola jagamine

Teise Poola jagamise tagajärjel Venemaala ja Preisimaale läinud alad (märgitud tumerohelise ja tumesinisega) Poola piirid pärast riigi teist jagamist (1793) 1793.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Teine Poola jagamine · Näe rohkem »

Teodor Denhoff

Teodor Denhoff (?–1654) oli Rzeczpospolita riigitegelane.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Teodor Denhoff · Näe rohkem »

Teodor Denhoff (Pärnu vojevood)

Teodor Denhoff (? – 8. november 1622) oli Rzeczpospolita riigi- ja sõjategelane.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Teodor Denhoff (Pärnu vojevood) · Näe rohkem »

Toscana suurhertsogkond

Toscana suurhertsogkond (itaalia Granducato di Toscana, ladina Magnus Ducatus Etruriae) oli Kesk-Itaalia monarhia, mis eksisteeris vaheaegadega aastatel 1569–1859, asendades Firenze hertsogkonna.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Toscana suurhertsogkond · Näe rohkem »

Transnistria

Transnistria (ametlik nimi Transnistria Moldaavia Vabariik, moldova keeles Република Молдовеняскэ Нистрянэ, vene keeles Приднестровская Молдавская Республика) on rahvusvaheliselt tunnustamata riik Ida-Euroopas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Transnistria · Näe rohkem »

Troitse-Sergi suurklooster

Troitse-Sergi suurklooster (vene keeles Троице-Сергиева лавра; ametlikult Свято-Троицкая Сергиева лавра Püha Kolmainu Sergi suurklooster) on Moskva oblasti kirdeosas Sergijev Possadis asuv õigeusu klooster, üks Vene Õigeusu Kiriku keskusi.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Troitse-Sergi suurklooster · Näe rohkem »

Turu veresaun

Karl IX Turu veresaun (linna rootsikeelse nime järgi ka Åbo veresaun) leidis aset 1599.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Turu veresaun · Näe rohkem »

Ukraina

Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ukraina · Näe rohkem »

Ukraina ajalugu

Siin on ülevaade Ukraina ajaloost.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ukraina ajalugu · Näe rohkem »

Ukraina arhitektuur

Ukraina arhitektuuri algsed juured on idaslaavi Kiievi-Vene riigis.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ukraina arhitektuur · Näe rohkem »

Ukraina Kreekakatoliku Kirik

Ukraina Kreekakatoliku Kirik (ukraina keeles Українська греко-католицька церква, lühend УГКЦ) on Püha Tooliga täielikus kommunioonis olev bütsantsi riitusega idakatoliku kirik, Roomakatoliku kiriku osa.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ukraina Kreekakatoliku Kirik · Näe rohkem »

Uniaadikirik

Uniaadikirik on ajalooline kirik Poola-Leedu aladel, mis ühendas Lääne-Ukraina õigeusklikud Bresti uniooniga 1596.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Uniaadikirik · Näe rohkem »

Uputus (Poola)

Uputuseks nimetatakse sündmusi Poola (Rzeczpospolita) ajaloos, mis leidsid aset aastatel 1648–1667.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Uputus (Poola) · Näe rohkem »

Urbanus VIII

Urbanus VIII (Maffeo Barberini, aprill 1568 – 29. juuli 1644) oli paavst 1623–1644.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Urbanus VIII · Näe rohkem »

Uvaravičy

Uvaravičy (transkribeerituna Uvaravitšõ, poola Uwarowicze) on alev Valgevenes Homieli oblastis Buda-Kašalova rajoonis, Uvaravičy külanõukogu halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Uvaravičy · Näe rohkem »

Vaabina vasallilinnus

Vaabina linnuse territoorium 2014. aastal. Vaade idast linnuseala lääneplatoole Vaabina vasallilinnus (saksa keeles Ülzen, Uelzen) oli Tartu piiskopkonna lõunaosas asunud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Võru maakonna Antsla valla Vaabina küla territooriumil.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vaabina vasallilinnus · Näe rohkem »

Vaba riigilinn

Riigilinnad Saksa-Rooma riigis, 1648 Saksa-Rooma riigis oli vaba riigilinn (Freie Reichsstadt) omavalitsuslik linn, mis allus otse keisrile, erinevalt enamikust keisririigi linnadest, mis allusid ühele või mitmele keisririigi vürstile (näiteks hertsogid või vürst-piiskopid), kes olid keisri vasallid, nimeliselt või reaalselt erineval määral.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vaba riigilinn · Näe rohkem »

Vaitkuškis

pisi Vaitkuškis on küla Leedus Ukmergė rajoonis Pabaiskase vallas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vaitkuškis · Näe rohkem »

Valahhia vürstiriik

Valahhia (rumeenia Țara Românească või Valahia; arhailiselt Țeara Rumânească, kirillitsas Цѣра Румѫнѣскъ / Цѣра Рȣмѫнѣскъ / Землѧ Ѹгровлахїиска, vanavene Земля Угровлахийская, Угровлашская Земля, Влашская Земля, Власское, ladina Transalpina, Valachia) on Rumeenia ajalooline ja geograafiline piirkond.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Valahhia vürstiriik · Näe rohkem »

Valga (Liivimaa)

Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Valga (Liivimaa) · Näe rohkem »

Valgevene ajalugu

Valgevene 21. sajandil Euroopa aastal 814 Valgevene ajalugu on ülevaade Valgevene ajaloolistest sündmustest ja arengutest.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Valgevene ajalugu · Näe rohkem »

Valgevene kirjandus

Valgevene kirjandus on Valgevenes või valgevene keeles kirjutatud kirjandus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Valgevene kirjandus · Näe rohkem »

Valgevene lipp

Valgevene lipp on Valgevene Vabariigi ametlik riigilipp.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Valgevene lipp · Näe rohkem »

Valgevene Rahvavabariik

Valgevene Rahvavabariik (valgevene keeles Беларуская Народная Рэспубліка (БНР)) oli 25. märtsil 1918 Minskis välja kuulutatud vabariik, mis taotles rahvusriigi loomist valgevenelastega asustatud aladel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Valgevene Rahvavabariik · Näe rohkem »

Valgevene valitsejad

Valgevene valitsejad on loetelu Valgevene territooriumil eksisteerinud riikide valitsejatest, alates 10. sajandist.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Valgevene valitsejad · Näe rohkem »

Valgevenelased

Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Valgevenelased · Näe rohkem »

Valkininkai

Valkininkai Valkininkai on alev (varem linn) Leedus Varėna rajooni territooriumil, Valkininkai valla halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Valkininkai · Näe rohkem »

Vallisaare vaherahu

Vallisaare vaherahu oli Rootsi ja Moskva tsaaririigi (Venemaa) vahel 20. detsembril 1658 Vallisaare mõisas (Usnowa) Vaivara kihelkonnas Virumaal sõlmitud kokkulepe, millega katkestati osapoolte sõjategevus kolmeks aastaks.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vallisaare vaherahu · Näe rohkem »

Vana Tallinn (raamatusari)

"Vana Tallinn" on Eestis ilmuv ajalookultuuri aastaraamat, mis ilmus aastatel 1936–1939 ning uuesti 1991.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vana Tallinn (raamatusari) · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vanavalgevene keel

Vanavalgevene keel (старабеларуская мова) ehk vanaukraina keel (староукраїнська мова) ehk läänevene keel (западнорусский язык) on keel, mis käibis Leedu suurvürstiriigis kirjakeelena.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vanavalgevene keel · Näe rohkem »

Varssavi

Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Varssavi · Näe rohkem »

Varssavi hertsogiriik

Varssavi hertsogiriik (1807–09) Varssavi hertsogiriik (1809–15) Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duché de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust välja läinud.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Varssavi hertsogiriik · Näe rohkem »

Vasakkalda-Ukraina

Vasakkalda-Ukraina (ukraina keeles Лівобережна Україна, vene keeles Левобережная Украина, poola keeles Lewobrzeżna Ukraina) on Dnepri jõe vasakul (ida)kaldal asuva Ukraina osa ajalooline nimi, mis hõlmab tänapäevaseid Tšernihivi, Poltava ja Sumõ oblasteid ning Kiievi ja Tšerkassõ idaosa.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vasakkalda-Ukraina · Näe rohkem »

Vassili IV

Vassili IV Vassili IV (sünninimi vene Василий Иванович Шуйский, Vassili Ivanovitš Šuiski; 22. september 1552 – 12. september 1612) oli Vene tsaar aastatel 1606–1610 pärast Vale-Dmitri I tapmist.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vassili IV · Näe rohkem »

Vastseliina piiskopilinnus

Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vastseliina piiskopilinnus · Näe rohkem »

Vürstlik piiskop

Augsburgi vürstlik piiskop (1591–1598) Vürstlik piiskop ehk vürstpiiskop (saksa keeles Fürstbischof) on piiskop, kes on ühtlasi ilmaliku vürstkonna ilmalik valitseja.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vürstlik piiskop · Näe rohkem »

Võnnu lahing (1578)

Võnnu lahing oli Vene-Poola sõja (1562–1582) ajal 21. oktoobril 1578 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita-Rootsi ühisväe vahel toimunud lahing.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Võnnu lahing (1578) · Näe rohkem »

Võnnu ordulinnus

Võnnu ordulinnus (ka Cēsise ordulinnus; läti keeles Cēsu pils; saksa keeles Wenden, vene keeles Кесь, poola keeles Kieś) on endine Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu maameistri residentslinnus Lätis Cēsises (Võnnus).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Võnnu ordulinnus · Näe rohkem »

Võnnu vojevoodkond

Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »

Vecdaugava

Vecdaugava asendikaart Vecdaugava (allikates ka Vana-Väina) on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 3,066 km².

