Side

633 suhted: A.E.I.O.U, Aacheni vapp, Aadel, Absolutism, Adelheid, Adolf Friedrich I (Mecklenburg), Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp), Alam-Lotring, Albrecht II (Mecklenburg), Albrecht II (Saksa kuningas), Albrecht VII (Mecklenburgi hertsog), Albrecht von Hohenzollern, Aleksander III (paavst), Aleksander IV (paavst), Aleksander VI, Aleksander VII, Aleksander VIII, An der Etsch, Andreas Vesalius, Anne (Suurbritannia), Apuulia krahvkond, Aragóni kuningriik, Artois' krahvkond, Augsburgi piiskopkond, Augsburgi usutunnistus, Augustin Meyerberg, Aula, Austerlitzi lahing, Austria ajalugu, Austria Eleonore, Austria ertshertsogkond, Austria hertsogkond, Austria keiser, Austria keisririik, Austria Maria, Austria Mariana, Austria riigipeade loend, Austria-Preisi sõda, Šamorín, Švaabimaa hertsog, Švaabimaa hertsogkond, Żywiec, Ülem-Burgundia, Ülem-Sileesia, Ülemõuemarssal, Bad Harzburg, Baieri hertsog, Baieri hertsogkond, Baieri valitsejate loend, Bambergi piiskopkond, ..., Barnim IX, Bartolomeo d'Alviano, Basileios II, Böömimaa valitsejate loend, Bütsantsi ajalugu, Bütsantsi-Osmanite sõjad, Benedictus IX, Benedictus VI, Benedictus VII, Benedictus VIII, Benedictus XII, Benedictus XIII, Benedictus XIV, Berengar Frioolist, Birgitta, Blondel de Nesle, Bogislaw V (Pommeri), Bogislaw X (Pommeri), Bouilloni vald (Belgia), Brandenburg-Preisimaa, Brandenburgi piiskopkond, Braunschweig, Brüssel, Brescia, Bretagne'i kuningriik, Brixeni piiskopkond, Brockhausen, Bruck an der Mur, Bruiningk, Bulmerincq, Burgundia hertsogkond, Burgundia krahvkond, Burgundia kuningriik, Burgundia sõjad, Calixtus II, Calixtus III, Cambrai liiga sõda, Campo Formio rahu, Cancrin, Capua vürstkond, Champagne'i Adèle, Charles Südi, Christian II, Christoffer II, Clemens II, Clemens III, Clemens IV, Clemens IX, Clemens V, Clemens VI, Clemens VII, Clemens VIII, Clemens X, Clemens XI, Clemens XII, Clemens XIII, Clemens XIV, Codex argenteus, Coelestinus III, Coelestinus IV, Constantinuse kingitus, Dante Alighieri, Dürensteini lahing, Detsember 2008, Diepholzi kreis, Domenico da Piacenza, Dyrrhachiumi lahing (1081), Eesti ajalugu, Eesti keskaeg, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Ekskommunikatsioon, Emden, Ertshertsog, Esimese koalitsiooni sõda, Essen (Greifswaldi suguvõsa), Esztergom, Eugenius III, Eugenius IV, Ezzonite dünastia, Felipe II, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Ferdinand II, Ferdinand III, Ferdinand III (täpsustus), Fernando II (Aragón), Ferrara, Filioque, Flandria, Flandria krahvkond, François I, Frangi keiser, Frangimaa hertsogkond, Franz I, Franz I (Saksa-Rooma keiser), Franz II, Franz Karl, Frey (Liivimaa aadlisuguvõsa), Friedrich I (Preisimaa), Friedrich I Barbarossa, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Friedrich III, Friedrich III (Saksa kuningas), Friedrich III (Saksa-Rooma keiser), Friedrich V (Pfalzi kuurvürst), Friedrich von Grote, Friuli mark, Fromhold (suguvõsa), Gaeta hertsogkond, Göttingen, Günzel, Gelasius II, Gelderni hertsogkond, Genova vabariik, Georg von Ungern, George Browne, Gian Galeazzo Visconti, Gibelliinid, Gotthard von Manteuffel (1690–1763), Gregorius IX, Gregorius V, Gregorius VI, Gregorius VII, Gregorius VIII, Gregorius X, Gregorius XI, Gregorius XIII, Gregorius XV, Greifswald, Greifswaldi ülikool, Grote, Gustav Samuel Leopold, Gvelfid ja gibelliinid, Habsburgid, Habsburgid-Lotringid, Habsburgide Hispaania, Habsburgide Madalmaad, Habsburgide monarhia, Hadrianus IV, Hadrianus V, Hadrianus VI, Hannover, Hans Schlitte, Hauteville, Heinrich I Linnupüüdja, Heinrich II, Heinrich II (Saksa-Rooma keiser), Heinrich III (Saksa-Rooma keiser), Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Heinrich Johann von Jannau, Heinrich Lõvi, Heinrich V (Saksa-Rooma keiser), Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser), Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser), Heinrich von Fick, Hermann Billung, Hermann II Wesel, Hermann von Salm, Hispaania ajalugu, Hispaania Catarina, Hispaania Madalmaad, Hispaania pärilussõda, Hohenstaufenid, Hohenzollernid, Holland, Hollandi Vabariik, Honorius II, Honorius III, Honorius IV, Hugues Capet, Ibrāhīm ibn Ya‘qūb, Ida-Frangi kuningas, Inglismaa kuningriik, Innocentius II, Innocentius III, Innocentius IV, Innocentius V, Innocentius VI, Innocentius XI, Innocentius XIII, Innsbruck, Isabel I, István I Püha, Itaalia ajalugu, Itaalia kronoloogia, Itaalia kuningriik (keskaegne), Itaalia sõjad, Ivrea mark, János I Zápolya, Jílové u Prahy, Jürgen Wullenwever, Jüriöö ülestõus, Jean-Pierre Blanchard, Jena ülikool, Jeruusalemma kuningriik, Jiří Poděbradyst, Johann Albrecht I, Johann I (Mecklenburg-Stargard), Johann Karl (Pfalz-Gelnhausen), Johannes Kepler, Johannes Koler, Johannes XII, Johannes XIII, Johannes XIV, Johannes XIX, Johannes XV, Johannes XXI, Johannes XXII, John Maata, Joseph I, Joseph II, Juana, Judenburg, Julius II, Julius III, Julius Jacob von Haynau, Kahekümneviieaastane sõda, Kaiserstuhl, Karl IV, Karl IV (täpsustus), Karl Suur, Karl V, Karl V (täpsustus), Karl VI, Karl VII, Karl VII (Saksa-Rooma keiser), Karl zu Mecklenburg (1708–1752), Katoliiklik Liiga, Kaugem Austria, Kazimierz I, Kärnteni hertsogkond, Kärnteni mark, Küprose kuningriik, Keele teke, Keisrite loend, Kesk-Frangi riik, Kirikuriik, Klot, Knud Lavard, Knud Suur, Kolmanda koalitsiooni sõda, Kolmas ristisõda, Kolmekümneaastane sõda, Konguta vasallilinnus, Konklaav, Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Konrad III (Saksa kuningas), Konstanzi kirikukogu, Korsika vabariik, Kraini hertsogkond, Kudjape mõis, Kuldbulla, Kuues ristisõda, Kuurvürst, Ladislaus Postumus, Landshuti pärilussõda, Langobardid, Läti ajalugu, Lõuna-Itaalia, Lechi lahing (955), Leiden, Leo IX, Leo VIII, Leo X, Leo XI, Leo XII, Leopold I, Leopold I (täpsustus), Leopold II, Leopold II (täpsustus), Leopoldina, Leopoldov, Liège'i piiskopkond, Liebenburg, Liechtenstein, Liivi sõda, Liivimaa kuningriik, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Lima ajalugu, Linnusekrahv, Lombardia Liiga, Longinuse oda, Lothar II (Lotring), Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Louis IX, Lucca vabariik, Lucius III, Ludwig III, Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Ludwig Senfl, Ludwig Vaga, Ludwig VI (Baieri), Ludwig Wilhelm (Baden-Baden), Luksemburg, Luksemburgi Elisabeth, Luksemburgi hertsogkond, Luksemburgi krahvkond, Maastrichti Püha Servatiuse basiilika, Magnus II (Mecklenburg), Mainz, Mainzi kuurvürstkond, Malta, Marcellus II, Maria Theresia, Mark (territoorium), Mary I, Masoovia hertsogkond, Matteo I Visconti, Matthias (Saksa-Rooma keiser), Matthias Arrasist, Maximilian I, Maximilian I (Baieri kuurvürst), Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Maximilian II, Maximilian II (Saksa-Rooma keiser), Maximilian von und zu Trauttmansdorff, Mátyás I, Müller (Rūstuži), Münsteri piiskopkond, Mõõgavendade ordu, Meißeni markkrahvkond, Meinhardiinid, Mercurino Arborio di Gattinara, Michał Korybut Wiśniowiecki, Michel Sittow, Mieszko I, Milano, Milano hertsog, Milano hertsogiriik, Mohácsi lahing, Monaco, Moosburg (Austria), Morava, Namuri krahvkond, Nancy, Napoleon I, Napoli kuningriik, Neljas ristisõda, Nicholas Hawkins, Nicolaus II, Nicolaus III, Nicolaus IV, Nicolaus V, Nicolaus V (vastupaavst), Nikaia keisririik, Nikephoros II Phokas, Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse, Norra ajalugu, Numismaatika, Olderogge, Operatsioon Barbarossa, Orlov, Osmanite-Veneetsia sõda (1570–1573), Ostsiedlung, Otakar II, Otto I, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto II, Otto II (Brandenburg), Otto II (Saksa-Rooma keiser), Otto III, Otto III (Saksa-Rooma keiser), Otto IV, Otto IV (Saksa-Rooma keiser), Otto Magnus von Stackelberg (1736–1800), Otto V (Baieri), Ottode kunst, Paavst, Palazzo Te, Paschalis II, Passau, Paulus II, Paulus III, Paulus V, Pavia, Pásztó, Péter Orseolo, Püha Sava hertsogkond, Põhjamere impeerium, Põhjasõda, Peeter II, Peter Wetberg, Pfaltskrahv, Philipp Ilus, Philipp Julius, Philippe II, Pius II, Pius III, Pius V, Pius VI, Pius VII, Podolínec, Polaabid, Pomarolo, Pommeri, Pommeri hertsogkond, Poola ajalugu, Poola Kuningriik, Poola pärilussõda, Poola Piastide ajal, Poola vürstiriik, Prantsuse revolutsioonisõjad, Prantsusmaa kuningas, Prantsusmaa territoriaalne areng, Prantsusmaa varauusaeg, Preisi kuningriik, Preisi ristisõda, Preisimaa, Radziwill, Ratsanikesõda, Rücker, Regensburg, Reichard, Richard I, Richard II, Riemann (suguvõsa), Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Riigirüütel, Riigirüütlid, Riigiseisus, Riigivürst, Roger II, Roheline kärbseseen, Roman Mstislavitš, Romanovid, Rooma keiser (täpsustus), Roomlaste kuningas, Rootsi ajalugu, Rootsi Pommeri, Rotterdam, Rudolf I (Saksa kuningas), Rudolf II, Rudolf II (täpsustus), Rudolf IV (Austria), Rzeczpospolita, Saali dünastia, Saare-Lääne piiskopkond, Sacco di Roma, Saksa keiser, Saksa kuningas, Saksa ordu, Saksa-Poola sõda, Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend, Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa ajalugu, Saksamaa kuningriik, Saksi dünastia, Saksimaa ajalugu, Saksimaa hertsogiriik, Salerno vürstkond, Sardiinia kuningriik, Savoia hertsogkond, Schaumburgi kreis, Schlanders, Schlawe ja Stolpi maad, Schmalkaldeni sõda, Seitsmes ristisõda, Sengbusch, Serbia vürstkond (keskaegne), Serdobin, Sigismund (Saksa-Rooma keiser), Silvester II, Sise-Austria, Sitsiilia kuningriik, Skandinaavia, Slovakkia, Sophie (Austria), Speyeri protestatsioon, Spišská Belá, Spoleto hertsogkond, Stefan Batory, Steiermargi hertsogkond, Stephanus IX, Strandmann (aadlisuguvõsa), Suleiman I, Surnud 1. märtsil, Surnud 20. jaanuaril, Surnud 20. oktoobril, Surnud 4. juunil, Suur kirikulõhe, Suur slaavlaste ülestõus, Suurbritannia kuningriik, Suurhertsogkond, Suvorov (aadlisuguvõsa), Sven Aggesen, Taani ajalugu, Taani valdused Eestis, Taranto vürstkond, Tartu piiramine (1558), Tartu piiskopkond, Taube, Tšehhi gooti arhitektuur, Tšehhi krooni maad, Tšehhi kuningriik, Tšehhid, Tecki linnus, Teine Bulgaaria tsaaririik, Theodoricus, Thomas Cranmer, Tintoretto, Tirooli krahvkond, Tizian, Toscana mark, Toscana suurhertsogkond, Tower, Transilvaania vürstkond (1570–1711), Tycho Brahe, Ulászló II, Ulrich Zwingli, Ungari ajalugu, Ungari kuningas, Ungari kuningriik, Ungari Püha kroon, Ungern-Sternberg, Untersberg, Urbanus II, Urbanus III, Urbanus V, Urbanus VIII, Vaba riigilinn Besançon, Vabalinn Frankfurt, Valahhia vürstiriik, Valgustatud absolutism, Vana-Liivimaa, Vana-Saksimaa, Varauusaeg, Vastupaavst, Václav II, Vendi ristisõda, Vene-Liivi sõda, Veneetsia rahu, Veneetsia vabariik, Vestfaal, Victor II, Victor III, Vlad Dracul, Vladimir Monomahh, Volmari liit, Welfid, Wenzel (Saksa kuningas), Wevell von Krüger, Willem II (Hollandi krahv), Wolter von Plettenberg, Wormsi konkordaat, Wrocławi katedraal, Zavadovski, Zygmunt I, 11. veebruar, 1100, 1122, 1198, 12. sajand, 1229, 1250, 1356. aasta kuldbulla, 15. sajand, 1502, 1530, 1555, 1556, 1558, 16. sajand, 16. sajand Eestis, 1679, 17. sajand, 1795, 18. juuni, 18. märts, 1806, 2. veebruar, 20. oktoober, 20. veebruar, 24. veebruar, 25. oktoober, 28. juuni, 29. mai, 30. november, 4. juuni, 5. veebruar, 7. aprill, 9. veebruar. Laienda indeks (583 rohkem) » « Kahaneb indeks

A.E.I.O.U

kuningas Friedrich IV käsiregistratuuris. A.E.I.O.U või AEIOU oli Habsburgide deviis, mille Saksa-Rooma keiser Friedrich III laskis oma nimemärgina kanda oma lauanõudele, oma vapile ja ehitistele, nagu näiteks Wiener Neustadti linnus, Linzi loss, Grazi toomkirik ja Grazi linnus.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja A.E.I.O.U · Näe rohkem »

Aacheni vapp

Kreisivaba linna Aacheni vapp Aacheni vapp on Saksamaa Liitvabariigi Nordrhein-Westfaleni liidumaa Kölni ringkonna kreisivaba linna Aacheni vapp.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Aacheni vapp · Näe rohkem »

Aadel

Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Aadel · Näe rohkem »

Absolutism

Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Absolutism · Näe rohkem »

Adelheid

Adelheid Adelheid ehk Adelaide (umbes 931 Burgundia – 16. detsember 999 Seltzi klooster Alsace'is) oli Saksa-Rooma keisrinna ja katoliku pühak.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Adelheid · Näe rohkem »

Adolf Friedrich I (Mecklenburg)

Adolf Friedrich I Adolf Friedrich I (15. detsember 1588 – 27. veebruar 1658) oli valitsev Mecklenburg-Schwerini hertsog aastatel 1592–1628 ja taas aastatel 1631–1658.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Adolf Friedrich I (Mecklenburg) · Näe rohkem »

Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp)

Hertsog Adolf. Tundmatu kunstniku maal 1586. aastast Adolf I (25. jaanuar 1526 – 1. oktoober 1586) oli Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsog aastast 1544 kuni surmani.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp) · Näe rohkem »

Alam-Lotring

ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Alam-Lotring · Näe rohkem »

Albrecht II (Mecklenburg)

Mecklenburgi hertsogi Albrecht II portree Albrecht II (u. 1318 – 18. veebruar 1379) oli Mecklenburgide dünastiast feodaalisand Põhja-Saksamaal Läänemere kallastel.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Albrecht II (Mecklenburg) · Näe rohkem »

Albrecht II (Saksa kuningas)

Albrecht II von Habsburg (16. august 1397 Viin – 27. oktoober 1439 Neszmély Esztergomi lähedal) oli Habsburgide valitsejasuguvõsast Saksa kuningas 1438–1439, Ungari ja Böömimaa kuningas 1437–1439 ning Albrecht V nime all Austria hertsog 1404.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Albrecht II (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Albrecht VII (Mecklenburgi hertsog)

Albrecht VII Albrecht VII, ka Albrecht Ilus (Albrecht der Schöne; 25. juuli 1486 – 7. jaanuar 1547) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1503–1547.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Albrecht VII (Mecklenburgi hertsog) · Näe rohkem »

Albrecht von Hohenzollern

Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »

Aleksander III (paavst)

Aleksander III, ladinapäraselt Alexander III (Orlando Bandinelli või Rolando Bandinelli; 1105 ? – 30. august 1181) oli paavst 1159–1181.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Aleksander III (paavst) · Näe rohkem »

Aleksander IV (paavst)

Aleksander IV, ladinapäraselt Alexander IV (Rinaldo Conti di Segni või Rinaldo dei Conti di Segni või Rinaldo Conti, ka Rinaldo da Jenne, Raynaldus või Orlando; 1185 – 25. mai 1261) oli paavst 1254–1261.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Aleksander IV (paavst) · Näe rohkem »

Aleksander VI

Aleksander VI vapp Aleksander VI, ladinapäraselt Alexander VI (katalaani keeles Roderic Llançol i de Borja, hispaania keeles Rodrigo de Llançol-Borja y Borja, itaalia keeles Rodrigo Borgia; 1. jaanuar 1431 Xàtiva, València kuningriik – 18. august 1503 Rooma, Paavstiriik) oli 214.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Aleksander VI · Näe rohkem »

Aleksander VII

Aleksander VII, ladinapäraselt Alexander VII (Fabio Chigi, 13. veebruar 1599 – 22. mai 1667) oli paavst aastatel 1655–1667.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Aleksander VII · Näe rohkem »

Aleksander VIII

Aleksander VIII, ladinapäraselt Alexander VIII (Pietro Vito Ottoboni, 22. aprill 1610 – 1. veebruar 1691) oli paavst aastatel 1689–1691.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Aleksander VIII · Näe rohkem »

An der Etsch

An der Etsch und im Gebirge (saksa keelest: 'Etschil ja mägedes') oli Teutooni ordu foogtkond (Ballei), mis loodi 1260.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja An der Etsch · Näe rohkem »

Andreas Vesalius

Andreas Vesalius Andreas Vesalius (sünnilt Andreas van Wesel, nimi Vesalius on selle latiniseeritud vorm; 31. detsember 1514 Brüssel – 15. oktoober 1564 Zákynthose saar) oli flaami anatoom ja arst.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Andreas Vesalius · Näe rohkem »

Anne (Suurbritannia)

Anne (6. veebruar 1665 – 1. august 1714) oli Inglismaa ja Šotimaa kuninganna 1702–1707, Iirimaa kuninganna 1702–1714 ja Suurbritannia kuninganna 1707–1714.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Anne (Suurbritannia) · Näe rohkem »

Apuulia krahvkond

Apuulia ja Calabria krahvkond, hiljem Apuulia ja Calabria hertsogkond, oli Guillaume de Hauteville'i poolt aastal 1042 asutatud normannide riik Gargano, Capitanata, Apuulia, Campania ja Vulture territooriumitel.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Apuulia krahvkond · Näe rohkem »

Aragóni kuningriik

Aragóni kuningriik (hispaania Reino de Aragón) oli kuningriik Pürenee poolsaarel 1035–1707.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Aragóni kuningriik · Näe rohkem »

Artois' krahvkond

Artois' krahvkond (prantsuse Comté d'Artois, hollandi graafschap Artesië) oli ajalooline Prantsusmaa kuningriigi provints, mida aastatel 1384–1477/82 valdasid Burgundia hertsogid ja mis aastatel 1493–1659 oli Saksa-Rooma riigi osastisriik.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Artois' krahvkond · Näe rohkem »

Augsburgi piiskopkond

Augsburgi vürstlik piiskopkond oli üks vürstlikest piiskopkondadest Saksa-Rooma riigis ja kuulus Švaabi ringkonda.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Augsburgi piiskopkond · Näe rohkem »

Augsburgi usutunnistus

Augsburgi usutunnistuse ettelugemine 1530. aasta Augsburgi riigipäeval Augsburgi usutunnistus (ladina keeles Confessio Augustana; saksa keeles Augsburger Bekenntnis või Augsburger Konfession) on luterlike Saksa-Rooma riigiseisuste (6 riigivürsti ja 2 riigilinna) poolt 1530.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Augsburgi usutunnistus · Näe rohkem »

Augustin Meyerberg

Vabahärra Augustin Meyerberg (1622 Sileesia – 1688) oli Saksa-Rooma riigi diplomaat.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Augustin Meyerberg · Näe rohkem »

Aula

Aula on kogunemisruum, eesti keeles tähendab see eelkõige kooli või kõrgkooli aktusesaali.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Aula · Näe rohkem »

Austerlitzi lahing

Austerlitzi lahing peeti 2. detsembril 1805 Austerlitzi linna juures Prantsuse ja Vene-Austria ühendvägede vahel.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Austerlitzi lahing · Näe rohkem »

Austria ajalugu

Austria ajalugu käsitleb selle riigi ajalugu esiajast kuni tänapäevani.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Austria ajalugu · Näe rohkem »

Austria Eleonore

Austria Eleonore (15. november 1498 – 25. veebruar 1558) oli Portugali kuninga Manuel I (1518–1521) ja Prantsuse kuninga François I abikaasa (alates 1530).

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Austria Eleonore · Näe rohkem »

Austria ertshertsogkond

Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsogkond · Näe rohkem »

Austria hertsogkond

Austria hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi keiserlik osastisriik, mis loodi 1156.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Austria hertsogkond · Näe rohkem »

Austria keiser

Austria keisri tiitli võttis viimane Saksa-Rooma keiser Franz II endale 1804.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Austria keiser · Näe rohkem »

Austria keisririik

Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Austria keisririik · Näe rohkem »

Austria Maria

Austria Maria Austria Maria (17. september 1505 Brüssel – 18. oktoober 1558 Cigalo) oli Ungari ja Böömimaa kuninga Lajos II abikaasa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Austria Maria · Näe rohkem »

Austria Mariana

Diego Velázquez. Kuninganna Mariana portree. 1652. Prado. Austria Mariana (Maria Anna; 23. detsember 1634 Viin – 1696 Madrid) oli Hispaania kuninganna, oma onu Felipe IV teine abikaasa, Saksa-Rooma keisri Ferdinand III ja Hispaania Maria Anna tütar, Carlos II ema.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Austria Mariana · Näe rohkem »

Austria riigipeade loend

Austria riigipeade loend sisaldab kahte tabelit, millest esimene toob ära Austria monarhid, teises tabelis on toodud Austria presidendid.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Austria riigipeade loend · Näe rohkem »

Austria-Preisi sõda

Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Austria-Preisi sõda · Näe rohkem »

Šamorín

Šamorín (ungari keeles Somorja, saksa keeles Sommerein) on linn Slovakkias Trnava maakonnas Dunajská Streda ringkonnas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Šamorín · Näe rohkem »

Švaabimaa hertsog

Švaabimaa hertsogite loend, on Švaabimaa hertsogkonda valitsenud valitsejate loetelu.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Švaabimaa hertsog · Näe rohkem »

Švaabimaa hertsogkond

Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Švaabimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Żywiec

Raekoda Żywieci katedraal Kellatorn Püha Risti Kirik. 1938 Linnapea Antoni Paweł Szlagor, 2006 Żywiec (saksa keeles Saybusch, varem Saubusch) on linn ja vald Poolas Sileesia vojevoodkonnas, Żywieci maakonna halduskeskus, ajaloolise Żywieci piirkonna keskus.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Żywiec · Näe rohkem »

Ülem-Burgundia

Richard Justiciariuse Burgundia hertsogkond Lääne-Frangi riigis hõimuhertsogkond Ülem-Burgundia (ka Transjuraania Burgundia (prantsuse Bourgogne transjurane), ka Transjuraania) on Burgundia osa ida pool Juura mägesid, mis koos läänepoolse Burgundia krahvkonnaga moodustasid aastast 868 Ülem-Burgundia kuningriigi, hõlmates Juura mäeaheliku mõlemad küljed.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ülem-Burgundia · Näe rohkem »

Ülem-Sileesia

Kaasaegne Ülem-Sileesia kaart (inglise keeles) Ülem-Sileesia vappnagu seda kujutas Hugo Ströhl (1851–1919) Ülem-Sileesia (poola keeles Górny Śląsk; sileesia keeles Gōrny Ślōnsk; tšehhi keeles Horní Slezsko; saksa keeles Oberschlesien; saksa keele sileesia murdes Oberschläsing; ladina keeles Silesia Superior) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna kaguosa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ülem-Sileesia · Näe rohkem »

Ülemõuemarssal

Ülemõuemarssal (vene keeles обер-гофмаршал, saksa keeles Oberhofmarschall) oli Venemaa keisririigi õukonnateenistuse II klassi teenistusaste, mis oli võrdne tsiviilteenistuse tõelise salanõuniku auastmega.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ülemõuemarssal · Näe rohkem »

Bad Harzburg

Burgbergilt Bad Harzburg on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Bad Harzburg · Näe rohkem »

Baieri hertsog

Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Baieri hertsog · Näe rohkem »

Baieri hertsogkond

Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »

Baieri valitsejate loend

Baieri vapp Järgnev on Baieri valitsejate loend läbi Baieri ajaloo.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Baieri valitsejate loend · Näe rohkem »

Bambergi piiskopkond

Bambergi vürstlik piiskopkond loodi aastal 1007, et levitada kristlust kaugemale Saksamaal.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Bambergi piiskopkond · Näe rohkem »

Barnim IX

Barnim IX von Pommern-Stettin Barnim IX (2. detsember 1501 – 2. november 1573) oli Pommeri hertsog 1523–1569.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Barnim IX · Näe rohkem »

Bartolomeo d'Alviano

Oletatav Bartolomeo d'Alviano portree, Giovanni Bellini Bartolomeo d'Alviano (1455 Todi – 1515 Ghedi) oli Itaalia kondotjeer ja kapten, kes paistis silma Veneetsia kaitsmisel Saksa–Rooma keisri Maximilian I rünnakute eest.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Bartolomeo d'Alviano · Näe rohkem »

Basileios II

Basileios II (958 – 15. detsember 1025), hüüdnimega Bulgaarlastetapja, oli Bütsantsi keiser vahemikus 10. jaanuar 976 – 15. detsember 1025.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Basileios II · Näe rohkem »

Böömimaa valitsejate loend

Böömimaa valitsejate loend.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Böömimaa valitsejate loend · Näe rohkem »

Bütsantsi ajalugu

Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Bütsantsi ajalugu · Näe rohkem »

Bütsantsi-Osmanite sõjad

Bütsantsi-Osmanite sõjad olid rida otsustavaid konflikte osmanitürklaste ja bütsantslaste vahel, mis viisid Bütsantsi lõpliku hävitamiseni ja Osmanite riigi tõusuni.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Bütsantsi-Osmanite sõjad · Näe rohkem »

Benedictus IX

Benedictus IX (Teofilatto Tuscolost, Teofilatto di Tuscolo, Teofilatto Conti di Segni, Theophylactus) oli paavst 1032–1044, märtsist maini 1045 ja 1047–1048.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Benedictus IX · Näe rohkem »

Benedictus VI

Benedictus VI oli paavst 973–974.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Benedictus VI · Näe rohkem »

Benedictus VII

Benedictus VII oli paavst 974–983.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Benedictus VII · Näe rohkem »

Benedictus VIII

Benedictus VIII (Teofilatto Tuscolost, Giovanni Tuscolost, Teofilatto di Tuscolo, Giovanni di Tuscolo, Theophylactus; 980 ? – 9. aprill 1024) oli paavst 1012–1024.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Benedictus VIII · Näe rohkem »

Benedictus XII

Benedictus XII (Jacques Fournier, ka Jacques de Novellès või Jacopo Fornerio; 1280 või 1285 – 25. aprill 1342) oli paavst 1334–1342.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Benedictus XII · Näe rohkem »

Benedictus XIII

Benedictus XIII (Pietro Francesco Orsini di Gravina, mungana Vincenzo Maria Orsini di Gravina, 2. veebruar 1649 – 21. veebruar 1730) oli paavst aastatel 1724–1730.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Benedictus XIII · Näe rohkem »

Benedictus XIV

Benedictus XIV (Prospero Lorenzo Lambertini; 31. märts 1675 – 3. mai 1758) oli paavst aastatel 1740–1758.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Benedictus XIV · Näe rohkem »

Berengar Frioolist

Berengar Frioolist (Berengario I; umbes 845 – 16. aprill 924) oli Friuli markkrahv, Itaalia kuningas ja Frangi keiser.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Berengar Frioolist · Näe rohkem »

Birgitta

Püha Birgitta Püha Birgitta (ka Birgitta Rootsist, sünninimi Birgitta Birgersdotter; hiljem Birgitta Gudmarsson; umbes 1303 – 23. juuli 1373) oli rootsi kristlik müstik ja pühak, kes asutas Birgitiinide ordu.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Birgitta · Näe rohkem »

Blondel de Nesle

Blondel de Nesle oli truväär, kes tegutses Põhja-Prantsusmaal 12.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Blondel de Nesle · Näe rohkem »

Bogislaw V (Pommeri)

Bogislaw ja tema esimene naine Elisabeth Bogislaw V (poola: Bogusław, ladina: Bogislaus) (u. 1318 - 23. aprill 1374) oli Pommeri hertsog.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Bogislaw V (Pommeri) · Näe rohkem »

Bogislaw X (Pommeri)

Bogislaw X Bogislaw X Suur (3. juuni 1454 – 5. oktoober 1523) oli Pommeri hertsog 1474.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Bogislaw X (Pommeri) · Näe rohkem »

Bouilloni vald (Belgia)

Bouilloni kindlus Bouilloni linn ja kindlusloss (10.–16. sajand) Bouillon on vald Belgias Valloonias Luxembourgi provintsis.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Bouilloni vald (Belgia) · Näe rohkem »

Brandenburg-Preisimaa

Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Brandenburg-Preisimaa · Näe rohkem »

Brandenburgi piiskopkond

Brandenburgi piiskopkond (ladina: Episcopatus Brandenburgensis või Dioecesis Brandenburgensis) oli katoliku piiskopkond, mille Saksamaa kuningas Otto I rajas aastal 948 Marca Geronis (Saksi Idamark) territooriumil Elbe jõest idas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Brandenburgi piiskopkond · Näe rohkem »

Braunschweig

Braunschweig (alamsaksa Brunswiek) on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Harzi mägedest põhjas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Braunschweig · Näe rohkem »

Brüssel

Euroopa Parlamendi hoone La Grand–Place Brüsseli raekoda Brüssel (prantsuse keeles Bruxelles, hollandi keeles Brussel, saksa keeles Brüssel) on de iure Belgia pealinn.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Brüssel · Näe rohkem »

Brescia

Brescia uus ja vana katedraal Tempio Capitolini varemed Brescias Piazza della Loggia Brescia on linn Itaalias Lombardia maakonnas Milanost 99 km idas, Brescia provintsi halduskeskus.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Brescia · Näe rohkem »

Bretagne'i kuningriik

Bretagne'i kuningriigi kasv aastatel 845-867 Bretagne'i kuningriik (prantsuse Royaume de Bretagne, bretooni Rouantelezh Breizh) (818–913) tekkis kolme varajase Aremorica kuningriigi ühendamisest: Vannes, Domnonée ja Broërec.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Bretagne'i kuningriik · Näe rohkem »

Brixeni piiskopkond

Brixeni piiskopkond oli Saksa-Rooma riigi kiriklik osariik tänapäeva Itaalia Lõuna-Tirooli provintsi alal.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Brixeni piiskopkond · Näe rohkem »

Brockhausen

Brockhausen (ka Brockhusen) oli Lübeckist pärit Eestimaa, Kuramaa ning Liivimaa kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Brockhausen · Näe rohkem »

Bruck an der Mur

Bruck an der Mur ehk Bruck Muri ääres on linn (Stadt) Austrias Steiermargi liidumaal.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Bruck an der Mur · Näe rohkem »

Bruiningk

Bruiningk (varem Brüning) (vene keeles Брюнинг) oli Lübeckist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Bruiningk · Näe rohkem »

Bulmerincq

Bulmerincq, varem ka Bulmering (vene keeles Бульмеринг, läti keeles Bulmerinks) on Šotimaalt pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Bulmerincq · Näe rohkem »

Burgundia hertsogkond

Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »

Burgundia krahvkond

Vapp Burgundia hertsogkond (vasakul) ja krahvkond (paremal) 14. sajandil Burgundia vabakrahvkond (prantsuse Franche Comté de Bourgogne; saksa Freigrafschaft Burgund) oli keskaegne krahvkond (aastatel 982–1678), mis paiknes Prantsusmaa endises provintsis ja tänapäevases piirkonnas Franche-Comté, mille prantsuse nimi meenutab veelgi selle krahvi tavatut tiitlit: Freigraf ('vabakrahv' või franc comte prantsuse keeles, seepärast mõiste franc(he) comté sellele feodaalsele vürstkonnale).

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Burgundia krahvkond · Näe rohkem »

Burgundia kuningriik

Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Burgundia kuningriik · Näe rohkem »

Burgundia sõjad

Burgundia sõjad oli konflikt Burgundia hertsogite ja Prantsusmaa kuningate vahel, hiljem kaasati Vana Šveitsi Konföderatsioon, mis mängis otsustavat rolli.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Burgundia sõjad · Näe rohkem »

Calixtus II

Calixtus II, ka Callistus II (Gui, ka Guy, Guido, prantsuse ajalookirjutuses Gui de Bourgogne; 1050 või 1060 – 13. detsember või 14. detsember 1124) oli paavst 1119–1124.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Calixtus II · Näe rohkem »

Calixtus III

Calixtus III, ka Callistus III (Alfonso de Borja või itaaliapäraselt Borgia; ka Alphonso de Borja või Alonso de Borja, katalaanipärane variant Alfons de Borja, 31. detsember 1378 – 6. august 1458) oli paavst aastatel 1455–1458.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Calixtus III · Näe rohkem »

Cambrai liiga sõda

Cambrai liiga sõda (1508–1516, ka Püha Liiga sõda) oli Itaalia sõdade suurim konflikt.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Cambrai liiga sõda · Näe rohkem »

Campo Formio rahu

Rahuleping Campo Formio rahu on 1797.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Campo Formio rahu · Näe rohkem »

Cancrin

Cancrin, varem Krebs ja Cancrinus, Venemaal tuntud kui Kankrin (vene keeles Канкрин) oli Hessenist Treysast pärit literaadi- ja aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Cancrin · Näe rohkem »

Capua vürstkond

Capua vürstkond (ladina: Principatus Capuae või Capue, itaalia: Principato di Capua) oli langobardide riik keskusega Capuas Lõuna-Itaalias, tavaliselt de facto sõltumatu, kuid Lääne- ja Ida-Rooma keisririikide erineva süseräniteedi all.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Capua vürstkond · Näe rohkem »

Champagne'i Adèle

Champagne'i Adèle Champagne'i Adèle, Prantsusmaa kuninganna (ka Adelaide, Alix) (u 1140 – 4. juuni 1206) oli Prantsuse kuninganna.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Champagne'i Adèle · Näe rohkem »

Charles Südi

Charles Südi 1460. aastal Charles Südi (hollandi keeles Karel de Stoute, prantsuse keeles Charles le Téméraire, ristinimega Charles Martin; 10. november 1433 Dijon – 5. jaanuar 1477) oli Burgundia hertsog aastatel 1467–1477, Valois-Burgundia dünastiast.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Charles Südi · Näe rohkem »

Christian II

Christian II ehk Kristian II (ka Kristian Türann) (1. juuli 1481 Nyborg – 25. jaanuar 1559 Kalundborg) oli Taani kuningas ja Norra kuningas 1513–1523 ning Rootsi kuningas 1520–1521.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Christian II · Näe rohkem »

Christoffer II

Christoffer II. Christoffer II (29. september 1276 – 2. august 1332) oli Taani kuningas ja Eestimaa hertsog aastail 1320–1326 ja 1329–1332.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Christoffer II · Näe rohkem »

Clemens II

Clemens II (Suidger Morslebenist, Suidger von Morsleben und Hornburg, Sindagero, Ruggiero) oli paavst aastatel 1046–1047.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Clemens II · Näe rohkem »

Clemens III

Clemens III (Paolo Scolari, ka Paolino Scolari; 1130 ? – 27. märts 1191) oli paavst 1187–1191.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Clemens III · Näe rohkem »

Clemens IV

Clemens IV (sünninimi Gui Foucois; 23. november 1190 või 1200 – 29. november 1268) oli paavst 1265–1268.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Clemens IV · Näe rohkem »

Clemens IX

Clemens IX (Giulio Rospigliosi, 27. jaanuar või 28. jaanuar 1600 – 9. detsember 1669) oli paavst 1667–1669.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Clemens IX · Näe rohkem »

Clemens V

Clemens V (Bertrand de Got, ka Bertrand de Gout, Bertrand de Goult, Bertrand de Gouth, Bertrand de Gotto, Bertrand de Goth, Bertrand de Guto või Ramondo del Gotto; 1264 – 20. aprill 1314) oli paavst 1305–1314.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Clemens V · Näe rohkem »

Clemens VI

Clemens VI (Pierre Roger, ka Roger de Beaufort-Turenne; 1291 – 6. detsember 1352) oli paavst aastatel 1342–1352.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Clemens VI · Näe rohkem »

Clemens VII

Clemens VII (Giulio de' Medici, 26. mai 1478 – 25. september 1534), oli paavst 1523–1534.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Clemens VII · Näe rohkem »

Clemens VIII

Clemens VIII (kodanikunimega Ippolito Aldobrandini, 24. veebruar 1536 – 3. märts 1605) oli paavst aastatel 1592–1605.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Clemens VIII · Näe rohkem »

Clemens X

Clemens X (Emilio Bonaventura Altieri, 13. juuli 1590 – 22. juuli 1676) oli paavst aastatel 1670–1676.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Clemens X · Näe rohkem »

Clemens XI

Clemens XI (Giovanni Francesco Albani või Gianfrancesco Albani; 23. juuli 1649 – 19. märts 1721) oli paavst 1700–1721.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Clemens XI · Näe rohkem »

Clemens XII

Clemens XII (Lorenzo Corsini, 7. aprill 1652 – 6. veebruar 1740) oli paavst aastatel 1730–1740.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Clemens XII · Näe rohkem »

Clemens XIII

Clemens XIII (Carlo della Torre Rezzonico; 7. märts 1693 – 2. veebruar 1769) oli paavst aastatel 1758–1769.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Clemens XIII · Näe rohkem »

Clemens XIV

Clemens XIV (Giovanni Vincenzo Antonio Ganganelli, mungana Lorenzo Ganganelli; 31. oktoober 1705 – 22. september 1774) oli paavst aastatel 1769–1774.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Clemens XIV · Näe rohkem »

Codex argenteus

Lehekülg ''codex argenteus'''est, teksti all on kaaristu kuldsete monogrammidega ja konkordantsidega (nn kaanonitahvlid) Lehekülg Markuse evangeeliumist Franciscus Juniuse kirjutatud ja Dordrechtis 1665. aastal ilmunud "Quatuor D. N. Iesu Christi Evangeliorum Versiones perantiquae duae, Gothica scil. et Anglo-Saxonica". Markuse evangeelium 1,1-7 Codex argenteus (ladina keeles codex 'raamat' ja argenteus 'hõbe-') ehk hõbepiibel.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Codex argenteus · Näe rohkem »

Coelestinus III

Coelestinus III, ka Celestinus III (Giacinto Bobo, ka Giacinto Bobone, Giacinto Bobbone või Hyacinthus; 1105 või 1106 – 8. jaanuar 1198) oli paavst 1191–1198.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Coelestinus III · Näe rohkem »

Coelestinus IV

Coelestinus IV, ka Celestinus IV (Goffredo Castiglioni, ka Goffredo Castiglione, Goffredo da Castiglione või Gaufridus) oli paavst oktoobrist novembrini 1241.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Coelestinus IV · Näe rohkem »

Constantinuse kingitus

kirik Roomas Constantinuse kingitus (ladina keeles "Constitutum Constantini" ka "Donatio Constantini ad Silvestrem I papam") on võltsitud edikt, mille Rooma keiser Constantinus Suur väidetavalt andis 4.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Constantinuse kingitus · Näe rohkem »

Dante Alighieri

"Dante ja Beatrice aias", 1903, Cesare Saccaggi prerafaeliitide stiilis maalDante Alighieri (umbes 1265 Firenze – 14. september 1321 Ravenna) oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Dante Alighieri · Näe rohkem »

Dürensteini lahing

Dürensteini lahing oli kokkupõrge 11. novembril 1805 Napoleoni sõdade Kolmanda koalitsiooni sõja ajal.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Dürensteini lahing · Näe rohkem »

Detsember 2008

Detsember 2008, kroonika 2008.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Detsember 2008 · Näe rohkem »

Diepholzi kreis

Diepholz on kreis Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Diepholzi kreis · Näe rohkem »

Domenico da Piacenza

Domenico da Piacenza, ka Domenico da Ferrara (sündinud umbes 1420, surnud umbes 1475) oli 15. sajandi Itaalia tantsuõpetaja ja tantsuteoreetik, vanima teadaoleva tantsuõpiku "De arte saltandi et choreas ducendi" autor ja esimene nimepidi tuntud tantsumeister üldse.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Domenico da Piacenza · Näe rohkem »

Dyrrhachiumi lahing (1081)

Dyrrhachiumi lahing oli lahing 18.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Dyrrhachiumi lahing (1081) · Näe rohkem »

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »

Eesti keskaeg

Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Eesti keskaeg · Näe rohkem »

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »

Ekskommunikatsioon

Friedrich II Ekskommunikatsioon on kirikust väljaheitmine (lahutamine kiriku osadusest).

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ekskommunikatsioon · Näe rohkem »

Emden

Emden on kreisivaba linn ja sadam Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Põhjamere kaldal Emsi jõe suudmes.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Emden · Näe rohkem »

Ertshertsog

Ertshertsog on Austria ertshertsogkonna valitseja tiitel alates Ernst Raudse võimu ajast (1402—1424), formaalselt 1453.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ertshertsog · Näe rohkem »

Esimese koalitsiooni sõda

Esimese koalitsiooni sõda (1792–1797) oli Euroopa monarhiate esimene katse alistada revolutsiooniline Prantsusmaa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Esimese koalitsiooni sõda · Näe rohkem »

Essen (Greifswaldi suguvõsa)

Essen oli Greifswaldist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Essen (Greifswaldi suguvõsa) · Näe rohkem »

Esztergom

Esztergomi katedraal Esztergom (saksa keeles Gran, slovaki keeles Ostrihom) on linn Ungaris Komárom-Esztergomi komitaadis, Esztergomi kreisi halduskeskus.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Esztergom · Näe rohkem »

Eugenius III

Eugenius III (Bernardo Paganelli, Pietro Bernardo dei Paganelli, Bernardo Pignatelli) oli paavst 1145–1153.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Eugenius III · Näe rohkem »

Eugenius IV

Eugenius IV (Gabriele Condulmer; ka Gabriello Condulmaro, Condolmer, Condulmieri, Condolmieri või Condulmerio, 1383 – 23. veebruar 1447) oli paavst 1431–1447.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Eugenius IV · Näe rohkem »

Ezzonite dünastia

Ezzonite dünastia (saksa Ezzonen, prantsuse Ezzonides) oli ühe Lotringi suguvõsa dünastia, mis oli teada juba 9.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ezzonite dünastia · Näe rohkem »

Felipe II

Felipe II Felipe II (21. mai 1527 – 13. september 1598) oli Habsburgist Aragóni ja Kastiilia ehk Hispaania kuningas 1556–1598, Portugali kuningas (Filipe I) alates 1580.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Felipe II · Näe rohkem »

Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)

Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Ferdinand II

Ferdinand II (9. juuli 1578 – 15. veebruar 1637) oli Saksa-Rooma keiser 1619–1637.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ferdinand II · Näe rohkem »

Ferdinand III

Ferdinand III (13. juuli 1608 – 2. aprill 1657) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria Habsburgide valduste valitseja aastatel 1637–1657.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ferdinand III · Näe rohkem »

Ferdinand III (täpsustus)

Ferdinand III nime all on tuntud.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ferdinand III (täpsustus) · Näe rohkem »

Fernando II (Aragón)

Fernando II Katoliiklane (aragoni keeles Ferrando II; hispaania keeles Fernando II "El Católico") (Kastiilia valitsejana Fernando V) (10. märts 1452 – 23. juuni 1516) oli Aragóni krooni valduste kuningas 1478–1516 ja koos oma abikaasa Isabel I-ga 1478–1504 ka Kastiilia kaasvalitseja.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Fernando II (Aragón) · Näe rohkem »

Ferrara

Ferrara on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ferrara provintsi halduskeskus.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ferrara · Näe rohkem »

Filioque

Filioque (ladina keeles 'ja Pojast') on Nikaia usutunnistuse ladinakeelsele tekstile lisatud sõna.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Filioque · Näe rohkem »

Flandria

Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Flandria · Näe rohkem »

Flandria krahvkond

Flandria krahvkond (hollandi Graafschap Vlaanderen, prantsuse Comté de Flandre) oli ajalooline territoorium Madalmaades.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Flandria krahvkond · Näe rohkem »

François I

thumb François I (12. september 1494 Charente, Cognac – 31. märts 1547 Rambouillet) oli Prantsusmaa kuningas 1515.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja François I · Näe rohkem »

Frangi keiser

Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Frangi keiser · Näe rohkem »

Frangimaa hertsogkond

Frangimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Frangimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Franz I

Franz I on olnud mitme monarhi nimi.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Franz I · Näe rohkem »

Franz I (Saksa-Rooma keiser)

Franz I Stephan (François Stephane Lotringi dünastiast, 8. detsember 1708 Nancy – 18. august 1765 Innsbruck) oli Saksa-Rooma keiser 1745–1765, Lotringi (Lorraine'i) hertsog (François III Stephane) 1729–1737, Toscana suurhertsog 1737–1765, Austria ertshertsogkonna kaasvalitseja 1740–1765.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Franz I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Franz II

Franz II (sündinud Franz Joseph Karl; Austria keisrina Franz I; 12. veebruar 1768 Firenze – 2. märts 1835 Viin) oli Habsburgide-Lotringite dünastiast viimane Saksa-Rooma keiser 1792–1806; kuulutas 1804 end esimeseks Austria keisriks Franz I nime all, kellena valitses surmani.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Franz II · Näe rohkem »

Franz Karl

Ertshertsog Franz Karl Joseph (17. detsember 1802 – 8. märts 1878) oli viimase Saksa-Rooma ja esimese Austria keisri Franz II/I ja Napoli ning Sitsiilia printsessi Maria Teresa poeg.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Franz Karl · Näe rohkem »

Frey (Liivimaa aadlisuguvõsa)

Frey oli Liivimaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Frey (Liivimaa aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »

Friedrich I (Preisimaa)

Friedrich I Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III; 11. juuli 1657 Königsberg – 25. veebruar 1713 Berliin) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Friedrich I (Preisimaa) · Näe rohkem »

Friedrich I Barbarossa

Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Friedrich I Barbarossa · Näe rohkem »

Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)

Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Friedrich III

Friedrich III nimelisi valitsejaid oli mitu.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Friedrich III · Näe rohkem »

Friedrich III (Saksa kuningas)

Friedrich III Ilus (1286 või 1289 – 13. jaanuar 1330) oli Habsburgide dünastiasse kuuluv Saksa kuningas 1326–1330 ja Austria hertsog 1308–1330.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Friedrich III (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)

Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Friedrich V (Pfalzi kuurvürst)

Friedrich V (26. august 1596 – 29. november 1632 Mainz) oli Saksa-Rooma riigi Pfalzi kuurvürstkonna kuurvürst 1610–1623 ja Böömimaa kuningas Friedrich I nime all 1619–1620.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Friedrich V (Pfalzi kuurvürst) · Näe rohkem »

Friedrich von Grote

Friedrich von Grote (2. detsember (vkj) 1768 Riia − 30. september (vkj) 1836 Eriņi) oli Liivimaa rüütelkonnategelane.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Friedrich von Grote · Näe rohkem »

Friuli mark

Karolingide impeerium koos kagupoolse Friuli margiga pärast 843. aasta Verduni lepingut Friuli mark oli Karolingide piirimark slaavlaste ja avaaride vastu, loodud aastal 776.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Friuli mark · Näe rohkem »

Fromhold (suguvõsa)

Fromhold, varem Fromholtz oli Riiast pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Fromhold (suguvõsa) · Näe rohkem »

Gaeta hertsogkond

Itri kindluse nelinurkne torn, omistatud Docibile I-le. Gaeta hertsogkond oli varakeskaegne riik keskusega Lõuna-Itaalia rannikulinnas Gaetas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Gaeta hertsogkond · Näe rohkem »

Göttingen

Göttingen (alamsaksa keeles Chöttingen) on ülikoolilinn Saksamaal Alam-Saksimaal.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Göttingen · Näe rohkem »

Günzel

Günzel (vene keeles Гинцелъ), varem ka Güntzel ja Günzell oli kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Günzel · Näe rohkem »

Gelasius II

Gelasius II (Giovanni da Gaeta, ka Giovanni Coniuolo, Giovanni Caetani, Giovanni Gaetani, Giovanni Caetani Crescenzi; 1060 või september 1064 – 29. jaanuar 1119) oli paavst 1118–1119.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Gelasius II · Näe rohkem »

Gelderni hertsogkond

Geldern (hollandi: Gelre, saksa: Geldern) on ajalooline Saksa-Rooma riigi krahvkond, hiljem hertsogkond, mis asus Madalmaades.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Gelderni hertsogkond · Näe rohkem »

Genova vabariik

Genova vabariik (itaalia: Repubblica di Genova, liguuria: Repúbrica de Zêna) oli sõltumatu riik aastatel 1005–1797 Liguurias Itaalia looderannikul, hõlmates Korsikat aastatel 1347–1768 ja arvukalt muid territooriume Vahemerel.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Genova vabariik · Näe rohkem »

Georg von Ungern

Georg von Ungern (ka Jürgen von Ungern; umbes 1470 – hilissuvi, tõenäoliselt august 1534) oli Saare-Lääne piiskopkonna aadlik ja poliitik.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Georg von Ungern · Näe rohkem »

George Browne

George Browne George von Browne-Camas (ka Georg von Browne; 15. juuni 1698 Mahoni linnus, Mayne, Limerick, Iirimaa – 18. september 1792 Riia) oli iiri päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Katariina II aegne Liivimaa (1762–1783) ja Eestimaa kubermangu (1775–1783), ning Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner (1783–1792), riigikrahv.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja George Browne · Näe rohkem »

Gian Galeazzo Visconti

Gian Galeazzo Visconti Gian Galeazzo Visconti (ka Giangaleazzo Visconti) (1351 – 3. september 1402) oli esimene Milano hertsog, kardetud ja vihatud türann, kes valitses Milanos vararenessansi ajajärgul aastatel 1386–1402.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Gian Galeazzo Visconti · Näe rohkem »

Gibelliinid

Gibelliinid olid keisri toetajad gvelfide ja gibelliinide vahelises võitluses 13. sajandi Itaalias.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Gibelliinid · Näe rohkem »

Gotthard von Manteuffel (1690–1763)

Gotthard Johann von Manteuffel (1690–1763) oli Eestimaa maanõunik, mõisnik.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Gotthard von Manteuffel (1690–1763) · Näe rohkem »

Gregorius IX

Gregorius IX (Ugolino dei Conti di Segni või Ugolino de' Conti di Segni, ka Ugo dei Conti di Segni või Ugolino d'Anagni; 1145 ja 1170 vahel Anagni – 22. august 1241 Rooma) oli paavst 1227–1241.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Gregorius IX · Näe rohkem »

Gregorius V

Gregorius V (Bruno Kärntenist, Kärnteni Bruno; saksa ajalookirjanduses Bruno von Kärnten, ka Brun von Kärnten; 971 ? –999) oli paavst 996–999.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Gregorius V · Näe rohkem »

Gregorius VI

Gregorius VI (Giovanni Graziano, Giangraziano Pierleoni) oli paavst 1045–1046.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Gregorius VI · Näe rohkem »

Gregorius VII

Gregorius VII (Ildebrando, ka Ildebrando Aldobrandeschi da Soana, Hiltrapandus, Dhiltbrandus, Hellebrand; Saksa, Inglise ja Prantsuse ajalookirjutuses Hildebrand; 1020 ? – 25. mai 1085) oli paavst aastatel 1073–1085.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Gregorius VII · Näe rohkem »

Gregorius VIII

Gregorius VIII (Alberto di Morra, ka Alberto di Sartorio di Mora; 1105 või 1110 ? – 17. detsember 1187) oli paavst oktoobrist detsembrini 1187.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Gregorius VIII · Näe rohkem »

Gregorius X

Gregorius X (Tedaldo Visconti, ka Tebaldo Visconti või Teobaldo Visconti; 1210 – 10. jaanuar 1276) oli paavst 1271–1276.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Gregorius X · Näe rohkem »

Gregorius XI

Gregorius XI (Pierre Roger de Beaufort, ka Pierre-Roger de Beaufort-Turenne; 1329 või 1331 – 27. märts 1378) oli paavst 1370–1378.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Gregorius XI · Näe rohkem »

Gregorius XIII

Gregorius XIII (Ugo Boncompagni, 7. jaanuar 1502 – 10. aprill 1585) oli paavst aastatel 1572–1585.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Gregorius XIII · Näe rohkem »

Gregorius XV

Gregorius XV (Alessandro Ludovisi, 9. jaanuar 1554 – 8. juuli 1623) oli paavst aastatel 1621–1623.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Gregorius XV · Näe rohkem »

Greifswald

Greifswald on linn (sadamalinn) Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Läänemere kaldal.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Greifswald · Näe rohkem »

Greifswaldi ülikool

Rubenow' mälestustahvel Greifswaldi Ülikool (saksa Universität Greifswald, ladina Alma Mater Gryphiswaldensis, Universitas Gryphiswaldensis või Academia Gryphica) on 1456.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Greifswaldi ülikool · Näe rohkem »

Grote

Grote on Alam-Saksimaalt Verdenist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Grote · Näe rohkem »

Gustav Samuel Leopold

Wittelsbachide pfaltskrahv Gustav Samuel Leopold (12. aprill 1670 – 17. september 1731) oli Kleeburgi pfaltskrahv aastatel 1701–1731 ja Zweibrückeni hertsog aastatel 1718–1731.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Gustav Samuel Leopold · Näe rohkem »

Gvelfid ja gibelliinid

Gvelfid ja gibelliinid (itaalia keeles guelfi e ghibellini) olid omavahel vaenujalal olevad poliitilised rühmitused Itaalia kesk- ja põhjaosas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Gvelfid ja gibelliinid · Näe rohkem »

Habsburgid

Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Habsburgid · Näe rohkem »

Habsburgid-Lotringid

Habsburgid-Lotringid olid Habsburgide valitsejasoo haru, mille esindajad olid 1745–1806 Saksa-Rooma keisrid, 1804–1918 Austria keisrid, 1780–1918 Ungari ja Böömimaa kuningad ning 1737–1859 Toscana suurhertsogid.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Habsburgid-Lotringid · Näe rohkem »

Habsburgide Hispaania

1570. aasta Ibeeria poolsaare kaart Habsburgide Hispaania on nüüdisaegne historiograafiline mõiste, millega viidatakse 16.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Habsburgide Hispaania · Näe rohkem »

Habsburgide Madalmaad

Habsburgide Madalmaad on ühine nimi Saksa-Rooma riigi läänidele Madalmaades, mida valitsesid Habsburgid.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Habsburgide Madalmaad · Näe rohkem »

Habsburgide monarhia

Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Habsburgide monarhia · Näe rohkem »

Hadrianus IV

Hadrianus IV (Nicholas Breakspear, ka Nicholas Breakspeare; 1100 ? – 1. september 1159) oli paavst aastatel 1154–1159.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Hadrianus IV · Näe rohkem »

Hadrianus V

Hadrianus V (Ottobono Fieschi; 1205 või 1215 – 18. august 1276) oli paavst juulist augustini 1276.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Hadrianus V · Näe rohkem »

Hadrianus VI

Hadrianus VI (Adriaan Florenszoon Boeyens, hollandi Vikipeedias Adriaan Floriszoon Boeyens, ajalookäsitlustes tuntud ka Utrechti Adriaani nime all; teised nimekujud Adriaan Florisz Boeyens, Adriaan Florisz d'Edel (Dedel) või Adrian Florensz Dedal; 2. märts 1459 – 14. september 1523), oli paavst aastatel 1522–1523.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Hadrianus VI · Näe rohkem »

Hannover

Hannoveri uus raekoda Hannover Leine jõe ääres on Alam-Saksi liidumaa (Niedersachsen) pealinn ja suurim linn.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Hannover · Näe rohkem »

Hans Schlitte

Hans Schlitte (surnud umbes 1557 arvatavasti Itaalias) oli Goslarist pärinev kaupmees, kes 1540. aastate lõpus ja 1550. aastatel tegutses Saksamaal Vene tsaari Ivan IV agendina, püüdes talle värvata lääne eksperte sõjanduse, arhitektuuri ja kunstide alal.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Hans Schlitte · Näe rohkem »

Hauteville

Hauteville perekonna vapp Hauteville perekond (prantsuse: Maison de Hauteville, itaalia: Casa d'Altavilla, sitsiilia: Casa d'Autavilla) oli väike suursugune normanni perekond Cotentinist, mis tõusis Euroopas, Aasias ja Aafrikas esile oma vallutuste kaudu Vahemerel, eriti Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Hauteville · Näe rohkem »

Heinrich I Linnupüüdja

Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Heinrich I Linnupüüdja · Näe rohkem »

Heinrich II

Heinrich II on olnud mitme valitseja nimi.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Heinrich II · Näe rohkem »

Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich II koos oma naise, Luksemburgi Kunigundega Heinrich II (972 – 13. juuli 1024) oli viimane Saksi dünastiast pärinev Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keiser.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich III pitsat Heinrich III (28. oktoober 1016 – 5. oktoober 1056) oli Frangi ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma riigi keiser.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Heinrich III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Heinrich Johann von Jannau

Heinrich Johann von Jannau (23. veebruar (ukj 6. märts) 1753 Holstre – 18. jaanuar (ukj 30. jaanuar) 1821 Laiuse) oli baltisaksa päritolu Liivimaa publitsist ja kirikutegelane.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Heinrich Johann von Jannau · Näe rohkem »

Heinrich Lõvi

Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »

Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich IV annab Heinrich V-le võimu üle Heinrich V (11. august 1086 – 23. mai 1125 Utrecht) oli Saksa-Rooma riigi valitseja alates 1105 kuni surmani ja viimane Franki dünastia keiser.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich VI koos oma naise Sitsiilia Constantiaga Heinrich VI (november 1165 Nijmegen – 28. september 1197 Messina) oli Hohenstaufenist Saksa-Rooma riigi valitseja 1190–1197, keiser alates 1191 ja Sitsiilia kuningas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich VII Heinrich VII (umbes 1275 – 1313) oli esimene Luksemburgi dünastiast pärinev Saksamaa kuningas 1308–1313, alates 1312 ka Saksa-Rooma keiser, esimene pärast Friedrich II, kes oli surnud 58 aastat tagasi.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Heinrich von Fick

Heinrich von Fick Fickide perekonnavapp Heinrich Claus von Fick (vene Генрихфон Фик; november 1678 Hamburg – 26. juuni 1750 Põltsamaa) oli saksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Heinrich von Fick · Näe rohkem »

Hermann Billung

Billungite margi markkrahv Hermann ja Hildegard Westerburgist Hermann Billung (900 või 912 – 27. märts 973) oli Billungite margi markkrahv 936.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Hermann Billung · Näe rohkem »

Hermann II Wesel

Hermann Weseli piiskoplik vapp on vasakpoolne Hermann II (surnud 15. juunil 1563) oli viimane Tartu piiskop 1552–1558.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Hermann II Wesel · Näe rohkem »

Hermann von Salm

Hermann von Salm (sündis umbes 1035, suri 28. septembril 1088) oli Saksa vastukuningas aastast 1081 kuni surmani.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Hermann von Salm · Näe rohkem »

Hispaania ajalugu

Hispaania 21. sajandil Hispaania ajalugu on ülevaade Hispaania alade kujunemisest ja ajaloost.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Hispaania ajalugu · Näe rohkem »

Hispaania Catarina

Hispaania Catarina (14. jaanuar 1507 Tordesillas – 12. jaanuar 1578) oli Portugali kuninga João III abikaasa 1525–1557.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Hispaania Catarina · Näe rohkem »

Hispaania Madalmaad

Hispaania Madalmaad (hispaania keeles Países Bajos españoles; hollandi keeles Spaanse Nederlanden) on ühisnimi Saksa-Rooma riigi osariikidele Madalmaades, mida vallati personaalunioonis Hispaania krooniga (Habsburgide Hispaania) aastatel 1581–1714.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Hispaania Madalmaad · Näe rohkem »

Hispaania pärilussõda

Hispaania pärilussõda (1701–1714) oli 18. sajandi alguspoole suurimaid sõjalisi kokkupõrkeid Euroopas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Hispaania pärilussõda · Näe rohkem »

Hohenstaufenid

Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Hohenstaufenid · Näe rohkem »

Hohenzollernid

Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Hohenzollernid · Näe rohkem »

Holland

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Holland · Näe rohkem »

Hollandi Vabariik

Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Hollandi Vabariik · Näe rohkem »

Honorius II

Honorius II (Lamberto Scannabecchi; ka Lambertus, Lamberto Scannabecchi da Fagagno, Lamberto da Fagnano di Monteveglio; 1060 – 13. veebruar 1130) oli paavst 1124–1130.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Honorius II · Näe rohkem »

Honorius III

Honorius III (Cencio Savelli, ka Cencius või Cencius Camerarius; 1150 ? – 18. märts 1227) oli paavst 1216–1227.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Honorius III · Näe rohkem »

Honorius IV

Honorius IV (Giacomo Savelli, 1210 ? – 3. aprill 1287) oli paavst 1285–1287.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Honorius IV · Näe rohkem »

Hugues Capet

Hugues Capet hilisemal maalil Hugues Capet (umbes 940 – 24. oktoober 996) oli esimene Kapetingide soost Prantsusmaa kuningriigi kuningas 987.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Hugues Capet · Näe rohkem »

Ibrāhīm ibn Ya‘qūb

Ibrāhīm ibn Ya‘qūb (إبراهيمبن يعقوب) ehk Avraham ben Ya‘akov oli Tortosas sündinud juudi kaupmees Córdoba kalifaadist, kes 10. sajandil tegi reisi mööda Euroopat.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ibrāhīm ibn Ya‘qūb · Näe rohkem »

Ida-Frangi kuningas

Ida-Frangi kuningas oli Karl Suure impeeriumi idaosa valitsejate nimetus alates 843.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ida-Frangi kuningas · Näe rohkem »

Inglismaa kuningriik

Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Inglismaa kuningriik · Näe rohkem »

Innocentius II

Innocentius II (Gregorio Papareschi) oli paavst 1130–1143.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Innocentius II · Näe rohkem »

Innocentius III

Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Innocentius III · Näe rohkem »

Innocentius IV

Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi või Sinibaldo de' Fieschi, ka Sinibaldo Fiescho, Sinibaldo Flisco või Sinibaldus; 1195 – 7. detsember 1254) oli paavst 1243–1254.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Innocentius IV · Näe rohkem »

Innocentius V

Innocentius V (Pierre de Tarentaise, ka Petrus a Tarentasia või Pietro di Tarantasia; 1224 või 1225 – 22. juuni 1276) oli paavst jaanuarist juunini 1276.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Innocentius V · Näe rohkem »

Innocentius VI

Innocentius VI (Étienne Aubert, 1282 – 12. september 1362) oli paavst 1352–1362.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Innocentius VI · Näe rohkem »

Innocentius XI

Innocentius XI (Benedetto Odescalchi, 19. mai 1611 – 12. august 1689) oli paavst 1676–1689.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Innocentius XI · Näe rohkem »

Innocentius XIII

Innocentius XIII (Michelangelo dei Conti, 13. mai 1655 – 7. märts 1724) oli paavst 1721–1724.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Innocentius XIII · Näe rohkem »

Innsbruck

Innsbruck Innsbrucki linnaringkonna asendi kaart Tirooli liidumaal Innsbruck on linn Lääne-Austrias, Tirooli liidumaa pealinn ja on suuruselt viies linn Austrias.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Innsbruck · Näe rohkem »

Isabel I

Isabel I (22. aprill 1451 Madrigal de las Altas Torres – 26. november 1504 Medina del Campo) oli Kastiilia kuninganna aastatel 1474–1504.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Isabel I · Näe rohkem »

István I Püha

István I Püha (ka Stephan I Püha, umbes 975–1038) oli Ungari esimene kuningas alates 1001.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja István I Püha · Näe rohkem »

Itaalia ajalugu

Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Itaalia ajalugu · Näe rohkem »

Itaalia kronoloogia

Itaalia kronoloogias on järjestatud Itaalia ajaloo sündmusi.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Itaalia kronoloogia · Näe rohkem »

Itaalia kuningriik (keskaegne)

Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Itaalia sõjad

Itaalia sõjad, mida tuntakse ka nimetuste suured Itaalia sõjad, Itaalia suured sõjad, Itaalia XVI sajandi sõjad, Habsburgi-Valois' sõjad all, oli sõjaliste konfliktide sari aastatel 1494–1559, milles osales enamik Itaalia linnriike, paavstiriik, enamik Lääne-Euroopa suurriike (Prantsusmaa kuningriik, Hispaania kuningriik, Püha Rooma riik ja Šotimaa kuningriik ning ka Otomani impeerium).

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Itaalia sõjad · Näe rohkem »

Ivrea mark

Ivrea mark oli suur piirikrahvkond keskaegse Itaalia kuningriigi loodeosas 9.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ivrea mark · Näe rohkem »

János I Zápolya

János I Zápolya János I Zápolya ehk János I Szapolyai (1487 – 22. juuli 1540) oli Ungari rivaalkuningas 1526–1540 ning samal ajal ka Osmanite riigi vasallriigi Ida-Ungari kuningriigi esimene valitseja.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja János I Zápolya · Näe rohkem »

Jílové u Prahy

Jílové u Prahy (kuni 1950. aastani Jílové, saksa keeles Eule) on linn Tšehhis Kesk-Tšehhi maakonnas Praha-západi ringkonnas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Jílové u Prahy · Näe rohkem »

Jürgen Wullenwever

Jürgen Wullenweberi pilkeportree Jürgen Wullenweveri pitser, umbes 1533 Jürgen Wullenwever (ka Wullenweber; hiljemalt 1488 Hamburg – 24. september 1537 Wolfenbüttel) oli Lübecki raehärra ja Lübecki bürgermeister aastatel 1533–1535, samal perioodil ka linna tegelik juht.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Jürgen Wullenwever · Näe rohkem »

Jüriöö ülestõus

Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Jüriöö ülestõus · Näe rohkem »

Jean-Pierre Blanchard

Jean-Pierre Blanchard (hääldus /ˈblãʃɑː/; 4. juuli 1753 Les Andelys Prantsusmaa – 7. märts 1809 Pariis), tuntud ka kui Jean-Pierre François Blanchard, oli Prantsuse leidur, keda mäletatakse esmajoones aeronautika algusaegade kuumaõhupalli lennunduspioneerina.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Jean-Pierre Blanchard · Näe rohkem »

Jena ülikool

Jena ülikooli logo Jena ülikool (ka Jena Friedrich Schilleri ülikool, saksa keeles Friedrich-Schiller-Universität Jena) on ülikool Saksamaal Tüüringi liidumaal Jenas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Jena ülikool · Näe rohkem »

Jeruusalemma kuningriik

Jeruusalemma kuningriik oli 1099.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Jeruusalemma kuningriik · Näe rohkem »

Jiří Poděbradyst

Poděbrady Jiří ausammas Kunštátis Jiří Poděbradyst ehk Jiří Kunštátist ja Poděbradyst (ka: Poděbrady või Podiebrad või: Georg Podiebrad; tšehhi Jiří z Poděbrad ehk Jiří z Kunštátu a Poděbrad, saksapäraselt Georg von Podiebrad; 23. aprill 1420 – 22. märts 1471) oli Böömimaa kuningas 1458–1471.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Jiří Poděbradyst · Näe rohkem »

Johann Albrecht I

Johann Albrecht I Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 Güstrow – 12. veebruar 1576 Schwerin) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Johann Albrecht I · Näe rohkem »

Johann I (Mecklenburg-Stargard)

Johann I (1326 – 9. august 1392 / 9. veebruar 1393) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1344-1352 ja Mecklenburg-Stargardi hertsog aastatel 1352-1392.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Johann I (Mecklenburg-Stargard) · Näe rohkem »

Johann Karl (Pfalz-Gelnhausen)

Birkenfeldi pfaltskrahv Gelnhausenis Johann Karl (17. oktoober 1638 Bischweiler – 21. veebruar 1704 Gelnhausen) oli Saksa vürst ja 19.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Johann Karl (Pfalz-Gelnhausen) · Näe rohkem »

Johannes Kepler

Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Johannes Kepler · Näe rohkem »

Johannes Koler

Johannes Koler (ka Köler, Colerius, Coler) oli Vana-Liivimaa ametnik ja vaimulik, viimane Riia toomkapiitli sekretär.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Johannes Koler · Näe rohkem »

Johannes XII

Johannes XII, ladinapäraselt Ioannes XII (Ottaviano Spoletost, Octavianus või Ottaviano dei Conti di Tuscolo, 937– 964) oli paavst 955–964, seejuures 963–964 koos Leo VIII-ga.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Johannes XII · Näe rohkem »

Johannes XIII

Johannes XIII (ladinapäraselt Ioannes XIII) oli paavst 965–972.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Johannes XIII · Näe rohkem »

Johannes XIV

Johannes XIV, ladinapäraselt Ioannes XIV (Pietro Canepanova, ka Campanora või Canevanova) oli paavst 983–984.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Johannes XIV · Näe rohkem »

Johannes XIX

Johannes XIX, ladinapäraselt Ioannes XIX (Romano Tuscolost, Romano di Tuscolo, Romanus) oli paavst 1024–1032.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Johannes XIX · Näe rohkem »

Johannes XV

Johannes XV (ladinapäraselt Ioannes XV) oli paavst 985–996.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Johannes XV · Näe rohkem »

Johannes XXI

Johannes XXI, ladina päraselt Ioannes XXI (Pedro Julião, ka Petrus Hispanus, Pedro Hispano, Pietro Ispano, Pietro di Giuliano, Pietro Iuliani, Petrus Juliani või Pedro Hispano Portucalense; 1205 või 1220? – 20. mai 1277) oli paavst 1276–1277.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Johannes XXI · Näe rohkem »

Johannes XXII

Johannes XXII, ladinapäraselt Ioannes XXII (Jacques d'Euse, ka Jacques Duèse, Jacques Duèze, Jacques Deuse, Jacques d'Eusa, Jacques d'Ueza, Jacques d'Ossa, Jacques Dossa või Jacques Deuza; 1244, 1245 või 1249 – 4. detsember 1334) oli paavst aastatel 1316–1334.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Johannes XXII · Näe rohkem »

John Maata

John Maata (24. detsember 1166 või 1167 Oxford – 18/19. oktoober 1216 Nottinghamshire, Inglismaa) oli Inglismaa kuningas, Iirimaa lord, Normandia ja Akvitaania hertsog ning Anjou krahv 27. mai 1199 – 19. oktoober 1216.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja John Maata · Näe rohkem »

Joseph I

Joseph I ja Josephi (Josefi) nime all tuntud valitsejad.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Joseph I · Näe rohkem »

Joseph II

Joseph II. Anton von Maron Joseph II (13. märts 1741 Schönbrunni loss, Viin – 20. veebruar 1790, Viin) oli esimene Habsburgi-Lotringi soost Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Joseph II · Näe rohkem »

Juana

Juana Juana Nõdrameelne (6. november 1479 Toledo – 12. aprill 1555 Tordesillas) oli formaalselt Kastiilia kuninganna alates 1504 kuni surmani.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Juana · Näe rohkem »

Judenburg

''Stadturm'' Judenburg on linn (Stadtgemeinde) Austrias Steiermargi liidumaal.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Judenburg · Näe rohkem »

Julius II

Julius II, ladinapäraselt Iulius II (Giuliano della Rovere või Giuliane della Rovere, 5. detsember 1443 – 21. veebruar 1513) oli paavst aastatel 1503–1513.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Julius II · Näe rohkem »

Julius III

Julius III, ladinapäraselt Iulius III (Giovanni Maria Ciocchi del Monte; ka Gian Maria del Monte, Giovan Maria del Ciocchi või Giammaria Ciocchi del Monte, 10. september 1487 – 23. märts 1555), oli paavst aastatel 1550–1555.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Julius III · Näe rohkem »

Julius Jacob von Haynau

Julius Jacob von Haynau (14. oktoober 1786 – 14. märts 1853) oli Austria sõjaväelane, feldzeugmeister, väejuht ja vabahärra, kes aitas maha suruda 1848. aasta revolutsiooni käigus alanud mässe Itaalias ja Ungaris.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Julius Jacob von Haynau · Näe rohkem »

Kahekümneviieaastane sõda

Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Kahekümneviieaastane sõda · Näe rohkem »

Kaiserstuhl

Üldvaade Kaiserstuhlile ja Totenkopfile. Kaiserstuhl on Saksamaal Baden-Württembergis Emmendingeni ja Breisgau-Hochschwarzwaldi kreisis asuv keskmise kõrgusega vulkaanilist päritolu mäestik.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Kaiserstuhl · Näe rohkem »

Karl IV

Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Karl IV · Näe rohkem »

Karl IV (täpsustus)

Karl IV nime on kandnud mitu valitsejat.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Karl IV (täpsustus) · Näe rohkem »

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Karl Suur · Näe rohkem »

Karl V

Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Karl V · Näe rohkem »

Karl V (täpsustus)

Karl V on olnud mitme valitseja nimi.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Karl V (täpsustus) · Näe rohkem »

Karl VI

Karl VI Karl VI (1. oktoober 1685 – 20. oktoober 1740) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria Habsburgide valduste valitseja alates 1711 kuni surmani.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Karl VI · Näe rohkem »

Karl VII

Karl VII nime all on tuntud mitu valitsejat.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Karl VII · Näe rohkem »

Karl VII (Saksa-Rooma keiser)

Karl VII Wittelsbach Karl VII Wittelsbach (6. august 1697 Brüssel – 20. jaanuar 1745 München) oli Baieri kuurvürst (Karl Albrecht) alates 1726 ning Saksa-Rooma keiser alates 1742 kuni surmani.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Karl VII (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Karl zu Mecklenburg (1708–1752)

thumb Karl Ludwig Friedrich (23. veebruar 1708 – 5. juuni 1752) oli Mecklenburgide Strelitzi haru liige.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Karl zu Mecklenburg (1708–1752) · Näe rohkem »

Katoliiklik Liiga

Saksa Katoliiklik Liiga (saksa: Katholische Liga) oli esialgu 10.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Katoliiklik Liiga · Näe rohkem »

Kaugem Austria

Piirikivi aastast 1768 "Vorderösterreich" vapiga Salhöhes Šveitsis Kaugem Austria või Eespoolne Austria (saksa Vorderösterreich, varem die Vorlande) oli ühine nimi Habsburgide varajastele valdustele endises Švaabimaa hõimuhertsogkonnas Saksamaa edelaosas, sealhulgas territooriumid Alsace'i piirkonnas Reinist läänes ja Vorarlbergis.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Kaugem Austria · Näe rohkem »

Kazimierz I

Kazimierz Karol I Odnowiciel, Mnich (25. juuli 1016 (või 1015) – 28. november 1058) oli vürst Piastide dünastiast, Poola monarh 1039–1058.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Kazimierz I · Näe rohkem »

Kärnteni hertsogkond

Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Kärnteni hertsogkond · Näe rohkem »

Kärnteni mark

Saksa-Rooma riik 10. sajandil. Kärnteni mark on keskosa Baieri markidest, viirutatud, all paremal Kärnteni mark oli 889.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Kärnteni mark · Näe rohkem »

Küprose kuningriik

Küprose kuningriik oli ristisõdijate kuningriik Küprose saarel kõrg- ja hiliskeskajal, aastatel 1192–1489.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Küprose kuningriik · Näe rohkem »

Keele teke

Keele teke oli kõneldava keele kasutamise algus inimese eellasel.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Keele teke · Näe rohkem »

Keisrite loend

Keisrite loend loetleb ajaloolisi keisri- ehk imperaatoritiitleid lühendatud kujul.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Keisrite loend · Näe rohkem »

Kesk-Frangi riik

Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Kesk-Frangi riik · Näe rohkem »

Kirikuriik

Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Kirikuriik · Näe rohkem »

Klot

Klot, ka Klot-Trautvetter ja Klot-Heydenfeldt, on aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Klot · Näe rohkem »

Knud Lavard

Vingerstedi kiriku freskol Ringstedi lähedal Knud Lavard (ka Kanut; 12. märts 1096 – 7. jaanuar 1131) oli Taani prints, Taani kuningas Erik Hea ja kuninganna Boedil Thurgotsdatteri ainuke seaduslik poeg.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Knud Lavard · Näe rohkem »

Knud Suur

Knut Suur ehk Knud II, ka Knud Suur (taani keeles Knud den Store, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 995 – 12. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Knud Suur · Näe rohkem »

Kolmanda koalitsiooni sõda

Kolmanda koalitsiooni sõda oli Euroopa konflikt aastatel 1803–1806.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Kolmanda koalitsiooni sõda · Näe rohkem »

Kolmas ristisõda

Kolmas ristisõda (1189–1192), oli Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada püha maad Saladini käest.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Kolmas ristisõda · Näe rohkem »

Kolmekümneaastane sõda

Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »

Konguta vasallilinnus

Konguta vasallilinnus (saksa keeles Kongota, ka Gross-Kongota) oli Tartu piiskopkonnas, Puhja kihelkonnas olnud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Tartumaal Elva vallas, Konguta külas (endine Suure-Konguta).

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Konguta vasallilinnus · Näe rohkem »

Konklaav

Vatikanis Sixtuse kabelis peeti esimene konklaav 1492. aastal, kui paavstiks valiti Aleksander VI. Alates 1878. aastast on seal peetud kõik konklaavid. Vaade Püha Peetri kiriku kuplilt Konklaav on kardinalide vormikohane koosolek, millel nad välismaailmast isoleerituna valivad paavsti.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Konklaav · Näe rohkem »

Konrad II (Saksa-Rooma keiser)

Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Konrad II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Konrad III (Saksa kuningas)

Konrad III 13. sajandi miniatuuril Konrad III (1093 Bamberg – 1152 Bamberg) oli esimene Hohenstaufenite dünastiast Frangimaa hertsog 1115–1138 ja Saksamaa kuningriigi kuningas 1138–1152.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Konrad III (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Konstanzi kirikukogu

Konstanzi kirikukogu oli 1414–1418 Saksa-Rooma riigi vabas riigilinnas Konstanzis peetud kuueteistkümnes katoliku kiriku oikumeeniline kirikukogu.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Konstanzi kirikukogu · Näe rohkem »

Korsika vabariik

Korsika vabariik oli iseseisev riik, mis eksisteeris Korsika saarel aastatel 1755–1769.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Korsika vabariik · Näe rohkem »

Kraini hertsogkond

Kraini hertsogkond (sloveeni Vojvodina Kranjska, saksa Herzogtum Krain) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis loodi aastal 1364.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Kraini hertsogkond · Näe rohkem »

Kudjape mõis

Kudjape mõis ehk Kudjapäe mõis (saksa keeles Kudjapäh) oli rüütlimõis Saaremaal Kaarma kihelkonnas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Kudjape mõis · Näe rohkem »

Kuldbulla

Alexios III Megas Komnenose keiserlik ''chrysobull'', 1374 Saksa-Rooma riigi keisri Karl IV poolt välja antud kuldbulla aastast 1356 Béla IV poolt aastal 1242 välja antud kuldbulla Zagrebi asukatele Horvaatias Kuldbulla (chrysobull) oli kuldne pitser (ladina keeles bulla aurea), mis kinnitati keskajal ja renessansi ajal Bütsantsi keisrite ja hiljem Euroopa monarhide poolt väljaantud riiklikult tähtsatele ürikutele (bulla).

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Kuldbulla · Näe rohkem »

Kuues ristisõda

Kuues ristisõda on ristisõda, mis toimus aastatel 1228–1229, seitse aastat pärast eelmist ristisõda.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Kuues ristisõda · Näe rohkem »

Kuurvürst

Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Kuurvürst · Näe rohkem »

Ladislaus Postumus

Ladislaus Postumus ehk Ladislaus Posthumus (22. veebruar 1440 Komárno – 23. november 1457 Praha) oli Böömimaa kuningas (Ladislav I, tšehhi keeles Ladislav Pohrobek), Ungari kuningas (László V või László VI) ja Austria ertshertsog.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ladislaus Postumus · Näe rohkem »

Landshuti pärilussõda

Keiser Maximilian juhtis aastal 1504 Wenzenbachi lahingus isiklikult oma vägesid. Landshuti pärilussõda lõppes kokkuleppega Baieri-Müncheni (Bayern-München) ja Baieri-Landshuti (Bayern-Landshut) hertsogkondade vahel.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Landshuti pärilussõda · Näe rohkem »

Langobardid

Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Langobardid · Näe rohkem »

Läti ajalugu

Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Läti ajalugu · Näe rohkem »

Lõuna-Itaalia

Lõuna-Itaalia (Il Mezzogiorno – 'keskpäev') on traditsiooniline nimi Itaalia lõunapoolsele osale, mis hõlmab Apenniini poolsaare lõunaosa ning kaks suurt saart – Sitsiilia ja Sardiinia.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Lõuna-Itaalia · Näe rohkem »

Lechi lahing (955)

Lechi lahing (ka Lechfeldi lahing) leidis aset 955.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Lechi lahing (955) · Näe rohkem »

Leiden

Leiden (ajalooline nimekuju Leyden) on linn Hollandis Lõuna-Hollandi provintsis.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Leiden · Näe rohkem »

Leo IX

Leo IX (Bruno, saksa ajalookirjutuses Bruno von Egisheim-Dagsburg, prantsuse ajalookirjutuses Bruno d'Eguisheim-Dagsbourg või Eguisheim-Dabo; 21. juuni 1002 – 19. aprill 1054) oli paavst aastatel 1049–1054.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Leo IX · Näe rohkem »

Leo VIII

Leo VIII oli paavst 963–965, seejuures 963–964 koos Johannes XII-ga ja 964 koos Benedictus V-ga.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Leo VIII · Näe rohkem »

Leo X

Leo X (Giovanni de' Medici; 11. detsember 1475 – 1. detsember 1521) oli paavst aastatel 1513–1521.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Leo X · Näe rohkem »

Leo XI

Leo XI (Alessandro Ottaviano de' Medici, 2. juuni 1535 – 27. aprill 1605) oli paavst 1605.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Leo XI · Näe rohkem »

Leo XII

Leo XII (Annibale Francesco Clemente Melchiore Girolamo Nicola Sermattei della Genga, lühendatud kujul Annibale della Genga; 22. august 1760 – 10. veebruar 1829) oli paavst 1823–1829.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Leo XII · Näe rohkem »

Leopold I

thumb Leopold I (9. juuni 1640 – 5. mai 1705) oli Habsburgide Austria valduste valitseja alates 1657 ja Saksa-Rooma keiser 1658–1705.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Leopold I · Näe rohkem »

Leopold I (täpsustus)

Leopold I on olnud mitme valitseja nimi.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Leopold I (täpsustus) · Näe rohkem »

Leopold II

Leopold II (5. mai 1747 Viin – 1. märts 1792 Viin) oli Saksa-Rooma keiser 1790–1792 ja Toscana suurhertsog (Pietro Leopoldo nime all) 1765–1790 Habsburgide-Lotringite dünastiast.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Leopold II · Näe rohkem »

Leopold II (täpsustus)

Leopold II nime on kandnud mitu valitsejat.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Leopold II (täpsustus) · Näe rohkem »

Leopoldina

Akadeemia peakorter Halles Saksa-Rooma riigi keiser Leopold I, kelle järgi sai nime Leopoldina Saksa Loodusuurijate Akadeemia Leopoldina – Rahvuslik Teaduste Akadeemia (saksa keeles Deutsche Akademie der Naturforscher Leopoldina – Nationale Akademie der Wissenschaften) on Saksamaa teaduste akadeemia.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Leopoldina · Näe rohkem »

Leopoldov

Leopoldov (kuni 1948. aastani Mestečko, saksa keeles Leopold-Neustadtl, ungari keeles Lipótvár, Újvároska) on linn Slovakkias Trnava maakonnas Hlohoveci ringkonnas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Leopoldov · Näe rohkem »

Liège'i piiskopkond

Liège'i vürstlik piiskopkond oli Saksa-Rooma riigi osariik Madalmaades tänapäeva Belgia alal, mida valitses Liège'i piiskop kui keisririigi vürst.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Liège'i piiskopkond · Näe rohkem »

Liebenburg

Liebenburg on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Liebenburg · Näe rohkem »

Liechtenstein

Liechtenstein (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Liechtenstein · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa kuningriik

Liivimaa kuningriik oli Eestis aastatel 1570–1577 eksisteerinud Moskva tsaaririigi vasallriik.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Liivimaa kuningriik · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa ordu maameister

Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »

Lima ajalugu

Lima ajalugu algas 18.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Lima ajalugu · Näe rohkem »

Linnusekrahv

Regensburgi linnusekrahv juhatamas kohtuistungit, 14. sajandi alguse illustratsioon ''Codex Manesses''. Linnusekrahv (saksa: Burggraf ladina: burgravius, burggravius, burcgravius, burgicomes, ka præfectus) oli keskajast saati Euroopas (peamiselt Saksamaal) ametlik tiitel linnusevalitsejale, eriti kuninga- või piiskopilinnuse, ja selle territooriumi, mida kutsuti linnusekrahvkonnaks (saksa: Burggrafschaft, ka Burggrafthum, ladina praefectura).

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Linnusekrahv · Näe rohkem »

Lombardia Liiga

Lombardia lipukandja aastal 1167 (liiga rajamise aastal) taas Milanosse sisenemas pärast seda, kui keiser Friedrich I väed olid linna 1162. aastal hävitanud. Bareljeef Milano Porta Romana väravalt (1171) Lombardia sõjaväelased (''milites''), kujutatuna aastast 1171 pärineval reljeefil (Porta Romana väraval) Lombardia Liiga (Lega Lombardia) oli 1167.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Lombardia Liiga · Näe rohkem »

Longinuse oda

Fra Angelico (u 1440). "Oda haavab Jeesuse külge". San Marco klooster Firenzes Longinuse oda oli oda, mis Johannese evangeeliumi kirjelduse järgi torgati risti löödud Jeesuse külge.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Longinuse oda · Näe rohkem »

Lothar II (Lotring)

Lothar II Lothar II (u. 835 – 8. august 869) oli Frangi keisri Lothar I poeg ja Lotharingia ehk Lotringi kuningas aastatel 855–869.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Lothar II (Lotring) · Näe rohkem »

Lothar III (Saksa-Rooma keiser)

Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Louis IX

Louis IX Püha (25. aprill 1214 või 1215 – 25. august 1270) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1226–1270.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Louis IX · Näe rohkem »

Lucca vabariik

Lucca vabariik oli ajalooline riik Itaalias, mis eksisteeris aastatel 1160–1805 Apenniini poolsaare keskosas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Lucca vabariik · Näe rohkem »

Lucius III

Lucius III (Ubaldo Allucingoli, ka Umbaldo Allucingoli, Humbaldus Allucingoli või Hubaldus Allucingoli; 1097 või 1110 ? – 25. november 1185) oli paavst 1181–1185.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Lucius III · Näe rohkem »

Ludwig III

Ludwig III nime on kandnud.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ludwig III · Näe rohkem »

Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)

Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Ludwig Senfl

Ludwig Senfl (sündinud u. 1486. aastal Baselis, suri 2. detsembri 1542 ja 10. augusti 1543 vahel) oli renessansiaegne Šveitsi päritolu helilooja, kes tegutses Saksamaal.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ludwig Senfl · Näe rohkem »

Ludwig Vaga

Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »

Ludwig VI (Baieri)

Ludwig Roomlane (saksa: Ludwig VI der Römer) (7. mai 1328 – 17. mai 1365) oli Wittelsbachi dünastia liige, keiser Ludwig IV Baierist ja tema teise naise Hainaut' krahvinna Margarethe vanem poeg.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ludwig VI (Baieri) · Näe rohkem »

Ludwig Wilhelm (Baden-Baden)

Ludwig Wilhelm Baden-Badenist (8. aprill 1655 – 4. jaanuar 1707) oli valitsev Baden-Badeni markkrahv Saksamaal ja keisriarmee ülemjuhataja.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ludwig Wilhelm (Baden-Baden) · Näe rohkem »

Luksemburg

Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Luksemburg · Näe rohkem »

Luksemburgi Elisabeth

Luksemburgi Elisabeth (7. oktoober 1409 Visegrád – 19. detsember 1442 Győr) oli Saksa-Rooma keisri Sigismundi ainus järeltulija ja Saksa kuninga Albrecht II abikaasa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Luksemburgi Elisabeth · Näe rohkem »

Luksemburgi hertsogkond

Luksemburgi hertsogkond (letseburgi keeles Lëtzebuerg, saksa keeles Luxemburg) oli Saksa-Rooma riigi osariik, iidne Luksemburgide aadlisuguvõsa kodumaa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Luksemburgi hertsogkond · Näe rohkem »

Luksemburgi krahvkond

Luksemburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Luksemburgi krahvkond · Näe rohkem »

Maastrichti Püha Servatiuse basiilika

Maastrichti Püha Servatiuse kirik (hollandi keeles Servaasbasiliek, saksa keeles Servatiusbasilika) on pühale Servatiusele pühitsetud roomakatoliku kirik Maastrichtis.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Maastrichti Püha Servatiuse basiilika · Näe rohkem »

Magnus II (Mecklenburg)

Magnus II, Mecklenburgi hertsog Magnus II (1441 – 20. november 1503) oli Mecklenburg-Schwerini hertsog 1477.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Magnus II (Mecklenburg) · Näe rohkem »

Mainz

Mainz on linn Saksamaal, Rheinland-Pfalzi liidumaa pealinn.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Mainz · Näe rohkem »

Mainzi kuurvürstkond

Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad 1500. aasta paiku. Pärast Vestfaali rahu jäi Mainzi peapiiskopkond ikka veel suurimaks Saksamaal, hõlmates 10 abipiiskopkonda. Piiskopkondade ja peapiiskopkondade (vaimulik) territoorium oli tavaliselt palju suurem kui vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade (ilmalik) territoorium, mida valitses sama isik 18. sajandi Mainzi kuurvürstkonna kaart Mainzi kuurvürstkond (Kurfürstentum Mainz või Kurmainz) oli mainekaim ja üks mõjukamaid riike Saksa-Rooma riigis selle loomisest kuni lõpetamiseni 19.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Mainzi kuurvürstkond · Näe rohkem »

Malta

Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mille peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla saar.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Malta · Näe rohkem »

Marcellus II

Marcellus II (Marcello Cervini või Marcello Cervini degli Spannochi, 6. mai 1501 – 1. mai 1555) oli paavst 1555.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Marcellus II · Näe rohkem »

Maria Theresia

Schönbrunni loss Maria Theresia (13. mai 1717 – 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740–1780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev Austria ja Ungari monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid).

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Maria Theresia · Näe rohkem »

Mark (territoorium)

Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Mark (territoorium) · Näe rohkem »

Mary I

Mary I (18. veebruar 1516 Placentia palee, Greenwich – 17. november 1558 Saint Jamesi palee, London) oli Inglismaa ja Iirimaa kuninganna aastatel 1553–1558.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Mary I · Näe rohkem »

Masoovia hertsogkond

Masoovia hertsogkond (poola Księstwo Mazowieckie) pealinnaga Płockis oli keskaegne hertsogkond, mis asus ajaloolises Poola Masoovia piirkonnas, pärast Piastide dünastia ajal killustustumist 1138.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Masoovia hertsogkond · Näe rohkem »

Matteo I Visconti

Matteo I Visconti Matteo I Visconti (ka Matteo Il Magno ehk Matteo Suur) (15. august 1250 Invorio – 24. juuni 1322 Milano) oli Milano valitseja aastatel 1291–1302 ja uuesti pärast Della Torrede poolt peale surutud eksiili 1311–1322.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Matteo I Visconti · Näe rohkem »

Matthias (Saksa-Rooma keiser)

Matthias Matthias (24. veebruar 1557 – 20. märts 1619) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog aastast 1612, Ungari kuningas aastast 1608 (Mátyás II nime all) ja Böömimaa kuningas (Matyáš) aastast 1611 kuni surmani.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Matthias (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Matthias Arrasist

Matthias Arrasist (tšehhi keeles Matyáš z Arrasu, prantsuse keeles Mathieu d'Arras; sündinud 1290 in Arrasis Prantsusmaal, surnud 1352 Prahas) oli prantsuse arhitekt ja ehitusmeister, kes tegutses Böömimaal 14. sajandi algupoolel.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Matthias Arrasist · Näe rohkem »

Maximilian I

Maximilian I on olnud mitme valitseja nimi.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Maximilian I · Näe rohkem »

Maximilian I (Baieri kuurvürst)

Maximilian I (Suur) (17. aprill 1573 – 27. september 1651) oli Baieri hertsog ja kuurvürst (1623), 1597–1651.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Maximilian I (Baieri kuurvürst) · Näe rohkem »

Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)

Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Maximilian II

Maximilian II nimelisi monarhe on olnud mitu.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Maximilian II · Näe rohkem »

Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)

Maximilian II (31. juuli 1527 Viin – 12. oktoober 1576 Regensburg) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog 1564–1576.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Maximilian II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Maximilian von und zu Trauttmansdorff

Maximilian von und zu Trauttmansdorff Maximilian von und zu Trauttmansdorff (Trauttmansdorffi vabahärra, aastast 1635 Trauttmansdorffi vabakrahv; 23. mai 1584 Graz – 8. juuni 1650 Viin) oli Austria poliitik ning Saksa-Rooma keisrite Ferdinand II ja Ferdinand III saadik.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Maximilian von und zu Trauttmansdorff · Näe rohkem »

Mátyás I

Mátyás I Mátyás I Corvin ehk Mátyás Hunyadi (ungaripäraselt Hunyadi Mátyás, latiniseeritult Matthias Corvinus) (23. veebruar 1443 – 6. aprill 1490) oli Ungari ja Horvaatia kuningas alates 1457.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Mátyás I · Näe rohkem »

Müller (Rūstuži)

Müller (saksa keeles Müller a. d. H. Rüssel, ′Müller Rūstuži kojast′, eristamaks neid teistest samanimelistest suguvõsadest) oli täpselt teadmata päritolu aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Müller (Rūstuži) · Näe rohkem »

Münsteri piiskopkond

Münsteri piiskopkond oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis, paiknedes tänapäevaste Nordrhein-Westfaleni liidumaa põhjaosas ja Alam-Saksi liidumaa lääneosas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Münsteri piiskopkond · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »

Meißeni markkrahvkond

Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Meißeni markkrahvkond · Näe rohkem »

Meinhardiinid

130px Görzi krahvid (saksa: Grafen von Görz; itaalia: Conti di Gorizia; slooveeni: Goriški grofje), tuntud ka kui Meinhardiinid, olid krahvi- ja hertsogidünastia Saksa-Rooma riigis.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Meinhardiinid · Näe rohkem »

Mercurino Arborio di Gattinara

Mercurino Arborio di Gattinara (10. juuni 1465 Gattinara – 5. juuni 1530 Innsbruck) oli Itaalia päritolu riigitegelane, jurist ja humanist, Hispaania kuninga ja Saksa-Rooma keisri Karl V suurkantsler aastail 1518–1530.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Mercurino Arborio di Gattinara · Näe rohkem »

Michał Korybut Wiśniowiecki

Michał Korybut Wiśniowiecki Michał Korybut Wiśniowiecki (31. mai 1640 Wiśniowiec tänapäeva Ukrainas – 10. november 1673 Lviv tänapäeva Ukrainas) oli Rzeczpospolita kuningas 19. septembrist 1669 kuni surmani 1673.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Michał Korybut Wiśniowiecki · Näe rohkem »

Michel Sittow

Michel Sittowi kodumaja Tallinnas aadressil Rataskaevu 22 Jaak Soansi kujundatud mälestustahvel Michel Sittowi kodumaja seinal Tallinnas aadressil Rataskaevu 22 Michel Sittow (arvatavasti 1469 Tallinn – 1525 Tallinn) oli Tallinnast pärit maalikunstnik.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Michel Sittow · Näe rohkem »

Mieszko I

Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Mieszko I · Näe rohkem »

Milano

Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Milano · Näe rohkem »

Milano hertsog

Milano hertsog oli Milano hertsogkonna valitseja tiitel alates hertsogkonna loomisest 1395.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Milano hertsog · Näe rohkem »

Milano hertsogiriik

Milano hertsogiriik oli riik Põhja-Itaalias aastatel 1395–1797.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Milano hertsogiriik · Näe rohkem »

Mohácsi lahing

Mohácsi lahing türgi miniatuuril Mohácsi lahing toimus 29. augustil 1526 Suleiman Toreda juhitud Türgi vägede ja Ungari kuningriigi vägede vahel Lõuna-Ungaris Mohácsi linna lähedal.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Mohácsi lahing · Näe rohkem »

Monaco

Monaco Vürstiriik (prantsuse keeles: Principauté de Monaco; monegaski keeles: Principatu de Munegu) on väike linnriik, mis asub Vahemere ja Prantsusmaa vahel Prantsuse Rivieral (Côte d'Azur).

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Monaco · Näe rohkem »

Moosburg (Austria)

Moosburg (sloveeni: Možberk) on alev ja vald Austria Kärnteni liidumaa Klagenfurdi maaringkonnas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Moosburg (Austria) · Näe rohkem »

Morava

Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Morava · Näe rohkem »

Namuri krahvkond

Namur (hollandi Namen) oli karolingide ja hiljem Saksa-Rooma riigi krahvkond Madalmaades.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Namuri krahvkond · Näe rohkem »

Nancy

Nancy Nancy on linn Prantsusmaal Grand Esti piirkonnas, Meurthe-et-Moselle'i departemangu keskus.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Nancy · Näe rohkem »

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Napoleon I · Näe rohkem »

Napoli kuningriik

Napoli kuningriik, paiknedes Apenniini poolsaare lõunaosas, oli jäänuk vanast Sitsiilia kuningriigist pärast Sitsiilia saare lahkulöömist Sitsiilia Vespri mässu tulemusel aastal 1282.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Napoli kuningriik · Näe rohkem »

Neljas ristisõda

Neljas ristisõda oli ristisõda, mis peeti 1202–1204.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Neljas ristisõda · Näe rohkem »

Nicholas Hawkins

Nicholas Hawkins, ka Nicholas Hawkyns (umbes 1495 – 1534) oli Inglismaa vaimulik ja diplomaat.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Nicholas Hawkins · Näe rohkem »

Nicolaus II

Nicolaus II (Gérard Burgundiast, prantsuse ajalookirjutuses Gérard de Bourgogne, ka Gérald de Lorraine, Gérard, Gérald, Gherard, Gerardus, Giroldus; 990 või 1010 ? – 19. juuli, 26. juuli või 27. juuli 1061) oli paavst 1058 või 1059–1061.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Nicolaus II · Näe rohkem »

Nicolaus III

Nicolaus III (Giovanni Gaetano Orsini, ka Giangaetano Orsini; 1210 või 1220 – 22. august 1280) oli paavst 1277–1280.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Nicolaus III · Näe rohkem »

Nicolaus IV

Nicolaus IV (Girolamo Masci, ka Girolamo Massi, Girolamo Massio, Girolamo Massei, Girolamo Mascius, Girolamo Mascio, Girolamo d'Ascoli; 30. september 1227 – 4. aprill 1292) oli paavst 1288–1292.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Nicolaus IV · Näe rohkem »

Nicolaus V

Nicolaus V (Tommaso Parentucelli või Tomaso Parentucelli; 15. november 1397 – 24. märts 1455) oli paavst aastatel 1447–1455.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Nicolaus V · Näe rohkem »

Nicolaus V (vastupaavst)

Nicolaus V (sünninimega Pietro Rainalducci; u 1258 – 16. oktoober 1333) oli vastupaavst 12.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Nicolaus V (vastupaavst) · Näe rohkem »

Nikaia keisririik

Nikaia keisririik oli riik Väike-Aasia kirdeosas aastatel 1204–1261, mis tekkis Neljanda ristisõja ajal pärast Ida-Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli vallutamist Lääne-Euroopa ristisõdijate poolt (1204).

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Nikaia keisririik · Näe rohkem »

Nikephoros II Phokas

Nikephoros II Phokas (kreeka keeles: Νικηφόρος Φωκᾶς; umbes 912 – 11. detsember 969), ladinapäraselt Nicephorus II Phocas, oli Bütsantsi keiser aastatel 963–969.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Nikephoros II Phokas · Näe rohkem »

Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse

Sitsiilia kuningriik (roheline) aastal 1154, mis kujutab normannide vallutuste ulatust Itaalias mitme aastakümne jooksul, kui tegutsesid sõltumatud seiklejad Normannide Lõuna-Itaalia vallutus algas 11.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse · Näe rohkem »

Norra ajalugu

Norra 21. sajandil Norra ajalugu on ülevaade Norra alade ja Norra riigi ajaloost.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Norra ajalugu · Näe rohkem »

Numismaatika

Numismaatika on ajalooteaduse haru, mis uurib vanu münte ja medaleid ning nende kaudu ka ajalugu.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Numismaatika · Näe rohkem »

Olderogge

Olderogge (vene keeles Ольдерогге) on Taanist pärit aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Olderogge · Näe rohkem »

Operatsioon Barbarossa

Operatsioon Barbarossa rünnakuplaan Operatsioon Barbarossa (saksa keeles Unternehmen Barbarossa, ka Fall Barbarossa) oli koodnimetus Teises maailmasõjas toimunud Saksamaa ja tema liitlaste sissetungile Nõukogude Liitu, mis algas 22. juunil 1941.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Operatsioon Barbarossa · Näe rohkem »

Orlov

Orlovi suguvõsa vürstivapp (Püha Rooma keisririik) Orlov (Orlow, Orloff) on Preisimaalt pärit Vene aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Orlov · Näe rohkem »

Osmanite-Veneetsia sõda (1570–1573)

Neljas Osmanite–Veneetsia sõda, ka Küprose sõda (itaalia: Guerra di Cipro) toimus aastatel 1570-1573.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Osmanite-Veneetsia sõda (1570–1573) · Näe rohkem »

Ostsiedlung

Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ostsiedlung · Näe rohkem »

Otakar II

Otakar II Přemysl Otokari kuningriik aastal 1273 Kuningas Otakari omand 1251–1276, kantuna tänapäeva Euroopa piiridele Otakar II Přemysl (tšehhi Přemysl Otakar II.; umbes 1230 – 26. august 1278) oli Böömimaa kuningas aastatel 1253–1278.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Otakar II · Näe rohkem »

Otto I

Otto I ja Otto-nimelisi valitsejaid oli mitu.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Otto I · Näe rohkem »

Otto I (Saksa-Rooma keiser)

Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Otto II

Otto II nime all on tuntud mitu valitsejat.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Otto II · Näe rohkem »

Otto II (Brandenburg)

Otto II (pärast 1147 – 4. juuli 1205), hüüdnimega Helde (der Freigiebige), oli kolmas Brandenburgi markkrahv 1184.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Otto II (Brandenburg) · Näe rohkem »

Otto II (Saksa-Rooma keiser)

Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Otto III

Otto III nimelisi valitsejaid oli mitu.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Otto III · Näe rohkem »

Otto III (Saksa-Rooma keiser)

Otto III (980–23. jaanuar 1002 Palermo, Itaalia) oli Saksa kuningas (983–1002), Itaalia kuningas (996–1002) ja Saksa-Rooma keiser 996–1002.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Otto III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Otto IV

Otto IV nime all on tuntud mitu monarhi.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Otto IV · Näe rohkem »

Otto IV (Saksa-Rooma keiser)

Otto IV ja paavst Innocentius III Otto IV (umbes 1175 – 19. mai 1218) oli Welfi dünastiast Saksa kuningas alates 1198.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Otto IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Otto Magnus von Stackelberg (1736–1800)

Krahv Otto Magnus von Stackelberg (1736–1800) Otto Magnus von Stackelberg (7/18. veebruar 1736 – 8. november 1800 Dresden) oli Vene diplomaat, krahv.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Otto Magnus von Stackelberg (1736–1800) · Näe rohkem »

Otto V (Baieri)

Otto V (u.1346 – 15. november 1379) oli Baieri hertsog ja Brandenburgi kuurvürst kui Otto VII.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Otto V (Baieri) · Näe rohkem »

Ottode kunst

Ottode kunst on kunstiperiood Euroopas, mis hõlmab Saksa-Rooma keisrite Otto I, Otto II ja Otto III valitsusajal aastail 950.–1024.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ottode kunst · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Paavst · Näe rohkem »

Palazzo Te

Palazzo Tè Palazzo Tè "Salaaed" ''Il giardino segreto'' Palazzo Te (ka: Palazzo Tè, Palazzo del Te) on Gonzagade suguvõsale kuulunud palee Itaalias Mantova linnas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Palazzo Te · Näe rohkem »

Paschalis II

Paschalis II (Rainerio, Raniero di Bieda, Rainerio Raineri, Raniero Ranieri di Bleda, Rainerius; 1050 või 1055 – 21. jaanuar 1118) oli paavst 1099–1118.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Paschalis II · Näe rohkem »

Passau

Stephanuse toomkirik Passaus Passau on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Passau · Näe rohkem »

Paulus II

Paulus II (Pietro Barbo, 23. veebruar 1417 – 26. juuli 1471) oli paavst 1464–1471.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Paulus II · Näe rohkem »

Paulus III

Paulus III (Alessandro Farnese, 29. veebruar 1468 – 10. november 1549), oli paavst aastatel 1534–1549.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Paulus III · Näe rohkem »

Paulus V

Paulus V (Camillo Borghese, 17. september 1552 – 28. jaanuar 1621) oli paavst aastatel 1605–1621.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Paulus V · Näe rohkem »

Pavia

Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Pavia · Näe rohkem »

Pásztó

Pásztó on linn Ungaris Nógrádi komitaadis, Pásztó kreisi halduskeskus.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Pásztó · Näe rohkem »

Péter Orseolo

Heinrich III ees. S-initsiaal Képesi kroonikast (1358). Péter Orseolo (u 1010–1015 Veneetsia – 1046 või 30. august 1059 Székesfehérvár) oli Ungari kuningas 1038–1041 ja 1044–1046.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Péter Orseolo · Näe rohkem »

Püha Sava hertsogkond

Püha Sava hertsogkond (ladina keeles Ducatus Sancti Sabae, serbia-horvaadi keeles Hercegovina Svetog Save) oli hiliskeskaegne lõunaslaavi riik, mis eksisteeris ajal, mil Osmanite riik Balkani poolsaare alasid vallutas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Püha Sava hertsogkond · Näe rohkem »

Põhjamere impeerium

Põhjamere impeerium on nimi, millega harilikult tähistatakse Knud Suure kui Inglismaa, Taani, Norra ja osa tänase Rootsi kuninga ajaloolist ühendatud kuningriiki aastatel 1016–1035.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Põhjamere impeerium · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Peeter II

Peeter II (Pjotr II Aleksejevitš, vene Пётр II Алексе́евич; 23. oktoober (vkj 12. oktoober) 1715 Peterburi – 30. jaanuar (vkj 19. jaanuar) 1730 Moskva) oli Venemaa keiser aastatel 1727–1730.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Peeter II · Näe rohkem »

Peter Wetberg

Peter Wetberg (ka Petrus Wettberg, Wettberch, Wetberch) (suri enne 14. novembrit 1491) oli Saare-Lääne piiskop 1471–1491.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Peter Wetberg · Näe rohkem »

Pfaltskrahv

Pfaltskrahv on kõrgaadli tiitel, mida kasutati mitmete krahvitaoliste tiitlite teisendamiseks, mõnel juhul ka palatiin, mis võib olla ka muu tähendusega.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Pfaltskrahv · Näe rohkem »

Philipp Ilus

Philipp Ilus (22. juuli 1478 – 25. september 1506) oli Saksa-Rooma keisri Maximilian I (1459–1519) ja Burgundia pärijanna Marie (1460–1481) poeg.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Philipp Ilus · Näe rohkem »

Philipp Julius

Philipp Julius Philipp Julius (27. detsember 1584 – 6. veebruar 1625) oli Pommeri-Wolgasti hertsog aastatel 1592–1625.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Philipp Julius · Näe rohkem »

Philippe II

Philippe II. Louis-Félix Amieli maal Philippe II ehk Philippe Auguste (21. august 1165 – 14. juuli 1223) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1180–1223.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Philippe II · Näe rohkem »

Pius II

Pius II (Enea Silvio Piccolomini või ladinapäraselt Aeneas Sylvius, 18. oktoober 1405 – 14. august 1464) oli paavst 1458–1464.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Pius II · Näe rohkem »

Pius III

Pius III (Francesco Todeschini-Piccolomini; 29. mai 1439 – 18. oktoober 1503) oli paavst 1503.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Pius III · Näe rohkem »

Pius V

Pius V (Antonio Ghislieri, mungana Michele Ghislieri; 17. jaanuar 1504 – 1. mai 1572) oli paavst 1566–1572.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Pius V · Näe rohkem »

Pius VI

Pius VI (Angelo Onofrio Melchiore Natale Giovanni Antonio Braschi, levinumas lühendatud variandis Giovanni Angelo Braschi; 25. detsember 1717 Cesena – 29. august 1799) oli paavst aastatel 1775–1799.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Pius VI · Näe rohkem »

Pius VII

Pius VII (Barnaba Niccolò Maria Luigi Chiaramonti, mungana Gregorio Chiaramonti; 14. august 1742 – 20. august 1823) oli paavst 1800–1823.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Pius VII · Näe rohkem »

Podolínec

Podolínec (poola keeles Podoliniec, saksa keeles Pudlein, ungari keeles Podolin) on linn Slovakkias Prešovi maakonnas Stará Ľubovňa ringkonnas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Podolínec · Näe rohkem »

Polaabid

9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Polaabid · Näe rohkem »

Pomarolo

Pomarolo valla paiknemine Trento provintsis Pomarolo (saksa keeles Pommaröl) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, umbes 15 km Trentost edelas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Pomarolo · Näe rohkem »

Pommeri

Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Pommeri · Näe rohkem »

Pommeri hertsogkond

Lipp Vapp (1530–1637) Pommeri viimaste Greifide valitsemise ajal Pommeri hertsogkond (saksa: Herzogtum Pommern, poola: Księstwo Pomorskie, 12. sajand – 1637) oli hertsogkond Pommeris Läänemere lõunakaldal, mida valitsesid Pommeri dünastiast hertsogid (Greifid).

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Pommeri hertsogkond · Näe rohkem »

Poola ajalugu

Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Poola ajalugu · Näe rohkem »

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »

Poola pärilussõda

Poola pärilussõda (1733–1738) oli suur Euroopa sõda vürstide valduste pärast, mis tekkis Poola kodusõjast Poola kuninga August II pärija üle, mida teised Euroopa suurvõimud laiendasid oma riiklike huvide kaitseks.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Poola pärilussõda · Näe rohkem »

Poola Piastide ajal

Poola Piastide ajal oli Piastide dünastia valitsemise periood 10.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Poola Piastide ajal · Näe rohkem »

Poola vürstiriik

Poola Vürstiriik oli varafeodaalne riik tänapäeva Poola territooriumil, mis moodustus 10.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Poola vürstiriik · Näe rohkem »

Prantsuse revolutsioonisõjad

Prantsuse revolutsioonisõjad olid suured konfliktid aastatel 1792–1802, mis võideldi Prantsuse revolutsioonilise valitsuse ja mitme Euroopa riigi vahel.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Prantsuse revolutsioonisõjad · Näe rohkem »

Prantsusmaa kuningas

Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Prantsusmaa kuningas · Näe rohkem »

Prantsusmaa territoriaalne areng

Dünaamiline kaart Prantsusmaa piiridest aastatel 985–1947 Prantsusmaa territoriaalne areng on siinses artiklis protsess, millega Prantsusmaa emamaa territoriaalne ulatus sai selliseks, nagu see on aastal 2012.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Prantsusmaa varauusaeg

Prantsusmaa kuningriik varauusajal, renessansi (umbes 1500–1550) ja revolutsiooni (1789–1804) vahel, oli absoluutne monarhia, mida valitsesid Kapetingid.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Prantsusmaa varauusaeg · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »

Preisi ristisõda

Preisi ristisõda oli 13.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Preisi ristisõda · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Preisimaa · Näe rohkem »

Radziwill

Radziwillid (leedupäraselt Radvila; poolapäraselt Radziwiłł; valgevenepäraselt Радзівіл, Radzivił; saksapäraselt Radziwill) olid leedu päritolu Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ja Rzeczpospolita aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Radziwill · Näe rohkem »

Ratsanikesõda

Ratsanikesõda oli relvakonflikt Poola ja Saksa ordu vahel aastatel 1519–1521.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ratsanikesõda · Näe rohkem »

Rücker

Rücker on Rothenburgist pärit Baieri ja Liivimaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Rücker · Näe rohkem »

Regensburg

Roomlaste kindlustuste konserveeritud jäänused Regensburg on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal, Oberpfalzi ringkonna halduskeskus.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Regensburg · Näe rohkem »

Reichard

Reichardi suguvõsa aadlivapp Reichard (harvemini ka Reichardt) oli Švaabimaalt Nördlingenist pärit aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Reichard · Näe rohkem »

Richard I

Richard I Lõvisüda (inglise keeles ka Richard the Lion-heart või Lion-hearted, prantsuse keeles Richard Cœur de Lion ja Oc et No; 8. september 1157 Oxford, Inglismaa – 6. aprill 1199 Châlus, Akvitaania hertsogkond) oli Inglismaa kuningriigi kuningas 1189–1199, Akvitaania hertsog (1189–1199) ja Poitiers' hertsog.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Richard I · Näe rohkem »

Richard II

Richard II Richard II (6. jaanuar 1367 – 14. veebruar 1400) oli Inglismaa kuningas aastatel 1377–1399.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Richard II · Näe rohkem »

Riemann (suguvõsa)

Riemann (vene keeles Риман) oli Mecklenburgist Parchimist pärit käsitöölise- ja aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Riemann (suguvõsa) · Näe rohkem »

Riigipäev (Saksa-Rooma riik)

Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Näe rohkem »

Riigirüütel

Riigirüütel (saksa keeles Reichsritter) oli Saksa-Rooma riigis väikeaadlik, kes oli vasallina otsealluv Saksa-Rooma keisrile.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Riigirüütel · Näe rohkem »

Riigirüütlid

Sellel 1721. aasta trükisel on esindatud 15 rüütlikantonit, Johann Stephan Burgermeister Gravüür, mis kujutab riigirüütleid, 1710 Vabad riigirüütlid (saksa: Reichsritter, ladina: Eques imperii) olid Saksa-Rooma riigi vabad aadlikud, kelle otsene ülemus oli keiser.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Riigirüütlid · Näe rohkem »

Riigiseisus

Regensburgi alalise Riigipäeva istekohtade järjestus (1663. aasta gravüür) Saksa-Rooma riigi kaart 1400. aastal Keiserlik osariik või Keiserlik seisus (ladina: Status Imperii; saksa: Reichsstand, mitmuses: Reichsstände) oli Saksa-Rooma riigi osa, millel oli esindatus ja hääleõigus Riigipäeval (Reichstag).

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Riigiseisus · Näe rohkem »

Riigivürst

Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Riigivürst · Näe rohkem »

Roger II

Mosaiigi detail, kus Roger II saab krooni Kristuselt, Martorana, Palermo. Mosaiik kannab kreeka tähtedega kirjet ''Rogerios Rex'' Roger II (22. detsember 1095 Mileto – 26. veebruar 1154 Palermo) oli Sitsiilia kuningriigi kuningas (1130–1154).

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Roger II · Näe rohkem »

Roheline kärbseseen

Roheline kärbseseen (Amanita phalloides) on kärbseseeneliste sugukonda kärbseseene perekonda kuuluv seen.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Roheline kärbseseen · Näe rohkem »

Roman Mstislavitš

Roman Mstislavitš ehk Roman Suur (vene keeles Роман Мстиславич Галицкий) (~1150–1205) oli Rjurikovitšite dünastiast Novgorodi vürst 1168–1170, Volõõnia vürst 1173–1187 ja 1188–1205, Galiitsia vürst 1187–1188 ja Galiitsia-Volõõnia vürst 1199–1205 ning ka Kiievi suurvürst 1201, 1204.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Roman Mstislavitš · Näe rohkem »

Romanovid

Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi dünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Romanovid · Näe rohkem »

Rooma keiser (täpsustus)

Rooma keisriks on nimetatud mitme ajaloolise riigi valitsepaid.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Rooma keiser (täpsustus) · Näe rohkem »

Roomlaste kuningas

Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Roomlaste kuningas · Näe rohkem »

Rootsi ajalugu

Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »

Rootsi Pommeri

Rootsi Pommeri oli Läänemere rannikul tänase Saksamaa ja Poola territooriumil asunud Rootsi dominioon aastatel 1630–1815.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Rootsi Pommeri · Näe rohkem »

Rotterdam

Rotterdam on linn Hollandis Lõuna-Hollandi provintsis.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Rotterdam · Näe rohkem »

Rudolf I (Saksa kuningas)

Rudolf von Habsburg. 19. sajandi joonistus Rudolf I Habsburg (Rudolf von Habsburg; 1. mai 1218 Breisgau, Limburgi loss – 15. juuli 1291 Speyer) oli Saksa kuningas 1273.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Rudolf I (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Rudolf II

Rudolf II (18. juuli 1552 Viin – 20. jaanuar 1612 Praha) oli Habsburgide dünastiast Saksa-Rooma keiser aastatel 1576–1612, Maximilian II ja Hispaania Maria vanim poeg.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Rudolf II · Näe rohkem »

Rudolf II (täpsustus)

Rudolf II nime all on tuntud mitu monarhi.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Rudolf II (täpsustus) · Näe rohkem »

Rudolf IV (Austria)

Rudolf IV Rajaja Rudolf IV Habsburg ehk Rudolf Rajaja (Rudolf der Stifter; 1. november 1339 – 27. juuli 1365) oli Habsburgide valduste (Austria hertsogkond, Kraini, Kärnteni, Steiermargi ja alates 1363. aastast ka Tirooli) valitseja 1358–1365, Albrecht II poeg.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Rudolf IV (Austria) · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Saali dünastia

336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Saali dünastia · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »

Sacco di Roma

Sacco di Roma (itaalia keeles: Rooma rüüste, riisumine) oli Rooma rüüstamine Saksa palgasõdurite poolt 1527.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Sacco di Roma · Näe rohkem »

Saksa keiser

Saksa keiser oli Saksa keisririigi valitseja tiitel 1871–1918.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Saksa keiser · Näe rohkem »

Saksa kuningas

Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Saksa kuningas · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Saksa-Poola sõda

Saksa-Poola sõda koosnes aastatel 1002–1018 reast võitlustest Ottoonide Saksamaa kuninga Heinrich II (Saksa-Rooma keiser 1014. aastast) ja Poola Piastide valitseja Bolesław I Chrobry vahel.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Saksa-Poola sõda · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend

Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riigi territooriumite loend

See on peaartikkel riikide loendist, mis olid Saksa-Rooma riigi osad, tähestikuliste linkidega ülal, igal ajal keisririigi eksisteerimise kestel aastatel 962 kuni 1806.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Saksamaa · Näe rohkem »

Saksamaa ajalugu

Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Saksamaa ajalugu · Näe rohkem »

Saksamaa kuningriik

Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »

Saksi dünastia

Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Saksi dünastia · Näe rohkem »

Saksimaa ajalugu

Saksa Liitvabariigis Saksimaa kaart Saksimaa ajalugu on ülevaade Saksimaa territooriumi minevikust.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Saksimaa ajalugu · Näe rohkem »

Saksimaa hertsogiriik

Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Salerno vürstkond

Salerno vürstkond 9. sajandil. Langobardide Salerno vürstkond oli Lõuna-Itaalia riik, mis moodustati aastal 851 Benevento hertsogkonnast pärast kümneaastast kodusõda.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Salerno vürstkond · Näe rohkem »

Sardiinia kuningriik

Sardiinia kuningriik koosnes Sardiinia saarest, esmalt Aragoni krooni ja seejärel Hispaania impeeriumi osana (1297–1720), ning lõpuks Savoia dünastia komposiitriigi osana (1720–1861).

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Sardiinia kuningriik · Näe rohkem »

Savoia hertsogkond

Savoia hertsogkond (itaalia: Savoia, prantsuse: Savoie, saksa: Savoyen) oli hertsogkond Apenniini poolsaare põhjaosas, mõned selle territooriumid on nüüd Prantsusmaal.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Savoia hertsogkond · Näe rohkem »

Schaumburgi kreis

Schaumburg on kreis (Landkreis) Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Schaumburgi kreis · Näe rohkem »

Schlanders

Schlanders õhust vaadatuna Schlandersi valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Schlanders (itaalia: Silandro) on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 50 km Bolzanost läänes.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Schlanders · Näe rohkem »

Schlawe ja Stolpi maad

Schlawe ja Stolp ''Herzogtum Pommern'' (Pomereelia hertsogkonna) osana hertsog Swantopolk II ajal u. 1250;1886, Gustav Droyseni kaart Schlawe ja Stolpi maad (saksa: Länder Schlawe und Stolp) või Słupsk-Sławno maa (poola: Ziemia Słupsko-Sławieńska) on ajalooline piirkond Pommeris, Sławno (Schlawe) ja Słupski (Stolpi) linnade ümber Taga-Pommeris tänapäeva Poolas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Schlawe ja Stolpi maad · Näe rohkem »

Schmalkaldeni sõda

Schmalkaldeni sõda (saksa keeles Schmalkaldischer Krieg) viitab lühikesele vägivallaperioodile aastatel 1546–1547 Saksa-Rooma riigi keisri Karl V (samal ajal Hispaania kuningas Carlos I) vägede, mida juhatas Alba hertsog don Fernando Álvarez de Toledo y Pimentel, ja luterliku Schmalkaldeni Liidu vägede vahel Saksa-Rooma riigi territooriumitel.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Schmalkaldeni sõda · Näe rohkem »

Seitsmes ristisõda

Seitsmes ristisõda toimus 1248–1254.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Seitsmes ristisõda · Näe rohkem »

Sengbusch

Sengbusch (vene keeles Зенгбуш, läti keeles Zengbušs) on Mecklenburgist Bartenshagenist pärit baltisaksa käsitöölise- ja aadlisuguvõsa, mis oli immatrikuleeritud Saaremaa rüütelkonda.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Sengbusch · Näe rohkem »

Serbia vürstkond (keskaegne)

* Õigusjärglase (1000–1101) kohta vaata Duklja.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Serbia vürstkond (keskaegne) · Näe rohkem »

Serdobin

Serdobini perekonna parunivapp Serdobin (vene keeles Сердобин) on vene aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Serdobin · Näe rohkem »

Sigismund (Saksa-Rooma keiser)

Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Silvester II

Silvester II (ka Sylvester II; Gerbert Aurillacist, Gerbert Reimsist, Gerbert d'Aurillac, Girbertus, Gerbertus) oli 139.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Silvester II · Näe rohkem »

Sise-Austria

Trieste riigilinn Sise-Austria (saksa Innerösterreich, sloveeni Notranja Avstrija, itaalia Austria Interna) oli mõiste, mida kasutati 14.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Sise-Austria · Näe rohkem »

Sitsiilia kuningriik

Sitsiilia kuningriik (itaalia keeles Regno di Sicilia,, katalaani keeles Regne de Sicília, sitsiilia keeles Regnu di Sicilia) oli riik, mis eksisteeris Itaalia lõunaosas selle asutamisest Roger II poolt aastal 1130 kuni aastani 1816.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Sitsiilia kuningriik · Näe rohkem »

Skandinaavia

Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Skandinaavia · Näe rohkem »

Slovakkia

Slovakkia on merepiirita riik Euroopas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Slovakkia · Näe rohkem »

Sophie (Austria)

Sophie portreemaal, autor Joseph Stieler (1832) Joseph Kriehuberi lito (1836) Sophie Friederike Dorothea Wilhelmine (27. jaanuar 1805 München – 28. mai 1872 Viin) oli Baieri printsess ja Austria ertshertsoginna.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Sophie (Austria) · Näe rohkem »

Speyeri protestatsioon

Speyeri protestatsioon oli avaldus, mille tegid protestantliku vähemuse esindajad 1529.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Speyeri protestatsioon · Näe rohkem »

Spišská Belá

Spišská Belá (saksa keeles Zipser Bela, ungari keeles Szepesbéla, poola keeles Biała Spiska) on linn Slovakkias Prešovi maakonnas Kežmaroki ringkonnas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Spišská Belá · Näe rohkem »

Spoleto hertsogkond

Spoleto hertsogkond (itaalia: Ducato di Spoleto, ladina: Ducatus Spolitae) oli umbes aastal 570 Kesk-Itaalias langobardi duxi Faroaldi poolt asutatud langobardide territoorium.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Spoleto hertsogkond · Näe rohkem »

Stefan Batory

Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Steiermargi hertsogkond

Steiermargi hertsogkond (saksa Herzogtum Steiermark, sloveeni Vojvodina Štajerska, ungari Stájer Hercegség) oli hertsogkond, mis paiknes tänapäeva Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Steiermargi hertsogkond · Näe rohkem »

Stephanus IX

Stephanus IX (mõnes paavstide loendis, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus X; Friedrich Lotringist või Frédéric Lotringist, Federicus, Friedericus, saksa ajalookirjutuses Friedrich von Lothringen, prantsuse ajalookirjutuses Frédéric de Lorraine; 1000 ? – 29. märts 1058) oli paavst aastatel 1057–1058.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Stephanus IX · Näe rohkem »

Strandmann (aadlisuguvõsa)

Strandmann, ka Strandtmann (vene keeles Штрандман) on Riiast pärit aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Strandmann (aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »

Suleiman I

Suleiman Tore Tiziani koolkonna maalil umbes 1530. aastast Suleiman I ''tuğra'' Suleiman I Tore (türgi keeles Süleyman, araabia keeles سليمان Sulaymān; ka Süleyman Kanuni ('Suleiman Seaduseandja'); 6. november 1494 – 7. september 1566) oli Osmanite riigi sultan aastatel 1520–1566.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Suleiman I · Näe rohkem »

Surnud 1. märtsil

Siin loetletakse 1. märtsil surnud tuntud inimesi.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Surnud 1. märtsil · Näe rohkem »

Surnud 20. jaanuaril

Siin loetletakse 20. jaanuaril surnud tuntud isikuid.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Surnud 20. jaanuaril · Näe rohkem »

Surnud 20. oktoobril

Siin loetletakse 20. oktoobril surnud tuntud isikuid.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Surnud 20. oktoobril · Näe rohkem »

Surnud 4. juunil

Siin loetletakse 4. juunil surnud tuntud inimesi.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Surnud 4. juunil · Näe rohkem »

Suur kirikulõhe

accessdate.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Suur kirikulõhe · Näe rohkem »

Suur slaavlaste ülestõus

Lutitšite liidu territoorium Saksa kuningriigi idapiiri taga pärast 983. aastat (kollane kontuur) Suur slaavlaste ülestõus 983.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Suur slaavlaste ülestõus · Näe rohkem »

Suurbritannia kuningriik

Suurbritannia kuningriik (inglise Kingdom of Great Britain) oli kuningriik Euroopas 1707–1801.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Suurbritannia kuningriik · Näe rohkem »

Suurhertsogkond

Suurhertsogkond, ka suurhertsogiriik, on territoorium, mille riigipea on monarh, kas suurhertsog või suurhertsoginna.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Suurhertsogkond · Näe rohkem »

Suvorov (aadlisuguvõsa)

Suvorov, hiljem krahv Suvorov-Rõmnikski ja vürst Italiiski (saksa keeles Suworow-Rimnikski) oli Venemaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Suvorov (aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »

Sven Aggesen

Sven Aggesen ehk Svend Aggesen ehk Sven Aggesøn ehk Sven Agessøn (Aageson, Aggessøn) ehk Svend Aagesen ehk Sven Aagesen ehk Sveno Aggonis ehk Sueno Agonis Filius (sündinud 1140. aastate paiku, surmaaeg teadmata) oli taani ajaloolane.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Sven Aggesen · Näe rohkem »

Taani ajalugu

Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Taani valdused Eestis

Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »

Taranto vürstkond

Taranto vürstkond oli aastal 1088 Lõuna-Itaalias loodud riik Hauteville Robert Guiscardi vanemale pojale Bohemondile osana rahust tema ja ta noorema venna Roger Borsa vahel pärast vaidlust Apuulia hertsogkonna järgluse üle.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Taranto vürstkond · Näe rohkem »

Tartu piiramine (1558)

Pihkva vürstiriigi valdused Tartu piiramine leidis aset Liivi sõja ajal 1558.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Tartu piiramine (1558) · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Taube

Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp Taube suguvõsa vabahärravapp Taube (varem Tuve ja Thuwe) (vene keeles Таубе) on Vana-Liivimaa põline vasallisuguvõsa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Taube · Näe rohkem »

Tšehhi gooti arhitektuur

Tšehhi gooti arhitektuur hõlmab ehitisi, mis loodi 13. sajandi lõpust kuni 16. sajandi alguskümnenditeni Böömimaa kuningriigis ja Määrimaa markkrahvkonnas (tänapäevase Tšehhi Vabariigi aladel).

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Tšehhi gooti arhitektuur · Näe rohkem »

Tšehhi krooni maad

Tšehhi krooni maad, Saksa-Rooma riik (1618) pärnavanikuga Tšehhi krooni maad (Länder der Böhmischen Krone), mida kutsuti ka Püha Václavi krooniks (země Koruny svatováclavské) või lihtsalt Tšehhi krooniks (Koruna česká), viitab alale, mida ühendasid Tšehhi kuningate valitsemise all feodaalsuhted.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Tšehhi krooni maad · Näe rohkem »

Tšehhi kuningriik

Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »

Tšehhid

+ 1.000 Tšehhid (tšehhi keeles: Češi) on lääne-slaavi rahvas Kesk-Euroopas, kes valdavalt elavad Tšehhi Vabariigis.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Tšehhid · Näe rohkem »

Tecki linnus

Tecki linnus. Vaade lääne poolt. Paistab ka koobas Sibyllenloch. Torn pisi Vaade Bergi linnuselt Kirchheim unter Teckile ja Esslingenile. Tagaplaanil Altbachi elektrijaam. Vaade Hohenbolilt Tecki linnus on keskaegne mägilinnus Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Esslingeni maakonnas Oweni linna haldusalas Albtraufi juures 773 m kõrguse Tecki mäe tipus, Kirchenheim unter Teckist edelas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Tecki linnus · Näe rohkem »

Teine Bulgaaria tsaaririik

Teine Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Второ българско царство) oli keskaegne Bulgaaria riik aastatel 1185–1396 või kuni 1422.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Teine Bulgaaria tsaaririik · Näe rohkem »

Theodoricus

Theodoricus ehk Theoderich (suri 1102 Cava de'Tirreni Salerno lähedal) oli vastupaavst 1100 ja arvatavasti 1101.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Theodoricus · Näe rohkem »

Thomas Cranmer

Thomas Cranmer Gerlach Flicke maalil (1545) Thomas Cranmer (2. juuli 1489 Aslockton, Nottinghamshire – 21. märts 1556 Oxford) oli inglise teoloog, vaimulik ja poliitik, esimene protestandist Canterbury peapiiskop.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Thomas Cranmer · Näe rohkem »

Tintoretto

Fragment Tintoretto autoportreest Tintoretto (kodanikunimega Jacopo Comin 21. jaanuar 2007 (inglise keeles). Vaadatud 12. aprillil 2012) (12. september 1518 Veneetsia – 31. mai 1594 Veneetsia) oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Tintoretto · Näe rohkem »

Tirooli krahvkond

Tirooli krahvkond, aastast 1504 vürstlik krahvkond, oli Saksa-Rooma riigi osa, aastast 1814 Austria keisririigi provints ja aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa (Kronland) Austria-Ungaris.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Tirooli krahvkond · Näe rohkem »

Tizian

Autoportree Tiziani hauamonument Veneetsias Tizian (õieti Tiziano Vecellio; ka Vecellio (1477 või u 1490 Pieve di Cadore – 27. august 1576 Veneetsia) oli itaalia maalikunstnik, üks silmapaistvamaid kõrgrenessansi meistreid.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Tizian · Näe rohkem »

Toscana mark

Toscana või Tuscia mark (või markkrahvkond või markiikond) oli piirimark Kesk-Itaalias, mis piirnes Kirikuriigiga lõunas ja idas, Liguuria merega läänes ning Itaalia kuningriigi riismetega põhjas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Toscana mark · Näe rohkem »

Toscana suurhertsogkond

Toscana suurhertsogkond (itaalia Granducato di Toscana, ladina Magnus Ducatus Etruriae) oli Kesk-Itaalia monarhia, mis eksisteeris vaheaegadega aastatel 1569–1859, asendades Firenze hertsogkonna.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Toscana suurhertsogkond · Näe rohkem »

Tower

Londoni Tower Toweri plaan 30 St Mary Axe'ist avanev vaade Londoni Towerile Tower (inglise keeles The Tower, The Tower of London 'Londoni Tower', Her Mayesty's Royal Palace and Fortress; 'Tema Majesteedi kuninglik palee ja kindlus') on ajalooline loss Inglismaal Londoni südalinnas Tower Hamletsi linnaosas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Tower · Näe rohkem »

Transilvaania vürstkond (1570–1711)

Transilvaania vürstkond (saksa: Fürstentum Siebenbürgen; ungari: Erdélyi Fejedelemség; rumeenia: Principatul Transilvaniei või Principatul Ardealului) oli pooliseseisev riik, mida valitsesid peamiselt ungarlastest vürstid.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Transilvaania vürstkond (1570–1711) · Näe rohkem »

Tycho Brahe

Tycho Brahe (õieti Tyge Ottesen Brahe; 14. detsember 1546 Skåne, Knutstorpi linnus (taani Knudstrup) – 24. oktoober 1601 Praha) oli taani astronoom, astroloog ja alkeemik.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Tycho Brahe · Näe rohkem »

Ulászló II

Ulászló II ehk Vladislav II (1. märts 1456 – 13. märts 1516) oli vastavalt Ungari ja Böömimaa kuningas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ulászló II · Näe rohkem »

Ulrich Zwingli

Ulrich Zwingli (levinud on ka nimekuju Huldrych Zwingli; 1. jaanuar 1484 Šveits, Wildhaus – 11. oktoober 1531 Šveits, Kappel am Albis) oli šveitsi usu-uuendaja.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ulrich Zwingli · Näe rohkem »

Ungari ajalugu

Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ungari ajalugu · Näe rohkem »

Ungari kuningas

Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ungari kuningas · Näe rohkem »

Ungari kuningriik

Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »

Ungari Püha kroon

Püha kroon Püha krooni tagakülg Ungari vapp Püha krooniga selle kohal Ungari Püha kroon (ungari keeles Szent Korona), tuntud ka kui István Püha kroon on kroonimiskroon, mida kasutati Ungari kuningriigis enamiku aja selle olemasolust; kuningaid krooniti sellega 12.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ungari Püha kroon · Näe rohkem »

Ungern-Sternberg

Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ungern-Sternberg · Näe rohkem »

Untersberg

Untersberg, vaade Salzburgist Untersberg on põhjapoolseim Berchtesgadeni Alpide mäemassiiv, silmapaistev kannus, mis kulgeb Berchtesgadeni (Saksamaa) ja Salzburgi (Austria) vahel.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Untersberg · Näe rohkem »

Urbanus II

Urbanus II (Eudes de Châtillon, Eudes de Lagery, Odon de Lagery, Odon de Châtillon, ka Odo, Ostia piiskop Otto; 1035 või 1042 – 29. juuli 1099) oli paavst aastatel 1088–1099.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Urbanus II · Näe rohkem »

Urbanus III

Urbanus III (Uberto Crivelli, ka Uberto Crivello, Oberto Crivelli või Lamberys Crivelli; 1120 ? – 19. oktoober või 20. oktoober 1187) oli paavst 1185–1187.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Urbanus III · Näe rohkem »

Urbanus V

Urbanus V (Guillaume de Grimoard, 1310 – 19. detsember 1370) oli paavst 1362–1370.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Urbanus V · Näe rohkem »

Urbanus VIII

Urbanus VIII (Maffeo Barberini, aprill 1568 – 29. juuli 1644) oli paavst 1623–1644.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Urbanus VIII · Näe rohkem »

Vaba riigilinn Besançon

Vaba riigilinn Besançon oli omavalitsusega linn Saksa-Rooma riigis.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Vaba riigilinn Besançon · Näe rohkem »

Vabalinn Frankfurt

Peaaegu viis sajandit oli Saksa linn Frankfurt linnriik kahes suures Saksamaa üksuses.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Vabalinn Frankfurt · Näe rohkem »

Valahhia vürstiriik

Valahhia (rumeenia Țara Românească või Valahia; arhailiselt Țeara Rumânească, kirillitsas Цѣра Румѫнѣскъ / Цѣра Рȣмѫнѣскъ / Землѧ Ѹгровлахїиска, vanavene Земля Угровлахийская, Угровлашская Земля, Влашская Земля, Власское, ladina Transalpina, Valachia) on Rumeenia ajalooline ja geograafiline piirkond.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Valahhia vürstiriik · Näe rohkem »

Valgustatud absolutism

Valgustatud absolutism (ka valgustatud monarhia; prantsuse despotisme éclairé, selle järgi ka valgustatud despotism) on ideoloogia, mis kujunes 18. sajandi esimesel poolel.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Valgustatud absolutism · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vana-Saksimaa

Saksimaa 8. sajandil Elbe, Weseri ja Eideri jõe vahel Vana-Saksimaa on sakside algne kodumaa tänapäeva Saksamaa loodenurgas ning kattub jämedalt võttes tänapäeva Alam-Saksimaa ja Vestfaaliga ning Saksi-Anhalti lääneosaga.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Vana-Saksimaa · Näe rohkem »

Varauusaeg

Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Varauusaeg · Näe rohkem »

Vastupaavst

Vastupaavst (ladina keeles antipapa) on isik, kes on kas valitud või seatud parajasti ametis oleva paavsti vastu kui konkureeriv kirikupea.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Vastupaavst · Näe rohkem »

Václav II

Václav II portree 14. sajandi käsikirjalises Zbraslavi kroonikas Václav II (poola keeles Wacław II Czeski, saksa keeles Wenzel II; 27. september 1271 – 21. juuni 1305) oli Přemysliidide dünastiasse kuuluv Böömimaa kuningas (1278–1305), Krakówi hertsog (1291–1305) ja Poola kuningas (1300–1305).

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Václav II · Näe rohkem »

Vendi ristisõda

Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Vendi ristisõda · Näe rohkem »

Vene-Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Veneetsia rahu

Paavst Aleksander III Veneetsia rahu ehk Veneetsia leping on 1177.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Veneetsia rahu · Näe rohkem »

Veneetsia vabariik

Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Veneetsia vabariik · Näe rohkem »

Vestfaal

Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Vestfaal · Näe rohkem »

Victor II

Victor II (Gebhard, saksa ajalookirjutuses Gebhard von Dollnstein-Hirschberg; 1018 ? – 28. juuli 1057) oli paavst 1055–1057.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Victor II · Näe rohkem »

Victor III

Victor III (Dauferio, Dauferi, Daufario; mungana Desiderio da Montecassino, Desiderius; 1026 või 1027 – 16. september 1087) oli paavst 1086–1087.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Victor III · Näe rohkem »

Vlad Dracul

thumb Vlad Dracul (Vlad Draakon; umbes 1390 – detsember 1447) oli Valahhia vürst (Vlad II) aastatel 1436–1442 ja 1443–1447.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Vlad Dracul · Näe rohkem »

Vladimir Monomahh

Vladimir Monomahh (ukraina keeles Володи́мир Все́володович Монома́х, vene keeles Владимир Всеволодович Мономах), kes on ka tuntud kui Vladimir Vsevolodovitš või Vladimir II (1053 – 19. mai 1125), oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, Smolenski vürst (1073–1078), Tšernigovi vürst (1078–1094), Perejaslavi vürst (1094–1113) ja Kiievi suurvürst 1113–1125.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Vladimir Monomahh · Näe rohkem »

Volmari liit

Volmari liit ehk Valmiera liit oli 1526.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Volmari liit · Näe rohkem »

Welfid

Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Welfid · Näe rohkem »

Wenzel (Saksa kuningas)

Wenzel (26. veebruar 1361 – 16. august 1419) oli Luksemburgi dünastiast pärit Saksa kuningas 1378–1400 ja Böömimaa kuningas (Wenceslaus IV või Václav IV, mõnikord hüüti ka "Joodikuks") 1378.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Wenzel (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Wevell von Krüger

Wevell von Krüger, varem Wevell, ka Wewel (vene keeles Вевель фон Кригер) on Mindenist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Wevell von Krüger · Näe rohkem »

Willem II (Hollandi krahv)

Willem II (veebruar 1228 – 28. jaanuar 1256) oli Hollandi krahv alates 1235.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Willem II (Hollandi krahv) · Näe rohkem »

Wolter von Plettenberg

Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Wormsi konkordaat

Wormsi konkordaat Wormsi konkordaat oli leping katoliku kiriku ja Saksa-Rooma Riigi vahel, millega lepiti kokku piiskoppide ja abtide nimetamise kord.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Wormsi konkordaat · Näe rohkem »

Wrocławi katedraal

Wrocławi Püha Ristija Johannese katedraal (poola keeles Archikatedra św. Jana Chrzciciela, saksa keeles Breslauer Dom, Kathedrale St. Johannes des Täufers) on 13.–14. sajandist pärit gooti kirik Wrocławis Poolas, Wrocławi katoliku piiskopkonna peakirik.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Wrocławi katedraal · Näe rohkem »

Zavadovski

Zavadovski oli Väikevene päritolu Venemaa aadlisuguvõsa, mis kustus 1856.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Zavadovski · Näe rohkem »

Zygmunt I

Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Zygmunt I · Näe rohkem »

11. veebruar

11.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 11. veebruar · Näe rohkem »

1100

1100.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1100 · Näe rohkem »

1122

1122.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1122 · Näe rohkem »

1198

1198.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1198 · Näe rohkem »

12. sajand

12.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 12. sajand · Näe rohkem »

1229

1229.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1229 · Näe rohkem »

1250

1250.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1250 · Näe rohkem »

1356. aasta kuldbulla

Karli silla juures 1356.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1356. aasta kuldbulla · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 15. sajand · Näe rohkem »

1502

1502.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1502 · Näe rohkem »

1530

1530.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1530 · Näe rohkem »

1555

1555.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1555 · Näe rohkem »

1556

1556.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1556 · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1558 · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 16. sajand · Näe rohkem »

16. sajand Eestis

16.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 16. sajand Eestis · Näe rohkem »

1679

1679.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1679 · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 17. sajand · Näe rohkem »

1795

1795.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1795 · Näe rohkem »

18. juuni

18.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 18. juuni · Näe rohkem »

18. märts

18.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 18. märts · Näe rohkem »

1806

1806.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1806 · Näe rohkem »

2. veebruar

2.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 2. veebruar · Näe rohkem »

20. oktoober

20.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 20. oktoober · Näe rohkem »

20. veebruar

20.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 20. veebruar · Näe rohkem »

24. veebruar

24.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 24. veebruar · Näe rohkem »

25. oktoober

25.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 25. oktoober · Näe rohkem »

28. juuni

28.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 28. juuni · Näe rohkem »

29. mai

29.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 29. mai · Näe rohkem »

30. november

30.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 30. november · Näe rohkem »

4. juuni

4.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 4. juuni · Näe rohkem »

5. veebruar

5.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 5. veebruar · Näe rohkem »

7. aprill

7.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 7. aprill · Näe rohkem »

9. veebruar

9.

Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 9. veebruar · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Püha Rooma keiser.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva