Rüütlimõis

Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.

Sisukord

846 suhted: Aa mõis, Aakre mõis, Aaspere mõis, Aavere mõis, Adavere mõis, Ageri mõis, Ahaste mõis, Ahja mõis, Ahula mõis, Aidu mõis, Ala mõis, Alatskivi mõis, Alavere mõis, Albu mõis, Allaži kihelkond, Aloja kihelkond, Alu mõis, Aluliina kihelkond, Ambla kihelkond, Andja mõis, Andreas Virginius, Anija mõis, Anna kihelkond, Anne mõis (Urvaste), Annikvere mõis, Anseküla kihelkond, Ao mõis, Apekalnsi kihelkond, Arbavere mõis, Are mõis, Arju mõis, Aru mõis, Aru mõis (Nõo), Aruküla mõis (Koeru), Aruvalla mõis, Aseri mõis, Astijärve kihelkond, Asuküla mõis, Asutav Kogu, Atla mõis (Juuru), Auaste mõis, Audla mõis, Audru kihelkond, Audru mõis, Aumeistri kihelkond, Auvere mõis, Avanduse mõis, Ļaudona kihelkond, Üksnurme mõis, Ülenurme mõis, ... Laienda indeks (796 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aa mõis

Aa mõis (ka Aamõisa mõis; saksa keeles Haakhof) oli rüütlimõis Virumaal Lüganuse kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Aa mõis

Aakre mõis

Aakre mõisa peahoone Peahoone Aakre mõis oli rüütlimõis (vahepeal riigimõis) Rõngu kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Aakre mõis

Aaspere mõis

Aaspere mõisa peahoone Peahoone Aaspere mõis (saksa keeles Kattentack või Kattentaken) oli Virumaal Haljala kihelkonnas asunud rüütlimõis.

Vaata Rüütlimõis ja Aaspere mõis

Aavere mõis

Mõisa peahoone varemed Mõisa tuuleveski varemed Aavere mõisa karjakastell Aavere mõis (saksa keeles Afer) oli rüütlimõis Järvamaal Koeru kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Aavere mõis

Adavere mõis

Adavere mõisa härrastemaja 2012. aastal Adavere mõisa park Adavere mõisa ait-kuivati Adavere mõis (saksa keeles Addafer) oli rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal.

Vaata Rüütlimõis ja Adavere mõis

Ageri mõis

Ageri mõis oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Ageri mõis

Ahaste mõis

Ahaste ehk Riintali mõis (saksa keeles Ahhast, ka Friedenthal, Ahhast-Friedenthal, Neutenorm) oli rüütlimõis Mihkli kihelkonnas Pärnumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Ahaste mõis

Ahja mõis

Ahja mõisa peahoone 2012. aastal Ahja mõisa peahoone, park ja tiik Ahja mõis (saksa keeles Aya) oli rüütlimõis (a-st 1822 fideikomiss) Võnnu kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Ahja mõis

Ahula mõis

Ahula mõis (saksa keeles Affel) oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Ahula mõis

Aidu mõis

Aidu mõis (saksa keeles Aitz) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Aidu mõis

Ala mõis

Ala mõis (saksa keeles Assikas) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Ala mõis

Alatskivi mõis

Alatskivi mõisa peahoone Alatskivi mõis (saksa keeles Allatzkiwwi, varem Alt-Allatzkiwwi) oli rüütlimõis Tartumaal Kodavere kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Alatskivi mõis

Alavere mõis

Alavere mõis oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Alavere mõis

Albu mõis

Kunagise Albu mõisa peahoone Albu ja mõis 2021. aasta juulis Albu mõis, 01.02.2021 Ait Albu mõis (saksa keeles Alp) oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Albu mõis

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Allaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Allasch, läti keeles Allažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Allaži kihelkond

Aloja kihelkond

Aloja kihelkonna mõisad. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903) Aloja kirik Aloja kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Allendorf, läti keeles Alojas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Pärnu vojevoodkonnas ja Volmari kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Aloja kihelkond

Alu mõis

Kunagise Alu mõisa peahoone Alu mõis (saksa keeles Allo) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Alu mõis

Aluliina kihelkond

Aluliina kihelkonna mõisad 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904) Valga kreis Mellini atlases (1798) Aluliina kirik Aluliina kihelkond ehk Alūksne kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Marienburg, läti keeles Alūksnes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas Võnnu ja Valga kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Aluliina kihelkond

Ambla kihelkond

Ambla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ampel, lühend Amb) oli ajalooline haldusüksus Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Ambla kihelkond

Andja mõis

Andja mõis (1894) Andja mõis (saksa keeles Addinal) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal (vaadatud 18.05.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Andja mõis

Andreas Virginius

Andreas Virginius (18. november 1596 Schwessini rüütlimõis Pommeris – 30. detsember 1664 Tallinn) oli usuteadlane, korduvalt Tartu Ülikooli rektor, 1650.

Vaata Rüütlimõis ja Andreas Virginius

Anija mõis

Anija mõisa härrastemaja Anija mõisa park Anija mõisa moonakamaja Anija mõisa aednikumaja Anija mõis oli rüütlimõis Harjumaal Harju-Jaani kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Anija mõis

Anna kihelkond

Anna kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Annen) on ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Anna kihelkond

Anne mõis (Urvaste)

Anne mõis oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Anne mõis (Urvaste)

Annikvere mõis

Mõisa peahoone (oktoober 2013) Annikvere mõis (saksa keeles Annigfer) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Annikvere mõis

Anseküla kihelkond

Anseküla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Anseküll) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Anseküla kihelkond

Ao mõis

Ao mõis (saksa keeles Hackeweid) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Ao külas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Ao mõis

Apekalnsi kihelkond

Apekalnsi kihelkond ehk Oppe kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Oppekaln, läti keeles Apekalna draudzes novads, vene keeles приход Оппекальн) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu, Võnnu-Valga ja Valga kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Apekalnsi kihelkond

Arbavere mõis

Arbavere mõisa peahoone (2009) Arbavere mõis oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Arbavere mõis

Are mõis

Are mõis (saksa keeles Arrohof) oli rüütlimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaal (vaadatud 15.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Are mõis

Arju mõis

Arju mõis (ka Tagavere mõis; saksa keeles Taggafer) oli rüütlimõis, hiljem poolmõis Jaani kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Arju mõis

Aru mõis

Aru mõis on olnud paljude Eesti mõisate nimi.

Vaata Rüütlimõis ja Aru mõis

Aru mõis (Nõo)

Mõisa peahoone Aru mõis (saksa keeles Arrohof) oli rüütlimõis Tartumaal Nõo kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Aru mõis (Nõo)

Aruküla mõis (Koeru)

Aruküla mõisa härrastemaja Aruküla mõisa härrastemaja tagakülg Aruküla mõis oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Aruküla mõis (Koeru)

Aruvalla mõis

Aruvalla mõis (saksa keeles Arrowall) oli rüütlimõis Jüri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 18.05.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Aruvalla mõis

Aseri mõis

Aseri mõis (saksa keeles Asserien) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Aseri mõis

Astijärve kihelkond

Astijärve kihelkond ehk Burtnieki kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Burtneck) oli haldusüksus Liivimaal Pärnu vojevoodkonnas, Riia kubermangus, Riia asehalduskonnas ja Volmari kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Astijärve kihelkond

Asuküla mõis

Asuküla mõis (saksa keeles Assoküll) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Asuküla mõis

Asutav Kogu

Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.

Vaata Rüütlimõis ja Asutav Kogu

Atla mõis (Juuru)

Atla mõisa peahoone (2013) Atla mõis (saksa keeles Attel, ka Groß-Attel) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Atla mõis (Juuru)

Auaste mõis

Auaste (saksa keeles Wiesenau) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 15.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Auaste mõis

Audla mõis

Audla mõis (saksa keeles Hauküll) oli rüütlimõis Saaremaal Pöide kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Audla mõis

Audru kihelkond

Audru kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Audern) oli ajalooline kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangus Pärnu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Audru kihelkond

Audru mõis

Audru mõis (saksa keeles Audern) on endine rüütlimõis Pärnumaa Audru kihelkonnas, mille süda asub tänapäeval Audru alevikus Pärnu linnas Pärnumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Audru mõis

Aumeistri kihelkond

Aumeistri kihelkond ehk Cirgaļi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Serbigal, läti keeles Cirgaļu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Aumeistri kihelkond

Auvere mõis

Auvere mõis (saksa keeles Ampfer) oli rüütlimõis, hiljem poolmõis Eestimaal Vaivara kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Auvere mõis

Avanduse mõis

Avanduse mõis vallamajana suvel 2007 Avanduse mõisa ait 2008. aastal Avanduse mõis on rüütlimõis Virumaal Simuna kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Avanduse mõis

Ļaudona kihelkond

Ļaudona kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Laudohn, läti keeles Ļaudonas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Ļaudona kihelkond

Üksnurme mõis

Üksnurme mõis (saksa keeles Uxnorm) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Üksnurme mõis

Ülenurme mõis

Endise Ülenurme mõisa peahoone Ülenurme mõisapark Ülenurme mõis (saksa keeles Uellenorm) oli 17.

Vaata Rüütlimõis ja Ülenurme mõis

Ērmaņi mõis

Ērmaņi mõis (saksa keeles Knöringsfeld, varem Hermannshof, läti keeles Ērmaņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Ērmaņi mõis

Ääsmäe mõis

Ääsmäe mõisa peahoone Ääsmäe mõis (saksa keeles Essemäggi) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Ääsmäe mõis

Äksi kihelkond

Äksi kirik Äksi kihelkond (lühend Äks; saksa keeles Kirchspiel Ecks) oli ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Vaata Rüütlimõis ja Äksi kihelkond

Ämari mõis

Ämari mõis (saksa keeles Habbinem, varem Happemat ja Emmern) oli rüütlimõis Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Ämari mõis

Ängi mõis

Ängi mõis (saksa keeles Enge) oli rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Ängi mõis

Äntu mõis

Äntu mõis (saksa keeles Engdes) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Äntu mõis

Õisu mõis

Õisu mõisa peahoone Õisu mõis (saksa keeles Euseküll) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal.

Vaata Rüütlimõis ja Õisu mõis

Ādaži kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Ādaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Neuermühlen, läti keeles Ādažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Ādaži kihelkond

Āraiši kihelkond

Āraiši kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Arrasch, läti keeles Āraišu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal ja Võnnu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Āraiši kihelkond

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Vaata Rüütlimõis ja Baltisakslased

Baltmuiža mõis

Baltmuiža mõisa peahoone Baltmuiža mõis (läti keeles Baltmuiža või Baltā muiža, saksa keeles Weißensee, ka Baltensee või Weissensee) on endine rüütlimõis Lätis Ilūkste piirkonnas Prode vallas Baltmuižas.

Vaata Rüütlimõis ja Baltmuiža mõis

Bauņi mõis

Bauņi mõis (saksa keeles Bauenhof, läti keeles Bauņu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Matīši kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Bauņi mõis

Bīriņi mõis

Bīriņi mõis (saksa keeles Koltzen, läti keeles Bīriņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Bīriņi mõis

Bērzaune kihelkond

Bērzaune kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Bersohn, läti keeles Bērzaunes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Bērzaune kihelkond

Bebrene mõis

Bebrene mõisa peahoone Bebrene mõis (Bebrenes muiža) on endine rüütlimõis Lätis Ilūkste piirkonnas Bebrene vallas Bebrenes.

Vaata Rüütlimõis ja Bebrene mõis

Biksēre mõis

Biksēre mõisa peahoone Biksēre mõis ehk Libe mõis (saksa keeles Libbien, läti keeles Biksēres muiža, ka Libes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Biksēre mõis

Bonaventura mõis

Bonaventura mõisa peahoone Bonaventura mõis ehk Baloži mõis (saksa keeles Bonaventura ehk Beneventura, läti keeles Bonaventuras muiža, ka Baložu muižiņa ja Baložmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ādaži kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Bonaventura mõis

Briņģi mõis

Briņģi mõisa peahoone Briņģi mõis (saksa keeles Brinkenhof-Sustel, läti keeles Briņģu muiža, ka Susteles muiža ja Pāvītes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Võnnu kreisis Vecpiebalga kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Briņģi mõis

Bukulti mõis

Bukulti mõis (saksa keeles Bellenhof, läti keeles Bukultu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ādaži kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Bukulti mõis

Carnikava mõis

Carnikava mõis (saksa keeles Zarnikau, läti keeles Carnikavas muiža, varem ka Mengdeni suguvõsa järgi Mengelasmuiža ja Gaujas-Meņģeļumuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Carnikava kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Carnikava mõis

Cesvaine kihelkond

Cesvaine kihelkond (saksa keeles Sesswegen Kirchspiel, läti keeles Cesvaines draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal ja Võnnu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Cesvaine kihelkond

Cesvaine mõis

Cesvaine loss 2013. aastal Cesvaine mõis (saksa keeles Schloß Seßwegen, läti keeles Cesvaines muiža, ka Cesvaines pils) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Cesvaine mõis

Dikļi kihelkond

Dikļi kihelkond (saksa keeles Kirchespiel Dickeln, läti keeles Dikļu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Dikļi kihelkond

Dikļi mõis

Dikļi mõisa peahoone 2000. aastal Dikļi mõis (saksa keeles Dickeln, varem Hof von der Paale, läti keeles Dikļu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Dikļi kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Dikļi mõis

Dobele kihelkond

Kuramaa kubermang Dobele kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Doblen) oli haldusüksus (poliitiline kihelkond) Kuramaal Dobele kreisis ehk hauptmannkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Dobele kihelkond

Dunte mõis

Dunte mõis (saksa keeles Ruthern, ka Rutershof, läti keeles Duntes muiža) rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Liepupe kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Dunte mõis

Dzērbene kihelkond

Dzērbene kihelkond, ka Dzērbene-Drusti kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Serben, ka Kirchspiel Serben-Drostenhof, läti keeles Dzērbenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Dzērbene kihelkond

Dzelzava mõis

Mõisa peahoone (2013) Dzelzava mõis (saksa keeles Selsau, läti keeles Dzelzavas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Dzelzava mõis

Edise mõis

Edise mõis (saksa keeles Schloss Etz) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Edise mõis

Eesti Maakrediitselts

Eestimaa Aadli Krediitkassa (saksa keeles Estländische Adelige Güter-Kreditkasse, Estländische Adelige Credit-Kasse, Estlandischer Adeliger Güter-Credit-Verein, vene keeles Эстляндское дворянское кредитное общество) oli aastatel 1802–1940 Tallinnas tegutsenud finantsasutus.

Vaata Rüütlimõis ja Eesti Maakrediitselts

Eesti mõisate loend

Siin on loetletud Eestis asunud mõisaid.

Vaata Rüütlimõis ja Eesti mõisate loend

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Vaata Rüütlimõis ja Eestimaa rüütelkond

Ehmja mõis

Kunagise Ehmja mõisa peahoone varemed, 2010 Ehmja mõis (saksa keeles Echmes) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaal.

Vaata Rüütlimõis ja Ehmja mõis

Eidapere

Eidapere on alevik Rapla maakonnas Kehtna vallas.

Vaata Rüütlimõis ja Eidapere

Eikla mõis

Eikla mõis (saksa keeles Euküll) oli rüütlimõis Kaarma kihelkonnas Saaremaal (vaadatud 24.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Eikla mõis

Einmanni mõis

Einmanni mõisa peahoone esikülg Einmanni mõisa peahoone portikus Einmanni mõis (saksa keeles Korps) oli rüütlimõis Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Einmanni mõis

Eistvere mõis

Eistvere mõis (saksa keeles Eigstfer) oli rüütlimõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal.

Vaata Rüütlimõis ja Eistvere mõis

Eivere mõis

Peahoone Park Eivere mõis (saksa keeles Eyefer) oli rüütlimõis Anna kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Eivere mõis

Elistvere mõis

Elistvere mõis (saksa keeles Ellistfer) oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Elistvere mõis

Emmaste kihelkond

Emmaste kirik Emmaste kihelkond (lühend Emm; saksa keeles Kirchspiel Emmast) oli haldusüksus Läänemaal.

Vaata Rüütlimõis ja Emmaste kihelkond

Emmaste mõis

Emmaste mõis (saksa keeles Emmast) oli rüütlimõis Emmaste kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 19.05.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Emmaste mõis

Emumäe mõis

Emumäe mõis (saksa keeles Emmomeggi) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016), tänapäeva Emumäe küla lähedal Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Emumäe mõis

Enari mõis

Enari mõis (saksa keeles Ennarm) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Enari mõis

Erastvere mõis

Erastvere mõisa peahoone Erastvere mõis (saksa keeles Errestfer) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Erastvere mõis

Ereda mõis

Ereda mõis (saksa keeles Errides) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Ereda mõis

Erra mõis

Erra mõis (saksa keeles Erras) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Erra mõis

Ervita mõis

Mõisa peahoone Ervita mõisa tuuleveski vare Ervita mõis (saksa keeles Erwita) oli Järvamaal Koeru kihelkonnas Ervital asunud rüütlimõis.

Vaata Rüütlimõis ja Ervita mõis

Esna mõis

Peahoone Ait-kuivati Piimaköök Piimaköögi sisevaade 2014 Viinavabriku varemed Esna mõisa kasvuhoone varemed. Esna mõis (saksa keeles Orrisaar, varem ka Orgesall) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Esna mõis

Essu mõis

Essu mõisa peahoone Essu mõis (saksa keeles Jess) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Essu mõis

Gulbene kihelkond

Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Gulbene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Schwaneburg, läti keeles Gulbenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal Võnnu ja Valga kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Gulbene kihelkond

Haaslava mõis

Mõisasüda vanal postkaardil Haaslava mõis (saksa keeles Haselau) oli rüütlimõis Kambja kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Haaslava mõis

Habaja mõis

Habaja mõisa peahoone Habaja mõis (saksa keeles Habbat) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Habaja mõis

Haeska mõis

Haeska mõis (saksa keeles Hasik) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas, praeguse Haapsalu linna territooriumil Läänemaal.

Vaata Rüütlimõis ja Haeska mõis

Haeska mõis (Valjala)

Haeska mõis (saksa keeles Hasik) oli rüütlimõis Valjala kihelkonnas Saaremaal.

Vaata Rüütlimõis ja Haeska mõis (Valjala)

Hageri kihelkond

Hageri kirik Hageri kihelkond (lühend Hag, saksa keeles Kirchspiel Haggers) on ajalooline kihelkond Harjumaa keskosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Hageri kihelkond

Hagudi mõis

Kunagise Hagudi mõisa peahoone Hagudi mõis (saksa keeles Haggud) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Hagudi mõis

Haiba mõis

Haiba mõis oli rüütlimõis Harjumaal Hageri kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Haiba mõis

Halinga mõis

Halinga mõis (saksa keeles Hallick) oli rüütlimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimh.shtml (vaadatud 24.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Halinga mõis

Haljala kihelkond

Haljala kirik Eestimaa kubermangu Rakvere kreis. Liivimaa atlas (1798) Haljala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Haljall, lühend Hlj) oli kihelkond Eestimaa kubermangu Rakvere ja Viru kreisis ning Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Haljala kihelkond

Haljava mõis

Haljava mõis (saksa keeles Hallinap) oli rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 25.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Haljava mõis

Hargla kihelkond

Hargla kirik Hargla kihelkond (lühend Har; võru keeles Harglõ, saksa keeles Kirchspiel Harjel) oli ajalooline kihelkond Võrumaa lääneosas jaTartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.

Vaata Rüütlimõis ja Hargla kihelkond

Harju-Madise kihelkond

Harju-Madise kihelkond ehk Harju ja Risti kihelkond (lühend HMd, saksa keeles Kirchspiel Lodenrode in Harrien, Kirchspiel Matthias und Kreuz, hiljem Kirchspiel Matthias in Harrien) oli kihelkond Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Harju-Madise kihelkond

Harjumaa mõisate loend

Harjumaa mõisate loend on Harjumaal asunud mõisate loetelu.

Vaata Rüütlimõis ja Harjumaa mõisate loend

Härgla mõis

Peahoone eestvaates Peahoone otsa- ja tagakülg Ait Valitsejamaja Mõisa park Härgla mõis (saksa keeles Herküll) oli rüütlimõis Harjumaal Juuru kihelkonnas, tänapäeval jääb mõisakompleks Rapla maakonna Rapla valla territooriumile.

Vaata Rüütlimõis ja Härgla mõis

Hüüru mõis

Kunagise Hüüru mõisa peahoone Hüüru mõis (saksa keeles Huer) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Hüüru mõis

Hõreda mõis

Kunagise Hõreda mõisa peahoone Peahoone tagantvaates Hõreda mõis (saksa keeles Hoerdel) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Hõreda mõis

Heimtali mõis

Heimtali mõisasüdamiku asendiplaan Heimtali mõis, varem Kurvitsa mõis (saksa keeles Heimthal, varem Kurwitz ja Linsen) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal.

Vaata Rüütlimõis ja Heimtali mõis

Heinaste mõis

Heinaste mõis ehk Ainaži mõis (saksa keeles Haynasch, läti keeles Ainažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Salatsi kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Heinaste mõis

Heisri mõis

Heisri mõis (saksa keeles Neu-Pigant) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Heisri mõis

Hellenurme mõis

Hellenurme mõisa peahoone Peahoone Hellenurme mõis (saksa keeles Hellenorm) oli rüütlimõis Rõngu kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Hellenurme mõis

Helme mõis

Helme mõis (saksa keeles Schloß Helmet) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 23.12.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Helme mõis

Hermani mõis

Hermani mõis (saksa keeles Hermannshof) ehk Vana-Käsukonna mõis oli rüütlimõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal.

Vaata Rüütlimõis ja Hermani mõis

Hermelingi mõis

Hermelingi mõis (läti keeles Hermeliņa muižiņa, saksa keeles Hermelingshof) oli rüütlimõis Lätis Riia linnas Pētersala-Andrejsala asumis.

Vaata Rüütlimõis ja Hermelingi mõis

Hiiu-Suuremõisa mõis

Suuremõisa mõisa härrastemaja 2013 Mõisa allee. Foto: maigi Hiiu-Suuremõis ehk Hiiu-Suuremõisa mõis ehk Suuremõisa mõis (saksa keeles Grossenhof) oli rüütlimõis Hiiumaal Pühalepa kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Hiiu-Suuremõisa mõis

Holdre mõis

Härrastemaja Härrastemaja (2012) Holdre mõis (saksa keeles Hollershof, varem Morsel Ilmus) oli rüütlimõis Viljandimaal Helme kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Holdre mõis

Hulja mõis

Hulja mõis (saksa keeles Huljel) oli rüütlimõis Virumaal Kadrina kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Hulja mõis

Hummuli mõis

Hummuli mõisa peahoone (2012) Hummuli mõis (saksa keeles Hummelshof) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal.

Vaata Rüütlimõis ja Hummuli mõis

Hurmi mõis

Hurmi mõis (saksa keeles Hurmi) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Hurmi mõis

Huuksi mõis

Huuksi mõis (saksa keeles Hukas) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Huuksi mõis

Idavere mõis

Idavere mõis (saksa keeles Itfer) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimi.shtml (vaadatud 24.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Idavere mõis

Iigaste mõis

Iigaste mõis (saksa keeles Igast) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Iigaste mõis

Iisaku kihelkond

Iisaku kihelkond (lühend Iis, saksa keeles Kirchspiel Isaak) oli kihelkond Virumaal ja Viru kreisis Eestimaa kubermangus.

Vaata Rüütlimõis ja Iisaku kihelkond

Illuka mõis

Illuka mõis (saksa keeles Illuck) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Illuka mõis

Ilmatsalu mõis

Ilmatsalu mõisa peahoone 2006. aastal Ilmatsalu mõis (saksa keeles Ilmazahl) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Ilmatsalu mõis

Ilzene mõis

Ilzene mõis (saksa keeles Ilsen, läti keeles Ilzenes muiža, ka Ilsenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Zeltiņi kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Ilzene mõis

Imastu mõis

Imastu mõisa peahoone (vaadatud 07.05.2022) Härjatall Kuivati Imastu mõis (saksa keeles Mönnikorb, vene keeles Менникорбъ) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Imastu mõis

Imavere mõis

Imavere mõis (saksa keeles Immafer) oli rüütlimõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal.

Vaata Rüütlimõis ja Imavere mõis

Ingliste mõis

Kunagise Ingliste mõisa peahoone Peahoone tagantvaates Ingliste mõis (saksa keeles Haehl) oli rüütlimõis Juuru kihelkond Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Ingliste mõis

Inju mõis

Inju mõisa härrastemaja Inju mõis (saksa keeles Innis) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Inju mõis

Jalametsa mõis

Jalametsa mõis (saksa keeles Jallametz) oli rüütlimõis ja hilisem Laimetsa mõisa kõrvalmõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal.

Vaata Rüütlimõis ja Jalametsa mõis

Jaungulbene mõis

Jaungulbene mõis (saksa keeles Neu-Schwanenburg, läti keeles Jaungulbenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Jaungulbene mõis

Jäärja mõis

Jäärja mõis (saksa keeles Saarahof, Gerger) oli rüütlimõis Saarde kihelkonnas Pärnumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Jäärja mõis

Jädivere mõis

Jädivere mõis (saksa keeles Jeddefer) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Jädivere mõis

Jägala mõis

Jägala mõis (saksa keeles Jaggowal) oli rüütlimõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 25.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Jägala mõis

Jälgimäe mõis

Jälgimäe mõisa peahoone 2009. aastal Jälgimäe mõis (saksa keeles Jelgimeggi) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Jälgimäe mõis

Jämaja kihelkond

Jämaja kirik Jämaja kihelkond (lühend Jäm; ka Jamaja kihelkond; saksa keeles Kirchspiel Jamma) oli kihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Jämaja kihelkond

Jäneda mõis

Kunagise Jäneda mõisa härrastemaja 2007. aastal Droonivideo Jäneda mõisast ja pargist 2021. aasta juulis Härrastemaja lõunakülg Jäneda mõis (saksa keeles Jendel) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Jäneda mõis

Järva-Jaani kihelkond

Järva-Jaani kirik Järva-Jaani kihelkond (lühend JJn; saksa keeles Kirchspiel St. Johannis) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Järva-Jaani kihelkond

Järva-Madise kihelkond

Järva-Madise kirik Järva-Madise kihelkond (saksa keeles Kirchspiel St. Matthäi, lühend JMd) on ajalooline kihelkond Järvamaal ja Järva kreisis Eestimaa kubermangus.

Vaata Rüütlimõis ja Järva-Madise kihelkond

Järvajõe mõis

Järvajõe mõis (saksa keeles Jerwajöggi) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016), tänapäeva Järvajõe küla lähedal Tapa vallas Lääne-Viru maakonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Järvajõe mõis

Järvakandi mõis

Järvakandi mõisa peahoone, 19. sajandi lõpp Järvakandi mõis (saksa keeles Jerwakant) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Järvakandi mõis

Järvamaa mõisate loend

Järvamaa mõisate loend on Järvamaa mõisate loetelu.

Vaata Rüütlimõis ja Järvamaa mõisate loend

Järve mõis

Vaade Järve mõisa peahoonele – Järve vasallilinnusele Järve mõis (saksa keeles Türpsal) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Järve mõis

Jõe mõis

Jõe mõis (saksa keeles Jaegel) oli rüütlimõis Tartumaal Maarja-Magdaleena kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Jõe mõis

Jõgisoo mõis

Jõgisoo mõis, ka Jõgisuu mõis (saksa keeles Joeggis) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal Keila jõe vasakul kaldal (vaadatud 08.07.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Jõgisoo mõis

Jõhvi kihelkond

Jõhvi kihelkond (lühend Jõh) oli umbes 1250.

Vaata Rüütlimõis ja Jõhvi kihelkond

Jõhvi mõis

Jõhvi mõisahoone 1930. aastatel Jõhvi mõis (saksa keeles Jewe) oli Jõhvi kihelkonnas asunud rüütlimõis, mis paiknes praeguse Jõhvi linna territooriumil.

Vaata Rüütlimõis ja Jõhvi mõis

Joosu mõis

Joosu mõisa peahoone aprillis 2008 Joosu mõis (saksa keeles Waimel-Neuhof) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Joosu mõis

Jootme mõis

Jootme mõisa peahoone (jaanuar 2019) Jootme mõisa peahoone (oktoober 2018) Jootme mõisa park (oktoober 2018) Jootme mõis (saksa keeles Jotma) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Jootme mõis

Juba mõis

Juba mõisa peahoone Juba mõis (saksa keeles Quellenhof) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Juba mõis

Juuru kihelkond

Juuru kihelkond (lühend Juu, saksa keeles Kirchspiel Jörden) oli kihelkond ajaloolisel Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Juuru kihelkond

Juuru mõis

Mõisa peahoone Mõisa ait-elamu Mõisa valitsejamaja Mõisa tall-tõllakuur Juuru mõis (saksa keeles Joerden) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Juuru mõis

Kaagjärve mõis

Kaagjärve-Alamõisa vabrikuhoone on osa Eesti suurimast mõisa juurde kuulunud tööstuskompleksist Kaagjärve mõis (saksa keeles Kawershof) oli rüütlimõis Karula kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 23.12.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Kaagjärve mõis

Kaalepi mõis

Kaalepi mõis (saksa keeles Kaulep) oli rüütlimõis kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Kaalepi mõis

Kaarepere mõis

Kaarepere mõis (saksa keeles Kersel, varem Waltershof) oli rüütlimõis Palamuse kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Kaarepere mõis

Kaarma-Loona mõis

Kaarma-Loona mõis (saksa keeles Klausholm) oli rüütlimõis Kaarma kihelkonnas Saaremaal (vaadatud 24.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Kaarma-Loona mõis

Kabala mõis (Rapla)

Kunagise Kabala mõisa peahoone Kabala mõis (saksa keeles Kappel) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Kabala mõis (Rapla)

Kabina mõis

Kabina mõis (saksa keeles Kabbina) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Kabina mõis

Kadrina kihelkond

Kadrina kirik Eestimaa kubermangu Rakvere kreis Mellini atlases (1798) Kadrina kihelkond (lühend Kad; ka Torvastvere kihelkond, saksa keeles Kirchspiel St. Katharinen) oli ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.

Vaata Rüütlimõis ja Kadrina kihelkond

Kaelase mõis

Kaelase mõis (saksa keeles Kailes) oli rüütlimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Kaelase mõis

Kaiavere mõis

Kaiavere mõis (saksa keeles Kayafer) oli rüütlimõis Tartumaal Maarja-Magdaleena kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Kaiavere mõis

Kaisma mõis

Kaisma mõis (saksa keeles Kaisma) oli rüütlimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Kaisma mõis

Kalju mõis

Kalju mõis (saksa keeles Kaljo, Groß-Kaljo) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimk.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Kalju mõis

Kalsnava kihelkond

Kalsnava kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Kalzenau, läti keeles Kalsnavas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Kalsnava kihelkond

Kambja kihelkond

Kambja kirik Kambja kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Camby) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Vaata Rüütlimõis ja Kambja kihelkond

Kanepi kihelkond

Liivimaa kubermangu Võru kreis Mellini atlases (1798) Kanepi kirik Kanepi kihelkond (lühend Kan; saksa keeles Kirchspiel Kannapäh, Kirchspiel Cannapäh) oli ajalooline kihelkond Võrumaal ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.

Vaata Rüütlimõis ja Kanepi kihelkond

Kangruselja mõis

Kangrusselja mõis (saksa keeles Kangern) on rüütlimõis Saare maakonnas Saaremaa vallas Kangrusselja külas.

Vaata Rüütlimõis ja Kangruselja mõis

Kapu mõis

Kapu mõis (saksa keeles Kappo) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Kapu mõis

Karaski mõis

Karaski mõis (saksa keeles Karrasky) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Karaski mõis

Karinu mõis

Karinu mõisa peahoone Karinu mõisa peahoone Karinu mõis (saksa keeles Kardina) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Karinu mõis

Karitsa mõis (Rakvere)

Karitsa mõisa viinavabrik pärast 1905.a põletamist. Karitsa mõis (saksa keeles Karritz) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Karitsa mõis (Rakvere)

Karja kihelkond

Karja kirik (2010) Karja kihelkond (lühend Krj; saksa keeles Kirchspiel Karris) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Karja kihelkond

Karja mõis

Karja mõis (saksa keeles Karrishof) oli riigimõis, hiljem rüütlimõis Saaremaal Karja kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Karja mõis

Karjamõis

Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.

Vaata Rüütlimõis ja Karjamõis

Karksi mõis

Karksi mõisa valitsejamaja (oktoober 2014) Karksi mõis (saksa keeles Schloß Karkus) oli rüütlimõis Karksi kihelkonnas Pärnumaal (vaadatud 13.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Karksi mõis

Karkuse mõis

Karkuse mõis (saksa keeles Karkus) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Karkuse mõis

Karste mõis

Karste mõis (saksa keeles Karstemois) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Karste mõis

Karula kihelkond

Karula kihelkond (lühend Krl; saksa keeles Kirchspiel Karolen) oli ajalooline kihelkond Võrumaa lääneosas ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.

Vaata Rüütlimõis ja Karula kihelkond

Karula mõis (Haljala)

Karula mõis (saksa keeles Karrol) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Karula mõis (Haljala)

Karula mõis (Karula)

Karula mõis (saksa keeles Karolen) oli rüütlimõis Karula kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 23.12.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Karula mõis (Karula)

Karuse kihelkond

Karuse kirik Karuse kihelkond (lühend Kse; saksa keeles Kirchspiel Karusen in Wiek) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Karuse kihelkond

Kasari mõis

Kasari mõis, Kassari mõis (saksa keeles Kasargen, (Gut) Kasargen; Klein-Kesküll; Kiwiszel; Kasarien; klein Käskül; vene keeles Мз. Казаргенъ; Им. Казаргенъ) oli rüütlimõis Kirbla kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Kasari mõis

Kassinurme mõis

Kassinurme mõis, varem Rehevere mõis (saksa keeles Cassinorm, varem Rehefer) oli rüütlimõis Tartumaal Palamuse kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Kassinurme mõis

Kasti mõis

Kasti mõisa kaart aastast 1888. Redigeerinud Tiit Tilk Kasti mõis (saksa keeles Kasty) oli rüütlimõis Püha kihelkonnas, mis praeguse haldusjaotuse järgi kuulub Saaremaal Kaarma valla Kasti küla piiridesse.

Vaata Rüütlimõis ja Kasti mõis

Kasti vasallilinnus

Kasti mõisa praegune peasissekäik lääneküljel. Kunagise oletatava peatorni asukoht Kasti vasallilinnus (saksa keeles Schloẞ Alt-Kasty) oli keskaegne linnus Märjamaa kihelkonnas Kasti külas.

Vaata Rüütlimõis ja Kasti vasallilinnus

Kastre mõis

Kastre mõisa härrastemaja Kastre park Kastre mõis ehk Uue-Kastre mõis (saksa keeles Kaster) oli rüütlimõis (fideikomiss) Võnnu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Kastre mõis

Kaubi mõis

Kaubi mõis (ka Uue-Pornuse mõis; saksa keeles Neu-Bornhusen) oli rüütlimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Kaubi mõis

Kauksi mõis

Kauksi mõis (saksa keeles Kauks) oli rüütlimõis Iisaku kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Kauksi mõis

Kaunispe mõis

Kaunispe mõis (saksa keeles Kaunispäh) oli rüütlimõis Saaremaal Jämaja kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Kaunispe mõis

Kavastu mõis

Kavastu mõisa ait (september 2013) Mõisa talli varemed Kavastu mõis (saksa keeles Kawast) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimk.shtml (vaadatud 15.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Kavastu mõis

Kavastu mõis (Haljala)

Kavastu mõisa peahoone 470x470px Kavastu mõis (saksa keeles Kawast, varem ka Capis, Kappes, Kaaps) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Kavastu mõis (Haljala)

Kavilda mõis

Kavilda mõis, ka Vana-Kavilda mõis (saksa keeles Kawelecht, ka Alt-Kawelecht) oli riigimõis, varem rüütlimõis Puhja kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Kavilda mõis

Kārļi mõis

Võõrastemaja mõisa teenijate majas Kārļi mõis (saksa keeles Karlsruhe, ka Karlshof, Carlsruhe ja Carlsruh, varem Wolfsruh, läti keeles Kārļu muiža, Kārļumuiža ja Kārļamuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Āraiši kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Kārļi mõis

Käända mõis

Käända mõis (saksa keeles Kända) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Käända mõis

Käblamõisa mõis

Käblamõisa mõis (ka Kablamõisa mõis (vaadatud 16.01.2018); saksa keeles Kebbelhof) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Käblamõisa mõis

Kädva mõis

Kädva mõis (saksa keeles Kedwa) oli 1876.

Vaata Rüütlimõis ja Kädva mõis

Käesalu mõis

Käesalu mõisahoone Mõisa tuuleveski varemed Käesalu mõis (saksa keeles Kaesal) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Käesalu mõis

Käina kihelkond

Käina kirik Käina kihelkond (lühend Käi; saksa keeles Kirchspiel Keinis, varem ka Keina kihelkond) oli kihelkond Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis, Kassaril ning väiksematel saartel.

Vaata Rüütlimõis ja Käina kihelkond

Kärde mõis

Kärde mõis (saksa keeles Kardis) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Kärde mõis

Kärdla mõis

Kärdla mõis (saksa keeles Kertel) oli rüütlimõis Pühalepa kihelkonnas Läänemaal.

Vaata Rüütlimõis ja Kärdla mõis

Kärevere mõis (Äksi)

Kärevere mõis (saksa keeles Kerrafer) oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Kärevere mõis (Äksi)

Kärgula mõis

Kärgula mõis (saksa keeles Kerjel) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Kärgula mõis

Kärla kihelkond

Kärla kirik Kärla kihelkond (lühend Kär; saksa keeles Kirchspiel Kergel in Oesel) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Kärla kihelkond

Kärstna mõis

Kärstna mõisa härrastemaja Kärstna mõis (saksa keeles Kerstenshof) oli rüütlimõis Viljandimaal Helme kihelkonnas, mis nüüdisajal jääb Viljandi maakonna Viljandi valla territooriumile Kärstna külla.

Vaata Rüütlimõis ja Kärstna mõis

Käru mõis

Käru mõisa peahoone (september 2011) Käru mõis (saksa keeles Kerro) oli rüütlimõis Vändra kihelkonnas Pärnumaal (vaadatud 13.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Käru mõis

Köisi mõis

Köisi mõis (saksa keeles Keis) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Köisi mõis

Küdema mõis

Küdema mõis (saksa keeles Kiddemetz) oli rüütlimõis Mustjala kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Küdema mõis

Küti mõis

Küti mõis, ka Kurkülla, Kupna-Küti karjamõis (saksa keeles Kurküll) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016), tänapäeva Küti küla lähedal Vinni vallas Lääne-Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Küti mõis

Kõima mõis

Kõima mõis (ka Tammaru mõis; saksa keeles Kaima)http://www.mois.ee/pikknimk.shtml (vaadatud 21.11.2017) oli rüütlimõis Mihkli kihelkonnas Pärnumaal (vaadatud 30.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Kõima mõis

Kõmmaste mõis

Kõmmaste (Kömmaste) mõis (saksa keeles Kemnast) oli rüütlimõis Risti kihelkonnas Harjumaal (fondi nr 5209) (vaadatud 15.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Kõmmaste mõis

Kõnnu mõis (Kuusalu)

Kõnnu mõis (saksa keeles Könda) oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Kõnnu mõis (Kuusalu)

Kõnnu mõis (Pärnu-Jaagupi)

Kõnnu mõis (saksa keeles Könno) oli rüütlimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Kõnnu mõis (Pärnu-Jaagupi)

Kõnnu mõis (Torma)

Kõnnu mõis (saksa keeles Kondo) oli rüütlimõis Torma kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Kõnnu mõis (Torma)

Kõpu mõis (Reigi)

Kõpu mõisa varemed (2023) Kõpu mõis (saksa keeles Köppo) oli Kõrgessaare mõisa karjamõis (varem iseseisev rüütlimõis) Reigi kihelkonnas tänapäeva Hiiumaa vallas Hiiumaa lääneküljel, mis varem kuulus Läänemaa alla.

Vaata Rüütlimõis ja Kõpu mõis (Reigi)

Kõrgepalu mõis

Kõrgepalu mõis (saksa keeles Hohenheide) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Kõrgepalu mõis

Kõrgessaare mõis

Kõrgessaare mõis (saksa keeles Hohenholm) oli rüütlimõis Hiiumaal Reigi kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Kõrgessaare mõis

Kõrvalmõis

Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.

Vaata Rüütlimõis ja Kõrvalmõis

Kõrvetaguse mõis

Kõrvetaguse mõis (saksa keeles Körwentack) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Kõrvetaguse mõis

Keava mõis

Kunagise Keava mõisa peahoone talvel Keava mõisa peahoone (vaadatud 11.07.2021) Keava mõis (saksa keeles Kedenpäh) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Keava mõis

Keblaste mõis

Keblaste mõis (saksa keeles Keblas) oli rüütlimõis Mihkli kihelkonnas Läänemaal.

Vaata Rüütlimõis ja Keblaste mõis

Keedika mõis

Keedika mõis (saksa keeles Kedik) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 15.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Keedika mõis

Keeni mõis

Keeni mõis (saksa keeles Könhof) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Keeni mõis

Keeri mõis

Keeri mõis (saksa keeles Kehrimois) oli rüütlimõis Tartumaal Nõo kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Keeri mõis

Kehra mõis

Kehra mõisa peahoone Kreutzwaldi tänaval KehrasFoto: Ave Maria Mõistlik, 4. september 2019 Kehra mõis (saksa keeles Kedder) oli rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal. (vaadatud 25.10.2015) Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi kuulub mõis Harju maakonda Anija valda.

Vaata Rüütlimõis ja Kehra mõis

Kehtna mõis

Kehtna mõisa peahoone Kehtna mõisa peahoone tagant Kehtna mõis (saksa keeles Kechtel) oli rüütlimõis Harjumaal Rapla kihelkonnas, tänapäeval jäävad kunagise mõisa maad Kehtna valla territooriumile Rapla maakonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Kehtna mõis

Keila kihelkond

Keila kirik Keila kihelkond (lühend Kei, saksa keeles Kirchspiel Kegel) on ajalooline kihelkond Lääne-Harju praostkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Keila kihelkond

Keila-Joa mõis

Mõisa peahoone (september 2018) Droonivideo Keila joast, mõisast ja ümbruskonnast (juuni 2022) Keila-Joa mõis (saksa keeles Schloß Fall) oli rüütlimõis (1844. aastast fideikomiss) Keila kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Keila-Joa mõis

Kelba mõis

Kelba mõis (saksa keeles Kelp) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 24.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Kelba mõis

Kernu mõis

Kernu mõis (saksa keeles Kirna) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Kernu mõis

Keskküla mõis

Keskküla mõis (saksa keeles Kesküll) oli rüütlimõis Kirbla kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Keskküla mõis

Kihelkonna kihelkond

Kihelkonna kirik (2005) Kihelkonna kihelkond (lühend Khk; saksa keeles Kirchspiel Kielkond) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Kihelkonna kihelkond

Kihlevere mõis

Kihlevere mõis, kuni 18.

Vaata Rüütlimõis ja Kihlevere mõis

Kiideva mõis

Kiideva mõis (saksa keeles Kiwidepäh) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 31.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Kiideva mõis

Kiidjärve mõis

Kiidjärve mõisa ait-kuivati Kiidjärve mõis (saksa keeles Kiddijerw) oli rüütlimõis Tartumaal Võnnu kihelkonnas, praeguse haldusjaotuse järgi Põlva maakonnas Põlva vallas.

Vaata Rüütlimõis ja Kiidjärve mõis

Kiikla mõis

Kunagise Kiikla mõisa peahoone 2007. aasta detsembris Kiikla mõis (saksa keeles Kiekel) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Kiikla mõis

Kiiu mõis

Kiiu vasallilinnus Kiiu mõis (saksa keeles Kida või Kyda) oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Kiiu mõis

Kilingi mõis

Kilingi mõis (saksa keeles Kurkund) oli rüütlimõis, hiljem riigimõis Saarde kihelkonnas Pärnumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Kilingi mõis

Kiltsi mõis

Vaade mõisa härrastemajale enne restaureerimistöid aastail 2008–2010 Vaade härrastemajale paremalt Vaade härrastemajale vasakult Kiltsi mõis (saksa keeles Schloß Aß, Schloss Ass, ka Gilsenhof) oli rüütlimõis Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Kiltsi mõis

Kiltsi mõis (Ridala)

Kiltsi mõisa peaportaal Kiltsi mõisa varemed Kiltsi mõisa varemed Kiltsi või Valgevälja mõis (saksa keeles Weissenfeld) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal.

Vaata Rüütlimõis ja Kiltsi mõis (Ridala)

Kirbla kihelkond

Kirbla Püha Nikolause kirik Kirbla kihelkond (lühend Kir; saksa keeles Kirchspiel Kirrefer) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Kirbla kihelkond

Kirikumõis

Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.

Vaata Rüütlimõis ja Kirikumõis

Kirna mõis

Mõisa härrastemaja 2023. aasta novembris Kirna mõis (saksa keeles Kirna) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Kirna mõis

Kiuma mõis

Kiuma mõis (ka Kioma mõis; saksa keeles Kioma) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Kiuma mõis

Kivi-Vigala mõis

Kivi-Vigala mõis (saksa keeles Stein-Fickel) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Kivi-Vigala mõis

Kiviloo mõis

Kiviloo mõisa härrastemaja Kiviloo mõisa härrastemaja 2021. aasta aprillis Kiviloo mõis (saksa keeles Fegefeuer) oli rüütlimõis Harjumaal Harju-Jaani kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Kiviloo mõis

Kloodi mõis

Mõisa peahoone (august 2012) Kloodi mõis (saksa keeles Peuth) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Kloodi mõis

Klooga mõis

Varemetes Klooga mõisa peahoone Klooga mõis (varem Lodijärve mõis; saksa keeles Lodensee) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Klooga mõis

Kodasema mõis

Kodasema mõis (saksa keeles Koddasem) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Kodasema mõis

Kodasoo mõis

Kodasoo mõis (saksa keeles Kotzum) oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Kodasoo mõis

Kodijärve mõis

Kodijärve mõis (saksa keeles Gothensee, aastani 1881 Kodjerw) oli rüütlimõis (aastast 1881 fideikomiss) Kambja kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Kodijärve mõis

Kodila mõis

Kodila mõis (saksa keeles Koddil) kuni 1876.

Vaata Rüütlimõis ja Kodila mõis

Koeru kihelkond

Koeru kirik Koeru kihelkond (ka Maarja-Magdaleena kihelkond, saksa keeles St. Marien-Magdalenen, lühend Koe) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Koeru kihelkond

Kohala mõis

Mõisa peahoone (august 2012) Kohala mõis (saksa keeles Tolks) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal (vaadatud 18.05.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Kohala mõis

Kohila mõis

Kohila mõis (saksa keeles Koil) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Kohila mõis

Kohtla mõis

Kohtla mõis (saksa keeles Kochtel) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Kohtla mõis

Koigi mõis

Kunagise Koigi mõisa peahoone 2008. aasta jaanuaris Koigi mõis 09.02.2021 Koigi mõis (saksa keeles Koik) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Koigi mõis

Koigi mõis (Ambla)

Koigi mõis (saksa keeles Koik) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Koigi mõis (Ambla)

Koigi mõis (Pöide)

Koigi mõis (saksa keeles Koik) oli rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Koigi mõis (Pöide)

Koigu mõis

Koigu mõis (saksa keeles Koik) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Koigu mõis

Koikküla mõis

Koikküla mõis (saksa keeles Adsel-Koiküll) oli rüütlimõis Hargla kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Koikküla mõis

Koivaliina kihelkond

Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Koivaliina kihelkond ehk Gaujiena kihelkond (Adsel Kirchspiel, läti keeles Gaujienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Koivaliina kihelkond

Kojusala mõis

Kojusala mõis (läti keeles Kojusalas muiža) oli rüütlimõis Lätis Riia linnas Maskavas forštate asumis.

Vaata Rüütlimõis ja Kojusala mõis

Kolga mõis

Kolga mõis Kolga mõis (saksa keeles Kolk, Kolck) oli rüütlimõis (fideikomiss) Kuusalu kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Kolga mõis

Kolga-Jaani kihelkond

Pärnu kreis Liivimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798) Viljandi kreis Liivimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798) Kolga-Jaani kihelkond (lühend KJn; saksa keeles Kirchspiel Klein-St. Johannis) oli kihelkond Viljandimaal ning Tartu ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.

Vaata Rüütlimõis ja Kolga-Jaani kihelkond

Kolu mõis (Türi)

Kolu mõisa peahoone (september 2014) Kolu mõis (saksa keeles Kollo) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal (vaadatud 13.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Kolu mõis (Türi)

Koluvere mõis

Koluvere mõis (saksa keeles Schloß Lode) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Lääne-Nigula vallas (vaadatud 10.11.2014).

Vaata Rüütlimõis ja Koluvere mõis

Konju mõis

Konju mõis (saksa keeles Raustfer) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Konju mõis

Konuvere mõis

Konuvere mõis, ka Konovere mõis (saksa keeles Konofer) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Konuvere mõis

Koogu mõis

Koogu mõis, Theodor Albert Sprengeli pliiatsijoonistus (1894) Koogu mõis (saksa keeles Kook) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Koogu mõis

Koonu mõis

Koonu mõis (saksa keeles Kono) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal (vaadatud 15.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Koonu mõis

Kooraste mõis

Kooraste mõis (saksa keeles Korast) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Kooraste mõis

Koordi mõis

Peahoone Ait Koordi mõis (saksa keeles Kirrisaar) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Koordi mõis

Koorküla mõis

Koorküla mõis (saksa keeles Korküll) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Koorküla mõis

Koppelmaa mõis

Koppelmaa mõis (saksa keeles Koppelmann) oli kuni 1864.

Vaata Rüütlimõis ja Koppelmaa mõis

Kose kihelkond

Kose kirik Kose kihelkond (lühend Kos, saksa keeles Kirchspiel Kosch) on ajalooline kihelkond Eestimaa kubermangu Harju kreisis ja Harjumaa kaguosas.

Vaata Rüütlimõis ja Kose kihelkond

Kose-Uuemõisa mõis

Graniitobeliskid Kose-Uuemõisa mõisa peahoone Kose-Uuemõisa mõis (saksa keeles Nova Curia, hiljem Neuenhof) oli rüütlimõis Harjumaal Kose kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Kose-Uuemõisa mõis

Krabi mõis

Krabi mõis (saksa keeles Schönangern) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Krabi mõis

Krüüdneri mõis

Krüüdneri mõis (saksa keeles Krüdenershof, varem Lintz, Schwitzhof, Suitshof, Suitz ja Sutz) oli rüütlimõis Tartumaal Kambja kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Krüüdneri mõis

Kriimani mõis

Kriimani mõisa peahoone esikülg 2017. aastal Kriimani mõisa peahoone tagakülg 2017. aastal Kriimani mõis (saksa keeles Brinkenhof) oli rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Kriimani mõis

Krimulda kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Krimulda kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Kremon, läti keeles Krimuldas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Krimulda kihelkond

Krimulda mõis

Krimulda mõis (saksa keeles Schloß Kremon, läti keeles Krimuldas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Krimulda mõis

Krootuse mõis

Krootuse mõis (ka Kõlleste mõis; saksa keeles Köllitz, hiljem ka Alt-Köllist) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Krootuse mõis

Kudina mõis

Kunagise Kudina mõisa peahoone Kudina mõis (saksa keeles Kudding) oli rüütlimõis Tartumaal Maarja-Magdaleena kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Kudina mõis

Kudjape mõis

Kudjape mõis ehk Kudjapäe mõis (saksa keeles Kudjapäh) oli rüütlimõis Saaremaal Kaarma kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Kudjape mõis

Kuie mõis

Kuie mõis (saksa keeles Kui) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Tapa vallas Lääne-Viru maakonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Kuie mõis

Kuigatsi mõis

Kuigatsi mõisa peahoone Kuigatsi mõis (saksa keeles Löwenhof) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Kuigatsi mõis

Kuivastu mõis

Kuivastu mõis (saksa keeles Kuiwast) oli rüütlimõis Muhu kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Kuivastu mõis

Kukevere mõis

Kukevere mõis (saksa keeles Kuckofer) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Kukevere mõis

Kukruse mõis

Kukruse mõis (saksa keeles Kuckers) oli rüütlimõis (fideikomiss) Virumaal Jõhvi kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Kukruse mõis

Kuksema mõis

Kuksema mõis (saksa keeles Jürgensberg) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Kuksema mõis

Kukulinna mõis

Kukulinna mõisa härrastemaja Mõisa teenijatemaja Mõisa park Kukulinna mõis (saksa keeles Kuckulin) oli rüütlimõis Tartumaa Äksi kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Kukulinna mõis

Kullamaa kihelkond

Kullamaa kirik Kullamaa kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Goldenbeck, lühend Kul) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Kullamaa kihelkond

Kumna mõis

Mõisa peahoone Kumna mõis, varem Knoobuse mõis (saksa keeles Kumna) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas, tänapäeva Kumna küla lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Kumna mõis

Kunda mõis

Kunda mõisa härrastemaja varemed Kunda mõis (saksa keeles Kunda) oli rüütlimõis Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Kunda mõis

Kuramaa kubermang

Kuramaa kubermang (saksa keeles Kurländisches Gouvernement, läti keeles Kurzemes guberņa, vene keeles Курляндская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Venemaa vabariigis ja Nõukogude Venemaal aastatel 1796−1918.

Vaata Rüütlimõis ja Kuramaa kubermang

Kuremaa mõis

Peahoone Tuuleveski Mõisa park Kuremaa mõis (saksa keeles Jensel) oli rüütlimõis Palamuse kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Kuremaa mõis

Kurge mõis

Kurge mõis (saksa keeles Kurküll) oli Lehtse mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Kurge mõis

Kurisoo mõis

Peahoone Peahoone Kurisoo mõis (saksa keeles Kurrisal) oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Kurisoo mõis

Kurista mõis

Mõisa tall-tõllakuur Kurista mõisa kabeli varemed Kurista mõis (saksa keeles Kurrista) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Kurista mõis

Kurna mõis

Kurna mõis (saksa keeles Cournal) oli rüütlimõis Jüri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 25.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Kurna mõis

Kursi kihelkond

Kursi kirik Kursi kihelkond (lühend Ksi; saksa keeles Kirchspiel Talkhof) oli ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas, kunagise haldusjaotuse järgi ka Liivimaa kubermangu Tartu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Kursi kihelkond

Kurtna (Alutaguse)

Kurtna küla asub Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas Jõhvi–Vasknarva maantee ääres.

Vaata Rüütlimõis ja Kurtna (Alutaguse)

Kurtna mõis

Mõisa peahoone (september 2014) Kurtna mõis (saksa keeles Kurtna) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Kurtna mõis

Kurtna mõis (Hageri)

Kurtna mõis (saksa keeles Kurtna) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Kurtna mõis (Hageri)

Kuru mõis

Kuru mõis (saksa keeles Kurro) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Kuru mõis

Kuusiku mõis

Kuusiku mõisa peahoone (vaadatud 28.05.2022) Kuusiku mõis (saksa keeles Saage) oli rüütlimõis Harjumaal Rapla kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Kuusiku mõis

Kuusna mõis

Kuusna mõis (ka Väike-Karinu mõis) (saksa keeles Kusna või Klein-Kardina) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Kuusna mõis

Kuusnõmme mõis

Kuusnõmme mõis (saksa keeles Kusnöm) oli rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Kuusnõmme mõis

Laagna mõis

Laagna mõisa peahoone 20. sajandi alguses Laagna mõisa kõrvalhoonete varemed (märtsis 2008) Laagna mõis (saksa keeles Kuydenurm, Alt-Waiwara, Lagena) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaal, nüüdisajal jääb mõis Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna Laagna küla maadele.

Vaata Rüütlimõis ja Laagna mõis

Laanemetsa mõis

Laanemetsa mõis (saksa keeles Lannemetz) oli rüütlimõis Hargla kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Laanemetsa mõis

Laatre mõis

Laatre mõis (saksa keeles Fölk) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Laatre mõis

Lagedi mõis

Lagedi mõis (saksa keeles Laakt, Holsteinsruh) oli rüütlimõis Jüri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Lagedi mõis

Lahetaguse mõis

Lahetaguse mõis (saksa keeles Lahhetagge) oli rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal.

Vaata Rüütlimõis ja Lahetaguse mõis

Lahmuse mõis

Lahmuse mõisa härrastemaja 2017. aastal Lahmuse mõisa härrastemaja 2008. aastal Lahmuse mõis (saksa keeles Lachmes) oli rüütlimõis Viljandi kreisis Suure-Jaani kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Lahmuse mõis

Laimetsa mõis

Laimetsa mõis (saksa keeles Laimetz) oli rüütlimõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal.

Vaata Rüütlimõis ja Laimetsa mõis

Laimjala mõis

Laimjala mõis (saksa keeles Laimjall, varem Gustavstahl) oli riigimõis, a-st 1793 rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaal.

Vaata Rüütlimõis ja Laimjala mõis

Laitse mõis

Laitse mõisa peahoone Laitse mõisa peahoone Mõisa park Laitse mõis oli rüütlimõis Harjumaal Nissi kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Laitse mõis

Lasila mõis

Lasila mõisa peahoone 2012. aastal Lasila mõis (saksa keeles Lassila) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Lasila mõis

Lasinurme mõis

Lasinurme mõis (saksa keeles Lassinorm) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 20.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Lasinurme mõis

Lasva mõis

Lasva mõis (saksa keeles Eichhof) oli rüütlimõis Vastseliina kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Lasva mõis

Lauguta mõis

Lauguta mõis (ka Lõuguta mõis, saksa keeles Laukota) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 20.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Lauguta mõis

Laulasmaa mõis

Laulasmaa mõis (saksa keeles Laulasma) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas, tänapäeval Lääne-Harju valla, Laulasmaa külas.

Vaata Rüütlimõis ja Laulasmaa mõis

Laupa mõis

Laupa mõisa peahoone Pärnu jõe ääres Laupa mõis (saksa keeles Laupa) oli rüütlimõis Järvamaal Türi kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Laupa mõis

Lautna mõis

Lautna mõis (saksa keeles Lautel) oli rüütlimõis Kirbla kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 20.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Lautna mõis

Lazdona kihelkond

Lazdona kihelkond (saksa keeles Lasdohns Kirchspiel, läti keeles Lazdonas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Lazdona kihelkond

Lääne-Nigula kihelkond

Lääne-Nigula kirik Lääne-Nigula kihelkond (lühend LNg; saksa keeles Kirchspiel Poenal) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Lääne-Nigula kihelkond

Läti mõisate loend

Siin on loetletud Läti mõisaid.

Vaata Rüütlimõis ja Läti mõisate loend

Lööne mõis

Lööne mõis oli rüütlimõis Valjala kihelkonnas Saaremaal.

Vaata Rüütlimõis ja Lööne mõis

Lübecki mõis

Lübecki mõis (läti keeles Libekas muiža, ka Langes muiža) oli rüütlimõis Lätis Riia linnas Maskavas forštate asumis.

Vaata Rüütlimõis ja Lübecki mõis

Lümandu mõis (Märjamaa)

Lümandu mõis (saksa keeles Limmat) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Lümandu mõis (Märjamaa)

Lõo mõis

Lõo mõis (saksa keeles Leo) oli rüütlimõis Anseküla kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Lõo mõis

Lõve mõis

Lõve mõis (saksa keeles Lauenhof) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Lõve mõis

Leebiku mõis

Leebiku mõis (saksa keeles Abenkat) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal.

Vaata Rüütlimõis ja Leebiku mõis

Leetse mõis

Leetse mõisa peahoone varemed koos trepiga Leetse mõisa värav Leetse mõis mere poolt (tagant) vaadatuna. Postkaart, 1920. aastad Leetse mõisa eestvaade, 1922. Foto Aleksander Kink Leetse mõisasüda 1879. aasta kaardil, kollane aia-põllumaa, heleroheline heinamaa, tumeroheline – mets, sinine – kraavid, tiigid; tumepruun – karjamaa; hallikas – põllumajanduslikult kõlbmatu maa Leetse mõis (saksa keeles Leetz) oli rüütlimõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal, tänapäeva Paldiski linna lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Leetse mõis

Leevi mõis

Leevi mõis (saksa keeles Löweküll) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 20.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Leevi mõis

Lehola mõis

Lehola mõis, ka Kulna mõis (vaadatud 17.05.2020) (saksa keeles Lehhola) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 17.05.2020), tänapäeva Lehola küla lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Lehola mõis

Lehtse mõis

Lehtse mõisa peahoone varemed Lehtse mõisa varemed (aprill 2021) Lehtse mõisa varemed 2021. aasta kevadel Lehtse mõis (saksa keeles Lechtis, hiljem Lechts) oli rüütlimõis Järvamaal Ambla kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Lehtse mõis

Lellapere mõis

Lellapere mõis (saksa keeles Lellefer) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Lellapere mõis

Lemsalu kihelkond

Lemsalu kihelkond ehk Limbaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Lemsal, läti keeles Limbažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kubermangus Volmari kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Lemsalu kihelkond

Libatse mõis

Libatse mõis (saksa keeles Wildenau) oli rüütlimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Libatse mõis

Lielborne mõis

Lielborne mõisa peahoone Lielborne mõis (ka Lielborni mõis, saksa keeles Groß-Born, läti keeles Lielbornes muiža) oli rüütlimõis Kuramaal Ilūkste kreisis Aizlauce kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Lielborne mõis

Liepa mõis

Liepa mõis (saksa keeles Lindenhof, läti keeles Liepas muiža) oli rüütlimõis Võnnu kreisis Võnnu kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Liepa mõis

Liepupe kihelkond

Liepupe kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Pernigel, läti keeles Liepupes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Liepupe kihelkond

Lieven

Lieven (ka Lyve, Lywen, Liwe, Liewen; läti: Līvens) on Rootsi, Liivimaa, Kuramaa, Saaremaa ja Venemaa aadlisuguvõsa, mis pärimuse järgi põlvneb liivlaste vanemast Kaupost, kelle aadliseisust tunnistas/tõstis aadliseisusse Rooma paavst Innocentius III 1202–1203 Kaupo ja piiskop Alberti kohtumisel Roomas.

Vaata Rüütlimõis ja Lieven

Liezēre kihelkond

Liezēre kihelkond (saksa keeles Lösern Kirchspiel, läti keeles Liezēres draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Liezēre kihelkond

Lihula kihelkond

Lihula kirik Lihula kihelkond (lühend Lih; saksa keeles Kirchspiel Leal) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Lihula kihelkond

Liivi mõis

Liivi mõis (saksa keeles Parmel) oli mõis Läänemaal Kullamaa kihelkonnas, tänapäeval Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.

Vaata Rüütlimõis ja Liivi mõis

Linnamäe mõis

Linnamäe mõisa peahoone Mõisa tall-tõllakuuri varemed Linnamäe mõis (saksa keeles Linnamäggi) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 23.12.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Linnamäe mõis

Linnamõis

Linnamõis (saksa keeles Stadtgut) oli linnale kuuluv mõis.

Vaata Rüütlimõis ja Linnamõis

Linnape mõis

Linnape mõis (saksa keeles Linnapäh) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Linnape mõis

Lizumsi mõis

Lizumsi mõis (saksa keeles Lysohn, läti keeles Lizuma muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Velēna kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Lizumsi mõis

Lode mõis

Lode mõis (saksa keeles Lohdenhof, läti keeles Lodes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Skujene kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Lode mõis

Lohu mõis

Lohu mõisa peahoone Lohu mõis (2007) Lohu mõis (saksa keeles Loal) oli rüütlimõis Harjumaal Hageri kihelkonnas Lohu külas.

Vaata Rüütlimõis ja Lohu mõis

Lokuta mõis

Lokuta mõis (saksa keeles Tecknal) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Lokuta mõis

Loo mõis

Loo mõis (saksa keeles Neuenhof) oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas, Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Loo mõis

Loobu mõis

Loobu mõis (saksa keeles Loop) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Loobu mõis

Loodi mõis

Loodi mõisa peahoone (juuli 2012) Loodi mõis (saksa keeles Kersel) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 13.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Loodi mõis

Loodna mõis

Loodna mõis (saksa keeles Pall) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 29.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Loodna mõis

Loona mõis

Loona mõisa peahoone (2005) Loona mõis (saksa keeles Kadvel) oli rüütlimõis Saaremaal Kihelkonna kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Loona mõis

Loopre mõis

Loopre mõis (saksa keeles Loper) oli rüütlimõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal.

Vaata Rüütlimõis ja Loopre mõis

Loosi mõis

Loosi mõis (saksa keeles Lobenstein) oli rüütlimõis Vastseliina kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikkniml.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Loosi mõis

Lucavsala mõis

vene sõdurite mälestusmärk Lucavsala mõis (Lucavsalas muižiņa, ka Lucavas muiža, saksa keeles Lutzaushof) oli poolmõis Lätis Riia linnas Salase asumis.

Vaata Rüütlimõis ja Lucavsala mõis

Luke kihelkond

Luke kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Lude, Luhde, läti keeles Lugažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Luke kihelkond

Luke mõis

Luke mõisa valitsejamaja 2018. aastal Naise skulptuur Luke mõisapargis 2018. aastal Luke mõis (saksa keeles Lugden) oli rüütlimõis Tartumaal Nõo kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Luke mõis

Lustivere mõis

Lustivere mõis (saksa keeles Lustifer) oli rüütlimõis Viljandimaal Põltsamaa kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Lustivere mõis

Luua mõis

Kunagise Luua mõisa peahoone Mõisapark Luua mõis (saksa keeles Ludenhof) oli rüütlimõis Palamuse kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Luua mõis

Luulupe mõis

Luulupe mõis (saksa keeles Lulupae) oli rüütlimõis Karja kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 20.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Luulupe mõis

Luunja mõis

Luunja mõis (saksa keeles Lunia, varem Probsthof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikkniml.shtml (vaadatud 23.12.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Luunja mõis

Luutsniku mõis

Luutsniku mõis (saksa keeles Lutznik) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Luutsniku mõis

Maapäev (rüütelkond)

Maapäev oli Läänemere kubermangude rüütlimõisavaldajate (Asehalduskorra sisseseadmisest, 1783. aastast ka lihtsalt mõisaomanike) kokkutulek, rüütelkonna piirkondlik kõrgeim organ, mis lahendas aadli seisuslikke ja kohaliku omavalitsuse küsimusi, valmistas ette talurahvaseadusi jne.

Vaata Rüütlimõis ja Maapäev (rüütelkond)

Madliena kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Madliena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Sissegal, läti keeles Madlienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Madliena kihelkond

Mahtra mõis

Mahtra mõis (saksa keeles Machters) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Mahtra mõis

Maidla mõis (Hageri)

Maidla mõis (saksa keeles Wredenhagen) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 24.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Maidla mõis (Hageri)

Maidla mõis (Juuru kihelkond)

Peahoone eestvaates Mõisa park Maidla mõis (saksa keeles Maidel) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Maidla mõis (Juuru kihelkond)

Maidla mõis (Lüganuse)

Kunagise Maidla mõisa härrastemaja Kunagise Maidla mõisa härrastemaja Maidla mõisa härrastemaja Maidla mõis (saksa keeles Wrangelstein, varem Maidel) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Viru kreisis, tänapäeval Lüganuse vallas Ida-Viru maakonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Maidla mõis (Lüganuse)

Malla mõis

Malla mõisa peahoone Malla mõis (saksa keeles Malla) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Malla mõis

Maramaa mõis

Maramaa mõisa ait-kuivati 2007. aastal Maramaa mõisa kõrvalhoone 2007. aastal Maramaa mõis (saksa keeles Marrama) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Maramaa mõis

Martna kihelkond

Martna kirik Martna kihelkond (lühend Mar; saksa keeles Kirchspiel Martens) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Martna kihelkond

Massu mõis

Massu mõisa peahoone Massu mõis (saksa keeles Massau) oli mõis Läänemaal Hanila kihelkonnas, mis rajati arvatavasti 16.

Vaata Rüütlimõis ja Massu mõis

Matīši kihelkond

Matīši kihelkond (saksa keeles Kirchspiel St. Matthäi, läti keeles Matīšu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Matīši kihelkond

Matsalu mõis

Matsalu mõisa peahoone (2010) Matsalu mõis (saksa keeles Matzal) oli rüütlimõis Läänemaal Karuse kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Matsalu mõis

Mārciena mõis

Mārciena mõis (saksa keeles Martzen, läti keeles Mārcienas muiža, ka Mārcienas pils) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Bērzaune kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Mārciena mõis

Määri mõis

Määri mõis (saksa keeles Meyris) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 20.01.2016), tänapäeva Määri küla lähedal Väike-Maarja vallas Lääne-Viru maakonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Määri mõis

Mädapea mõis

Mädapea mõis (saksa keeles Mettapäh) oli Rakvere kihelkonnas Virumaal asunud rüütlimõis.

Vaata Rüütlimõis ja Mädapea mõis

Mäe mõis (Äksi)

Mäe mõis (saksa keeles Maehof, ka Mähof, Marienburg, Marienberg ja Marienhof, varem Mäomois) oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Mäe mõis (Äksi)

Mäetaguse mõis

Mäetaguse mõisa peahoone 2012. aastal Mäetaguse mõis (saksa keeles Mehntack) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Mäetaguse mõis

Mäksa mõis

Mäksa mõis (saksa keeles Mäxhof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Võnnu kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Mäksa mõis

Männiku mõis

Männiku mõis (saksa keeles Mennik, Tannenhof) oli poolmõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Männiku mõis

Mäo mõis

Härrastemaja Valitsejamaja Mäo mõis (saksa keeles Mexhof) oli rüütlimõis Paide kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Mäo mõis

Märjamaa kihelkond

Märjamaa kihelkond (lühend Mär; saksa keeles Kirchspiel Merjama) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Märjamaa kihelkond

Märjamaa mõis

(Vana-)Märjamaa mõis (saksa keeles Alt-Merjama) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Märjamaa mõis

Mölleri mõis

Mölleri mõis (läti keeles Mellera muiža, ka Meldera muiža, saksa keeles Möllershof) oli rüütlimõis Lätis Riia linnas Pētersala-Andrejsala asumis.

Vaata Rüütlimõis ja Mölleri mõis

Müüsleri mõis

Müüsleri mõisa varemed Müüsleri mõis (saksa keeles Seinigal) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Müüsleri mõis

Mündi mõis

Mündi mõis (saksa keeles Müntenhof) oli rüütlimõis Paide kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Mündi mõis

Mõdriku mõis

Kunagise Mõdriku mõisa peahoone (2012) Mõdriku mõis (harvemini Mödriku mõis; saksa keeles Mödders) oli Virumaal Viru-Jaagupi kihelkonnas asunud rüütlimõis.

Vaata Rüütlimõis ja Mõdriku mõis

Mõigu mõis

Mõigu mõis (saksa keeles Moik) oli rüütlimõis Jüri kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Mõigu mõis

Mõis

Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.

Vaata Rüütlimõis ja Mõis

Mõisamaa mõis

Mõisamaa mõis (saksa keeles Moisama) oli rüütlimõis Läänemaal Märjamaa kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Mõisamaa mõis

Mõisamaa mõis (Simuna)

Mõisamaa mõis (saksa keeles Moisama) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaal, tänapäeval jääb kunagine mõis Mõisamaa küla lähedale Väike-Maarja valda Lääne-Viru maakonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Mõisamaa mõis (Simuna)

Mõniste mõis

Mõniste mõis (saksa keeles Menzen) oli rüütlimõis Hargla kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Mõniste mõis

Mõra mõis

Mõra mõis (saksa keeles Morra, varem Ellenbachhof) oli kuni 1821.

Vaata Rüütlimõis ja Mõra mõis

Mõraste mõis

Mõraste mõis (saksa keeles Morast, hiljem Fersenau) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal.

Vaata Rüütlimõis ja Mõraste mõis

Mõtsu mõis

Vaade Mõtsu mõisa pargile aastal 2020. Mõtsu mõis (saksa keeles Metzaküll, rootsi keeles Metzeboe) oli mõis Läänemaal Hanila kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Mõtsu mõis

Mēri mõis

Mēri mõis (saksa keeles Mehrhof, läti keeles Mēru muiža, ka Mēra muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Palsmane kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Mēri mõis

Mežotne mõis

Mežotne mõisa peahoone Mežotne mõis (Mežotnes pils) on mõis Lätis Bauska piirkonnas Mežotne vallas Mežotnes.

Vaata Rüütlimõis ja Mežotne mõis

Meedla mõis

Meedla mõis (saksa keeles Medel) oli rüütlimõis Kaarma kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Meedla mõis

Meeksi mõis

Meeksi mõis (saksa keeles Meeks) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Meeksi mõis

Meeri mõis

Meeri mõis, varem Mõisaküla mõis (saksa keeles Meyershof, varem Moiseküll) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Meeri mõis

Meremõisa mõis

Mõisa uue peahoone varemed. Elizabeth Eastlake-Rigby, 1838–1841, trükitud 1842 Mõisa uue peahoone varemed (juuli 2011) Meremõisa mõis (saksa keeles Merremois) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Meremõisa mõis

Metsiku mõis

Metsiku mõis (saksa keeles Metzikus) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/kihel/haljala.shtml (vaadatud 11.06.2019).

Vaata Rüütlimõis ja Metsiku mõis

Metstaguse mõis

Metstaguse mõis (saksa keeles Metztacken) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Metstaguse mõis

Mihkli kihelkond

Mihkli kirik Mihkli kihelkond (lühend Mih; Kirchspiel St. Michaelis) oli kihelkond Lääne-Eestis, ajaloolisel Läänemaal ja Pärnumaal – Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis ja Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Mihkli kihelkond

Misso mõis

Misso mõis (saksa keeles Illingen) oli rüütlimõis Vastseliina kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Misso mõis

Moe mõis

Moe mõis (saksa keeles Muddis) oli rüütlimõis Järvamaal Ambla kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Moe mõis

Mooste mõis

Mooste mõisa peahoone Mooste mõis (saksa keeles Moisekatz) oli rüütlimõis Võrumaal Põlva kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Mooste mõis

Muhu kihelkond

Muhu kihelkond (lühend Muh; saksa keeles Kirchspiel Mohn (Moon) in Oesel (inseln Mohn)) oli kihelkond Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis, nüüdse Muhu valla alal.

Vaata Rüütlimõis ja Muhu kihelkond

Mullutu mõis

Mullutu mõis (saksa keeles Mullut) oli rüütlimõis Kaarma kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Mullutu mõis

Munalaskme

Munalaskme on küla Harjumaal Saue vallas.

Vaata Rüütlimõis ja Munalaskme

Munalaskme mõis

Munalaskme mõis (saksa keeles Munnalas) oli rüütlimõis Harjumaal Nissi kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Munalaskme mõis

Muratsi mõis

Muratsi mõis (saksa keeles Murratz) oli rüütlimõis Kaarma kihelkonnas Saaremaal (vaadatud 24.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Muratsi mõis

Mustjala kihelkond

Mustjala kirik Mustjala kihelkond (lühend Mus; saksa keeles Kirchspiel Mustel in Oesel) oli kihelkond Saaremaal, Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Mustjala kihelkond

Nausküla mõis

Nausküla ehk Naukšēni mõis (saksa keeles Naukschen, varem Schwarzenbrunn, läti keeles Naukšēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Nausküla mõis

Nītaure kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Nītaure kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Nitau, läti keeles Nītaures draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Nītaure kihelkond

Nõmme

Nõmme oli linn Harjumaal Tallinnast edelas.

Vaata Rüütlimõis ja Nõmme

Nõmmküla mõis

Nõmmküla mõis (saksa keeles Nömmküll, varem Kluttorp) oli rüütlimõis, hiljem Riguldi kõrvalmõis Läänemaal Noarootsi kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Nõmmküla mõis

Nõmmküla mõis (Ambla)

Nõmmküla mõis (saksa keeles Nömküll) oli poolmõis (varem rüütlimõis) Ambla kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Nõmmküla mõis (Ambla)

Nõo kihelkond

Nõo Püha Laurentsiuse kirik Nõo kihelkond (lühend Nõo; saksa keeles Kirchspiel Nüggen) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Vaata Rüütlimõis ja Nõo kihelkond

Nissi kihelkond

Nissi kihelkond (lühend Nis, saksa keeles Kirchspiel Nissi) on ajalooline kihelkond Eestimaa kubermangu Harju kreisis ja Harjumaa lääneosas.

Vaata Rüütlimõis ja Nissi kihelkond

Nissi vald

Nissi vald oli vald Harju maakonna edelaosas.

Vaata Rüütlimõis ja Nissi vald

Noarootsi kihelkond

Noarootsi kirik Noarootsi kihelkond (lühend Noa; rootsi keeles Nuckö socken, saksa keeles Kirchspiel Nukkö) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Noarootsi kihelkond

Norra mõis

Norra mõis (saksa keeles Kaltenborn) oli rüütlimõis Järvamaal Koeru kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Norra mõis

Nurme mõis

Nurme mõisa väravaehitus Nurme mõis (saksa keeles Nurms) oli rüütlimõis Nissi kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Nurme mõis

Nurmiži mõis

Nurmiži mõis (saksa keeles Nurmis, varem Normishof, läti keeles Nurmižu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Riia kreisis Sigulda kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Nurmiži mõis

Odziena mõis

Odziena mõis (saksa keeles Odensee, läti keeles Odzienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Vietalva kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Odziena mõis

Ohekatku mõis

Ohekatku mõis (saksa keeles Odenkat) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Ohekatku mõis

Ohtu

Ohtu on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Vaata Rüütlimõis ja Ohtu

Ohtu mõis

Ohtu mõisa peahoone Ohtu mõis (saksa keeles Ocht) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Ohtu mõis

Ohukotsu mõis

Ohukotsu mõis (saksa keeles Odenwald, aastani 1843 Odenkotz) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Ohukotsu mõis

Ohulepa mõis

Ohulepa mõis (saksa keeles Erlenfeld) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Ohulepa mõis

Oidrema mõis

Oidrema(a) mõis (ka Oiderma(a) mõis; saksa keeles Oidenorm) oli rüütlimõis Mihkli kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 30.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Oidrema mõis

Ollepa mõis

Ollepa mõis (saksa keeles Ollepäh) oli rüütlimõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal.

Vaata Rüütlimõis ja Ollepa mõis

Olustvere mõis

Olustvere mõisa peahoone Olustvere mõis (saksa keeles Ollustfer) oli rüütlimõis Viljandimaal Suure-Jaani kihelkonnas Olustveres.

Vaata Rüütlimõis ja Olustvere mõis

Ontika mõis

Ontika mõisa härrastemaja Ontika mõis (saksa keeles Ontika) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Ontika mõis

Orava mõis

Orava mõisa tõllakuur Orava mõis (saksa keeles Waldeck) oli rüütlimõis Vastseliina kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimo.shtml (vaadatud 24.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Orava mõis

Orgita mõis

Orgita mõis (saksa keeles Rosenthal) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Orgita mõis

Orgmetsa mõis

Orgmetsa mõis (saksa keeles Orgmetz) oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Orgmetsa mõis

Orina mõis

Orina mõis (saksa keeles Orgena) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Orina mõis

Orissaare mõis

Orissaare mõis (saksa keeles Orrisaar) oli rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).Tänapäeval Saare maakond, Saaremaa vald, Orissaare alevik.

Vaata Rüütlimõis ja Orissaare mõis

Oti mõis

Oti mõis, ka Pöide mõis (saksa keeles Peudehof) oli rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaal; Saaremaa üks vanemaid mõisaid (vaadatud 23.12.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Oti mõis

Ozoli mõis (Dikļi kihelkond)

Ozoli mõis (saksa keeles Lappier, läti keeles Ozolmuižas pils) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Dikļi kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Ozoli mõis (Dikļi kihelkond)

Paadrema mõis

Paadrema mõis aastal 2020. Vasakul ait, paremal tõllakuur, taga keskel peahoone ase. Paadrema mõis (saksa keeles Padenorm) oli rüütlimõis Läänemaal Hanila kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Paadrema mõis

Paasvere mõis

Paasvere mõis (saksa keeles Pastfer) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016), tänapäeva Paasvere küla lähedal Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Paasvere mõis

Pada mõis

Pada mõisa peahoone varemed Pada mõisa ait Pada mõis (saksa keeles Paddas) oli rüütlimõis Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Pada mõis

Padise mõis

Kunagise Padise mõisa härrastemaja Padise mõis (saksa keeles Padis; ka Kloostri mõis) oli rüütlimõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Padise mõis

Pae mõis

Pae mõis (saksa keeles Payel) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Pae mõis

Paeküla mõis

Paeküla mõis (saksa keeles Paenküll) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Paeküla mõis

Paenasti mõis

Paenasti mõis (saksa keeles Pajusby) oli rüütlimõis Viljandimaal Kolga-Jaani kihelkonnas Paenasti küla lähedal.

Vaata Rüütlimõis ja Paenasti mõis

Pagari mõis

Pagari mõisa peahoone 2012. aastal Pagari mõis (saksa keeles Paggar) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Pagari mõis

Pahkla mõis

Pahkla mõis (saksa keeles Pachel) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Pahkla mõis

Pahuvere mõis

Pahuvere mõis (saksa keeles Willust) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Pahuvere mõis

Paide kihelkond

Paide kirik Paide kihelkond (lühend Pai; saksa keeles Kirchspiel Weißenstein in Jerwen) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Paide kihelkond

Paju mõis

Paju mõisa peahoone Paju mõisa park Paju mõis, ka Liellugaži mõis (saksa keeles Luhde-Großhof, läti keeles Liellugažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Luke kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Paju mõis

Paju mõis (Kihelkonna)

Paju mõis, ka Pajumõisa (saksa keeles Pajomois) oli rüütlimõis (fideikomiss) Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal.

Vaata Rüütlimõis ja Paju mõis (Kihelkonna)

Pajusi mõis

Pajusi mõisa peahoone Pajusi mõis (saksa keeles Pajus) on endine rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Pajusi mõis

Pala mõis

Pala mõisa peahooneFoto: Ivar Leidus, 13. juuni 2012 Pala mõis (saksa keeles Palla) oli rüütlimõis Tartumaal Kodavere kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Pala mõis

Palamuse kihelkond

Palamuse kirik Palamuse kihelkond (lühend Pal; saksa keeles Kirchspiel St. Bartholomäi) oli kihelkond Põhja-Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Vaata Rüütlimõis ja Palamuse kihelkond

Palivere mõis

Palivere mõis Palivere mõis (saksa keeles Pallifer) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.

Vaata Rüütlimõis ja Palivere mõis

Palmse mõis

Palmse mõisa härrastemaja Palmse mõis (saksa keeles Palms) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal, tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne-Viru maakonda Haljala valla territooriumile.

Vaata Rüütlimõis ja Palmse mõis

Palo mõis

Palo mõis, Pallamõis (saksa keeles Gut Pallamois) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal, mis oli kolme mõisasüdame (Leevi, Palo, Vastse-Koiola) üks osa.

Vaata Rüütlimõis ja Palo mõis

Palu mõis

Palu mõis (saksa keeles Pallo) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Palu mõis

Palupera mõis

Palupera mõis (saksa keeles Palloper) oli rüütlimõis Otepää kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Palupera mõis

Parila mõis

Parila mõis (saksa keeles Pargel) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Parila mõis

Partsi mõis (Põlva)

Partsi mõisa peahoone tagakülg 2023. aasta aprillis. Partsi mõisa park 2023. aasta aprillis. Partsi mõis (saksa keeles Parzimois) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 26.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Partsi mõis (Põlva)

Patküla mõis

Patküla mõis (saksa keeles Owerlack) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimp.shtml (vaadatud 23.12.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Patküla mõis

Paunküla mõis

Paunküla mõis (saksa keeles Paunküll) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Paunküla mõis

Päädeva mõis

Päädeva mõis (saksa keeles Pedua, Bedewa) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Päädeva mõis

Päärdu mõis

Päärdu mõis (varem Kose mõis) (saksa keeles Kosch) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Päärdu mõis

Pädaste mõis

Pädaste mõisa peahoone Pädaste mõis (saksa keeles Peddast) oli rüütlimõis Muhu kihelkonnas Saaremaal.

Vaata Rüütlimõis ja Pädaste mõis

Päidla mõis

Päidla mõis (saksa keeles Samhof, varem Krowelshof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartumaal Otepää kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Päidla mõis

Päinurme mõis

Päinurme algkooli maja 1937. aastal. Tänapäevaks on see kunagine mõisa peahoone hävinud Päinurme mõis (saksa keeles Assik) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Päinurme mõis

Päri mõis (Kullamaa)

Päri mõis (saksa keeles Kattentack) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 29.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Päri mõis (Kullamaa)

Päri mõis (Türi)

Päri mõis (saksa keeles Perrisar) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Päri mõis (Türi)

Päri mõis (Viljandi)

Päri mõis (saksa keeles Ninigal, varem Jerwer ja Ninigalshof) oli rüütlimõis Viljandimaal Viljandi kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Päri mõis (Viljandi)

Pärisorjus

Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.

Vaata Rüütlimõis ja Pärisorjus

Pärnu-Jaagupi kihelkond

Pärnu-Jaagupi kihelkond (lühend PJg; saksa keeles Kirchspiel St. Jakobi) oli kihelkond Pärnumaal ja Pärnu kreisis Liivimaa kubermangus.

Vaata Rüütlimõis ja Pärnu-Jaagupi kihelkond

Pärsti mõis

Pärsti mõisa peahoone 2012. aastal Pärsti mõis (saksa keeles Perst; ka Uue-Pärsti mõis (saksa keeles Neu-Perst)) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 13.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Pärsti mõis

Pöögle mõis

Pöögle mõis (saksa keeles Böcklershof) oli rüütlimõis Karksi kihelkonnas Pärnumaal (vaadatud 15.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Pöögle mõis

Pöide kihelkond

Pöide kihelkond (lühend Pöi; saksa keeles Kirchspiel Peude) oli haldusüksus Saaremaal Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Pöide kihelkond

Püha kihelkond

Vaade Püha kirikule edelast Püha kihelkond (lühend Pha; saksa keeles Kirchspiel Pyha) on kihelkond Saaremaal.

Vaata Rüütlimõis ja Püha kihelkond

Pühajärve mõis

Pühajärve mõisa peahoone Pühajärve mõis (saksa keeles Heiligensee, kuni 1836. aastani Wollust) oli rüütlimõis Otepää kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Pühajärve mõis

Pühajõe mõis

Pühajõe mõis (saksa keeles Pühhajöggi) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Pühajõe mõis

Pühalepa kihelkond

Pühalepa kirik Pühalepa kihelkond (lühend Phl; saksa keeles Kirchspiel Pühhalep) oli kihelkond Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Pühalepa kihelkond

Pühatu mõis

Pühatu mõis (saksa keeles Pühhat) oli kuni 1865.

Vaata Rüütlimõis ja Pühatu mõis

Püssi mõis

Püssi mõis (saksa keeles Neu-Isenhof) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimp.shtml (vaadatud 23.12.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Püssi mõis

Põdrangu mõis

Põdrangu mõis (saksa keeles Pöddrang) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Põdrangu mõis

Põhjaka mõis

Põhjaka mõisahoone, 2010 Põhjaka mõis (saksa keeles Pochjak) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Põhjaka mõis

Põhu mõis

Põhu mõis (saksa keeles Braunsberg; ka Tsorona mõis) oli rüütlimõis Vastseliina kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Põhu mõis

Põlgaste mõis

Mõisa peahoone (september 2014) Põlgaste mõis (saksa keeles Pölks) oli rüütlimõis Võrumaal Kanepi kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Põlgaste mõis

Põllküla mõis

Põllküla mõis (saksa keeles Pöllküll) oli rüütlimõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Põllküla mõis

Põltsamaa mõis

Põltsamaa ehk Vana-Põltsamaa mõis (saksa keeles Schloss Oberpahlen) oli rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal.

Vaata Rüütlimõis ja Põltsamaa mõis

Pearaharahutused

Pearaharahutused olid 1784.

Vaata Rüütlimõis ja Pearaharahutused

Peetri kihelkond

Järva-Peetri kirik Peetri kihelkond ka Järva-Peetri kihelkond (lühend Pee; saksa keeles Kirchspiel St. Petri in Jerwen) oli ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Peetri kihelkond

Penijõe mõis

Penijõe mõisa peahoone (2009) Penijõe mõis (saksa keeles Pennijöggi) oli rüütlimõis Lihula kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 19.06.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Penijõe mõis

Peningi mõis

Peningi mõisa peahoone Peningi mõis (saksa keeles Penningby) oli rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Peningi mõis

Penuja mõis

Penuja mõis (saksa keeles Penneküll) oli rüütlimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Penuja mõis

Peri mõis

Peri mõisa viinaköök 2023. aasta aprillis. Peri mõis (saksa keeles Perrist) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 26.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Peri mõis

Pidula mõis

Mõisakompleks tänapäeval Pidula mõis (saksa keeles Piddul) oli rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal.

Vaata Rüütlimõis ja Pidula mõis

Piibe mõis

Piibe mõis (saksa keeles Piep) oli rüütlimõis Järvamaal Koeru kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Piibe mõis

Piigandi mõis

Piigandi mõis (ka Vana-Piigandi mõis; saksa keeles Alt-Pigant) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Piigandi mõis

Piira mõis

Piira mõisahoone Piira mõis (saksa keeles Piera) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Piira mõis

Piirsalu mõis

Piirsalu mõis (saksa keeles Piersal) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.

Vaata Rüütlimõis ja Piirsalu mõis

Piiumetsa mõis

Piiumetsa mõis (saksa keeles Piometz) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Piiumetsa mõis

Pikajärve mõis

Mõisa peahoone (2012) Mõisa peahoone (2012) Pikajärve mõis (saksa keeles Langensee, Johannishof) oli Võrumaal Kanepi kihelkonnas asunud rüütlimõis (vaadatud 16.05.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Pikajärve mõis

Pikavere mõis

Pikavere mõis (saksa keeles Pickfer) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Pikavere mõis

Pikva mõis

Pikva mõis Pikva mõis (saksa keeles Pickwa) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Pikva mõis

Pilguse mõis

Pilguse mõisa härrastemaja. Suvi 2007 Pilguse mõisa väravad. Suvi 2007 Pilguse mõis (saksa keeles Hoheneichen) oli rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal.

Vaata Rüütlimõis ja Pilguse mõis

Pilka mõis

Pilka mõisa kõrvalhoone (2019) Pilka mõis (saksa keeles Pilken) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Pilka mõis

Pilkuse mõis

Pilkuse mõis (saksa keeles Bremenhof) oli rüütlimõis Otepää kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Pilkuse mõis

Pilskalne mõis

Pilskalne mõis (läti keeles Pilskalnes muiža, ka Šlosbergas muiža, saksa keeles Schloßberg) on rüütlimõis Lätis Ilūkste piirkonnas Pilskalne vallas Pilskalnes.

Vaata Rüütlimõis ja Pilskalne mõis

Pindi mõis

Pindi mõis (saksa keeles Bentenhof) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Pindi mõis

Pirgu mõis

Peahoone eestvaates Peahoone tagantvaates Pirgu mõis (saksa keeles Pirk) oli Harjumaal Juuru kihelkonnas asunud rüütlimõis.

Vaata Rüütlimõis ja Pirgu mõis

Poka mõis

Poka mõis (saksa keeles Heidohof, varem Buckenhof ja Nachtel) oli rüütlimõis (fideikomiss) Võnnu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Poka mõis

Polli mõis

Polli mõisa peahoone Polli mõisa peahoone 2022. aasta kevadel Polli mõis (saksa keeles Pollenhof) oli endisaegne rüütlimõis Karksi kihelkonnas Pärnu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Polli mõis

Poolmõis

Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.

Vaata Rüütlimõis ja Poolmõis

Pootsi mõis

Mõisa härrastemaja portikus Mõisa allee Pootsi mõis (saksa keeles Podis) oli rüütlimõis Tõstamaa kihelkonnas Pärnumaal, tänapäeval asuvad endise mõisa alad Pärnu linna territooriumil.

Vaata Rüütlimõis ja Pootsi mõis

Porkuni mõis

Kunagise Porkuni mõisa peahoone Peahoone Porkuni mõis (saksa keeles Borkholm) oli rüütlimõis Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Porkuni mõis

Pornuse mõis

Pornuse mõis (ka Vana-Pornuse mõis; saksa keeles Alt-Bornhusen) oli rüütlimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Pornuse mõis

Pragi mõis

Pragi mõis (saksa keeles Alexandershof) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Pragi mõis

Prandi mõis

Prandi mõisakeskuse plaan.Autor: F. Leufner (1829) Prandi mõis (saksa keeles Brandtenhof, Brandten; varem Kardina, Kardenay) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Prandi mõis

Prääma mõis

Prääma mõis (saksa keeles Bremerfeld) oli rüütlimõis Paide kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Prääma mõis

Preedi mõis

Preedi mõis (saksa keeles Sitz, Wredensitz) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Preedi mõis

Pringi mõis

Pringi mõis (saksa keeles Brinkenhof) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Pringi mõis

Puhja kihelkond

Puhja Püha Dionysiuse kirik Puhja kihelkond (lühend Puh; saksa keeles Kirchspiel Kawelecht) on ajalooline kihelkond Tartumaa lääneosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Vaata Rüütlimõis ja Puhja kihelkond

Puiatu mõis

Puiatu mõis (saksa keeles Pujat) oli rüütlimõis Kõpu kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 15.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Puiatu mõis

Purtse mõis

Purtse mõisa kindlustatud peahoone – Purtse vasallilinnus Purtse mõis (saksa keeles Alt-Isenhof) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Purtse mõis

Putkaste mõis

Putkaste mõisa peahoone (2012) Putkaste mõis (saksa keeles Putkas) oli rüütlimõis Käina kihelkonnas Hiiumaal (vaadatud 30.07.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Putkaste mõis

Puurmani mõis

Mõisa peahoone (2008) Peahoone pargi poolt (2015) Puurmani mõis (saksa keeles Schloß Talkhof) oli rüütlimõis Kursi kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Puurmani mõis

Raadi mõis

Raadi mõisa härrastemaja 1927. aastal Raadi mõisakompleks tänapäeval Droonivideo Raadi mõisast ja selle ümbrusest 2021. aasta septembris Raadi mõis (saksa keeles Ratshof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Raadi mõis

Raanitsa mõis

Raanitsa mõis (saksa keeles Neuhof) oli rüütlimõis Kambja kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Raanitsa mõis

Raasiku mõis

Raasiku mõis (saksa keeles Rasik) oli rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Raasiku mõis

Rahkla mõis (Simuna)

Rahkla mõis (saksa keeles Rachküll) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016), tänapäeva Rahkla küla lähedal Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Rahkla mõis (Simuna)

Rahula mõis

Rahula mõis (saksa keeles Rahhola) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Rahula mõis

Rahumäe mõis

Rahumäe mõisa peahoone Rahumäe mõis ehk Priitolmi mõis (saksa keeles Friedholm) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Rahumäe mõis

Raigu mõis

Raigu mõis (saksa keeles Raik) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Raigu mõis

Raikküla mõis

Raikküla mõisa peahoone Park Raikküla mõis (saksa keeles Rayküll) oli rüütlimõis Harjumaal Rapla kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Raikküla mõis

Rakvere kihelkond

Rakvere Kolmainu kirik Rakvere kihelkond (lühend Rak) on ajalooline kihelkond Virumaal ja Eestimaa kubermangus Viru ehk Rakvere kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Rakvere kihelkond

Rakvere mõis

Rakvere mõisa peahoone ja teatrihoone Mõisa park Rakvere mõis (saksa keeles Schloß Wesenberg) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Rakvere mõis

Ramma mõis

Ramma mõis (saksa keeles Ramma) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Ramma mõis

Randvere mõis

Randvere mõis (saksa keeles Randefer) oli rüütlimõis Kaarma kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Randvere mõis

Ranna mõis (Kodavere)

Ranna mõisa varemed aprillis 2023 Ranna mõisa tuuliku müür, aprill 2023, Peipsiääre vald, Tartumaa Ranna mõis (saksa keeles Tellerhof) oli rüütlimõis Kodavere kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Ranna mõis (Kodavere)

Rannamõisa mõis (Martna)

Rannamõisa mõis (saksa keeles Vogelsang) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Rannamõisa mõis (Martna)

Rannu kihelkond

Rannu Püha Martini kirik Rannu kihelkond (lühend Ran; saksa keeles Kirchspiel Randen) on ajalooline kihelkond Tartumaa lääneosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Vaata Rüütlimõis ja Rannu kihelkond

Rannu mõis

Rannu mõis (saksa keeles Schloß Randen) oli rüütlimõis Rannu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Rannu mõis

Rapla kihelkond

Rapla kirik (2009) Rapla kihelkond (lühend Rap, saksa keeles Kirchspiele Rappel) oli kihelkond Harjumaa lõunaosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Rapla kihelkond

Rasina mõis

Rasina mõis (saksa keeles Rasin) oli rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 23.12.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Rasina mõis

Rauna kihelkond

Rauna kihelkond (saksa keeles Kirchpiel Ronneburg, läti keeles Raunas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Rauna kihelkond

Rava mõis

Rava mõis (saksa keeles Rawaküll) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Rava mõis

Ravila mõis

Ravila mõisa härrastemaja Ravila mõis (saksa keeles Meks) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Ravila mõis

Räägu mõis

Räägu mõis (ka Reko mõis; saksa keeles Hohenheim või Recko) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 30.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Räägu mõis

Rägavere mõis

Rägavere mõisa peahoone (vaadatud 01.11.2022) Rägavere mõisa valitsejamaja Rägavere mõisa tuuleveski varemed Rägavere mõisa ait Rägavere mõisa park.

Vaata Rüütlimõis ja Rägavere mõis

Räni mõis

Räni mõis (varem Seamõisa) (saksa keeles Renningshof, varem Zeamoise) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Räni mõis

Räpina kihelkond

Räpina kihelkond (lühend Räp; võru keeles Räpinä kihlkund, saksa keeles Kirchspiel Rappin) on ajalooline kihelkond Võrumaa idaosas jaTartu ja Võru kreisis Liivimaal.

Vaata Rüütlimõis ja Räpina kihelkond

Räpina mõis

Räpina mõisa peahoonet nimetatakse Sillapää lossiks Räpina mõisahoone tagantvaade Räpina mõis (saksa keeles Rappin) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Räpina mõis

Räsna mõis

Räsna mõis (saksa keeles Resna) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Räsna mõis

Röa mõis

Kunagise Röa mõisa peahoone Mõisaait Röa mõis (saksa keeles Röal) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Röa mõis

Rüütel

Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.

Vaata Rüütlimõis ja Rüütel

Rüütelkonnamõis

Rüütelkonnamõis, harvemini rüütlikogu mõis (saksa keeles Ritterschaftsgut), ka landraadimõis (Landratsgut) oli rüütelkonnale kuulunud mõis.

Vaata Rüütlimõis ja Rüütelkonnamõis

Rõngu kihelkond

Rõngu kirik Rõngu kihelkond (lühend Rõn; saksa keeles Kirchspiel Ringen) oli kihelkond Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Vaata Rüütlimõis ja Rõngu kihelkond

Rõngu mõis

Rõngu vasallilinnuse varemed Kunagise Rõngu mõisa park Rõngu ehk Suure-Rõngu mõis (saksa keeles Schloß Ringen) oli rüütlimõis Tartumaal Rõngu kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Rõngu mõis

Rõuge mõis

Rõuge mõis (saksa keeles Rauge) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Rõuge mõis

Reigi kihelkond

Reigi kirik Reigi pastoraadihoone Reigi kihelkond (lühend Rei; saksa keeles Kirchspiel Roicks) oli kihelkond Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Reigi kihelkond

Reina mõis

Reina mõis, ka Salli mõis (saksa keeles Saltack) oli rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaal.

Vaata Rüütlimõis ja Reina mõis

Reopalu mõis

Reopalu mõis (saksa keeles Reopall) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Reopalu mõis

Repniku mõis

Repniku mõis, ka Hiiemetsa mõis (vaadatud 14.01.2018).

Vaata Rüütlimõis ja Repniku mõis

Restu mõis

Restu mõisa peahoone 2014. aastal Restu mõis (saksa keeles Rösthof) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Restu mõis

Ridala kihelkond

Ridala kirik Ridala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rötel, ladina keeles Rotalia; Rotelewic, lühend Rid) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Ridala kihelkond

Riidaku mõis

Riidaku mõis (saksa keeles Ridaka) kuni 1877.

Vaata Rüütlimõis ja Riidaku mõis

Riigimõis

Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.

Vaata Rüütlimõis ja Riigimõis

Ripuka mõis

Ripuka mõis (saksa keeles Rippoka) oli rüütlimõis Laiuse kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Ripuka mõis

Risti kihelkond

Risti kihelkond ehk Harju-Risti kihelkond (lühend Ris, saksa keeles Kirchspiel Crucis in Harrien hiljem Kirchspiel Kreuz in Harrien) oli kihelkond Harjumaa lääneosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Risti kihelkond

Risti mõis

Risti mõis (saksa keeles Kreuzhof) oli rüütlimõis Risti kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Risti mõis

Roela mõis

Roela mõis (saksa keeles Ruil) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Roela mõis

Rogosi mõis

Rogosi mõisa härrastemaja Rogosi mõisa sissesõiduvärav kellatorniga Rogosi mõis ehk Ruusmäe mõis (saksa keeles Rogosinsky) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal, nüüdisajal asub mõisasüda Ruusmäe külas Rõuge vallas Võru maakonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Rogosi mõis

Rohu mõis

Rohu mõis (saksa keeles Rocht) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Rohu küla lähedal Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Rohu mõis

Roobaka mõis

Roobaka mõis (saksa keeles Ropaka) oli Saaremaal Karja kihelkonnas asunud rüütlimõis.

Vaata Rüütlimõis ja Roobaka mõis

Roobe mõis

Roobe mõis (saksa keeles Ropenhof) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Tõrva vallashttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Roobe mõis

Roodi mõis

Roodi mõis (saksa keeles Sallentack, varem Ertzmann) oli rüütlimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaal (vaadatud 23.12.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Roodi mõis

Rooküla mõis

Rooküla mõis (saksa keeles Rohküll) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Rooküla mõis

Roosna mõis

Roosna mõis (saksa keeles Sonorm) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Roosna mõis

Roosna-Alliku mõis

Kunagise Roosna-Alliku mõisa härrastemaja Roosna-Alliku mõis (saksa keeles Kaltenbrunn) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Roosna-Alliku mõis

Rootsiküla mõis

Rootsiküla mõis (saksa keeles Rotziküll) oli rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Rootsiküla mõis

Ropaži kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Ropaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rodenpois, läti keeles Ropažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Ropaži kihelkond

Ropka mõis

Ropka mõisa peahoone Ropka mõis, varem Karlevere mõis (saksa keeles Ropkoy, varem Karlefer ja Taubenhof) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Ropka mõis

Rubene kihelkond

Rubene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Papendorf, läti keeles Rubenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Rubene kihelkond

Ruila mõis

Ruila mõis oli rüütlimõis Harjumaal Hageri kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Ruila mõis

Rummu mõis

Rummu mõis (saksa keeles Rumm) oli rüütlimõis Jõelähtme kihelkonnas (mõnedes allikates Kuusalu kihelkonnas) Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Rummu mõis

Rutikvere mõis

Rutikvere mõis (saksa keeles Ruttigfer, varem Zweifelshof ja Gutmansbeck) oli rüütlimõis Viljandimaal ja Pärnu kreisis Põltsamaa kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Rutikvere mõis

Saadjärve mõis

Saadjärve mõisa peahoone Saadjärve mõis (saksa keeles Sadjerw, varem Brackelshof) oli rüütlimõis Tartumaal Äksi kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Saadjärve mõis

Saaluse mõis

Saaluse mõis, ka Uue-Saaluse mõis (saksa keeles Salishof) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Saaluse mõis

Saare mõis

Saare mõis on olnud Eestis mitme mõisa nimi.

Vaata Rüütlimõis ja Saare mõis

Saare mõis (Noarootsi)

Saare mõisa härrastemaja, 2009 Saare mõis oli rüütlimõis Noarootsi kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Saare mõis (Noarootsi)

Saastna mõis

Saastna mõisa varemed Saastna mõis (saksa keeles Sastama) oli rüütlimõis Karuse kihelkonnas Läänemaal.

Vaata Rüütlimõis ja Saastna mõis

Sagadi mõis

Sagadi mõisa peahoone eestvaade Sagadi mõis (saksa keeles Saggad) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeval on see Haljala vallas Lääne-Viru maakonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Sagadi mõis

Saiakopli mõis

Saiakopli mõis (saksa keeles Neuhof) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Saiakopli mõis

Saka mõis

Saksa mõisa härrastemaja Saka mõis (saksa keeles Sackhof) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Saka mõis

Salajõe mõis

Salajõe mõis (saksa keeles Sallajöggi) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 30.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Salajõe mõis

Salatsi kihelkond

Salatsi kihelkond ehk Salacgrīva kihelkond, ka Salaca kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Salis, läti keeles Salacgrīvas draudzes novads, ka Salacas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Salatsi kihelkond

Salla mõis

Salla mõisa härrastemaja, 2014 Salla mõis (saksa keeles Sall) oli rüütlimõis Virumaal Simuna kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Salla mõis

Sangaste kihelkond

Sangaste kihelkond (lühend San; saksa keeles Kirchspiel Theal) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis, Liivimaa kubermangus.

Vaata Rüütlimõis ja Sangaste kihelkond

Sangaste mõis

Peahoone Peahoone Peahoone Sangaste mõis (saksa keeles Schloß Sagnitz, vene keeles Шлосс-Загниц) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Sangaste mõis

Sargvere mõis

Kunagise Sargvere mõisa peahoone 2014. aasta mais Sargvere mõis (saksa keeles Sarkfer) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Sargvere mõis

Saru mõis

Saru mõis (saksa keeles Saara) oli rüütlimõis Hargla kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Saru mõis

Sauste mõis

Sauste mõis (saksa keeles Sauß) oli rüütlimõis Virumaal Haljala kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Sauste mõis

Sausti mõis

Sausti mõisa peahoone esifassaad (2010) Sausti mõis, varem Kaarepere mõis (saksa keeles Sauß) oli rüütlimõis Jüri kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Sausti mõis

Saverna mõis

Saverna mõis (saksa keeles Sawwern) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Saverna mõis

Sääre mõis

Sääre mõis (saksa keeles Zerel, vananenud saksakeelne nimi Etzerll) oli rüütlimõis Jämaja kihelkonnas Saaremaal.

Vaata Rüütlimõis ja Sääre mõis

Sänna mõis

Sänna mõis (saksa keeles Sennen, Faehna) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Sänna mõis

Särevere mõis

Foto: Ivar Leidus 28.04.2012 Särevere mõis (saksa keeles Serrefer) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Nüüdisajal on Särevere mõis muinsuskaitse all olev mõis Särevere alevikus Türi vallas Järvamaal, mida haldab ja hooldab Järvamaa Kutsehariduskeskus.

Vaata Rüütlimõis ja Särevere mõis

Sürgavere mõis

Sürgavere mõis (saksa keeles Surgefer) oli rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.

Vaata Rüütlimõis ja Sürgavere mõis

Sõmerpalu mõis

Sõmerpalu mõis (saksa keeles Sommerpahlen) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Sõmerpalu mõis

Sõmeru mõis

Sõmeru mõis (saksa keeles Neu-Sommerhusen) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Sõmeru mõis

Sõreste mõis

Sõreste mõis (saksa keeles Serrist) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Sõreste mõis

Sõtke mõis

Sõtke mõis (ka Sõtküla mõis; saksa keeles Sötküll) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Sõtke mõis

Seidla mõis

Seidla mõisa peahoone Seidla mõisa tuuleveski Seidla mõis (saksa keeles Seydell) oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Seidla mõis

Seliküla mõis

Seliküla mõis (saksa keeles Selliküll) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Seliküla mõis

Selja mõis

Selja mõis (saksa keeles Gut Selgs, varasem nimi Tolsburg) oli rüütlimõis Virumaal Haljala kihelkonnas, mõisasüdamega praeguse haldusjaotuse järgi Lääne-Viru maakonna Viru-Nigula valla Selja külas.

Vaata Rüütlimõis ja Selja mõis

Sigulda kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Sigulda kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Segewold, läti keeles Siguldas draudzes novads) oli haldusüksus Riia kreisis Riia kubermangus, Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus Lätimaal.

Vaata Rüütlimõis ja Sigulda kihelkond

Sigulda mõis

Sigulda mõis. Sigulda ordulinnuse värav Sigulda mõis (saksa keeles Schloß Segewold, läti keeles Siguldas muiža, ka Siguldas pilsmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Sigulda kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Sigulda mõis

Sikassaare mõis

Sikassaare mõisa peahoone Sikassaare mõis (saksa keeles Siksar) oli rüütlimõis Kaarma kihelkonnas Saaremaal (vaadatud 23.12.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Sikassaare mõis

Sikeldi mõis

Sikeldi mõis (saksa keeles Siklecht) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Sikeldi mõis

Sillamäe

Vaade Mere puiesteele ja Sillamäe rannapromenaadile Sillamäe on linn Ida-Viru maakonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Sillamäe

Silmsi mõis

Silmsi mõis (saksa keeles Silms) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Silmsi mõis

Sindi mõis

Sindi mõis (saksa keeles Zintenhof) oli rüütlimõis Tori kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Sindi mõis

Sipa mõis

Sipa mõis (saksa keeles Sipp) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 29.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Sipa mõis

Skangaļi mõis

Skangaḷi mõis (saksa keeles Skangal, läti keeles Skangaļu muiža, ka Skangaḷes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Volmari kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Skangaļi mõis

Skujene kihelkond

Skujene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Schujen, läti keeles Skujene draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Skujene kihelkond

Sloka kihelkond

Sloka kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Schlock, läti keeles Slokas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Sloka kihelkond

Smiltene kihelkond

Smiltene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Smilten, läti keeles Smiltenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Smiltene kihelkond

Sompa mõis

Sompa mõis (saksa keeles Sompäh) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal,http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016) tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Ida-Viru maakonna Jõhvi valla Sompa küla territooriumile.

Vaata Rüütlimõis ja Sompa mõis

Soodla mõis

Soodla mõis (saksa keeles Neu-Pigast) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Soodla mõis

Sooniste mõis

Sooniste mõis (saksa keeles Soinitz) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.

Vaata Rüütlimõis ja Sooniste mõis

Soonlepa mõis

Soonlepa mõis (saksa keeles Soonlep) oli Hiiu-Suuremõisa mõisa kõrvalmõis Pühalepa kihelkonnas Hiiumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Soonlepa mõis

Sooru mõis

Sooru mõis (saksa keeles Soorhof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Luke kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Sooru mõis

Stāmeriena mõis

Stāmeriena mõis (saksa keeles Stomersee, läti keeles Stāmerienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Stāmeriena mõis

Stopiņi mõis

Stopiņi mõis (saksa keeles Stopiushof, ka Jägelshof, läti keeles Stopiņu muiža) oli Riia linnamõis, varem rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ikšķile kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Stopiņi mõis

Straupe kihelkond

Straupe kihelkond, harvem ka Raupa kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Roop, läti keeles Straupes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Straupe kihelkond

Suntaži kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Suntaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Sunzel, läti keeles Suntažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Suntaži kihelkond

Suntaži mõis

Suntaži mõisa peahoone Suntaži mõis (saksa keeles Schloß Sunzel, varem Sunstelle; läti keeles Suntažu muiža, ka Suntažu pils) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Riia kreisis Suntaži kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Suntaži mõis

Suru mõis

Suru mõis (saksa keeles Surro) oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 08.07.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Suru mõis

Suur-Öötla mõis

Suur-Öötla mõis (saksa keeles Groß-Oethel) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Suur-Öötla mõis

Suur-Soldina mõis

Suur-Soldina mõis (saksa keeles Groß-Soldina) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Suur-Soldina mõis

Suure-Jaani kihelkond

Suure-Jaani kirik Suure-Jaani kihelkond (lühend SJn; saksa keeles Kirchspiel Groß-St. Johannis in Kreis Fellin, St. Johannis Kirchspiel im Fellinschen) oli kihelkond Viljandimaal, Pärnu ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.

Vaata Rüütlimõis ja Suure-Jaani kihelkond

Suure-Kambja mõis

Suure-Kambja mõisa peahoone varemed (2014) Suure-Kambja mõis (saksa keeles Groß-Kamby) oli rüütlimõis Tartumaal Kambja kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Tartu maakonnas Kambja vallas.

Vaata Rüütlimõis ja Suure-Kambja mõis

Suure-Konguta mõis

Suure-Konguta mõis (saksa keeles Schloß Congota, ka Groß-Kongota) oli rüütlimõis Puhja kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Suure-Konguta mõis

Suure-Kullamaa mõis

Suur(e)-Kullamaa mõis (saksa keeles Groß-Goldenbeck) oli poolmõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Suure-Kullamaa mõis

Suure-Rõude mõis

Suure-Rõude mõis (saksa keeles Groß-Ruhde) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 30.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Suure-Rõude mõis

Suure-Ulila mõis

Suure-Ulila mõis (saksa keeles Ullila) oli rüütlimõis Puhja kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Suure-Ulila mõis

Suuremõisa mõis

Suuremõisa mõis oli mitme mõisa nimi Eestis.

Vaata Rüütlimõis ja Suuremõisa mõis

Taagepera mõis

Taagepera mõisa peahoone Taagepera mõisa peahoone Taagepera mõis (saksa keeles Wagenküll – vana eestikeelse kohanime Vaoküla järgi) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal.

Vaata Rüütlimõis ja Taagepera mõis

Taali mõis

Taali mõisa peahoone Taali mõis Taali mõis (saksa keeles Staëlenhof; varem ka Pairt, mis tulenes talunimedest Paicus ja Ritenorm) oli rüütlimõis Tori kihelkonnas Pärnumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Taali mõis

Tabivere mõis

Tabivere mõis, ka Voldi mõis (saksa keeles Tabbifer) oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Tabivere mõis

Taebla mõis

Taebla mõis (saksa keeles Taibel) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Taebla mõis

Tagavere mõis

Tagavere mõis (saksa keeles Tackfer) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 15.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Tagavere mõis

Tamme mõis (Kanepi)

Tamme mõis (saksa keeles Tammen) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Tamme mõis (Kanepi)

Tammiku mõis (Kose)

Tammiku mõis (saksa keeles Tammik) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Tammiku mõis (Kose)

Tammistu mõis

Tammistu mõisa peahoone Tammistu mõis oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Tammistu mõis

Tamsalu mõis

Tamsalu mõis (saksa keeles Tamsal) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Tamsalu mõis

Tapiku mõis

Tapiku mõisa härrastemaja, 2014 Tapiku mõisa härrastemaja tagantvaade, 2014 Tapiku mõis (saksa keeles Tappik) oli rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal.

Vaata Rüütlimõis ja Tapiku mõis

Tarakvere mõis

Tarakvere mõis (saksa keeles Terrastfer) oli rüütlimõis Torma kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Tarakvere mõis

Tartu-Maarja kihelkond

Tartu-Maarja kihelkond (lühend TMr; saksa keeles Dorpt Kirchspiel, Kirchspiel St. Marien, varem Kirchspiel St. Johannis) on ajalooline kihelkond Tartumaal Tartu linna ümbruses, Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Vaata Rüütlimõis ja Tartu-Maarja kihelkond

Tarvastu kihelkond

Tarvastu kirik Tarvastu kihelkond (lühend Trv; saksa keeles Kirchspiel Tarwast) oli ajalooline kihelkond Viljandimaal, Pärnu kreisis ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.

Vaata Rüütlimõis ja Tarvastu kihelkond

Tarvastu mõis

Linnusevaremete juurde püstitati 1825. aastal mõisaomanike von Mensenkampffide matusekabel Tarvastu mõis (saksa keeles Tarwast) oli rüütlimõis Tarvastu kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 15.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Tarvastu mõis

Tatruse mõis

Tatruse mõis (saksa keeles Tatters) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Tatruse mõis

Tähtvere mõis

Mõisa uus peahoone Tähtvere mõis (saksa keeles Techelfer) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Tähtvere mõis

Türi kihelkond

Türi kirik Türi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Turgel, lühend Tür) oli ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Türi kihelkond

Türi-Alliku mõis

Türi-Alliku mõis (saksa keeles Allenküll) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Türi-Alliku mõis

Tõikvere mõis

Tõikvere mõis (saksa keeles Toikfer) oli rüütlimõis Torma kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Tõikvere mõis

Tõlliste mõis

Tõlliste mõis (saksa keeles Teilitz) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas ajaloolisel Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Tõlliste mõis

Tõlluste mõis

Tõlluste mõis ehk Tõlliste mõis (saksa keeles Töllist, varem ka Adries või Arries) oli rüütlimõis Püha kihelkonnas Saaremaal.

Vaata Rüütlimõis ja Tõlluste mõis

Tõnu Walk

Anton Waldmann (sündinud Tönno (Tõnu) Mihkli poeg Walk; surnud 15. oktoober 1898) oli Ontika mõisa talupoeg, esimene eestlasest suurmõisnik Eestimaal.

Vaata Rüütlimõis ja Tõnu Walk

Tõstamaa mõis

Tõstamaa mõis ja kool 2008. aastal Tõstamaa mõis (saksa keeles Testama) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tõstamaa kihelkonnas Pärnumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Tõstamaa mõis

Teedla mõis

Teedla mõis (saksa keeles Thetlia) oli rüütlimõis Puhja kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 24.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Teedla mõis

Teenuse mõis

Teenuse mõis (saksa keeles Stenhusen) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 29.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Teenuse mõis

Tiinuse mõis

Tiinuse mõis (saksa keeles Ficht) oli rüütlimõis Anseküla kihelkonnas Saaremaal.

Vaata Rüütlimõis ja Tiinuse mõis

Tilsi mõis

Tilsi mõisa härrastemaja eestvaade Tilsi mõisa härrastemaja tagakülg Tilsi mõisa pargigrott Tilsi mõis (saksa keeles Tilsit) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Tilsi mõis

Tirza mõis

Vaade mõisa häärberile Tirza mõis (saksa keeles Schloß Tirsen-Windetz, läti keeles Tirzas muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Tirza kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Tirza mõis

Tohisoo mõis

Tohisoo mõisa peahoone (juuli 2010) Tohisoo park (september 2014) Tohisoo mõis (saksa keeles Tois) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 08.07.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Tohisoo mõis

Toolamaa mõis

Toolamaa mõis, ka Ruusa mõis (saksa keeles Tolama) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 23.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Toolamaa mõis

Torgu vald

Torgu vald oli vald Saare maakonnas Sõrve poolsaare lõunaosas.

Vaata Rüütlimõis ja Torgu vald

Tori kihelkond

Tori kirik Tori kihelkond (lühend Tor; sks Kirchspiel Torgel) oli kihelkond Pärnumaal ja Pärnu kreisis Liivimaa kubermangus.

Vaata Rüütlimõis ja Tori kihelkond

Torma kihelkond

Torma kirik Torma kihelkond (lühend Trm; kohalikus murdes Tõrma, saksa keeles Kirchspiel Torma) on ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas ja Liivimaa kubermangus Tartu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Torma kihelkond

Triigi mõis (Kose)

Triigi mõis ehk Kõue mõis (saksa keeles Kau) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Triigi mõis (Kose)

Triigi mõis (Väike-Maarja)

Triigi mõis (saksa keeles Ottenküll) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal, nüüdisajal asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja valla territooriumil.

Vaata Rüütlimõis ja Triigi mõis (Väike-Maarja)

Trikāta kihelkond

Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Trikāta kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Trikaten, läti keeles Trikātas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Trikāta kihelkond

Truuta mõis

Truuta mõis (saksa keeles Gertrudenhof) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Truuta mõis

Tsooru mõis

Tsooru mõisa ait Tsooru tuuleveski Tsooru mõis (saksa keeles Fierenhof) oli Võrumaal Rõuge kihelkonnas asunud rüütlimõishttp://www.mois.ee/pikknimt.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Tsooru mõis

Tuhala mõis

Tuhala mõis (saksa keeles Toal) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Tuhala mõis

Tumala mõis

Tumala mõis (saksa keeles Thomel) oli rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).Tumala mõis asub tänapäevase haldusjaotuse järgi Saare maakonnas Saaremaa vallas (eelmise haldusjaotuse järgi Orissaare vallas).

Vaata Rüütlimõis ja Tumala mõis

Tuudi mõis

Tuudi mõisa härrastemaja Tuudi mõisa jääkelder Tuudi mõis (saksa keeles Tuttomäggi) oli rüütlimõis Karuse kihelkonnas Läänemaal.

Vaata Rüütlimõis ja Tuudi mõis

Tuula mõis

Tuula mõis (saksa keeles Thula) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Tuula mõis

Uderna mõis

Mõisa peahoone Mõisa park Uderna mõis (saksa keeles Uddern) oli rüütlimõis Rõngu kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Uderna mõis

Udeva mõis

Mõisahoone otsavaade Udeva mõis seest Udeva mõis (saksa keeles Uddewa) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Udeva mõis

Udriku mõis

Mõisa peahoone. Vaade läänest Mõisa peahoone. Vaade põhjast Mõisa piirdemüürid Udriku mõis (saksa keeles Uddrich) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Udriku mõis

Uhtna mõis

Uhtna mõisa peahoone Uhtna mõis (saksa keeles Uchten) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal (vaadatud 23.12.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Uhtna mõis

Ulvi mõis

Ulvi mõis (saksa keeles Oehrten, Oerten) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal (vaadatud 19.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Ulvi mõis

Umurga kihelkond

Umurga kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ubbenorm, läti keeles Umurgas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Umurga kihelkond

Ungru mõis

Ungru mõisa peahoone varemed Ungru mõis (saksa keeles Linden) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal.

Vaata Rüütlimõis ja Ungru mõis

Ungurmuiža mõis

Ungurmuiža mõisa peahoone 2000. aastal Ungurmuiža mõis, ka Unguri mõis (saksa keeles Orellen, läti keeles Ungurmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Ungurmuiža mõis

Unipiha mõis

Unipiha mõis (saksa keeles Unnipicht), rajatud XVI sajandi esimesel poolel, oli rüütlimõis (fideikomiss) Nõo kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Unipiha mõis

Urvaste mõis

Urvaste mõis (saksa keeles Urbs) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 20.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Urvaste mõis

Uudeküla mõis

Uudeküla mõis (saksa keeles Udenküll) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Uudeküla mõis

Uue-Antsla mõis

Uue-Antsla mõis (saksa keeles Neu-Anzen) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Uue-Antsla mõis

Uue-Harmi mõis

Uue-Harmi mõisa park ja mõisa peahoone, kus 1932-2017 tegutses Harmi Põhikool Uue-Harmi mõis (saksa keeles Neu-Harm) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Uue-Harmi mõis

Uue-Kariste mõis

Uue-Kariste mõis (saksa keeles Neu-Karrishof) oli rüütlimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimu.shtml (vaadatud 23.12.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Uue-Kariste mõis

Uue-Suislepa mõis

Uue-Suislepa mõisa peahoone (2008) Uue-Suislepa mõisa söögituba, Anna von Krüdeneri akvarell 19. sajandist Uue-Suislepa mõis (saksa keeles Neu-Suislep) oli rüütlimõis Tarvastu kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 24.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Uue-Suislepa mõis

Uuemõisa mõis

Uuemõisa mõis on olnud mitme mõisa nimi Eestis.

Vaata Rüütlimõis ja Uuemõisa mõis

Uuemõisa mõis (Ridala)

Uuemõisa mõis (saksa keeles Neuenhof) oli rüütlimõis Läänemaal Ridala kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Uuemõisa mõis (Ridala)

Uugla mõis

Uugla mõis (saksa keeles Udenküll) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 30.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Uugla mõis

Uulu mõis

Uulu mõis (saksa keeles Uhla) oli rüütlimõis Pärnu kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Uulu mõis

Vaabina mõis

Vaabina mõis (saksa keeles Uelzen) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 23.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Vaabina mõis

Vaali

Vaali on küla Järva maakonnas Järva vallas.

Vaata Rüütlimõis ja Vaali

Vaartu mõis

Vaartu mõisa peahoone (1999) Vaartu mõis ehk Zvārtava mõis (saksa keeles Adsel-Schwartzhoff, läti keeles Zvārtavas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Koivaliina kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Vaartu mõis

Vaeküla mõis

Vaeküla mõisa peahoone (2023. aasta mais) Vaeküla mõis (harvem ka Vaiküla mõis; saksa keeles Wayküll) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Vaeküla mõis

Vaemla mõis

Vaemla mõisa park. Mõisa härrastemaja ja enamik kõrvalhooneid on hävinud Vaemla mõis (saksa keeles Waimel) oli rüütlimõis Käina kihelkonnas Läänemaal.

Vaata Rüütlimõis ja Vaemla mõis

Vahakõnnu mõis

Vahakõnnu mõis (saksa keeles Wahhakant) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Vahakõnnu mõis

Vahenurme mõis

Vahenurme mõis (saksa keeles Wahhenorm) oli rüütlimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Vahenurme mõis

Vaiatu mõis

Vaiatu mõis (saksa keeles Somel) oli rüütlimõis Torma kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Vaiatu mõis

Vaimõisa mõis

Vanamõisa mõisa peahooneVaimõisa mõis (saksa keeles Waddemois) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal.

Vaata Rüütlimõis ja Vaimõisa mõis

Vaivara kihelkond

Vaivara kirik 1910. aastatel Vaivara kirikukihelkond (saksa keeles Kirchspiel Waivara, lühend Vai) oli kihelkond Virumaal ja Alutagusel ning Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.

Vaata Rüütlimõis ja Vaivara kihelkond

Valgjärve mõis

Valgjärve mõisa moonakatemaja varemed Valgjärve mõis (saksa keeles Weissensee) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimv.shtml (vaadatud 23.12.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Valgjärve mõis

Valgu mõis

Valgu mõisa peahoone 2006. aastal Valgu mõis (saksa keeles Walck) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 30.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Valgu mõis

Valguta mõis

Valguta mõis (saksa keeles Walguta) oli rüütlimõis Rannu kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Valguta mõis

Valingu mõis

Valingu mõis (saksa keeles Walling) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Valingu mõis

Valjala kihelkond

Valjala kihelkond (lühend Vll; saksa keeles Kirchspiel Wolde in Oesel) oli kihelkond Saaremaal Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Valjala kihelkond

Valkla mõis

Mõisa peahoone Ait Tall Valkla mõis (saksa keeles Wallküll) oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Valkla mõis

Vallakohus

Vallakohus (saksa Gemeindegericht) oli seisuslik madalama astme talurahvakohus Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangus ning hiljem eestkoste- ja hoolekandeasutus Eesti Vabariigis.

Vaata Rüütlimõis ja Vallakohus

Valtu mõis

Valtu (1840) Valtu mõisa teenijatemaja 2 Valtu mõis (saksa keeles a-st 1816 Waldau, varem Kotz) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Valtu mõis

Vana-Antsla mõis

Antsla Sovhoostehnikumi peahoone 1977. aastal Vana-Antsla mõisa peahoone juunis 2012 Vana-Antsla mõisa aednikumaja juunis 2012 Endise Vana-Antsla mõisa peahoone 1977. aastal Vana-Antsla mõis (saksa keeles Schloß Alt-Anzen) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Vana-Antsla mõis

Vana-Gulbene mõis

Vana-Gulbene mõisa Valge loss Vana-Gulbene mõis ehk Vecgulbene mõis (saksa keeles Alt-Schwanenburg, läti keeles Vecgulbenes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Vana-Gulbene mõis

Vana-Harmi mõis

Vana-Harmi mõis (saksa keeles Alt-Harm; ka Ojasoo mõis) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Vana-Harmi mõis

Vana-Karjaküla mõis

Vana-Karjaküla mõis, ka Karjaküla mõis, www.eki.ee (saksa keeles Alt-Hohenhof) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas, tänapäeva Karjaküla aleviku lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Vana-Karjaküla mõis

Vana-Kasti mõis

Vana-Kasti mõis (saksa keeles Alt-Kasty) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 30.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Vana-Kasti mõis

Vana-Kuuste mõis

Vana-Kuuste mõisa härrastemaja Vana-Kuuste mõis, varem Kuuste mõis (saksa keeles Alt-Kusthof, varem Ottes ja Kusthof) oli rüütlimõis Tartumaal Kambja kihelkonnas, mille keskus jääb nüüdisajal Tartumaale Kambja valla territooriumile.

Vaata Rüütlimõis ja Vana-Kuuste mõis

Vana-Laitsna mõis

Vana-Laitsna mõis ehk Veclaicene mõis (saksa keeles Alt-Laitzen) oli rüütlimõis Liivimaa Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Vana-Laitsna mõis

Vana-Piigaste mõis

Vana-Piigaste mõis (saksa keeles Alt-Pigast; ka Piigaste mõis) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Vana-Piigaste mõis

Vana-Roosa mõis

Vana-Roosa mõisa ait-kuivati 2013. aastal Vana-Roosa mõis (saksa keeles Rosenhof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Võrumaal Rõuge kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Vana-Roosa mõis

Vana-Saaluse mõis

Vana-Saaluse mõis (saksa keeles Waldhof) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Vana-Saaluse mõis

Vana-Võidu mõis

Vana-Võidu mõisa peahoone Vana-Võidu mõisa esiväljak Vana-Võidu mõisa aiatööriistade kuur Vana-Võidu mõis (saksa keeles Alt-Woidoma) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal.

Vaata Rüütlimõis ja Vana-Võidu mõis

Vanamõisa mõis

Vanamõisa mõis on mitme mõisa nimi.

Vaata Rüütlimõis ja Vanamõisa mõis

Vanamõisa mõis (Haljala)

Vanamõisa peahoone Vanamõisa peahoone Vanamõisa peahoone Vanamõisa mõis (saksa keeles Altenhof) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Vanamõisa mõis (Haljala)

Vanamõisa mõis (Keila)

Vanamõisa mõis (saksa keeles Wannamois) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas, tänapäeva Vanamõisa küla lähedal Saue vallas Harju maakonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Vanamõisa mõis (Keila)

Vanamõisa mõis (Kirbla)

Vanamõisa mõis (saksa keeles Wannamois) oli rüütlimõis Läänemaal Kirbla kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Vanamõisa mõis (Kirbla)

Vao mõis

Tornlinnus Vao mõis oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Vao mõis

Vao mõis (Koeru)

Vao mõisa peahoone Vao mõis (saksa keeles Waoküll) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Vao mõis (Koeru)

Vara mõis

Vara mõis (saksa keeles Warrol) oli rüütlimõis Maarja-Magdaleena kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Vara mõis

Varangu mõis (Haljala)

Varangu mõis (saksa keeles Wrangelshof) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Varangu mõis (Haljala)

Varbuse mõis

Varbuse mõis (saksa keeles Warbus) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Varbuse mõis

Vardi mõis

Vardi mõis (saksa keeles Schwartzen) oli rüütlimõis Nissi kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Vardi mõis

Varudi mõis

Varudi mõis (saksa keeles Wardes, Wartz, Portenthacken, Neuwartz) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal (vaadatud 19.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Varudi mõis

Vasalemma mõis

Kunagise Vasalemma mõisa peahoone Mõisa park Vasalemma mõis (saksa keeles Wassalem) oli rüütlimõis Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Vasalemma mõis

Vasta mõis

Vasta mõisa peahoone Vasta mõis (saksa keeles Waschel, Waschul) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Vasta mõis

Vastse-Kambja mõis

Vastse-Kambja mõis, ka Väike-Kambja mõis (saksa keeles Neu-Kamby, ka Klein-Kamby) oli rüütlimõis Kambja kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Vastse-Kambja mõis

Vastse-Koiola mõis

Vastse-Koiola mõis (saksa keeles Neu-Kirrumpäh-Koiküll) oli rüütlimõis Võrumaal Põlva kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Vastse-Koiola mõis

Vastse-Kuuste mõis

Vastse-Kuuste mõis (saksa keeles Neu-Kusthof) oli rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Vastse-Kuuste mõis

Vastse-Laitsna mõis

Mõisa häärber 1911. aastal Vastse-Laitsna mõis ehk Jaunlaicene mõis (saksa keeles Neu-Laitzen) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Vastse-Laitsna mõis

Vastse-Nõo mõis

Vastse-Nõo mõis (saksa keeles Neu-Nüggen) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Vastse-Nõo mõis

Vastse-Nursi mõis

Vastse-Nursi mõis (saksa keeles Neu-Nursie) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Vastse-Nursi mõis

Vastse-Roosa mõis

Vastse-Roosa mõis (saksa keeles Neu-Rosenhof) oli rüütlimõis Hargla kihelkonnas Võrumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Vastse-Roosa mõis

Vastseliina mõis

Paljud Vastseliina mõisa hooned on tänaseks hävinud. Säilinud on aga näiteks Vastseliina mõisa kabel Vastseliina mõis (saksa keeles Schloß Neuhausen) oli rüütlimõis Vastseliina kihelkonnas Võrumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Vastseliina mõis

Vasula mõis

Vaade Vasula mõisa maadele 1783, Johann Christoph Brotze Vasula mõis (saksa keeles Wassula) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Vasula mõis

Vatla mõis

Vatla mõisa peahoones tegutses kuni 2017. aasta kevadeni Vatla Põhikool Vatla mõis (saksa keeles Wattel) oli rüütlimõis Läänemaal Karuse kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Vatla mõis

Vääna mõis

Vääna mõisa peahoone Droonivideo Vääna mõisast 2021. aasta juunis Vääna tõllakuuri sammaskäik Vääna mõis (saksa keeles Fähna, Faehna) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Vääna mõis

Väätsa mõis

Kunagise Väätsa mõisa peahoone Väätsa mõis (saksa keeles Waetz) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Väätsa mõis

Väike-Kareda mõis

Väike-Kareda mõis (saksa keeles Essenberg) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Väike-Kareda mõis

Väike-Konguta mõis

Väike-Konguta mõisa peahoone 2006. aastal Väike-Konguta mõis (saksa keeles Klein-Kongota) oli rüütlimõis Puhja kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Väike-Konguta mõis

Väike-Lähtru mõis

Väike-Lähtru mõis (saksa keeles Klein-Lechtigall) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Väike-Lähtru mõis

Väike-Maarja kihelkond

Väike-Maarja kihelkond (lühend VMr, saksa keeles Kirchspiel Klein-St. Marien) on ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.

Vaata Rüütlimõis ja Väike-Maarja kihelkond

Väike-Pungerja mõis

Väike-Pungerja mõis (saksa keeles Klein-Pungern) oli rüütlimõis Iisaku kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Väike-Pungerja mõis

Väike-Rõude mõis

Väike-Rõude mõis (saksa keeles Klein-Ruhde) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 30.10.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Väike-Rõude mõis

Väike-Salatsi kihelkond

Väike-Salatsi kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903) Väike-Salatsi kirik Väike-Salatsi kihelkond ehk Mazsalaca kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Salisburg, läti keeles Mazsalacas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Väike-Salatsi kihelkond

Väike-Soldina mõis

Väike-Soldina mõis, ka Reeküla mõis; Sundja mõis (saksa keeles Klein-Soldina) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Väike-Soldina mõis

Väimela mõis

Väimela mõisa härrastemaja (2014) Väimela mõisa härrastemaja (2012) Väimela mõis (saksa keeles Waimel, Alt-Waimel) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Väimela mõis

Väinjärve mõis

Mõisa peahoone Ait-kuivati Väinjärve mõis (saksa keeles Weinjerwen) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Väinjärve mõis

Vändra kihelkond

Vändra kihelkond (lühend Vän; sks Kirchspiel Fennern) on kihelkond Pärnumaal ja Pärnu kreisis Liivimaa kubermangus.

Vaata Rüütlimõis ja Vändra kihelkond

Vändra mõis

Vändra mõis (saksa keeles Fennern), hiljem ka Vana-Vändra mõis (saksa keeles Alt-Fennern), oli rüütlimõis Vändra kihelkonnas Pärnumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Vändra mõis

Vööla mõis

Vööla mõis oli rüütlimõis Noarootsi kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/kihel/noaroots.shtml (vaadatud 18.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Vööla mõis

Võhmuta mõis

Võhmuta mõisa peahoone (mai 2014) Võhmuta mõis (saksa keeles Wechmuth) oli rüütlimõis Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Võhmuta mõis

Võikvere mõis

Võikvere mõis (saksa keeles Woitfer) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas, hiljem Kuremaa kõrvalmõis Palamuse kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Võikvere mõis

Võisiku mõis

Võisiku mõis (saksa keeles Woiseck) oli rüütlimõis Kolga-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.

Vaata Rüütlimõis ja Võisiku mõis

Võlla mõis

Võlla mõis (saksa keeles Magnusdahl) oli rüütlimõis Muhu kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Võlla mõis

Võnnu kihelkond

Võnnu kihelkond (lühend Võn; sks Kirchspiel Wenden) on kihelkond ajaloolise Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Vaata Rüütlimõis ja Võnnu kihelkond

Võnnu kihelkond (Võnnu kreis)

Võnnu kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904) Võnnu Jaani kirik Võnnu kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wenden, läti keeles Cēsu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Võnnu kihelkond (Võnnu kreis)

Vējzaķsala mõis

Vējzaķsala mõis (läti keeles Vējzaķsalas muiža, ka Stāles muiža) oli rüütlimõis Lätis Riia linnas Sarkandaugava asumis.

Vaata Rüütlimõis ja Vējzaķsala mõis

Vecate mõis

Vecate mõis (saksa keeles Alt-Ottenhof, läti keeles Vecates muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Väike-Salatsi kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Vecate mõis

Veclaši mõis

Veclaši mõis (läti keeles Veclašu muiža, ka Lašu muiža või Tīzenhauzenes muiža, saksa keeles Alt-Lassen) on mõis Lätis Ilūkste piirkonnas Eglaine vallas Lašis.

Vaata Rüütlimõis ja Veclaši mõis

Vecpiebalga kihelkond

Vecpiebalga kihelkond ehk Vana-Pebalgi kihelkond (saksa keeles Alt-Kirchspiel Pebalg, ka Pebalg) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal ja Võnnu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Vecpiebalga kihelkond

Vedu mõis

Vedu mõis (varem Marivere) (saksa keeles Fehtenhof või Fetenhof, varem Marifer) oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Vedu mõis

Veelikse mõis

Veelikse mõis - juuni 2021 Veelikse mõis oli rüütlimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Veelikse mõis

Veltsa mõis

Veltsa mõis (saksa keeles Weltz) oli rüütlimõis Mihkli kihelkonnas Läänemaal.

Vaata Rüütlimõis ja Veltsa mõis

Veltsi mõis

Mõisa peahoone (august 2012) Veltsi mõis (saksa keeles Weltz) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Veltsi mõis

Venevere mõis

Venevere mõis (saksa keeles Wennefer, Torwendahl) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimv.shtml (vaadatud 10.11.2014), tänapäeva Venevere küla lähedal Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Venevere mõis

Veriora mõis

Veriora mõis (saksa keeles Paulenhof) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimv.shtml (vaadatud 23.12.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Veriora mõis

Veski mõis

Veski mõisa peahoone 2007. aastal Veski mõis (saksa keeles Mühlenhof) oli rüütlimõis Kambja kihelkonnas Tartumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Veski mõis

Vesneri mõis

Vesneri mõis (saksa keeles Wesslershof) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Vesneri mõis

Vestiena kihelkond

Vestiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Festen) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Vestiena kihelkond

Vigala kihelkond

Vigala kirik Vigala kihelkond (lühend Vig; saksa keeles Kirchspiel Fickel, ladina keeles parochia Figalensia) oli haldusüksus Läänemaal.

Vaata Rüütlimõis ja Vigala kihelkond

Vihterpalu mõis

Vihterpalu mõis peahoone Vihterpalu mõis (saksa keeles Wichterpal) oli rüütlimõis Risti kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Vihterpalu mõis

Vihula mõis

Vihula mõis (saksa keeles Viol) oli Virumaal Haljala kihelkonnas asunud rüütlimõis.

Vaata Rüütlimõis ja Vihula mõis

Viisu mõis

Viisu mõis (saksa keeles Wieso) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Viisu mõis

Viitina mõis

Viitina mõisahoone Viitina mõis (saksa keeles Kosse) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 25.01.2016).

Vaata Rüütlimõis ja Viitina mõis

Viljandi mõis

Viljandi mõisa peahoone Viljandi mõisa ait Mõisa peahoone aastal 1906 Viljandi mõis (saksa keeles Schloß Fellin) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal.

Vaata Rüütlimõis ja Viljandi mõis

Vilzēni mõis

Vilzēni mõis (saksa keeles Wilsenhof, läti keeles Vilzēnu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Matīši kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Vilzēni mõis

Vinni mõis

Vinni mõisa peahoone Vinni mõis (saksa keeles Finn) oli mõis rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.

Vaata Rüütlimõis ja Vinni mõis

Virtsu mõis

Virtsu mõisa väravahoone Virtsu mõis ehk Vana-Virtsu mõis (saksa keeles Schloß Werder, Alt-Werder) oli rüütlimõis Hanila kihelkonnas (Kirchspiel Hanhele) Läänemaal.

Vaata Rüütlimõis ja Virtsu mõis

Visusti mõis

Visusti mõis (saksa keeles Wissust) oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).

Vaata Rüütlimõis ja Visusti mõis

Viti mõis

Endine mõisa peahoone Viti mõis, ka Pöövli mõis (saksa keeles Wittenpöwel) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal, tänapäeva Viti küla lähedal Harku vallas Harju maakonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Viti mõis

Vodja mõis

Vodja mõis Vodja mõisa kavaleridemaja 2009. aastal Vodja mõisa tagakülg Vodja mõis peegelpildis Vodja mõis (saksa keeles Wodja) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.

Vaata Rüütlimõis ja Vodja mõis

Volmari kihelkond

Volmari kihelkond ehk Valmiera kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wolmar-Wolmarshof, varem Kirchspiel Wolmar, läti keeles Valmieras draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Vaata Rüütlimõis ja Volmari kihelkond

Volmari mõis

Torn Valmiera mõisas Volmari mõis ehk Valmiermuiža mõis, ka Valmiera mõis (saksa keeles Wolmarshof, läti keeles Valmiermuiža ehk Valmieras muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Volmari kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Volmari mõis

Voltveti mõis

Voltveti mõisa peahoone Von Stryckkide armastatud disainielement – kuldne lõvi Voltveti mõis ehk Tihemetsa mõis (saksa keeles Tignitz) oli rüütlimõis Pärnumaal Saarde kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Voltveti mõis

Voore mõis

Härrastemaja Voore mõis (saksa keeles Forby) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal, (vaadatud 10.11.2014) tänapäevase haldusjaotuse järgi Saku vallas Harju maakonnas, tänapäeva Saue valla Koppelmaa küla lähedal.

Vaata Rüütlimõis ja Voore mõis

Vorbuse mõis

Vorbuse mõisasüda 2017. aastal Vorbuse mõisa kõrvalhoone Vorbuse mõis, varem Voore mõis (saksa keeles Forbushof, varem Worr ja Nonnertshof) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Vorbuse mõis

Zaķumuiža mõis

Zaķumuiža mõis, ka Valdenrode mõis (saksa keeles Waldenrode, varem Sacke, läti keeles Zaķumuiža, ka Valdenrodes pils) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Riia kreisis Ropaži kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Zaķumuiža mõis

Zasa mõis

Zasa mõisa peahoone Zasa mõis (saksa keeles Schloẞ Weessen, läti keeles Zasas muiža) oli rüütlimõis Kuramaal Jaunjelgava kreisis Sēļpilsi kihelkonnas.

Vaata Rüütlimõis ja Zasa mõis

10. märts

10.

Vaata Rüütlimõis ja 10. märts

1681

1681.

Vaata Rüütlimõis ja 1681

17. november

17.

Vaata Rüütlimõis ja 17. november

1833

1833.

Vaata Rüütlimõis ja 1833

1866

1866.

Vaata Rüütlimõis ja 1866

1867

1867.

Vaata Rüütlimõis ja 1867

1871

1871.

Vaata Rüütlimõis ja 1871

19. sajand Eestis

19.

Vaata Rüütlimõis ja 19. sajand Eestis

1915

1915.

Vaata Rüütlimõis ja 1915

2. veebruar

Vaata Rüütlimõis ja 2. veebruar

7. mai

Vaata Rüütlimõis ja 7. mai

9. aprill

Vaata Rüütlimõis ja 9. aprill

, Ērmaņi mõis, Ääsmäe mõis, Äksi kihelkond, Ämari mõis, Ängi mõis, Äntu mõis, Õisu mõis, Ādaži kihelkond, Āraiši kihelkond, Baltisakslased, Baltmuiža mõis, Bauņi mõis, Bīriņi mõis, Bērzaune kihelkond, Bebrene mõis, Biksēre mõis, Bonaventura mõis, Briņģi mõis, Bukulti mõis, Carnikava mõis, Cesvaine kihelkond, Cesvaine mõis, Dikļi kihelkond, Dikļi mõis, Dobele kihelkond, Dunte mõis, Dzērbene kihelkond, Dzelzava mõis, Edise mõis, Eesti Maakrediitselts, Eesti mõisate loend, Eestimaa rüütelkond, Ehmja mõis, Eidapere, Eikla mõis, Einmanni mõis, Eistvere mõis, Eivere mõis, Elistvere mõis, Emmaste kihelkond, Emmaste mõis, Emumäe mõis, Enari mõis, Erastvere mõis, Ereda mõis, Erra mõis, Ervita mõis, Esna mõis, Essu mõis, Gulbene kihelkond, Haaslava mõis, Habaja mõis, Haeska mõis, Haeska mõis (Valjala), Hageri kihelkond, Hagudi mõis, Haiba mõis, Halinga mõis, Haljala kihelkond, Haljava mõis, Hargla kihelkond, Harju-Madise kihelkond, Harjumaa mõisate loend, Härgla mõis, Hüüru mõis, Hõreda mõis, Heimtali mõis, Heinaste mõis, Heisri mõis, Hellenurme mõis, Helme mõis, Hermani mõis, Hermelingi mõis, Hiiu-Suuremõisa mõis, Holdre mõis, Hulja mõis, Hummuli mõis, Hurmi mõis, Huuksi mõis, Idavere mõis, Iigaste mõis, Iisaku kihelkond, Illuka mõis, Ilmatsalu mõis, Ilzene mõis, Imastu mõis, Imavere mõis, Ingliste mõis, Inju mõis, Jalametsa mõis, Jaungulbene mõis, Jäärja mõis, Jädivere mõis, Jägala mõis, Jälgimäe mõis, Jämaja kihelkond, Jäneda mõis, Järva-Jaani kihelkond, Järva-Madise kihelkond, Järvajõe mõis, Järvakandi mõis, Järvamaa mõisate loend, Järve mõis, Jõe mõis, Jõgisoo mõis, Jõhvi kihelkond, Jõhvi mõis, Joosu mõis, Jootme mõis, Juba mõis, Juuru kihelkond, Juuru mõis, Kaagjärve mõis, Kaalepi mõis, Kaarepere mõis, Kaarma-Loona mõis, Kabala mõis (Rapla), Kabina mõis, Kadrina kihelkond, Kaelase mõis, Kaiavere mõis, Kaisma mõis, Kalju mõis, Kalsnava kihelkond, Kambja kihelkond, Kanepi kihelkond, Kangruselja mõis, Kapu mõis, Karaski mõis, Karinu mõis, Karitsa mõis (Rakvere), Karja kihelkond, Karja mõis, Karjamõis, Karksi mõis, Karkuse mõis, Karste mõis, Karula kihelkond, Karula mõis (Haljala), Karula mõis (Karula), Karuse kihelkond, Kasari mõis, Kassinurme mõis, Kasti mõis, Kasti vasallilinnus, Kastre mõis, Kaubi mõis, Kauksi mõis, Kaunispe mõis, Kavastu mõis, Kavastu mõis (Haljala), Kavilda mõis, Kārļi mõis, Käända mõis, Käblamõisa mõis, Kädva mõis, Käesalu mõis, Käina kihelkond, Kärde mõis, Kärdla mõis, Kärevere mõis (Äksi), Kärgula mõis, Kärla kihelkond, Kärstna mõis, Käru mõis, Köisi mõis, Küdema mõis, Küti mõis, Kõima mõis, Kõmmaste mõis, Kõnnu mõis (Kuusalu), Kõnnu mõis (Pärnu-Jaagupi), Kõnnu mõis (Torma), Kõpu mõis (Reigi), Kõrgepalu mõis, Kõrgessaare mõis, Kõrvalmõis, Kõrvetaguse mõis, Keava mõis, Keblaste mõis, Keedika mõis, Keeni mõis, Keeri mõis, Kehra mõis, Kehtna mõis, Keila kihelkond, Keila-Joa mõis, Kelba mõis, Kernu mõis, Keskküla mõis, Kihelkonna kihelkond, Kihlevere mõis, Kiideva mõis, Kiidjärve mõis, Kiikla mõis, Kiiu mõis, Kilingi mõis, Kiltsi mõis, Kiltsi mõis (Ridala), Kirbla kihelkond, Kirikumõis, Kirna mõis, Kiuma mõis, Kivi-Vigala mõis, Kiviloo mõis, Kloodi mõis, Klooga mõis, Kodasema mõis, Kodasoo mõis, Kodijärve mõis, Kodila mõis, Koeru kihelkond, Kohala mõis, Kohila mõis, Kohtla mõis, Koigi mõis, Koigi mõis (Ambla), Koigi mõis (Pöide), Koigu mõis, Koikküla mõis, Koivaliina kihelkond, Kojusala mõis, Kolga mõis, Kolga-Jaani kihelkond, Kolu mõis (Türi), Koluvere mõis, Konju mõis, Konuvere mõis, Koogu mõis, Koonu mõis, Kooraste mõis, Koordi mõis, Koorküla mõis, Koppelmaa mõis, Kose kihelkond, Kose-Uuemõisa mõis, Krabi mõis, Krüüdneri mõis, Kriimani mõis, Krimulda kihelkond, Krimulda mõis, Krootuse mõis, Kudina mõis, Kudjape mõis, Kuie mõis, Kuigatsi mõis, Kuivastu mõis, Kukevere mõis, Kukruse mõis, Kuksema mõis, Kukulinna mõis, Kullamaa kihelkond, Kumna mõis, Kunda mõis, Kuramaa kubermang, Kuremaa mõis, Kurge mõis, Kurisoo mõis, Kurista mõis, Kurna mõis, Kursi kihelkond, Kurtna (Alutaguse), Kurtna mõis, Kurtna mõis (Hageri), Kuru mõis, Kuusiku mõis, Kuusna mõis, Kuusnõmme mõis, Laagna mõis, Laanemetsa mõis, Laatre mõis, Lagedi mõis, Lahetaguse mõis, Lahmuse mõis, Laimetsa mõis, Laimjala mõis, Laitse mõis, Lasila mõis, Lasinurme mõis, Lasva mõis, Lauguta mõis, Laulasmaa mõis, Laupa mõis, Lautna mõis, Lazdona kihelkond, Lääne-Nigula kihelkond, Läti mõisate loend, Lööne mõis, Lübecki mõis, Lümandu mõis (Märjamaa), Lõo mõis, Lõve mõis, Leebiku mõis, Leetse mõis, Leevi mõis, Lehola mõis, Lehtse mõis, Lellapere mõis, Lemsalu kihelkond, Libatse mõis, Lielborne mõis, Liepa mõis, Liepupe kihelkond, Lieven, Liezēre kihelkond, Lihula kihelkond, Liivi mõis, Linnamäe mõis, Linnamõis, Linnape mõis, Lizumsi mõis, Lode mõis, Lohu mõis, Lokuta mõis, Loo mõis, Loobu mõis, Loodi mõis, Loodna mõis, Loona mõis, Loopre mõis, Loosi mõis, Lucavsala mõis, Luke kihelkond, Luke mõis, Lustivere mõis, Luua mõis, Luulupe mõis, Luunja mõis, Luutsniku mõis, Maapäev (rüütelkond), Madliena kihelkond, Mahtra mõis, Maidla mõis (Hageri), Maidla mõis (Juuru kihelkond), Maidla mõis (Lüganuse), Malla mõis, Maramaa mõis, Martna kihelkond, Massu mõis, Matīši kihelkond, Matsalu mõis, Mārciena mõis, Määri mõis, Mädapea mõis, Mäe mõis (Äksi), Mäetaguse mõis, Mäksa mõis, Männiku mõis, Mäo mõis, Märjamaa kihelkond, Märjamaa mõis, Mölleri mõis, Müüsleri mõis, Mündi mõis, Mõdriku mõis, Mõigu mõis, Mõis, Mõisamaa mõis, Mõisamaa mõis (Simuna), Mõniste mõis, Mõra mõis, Mõraste mõis, Mõtsu mõis, Mēri mõis, Mežotne mõis, Meedla mõis, Meeksi mõis, Meeri mõis, Meremõisa mõis, Metsiku mõis, Metstaguse mõis, Mihkli kihelkond, Misso mõis, Moe mõis, Mooste mõis, Muhu kihelkond, Mullutu mõis, Munalaskme, Munalaskme mõis, Muratsi mõis, Mustjala kihelkond, Nausküla mõis, Nītaure kihelkond, Nõmme, Nõmmküla mõis, Nõmmküla mõis (Ambla), Nõo kihelkond, Nissi kihelkond, Nissi vald, Noarootsi kihelkond, Norra mõis, Nurme mõis, Nurmiži mõis, Odziena mõis, Ohekatku mõis, Ohtu, Ohtu mõis, Ohukotsu mõis, Ohulepa mõis, Oidrema mõis, Ollepa mõis, Olustvere mõis, Ontika mõis, Orava mõis, Orgita mõis, Orgmetsa mõis, Orina mõis, Orissaare mõis, Oti mõis, Ozoli mõis (Dikļi kihelkond), Paadrema mõis, Paasvere mõis, Pada mõis, Padise mõis, Pae mõis, Paeküla mõis, Paenasti mõis, Pagari mõis, Pahkla mõis, Pahuvere mõis, Paide kihelkond, Paju mõis, Paju mõis (Kihelkonna), Pajusi mõis, Pala mõis, Palamuse kihelkond, Palivere mõis, Palmse mõis, Palo mõis, Palu mõis, Palupera mõis, Parila mõis, Partsi mõis (Põlva), Patküla mõis, Paunküla mõis, Päädeva mõis, Päärdu mõis, Pädaste mõis, Päidla mõis, Päinurme mõis, Päri mõis (Kullamaa), Päri mõis (Türi), Päri mõis (Viljandi), Pärisorjus, Pärnu-Jaagupi kihelkond, Pärsti mõis, Pöögle mõis, Pöide kihelkond, Püha kihelkond, Pühajärve mõis, Pühajõe mõis, Pühalepa kihelkond, Pühatu mõis, Püssi mõis, Põdrangu mõis, Põhjaka mõis, Põhu mõis, Põlgaste mõis, Põllküla mõis, Põltsamaa mõis, Pearaharahutused, Peetri kihelkond, Penijõe mõis, Peningi mõis, Penuja mõis, Peri mõis, Pidula mõis, Piibe mõis, Piigandi mõis, Piira mõis, Piirsalu mõis, Piiumetsa mõis, Pikajärve mõis, Pikavere mõis, Pikva mõis, Pilguse mõis, Pilka mõis, Pilkuse mõis, Pilskalne mõis, Pindi mõis, Pirgu mõis, Poka mõis, Polli mõis, Poolmõis, Pootsi mõis, Porkuni mõis, Pornuse mõis, Pragi mõis, Prandi mõis, Prääma mõis, Preedi mõis, Pringi mõis, Puhja kihelkond, Puiatu mõis, Purtse mõis, Putkaste mõis, Puurmani mõis, Raadi mõis, Raanitsa mõis, Raasiku mõis, Rahkla mõis (Simuna), Rahula mõis, Rahumäe mõis, Raigu mõis, Raikküla mõis, Rakvere kihelkond, Rakvere mõis, Ramma mõis, Randvere mõis, Ranna mõis (Kodavere), Rannamõisa mõis (Martna), Rannu kihelkond, Rannu mõis, Rapla kihelkond, Rasina mõis, Rauna kihelkond, Rava mõis, Ravila mõis, Räägu mõis, Rägavere mõis, Räni mõis, Räpina kihelkond, Räpina mõis, Räsna mõis, Röa mõis, Rüütel, Rüütelkonnamõis, Rõngu kihelkond, Rõngu mõis, Rõuge mõis, Reigi kihelkond, Reina mõis, Reopalu mõis, Repniku mõis, Restu mõis, Ridala kihelkond, Riidaku mõis, Riigimõis, Ripuka mõis, Risti kihelkond, Risti mõis, Roela mõis, Rogosi mõis, Rohu mõis, Roobaka mõis, Roobe mõis, Roodi mõis, Rooküla mõis, Roosna mõis, Roosna-Alliku mõis, Rootsiküla mõis, Ropaži kihelkond, Ropka mõis, Rubene kihelkond, Ruila mõis, Rummu mõis, Rutikvere mõis, Saadjärve mõis, Saaluse mõis, Saare mõis, Saare mõis (Noarootsi), Saastna mõis, Sagadi mõis, Saiakopli mõis, Saka mõis, Salajõe mõis, Salatsi kihelkond, Salla mõis, Sangaste kihelkond, Sangaste mõis, Sargvere mõis, Saru mõis, Sauste mõis, Sausti mõis, Saverna mõis, Sääre mõis, Sänna mõis, Särevere mõis, Sürgavere mõis, Sõmerpalu mõis, Sõmeru mõis, Sõreste mõis, Sõtke mõis, Seidla mõis, Seliküla mõis, Selja mõis, Sigulda kihelkond, Sigulda mõis, Sikassaare mõis, Sikeldi mõis, Sillamäe, Silmsi mõis, Sindi mõis, Sipa mõis, Skangaļi mõis, Skujene kihelkond, Sloka kihelkond, Smiltene kihelkond, Sompa mõis, Soodla mõis, Sooniste mõis, Soonlepa mõis, Sooru mõis, Stāmeriena mõis, Stopiņi mõis, Straupe kihelkond, Suntaži kihelkond, Suntaži mõis, Suru mõis, Suur-Öötla mõis, Suur-Soldina mõis, Suure-Jaani kihelkond, Suure-Kambja mõis, Suure-Konguta mõis, Suure-Kullamaa mõis, Suure-Rõude mõis, Suure-Ulila mõis, Suuremõisa mõis, Taagepera mõis, Taali mõis, Tabivere mõis, Taebla mõis, Tagavere mõis, Tamme mõis (Kanepi), Tammiku mõis (Kose), Tammistu mõis, Tamsalu mõis, Tapiku mõis, Tarakvere mõis, Tartu-Maarja kihelkond, Tarvastu kihelkond, Tarvastu mõis, Tatruse mõis, Tähtvere mõis, Türi kihelkond, Türi-Alliku mõis, Tõikvere mõis, Tõlliste mõis, Tõlluste mõis, Tõnu Walk, Tõstamaa mõis, Teedla mõis, Teenuse mõis, Tiinuse mõis, Tilsi mõis, Tirza mõis, Tohisoo mõis, Toolamaa mõis, Torgu vald, Tori kihelkond, Torma kihelkond, Triigi mõis (Kose), Triigi mõis (Väike-Maarja), Trikāta kihelkond, Truuta mõis, Tsooru mõis, Tuhala mõis, Tumala mõis, Tuudi mõis, Tuula mõis, Uderna mõis, Udeva mõis, Udriku mõis, Uhtna mõis, Ulvi mõis, Umurga kihelkond, Ungru mõis, Ungurmuiža mõis, Unipiha mõis, Urvaste mõis, Uudeküla mõis, Uue-Antsla mõis, Uue-Harmi mõis, Uue-Kariste mõis, Uue-Suislepa mõis, Uuemõisa mõis, Uuemõisa mõis (Ridala), Uugla mõis, Uulu mõis, Vaabina mõis, Vaali, Vaartu mõis, Vaeküla mõis, Vaemla mõis, Vahakõnnu mõis, Vahenurme mõis, Vaiatu mõis, Vaimõisa mõis, Vaivara kihelkond, Valgjärve mõis, Valgu mõis, Valguta mõis, Valingu mõis, Valjala kihelkond, Valkla mõis, Vallakohus, Valtu mõis, Vana-Antsla mõis, Vana-Gulbene mõis, Vana-Harmi mõis, Vana-Karjaküla mõis, Vana-Kasti mõis, Vana-Kuuste mõis, Vana-Laitsna mõis, Vana-Piigaste mõis, Vana-Roosa mõis, Vana-Saaluse mõis, Vana-Võidu mõis, Vanamõisa mõis, Vanamõisa mõis (Haljala), Vanamõisa mõis (Keila), Vanamõisa mõis (Kirbla), Vao mõis, Vao mõis (Koeru), Vara mõis, Varangu mõis (Haljala), Varbuse mõis, Vardi mõis, Varudi mõis, Vasalemma mõis, Vasta mõis, Vastse-Kambja mõis, Vastse-Koiola mõis, Vastse-Kuuste mõis, Vastse-Laitsna mõis, Vastse-Nõo mõis, Vastse-Nursi mõis, Vastse-Roosa mõis, Vastseliina mõis, Vasula mõis, Vatla mõis, Vääna mõis, Väätsa mõis, Väike-Kareda mõis, Väike-Konguta mõis, Väike-Lähtru mõis, Väike-Maarja kihelkond, Väike-Pungerja mõis, Väike-Rõude mõis, Väike-Salatsi kihelkond, Väike-Soldina mõis, Väimela mõis, Väinjärve mõis, Vändra kihelkond, Vändra mõis, Vööla mõis, Võhmuta mõis, Võikvere mõis, Võisiku mõis, Võlla mõis, Võnnu kihelkond, Võnnu kihelkond (Võnnu kreis), Vējzaķsala mõis, Vecate mõis, Veclaši mõis, Vecpiebalga kihelkond, Vedu mõis, Veelikse mõis, Veltsa mõis, Veltsi mõis, Venevere mõis, Veriora mõis, Veski mõis, Vesneri mõis, Vestiena kihelkond, Vigala kihelkond, Vihterpalu mõis, Vihula mõis, Viisu mõis, Viitina mõis, Viljandi mõis, Vilzēni mõis, Vinni mõis, Virtsu mõis, Visusti mõis, Viti mõis, Vodja mõis, Volmari kihelkond, Volmari mõis, Voltveti mõis, Voore mõis, Vorbuse mõis, Zaķumuiža mõis, Zasa mõis, 10. märts, 1681, 17. november, 1833, 1866, 1867, 1871, 19. sajand Eestis, 1915, 2. veebruar, 7. mai, 9. aprill.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

Keeled

Rüütlimõis

Sisukord