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vecdaugava · Näe rohkem »

Veliž

Veliž on linn Venemaal Smolenski oblastis, Veliži rajooni keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Veliž · Näe rohkem »

Vene

Vene (vanavene keeles Рѹ́сь; ladina keeles Ruthenia, vanapõhja keeles Garðaríki) on 9. sajandi lõpus kujunenud idaslaavi Kiievi-Vene tuumikala tähistav geograafiline nimetus, mis jäi regiooni tähistama ka pärast Kiievi-Vene killustumist.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vene · Näe rohkem »

Vene Suurvürstiriik (1658–1659)

Велике князівство РуськеVene Suurvürstiriik 100px LippVapp 300px Riigikeelukraina keel PealinnKiiev Riigipeahetman Ivan Võgovski Pindalaumbes 250 000 km² Riigiuskvene õigeusk Vene Suurvürstiriik (ukraina keeles Велике князівство Руське, poola keeles Wielkie Księstwo Ruskie, valgevene keeles Вялікае княства Рускае) oli riiklik moodustis tänapäeva Ukraina aladel, mille moodustamise nägi ette Gadjatši leping, kuid mis jäi tekkimata.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vene Suurvürstiriik (1658–1659) · Näe rohkem »

Vene vojevoodkond

Vene vojevoodkond ehk Ruteenia vojevoodkond (poolapäraselt Ruśi vojevoodkond (poola województwo ruskie); 1366–1772) oli üks Poola Kuningriigi ja Rzeczpospolita vojevoodkondi.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vene vojevoodkond · Näe rohkem »

Vene-Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Vene-Poola sõda

Vene-Poola sõda võib tähendada erinevaid Poola (Poola kuningriik-Leedu suurvürstiriik/Rzeczpospolita, Poola Vabariik)- Venemaa (Kiievi-Vene/Moskva vürstiriik/Moskva suurvürstiriik/Venemaa keisririik-NSV Liit) vahel toimunud sõdu.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vene-Poola sõda · Näe rohkem »

Vene-Poola sõda (1562–1582)

Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Vene-Poola sõda (1632–1634)

Vene-Poola sõda (1632–1634) ehk Smolenski sõda oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel Rzeczpospolita koosseisu kuulunud Smolenskimaa ja Severskimaa (Brjanski, Sumõ, Belgorodi, Orjoli ja Tšernigivi piirkond) pärast.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vene-Poola sõda (1632–1634) · Näe rohkem »

Vene-Poola sõda (1654–1667)

Vene-Poola sõda (ka Kolmeteistkümneaastane sõda ja Esimene Põhjasõda) oli aastatel 1654–1667 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel toimunud sõda.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vene-Poola sõda (1654–1667) · Näe rohkem »

Vene-Rootsi sõda (1656–1658)

Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658) · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa ajalugu

See artikkel on ülevaade tänapäeva Venemaa territooriumi ajaloost Tänapäeva Venemaa maailmakaardil Niimoodi, miks eestlased ja soomlased nimetavad naabreid VENElasteks, ja VENEmaa, aga mitte ruslad ja Ruslamaa? Kuhu kadusid VENELASED.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Venemaa ajalugu · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Viļaka piiskopilinnus

Vapp Vilaka piiskopilinnus (eestipäraselt ka Viljaka, läti Viļaka, Marienhauzena, latgali Vileks, saksa Villack, Marienhausen, vene Виляка) asub Ida-Lätis, Vilaka piirkonnas (Viļakas novads), Vilaka linnas oleva Vilaka järve (Viļakas ezers) saarel ja see oli kõige idapoolsem Riia peapiiskopkonna linnus ja üks idapoolsemaid Vana-Liivimaal üldse.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Viļaka piiskopilinnus · Näe rohkem »

Viini lahing

Frans Geffelsi maal "Viini vabastamine" Viini lahing (saksa keeles Schlacht am Kahlenberg, poola keeles bitwa pod Wiedniem või odsiecz wiedeńska, osmanitürgi keeles معركة فيينا) toimus Austria ertshertsogkonna pealinna lähedastel Kahlenbergi mäe nõlvadel 12. septembril 1683.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Viini lahing · Näe rohkem »

Viljandimaa

Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Viljandimaa · Näe rohkem »

