Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Sõna

Index Sõna

Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.

193 suhted: Aeg (täpsustus), Afgaani rebane, Afiks, Afiksoid, Akronüüm, Albaania keel, Aleksei Lossev, Anafoor, Anglitsism, Araabia kiri, Arhaism, Aru, Arvsõna, Asemäärsõna, Assonants, Üldisus, Üldkeel, Üldlaiend, Öeldis, Barbarism, Bertrand Russell, D, Düsleksia, Definitsioon, Denominaal, Diagrammatology: An Investigation on the Borderlines of Phenomenology, Ontology, and Semiotics, Dissimilatsioon, Distributiivne semantika, Eksemplar, Eksotsentriline fraas, Erirelatiivsusteooria, Etümoloogia, Evald Iljenkov, Evengi keel, Filosoofia, Foneem, Fraas, Gilbert Ryle, Gliwice, Grammatiseerumine, Hüüumärk, Hübriidsõna, Hiina keel, Hiina kiri, Hoiatushüüd, Homonüüm, Illuminaadid, Infootsing, Inglise keel, Initsiaalsõna, ..., Installatsioon, Intentsionaalsus, Interpunktsioon, Is Semantics Possible?, Islandi keel, Jaapani segakiri, Juliusz Słowacki, Kategooria, Keel, Keelend, Keelenorm, Keeletüpoloogia, Kirjakeel, Klassifikaator (keeleteadus), Kogelus, Kogudus, Konkatenatsioon, Konnotatsioon, Kontraktsioon, Koopula, Ladina kiri, Laensõna, Lühend, Lühendis, Lõpukadu, Legaaldefinitsioon, Lekseem, Lihtlause, Liidik, Liitsõna, Logos, Loogika, Loogika mõisteid, Looming (täpsustus), Loomus, Lua, Määrsõna, Märk, Mõtestatud lause, Meaning and Knowledge, Meediakirjaoskus, Moskoviidid, Motoorne afaasia, Murre, Muusikakriitika, Muutumatu sõna, Muutumine, Nama keel, Nanomeeter, Objekt (täpsustus), Omadussõna, Omasõna, On a New List of Categories, On Denoting, Osa (täpsustus), Osaliselt järjestatud hulk, Paradigma, Parool, Paul Feyerabend, Pärand (Paolini romaan), Pärisnimi, Philosophia, Pierre Abélard, Platonism, Polüsünteetiline keel, Pragmaatiline abisõna, Praktiline transkriptsioon, Prefiks, Prosoodia, Protseduur, Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind, Rõhk (keeleteadus), Rõhumäärsõna, Reaalsus, Reduplikatsioon, Regio (täpsustus), Retsitatiiv, Ristsõnad, Roomassaare, Rootsi aeg, Russitsism, Sakrament, Saprotroof, Sarnassõna, Südametoonid, Sünonüümia, Sõna (täpsustus), Sõnajärg, Sõnaliik, Sõnaseletus, Sõnastik, Sõnavara, Sõnavorm, Sõne, Seesütlev kääne, Semantika, Semi keeled, Sidesõna, Silp, Sindhi keel, Sisekadu, Skolastika, Space and Time, Spirituaalsus (täpsustus), Subjekt, Substraat (lingvistika), Sufiks, Tähendus, Tähendus (Grice), Tähestik, Tähestikuline hääldamine, Täht (kiri), Tüüp-sõna, Tüüpsõna, Türgi keel, Tüvevaheldus, Tüvi (keeleteadus), Tõde ja tähendus, Tõlge, Tõlkelaen, Tehissõna, Teine analüütika, Teine meditatsioon, Tekst, Teos, Termin (loogika), The Symbolic Species, Tingmärklühend, Toon, Toonikeel, Tuletis, Tuletus, Tuletusalus, Utterer's Meaning and Intentions, Väärtus, Vältevaheldus, Värsijalg, Värss, Verbaalne notatsioon, Visand (muusika), Volofi keel, Voynichi käsikiri, Vulgarism. Laienda indeks (143 rohkem) »

Aeg (täpsustus)

Sõna "aeg" kasutatakse mitmes tähenduses.

Uus!!: Sõna ja Aeg (täpsustus) · Näe rohkem »

Afgaani rebane

Afgaani rebane (Vulpes cana) on loomaliik koerlaste sugukonnast rebase perekonnast.

Uus!!: Sõna ja Afgaani rebane · Näe rohkem »

Afiks

Afiks ehk liide on morfeem, mis ei esine iseseisva sõnana, vaid ainult sõna koostises, liitudes kas vahetult juurele või siis juurele, millele on juba liidetud afiks või afiksid.

Uus!!: Sõna ja Afiks · Näe rohkem »

Afiksoid

Afiksoid ehk poolafiks ehk semiafiks ehk poolliide on sõna osa, mis liidetakse sõnatüvele uue sõna moodustamisel.

Uus!!: Sõna ja Afiksoid · Näe rohkem »

Akronüüm

Akronüüm (vanakreeka sõnadest ἄκρος (akros) 'äärmine' ja ὄνυμα (onyma) 'nimi') on sõnana häälduv ühend, mis on moodustunud mitme sõna algustähtedest.

Uus!!: Sõna ja Akronüüm · Näe rohkem »

Albaania keel

Albaania keel (gjuha shqipe, shqip) kuulub indoeuroopa keelkonda, moodustades selles omaette keelerühma.

Uus!!: Sõna ja Albaania keel · Näe rohkem »

Aleksei Lossev

Aleksei Fjodorovitš Lossev (22. september (vana kalendri järgi 10. september) 1893 Novotšerkassk, Venemaa – 24. mai 1988 Moskva) oli vene filosoof ja filoloog, professor (1923) ja filoloogiadoktor (1943).

Uus!!: Sõna ja Aleksei Lossev · Näe rohkem »

Anafoor

Anafoor on sõna või sõnarühma tunderõhuline kordus lausete või värsside alguses.

Uus!!: Sõna ja Anafoor · Näe rohkem »

Anglitsism

Anglitsism ehk anglism on inglise keele sõna, lausekonstruktsioon vm keelenähtus, mida kasutatakse mõnes muus keeles.

Uus!!: Sõna ja Anglitsism · Näe rohkem »

Araabia kiri

Araabia kirja levik. Tumerohelisega on riigid, mille riigikeel kasutab araabia kirja, helerohelisega riigid, kus araabia kirja kasutatakse ametlike keelte kirjutamisel paralleelselt mõne muu kirjasüsteemiga. Araabia kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel araabia keele ülesmärkimiseks.

Uus!!: Sõna ja Araabia kiri · Näe rohkem »

Arhaism

Arhaism on sõna, sõnavorm või väljend, mis on tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud, kuid mis aitab nüüdiskeeles luua ajaloolist koloriiti.

Uus!!: Sõna ja Arhaism · Näe rohkem »

Aru

Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.

Uus!!: Sõna ja Aru · Näe rohkem »

Arvsõna

Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil – kas sõna või numbriga.

Uus!!: Sõna ja Arvsõna · Näe rohkem »

Asemäärsõna

Asemäärsõna e proadverb on muutumatu sõna, mis esineb lauses adverbiaalina ning viitab kontekstist selguvale ja tekstis täistähendusliku määrsõnaga tähistatavale tunnusele, noomenile või suuremale süntaktilisele üksusele või ka kõnesituatsiooni elemendile.

Uus!!: Sõna ja Asemäärsõna · Näe rohkem »

Assonants

Assonants on keeleteaduses sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses, nt: "Ostsin Otilt ma hobuse" (rahvalaul).

Uus!!: Sõna ja Assonants · Näe rohkem »

Üldisus

Üldisus on mõtlemise, tunnetuse, mõiste, termini või sõna omadus rakenduda kehtivalt enam kui ühel üksikjuhul; mida rohkematele üksikjuhtudele rakendutakse, seda suurem on üldisuse määr.

Uus!!: Sõna ja Üldisus · Näe rohkem »

Üldkeel

Üldkeel on mingi kirjakeele see osa, mille valdamiseks ei ole tarvis eriharidust ega ametialast ettevalmistust.

Uus!!: Sõna ja Üldkeel · Näe rohkem »

Üldlaiend

Üldlaienditeks nimetatakse selliseid sõnu või fraase, mis kuuluvad kas ühe lauseliikme või kogu lause juurde ning annavad lausele mingi lisatähenduse.

Uus!!: Sõna ja Üldlaiend · Näe rohkem »

Öeldis

Öeldis ehk predikaat ehk grammatiline predikaat on lauseliige, mis väljendab tegevust; vastab üldistavalt küsimusele mida teeb?.

Uus!!: Sõna ja Öeldis · Näe rohkem »

Barbarism

Barbarism on võõrkeele elementide (sõnade või väljendite) kasutamine teises keeles.

Uus!!: Sõna ja Barbarism · Näe rohkem »

Bertrand Russell

Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia populariseerija.

Uus!!: Sõna ja Bertrand Russell · Näe rohkem »

D

D (d) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike neljas täht.

Uus!!: Sõna ja D · Näe rohkem »

Düsleksia

Düsleksia ehk vaeglugemine on lugemishäire, mille puhul inimese lugemisoskus on sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures oluliselt nõrgem kui võiks eeldada tema muude võimete põhjal.

Uus!!: Sõna ja Düsleksia · Näe rohkem »

Definitsioon

Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu täpne avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.

Uus!!: Sõna ja Definitsioon · Näe rohkem »

Denominaal

Denominaal on sõna, mis on tuletatud noomeni tüvest.

Uus!!: Sõna ja Denominaal · Näe rohkem »

Diagrammatology: An Investigation on the Borderlines of Phenomenology, Ontology, and Semiotics

"Diagrammatology: An Investigation on the Borderlines of Phenomenology, Ontology, and Semiotics" on Frederik Stjernfelti raamat.

Uus!!: Sõna ja Diagrammatology: An Investigation on the Borderlines of Phenomenology, Ontology, and Semiotics · Näe rohkem »

Dissimilatsioon

Dissimilatsioon (lad. dissimilātio 'mittesarnaseks tegemine') on sõnas kahe lähestikku asetseva samasuguse või sarnase hääliku erisuguseks muutumine (näiteks koridor ~ kalidor).

Uus!!: Sõna ja Dissimilatsioon · Näe rohkem »

Distributiivne semantika

Distributiivne semantika on teadusharu, mis uurib ja arendab erinevaid teooriaid ja meetodeid keeleelementide tähenduslike sarnasuste mõõtmiseks ja kategoriseerimiseks nende distributsiooni kaudu.

Uus!!: Sõna ja Distributiivne semantika · Näe rohkem »

Eksemplar

Eksemplar (ladina sõnast exemplar ('ärakiri', 'koopia', 'kujutis', 'eeskuju, originaal') on mingisse liiki või komplekti kuuluv üksikese. Seda sõna kasutatakse tavaliselt trükitoote, näiteks raamatu puhul (trükitoote tiraaž on selle eksemplaride kogum või eksemplaride arv). Eksemplaridest räägitakse ka kollektsioneerimisobjektide puhul. Loogikas, filosoofias ja keeleteaduses nimetatakse eksemplariks (inglise keeles token) sõna, väljendi või lause esinemisjuhtu kõnes (ja üldisemalt tekstis). Lause eksemplari nimetatakse lause lausungiks ehk eksemplar-lauseks ehk lauseeksemplariks. Sõna (sõnavormi) eksemplari nimetatakse sõneks. Kategooria:Trükindus Kategooria:Loogika Kategooria:Filosoofia Kategooria:Keeleteadus.

Uus!!: Sõna ja Eksemplar · Näe rohkem »

Eksotsentriline fraas

Eksotsentriline fraas on '''fraas''', mille '''peasõna''' ega '''laiend''' ei saa lauses üksi täita sedasama süntaktilist funktsiooni, mida fraas tervikuna.

Uus!!: Sõna ja Eksotsentriline fraas · Näe rohkem »

Erirelatiivsusteooria

Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.

Uus!!: Sõna ja Erirelatiivsusteooria · Näe rohkem »

Etümoloogia

Etümoloogia (sõna komponentide algallikad on vanakreeka sõnad ἔτυμον (etymon; 'tõde, sõna algtähendus') ja λόγος (logos; 'õpetus', 'sõna')) on sõnade päritolu, algupära uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatleb sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega.

Uus!!: Sõna ja Etümoloogia · Näe rohkem »

Evald Iljenkov

Evald Vassiljevitš Iljenkov (Эвальд Васильевич Ильенков; 18. veebruar 1924 Smolensk – 21. märts 1979 Moskva) oli vene filosoof.

Uus!!: Sõna ja Evald Iljenkov · Näe rohkem »

Evengi keel

Evengi keel on tunguusi-mandžu keel, millel on 16 800 kõnelejat Venemaal, Hiinas ja Mongoolias.

Uus!!: Sõna ja Evengi keel · Näe rohkem »

Filosoofia

Filosoofia (kreeka sõnast φιλοσοφία, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus.

Uus!!: Sõna ja Filosoofia · Näe rohkem »

Foneem

Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest.

Uus!!: Sõna ja Foneem · Näe rohkem »

Fraas

Fraas on lause moodustaja, mis koosneb tuumsõnast ja laiendi(te)st.

Uus!!: Sõna ja Fraas · Näe rohkem »

Gilbert Ryle

Gilbert Ryle. Rex Whistleri loodud portree. Gilbert Ryle (19. august 1900 Brighton – 6. oktoober 1976 Oxford) oli inglise analüütiline filosoof.

Uus!!: Sõna ja Gilbert Ryle · Näe rohkem »

Gliwice

Gliwice raekoda Gliwice (saksa keeles Gleiwitz) on linn Lõuna-Poolas Sileesia vojevoodkonnas Ülem-Sileesia linnastus.

Uus!!: Sõna ja Gliwice · Näe rohkem »

Grammatiseerumine

Grammatiseerumine on asju ja tegevust tähistavate sõnade teisenemises pigem süntaktilisteks morfeemideks (afiksid, prepositsioonid jt).

Uus!!: Sõna ja Grammatiseerumine · Näe rohkem »

Hüüumärk

Hüüumärk. Hüüumärk (!) on kirjavahemärk, mida kasutatakse tavaliselt lause lõpus lause rõhutamiseks.

Uus!!: Sõna ja Hüüumärk · Näe rohkem »

Hübriidsõna

Hübriidsõna on sõna, mille osad pärinevad erinevatest keeltest.

Uus!!: Sõna ja Hübriidsõna · Näe rohkem »

Hiina keel

hiina kirjas Hiina keel on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.

Uus!!: Sõna ja Hiina keel · Näe rohkem »

Hiina kiri

Hànzì traditsioonilises (must) ja lihtsustatud kirjas (punane) Hiina kiri ehk hani kiri ehk hiina-jaapani-korea logograafiline kiri (hiina lihtsustatud kirjas 汉字, traditsioonilises kirjas 漢字 (hànzì), jaapani keeles 漢字 (kanji) on üle 3500 aasta vanune piktogrammidest ja ideogrammidest arenenud logograafiline kiri, mida kasutatakse kõikide hiina keelte, samuti jaapani keele kirjutamiseks. Varem kasutati seda ka korea keele kirjutamiseks. Vanimad hiina kirja meenutavad märgid on juba 8 tuhat aastat vanad. Näiteks Ningxia autonoomses piirkonnas asuvas Damaidis on leitud kaljujooniseid, kus 3172 kohas on 8453 kujundit. Huanghe orus Xi'anist idas avastati 1953. aastal 5600–6700 aasta vanune asulapaik, millest leitud keraamikal oli hieroglüüfisarnaseid märke, kokku leiti 113 potikillul 22 erinevat sümbolit. Osa teadlasi peab neid hieroglüüfide eellasteks, teiste arvates võisid need olla lihtsalt peremärgid või valmistaja tunnus, millel puudus side keelega. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et need märgid esinevad alati ühekaupa, mitte mitmekaupa nagu kirjamärkidelt oodata võiks. Keegi pole neid rahuldavalt dešifreerida suutnud ja pole üksmeelt selles, kas see üldse võimalikki on. Shangi dünastia ajast pärinev oraakliluu kirjamärkidega Vanimad kindlad tõendid hiina kirja kasutamise kohta pärinevad Shangi dünastia (1600–1046 e.m.a) lõpuperioodist. Selleks on oraakliluud, mida kasutati tuleviku ennustamiseks. Nendel on kujutatud palju hieroglüüfe, millest enamik on seni dešifreerimata, kuigi mõnedki, eriti loomi kujutavad, on dešifreeritud. Oraakliluudel kasutati vanahiina keelt. Tänapäeva hiina kiri põlvneb oraakliluudel kasutatud kirjast. Hiina kiri on alates Shangi dünastia ajast oluliselt muutunud. Kui algselt kasutati Hiinas piltkirja, siis ajapikku see lihtsustus märgatavalt. Vanahiina kirjakeele sõnastikes sisaldub üle 40 000 kirjamärgi, nüüdisajal õpitakse keskkoolis tundma aga vaid 5000 märki ning lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 märgi tundmisest. Hieroglüüfide arv ei ole ajas püsiv. Kogu aeg luuakse uusi hieroglüüfe, näiteks ettevõtted võivad neid luua oma toodetele, kui neile tundub, et ühtki sobivat selleks seni ei ole. Hiina kiri on põhimõtteliselt lahtine hulk ja igaüks võib luua uusi kirjamärke, kui ta seda soovib. Ametlikesse sõnaraamatutesse need siiski tavaliselt ei jõua. Prominentsetes sõnastikes olevate hieroglüüfide arv on 20. sajandi jooksul järjest suurenenud, olles 1916. aasta väljaandes 48 000 (see vastas enam-vähem kogu eelmise aastatuhande sõnastikes olevate hieroglüüfide arvule), aga 1989. aastal 54 678, 1994. aastal 85 568 ja 2004. aastal 106 230. Et kirjamärke ei kasutatud üksnes mõistemärkidena, vaid ka võõrkeelsete (näiteks Xiongnu rahva keelsete) nimede ja väljendite transkribeerimiseks, saab teha järeldusi nende keelte varasema häälduse kohta. Sõnaraamatute ülesehituse, luule rütmi ning hääldust edasiandvate tekstide järgi saab teha järeldusi ka hiina keele varasema häälduse kohta. Hiina kiri on suuresti silpkiri: enamikule märkidest vastab vaid üks silp, mil on teatav põhitähendus. Sõnad moodustuvad ühest või (enamasti) mitmest silbist ning seega ühest või (enamasti) mitmest märgist. Üldjoontes vastavad märgid morfeemidele, kuid see seos ei ole süsteemne. Umbes kümnendikus sõnadest ei ole üksiksilpidel eraldiseisvat tähendust, kuid need kirjutatakse ikkagi eraldi märkidena. Mõned märgid või ligatuurid tähistavad mitmesilbilisi sõnu, ehkki sellised juhtumid on erandlikud. Kuna hiina kiri sobib põhimõtteliselt teistegi keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud näiteks kitani keele, tšurtšeni keele, mõne tiibeti-birma keele, korea, jaapani ja vietnami keele jaoks. Nõrk seos hääldusega võimaldab kasutada sama kirjapilti eri murrete jaoks, milles hääldus on erinev. Hiinas on peale hiina kirja kasutatud teisigi kirju. Näiteks on Hunani provintsis alates 15. sajandist kasutatud naistekirja nüshu. Lisaks hiina kirjale on nii putonghua kui ka murrete jaoks olemas palju transkriptsioonisüsteeme. Hiina Rahvavabariigis on ametliku latinisatsioonina kasutusel Hanyu Pinyin.

Uus!!: Sõna ja Hiina kiri · Näe rohkem »

Hoiatushüüd

Hoiatushüüd on loomade kommunikatsioonis häälitsus, mis hoiatab liigikaaslasi ohu (kiskja) eest.

Uus!!: Sõna ja Hoiatushüüd · Näe rohkem »

Homonüüm

Homonüüm on samakujuline, kuid eri tähendusega sõna (või üldisemalt märk).

Uus!!: Sõna ja Homonüüm · Näe rohkem »

Illuminaadid

Illuminaadid asutati 1776.

Uus!!: Sõna ja Illuminaadid · Näe rohkem »

Infootsing

Infootsing on toimingud, meetodid ja protseduurid talletatud andmetest informatsiooni saamiseks etteantud teemal.

Uus!!: Sõna ja Infootsing · Näe rohkem »

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja Inglismaal anglosakside valitsemise ajal.

Uus!!: Sõna ja Inglise keel · Näe rohkem »

Initsiaalsõna

Initsiaalsõna on fraasi moodustavate sõnade algustähtedest moodustatud lühend.

Uus!!: Sõna ja Initsiaalsõna · Näe rohkem »

Installatsioon

Installatsioon (ladina installãre – kohale asetama, inglise install - paigutama, asetama) on mitmetähenduslik sõna, mida kasutatakse järgmistes tähendustes.

Uus!!: Sõna ja Installatsioon · Näe rohkem »

Intentsionaalsus

Intentsionaalsus (ladina keele sõnast intentio 'pinguldus, suunatus, taotlus, tähelepanu') on teadvuse või psüühika või vaimu (vaimuseisundite ja vaimusündmuste) või selle väljenduste omadus olla millelegi suunatud (ehk olla millelegi sihitud ehk millegi kohta käia).

Uus!!: Sõna ja Intentsionaalsus · Näe rohkem »

Interpunktsioon

Interpunktsioon ehk punktuatsioon ehk kirjavahemärgistus ehk vahemärgistus on kirjavahemärkide kasutamine.

Uus!!: Sõna ja Interpunktsioon · Näe rohkem »

Is Semantics Possible?

"Is Semantics Possible?" ("Kas semantika on võimalik?") on Hilary Putnami filosoofiline artikkel 1970.

Uus!!: Sõna ja Is Semantics Possible? · Näe rohkem »

Islandi keel

Islandi keel (íslenska; kuni 1973. aastani kirjutati íslenzka) on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Islandil.

Uus!!: Sõna ja Islandi keel · Näe rohkem »

Jaapani segakiri

Jaapani segakiri (jaapani keeles 仮名交じり文 kana majiri bun 'segamini kirjaga lause(d)') on tänapäeva jaapani keele kirjasüsteem.

Uus!!: Sõna ja Jaapani segakiri · Näe rohkem »

Juliusz Słowacki

PAGENAME (anonüümne portree) Juliusz Słowacki (4. september 1809 Krzemieniec, Poola kuningriik, Vene keisririik – 3. aprill 1849 Pariis) oli poola romantiline luuletaja ja näitekirjanik.

Uus!!: Sõna ja Juliusz Słowacki · Näe rohkem »

Kategooria

Kategooria tähendab üldkeeles rühma, mis tekib jaotamise tulemusena.

Uus!!: Sõna ja Kategooria · Näe rohkem »

Keel

Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab sümboleid ja teisi märke ja nende kombineerimise reegleid.

Uus!!: Sõna ja Keel · Näe rohkem »

Keelend

Keelend ehk keeleline väljend on keelekasutuse ühiku (nt sõna, sõnaühendi) vahetu vorm.

Uus!!: Sõna ja Keelend · Näe rohkem »

Keelenorm

Keelenorm (lühikujul norm) on mingil ajal mingis keelekollektiivis objektiivselt eksisteerivad sõnade häälikehitus ja tähendused, sõnamoodustus- ja sõnamuutmismallid, süntaktiliste üksuste (sõnaühendite, lausete) mallid.

Uus!!: Sõna ja Keelenorm · Näe rohkem »

Keeletüpoloogia

Keeletüpoloogia on keeleteaduse haru, mis tegeleb keelte liigitamisega nende ehituse alusel.

Uus!!: Sõna ja Keeletüpoloogia · Näe rohkem »

Kirjakeel

Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.

Uus!!: Sõna ja Kirjakeel · Näe rohkem »

Klassifikaator (keeleteadus)

Klassifikaator on keeleteaduses sõna või morfeem, mis mõnes keeles lisatakse nimisõnale, et klassifitseerida seda sõna vastavalt tema tähendusele.

Uus!!: Sõna ja Klassifikaator (keeleteadus) · Näe rohkem »

Kogelus

Kogelus, ka kogelemine varem kutsustud ka spasmofeemiaks (kr. spasmos kramp + phemi räägin) on kõne tempo ja rütmi häire, mida iseloomustab kõnevoolu tahtmatud katkestused või/ ja kordused.

Uus!!: Sõna ja Kogelus · Näe rohkem »

Kogudus

Kogudus (harva ka kirikukogudus) on Eestis ajalooliselt kasutusel olnud mõiste eelkõige kristliku usulise ühenduse tähenduses, kuid koguduse mõistet tarvitavad Eestis oma nimes ka islami, juudi, krišna, bahai ja budismi usuühendused.

Uus!!: Sõna ja Kogudus · Näe rohkem »

Konkatenatsioon

'''konkatenatsioon''' on keeleteaduses sõnatüvi|sõnatüvede ja fleksiooniafiksite liitumine, mille kaudu tekivad fonoloogia|fonoloogilised või täpsemini grafeem|grafemaatilised sõnad. Konkatenatsiooni vastandiks oleks sõnatüvede ja fleksiooniafiksite isoleeritud liitumine.

Uus!!: Sõna ja Konkatenatsioon · Näe rohkem »

Konnotatsioon

Konnotatsioon on teisene, kaudne tähendus.

Uus!!: Sõna ja Konnotatsioon · Näe rohkem »

Kontraktsioon

Kontraktsiooniks nimetatakse keeleajaloos sõnatüve lühenemist ehk sõna silpide arvu vähenemist - näiteks: *kastek+et > (*kasteɣet > kasteet >) kasted.

Uus!!: Sõna ja Kontraktsioon · Näe rohkem »

Koopula

Koopulaks ehk köitmeks nimetatakse traditsioonilises loogikas väljendit, mis seob subjekti (seda, mille kohta midagi öeldakse) predikaadiga (sellega, mida subjekti kohta öeldakse).

Uus!!: Sõna ja Koopula · Näe rohkem »

Ladina kiri

Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.

Uus!!: Sõna ja Ladina kiri · Näe rohkem »

Laensõna

Laensõna on teisest keelest laenatud sõna, mis on eesti keeles kohanenud meie keele häälikulise struktuuriga.

Uus!!: Sõna ja Laensõna · Näe rohkem »

Lühend

Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.

Uus!!: Sõna ja Lühend · Näe rohkem »

Lühendis

Lühendis on sõna või sõnaühend, mis on saadud sõna või sõnaühendi lühendamisel.

Uus!!: Sõna ja Lühendis · Näe rohkem »

Lõpukadu

Lõpukadu ehk apokoop on keele ajaloos toimunud hääliku või häälikute kadumine sõna lõpust.

Uus!!: Sõna ja Lõpukadu · Näe rohkem »

Legaaldefinitsioon

Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames.

Uus!!: Sõna ja Legaaldefinitsioon · Näe rohkem »

Lekseem

Lekseem tuleb kreeka sõnast lexis 'sõna' ja on keeleteaduses mitmetähenduslik termin.

Uus!!: Sõna ja Lekseem · Näe rohkem »

Lihtlause

Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid.

Uus!!: Sõna ja Lihtlause · Näe rohkem »

Liidik

Liidik ehk kliitik on morfeem, mis käitub grammatiliselt nagu sõna, kuid ei kanna sõnarõhku, vaid liitub häälduses mõne sõnaga ega kanna ise sõnarõhku.

Uus!!: Sõna ja Liidik · Näe rohkem »

Liitsõna

Liitsõna on liitmise ehk kompositsiooni abil moodustatud sõna.

Uus!!: Sõna ja Liitsõna · Näe rohkem »

Logos

Logos on vanakreeka tavakeele sõna ja vanakreeka filosoofia termin, mille mitmetahuline tähendus on aja jooksul muutunud.

Uus!!: Sõna ja Logos · Näe rohkem »

Loogika

Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.

Uus!!: Sõna ja Loogika · Näe rohkem »

Loogika mõisteid

Siin on loetletud loogika mõisteid.

Uus!!: Sõna ja Loogika mõisteid · Näe rohkem »

Looming (täpsustus)

Looming on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Sõna ja Looming (täpsustus) · Näe rohkem »

Loomus

Loomuse all mõistetakse filosoofias millegi iseseisvat, mõistusse haaramisele eelnevat ("looduslikku") olemasolu, mida eeldatakse enne selle filosoofilist tematiseerimist.

Uus!!: Sõna ja Loomus · Näe rohkem »

Lua

Lua (/ˈluːə/ loo-ə, portugali keeles lua ˈlu.(w)ɐ tähendab Kuud) on mitmeparadigmaline programmeerimiskeel, mis on eeskätt loodud välja kutsumiseks teiste programmeerimiskeelte ja -keskkondade seest.

Uus!!: Sõna ja Lua · Näe rohkem »

Määrsõna

Määrsõna ehk adverb on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka.

Uus!!: Sõna ja Määrsõna · Näe rohkem »

Märk

Märk on diskreetne tähenduse ühik.

Uus!!: Sõna ja Märk · Näe rohkem »

Mõtestatud lause

Mõtestatud lause mingis kindlas keeles on selle keele sõnade lõplik jada, mis on kooskõlas selle keele grammatikaga ja mida saab kasutada millegi ütlemiseks, küsimiseks või käskimiseks.

Uus!!: Sõna ja Mõtestatud lause · Näe rohkem »

Meaning and Knowledge

"Meaning and Knowledge" ("Tähendus ja teadmine") on Hilary Putnami 1976.

Uus!!: Sõna ja Meaning and Knowledge · Näe rohkem »

Meediakirjaoskus

Meediakirjaoskus seisab mitmete oluliste eesmärkide nimel Meediakirjaoskus on võime pääseda ligi, analüüsida, hinnata ja luua meediat, kasutades kõiki kommunikatsioonivorme.

Uus!!: Sõna ja Meediakirjaoskus · Näe rohkem »

Moskoviidid

Moskoviidid olid Moskoovia – Moskva vürstiriigi, Moskva suurvürstiriigi või Moskva tsaaririigi – elanikud.

Uus!!: Sõna ja Moskoviidid · Näe rohkem »

Motoorne afaasia

Broca keskus on ekspressiivse kõnehäire põhiline substraat. Motoorne afaasia ehk Broca afaasia on ekspressiivne kõnehäire, mida kutsub esile kahjustus või arenguhäire inimese aju eesosas põhiliselt vasakpoolses alumises otsmikupiirkonnas (Broca keskuses (Brodmanni ala 44 ja Brodmanni ala 45)).

Uus!!: Sõna ja Motoorne afaasia · Näe rohkem »

Murre

Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.

Uus!!: Sõna ja Murre · Näe rohkem »

Muusikakriitika

Muusikakriitika, ka muusikaarvustus on muusikaelu valdkond, milles tegeldakse hindavalt heliloomingu ja muusika interpretatsiooni käsitlemisega.

Uus!!: Sõna ja Muusikakriitika · Näe rohkem »

Muutumatu sõna

Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata.

Uus!!: Sõna ja Muutumatu sõna · Näe rohkem »

Muutumine

Muutumine ehk muutus on entiteedi kahe seisundi erinevus.

Uus!!: Sõna ja Muutumine · Näe rohkem »

Nama keel

Nama keel, Khoekhoegowab (endise nimetusega hotentoti või damara keel, mõnedes allikates khoekhoe keel) kuulub khoisani keelkonda keskkhoisani keelte hulka.

Uus!!: Sõna ja Nama keel · Näe rohkem »

Nanomeeter

Nanomeeter (lühend nm) on üks miljardik ehk 10-9 ehk 0,000 000 001 meetrit.

Uus!!: Sõna ja Nanomeeter · Näe rohkem »

Objekt (täpsustus)

Objekt on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Sõna ja Objekt (täpsustus) · Näe rohkem »

Omadussõna

Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.

Uus!!: Sõna ja Omadussõna · Näe rohkem »

Omasõna

Omasõna on põliselt oma sõna või keeles kohanenud laensõna, millel ei ole võõraks peetavaid struktuurijooni.

Uus!!: Sõna ja Omasõna · Näe rohkem »

On a New List of Categories

"On a New List of Categories" ("Uuest kategooriate nimekirjast") on Charles Sanders Peirce'i esimene filosoofiaalane publikatsioon (kui mitte arvestada formaalse loogika alaseid töid ja loengusarju teaduse loogikast).

Uus!!: Sõna ja On a New List of Categories · Näe rohkem »

On Denoting

"On Denoting" ('Denoteerimisest', eestikeelses tõlkes "Osutamisest") on Bertrand Russelli artikkel 1905.

Uus!!: Sõna ja On Denoting · Näe rohkem »

Osa (täpsustus)

Osa on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Sõna ja Osa (täpsustus) · Näe rohkem »

Osaliselt järjestatud hulk

Osaliselt järjestatud hulk ehk järjestatud hulk on hulk P, millel on defineeritud binaarne seos ≤ (osaline järjestus), mis on refleksiivne, transitiivne ja antisümmeetriline, ehk teiste sõnadega, hulga P mis tahes elementide a, b ja c puhul kehtivad tingimused Nii naturaalarvude, täisarvude, ratsionaalarvude ja reaalarvude tavapärane järjestus on osaline järjestus.

Uus!!: Sõna ja Osaliselt järjestatud hulk · Näe rohkem »

Paradigma

Paradigma (kreeka sõnast (παράδειγμα 'musternäide') on algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis. Sõna on mitmes valdkonnas kasutusel terminina.

Uus!!: Sõna ja Paradigma · Näe rohkem »

Parool

Parool on salaja kokkulepitud sõna või lause, mille järgi tuntakse läbi- või juurdepääsuõigusega isikuid valvatava objekti juures või kontaktisikut salajase ülesande täitmisel või mis on märguandeks kokkulepetud tegevuse alustamiseks.

Uus!!: Sõna ja Parool · Näe rohkem »

Paul Feyerabend

Paul Feyerabend Paul Karl Feyerabend (23. jaanuar 1924 Viin – 11. veebruar 1994 Zürich) oli Austrias sündinud teadusfilosoof, kes hiljem elas Inglismaal, USA-s ja Uus-Meremaal.

Uus!!: Sõna ja Paul Feyerabend · Näe rohkem »

Pärand (Paolini romaan)

Pärand on Christopher Paolini 2011.

Uus!!: Sõna ja Pärand (Paolini romaan) · Näe rohkem »

Pärisnimi

Pärisnimi ehk prooprium on mingit entiteeti (näiteks inimest, inimrühma, looma, kohta, eset, asutust) tähistav sõna või sõnaühend, mis on mõeldud selle eristamiseks teistest samalaadsetest entiteetidest.

Uus!!: Sõna ja Pärisnimi · Näe rohkem »

Philosophia

Eesti sõna "filosoofia" ja selle vasted paljudes teistes keeltes pärinevad vanakreeka sõnast "philosophia" (φιλοσοφία).

Uus!!: Sõna ja Philosophia · Näe rohkem »

Pierre Abélard

Jean Vignaud. Abélard ja Héloïse Fulberti poolt üllatatuna. Õli lõuendil. 1819. Pierre Abélard (ladinapäraselt Petrus Abaelardus; (1079 Le Pallet Nantes'i lähedal – 21. aprill 1142 Saint-Marceli klooster Chalon-sur-Saône'i lähedal) oli prantsuse skolastiline filosoof ja teoloog.

Uus!!: Sõna ja Pierre Abélard · Näe rohkem »

Platonism

Platonism on mõni filosoofia suund, mis lähtub antiikfilosoof Platoni filosoofia tõlgendustest.

Uus!!: Sõna ja Platonism · Näe rohkem »

Polüsünteetiline keel

Polüsünteetiline keel on keel, mille sõnad koosnevad väga paljudest morfeemidest.

Uus!!: Sõna ja Polüsünteetiline keel · Näe rohkem »

Pragmaatiline abisõna

Pragmaatilised abisõnad ehk pragmaatilised partiklid on peamiselt suulisele kõnele omaste sõnade rühm, kuhu kuulub sidesõnu, hüüdsõnu ja adverbe ning sõnu, mida kirjakeeles üldjuhul ei kasutata ega klassifitseerita, näiteks näh, ptüi, ee, ää jne.

Uus!!: Sõna ja Pragmaatiline abisõna · Näe rohkem »

Praktiline transkriptsioon

Praktiline transkriptsioon ehk transkriptsioon on ühe keele tekstide (eriti nimede ja muude sõnade) kirjapanek teises (tavaliselt teist kirja kasutavas keeles vastavalt hääldusele. Transkriptsiooniks nimetatakse nii transkriptsioonisüsteemi, transkriptsiooniprotsessi ehk transkribeerimist kui ka transkribeerimise tulemust. Praktilise transkriptsiooni eesmärgiks on anda ka ettevalmistamata lugejale võimalus lugemisel tajuda kõlapilti lähedasena lähtekeele kõlapildile. Praktilise transkriptsiooni puhul antakse ühe keele grafeemid või grafeemiühendid kindlate reeglite järgi edasi teise keele grafeemide või grafeemiühendite abil, kusjuures erinevalt transliteratsioonireeglitest võtavad transkriptsioonireeglid arvesse hääldust sihtkeeles konkreetsetel juhtudel. Kui transkriptsioon ei lähtu kirjast (näiteks kui lähtekeelel puudub kirjakeel), siis on selle aluseks kas foneemid või foneetilised variandid.

Uus!!: Sõna ja Praktiline transkriptsioon · Näe rohkem »

Prefiks

Prefiksid ehk eesliited on morfeemid, mis lisatakse sõna algusesse juure või tüve ette.

Uus!!: Sõna ja Prefiks · Näe rohkem »

Prosoodia

Prosoodia on keeleteaduses koondmõiste, mis hõlmab kõnelõikude (häälikute, silpide, sõnade, lausete) kestuse, hääle valjuse ja kõrgusega seotud nähtusi.

Uus!!: Sõna ja Prosoodia · Näe rohkem »

Protseduur

Protseduur on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Sõna ja Protseduur · Näe rohkem »

Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind

"Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind" ("Psühhosemantika: tähenduse probleem vaimufilosoofias") on Jerry Fodori filosoofiaraamat.

Uus!!: Sõna ja Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind · Näe rohkem »

Rõhk (keeleteadus)

Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel.

Uus!!: Sõna ja Rõhk (keeleteadus) · Näe rohkem »

Rõhumäärsõna

Rõhumäärsõna ehk modaaladverb näitab kõneleja suhtumist, hoiakut kõneldusse, nt ometi, küllap, võib-olla, vaevalt, arvatavasti, ehk, ilmselt.

Uus!!: Sõna ja Rõhumäärsõna · Näe rohkem »

Reaalsus

Reaalsuseks ehk tõelisuseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.

Uus!!: Sõna ja Reaalsus · Näe rohkem »

Reduplikatsioon

Reduplikatsioon on sõna või silbi kahekordistumine grammatilise väljendusvahendina, mõnikord veidi muudetud kujul (eesti keeles nt läkiläki, sigin-sagin).

Uus!!: Sõna ja Reduplikatsioon · Näe rohkem »

Regio (täpsustus)

Ladina sõna "regio" 'piirkond' kasutatakse eesti keeles.

Uus!!: Sõna ja Regio (täpsustus) · Näe rohkem »

Retsitatiiv

Retsitatiiv on muusikas tavaliselt ühehäälne vokaalmuusika žanr, mida iseloomustab sõnalise teksti lausumise jäljendamine lauldes.

Uus!!: Sõna ja Retsitatiiv · Näe rohkem »

Ristsõnad

Ristsõnad ehk ristsõnamõistatus on Inglismaalt pärit hariv sõnamõistatus.

Uus!!: Sõna ja Ristsõnad · Näe rohkem »

Roomassaare

Roomassaare on Kuressaare linnajagu, mis asub Kuressaare vanalinna kaguservas.

Uus!!: Sõna ja Roomassaare · Näe rohkem »

Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

Uus!!: Sõna ja Rootsi aeg · Näe rohkem »

Russitsism

Russitsism ehk russism on keeleline venepärasus – vene keelest pärit sõna või muu keelend, tarind või muu keeleelement või -nähtus, mida kasutatakse mõnes muus keeles.

Uus!!: Sõna ja Russitsism · Näe rohkem »

Sakrament

Sakrament on kristluses riitus, mis teeb nähtava märgina või nähtava tegevusena kohalolevaks Jumala nähtamatu tegelikkuse ning võimaldab sellest osa saada.

Uus!!: Sõna ja Sakrament · Näe rohkem »

Saprotroof

Saprotroof ehk saproob on organism, kes saab oma toitained osmoosi (osmotroofia) teel surnud orgaanilisest ainest.

Uus!!: Sõna ja Saprotroof · Näe rohkem »

Sarnassõna

Sarnassõnad ehk paronüümid on kõlalt sarnased, sageli morfeemkoosseisu poolest osaliselt kattuvad sõnad, mis keeletarvitajal võivad segi minna.

Uus!!: Sõna ja Sarnassõna · Näe rohkem »

Südametoonid

Südametoonid on helid, mis tekivad vere voolamisest südame õõntes ning vere põrkamisest vastu südame anatoomilisi struktuure.

Uus!!: Sõna ja Südametoonid · Näe rohkem »

Sünonüümia

Sünonüümia ehk samatähenduslikkus on sõnadevaheline paradigmaatiline suhe.

Uus!!: Sõna ja Sünonüümia · Näe rohkem »

Sõna (täpsustus)

Sõnal "sõna" on mitu tähendust.

Uus!!: Sõna ja Sõna (täpsustus) · Näe rohkem »

Sõnajärg

Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.

Uus!!: Sõna ja Sõnajärg · Näe rohkem »

Sõnaliik

Sõnaliigid on keele sõnade klassid, mis ühendavad ühesuguste süntaktiliste, semantiliste ja morfoloogiliste omadustega sõnu.

Uus!!: Sõna ja Sõnaliik · Näe rohkem »

Sõnaseletus

Sõnaseletus on sõna või sõnaühendi tähenduse selgitus.

Uus!!: Sõna ja Sõnaseletus · Näe rohkem »

Sõnastik

Sõnastik on andmebaas, mis sisaldab tähestikulises järjestuses või muu reegli järgi järjestatud või elektroonselt otsitaval kujul sõnu või muid keelendeid ning nende tähendusi sõnaseletustena või tõlkevasteid.

Uus!!: Sõna ja Sõnastik · Näe rohkem »

Sõnavara

Sõnavara ehk leksika on kõik mingisse keelde või allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku.

Uus!!: Sõna ja Sõnavara · Näe rohkem »

Sõnavorm

Sõnavormideks nimetatakse ühe ja sama sõna eri kujusid, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab.

Uus!!: Sõna ja Sõnavorm · Näe rohkem »

Sõne

Sõne ehk eksemplar-sõna ehk sõnaeksemplar ehk tekstisõna on keeleteaduses ja filosoofilises loogikas sõna eksemplar.

Uus!!: Sõna ja Sõne · Näe rohkem »

Seesütlev kääne

Seesütlev kääne ehk inessiiv on sisekohakäänete hulka kuuluv kääne, mis väljendab millegi sees olemist.

Uus!!: Sõna ja Seesütlev kääne · Näe rohkem »

Semantika

Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse haru, mis uurib.

Uus!!: Sõna ja Semantika · Näe rohkem »

Semi keeled

Semi keeled ehk semiidi keeled on üks afroaasia keelkonna kuuest harust.

Uus!!: Sõna ja Semi keeled · Näe rohkem »

Sidesõna

Sidesõna ehk konjunktsioon on muutumatu sõna, mille ainsaks süntaktiliseks funkt­siooniks on siduda lauses moodustajaid, seejuures viimaste vormi mõjustamata.

Uus!!: Sõna ja Sidesõna · Näe rohkem »

Silp

Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.

Uus!!: Sõna ja Silp · Näe rohkem »

Sindhi keel

Sindhi keel (Sindhī, सिन्धी) on indoeuroopa keelkonna India ehk indoaaria rühma Sindhi alarühma kuuluv keel, mida kõneldakse põhiliselt Pakistanis Sindhi provintsi kaguosas ja Indias.

Uus!!: Sõna ja Sindhi keel · Näe rohkem »

Sisekadu

Sisekadu ehk sünkoop on keele ajaloos toimunud hääliku kadumine sõna seest.

Uus!!: Sõna ja Sisekadu · Näe rohkem »

Skolastika

Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.

Uus!!: Sõna ja Skolastika · Näe rohkem »

Space and Time

"Space and Time" on Richard Swinburne'i filosoofiline raamat.

Uus!!: Sõna ja Space and Time · Näe rohkem »

Spirituaalsus (täpsustus)

"Spirituaalsus" on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Sõna ja Spirituaalsus (täpsustus) · Näe rohkem »

Subjekt

"Subjekt" on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Sõna ja Subjekt · Näe rohkem »

Substraat (lingvistika)

Substraat (inglise substrate, substratum) on mõjuvõimsamas (inglise higher power) ja prestiižsemas keeles olevad sugemed, mis pärinevad põliskeelest "Why Don't the English Speak Welsh?" Hildegard Tristram, in The Britons in Anglo-Saxon England, N. J. Higham (ed.), The Boydell Press, pp.

Uus!!: Sõna ja Substraat (lingvistika) · Näe rohkem »

Sufiks

Sufiksid ehk järelliited on morfeemid, mida lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele.

Uus!!: Sõna ja Sufiks · Näe rohkem »

Tähendus

Tähendus on märgi, sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse poolt esile kutsutud teadmine.

Uus!!: Sõna ja Tähendus · Näe rohkem »

Tähendus (Grice)

"Tähendus" ("Meaning") on Briti filosoofi Paul Grice'i üks tähtsamaid artikleid.

Uus!!: Sõna ja Tähendus (Grice) · Näe rohkem »

Tähestik

Tähestik ehk alfabeet (ka: aapestik, aabestik) on tähtede (kirja elementaarsümbolite) standardne komplekt.

Uus!!: Sõna ja Tähestik · Näe rohkem »

Tähestikuline hääldamine

Tähestikuline hääldamine (inglise pronunciation of letters, ametlikus kasutuses NATO phonetic alphabet) põhineb ladina tähestiku kuuluvate tähtede vastavusele raadiosides edastamiseks kasutavate sõnadega ja seda kasutatakse kutsungites, üksikute tähtede, lühendite ning halva side korral teksti ja raskesti hääldatavate sõnade edastamiseks.

Uus!!: Sõna ja Tähestikuline hääldamine · Näe rohkem »

Täht (kiri)

Täht (ka: kirjatäht, aabe, pookstav) on laiemas tähenduses tähtkirja (häälikkirja) või silpkirja tähestiku märk.

Uus!!: Sõna ja Täht (kiri) · Näe rohkem »

Tüüp-sõna

Tüüp-sõna ehk sõnatüüp on loogikas ja keeleteaduses sõna (sõnavormi) tüüp.

Uus!!: Sõna ja Tüüp-sõna · Näe rohkem »

Tüüpsõna

Tüüpsõna on keeles sõna, mille najal on võimalik käänata või pöörata teisi sõnu.

Uus!!: Sõna ja Tüüpsõna · Näe rohkem »

Türgi keel

Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.

Uus!!: Sõna ja Türgi keel · Näe rohkem »

Tüvevaheldus

Tüvevaheldus on sõnatüve esinemine sõna eri muutevormides eri kujul.

Uus!!: Sõna ja Tüvevaheldus · Näe rohkem »

Tüvi (keeleteadus)

Tüvi ehk sõnatüvi on sõna osa, mis jääb järele muuteliidete eemaldamisel.

Uus!!: Sõna ja Tüvi (keeleteadus) · Näe rohkem »

Tõde ja tähendus

"Tõde ja tähendus" (Truth and Meaning) on filosoof Donald Davidsoni klassikaline artikkel.

Uus!!: Sõna ja Tõde ja tähendus · Näe rohkem »

Tõlge

Rosetta kivi Tõlge (inglise keeles translation 'kirjalik tõlge'; interpreting 'suuline tõlge') on algse tekstiga samatähenduslik tekst mõnes teises keeles või märgisüsteemis.

Uus!!: Sõna ja Tõlge · Näe rohkem »

Tõlkelaen

Tõlkelaen (ka kalk, kalka) on omakeelne sõna või sõnaühend, mis on teisest keelest sõna-sõnalt tõlgitud ja kannab sealt laenatud tähendust.

Uus!!: Sõna ja Tõlkelaen · Näe rohkem »

Tehissõna

Tehissõna on tehistüve sisaldav sõna (sh tuletissõna), mis on saadud kas häälikute kombineerimisel või mingi keele sõnatüve suvaliselt muuteshttp://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p.

Uus!!: Sõna ja Tehissõna · Näe rohkem »

Teine analüütika

"Teine analüütika" on Aristotelese teos, mis on kirjutatud umbes 350 eKr.

Uus!!: Sõna ja Teine analüütika · Näe rohkem »

Teine meditatsioon

Teine meditatsioon on René Descartesi teose "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" teine peatükk.

Uus!!: Sõna ja Teine meditatsioon · Näe rohkem »

Tekst

Tekst (ladina keeles textum) on kitsamas tähenduses kirjakeele piiritletud ja kontsentreeritud vorm.

Uus!!: Sõna ja Tekst · Näe rohkem »

Teos

Teos on üldmõistes loomingulise tegevuse tulemus.

Uus!!: Sõna ja Teos · Näe rohkem »

Termin (loogika)

Termin (kreeka keeles horos, ladina keeles terminus, inglise keeles term) on traditsioonilises loogikas propositsiooni (predikatsiooni, otsustuse) põhikomponent.

Uus!!: Sõna ja Termin (loogika) · Näe rohkem »

The Symbolic Species

"The Symbolic Species: The co-evolution of language and the human brain" on Terrence Deaconi raamat 1997.

Uus!!: Sõna ja The Symbolic Species · Näe rohkem »

Tingmärklühend

Tingmärklühend on tingmärk, mida kasutatakse kirjalikus kõnes mingi sõna või sõnaühendi asemel.

Uus!!: Sõna ja Tingmärklühend · Näe rohkem »

Toon

Toon on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Sõna ja Toon · Näe rohkem »

Toonikeel

Toonikeel on keel, mille puhul toon võib olla sõna tähendust eristav.

Uus!!: Sõna ja Toonikeel · Näe rohkem »

Tuletis

Tuletis on tuletamise ehk mõttetegevuse abil millegi olemasoleva muutmise ja selle alusel millegi uue loomise tulemus.

Uus!!: Sõna ja Tuletis · Näe rohkem »

Tuletus

Tuletus ehk derivatsioon on selline sõnamoodustusviis, kus leksikaalset tähendust omava sõnatüve ehk tuletusaluse liitmisel tuletusliitega saadakse uus sõna.

Uus!!: Sõna ja Tuletus · Näe rohkem »

Tuletusalus

Tuletusalus ehk alussõna on lekseem, millest moodustatakse sõnatuletuse teel ehk tuletusliiteid lisades tuletisi ehk uusi alussõnast erineva tähendusega sõnu.

Uus!!: Sõna ja Tuletusalus · Näe rohkem »

Utterer's Meaning and Intentions

"Utterer's Meaning and Intentions" (Lausujatähendus ja kavatsused) on Paul Grice'i artikkel.

Uus!!: Sõna ja Utterer's Meaning and Intentions · Näe rohkem »

Väärtus

Väärtus ehk väärtushinnang on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile entiteedile on antud või selle juurde muul viisil kuulub.

Uus!!: Sõna ja Väärtus · Näe rohkem »

Vältevaheldus

Vältevaheldus on sõna käänamisel-pööramisel sõnatüve välte muutumine (II välde III-ks või vastupidi).

Uus!!: Sõna ja Vältevaheldus · Näe rohkem »

Värsijalg

Värsijalg (ladina keeles pes, kreeka keeles ποῦς) on värsis korduv rütmiühik.

Uus!!: Sõna ja Värsijalg · Näe rohkem »

Värss

Värss on luuleteose väikseim terviklik osa; kirjapildis on värss tavaliselt luuleteose rida.

Uus!!: Sõna ja Värss · Näe rohkem »

Verbaalne notatsioon

Verbaalne notatsioon on muusika noodikiri, milles muusikateose üleskirjutamiseks kasutatakse ainult sõnalist teksti.

Uus!!: Sõna ja Verbaalne notatsioon · Näe rohkem »

Visand (muusika)

Visand ehk skits (inglise keeles sketch, saksa keeles Skizze, itaalia keeles schizzo) ehk eskiis (prantsuse keeles esquisse) on muusikas helilooja tegevuse tulemus, millel puudub lõpetatud heliteose staatus.

Uus!!: Sõna ja Visand (muusika) · Näe rohkem »

Volofi keel

Volofi keel on Atlandi keelkonda kuuluv keel.

Uus!!: Sõna ja Volofi keel · Näe rohkem »

Voynichi käsikiri

Voynichi käsikiri on ebaselge päritoluga, tundmatus keeles ja kirjas käsikirjaline illustreeritud raamat, mida peetakse pärinevaks 15. või 16. sajandist.

Uus!!: Sõna ja Voynichi käsikiri · Näe rohkem »

Vulgarism

Vulgarism ehk vulgaarkeelend on labane (vulgaarne), jäme sõna või väljend (keelend), mis enamasti on pärit argoost.

Uus!!: Sõna ja Vulgarism · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »