Sisukord
20 suhted: Allapuhe, Šveitsi pommitamine, Äike, Äikesepilve kujunemine, CB, Front, Hiidrahe, Katabaatiline tuul, Kihtrünkpilved, Liitrünksajupilv, Lumekruubid, Lumesadu, Maateaduste mõisteid (R), Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid, Pilv, Rahe, Rünkpilved, Riiulpilv, Rullpilv, Vihm.
Allapuhe
Väikse allapuhke illustratsioon Allapuhe (inglise keeles downburst) on väga tugev rünksajupilvedest laskuv külma õhu juga, mis paiskub aluspinnaga kokku puutudes laiali.
Vaata Rünksajupilved ja Allapuhe
Šveitsi pommitamine
Pommitamise jäljed Zürichis, 4. märts 1945 Liidunõukogu otsus seoses 19. veebruari 1945 pommikahjustustega Aargaus Episoodiline Šveitsi pommitamine liitlaste poolt Teise maailmasõja ajal leidis aset aastatel 1940–1945.
Vaata Rünksajupilved ja Šveitsi pommitamine
Äike
Äike Oradea linna kohal Kumaril Elektriline sädelahendus Äike on kompleksne õhuelektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt kõrgele tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ning koosneb mitmest komponendist, nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud (nähtav sädelahendus valgussähvatusena) ja müristamine (kuuldav kaasnev heli) jne, moodustades äikeserinde.
Vaata Rünksajupilved ja Äike
Äikesepilve kujunemine
Äike tekib rünksajupilvede ehk äikesepilvede korral.
Vaata Rünksajupilved ja Äikesepilve kujunemine
CB
CB võib tähendada järgmist.
Vaata Rünksajupilved ja CB
Front
Front on eraldusvöönd ja üleminekuala erinevate omadustega õhumasside vahel.
Vaata Rünksajupilved ja Front
Hiidrahe
Hiidrahe sadu Holstre-Nõmmel 12. augustil 2015. Autor: Mirit Vares Kui raheks nimetatakse sademeid, mis kujutavad endast väga erineva kuju ja suurusega jäätükke, mille läbimõõt on vähemalt 0,5 cm, siis hiidrahe (inglise keeles giant hail, large hail) on rahe, mille rahetera läbimõõt on suurem kui 2 cm.
Vaata Rünksajupilved ja Hiidrahe
Katabaatiline tuul
Katabaatilise tuule teke Katabaatiline tuul on puhanguline külm tuul, mis puhub aeg-ajalt mägedest piki nõlva alla tasandiku poole.
Vaata Rünksajupilved ja Katabaatiline tuul
Kihtrünkpilved
Kihtrünkpilved Lainelised kihtrünkpilved (Stratocumulus undulatus) Lääne-Virumaal Simunas 03.10.2014 Kihtrünkpilved (ladina keeles Stratocumulus, lühend Sc) on konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik, kiudpilvede kõrval kõige levinum pilvede liik.
Vaata Rünksajupilved ja Kihtrünkpilved
Liitrünksajupilv
Liitrünksajupilv ehk mitmeelemendiline äike on mitmest omavahel seotud rünksajupilvest koosnev kogum.
Vaata Rünksajupilved ja Liitrünksajupilv
Lumekruubid
Lumekruubid Lumekruubid on sademete liik, mis sajab kevadel või sügisel rünksajupilvedest.
Vaata Rünksajupilved ja Lumekruubid
Lumesadu
Lumesadu Soomes Lumesadu Dresdenis Lumesadu on loodusnähtus, mille käigus sajab pilvest lund.
Vaata Rünksajupilved ja Lumesadu
Maateaduste mõisteid (R)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad R-tähega. raba – rabakivi – rabaturvas – rabedus – rabenemine – kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine radiaaloos – radioaktiivne meetod – radiosüsinikumeetod – radiolaarmuda – radionukliid – radiosüsiniku aasta – rahe – rahn – rahu – Rahvusvaheline Geoloogiaühing – Raikküla lade – rakendusgeoloogia – Rakvere lade – rand – randla – rannabarr – rannageoloogia – rannajoon – rannak – rannakusete – rannamoodustis – rannanõlv – rannaprotsessid – rannasete – rannavall – tormi(de) poolt mererannale heidetud, peamiselt klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm rannavöönd – rannik – rannikufaatsies – rannikuluide – rannikumadalik – rannikumeri – rannikusete – rasked mineraalid – raske nafta – rasvaläige – rauaaja kliimapessimum – rauamaak – kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv raua-mangaanikonkretsioon – raud – raudmeteoriit – ravimuda – realgaar – rebendkurrutus – rebendrike – reeper – refuugium – regionaalgeoloogia – geoloogia osa, mis käsitleb mingi piirkonna geoloogilist ehitust ja arengut regionaalne kivim – kivim, mis saab levida vaid teatud kindlas piirkonnas regoliit – regressiivne seeria – regressioon (geoloogia) – rekultiveerimine – relikt (biogeograafia) – reljeef – reljeef – reljeefielement – reljeefitüüp – reljeefivorm – Rēzekne lade – retrograadne moone – Rhyac – riasrannik – ribekiit – Richteri skaala – riff – rift – riftiahelik – riftiorg – riftistumine – riftivöönd – Riia plutoon – Läti ja Eesti aluskorras paiknev süvakivimeist koosnev plutoon riikkond – riimvesi – vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18‰ rike (geoloogia) – rikkevöönd – ringdaik – rippliustik – ripporg – Rissi jäätumine – ristlaine – ristlõige – rodoniit – rohekilda faatsies – rohekilt – rohekivim – roheline kiir – rohtla – rombiline sümmeetria – rombiline süngoonia – Rooma kliimaoptimum – roosakvarts – Rootsiküla lade – Rossby lained – rubiin – rugoosid – ruhiorg – U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org rusu – rusukalle – rusukuhik – rusuvool – rutiil – ruumigrupp – rõhkkond – rõhtkihiline tekstuur – rõhtkihilisus – rõhumoone – rõngasdaik – rõngassaar – rõngassilikaadid – räbukoonus – rähk – rändkivi – liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi rändluide – rändpangas – rändrahn – räni – ränidioksiid – keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest räni ja kahest hapniku aatomist ränikilt – ränikivi – peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim ränirikas kivim – ränist küllastatuse aste – tardkivimite suhtelist ränisisaldust iseloomustav suurus ränistunud puu – ränivetikad – röntgendifraktsioon – röntgenkristallograafia – röntgenspektroskoopia – rööpintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, on enam-vähem paralleelne kildalisus- või kihilisuspindadega rööplasumus – selliste kivimkehade lasumus, mille vahel ei ole põiksust rünkpilv – rünksajupilved – rüoliit – rüsijää – rüükalad – R.
Vaata Rünksajupilved ja Maateaduste mõisteid (R)
Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid
Siin on loetletud meteoroloogia ja klimatoloogiaga seotud mõisteid; paleoklimatoloogia mõisted on artiklis Paleogeograafia mõisteid.
Vaata Rünksajupilved ja Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid
Pilv
Rünkpilv Pilv on atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate väga väikeste veetilkade (udu) või jääkristallide nähtav kogum.
Vaata Rünksajupilved ja Pilv
Rahe
Raheterad kõnniteel ja murul Rahe on sademete liik.
Vaata Rünksajupilved ja Rahe
Rünkpilved
Keskmised rünkpilved (''Cumulus medocris'') Jõgeval 22.07.2014 Rünkpilved (ladina keeles Cumulus, lühend Cu) on tasase halli või sinaka alusega, valge kupli- või kuhjataoliste tippudega tihedad vertikaalarengu- ehk konvektsioonipilved.
Vaata Rünksajupilved ja Rünkpilved
Riiulpilv
Riiulpilv. Pildistatud Varblas 12. augustil 2017. Kristian Pikneri foto Varbla vallas 22. juunil 2014. Kristian Pikneri foto Riiulpilv (inglise keeles shelf cloud) on madal kiilukujuline pilvemoodustis, üks arcus-pilve tüüpe.
Vaata Rünksajupilved ja Riiulpilv
Rullpilv
Rullpilv. Pildistatid 25.01.2009 Uruguays Rullpilv (inglise keeles roll cloud) on madal pilvemoodustis, mida käsitletakse tavaliselt arcus-pilve erimina.
Vaata Rünksajupilved ja Rullpilv
Vihm
Vihmavaling äikesetormi ajal Vihm Kõrvemaal 2023. aasta sügisel Vihm on vee vedelate osakeste sadu atmosfääris.
Vaata Rünksajupilved ja Vihm
Tuntud ka kui Cumulonimbus, Rünksajupilv.