Vilnius

Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vilnius · Näe rohkem »

Vilniuse Ülikool

Vilniuse Ülikool (leedu keeles Vilniaus universitetas, ladina keeles Universitas Vilnensis) on alates 1579.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vilniuse Ülikool · Näe rohkem »

Vilno leping

Vilno lepingu või Vilniuse lepingu all võidakse silmas pidada mõnda järgmistest lepingutest.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vilno leping · Näe rohkem »

Vilno leping (1559)

Vilno leping ehk Vilniuse leping sõlmiti 1559.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vilno leping (1559) · Näe rohkem »

Vilno leping (1561)

Vilno leping (ajalookirjanduses ka Vilno pakt, Vilniuse leping (pakt)) oli 28. novembril 1561 (ukj) Liivi sõja ajal Vilniuses Liivimaa konföderatsiooni ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud leping.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vilno leping (1561) · Näe rohkem »

Vitebski kubermang

Vitebski kubermang (vene keeles Витебская губерния, valgevene keeles Віцебская губерня, läti keeles Vitebskas guberņa) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV kubermangude hulka kuulunud haldusüksus aastatel 1802–1924.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vitebski kubermang · Näe rohkem »

Vojevoodkond

Poola vojevoodkonnad Vojevoodkond (poola keeles województwo) on haldusüksus Poolas ning oli ajalooline haldusüksus Rzeczpospolitas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vojevoodkond · Näe rohkem »

Władysław IV Waza

Władysław IV. Portree autor Peter Paul Rubens Władysław IV Waza (9. juuni 1595 – 20. mai 1648) oli Zygmunt III Waza poeg ja viimane tugev Poola kuningas, valitses 8. novembrist 1632 kuni surmani; Vene tsaar 1610–1613.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Władysław IV Waza · Näe rohkem »

Wenedyk

Wenedyk on tehiskeel, mille on loonud hollandi tõlkija Jan van Steenbergen (kes on ka aidanud luua tehiskeelt Interslavic).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Wenedyk · Näe rohkem »

Wettinid

Wettinid on Saksa krahvide, hertsogite, kuurvürstide ja kuningate dünastia, mis kunagi valitses tänapäeva Saksamaa liidumaade Saksimaa, Saksi-Anhalti Saksi osa ja Tüüringi ala rohkem kui 800 aastat.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Wettinid · Näe rohkem »

Zamość

Zamośći raekoda Zamośći vanalinna plaan Zamość on maakonnaõigustega linn Poola kaguosas Lublini vojevoodkonnas, 85 km kaugusel kagus Lublinist.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Zamość · Näe rohkem »

Zaporižžja kasakavägi

Zaporižžja kasakavägi (ukraina keeles Військо Запорозьке) oli Ukraina kasakate autonoomse riigi ametlik nimi.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Zaporižžja kasakavägi · Näe rohkem »

Zbaraž

Zbaraž (ukraina Збараж) on linn Ukrainas Ternopili oblastis, Zbaraži rajooni keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Zbaraž · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

Zygmunt III Waza

Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Zygmunt III Waza · Näe rohkem »

Zygmunti sammas

Ausammas Zygmunti sammas (ka Sigismundi sammas; poola keeles Kolumna Zygmunta III Wazy või Kolumna Zygmuntowska) on ausammas Poolas Varssavi kuningalossi ees.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Zygmunti sammas · Näe rohkem »

1. mai

1.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 1. mai · Näe rohkem »

11. mai

11.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 11. mai · Näe rohkem »

1410

1410.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 1410 · Näe rohkem »

15. jaanuar

15.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 15. jaanuar · Näe rohkem »

1569

1569.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 1569 · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 16. sajand · Näe rohkem »

16. sajand Eestis

16.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 16. sajand Eestis · Näe rohkem »

1648

1648.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 1648 · Näe rohkem »

17. oktoober

17.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 17. oktoober · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 17. sajand · Näe rohkem »

17. sajand Eestis

17.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 17. sajand Eestis · Näe rohkem »

1704

1704.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 1704 · Näe rohkem »

1795

1795.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 1795 · Näe rohkem »

18. sajand Eestis

18.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 18. sajand Eestis · Näe rohkem »

20. jaanuar

20.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 20. jaanuar · Näe rohkem »

21. mai

21.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 21. mai · Näe rohkem »

26. september

26.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 26. september · Näe rohkem »

28. jaanuar

28.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 28. jaanuar · Näe rohkem »

30. august

30.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 30. august · Näe rohkem »

4. juuni

4.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 4. juuni · Näe rohkem »

4. oktoober

4.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 4. oktoober · Näe rohkem »

5. märts

5.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 5. märts · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Poola-Leedu.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »