Kiiremini kui brauser!
139 suhted: Abashiri, Abisko rahvuspark, Agnete Johnsen, Alavieska vald, Alta kaljujoonised, Amanda Kernell, Amneesia (Singer Vinger), Amoc, Arktika, Arvidsjauri vald, Østlandet, Ökokolonialism, Äijihsuálui, Äkässaivo, Båtsuoj saami keskus, Börje Salming, Beaivváš Sámi Našunálateáhter, Damião de Góis, Danegeld, Drag, Eesti esiajalugu, Eesti kiviaeg, Eesti kullafond (Singer Vinger), Eesti-Saami Ühendus, Eestlased, Goodid, Gudrun Sjödén, Guovdageaidnu vald, Halti, Häme, Hõimurahvaste programm, Hiiukirik, Hnefatafl, Inari, Inari saamid, Isak Saba, Jatuni, Jiella, Johan Turi, Joig, JOIK, Jokkmoki vald, Joukahainen, Kalevi Wiik, Kammkeraamika teooria, Karin Mark, Karjala keel, Kasekäsnaravimid, Kemijärvi linn, Kilpisjärvi küla, ..., Kirsti Paltto, Koltasaamid, Koola poolsaar, Koola Saamide Assotsiatsioon, Kveeni keel, Kveenid, Lapimaa, Lappstad, Lars Levi Laestadius, Lebesby vald, Lestaadiuslus, Lohkkeraamika kultuur, Mari Boine, Mari Kalkun, Mark (territoorium), Martin Fogel, Mattis Hætta, Merihobusüda, Metsatundra, Mitteterritoriaalne autonoomia, Muinasjututüüp, Murmansk, Murmanski oblast, Murmanski Oblasti Saamide Ühendus, Myrdene Anderson, Nõukogude Liidu 1959. aasta rahvaloendus, Nõukogude Liidu 1970. aasta rahvaloendus, Nõukogude Liidu 1979. aasta rahvaloendus, Nõukogude Liidu 1989. aasta rahvaloendus, Nils Gaup, Nils-Aslak Valkeapää, Norra, Norra erakondade loend, Norra kuningriik (872–1397), Novgorodi vabariik, Põhi, Põhja-Norra, Põhjala (mütoloogia), Põhjamaade kirjandus, Põhjamaade Nõukogu, Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind, Põhjapõdrakasvatus, Petter Morottaja, Rahvaste ja hõimude loend, Rørosi vald, Renée Zellweger, Roger Pontare, Rootsi, Rootsi ajalugu, Rootsi põdrakoer, Saami jalgpallikoondis, Saami köök, Saami keeled, Saami kirjandus, Saami kultuuri päevad, Saami lipp, Saami meedia, Sámi soga lávlla, Segarassid, Severodvinsk, Siida, Siida (muuseum), Singer Vinger (album), Soome, Soome ajalugu, Soome Õigeusu Kirik, Soome Evangeelne Luterlik Kirik, Soome keskaeg, Soome mütoloogia, Soome-ugri rahvad, Storfjordi vald, Tšuudid, Täyssinä rahu, Thule, Ting, Troinoi (Singer Vinger), Tromsø ülikool, Tundravöönd, Ulla Pirttijärvi-Länsman, Uurali kaja, Uus Põhjala toit, Vadjalased, Valge meri, Västerbotteni muuseum, Venemaa väikesearvulised põlisrahvad, Virantanaz, Viru Folk, 20 aastat singumist ja vingumist, 2005. aasta Norra parlamendivalimised. Laienda indeks (89 rohkem) »
Abashiri
Politseijaoskond Linnavalitsus Maantee Notoromisaki neem thumb thumb thumb Abashiri (jaapani 網走) on linn (shi) Jaapanis Hokkaidō saare kirderannikul Ohhoota mere Abashiri lahe ääres Hokkaidō prefektuuris 50 km Kitamist idas ning 350 km Sapporost kirdes, Ohhotski allprefektuuri keskus selle idaosas.
Uus!!: Saamid ja Abashiri · Näe rohkem »
Abisko rahvuspark
Vaade Abisko rahvuspargis asuva Nuolja mäe tipust (vasakul Torneträski järv) Abisko rahvuspark on Põhja-Rootsis Norrbotteni läänis Kiruna vallas asuv rahvuspark.
Uus!!: Saamid ja Abisko rahvuspark · Näe rohkem »
Agnete Johnsen
Agnete Johnsen 2016. aasta Eurovisioonil Agnete Kristin Johnsen (sündinud 4. juulil 1994 Unjárga vallas Varangerbotnis) on Norra laulja.
Uus!!: Saamid ja Agnete Johnsen · Näe rohkem »
Alavieska vald
Alavieska kirik enne 1916 Alavieska on vald Soomes Põhja-Pohjanmaa maakonnas.
Uus!!: Saamid ja Alavieska vald · Näe rohkem »
Alta kaljujoonised
Alta kaljujoonised on kogum petroglüüfe Norras Troms og Finnmargi maakonnas Alta linna ümbruskonnas.
Uus!!: Saamid ja Alta kaljujoonised · Näe rohkem »
Amanda Kernell
Amanda Kernell (2017) Amanda Kernell (sündinud 9. septembril 1986 Umeås Västerbotteni läänis) on saami päritolu Rootsi filmilavastaja ja stsenarist.
Uus!!: Saamid ja Amanda Kernell · Näe rohkem »
Amneesia (Singer Vinger)
"Amneesia" on ansambli Singer Vinger album aastast 1996.
Uus!!: Saamid ja Amneesia (Singer Vinger) · Näe rohkem »
Amoc
Amoc (sünninimi Mikkâl Antti Morottaja, sündinud 24. detsembril 1984) on saami räppar, kes laulab Inari saami keeles.
Uus!!: Saamid ja Amoc · Näe rohkem »
Arktika
Punase joonega on tähistatud juuli 10 °C isoterm, mida kokkuleppeliselt loetakse Arktika piiriks Kevadine jäälagunemine Arktikas Arktika on polaarpiirkond, mis ümbritseb põhjapoolust.
Uus!!: Saamid ja Arktika · Näe rohkem »
Arvidsjauri vald
Arvidsjauri vald (Lule saami keeles Árviesjávrrie) on 2. järgu haldusüksus Rootsis Norrbotteni lääni lõunaosas.
Uus!!: Saamid ja Arvidsjauri vald · Näe rohkem »
Østlandet
Østlandet asend Norras Østlandet (uusnorra Austlandet) on regioon Kagu-Norras.
Uus!!: Saamid ja Østlandet · Näe rohkem »
Ökokolonialism
Ökokolonialism (inglise keeles green imperialism, eco-colonialism) on looduskaitses traditsioonilise Lääne paradigma ja võimustruktuuri pealesurumine põlisrahvastele. Seda loetakse üheks postkolonialismi avaldumisvormiks.
Uus!!: Saamid ja Ökokolonialism · Näe rohkem »
Äijihsuálui
Äijihsuálui 2011. aasta septembris. Äijihsuálui on asustamata saar Soomes Inari järves ligikaudu 11 kilomeetri kaugusel Inari külast.
Uus!!: Saamid ja Äijihsuálui · Näe rohkem »
Äkässaivo
Äkässaivo on Soome mandrijää ihutud kanjonijärv Saivonsuvanto jõe lähedal Muonio vallas.
Uus!!: Saamid ja Äkässaivo · Näe rohkem »
Båtsuoj saami keskus
Vaade keskusele järve poolt Båtsuoj saami keskus (rootsi keeles Båtsuoj skogssamecenter) asub Arvidsjauri vallas Rootsis.
Uus!!: Saamid ja Båtsuoj saami keskus · Näe rohkem »
Börje Salming
thumb Anders Börje Salming (15. aprill 1951 Kiruna – 24. november 2022) oli Rootsi jäähokimängija, päritolult saam.
Uus!!: Saamid ja Börje Salming · Näe rohkem »
Beaivváš Sámi Našunálateáhter
Beaivváš Sámi Našunálateáhter (põhjasaami keeles saami rahvusteater Beaivváš (Päike)) on Norras Guovdageaidnus tegutsev saamikeelne teater.
Uus!!: Saamid ja Beaivváš Sámi Našunálateáhter · Näe rohkem »
Damião de Góis
Damião de Góis Albrecht Düreri portreel Damiao de Góis (ka Goes; 2. veebruar 1502, Alenquer, Portugal – 30. jaanuar 1574), oli Portugali humanistlik filosoof.
Uus!!: Saamid ja Damião de Góis · Näe rohkem »
Danegeld
Rootsis Upplandi maakonnas asuv Inglismaale rändamist kajastav ruunikivi U 241. Selle püstitasid viiking Ulfríkri lapselapsed ligikaudu aastal 1050 mälestamaks seda, et Ulfríkr sai kaks korda Inglismaal danegeldi Danegeld ('Taani maks', sõna-sõnalt 'taanlaste tribuut') oli maks, mida koguti viikingitest sissetungijatele tribuudi maksmiseks, et viimased maad rüüstamisest säästaksid.
Uus!!: Saamid ja Danegeld · Näe rohkem »
Drag
Kohalik sadam Árran, Lule saami kultuurikeskus Drag (Lule saami keeles Ájluokta) on küla Norras Nordlandi maakonnas Hamarøy vallas Tysfjordeni läänerannikul.
Uus!!: Saamid ja Drag · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Saamid ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Uus!!: Saamid ja Eesti kiviaeg · Näe rohkem »
Eesti kullafond (Singer Vinger)
"Eesti kullafond" on aastal 2005 välja antud album, mis sisaldab Eesti ansambli Singer Vinger lugusid aastaist 1986–2002.
Uus!!: Saamid ja Eesti kullafond (Singer Vinger) · Näe rohkem »
Eesti-Saami Ühendus
Eesti-Saami Ühendus (lühend ESÜ, harvem nimetatud Eesti-Saami Selts) oli aastal 1988 Tallinnas asutatud kultuuriühendus, kuhu kuulusid saami kultuurist huvitatud ja seda uurivad inimesedhttp://www.suri.ee/esy/minevik.html (vaadatud 31.01.2013).
Uus!!: Saamid ja Eesti-Saami Ühendus · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Saamid ja Eestlased · Näe rohkem »
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Uus!!: Saamid ja Goodid · Näe rohkem »
Gudrun Sjödén
Gudrun Sjödén (neiupõlvenimi Rådevik; sündinud 5. juuni 1941) on rootsi moekunstnik ja ettevõtja, omanimelise kaubamärgi looja.
Uus!!: Saamid ja Gudrun Sjödén · Näe rohkem »
Guovdageaidnu vald
Guovdageaidnu vald (norra Kautokeino, soome Koutokeino) on vald Norras Troms og Finnmargi maakonnas.
Uus!!: Saamid ja Guovdageaidnu vald · Näe rohkem »
Halti
Piiritulp Soome kõrgeimas punktis Orienteerumiskaart Soome kõrgeimast punktist. Halti (soome; põhjasaami Háldi) on tundrute rühm ja saami looduslik pühapaik Skandinaavia mägedes.
Uus!!: Saamid ja Halti · Näe rohkem »
Häme
Häme vapp Häme (rootsi keeles Tavastland; soome keeles Häme; inglise keeles Tavastia) on ajalooline maakond Soome lõunaosas.
Uus!!: Saamid ja Häme · Näe rohkem »
Hõimurahvaste programm
Hõimurahvaste programm on Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatav programm, mida haldab Eesti Keele Instituut.
Uus!!: Saamid ja Hõimurahvaste programm · Näe rohkem »
Hiiukirik
Hiiukirikud (soome keeles jätinkirkko, metelinkirkko, pirunkirkko, jatulinkirkko jm) on hiliskiviajast umbes 3000–2000 e.m.a pärinevad enamasti nelinurksed või ümmargused kiviehitised Pohjanmaal ja mujal Perämere põhjaosa muinasrannal.
Uus!!: Saamid ja Hiiukirik · Näe rohkem »
Hnefatafl
Hnefatafl Hnefatafl on ajalooline lauamäng, mida mängiti 4.–12.
Uus!!: Saamid ja Hnefatafl · Näe rohkem »
Inari
Talumaja Inaris asuva Siida muuseumi vabaõhuekspositsioonis. Inaris asub ka Saami koolituskeskus Suveõhtu Inaris Inari (inarisaami keeles Aanaar, põhjasaami keeles Anár, koltasaami keeles Aanar) on küla Soomes, Inari valla keskus, mis asub Inari järve kaldal.
Uus!!: Saamid ja Inari · Näe rohkem »
Inari saamid
Inari saamid on osa saamidest, kelle põline asuala on Inari järve ümbruses Soomes.
Uus!!: Saamid ja Inari saamid · Näe rohkem »
Isak Saba
Isak Saba, 1906 Isak Mikal Saba (15. november 1875 Unjárga vald, Norra – 1. juuni 1921 Vardø) oli saami õpetaja ja poliitik.
Uus!!: Saamid ja Isak Saba · Näe rohkem »
Jatuni
Jatuni (põhjasaami Jáhton) on saami küla Soomes Lapimaa läänis Lapi maakonnas Enontekiö vallas Hettast lääne pool Rootsi piiri ääres, Karesuandost ida pool.
Uus!!: Saamid ja Jatuni · Näe rohkem »
Jiella
Jiella on saamide popmuusika ansambel Soomest, Utsjoelt.
Uus!!: Saamid ja Jiella · Näe rohkem »
Johan Turi
Johan Turi Johan Turi (sündinud Johannes Olsen Thuri, ka Johan Tuuri, Johan Thuri, Johan Thuuri; 12. märts 1854 Norras Guovdageaidnus – 30. november 1936 Rootsis Jukkasjärvil) oli saami kirjanik, üks tänapäeva saami kirjanduse rajajaid ja esimene ilmalik autor, kes avaldas oma teoseid saami keeles.
Uus!!: Saamid ja Johan Turi · Näe rohkem »
Joig
Joig (saami keeles juoigos, põhjasaami keeles juoigan) on saamide ja Viena-Karjalas tuntud traditsiooniline laululiik.
Uus!!: Saamid ja Joig · Näe rohkem »
JOIK
Ettevõtte tooted JOIK (ärinimega Joik OÜ) on Eesti looduskosmeetika ja rapsivahast lõhnaküünalde tootja.
Uus!!: Saamid ja JOIK · Näe rohkem »
Jokkmoki vald
Jokkmoki vald on 2. järgu haldusüksus Rootsis Norrbotteni läänis.
Uus!!: Saamid ja Jokkmoki vald · Näe rohkem »
Joukahainen
"Joukahaise kättemaks", Akseli Gallen-Kallela 1897. aasta temperamaal Joukahainen on tegelane Soome-Karjala rahvuseeposes "Kalevala", noor ja kõhn saami noaidi (nõid).
Uus!!: Saamid ja Joukahainen · Näe rohkem »
Kalevi Wiik
Kalevi Wiik Kaino Kalevi Wiik (2. august 1932 Turu – 12. september 2015 Turu) oli Soome keeleteadlane, filosoofiadoktor aastast 1965, Turu ülikooli emeriitprofessor foneetika alal, Soome Teaduste Akadeemia liige.
Uus!!: Saamid ja Kalevi Wiik · Näe rohkem »
Kammkeraamika teooria
Kammkeraamika teooria on ajaloo- ja keeleteaduse teooria, mille kohaselt rääkisid kammkeraamika kultuuri kandjad varast soome-ugri keelekuju ning tüüpilise kammkeraamika levik Läänemere äärde tähendab läänemeresoome algkeelt kõnelenud inimeste rännet.
Uus!!: Saamid ja Kammkeraamika teooria · Näe rohkem »
Karin Mark
Karin Julia Mark (24. märts 1922 Tartu – 4. detsember 1999 Tallinn) oli eesti antropoloog.
Uus!!: Saamid ja Karin Mark · Näe rohkem »
Karjala keel
Karjala keel (karjala) on läänemeresoome keel, karjalaste emakeel.
Uus!!: Saamid ja Karjala keel · Näe rohkem »
Kasekäsnaravimid
Kasekäsnaravimid ehk musta pässiku ravimid ehk tšaaga on mustast pässikust ja/või tema osadest valmistatud kuivatatud saadused (pässikumügarad), pulbrid, siirupid, tõmmised ja ekstraktid, mida kasutatakse nende saaduste tervistavatele omadustele toetudes droogina.
Uus!!: Saamid ja Kasekäsnaravimid · Näe rohkem »
Kemijärvi linn
Kemijärvi on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes Lapi maakonnas Kemijärvi järve ja Kemijoki jõe ääres, Soome kõige põhjapoolsem linn.
Uus!!: Saamid ja Kemijärvi linn · Näe rohkem »
Kilpisjärvi küla
Soome ja Norra piir Kilpisjärvi (põhjasaami Gilbbesjávri) on küla Soome Lapimaa lääni Lapi maakonna Enontekiö valla kõige loodepoolsemas nurgas Käsivarre pöidlas Kilpisjärvi järve ääres.
Uus!!: Saamid ja Kilpisjärvi küla · Näe rohkem »
Kirsti Paltto
Kirsti Paltto (sündinud 11. veebruaril 1947 Ohcejohkas) on soome õpetaja ja saami kirjanik.
Uus!!: Saamid ja Kirsti Paltto · Näe rohkem »
Koltasaamid
Sverdloffi pere Suenjelis, 1903 Rühm koltasaame, 1871 Koltasaamid (ka koltad) on saamide hulka kuuluv etniline rühm Lapimaal ja Koola poolsaarel Soomes ja Venemaal.
Uus!!: Saamid ja Koltasaamid · Näe rohkem »
Koola poolsaar
pisi Koola poolsaar (vene Кольский полуостров (Kolski poluostrov), saami Guoládatnjárga) on poolsaar Venemaa loodeosas Murmanski oblastis.
Uus!!: Saamid ja Koola poolsaar · Näe rohkem »
Koola Saamide Assotsiatsioon
Koola Saamide Assotsiatsioon (vene keeles Ассосиация Кольскихсаамов, põhjasaami keeles Guoládaga Sámi Searvi) on 1989.
Uus!!: Saamid ja Koola Saamide Assotsiatsioon · Näe rohkem »
Kveeni keel
Kveeni keel (kainun kieli, kveenin kieli, kväänin kieli ja meiðän kieli) on läänemeresoome keel, mida räägivad peamiselt Põhja-Norras elavad kveenid.
Uus!!: Saamid ja Kveeni keel · Näe rohkem »
Kveenid
Kveenide mitteametlik lipp Kveenid (kveeni/soome keeles kveeni, norra keeles kvener, põhjasaami keeles kveanat) on 18.–19. sajandi jooksul Soome ja Rootsi põhjaosast Põhja-Norrasse emigreerunud Soome talupoegadest ja kaluritest pärinev Norra rahvusvähemus.
Uus!!: Saamid ja Kveenid · Näe rohkem »
Lapimaa
Lapimaa kaardil Saami lipp Lapimaa (ka Saamimaa) on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja-Soomes ja Koola poolsaarel.
Uus!!: Saamid ja Lapimaa · Näe rohkem »
Lappstad
Vaade Arvidsjauri lappstad'i sissepääsule Lappstad on saamide kirikuküla Rootsis.
Uus!!: Saamid ja Lappstad · Näe rohkem »
Lars Levi Laestadius
Lars Levi Laestadius (1839) Lars Levi Laestadius (ka Læstadius, 1. oktoober 1800 Norrbottenis Arjeplogi lähedal – 21. veebruar 1861) oli saami päritolu Rootsi luterlik pastor ja jutlustaja, botaanik ja usundiuurija.
Uus!!: Saamid ja Lars Levi Laestadius · Näe rohkem »
Lebesby vald
Lebesby vald (põhjasaami Davvesiidda gielda; kveeni Lebespyyn komuuni) on vald Norras Troms og Finnmargi maakonna põhjaosas.
Uus!!: Saamid ja Lebesby vald · Näe rohkem »
Lestaadiuslus
Lestaadiuslus on luterlik äratusliikumine ja õpetus, mis on levinud eeskätt Soome, Rootsi ja Norra põhjaosas soomlaste ja saamide seas.
Uus!!: Saamid ja Lestaadiuslus · Näe rohkem »
Lohkkeraamika kultuur
Lohkkeraamika kultuuri leviala Upplandist leitud tüüpiline lohkkeraamika-aegne emapõdra kujuke Lohkkeraamika kultuur oli küttide-korilaste kultuur Lõuna-Skandinaavias ajavahemikus umbes 3500 eKr kuni 2300 eKr.
Uus!!: Saamid ja Lohkkeraamika kultuur · Näe rohkem »
Mari Boine
Mari Boine, 2006 Mari Boine (sündinud 6. novembril 1956 Põhja-Norras Gámehisnjárgas Kárášjohka vallas) on saami päritolu Norra muusik, kes on tuntud eeskätt vanade joigude ning uuema rokk- ja džässmuusika kokkusulatajana.
Uus!!: Saamid ja Mari Boine · Näe rohkem »
Mari Kalkun
Mari Kalkun festivalil "Weltmusik" Detmoldis Saksamaal, 2021 Mari Kalkun (sündinud 1. aprillil 1986) on eesti laulja, laulukirjutaja, helilooja ja muusik.
Uus!!: Saamid ja Mari Kalkun · Näe rohkem »
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Uus!!: Saamid ja Mark (territoorium) · Näe rohkem »
Martin Fogel
Martin Fogel (17. aprill 1634 Hamburg – 21. oktoober 1675 Hamburg) oli saksa ajaloolane ja polüglott, keda võib pidada fennougristika üheks alusepanijaks, kuna ta tõestas ungari keele, soome keele ja saami keelte omavahelise suguluse sõnavara ja grammatika põhjal.
Uus!!: Saamid ja Martin Fogel · Näe rohkem »
Mattis Hætta
Mattis Hætta (27. märts 1956 – 9. november 2022) oli Norra saami laulja.
Uus!!: Saamid ja Mattis Hætta · Näe rohkem »
Merihobusüda
Merihobusüdame variante Merihobusüda on Skandinaavia maades ja Soomes tuntud kui hooneid kaitsev märk.
Uus!!: Saamid ja Merihobusüda · Näe rohkem »
Metsatundra
Metsatundra on lähisarktiline bioom, mille ulatuses vahelduvad hõrendikud ja puhmas- või tüüpilise tundraga.
Uus!!: Saamid ja Metsatundra · Näe rohkem »
Mitteterritoriaalne autonoomia
Austria sotsiaaldemokraati Karl Rennerit peetakse tänapäevase mitteterritoriaalse autonoomia esimeseks ja olulisimaks teoreetikuks Mitteterritoriaalne autonoomia on kollektiivse autonoomia vorm, millele on iseloomulik, et autonoomsed pole mitte konkreetsete piiridega territooriumil elavad elanikkonnarühmad, vaid keeleliste, kultuuriliste, religioossete või muude tunnuste alusel piiritletavad kogukonnad.
Uus!!: Saamid ja Mitteterritoriaalne autonoomia · Näe rohkem »
Muinasjututüüp
Muinasjututüübiks nimetatakse süžee poolest sarnaseid ja (harilikult) arvatavat ühist algupära rahvajuttude rühma või samasüžeeliste tekstivariantide koondkuju.
Uus!!: Saamid ja Muinasjututüüp · Näe rohkem »
Murmansk
Murmansk (vene keeles Мурманск) on linn Venemaal, Murmanski oblasti keskus, Arktika suurim linn.
Uus!!: Saamid ja Murmansk · Näe rohkem »
Murmanski oblast
Murmanski oblast asub Venemaa Loode föderaalringkonnas.
Uus!!: Saamid ja Murmanski oblast · Näe rohkem »
Murmanski Oblasti Saamide Ühendus
Murmanski Oblasti Saamide Ühendus (lühend OOSMO, vene keeles Общественная организация cаамов Мурманской области, põhjasaami keeles Murmanskka guovllu Sámesearvi) on Venemaa saamide organisatsioon.
Uus!!: Saamid ja Murmanski Oblasti Saamide Ühendus · Näe rohkem »
Myrdene Anderson
Myrdene Anderson kodus West Lafayette'is 2006 Myrdene Anderson (sündinud 13. augustil 1934) on Ameerika semiootik ja antropoloog, töötab Purdue Ülikoolis USA-s Indiana osariigis.
Uus!!: Saamid ja Myrdene Anderson · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu 1959. aasta rahvaloendus
Nõukogude Liidu 1959.
Uus!!: Saamid ja Nõukogude Liidu 1959. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu 1970. aasta rahvaloendus
Nõukogude Liidu 1970.
Uus!!: Saamid ja Nõukogude Liidu 1970. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu 1979. aasta rahvaloendus
Nõukogude Liidu 1979.
Uus!!: Saamid ja Nõukogude Liidu 1979. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu 1989. aasta rahvaloendus
Nõukogude Liidu 1989.
Uus!!: Saamid ja Nõukogude Liidu 1989. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »
Nils Gaup
Nils Gaup 2017. aastal Nils Gaup (sündinud 12. aprillil 1955 Kautokeinos) on saami päritolu Norra filmirežissöör.
Uus!!: Saamid ja Nils Gaup · Näe rohkem »
Nils-Aslak Valkeapää
Áillohaš 1960. aastate algupoolel Nils-Aslak Valkeapää (põhjasaami keeles Áillohaš (23. märts 1943 Enontekiö – 27. november 2001 Espoo) oli saami kirjanik, muusik ja saami kultuuri edendaja. Ta sündis põhjapõdrakasvatajate peres ning õppis õpetajaks, kuid ei asunud kunagi sel erialal tööle. Sarnaselt paljude teiste saamidega, kes pidid hariduse omandamiseks kodust kaugele sõitma, valis Nils-Aslak Valkeapää eriala, mis annaks võimalikult mitmekülgse hariduse, sealhulgas teadmised eri kunstivormide ja muusika alal. Nils-Aslak Valkeapää oli mitmekülgne kunstnik, kes sai tuntuks nii oma proosa, luule kui ka joigudega; ta esines filmides ja televisioonis ning tegeles maalimisega. Oma joigudega käis ta esinemas paljudes maades ning temast sai üks tuntumaid saame maailmas. Nils-Aslak Valkeapää tegi kaasa Lennart Meri 1977. aastal valminud soome-ugri rahvaid käsitlevas dokumentaalfilmis "Linnutee tuuled".
Uus!!: Saamid ja Nils-Aslak Valkeapää · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Saamid ja Norra · Näe rohkem »
Norra erakondade loend
See artikkel loendab Norra erakondi.
Uus!!: Saamid ja Norra erakondade loend · Näe rohkem »
Norra kuningriik (872–1397)
Norra kuningriik (vanapõhja keeles Noregsveldi, bokmål'is Norgesveldet, uusnorra keeles Noregsveldet) oli 9.
Uus!!: Saamid ja Norra kuningriik (872–1397) · Näe rohkem »
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Uus!!: Saamid ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »
Põhi
thumb Põhi (N) on põhi-ilmakaar, mille asimuut on 0 ehk 360 kraadi.
Uus!!: Saamid ja Põhi · Näe rohkem »
Põhja-Norra
Põhja-Norra Bergsfjorden Senja saare lähedal Tromsi maakonnas Põhja-Norra (norra keeles Nord-Norge (''bokmål''), uusnorra keeles Nord-Noreg, põhjasaami keeles Davvi-Norga) on regioon Norra põhjaosas, mis koosneb Nordlandi, Tromsi ja Finnmargi maakonnast.
Uus!!: Saamid ja Põhja-Norra · Näe rohkem »
Põhjala (mütoloogia)
Põhjala (soome keeles Pohjola) on soome ja eesti mütoloogias põhjapoolne maa, mille all nähtavasti mõeldakse polaaralasid.
Uus!!: Saamid ja Põhjala (mütoloogia) · Näe rohkem »
Põhjamaade kirjandus
Põhjamaade kirjandus (kitsamalt ka Skandinaavia kirjandus) on Põhjamaade keeltes kirjutatud kirjandus.
Uus!!: Saamid ja Põhjamaade kirjandus · Näe rohkem »
Põhjamaade Nõukogu
Põhjamaade Nõukogu (taani keeles Nordisk Råd, norra keeles Nordisk råd, soome keeles Pohjoismaiden neuvosto, islandi keeles Norðurlandaráð, rootsi keeles Nordiska rådet) on Põhjamaade parlamentide koostööorgan.
Uus!!: Saamid ja Põhjamaade Nõukogu · Näe rohkem »
Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind
Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind ehk Põhjamaade Nõukogu kirjanduspreemia on iga-aastane kirjandusauhind, mida annab välja Põhjamaade Nõukogu alates 1962.
Uus!!: Saamid ja Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind · Näe rohkem »
Põhjapõdrakasvatus
Inaris Põhjapõdrakasvatus ehk porokasvatus on põhjapõtrade kasvatamine.
Uus!!: Saamid ja Põhjapõdrakasvatus · Näe rohkem »
Petter Morottaja
Petter Morottaja Petter Jori Andaras Morottaja (sündinud 11. juulil 1982 Inaris) on inarisaami kirjanik, ajakirjanik ja õpetaja.
Uus!!: Saamid ja Petter Morottaja · Näe rohkem »
Rahvaste ja hõimude loend
Artikkel Rahvad ja hõimud sisaldab maailma rahvaste, hõimude ja muude etniliste rühmade mittetäielikku nimistut algul tähestiku järjekorras ja seejärel geograafiliste piirkondade kaupa.
Uus!!: Saamid ja Rahvaste ja hõimude loend · Näe rohkem »
Rørosi vald
Rørosi vald asub Norras Trøndelagi maakonnas.
Uus!!: Saamid ja Rørosi vald · Näe rohkem »
Renée Zellweger
thumb Renée Kathleen Zellweger (sündinud 25. aprillil 1969 Katys Texases) on filmiauhinna Oscar pälvinud USA filminäitleja.
Uus!!: Saamid ja Renée Zellweger · Näe rohkem »
Roger Pontare
Roger Pontare Fred Roger Pontare (sünninimi Roger Johansson; sündinud 21. novembril 1951 Slagnäses) on Rootsi muusik.
Uus!!: Saamid ja Roger Pontare · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Saamid ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Saamid ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »
Rootsi põdrakoer
Rootsi põdrakoer ehk jämtlandi koer on Rootsist pärinev koeratõug.
Uus!!: Saamid ja Rootsi põdrakoer · Näe rohkem »
Saami jalgpallikoondis
Saami jalgpallikoondis on saamide rahvuskoondis jalgpallis.
Uus!!: Saamid ja Saami jalgpallikoondis · Näe rohkem »
Saami köök
Saami köögis moodustavad sarnaselt teiste põhjarahvastega peatoiduse põhjapõdraliha ja kala.
Uus!!: Saamid ja Saami köök · Näe rohkem »
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Uus!!: Saamid ja Saami keeled · Näe rohkem »
Saami kirjandus
Autori illustratsioon teosele "Muitalus sámiid birra" Saami kirjandus on saami keeltes kirjutatud kirjandus.
Uus!!: Saamid ja Saami kirjandus · Näe rohkem »
Saami kultuuri päevad
Saami kultuuri päevad olid Eesti-Saami Ühenduse Eestis korraldatud saami kultuuri tutvustavad üritused.
Uus!!: Saamid ja Saami kultuuri päevad · Näe rohkem »
Saami lipp
Saami lipp on Põhjamaades ja Venemaa Koola poolsaarel elava põlisrahva saamide lipp.
Uus!!: Saamid ja Saami lipp · Näe rohkem »
Saami meedia
Saami meedia hõlmab lisaks saamikeelsetele meediaväljaannetele ja -kanalitele ka saamidele suunatud või saamide tehtud väljaandeid norra keeles, soome keeles, rootsi keeles ja vene keeles.
Uus!!: Saamid ja Saami meedia · Näe rohkem »
Sámi soga lávlla
"Sámi soga lávlla" (ligikaudne tõlge 'Saami rahva laul') on saami ühiskonnategelase Isak Saba kirjutatud luuletus, mis 1906 ilmus ajalehes Saǥai Muittalægje.
Uus!!: Saamid ja Sámi soga lávlla · Näe rohkem »
Segarassid
Segarassid, vastandina niinimetatud puhastele rassidele, on täpselt piiritlemata inimkonna alajaotused, mis põhinevad sellel, kuidas jaotatakse inimesi nende nähtavamate väliste tunnuste alusel.
Uus!!: Saamid ja Segarassid · Näe rohkem »
Severodvinsk
Lomonossovi prospekt Severodvinsk (1938–1957 Molotovsk) on oblastilise alluvusega linn Venemaal Arhangelski oblastis.
Uus!!: Saamid ja Severodvinsk · Näe rohkem »
Siida
Siidad 16. sajandil Siida (soome keeles lapinkylä) on saamide ajalooline territoriaalüksus, külade süsteem.
Uus!!: Saamid ja Siida · Näe rohkem »
Siida (muuseum)
Siida (märts 2007) Talumaja Siida vabaõhuekspositsioonis (august 2007) Siida on Soomes Inari külas Inari järve ääres asuv looduskeskus ja saamide kultuurikeskus-muuseum.
Uus!!: Saamid ja Siida (muuseum) · Näe rohkem »
Singer Vinger (album)
"Singer Vinger" on ansambli Singer Vinger 1988.
Uus!!: Saamid ja Singer Vinger (album) · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Saamid ja Soome · Näe rohkem »
Soome ajalugu
Soome ajalugu on ülevaade tänapäeva Soome ajaloost.
Uus!!: Saamid ja Soome ajalugu · Näe rohkem »
Soome Õigeusu Kirik
Soome Õigeusu Kirik (soome keeles Suomen ortodoksinen kirkko; rootsi keeles Ortodoxa kyrkan i Finland) on Soomes tegutsev usuühing, osa ülemaailmsest õigeusu kirikust.
Uus!!: Saamid ja Soome Õigeusu Kirik · Näe rohkem »
Soome Evangeelne Luterlik Kirik
Soome Evangeelne Luterlik Kirik (soome keeles Suomen evankelis-luterilainen kirkko, rootsi keeles Evangelisk-lutherska kyrkan i Finland) on Soome suurim usuühing ja maailma üks suuremaid luterlikke kirikuid, kuhu 2022.
Uus!!: Saamid ja Soome Evangeelne Luterlik Kirik · Näe rohkem »
Soome keskaeg
Soome keskaeg on ülevaade Soome ajaloost 12.–16. sajandini.
Uus!!: Saamid ja Soome keskaeg · Näe rohkem »
Soome mütoloogia
Soome mütoloogial on palju ühist teiste soome-ugri mütoloogiatega, näiteks eesti, kuid ka teiste naabruses olevate, näiteks balti rahvaste ja skandinaavlaste mütoloogiaga.
Uus!!: Saamid ja Soome mütoloogia · Näe rohkem »
Soome-ugri rahvad
Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.
Uus!!: Saamid ja Soome-ugri rahvad · Näe rohkem »
Storfjordi vald
Storfjord (saami Omasvuotna) on vald Norras Troms og Finnmargi maakonnas Lyngenfjordi ümbruses.
Uus!!: Saamid ja Storfjordi vald · Näe rohkem »
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Uus!!: Saamid ja Tšuudid · Näe rohkem »
Täyssinä rahu
Täyssinä rahu sõlmiti 18. mail 1595 Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä külas (tänapäeval Izvoz), mis jääb Narvast kirdesse Venemaa alale.
Uus!!: Saamid ja Täyssinä rahu · Näe rohkem »
Thule
Thule (Θούλη, ka Tuli või Tyle) on kreeklase Pythease reisikirjas 4.
Uus!!: Saamid ja Thule · Näe rohkem »
Ting
Västmanlandis, viikingiaegne tingi kogunemise paik. Kääpa juures asuvad kivilaevad ja ruunikivi Ting (vanaislandi ja islandi keeles þing, teistes skandinaavia keeltes ting) oli germaani rahvaste rahvakoosolek, millel vabad mehed otsustasid mingit piirkonda puudutavaid küsimusi, leppisid kokku seadustes ja mõistsid kohut.
Uus!!: Saamid ja Ting · Näe rohkem »
Troinoi (Singer Vinger)
"Troinoi" on Eesti ansambli Singer Vinger 2000.
Uus!!: Saamid ja Troinoi (Singer Vinger) · Näe rohkem »
Tromsø ülikool
Tromsø ülikool on ülikool Tromsøs Norras, maailma põhjapoolseim ülikool.
Uus!!: Saamid ja Tromsø ülikool · Näe rohkem »
Tundravöönd
Arktiline tundra Tundravöönd on loodusvöönd, mis paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning Gröönimaa lõunarannikul.
Uus!!: Saamid ja Tundravöönd · Näe rohkem »
Ulla Pirttijärvi-Länsman
Ulla Pirttijärvi-Länsman (sünninimi Ulla Pirttijärvi, sündinud 13. novembril 1971 Inaris) on saami laulja ja joiguja.
Uus!!: Saamid ja Ulla Pirttijärvi-Länsman · Näe rohkem »
Uurali kaja
pisi "Uurali kaja" on soome-ugri ja samojeedi rahvaste teemaline püsinäitus Eesti Rahva Muuseumis.
Uus!!: Saamid ja Uurali kaja · Näe rohkem »
Uus Põhjala toit
"Uus Põhjala toit" (islandi keeles Nýr norrænn matur, norra keeles Ny Nordisk Mat, rootsi keeles Ny nordisk mat, soome keeles Uusi pohjoismainen ruoka, taani keeles Ny Nordisk Mad) on Põhjamaade Ministrite Nõukogu 2006.
Uus!!: Saamid ja Uus Põhjala toit · Näe rohkem »
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Uus!!: Saamid ja Vadjalased · Näe rohkem »
Valge meri
Asukoht kaardil NASA satelliidifotod Valgest merest: ülemine kevadel, alumine varatalvel Valge meri (vene Белое море, karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi Сэрако ям’) on Põhja-Jäämere sisemeri.
Uus!!: Saamid ja Valge meri · Näe rohkem »
Västerbotteni muuseum
Västerbotteni muuseum 2014. aasta märtsis Västerbotteni muuseum on Västerbotteni lääni kultuuriajaloo muuseum Rootsis.
Uus!!: Saamid ja Västerbotteni muuseum · Näe rohkem »
Venemaa väikesearvulised põlisrahvad
Venemaa väikesearvulised põlisrahvad on rahvad, mida tunnistab sellisena Venemaa Föderatsioon oma valitsuse otsusega.
Uus!!: Saamid ja Venemaa väikesearvulised põlisrahvad · Näe rohkem »
Virantanaz
Nina Zaitseva. "Virantanaz. Vepsa eepos". Eestikeelse tõlke esikaas, kujundanud Kairi Kullasepp, 2018 "Virantanaz" ('Vira majapidamine/külaots/küla') on vepsa kirjalik folklooripõhine eepos, mille autor on vepsa keeleteadlane, literaat ja ühiskonnategelane Nina Zaitseva.
Uus!!: Saamid ja Virantanaz · Näe rohkem »
Viru Folk
Viru Folk on alates 2008.
Uus!!: Saamid ja Viru Folk · Näe rohkem »
20 aastat singumist ja vingumist
"20 aastat singumist ja vingumist" on ansambli Singer Vinger 2006.
Uus!!: Saamid ja 20 aastat singumist ja vingumist · Näe rohkem »
2005. aasta Norra parlamendivalimised
2005.
Uus!!: Saamid ja 2005. aasta Norra parlamendivalimised · Näe rohkem »
