Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Saksa keel

Index Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

4153 suhted: A (häälik), Aa (täpsustus), Aa jõgi, Aa mõis, Aacheni murre, Aadma mõis, Aafrika, Aare jõgi, Aare kuristik, Aare liustik, Aargau kanton, Aari mõis, Aarla mõis, Aaslina, Aaspere mõis, Aavere mõis, Aaviku mõis, Abja mõis, Abruka, Aburdi mõis, Abwehr, Adam Bremenist, Adamova mõis, Adavere mõis, Adelheid (film), Aderholdi mõis, Aderkaši mõis, Adige jõgi, Adila mõis, Adler, Adolf (Saksa kuningas), Adolf Friedrichi Rist, Adolf Hitler, Adrakohus, Adrian Sutil, Adrian Virginius, Aed-lõosilm, Aednik, Aedvilja tänav, AEG, Aeg antud elada, aeg antud surra, Aegna, Aela mõis, Afanassi Ordin-Naštšokin, Afanassi Uvarovski, Afgaani rebane, Afrikaat, Agenda Parva, Aghireșu, Agluonėnai, ..., Agnetha Fältskog, Ahaste mõis, Ahja mõis, Ahnenblatt, Ahrntal, Ahula mõis, AIDA Cruises, Aida tänav, Aidu mõis, Aidu mõis (Paistu), Aidu vald, Aitsra mõis, Aizkraukle, Aizkraukle komtuur, Aizkraukle ordulinnus, Aizkuja mõis, Aizpute, Ajakirjanik, Ajalooline Ajakiri, Ajalugu, Ajapunkt, Ajavaim (raamatusari), Aksi, Aktsent, Ala (Trento), Ala mõis, Alam-Reini suurhertsogkond, Alam-Reini-Vestfaali ringkond, Alam-Sileesia, Alam-Sileesia gau, Alamsaksa keel, Alateadvus, Alatskivi mõis, Alavere mõis, Alūksne, Albaania kuningriik (1943–1944), Albert Einstein, Albert Kivikas, Albiano, Albrecht Karu, Albrecht Mecklenburgist, Albu mõis, Aldein, Aldeno, Aleksander Rebane, Aleksander Rebane (noorem), Aleksandr Herzen, Aleksandr Möller-Zakomelski, Aleksei Spiridov, Aleksius II, Aleksotas, Alemannid, Alexander Stubb, Alexander von Humboldt, Alexandra (Frederiksborgi krahvinna), Alf Henrikson, Alfred Nobel, Alissa Freindlihh, Alkohol (film), Allaži kihelkond, Allaži kirikumõis, Allaži mõis, Allgemeine Deutsche Biographie, Alois Alzheimer, Aloja, Aloja kihelkond, Aloja kirikumõis, Aloja mõis, Alpid, Alsunga loss, Alsviķi mõis, Altachi Rheindorf, Alternatiiv Saksamaale, Altrei, Aluliina kihelkond, Aluliina kirikumõis, Aluliina komtuur, Aluliina mõis, Aluliina ordulinnus, Alussõna, Alzette, Amši mõis, Ambla kirikumõis, Ameerika Ühendriigid, Ameeriklased, Amerigo Vespucci, Ametimõis, Ametlik keel, Ammuta mõis, Ana Pauker, Anastasius (Aleksandrov), Anatoli Sobtšak, Anšluss, Andalo, Andja mõis, Andres Ehin, Andres Ilves, Andres Saal, Andres Stolovitš, Andrian, Angelika Kauffmann, Angelique Kerber, Anglosaksid, Anikatsi mõis, Anish Giri, Ann Elen Skjelbreid, Anna kirikumõis, Anna Maria (Mecklenburg-Schwerin), Anna mõis (Nītaure kihelkond), Anna Mons, Anna O., Annase mõis, Annasmuiža mõis, Annasmuiža mõis (Veide kihelkond), Anne Franki maja, Anne mõis, Anni Rehborn, Anniņmuiža mõis, Annikvere (Haljala), Annikvere mõis, Anseküla kihelkond, Anterselva järv, Antifa, Antiigileksikon, Anu Saluäär, Ao mõis, Apatin, Apekalnsi kihelkond, Apekalnsi kirikumõis, Apeltiene mõis, Aphrodite (Kylie Minogue), Aposterioorsus, Appenzell Ausserrhodeni kanton, Appenzell Innerrhodeni kanton, Aprioorsus, Arabella, mereröövli tütar, Araksti mõis, Aravuse mõis, Arbavere mõis, Arbeit macht frei, Arco (Trento), Ardudi linnus, Arendole mõis, Arenguromaan, Arhierei mõis, Arkna mõis, Armeegrupp Narwa, Armeekindral, Arnold von Harff, Arnulf Halb, Arthur Seyß-Inquart, Artlenburg, Artlenburgi vald, Aru, Aru mõis (Ambla), Aru mõis (Nõo), Aru mõis (Viru-Jaagupi), Aruküla mõis (Koeru), Arumäe mõis, Arvo Pärt, AS Franz Krull, Asare mõis, Asari, Astijärve kihelkond, Astijärve kirikumõis, Astijärve mõis, Astrud Gilberto, Asu mõis, Asunduse tänav, Świnoujście, Ataste mõis, Ate mõis, Atgāzene mõis, Atla mõis (Kihelkonna), Atonaalsus, Attila, Auļi mõis, Auļukalnsi mõis, Auciemsi mõis, Audi, Audrey Magee, Audru kihelkond, Auer (Lõuna-Tirool), Augsburgi piiskopkond, Augsburgi usutunnistus, Augstroze mõis, Auguliena mõis, August Heinrich von Weyrauch, August Sang, Aumeisteri mõis, Aumeistri kihelkond, Auschwitzi koonduslaager, Austerlased, Austria, Austria ertshertsogkond, Austria Eurovisiooni lauluvõistlusel, Austria hertsogkond, Austria Jalgpalliliit, Austria keisririik, Austria Liitriik, Austria Madalmaad, Austria parlamendihoone, Austria Rahvapartei, Austria Rannikumaa, Austria riigileping, Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind, Austria ringkond, Austria Sileesia, Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei, Austria Vabaduspartei, Austria välismaateenistus, Austria-Ungari, Autobahn, AutoCAD, Auvere mõis, Auweyida, Avaari mark, Avinurme kihelkond, Avinurme mõis, Avio (Trento), Avogadro arv, ß, Łobez, Šampēterise mõis, Šančiai, Šķiliņi mõis, Šķirstiņi mõis, Šļukumsi mõis, Šēnheida mõis, Šilutė, Šlaager, Šlokenbeka mõis, Špiilmann, Štiavnica mäestik, Švaabi ringkond, Švarcmuiža mõis, Šveits, Šveits Eurovisiooni lauluvõistlusel, Šveitsi frank, Šveitsi Jalgpalliliit, Šveitsi liidupresident, Šveitsi meedia, Ģintermuiža mõis, Ķēči mõis, Ķegums, Ķeiži mõis, Ķeipene mõis, Ķemere mõis, Ķempēni mõis, Ķeveļmuiža mõis, Ķieģeļi mõis, Ķipēni mõis, Ķirbiži mõis, Ķizbele mõis, Ķoņi mõis, Żagań, Ļaudona kihelkond, Ļaudona kirikumõis, Ļaudona mõis, Żywiec, Žabalj, Žemaidid, Ü, Überetsch-Unterland, Čechy, Ühe mõrva kroonika, Üheksavägine, Ühikelement, Ühisharidus, Čiekurkalnsi mõis, Üksnurme mõis, Ülejõe mõis, Ülem-Reini ringkond, Ülem-Sileesia, Ülem-Ungari, Ülenurme mõis, Üliinimene, Ülo Oll, Ö, Ööbiku mõis, Öös on asju, Ötztali Alpid, Ēķini mõis, Ēdole mõis, Ērberģe mõis, Ērgļi mõis, Ērgļi-Ogre kihelkond, Ērmaņi mõis, Ēvele kihelkond, Ēvele kirikumõis, Ēvele mõis, Ä, Ääsmäe mõis, Ädara mõis, Äksi kihelkond, Äksi kirikumõis, Ängi mõis, Õisu mõis, Õllekeldriputš, Õpetatud Eesti Selts, Õpitulemuste välishindamine, Õppekeel, Õuduse labürint, Õuemeister, Åbenrå, Émile Gaboriau, Ādaži, Ādaži kihelkond, Ādaži ordulinnus, Ādami mõis, Āraiši kihelkond, Āraiši kirikumõis, Ārciemsi mõis, Āstere mõis, Baader Meinhofi kompleks, Baba Vida, Babecka mõis, Bach, Bad Zwischenahn, Badeni suurhertsogiriik, Badeni vabariik, Badia (Lõuna-Tirool), Baižkalni mõis, Baieri Alpid, Baieri kuningriik, Baieri mets, Baieri Nõukogude Vabariik, Baieri Teaduste Akadeemia, Bajorai, Bakuu Kristallhall, Balassagyarmat, Baldone, Balduin Alnast, Balga komtuur, Baloži mõis, Baltā mõis, Balti Ajaloo Komisjon, Balti eraseadus, Balti Hertsogiriik, Balti jaam, Balti Karjakasvatajate Ühing, Balti kubermangud, Balti landesraat, Balti Puuvillavabrik, Baltic Journal of Art History, Baltisakslased, Baltisches historisches Ortslexikon, Baltmuiža mõis, Balvi, Bandō sõjavangilaager, Banská Bystrica, Barbara Brandenburg-Ansbachist, Barbian, Bari hertsogkond, Bartholomeos I, Basel-Landschafti kanton, Basel-Stadti kanton, Baselga di Piné, Baseli Ülikool, Baskerville'ide koer (film), Bauņi mõis, Bauhof, Bauska, Bauska foogt, Bāžciems, Bānūži mõis, Bānūži mõis (Skujene kihelkond), Bánov, Bīlasti mõis, Bīriņi mõis, Böömimaa valitsejate loend, Bēne mõis, Bērvircava mõis, Bērzaune kihelkond, Bērzaune kirikumõis, Bērzaune mõis, Bērzu mõis, Beļava mõis, Bebrene mõis, Beckeri mõis, Bedřich Smetana, Bedollo, Beja mõis, Belgia, Belgia Ühendriigid, Belgia Jalgpalliliit, Belgia meedia, Bellevue suvemõis, Benedictus XVI, Benedictus XVI läkitused eetikast, Benjamín Prado, Benseen, Benz & Cie., Berg (Kaarma), Berg (Kandla), Berg (Päri), Bergamo, Berghof, Bergi loss, Bergi suurhertsogkond, Berliin, Berliini Brandenburgi lennujaam, Berliini Filharmoonikud, Berliini gau, Berliini kell, Berliini Maria kirik, Berliini müür, Berliini observatoorium, Berliini Schönefeldi lennujaam, Berliini Setsessioon, Berliini võidusammas, Bernhard (Madalmaade ja Lippe-Biesterfeldi prints), Bernhardiin, Berni Alpid, Berni kanton, Bersone vald, Bertha von Suttner, Bertrand Russell, Besenello, Betti Alver, Bišumuiža, Bišumuiža mõis, Biķernieki kihelkond, Bieno, Biidermeier, Biksēja mõis, Biksēre mõis, Bild, Biotiin, Birštonas, Biržai, Birži mõis, Birži mõis (Sēļpilsi kihelkond), Blanka Teleki, Bleggio Superiore, Blieki mõis, Blocki mõis, Blome mõis, Blome mõis (Gulbene kihelkond), Blome mõis (Liepupe kihelkond), Blusumuiža mõis, BMW, Boccaccio (film 1920), Bocenago, Bock (Lahmuse), Bodeni järv, Bohemia, Bojkovice, Bolderāja mõis, Boliivia, Bolzano, Bolzano lennujaam, Bolzano provints, Bonaventura mõis, Bondone, Boose mõis, Borgo Valsugana, Borherti mõis, Boriss Štšepotjev, Bormaņi mõis, Bornsminde mõis, Bourne'i identiteet (film 2002), Bovendeni vald, Brabançonne, Braiesi järv, Braille kirjutusmasin, Bramberģe mõis, Brandenburgi mark, Brandenburgi värav, Brankciems, Branti mõis, Braslava mõis, Bratislava, Braun, Braunschweigi loss, Brüssel, Breguzzo, Brekši mõis, Bremen-Verden, Bremeni lennujaam, Bremeni peapiiskopkond, Brenner, Brenneri raudtee, Brenti mõis, Brentonico, Bresimo, Brez, Brian Clegg, Briņģi mõis, Briņģi mõis (Drusti kihelkond), Brieži mõis, Brieži mõis (Rubene kihelkond), Brieži mõis (Suntaži kihelkond), Briede mõis, Brixen, Brocēni, Brodnica, Bronzolo, Bruņene mõis, Brukna mõis, Bruno Klein, Bruno Le Maire, Bruno Schulz, Bruyni mõis, Brzeg, Bučauska mõis, Buļļi mõis, Buchenwaldi koonduslaager, Budaörs, Budapesti 1877. aasta kokkulepe, Budase suvemõis, Budžak, Buddenbrockshofi mõis, Budenbroka mõis, Budism, Budism Eestis, Bukonys, Bukoviina, Bukulti, Bukulti mõis, Bulduri mõis, Bundesliga, Burchardi mõis, Burga mõis, Burggrafenamt, Burgstall (Lõuna-Tirool), Burgundia ringkond, Burušaski keel, Caderzone Terme, Cagnò, Cajun'i keel, Calceranica al Lago, Caldaro järv, Caldes, Caldonazzo, Calenbergi loss, Calenbergi maa, Calliano (Trento), Calvörde vald, Cambrai, Campitello di Fassa, Campodenno vald, Canal San Bovo, Canazei vald, Cancrin, Capriana, Carano, Carezza järv, Carisolo vald, Carl Eduard Raupach, Carl Friedrich Ludwig Petersen, Carl Friedrich von Ledebour, Carl Gottlieb Reinthal, Carl Gustaf Dücker, Carl Johann von Seidlitz, Carl Maximowicz, Carl Robert Jakobson, Carl Robert Jakobsoni tänav (Tallinn), Carl Wilhelm Scheele, Carnikava, Carnikava kihelkond, Carnikava mõis, Carola Häggkvist, Carsten Selch Jensen, Carzano vald, Castelfondo, Castello Tesino, Castello-Molina di Fiemme, Castelnuovo (Trento), Cavalese, Cavareno, Cavedago, Cavedine, Cavizzana, Câmpia Turzii, Cīrava mõis, Cērtene mõis, Cēsis, Cei järv, Celle loss, Cempi mõis, Cesvaine, Cesvaine kihelkond, Cesvaine kirikumõis, Cesvaine mõis, Charles II Paljaspea, Chatyń, Chełmno, Chilehaus, Chlodovech I, Christian Preisimaalt, Christian Thomasius, Cimone, Cimze seminar, Cinte Tesino, Cirsti mõis, Cis (Trento), Cis-trans-isomeeria, Civezzano, Clara Zetkin, Claus Høxbroe, Cles, Cloz, Cluj-Napoca, Code mõis, Comano Terme, Commezzadura, Condoleezza Rice, Cornelius Hasselblatt, Corvara, Croviana, Dachau koonduslaager, Daiano, Daibe mõis, Dalmaatsia kuningriik, Dambel, Daniel Jackson, Daniel Tammet, Dannenbergi krahvkond, Danzigi vabalinn, Danzigi vabalinn (1807–1813), Darbėnai, Darmstadti ringkond, Darmstadti Tehnikaülikool, Das Phantom der Oper, Daugavgrīva, Daugavpils, Dauguļi mõis, David P. Clark, DAX, Dūķeri mõis, Dīķeri mõis, Dūre mõis, Dūre mõis (Astijärve kihelkond), Düüs, Dünaburgi komtuur, Dünamünde komtuur, Dünamünde ordulinnus, Düsseldorfi gau, Düsseldorfi lennujaam, De hebdomadibus, Debora Vaarandi, Delschau mõis, Denno, Depkini mõis, Der Blaue Reiter, Detektiiv Braun, Deutschnofen, Devēne mõis, Dezső Kosztolányi, Diane Kruger, Die Moorsoldaten, Die Welt, Diisel-elektriline veoajam, Diislikütus, Dikļi kihelkond, Dikļi kirikumõis, Dikļi mõis, Dmitri Furmanov (jõelaeva tüüp), Dmitri Gluhhovski, Dobšinská jääkoobas, Dobbiaco, Dobbiaco järv, Dobbiaco lennujaam, Dobele komtuur, Dobele ordulinnus, Dobrini ordu, Dole mõis, Dominic Monaghan, Domus (ajakiri), Doonau koolkond, Dore mõis, Dorothea Taanist, Dovilai, Drabeši mõis, Dragonfly CMS, Dragunmuiža mõis, Drang nach Osten, Drava, Dreiliņi mõis, Dreiliņi mõis (Daugavgrīva kihelkond), Dreiliņi mõis (Katriņa kihelkond), Drena, Dresdeni mõis, Dresdeni Tehnikaülikool, Dresiin, Dripati mõis, Dro (Trento), Drossel, Drusti kihelkond, Drususe kenotaaf, Druviena mõis, Dubinska mõis, Dubniku mõis, Dubulti, Dukuri mõis, Dunántúl, Dundaga piiskopilinnus, Dunte mõis, Dunte mõis (Riia), Durbe mõis, Dutka mõis, Dzērbene kihelkond, Dzērbene kirikumõis, Dzērbene mõis, Dzegužkalnsi raudteepeatus, Dzelzava mõis, Eķengrāve mõis, Eži mõis, Ebeli mõis, Ecce homo (Nietzsche), Edgar von Wahl, Edise mõis, Edla Valdna, Eduard Ahrens, Eduard Blossfeldt, Eduard Gustav von Toll, Eduard Wiiralt, Edward Elgar, Ees-Aasia muuseum, Eesti 1. Tagavararügement, Eesti Aleksandrikool, Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu, Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel, Eesti filosoofia, Eesti Julgeolekupolitsei ja SD, Eesti keele uurimine, Eesti kindralkomissariaat, Eesti maakonnad, Eesti Maakrediitselts, Eesti mitmekeelne kohanimede loend, Eesti nimi, Eesti Omavalitsus, Eesti Põhiüksus Narvas, Eesti rahvalaul, Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit, Eesti saksakeelsete kohanimede loend, Eesti SS-leegion, Eesti SS-vabatahtlike brigaad, Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva", Eestimaa alammaakohus, Eestimaa ülemmaakohus, Eestimaa Kirjanduse Ühing, Eestimaa kubermang, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Eestlased, EEVA, Eglēni mõis, Eha tänav (Tallinn), Ehituskuur, Ehmja mõis, Eidapere mõis, Eidapere raudteepeatus, Eikaži mõis, Eikla mõis, Einmani vald, Einmanni mõis, Eisacktal, Eisen, Eivere mõis, Eksemptsioon, Elavik, Elbląg, Elbsandsteingebirge, Eleja mõis, Elementaarkool, Eleonore Baur, Elfriede Lender, Elisabeth Brandenburgist, Elisabeth Brandenburgist (1510–1558), Elise von der Howeni tütarlastekool, Elistvere mõis, Ellis Kaut, Elme mõis, Els Oksaar, Elsassi murre, Elu entsüklopeedia, Elu tsitadellis, Embūte piiskopilinnus, Emerendiana Silling, Emil ja salapolitseinikud (film, 1931), Emilia Plater, Emma Lazarus, Emmaste kihelkond, Emmaste mõis, Enari mõis, EnDic2004, Endzele mõis, Endzeliņi mõis, Ene Sarap, Enel Melberg, Englārte mõis, Epistemoloogia, Eppan an der Weinstraße, Erakond, Erastvere mõis, Erastvere vald, Ereda mõis, ERepublik, ERGO Kindlustusgrupp, Eriņi mõis, Erich Friedi auhind, Erich Kästner, Eriti Kurva Muusika Ansambel (album), Ermanarich, Ermlandi piiskopkond, Erna, Ernest Koliqi, Ernst Johannes Forbes, Ernst Röhm, Erra mõis, Erra mõisavald, Ervita mõis, Ese, Esimene Austria vabariik, Esimene Poola jagamine, Esimene Schleswigi sõda, Esimese maailmasõja väejuhtide loend, Esna mõis, Esseni mõis, Essu mõis, Estonia, Estonia puiestee, Esztergom, Ettekujutus, Eugenia Basilewsky, Eupen, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, Euroopa hümn, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, Euroopa Komisjon, Euroopa kontsert, Euroopa Liidu ametlikud keeled, Euroopa Liit, Euroopa Majandusühendus, Euroopa Rändurite Assotsiatsioon, Euroopa riigid, Euroopa Sotsialistlik Partei, Euroopa Vasakpartei, Evald Kampus, Evangeelne Töörühm, Fašing, Faedo, Fai della Paganella, Falgi mõis, Füürer, Führerbunker, Fürstenberg, Feldmarssal (Austria), Feldthurns, Felicitas Hoppe, Ferdinand Johann Wiedemann, Feuerthaleni vald, Fierozzo, FIFA, Filosoofilised uurimused, Finlandiseerumine, Fiume Vaba Riik, Flüügelhorn, Flora Danica, Folgaria, Folkboot, Folkloristika, Folkspraak, Fondo, Fornace, Franciscus, Franciscus de Moliano, Frangimaa, Frangimaa hertsogkond, Frangimaa ringkond, Frankfurdi börs, Frankfurdi rahvuskogu, Frankfurt, Frankfurt-Hahni lennujaam, Frankfurter Allgemeine Zeitung, Franzensfeste, Frassilongo, Frederick Cook, Frederick Muhlenberg, Fredrika Bremer, Freienfeld, Freigraf, Freisingi piiskopkond, Freundlich, Freymann (Nursi), Fribourgi kanton, Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich I Barbarossa, Friedrich II (Preisimaa), Friedrich Ladegast, Friedrich Nietzsche, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Robert Faehlmann, Friedrich von Ampten, Friisimaa, Friuli, Frode Estil, Frode Grytten, FTA-vastuvõtja, Fumimaro Konoe, Furka kuru, Gaiļi mõis, Gais (Lõuna-Tirool), Galerii Steinek, Galgauska mõis, Galiitsia, Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik, Gammalsvenskby, Gandersheimi klooster, Gargazon, Garniga Terme, Gatarta mõis, Gattšina, Gārsene mõis, Görz ja Gradisca, Görzi krahvkond, Göttingeni ülikool, Göttingeni Hiis, Göttingeni Teaduste Akadeemia, Günter Grass, Głubczyce, Gdańsk, Gdynia, Geórgios I, Gelderni hertsogkond, Gellérti mägi, Georg (Brandenburg-Ansbach), Georg (Saksi hertsog), Georg Büchneri auhind, Georg von Rauch, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, George II, Georges Cuvier, Georgius Agricola, Gerķise mõis, Gerda Elfriede Raadi, Gerinši mõis, Germaani keeled, Germanistika, Gesine Lötzsch, Gestapo, Gianni Infantino, Gießeni ülikool, Gießeni ringkond, Gifhorni loss, Gilbert Fuchs, Gild, Giorgione, Giovo, Giruliai, Giurtelecu Șimleului, Giustino (Trento), Glaruse kanton, Gliwice, Glurns, Gooti keel, Gortšakov, Gorzów Wielkopolski, Graši mõis, Graniidi tänav, Graubündeni kanton, Graun im Vinschgau, Grava mõis, Grave mõis, Gravenheide mõis, Grazi lennujaam, Grazi Sturm, Grīzenbergi mõis, Gregorius V, Greifswaldi ülikool, Grenzstein, Gretagrund, Grigno, Grigori Klimov, Grimseli kuru, Grobiņa foogt, Grostona mõis, Grotūži mõis, Grundzāle mõis, GSG 9, Gsies, Guberņa mõis, Guido Mamberg, Gulbērise mõis, Gulbene, Gulbene kihelkond, Gulbene kirikumõis, Gustav Adolfi Gümnaasium, Gustav Janouch, Gustav Suits, Gusti mõis, Győr, Haabersti mõis, Haakhof, Haamse mõis, Haanja mõis, Haanja vald (Rõuge kihelkond), Haansalu mõis, Haaslava mõis, Haava mõis, Haavatu märk, Habaja mõis, Hacı Bayrami mošee, Hackmanni mõis, Haeska mõis, Haeska mõis (Valjala), Hafling, Hagudi mõis, Hagudi tänav, Haimre mõis, Hainaut, Haine, Haldjaking, Halliku mõis, Halliste kihelkond, Halliste kirikumõis, Hallivere mõis, Hamburgi lennujaam, Hamburgi metroo, Hamburgi Teaduste Akadeemia, Hang (muusika), Hanila kihelkond, Hannes Alfvén, Hannoveri kuningas, Hannoveri kuningriik, Hannoveri poistekoor, Hans Fleig, Hans Horst Meyer, Hans Kiliani auhind, Hans Massaquoi, Hans Röckle ja kurat, Hans-Rudolf Merz, Hansische Geschichtsblätter, Hapaki mõis, Harald Rajamets, Harald Tummeltau, Hardapi ringkond, Hargla kihelkond, Harilik sarapuu, Harju-Madise kihelkond, Harku mõis, Hartmanni mõis, Hasli org, Hatšhatur Abovjan, Hattorpe-tagune torn, Hatu mõis, Haubits, Hay mõis, Hárslevelű, Häädemeeste, Häädemeeste kihelkond, Häädemeeste kirikumõis, Häädemeeste mõis, Häädemeeste vald (Häädemeeste kihelkond), Härgmäe kihelkond, Härgmäe kirikumõis, Härgmäe mõis, Hüüru mõis, Hügelkultuur, Hüpoidõli, Hõbeda tänav, Hõreda mõis, Heckler & Koch MP5, Heckler & Koch USP, Hedvig Charlotta Nordenflycht, Heiko Unt, Heili mõis, Heimtali mõis, Heina tänav, Heinaste, Heinaste mõis, Heinrich Bauer, Heinrich Bock, Heinrich Hoffmann (fotograaf), Heinrich Jannsen, Heinrich Johann Friedrich Ostermann, Heinrich Lõvi, Heisri mõis, Heisri vald, Hekelfon, Helgi Loik, Helgoland, Heli Mägar, Heli Susi, Helikestus, Helimass, Helirida, Helivältus, Hellenurme mõis, Helme kirikumõis, Helme mõis, Helme vald (Helme kihelkond), Helmuth Karl Bernhard von Moltke, Hemant Divate, Hendrik Neemekuru, Henrik Eberle, Henriku Liivimaa kroonika, Henry Parland, Henry Tayali, Herbert Hahn, Herbert Johanson, Hermann Helewegh, Hermann Wartbergest, Hermann Weyl, Hermelingi mõis, Herne tänav (Tallinn), Heroes of Newerth, Herta Müller, Herta Oberheuser, Hertsog Augusti raamatukogu, Hertsogkond, Hertu mõis, Herzeleid, Herzog, Hesseni kuurvürstkond, Hesseni maakrahvkond, HHL 3, Hiiu maakond, Hiiu madal, Hildegard Bingenist, Hildesheimi piiskopkond, Hildesheimi piiskopkonna vaenus, Hilja mõis, Hintze mõis, Hirmuse mõis, Historia Langobardorum, Hitleri-tervitus, Hohenzollern (laev), Holdre mõis, Holland, Hollandi keel, Holokaust Pärnus, Holsti mõis, Holstre mõis, Hoomuli mõis, Hopa, Hopa mõis, Horvaatia kuningriik (Habsburgide), Horvaatia-Slavoonia kuningriik, Hron, Huang Xianfan, Hugo Richard Paucker, Hugo Treffneri Gümnaasium, Humala mõis, Humanitaarteadused, Humanoidrobot, Hummuli mõis, Hummuli vald (Helme kihelkond), Hundisaare mõis, Hunt, Hurmi mõis, Huuksi mõis, Ian Fleming, Iļķēnsala mõis, Id, Ida, Ida-Frangi riik, Ida-Friisimaa, Ida-Preisimaa, Idakaare tänav, Idamark, Idapataljonid, Idarahvaste medal, Idavere mõis, Idiom neutral, Iduse mõis, Iecava kihelkond, Ieriķi, Ieriķi mõis, Igate mõis, Ignace Lepp, Ignaz Semmelweis, Igor Tamm (viroloog), Iigaste mõis, Iisaku kirikumõis, Iisaku mõis, Ikšķile, Ikšele mõis, Iku-Turso, Iku-Turso (allveelaev), Ilūkste, Ilga mõis, Illüüria kuningriik, Illüüria provintsid, Illuka mõis, Illuste mõis, Ilmar Laaban, Ilmatargad, Ilmatsalu mõis, Ilmjärve mõis, Ilpla mõis, Ilusal sinisel Doonaul, Ilutulestik, Ilzene mõis, Imastu mõis, Imavere mõis, Imèr, Imbi Paju, Imelaps, Immanuel Kant, Immutusõli, In Nacht und Eis, Inčukalns, Inčukalnsi mõis, Indoeuroopa keeled, Informaatika, Ingeborg Bachmanni auhind, Ingeri, Inju mõis, Inkassonõue, Innichen, Innocentius XI, Innsbrucki Ülikool, Interlitteraria, Inti mõis, Iphigeneia Taurises (Goethe), Irši mõis, Iron Sky, Isamaaline Liit, Isera, Issaak Levitan, Issaku mõis, Istria mark, István Püha krooni maad, Ivan Dmitrijev, Ivan Franko (laevaklass), Ivan Krõlov, Ivan Tšistjakov, Ivar Aasen, Ivar Ivask, Izmail Ahmetov, Jaak Urmet, Jaama mõis, Jaama tänav (Tallinn), Jaan Märtson, Jaan Poska, Jabara mõis, Jakob Livenström, Jakob Meck, Jalaväe Rünnakumärk, James Desmond Melville, Jan Baudouin de Courtenay, Jan Evangelista Purkyně, Jaska mõis, Jaunaduliena mõis, Jaunanna mõis, Jaunate mõis, Jaunā muiža, Jaunāmuiža mõis, Jaunāmuiža mõis (Krimulda kihelkond), Jaunķemeri, Jaunbilska mõis, Jaunborne mõis, Jaunbrenguļi mõis, Jaunburtnieki mõis, Jaungulbene mõis, Jaunjērcēni mõis, Jaunjelgava, Jaunkalnamuiža mõis, Jaunkalsnava mõis, Jaunkārķi mõis, Jaunlazdona mõis, Jaunmokase loss, Jaunmuiža mõis, Jaunpiebalga kihelkond, Jaunpiebalga kirikumõis, Jaunpiebalga mõis, Jaunpilsi loss, Jaunrauna mõis, Jaunskujene mõis, Jaunsvente mõis, Jaunvāle mõis, Jāņmuiža mõis, Jānūparksi mõis, Jānis Cimze, Jääger, Jääminek (film), Jäärja mõis, Jäärja vald, Jädivere mõis, Jägala mõis, Jälgimäe mõis, Jämaja kihelkond, Jäneda mõis, Jänijõgi, Järelmaks, Järlepa mõis, Järva foogt, Järva foogtkond, Järva-Jaani kihelkond, Järva-Madise kirikumõis, Järvajõe mõis, Järvakandi mõis, Järve mõis, Järvere mõis, Jūdaži mõis, Jūra, Jüütimaa, Jülich-Kleve-Bergi provints, Jülichi hertsogkond, Jürgen, Jõe mõis, Jõelähtme mõis, Jõgeva mõis, Jõgeveste mõis, Jõgisoo mõis, Jõgisoo mõis (Kullamaa), Jõgisoo vald, Jõhvi, Jõhvi mõis, Jõksi mõis (Kanepi), Jõksi mõis (Paistu), Jõulukaktus, Jõululühter, Jõuluturg, Jēkabpils, Jērkule mõis, Jeesus (täpsustus), Jekateringof, Jelgava, Jena ülikool, Jenesien, Jens Grand, Jeremias Gotthelf, Jeri mõis, Jiří Gruša, Jiří Poděbradyst, Jo Strømgren Kompani, Joachim (Taani prints), Joachim Jungiuse Teadusühing, Johan Turi, Johann Christoph Adelung, Johann Georg Tideböhl, Johann von der Recke, Johannes Damaskusest, Johannes Heesters, Johannes Linnankoski, Johannes Paulus II, Johnny Depp, Johnny Weissmüller, Joosu mõis, Joosu vald, Jootme mõis, Josefstadti teater, Juba mõis, Judith Schalansky, Jugla mõis, Juhan Aru, Juhan Kunderi tänav, Juhtmotiiv, Juknaičiai, Julgeolekupolitsei Peaamet, Julgestusgrupp, Jumurda mõis, Junkers Ju 52, Juodkrantė, Jurata mõis, Jurģumuiža mõis, Juuksed, Juuru mõis, Juuru vald (Juuru kihelkond), Kaagjärve mõis, Kaagjärve vald (Karula kihelkond), Kaagjärve-Mäemõisa mõis, Kaagri mõis, Kaagvere mõis, Kaalepi mõis, Kaali mõis, Kaali mõis (Karksi), Kaanon D-duuris, Kaare mõis, Kaarepere mõis, Kaarli mõis (Ambla), Kaarli mõis (Halliste), Kaarli mõis (Kambja), Kaarli mõis (Rakvere), Kaarli mõis (Tartu-Maarja), Kaarma kihelkond, Kaarma kirikumõis, Kaarma mõis (Kaarma), Kaarma-Loona mõis, Kaarma-Suuremõisa mõis, Kaave mõis, Kabala mõis (Rapla), Kabala mõis (Viru-Nigula), Kabina mõis, Kadaka puiestee, Kadaka tee, Kadakasakslased, Kadrina mõis, Kaelkirjaku kael, Kaeva mõis, Kaiavere mõis, Kaitsepataljonid, Kaiu mõis, Kaive mõis, Kakskeelsus, Kalev Kalkun, Kalevala tänav, Kalevipoeg, Kaliningradi oblast, Kalisz, Kalisz Pomorski, Kalju Kangur, Kalju mõis, Kalju tänav (Tallinn), Kalkūni mõis, Kallavere mõis, Kalle Kasemaa, Kalle mõis, Kalnamuiža mõis, Kalnamuiža mõis (Võnnu kihelkond), Kalnapededze mõis, Kalniena mõis, Kalsnava kihelkond, Kalsnava kirikumõis, Kalvi mõis, Kambja kihelkond, Kambja kirikumõis, Kammeri mõis, Kandava foogt, Kandava ordulinnus, Kandle mõis, Kanepi, Kanepi kihelkond, Kanepi kirikumõis, Kangruselja mõis, Kannikese tänav (Tallinn), Kanton (Šveits), Kapitali esialgne akumulatsioon, Kapsta mõis, Kapu mõis, Kapu vald, Karantaania, Karaski mõis, Karaski vald, Karel Houba, Kariljon, Karin Göring, Karinu mõis, Karitsa mõis, Karitsa mõis (Rakvere), Karja kihelkond, Karja kirikumõis, Karja värav, Karksi foogt, Karksi foogtkond, Karksi kihelkond, Karksi kirikumõis, Karksi mõis, Karkuse mõis, Karl Benz, Karl Friedrich Hieronymus von Münchhausen, Karl Heinrich Leo Meyer, Karl Heinz Pintsch, Karl Suur, Karl Suure auhind, Karl V, Karl Wilhelm August Riemenschneider, Karli ülikool, Karlova mõis, Karlsruue mõis, Karste mõis, Kartūži mõis, Kartetš, Kartmatud vampiiritapjad ehk Vabandust, aga teie hambad on minu kaelas, Karula kihelkond, Karula kirikumõis, Karula mõis (Haljala), Karula mõis (Karula), Karula mõis (Viljandi), Karula vald (Karula kihelkond), Karuse kihelkond, Karva mõis, Karvaičiai, Kasematt, Kasenurme mõis, Kasimir (Brandenburg-Kulmbach), Kasseli ringkond, Kastelruth, Kasti mõis, Kastna mõis, Kastrāne mõis, Kastre mõis, Kastre-Võnnu vald, Katedraal, Katoliiklik Liiga, Katriņa kihelkond, Katriņa mõis, Katrin Kivi, Katrinmuiža mõis, Katvari mõis, Katvari vald, Katyčiai, Kaubi mõis, Kaucminde mõis, Kaugem Austria, Kaugurciems, Kauguri mõis, Kauksi mõis, Kaunispe mõis, Kaunivere mõis, Kautjala mõis, Kavaler, Kavastu mõis, Kavastu mõis (Haljala), Kazdanga mõis, Kazimir Reichel, Kazimiriški mõis, Kazimirvāle mõis, Kazlų Rūda, Kārļi mõis, Kārkli mõis, Kārlis Vēmanis, Kārsava, Kārzdaba mõis, Käända mõis, Kääsla mõis, Kädva mõis, Käesalu mõis, Kähri mõis, Käina kihelkond, Käravete mõis, Kärde mõis, Kärdla, Kärevere (Tartu), Kärevere mõis (Äksi), Kärevere mõis (Türi), Kärje tänav, Kärkna klooster, Kärkna mõis, Kärla kihelkond, Kärmu mõis, Kärnteni hertsogkond, Kärnteni liidumaa, Kärsa (Väike-Maarja), Kärstna mõis, Kärstna vald, Kärsu mõis, Käru mõis, Käru raudteepeatus, Käsmu, Käsmu mõis, Käsmu sadam, Kūdumsi mõis, Kūrēni mõis, Köhler's Medizinal-Pflanzen, Köisi mõis, Köln, Kölni kuurvürstkond, Kölni mark, Königsbergi ülikool, Kļavkalni mõis, Küüni tänav, Kürble mõis, Küti mõis, Küti mõis (Peetri), Kütke mõis, Kõljala mõis, Kõlleste vald (Kanepi kihelkond), Kõltsi mõis, Kõltsu mõis, Kõo vald (Pilistvere kihelkond), Kõrg-Tauern, Kõrgepalu mõis, Kõrgessaare mõis, Kõrgessaare mõis (Rõuge), Kõrisulghäälik, Kłodzko, Kędzierzyn-Koźle, Keava mõis, Keelte loend, Keemia tänav, Keeni mõis, Keeri mõis, Keila kihelkond, Keila mõis, Keila-Joa mõis, Keiser, Keiser Franz Josephi Raudtee, Keith Lowe, Kellamäe mõis, Kerjusüliõpilane, Kernu mõis, Kersti Kaljulaid, Kesk-Ameerika tänav, Keskaeg, Kesksugu, Keskvere mõis, Kesselaid, Khuthaisi, KiCad, Kiduliai, Kieli kanal, Kiens, Kihelkonna kihelkond, Kihnu mõis, Kiidjärve mõis, Kiidjärve raudteepeatus, Kiige tänav, Kiikla mõis, Kiko, Kilingi mõis, Kilingi vald, Kilp (geoloogia), Kilplased, Kilter, Kiltsi mõis, Kiltsi vasallilinnus, Kiltsi vasallilinnus (Läänemaa), Kindralfeldmarssal (Baieri), Kingloom, Kintsli mõis, Kirik (institutsioon), Kirimäe, Kirna mõis, Kirsti Paltto, Kitsas tänav (Tallinn), Kiuma mõis, Kivi-Vigala mõis, Kivijärve mõis, Klaaspärlimäng, Klaipėda, Klaus Störtebeker, Klausen (Lõuna-Tirool), Klavikord, Kleinstaaterei, Kleisti mõis, Kleve hertsogkond, Kliķi mõis, Kloodi mõis, Klooga, Klooga mõis, Kloostri jõgi, Kloostri mõis, Klot, Knoppix, Košķele mõis, Kodasema mõis, Kodavere kirikumõis, Kodijärve mõis, Kodijärve vald, Kodila mõis, Koeru kirikumõis, Kogemus, Kohala mõis, Kohatu (Saue), Kohatu mõis, Kohatu mõis (Kullamaa), Kohila, Kohtla mõis, Koidupuna (Nietzsche), Koigi mõis, Koigi mõis (Ambla), Koikküla mõis, Koitjärve mõis, Koivaliina, Koivaliina kirikumõis, Koivaliina mõis, Kojusala mõis, Kokmuiža mõis, Koknese, Koknese mõis, Koknese piiskopilinnus, Kokora mõis, Kolberģi mõis, Kolga-Jaani kihelkond, Koljo Adam, Kolmapäev, Kolmas riik, Kolmas tee, Kolme katku vahel, Kolmekeisriliit, Kolmikliit (1882), Kolu mõis (Türi), Koluvere piiskopilinnus, Komárno, Komeedi tänav, Kommunistliku partei manifest, Kompanii tänav, Konfessionaliseerumine, Konju mõis, Kontor, Konuvere mõis, Koogi mõis, Koogu mõis, Koolme mõis, Koonduslaager, Kooraste mõis, Kooraste vald (Kanepi kihelkond), Koordi mõis, Koorküla mõis, Koorküla vald, Kopenhaageni Ülikool, Kopgalis, Kopli mõis, Koppelmaa mõis, Kopsurohi, Korba mõis, Korneti mõis, Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis zu München, Kosa mõis, Kose mõis (Jõelähtme), Kose suvemõis, Kose-Uuemõisa mõis, Kostivere mõis, Koszalin, Krabi mõis, Krahvivaenus, Kraini hertsogkond, Kraini mark, Kranj, Kranjska Gora, Krapa mõis, Krapkowice, Kraukļi mõis, Krāslava, Krüüdneri mõis, Krüdenershofi mõis, Krēgermuiža mõis, Krēmeri mõis, Kreenholm, Kreevini keel, Kremnica mäestik, Kretinga, Kretingalė, Krišjānis Valdemārs, Kriimani mõis, Krimulda, Krimulda kihelkond, Krimulda kirikumõis, Krimulda mõis, Krisaania, Krista Räni, Kristalliöö, Kristian Jaak Peterson, Kristiina Ehin, Kristiina tänav, Kristlaste Ühendus, Krki saar, Kroņamuiža mõis, Kroņvircava mõis, Kronmanni mõis, Kronotüüp, Krootuse mõis, Krupinská planina, Krustpils, Kudina mõis, Kudjape mõis, Kudowa-Zdrój, Kudruküla mõis, Kui homme on sõda, Kuie mõis, Kuigatsi mõis, Kuijõe mõis, Kuiv tänav, Kujmuiža mõis, Kujundusgraafika, Kukšase mõis, Kukersiit, Kukevere mõis, Kukruse mõis, Kuksema mõis, Kukulinna mõis, Kuldīga, Kuldīga komtuur, Kuldīga komtuurkond, Kuldīga ordulinnus, Kulden, Kulina mõis, Kullaaru mõis, Kulmi piiskopkond, Kumna mõis, Kunda mõis, Kuninga uued rõivad, Kuninganna (film), Kuningasaar, Kunst, Kunstide teaduskond, Kupiškis, Kupna mõis, Kura kuningad, Kuradisild, Kuralased, Kuramaa hertsog, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa kubermang, Kuramaa piiskopkond, Kuramaa rüütelkond, Kurši murrakud, Kurdid, Kuremaa mõis, Kuressaare mõis, Kuressaare raad, Kurge mõis, Kurisoo mõis, Kurista mõis, Kurista mõis (Võnnu), Kurista vald, Kurna mõis, Kursi kirikumõis, Kursi komtuur, Kursi komtuurkond, Kursi mõis, Kurtna mõis, Kuru mõis, Kusa mõis, Kutsuge Cobra 11, Kuur-Reini ringkond, Kuurort, Kuus Igamehe monoloogi, Kuusiku mõis, Kuusna mõis, L (auruvedur), La Val, Laachi järv, Laadjala mõis, Laagna mõis, Laanemetsa mõis, Laanemetsa vald, Laas, Laatre mõis, Laatre mõis (Ruhja), Laatsi mõis, Labradori meri, Labrenči mõis, Ladislaus Postumus, Laensõna, Laeva mõis, Lahmuse mõis, Laidi mõis, Laiksaare mõis, Laiksaare vald (Saarde kihelkond), Laimetsa mõis, Laitse mõis, Laius-Tähkvere vald, Laiuse kihelkond, Laiuse ordulinnus, Laives, Lakši mõis, Lakstene mõis, Lana (Lõuna-Tirool), Landestrosti loss, Landesveer, Landro järv, Lanstupe mõis, Lars von Trier, Lasenbeka mõis, Lasputre mõis, Lasva mõis, Lasva vald (Vastseliina kihelkond), Latgali keel, Latgalid (tänapäev), Lauamõis, Laubere mõis, Lauksargiai, Laulasmaa mõis, Launkalne mõis, Laupa mõis, Laurein, Lautere mõis, Lavarone, Laviin (film), Lavis, Lazăr Comănescu, Lazdona kihelkond, Lazdona kirikumõis, Lazdona mõis, Lāde mõis, Lāzberģi mõis, Lään, Lääne-Berliin, Lääne-Nigula kihelkond, Lääne-Saksamaa, Läänegermaani keeled, Läänemaa, Läänemaa stiftifoogtide loend, Läänemeresoome keeled, Läänerindel muutuseta, Lähevere mõis, Lähivõitluspannal, Läti Henrik, Läti kindralkomissariaat, Läti kirjandusselts, Läti linnuste loend, Lätlased, Léopold II, Lūši mõis, Līdere mõis, Līgatne, Līvāni, Lübecki eestlaste mälestusmärk, Lübecki mõis, Lühis, Lümanda mõis, Lüneburgi Sate, Lüsen, Lõhavere mõis, Lõkke tänav, Lõmala mõis, Lõuna-Jüütimaa maakond, Lõuna-Ruhja kihelkond, Lõuna-Ruhja kirikumõis, Lõuna-Schleswig, Lõve mõis, Lõve vald, Lõvikoerake, Lēdurga-Turaida kihelkond, Leah Goldberg, Lechtali Alpid, Lee (luule), Leebiku mõis, Leebiku vald, Leedi (Jõgeva), Leedi mõis, Leedu, Leedu ajalugu, Leek ja Sidrun, Leer, Leesi mõis, Leevi mõis, Leevre mõis, Legnica, Lehetu mõis, Lehola mõis, Lehtmetsa mõis, Lehtse, Lehtse mõis, Leila mõis, Leimaņi mõis, Leipzigi Gewandhaus-orkester, Lejasciemsi kihelkond, Lejasciemsi kirikumõis, Lejasciemsi mõis, Lellapere mõis, Lelle mõis, Lembitu tänav (Tallinn), Lembitu tänav (Võru), Lemmatsi mõis, Lemsalu kihelkond, Lemsalu kirikumõis, Lemsalu mõis, Lena Andersson, Lenči mõis, Lenna Kuurmaa, Lennart Meri, Leonardo Conti, Leopold Fitzinger, Lepa mõis (Põlva), Leponti Alpid, Letner, Leto svet, Letseburgi keel, Levandi meri, Levico Terme, Liège, Lidl, Liebe ist für alle da, Liechtenstein, Liechtensteini Jalgpalliliit, Liechtensteini valitsusjuht, Lielā Šmerļa mõis, Lielāmuiža mõis, Lielborne mõis, Lielie kapi, Lielkangari mõis, Lielmēmele mõis, Lielstraupe mõis, Lielupe jõgi, Lielvārde, Lielzalve mõis, Liepa mõis, Liepāja, Liepmuiža kihelkond, Liepupe kihelkond, Liepupe kirikumõis, Liepupe mõis, Liezēre kihelkond, Liezēre kirikumõis, Liezēre mõis, Lihula komtuurkond, Lihula piiskopkond, Liidia Pintmann, Liidupäev, Liigvalla mõis, Liilia Otsmaa, Liivamäe mõis, Liivamäe tänav, Liivi mõis, Liivi vald, Liivi- ja Eestimaa Maakultuuri Büroo, Liiviku tänav, Liivimaa, Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet, Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmeskond, Liivimaa Maakrediitselts, Liivimaa maamarssal, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maamarssal, Liivimaa ordu majandusülem, Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts, Liivlased, Lilli Suburg, Limšeni mõis, Limbaži, Limburgi hertsogkond, Linda Ariva, Lindsey Vonn, Lingua ignota, Linn, Linnakodanik, Linnakool (1428–1805), Linnakool (1873–1913), Linnamõis, Linnapäev, Linnape mõis, Linnar Priimägi, Linnusekohus, Linnusekomtuur, Linnutee, Lipariit, Lipšukalnsi mõis, Liptovský Mikuláš, Lisa Simpson, Lissaboni öö, Litene mõis, Livo (Trento), Lizdēni mõis, Lizumsi mõis, Ljubljana, Loberģi mõis, Lode mõis, Lode mõis (Cesvaine kihelkond), Lode mõis (Põhja-Ruhja kihelkond), Lodomeeria, Logitsism, Lohfeldi mõis, Lohusuu kihelkond, Loimurid, Lokuta mõis, Lona-Lases, Lontova mõis, Loobu mõis, Loodi mõis, Loodna mõis, Loomeprotsess, Loopre mõis, Loosi mõis, Loosi vald, Lossi tänav (Tartu), Louis II (Lääne-Frangi kuningas), Louis III (Lääne-Frangi kuningas), Louise (Taani ja Norra kuninganna), Lučenec, Lubatav puutepinge, Lubāna kihelkond, Lubāna mõis, Lubeja mõis, Lubi mõis, Luca Pacioli, Lucavsala mõis, Ludwig von Mises, Ludwig Wittgenstein, Ludza, Lufthansa, Luha tänav (Tallinn), Luise tänav, Luiste mõis, Luka mõis, Luke kihelkond, Luke kirikumõis, Luke mõis, Luke mõis (Läti), Luke vald, Luksemburg, Luksemburgi hertsogkond, Luksemburgi Jalgpalliliit, Luksemburgi krahvkond, Lumpėnai, Lumpenproletariaat, Luna (Cluji maakond), Luserna, Luste loss, Lustivere mõis, Luteri mõis, Luturmuiža mõis, Luua mõis, Luua mõis (Paide), Luunja mõis, Luutsniku mõis, Luzerni Ülikool, Luzerni kanton, Lviv, Maagimäestik, Maagimäestiku kreis, Maailma riikide loend omakeelsete nimede järgi, Maailmavaade, Maakeel, Maakond (Itaalia), Maamarssal, Maamõõtjate ajad, Maameister, Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan), Maanõunik, Maapäev, Maardu mõis, Maaritsa mõis, Maarja kirik, Maarjamõisa mõis, Maasi vald, Maasilinn, Maasilinna foogtkond, Maaska mõis, Mažeikiai, Madeleine (Rootsi printsess), Madliena kihelkond, Madliena kirikumõis, Magdeburgi veesild, Mahtra mõis, Mahtra sõda (Vilde), Maidla mõis (Juuru kihelkond), Maidla mõis (Kullamaa), Maidla mõis (Lüganuse), Maimu Berg, Majaka tänav, Majori mõis, Maksesüsteem, Maksim Ammossov, Malé (Trento), Malbork, Malla mõis, Malosco, Mals, Mangaļmuiža mõis, Maramaa mõis, Marburgi Wigand, Marco Polo (1965), Mareo, Margrethe II, Mari Loit, Mari Tarvas, Marie Aglaë, Marie Antoinette, Marie Under, Marion Rung, Marja tänav (Tallinn), Marki krahvkond, Marlengo, Marmaatia, Mart Niklus, Martello, Martin Buber, Martin Linnamägi, Martin Luther, Martin Sajdik, Martna kihelkond, Martti Ahtisaari, Mary, kuninglik printsess, Maryla Rodowicz, Maskavas forštate, Massu mõis, Massu mõis (Vändra), Masuuria kõrgustik, Matīši kihelkond, Matīši kirikumõis, Matúš Móric Beňovský, Matsalu mõis, Matscher Tal, Matterhorn, Matthew Bryza, Mattias Forbes, Max Plancki Aju-uuringute Instituut, Maximilian Theodor Buch, Mazā Šmerļa mõis, Mazā Jumpravmuiža mõis, Mazbrenguļi mõis, Mazsalaca, Mazsalaca muinaslinnus, Mazstraupe mõis, Mazzin, Mālmuiža mõis, Mālpils, Mālpilsi mõis, Mālupe mõis, Mārciena mõis, Māriņkalnsi mõis, Māris Riekstiņš, Mārsnēni mõis, Mārtiņsala, Määratlus, Mädapea, Mädapea mõis, Mäe mõis (Äksi), Mäejutlus, Mäeküla mõis (Türi), Mäemõisa mõis, Mäesaare mõis, Mäetaguse mõis, Mägise mõis, Mäksa mõis, Männi tänav, Mäo mõis, Märjamaa kihelkond, Märjandi mõis, Mīlīte mõis, Mīlgrāvis, Mīlgrāvise mõis, Mūri mõis, Mödlingi Admira Wacker, Mölleri mõis, Mölten, Müüsleri mõis, Mügra mõis, Müjde Ar, Müncheni ülikool, Müncheni Eesti Kool, Müncheni Kunstiakadeemia, Müncheni Tehnikaülikool, Mündi mõis, Münsterbergi hertsogkond, Mõõtkava, Mõdriku mõis, Mõigu mõis, Mõistus, Mõniste mõis, Mõniste vald (Hargla kihelkond), Mõra mõis, Mēdzūla mõis, Mēri mõis, Mērsrags, Mētaka mõis, Mežaparks, Mežmuiža mõis, Mežotne mõis, Meņģele mõis, Mecklenburg, Mecklenburg-Güstrow, Mecklenburgi laht, Medaille zur Erinnerung an den 9. November 1923, Medal "Talvelahing Idas", Meedla mõis, Meelteväline taju, Meeri mõis, Meeskohus, Mehaanika tänav, Meijermuiža mõis, Meijermuiža mõis (Võnnu kihelkond), Meinhard, Meirāni mõis, Memeli komtuur, Memeli piirkond, Meremõisa mõis, Meriküla mõis (Vaivara), Meriküla mõis (Viru-Jaagupi), Merimetsa, Merkuur, Merovech, Metsamõisa mõis, Metsiku mõis, Metstaguse mõis, Mezzana, Mezzano, Mezzocorona, Mezzolombardo, Michael North, Michelle Bachelet, Mihhail Kalinin (laevaklass), Mihhail Paškov, Mihheil Džanelidze, Miitavi komtuur, Mikulov, Mindaugas, Mindeni piiskopkond, Mineraali tänav, Minija, Minna Lindgren, Minose kultuur, Miroslav Klose, Misso mõis, Mitte, Mnisztwo, Moḩammad Khātamī, Modra, Moe mõis, Moena, Mohni, Moldova vürstiriik, Molotovi-Ribbentropi pakt, Montmartre'i kannike, Moodne aeg, Moolok (film), Moora mõis, Moos in Passeier, Mooste mõis, Moraali genealoogiast, Morava jõgi, More mõis, Morgenstern (täpsustus), Mori (Trento), Moritz, Morna mõis, Moseli jõgi, Motiș (Sibiu), Muistend, Mujāni mõis, Mullutu mõis, Munalaskme, Munalaskme mõis, Muraste mõis, Muratsi mõis, Murikatsi mõis, Museumsinsel, Mustamäe mõis, Mustamäe tee, Musti mõis, Mustja mõis, Mustjala, Mustjala mõis, Mustjala vald (Mustjala kihelkond), Mustlasparun, Mustvee, Mutter (album), Muuga mõis, Muusikaliste Eraettekannete Ühing, Mythologia Fennica, Nabe mõis, Naděžda Slabihoudová, Naeratuste maa, Nagliena mõis, Nago-Torbole, Nahkhiir (operett), Naissaar, Naissaare mõis, Nals, Namiibia, Narva foogt, Narva foogtkond, Narva lahing (1944), Narva Vana-aja Uurimise Selts, Nathan Trent, National Geographic (ajakiri), Nationaldivisioun, Natkiškiai, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Naturns, Natuurfilosoofia, Naujoji Ūta, Naukšēni mõis, Nave San Rocco, Navesti mõis, Nītaure kihelkond, Nītaure kirikumõis, Nītaure mõis, Nüpli mõis, Nürnbergi kohtuprotsess kuritegudes osalenud arstide vastu, Nõlva mõis, Nõmme, Nõmme mõis (Kose), Nõmme raudteepeatus, Nõmmküla mõis, Nõmmküla mõis (Ambla), Nõo kihelkond, Nõrkvoolupaigaldis, Nõva mõis, Nēķene mõis, Neeruti mõis (Kadrina), Neeruti mõis (Otepää), Nehatu mõis, Nehatu mõis (Karuse), Nehatu mõis (Türi), Neitsitorn, Neljapäev, Nemunas, Nereta mõis, Netscape (veebilehitseja), Neue Nordische Miscellaneen, Neumark, Neumarkt (Lõuna-Tirool), Neuschwansteini loss, Niccolò Paganini, Nice, Nico Rosberg, Nidwaldeni kanton, Niederweningeni mammutimuuseum, Niidu mõis (Ambla), Niitvälja mõis, Nikola Tesla, Nikolai kvartal, Nils-Aslak Valkeapää, Ninasi, Ninasi postijaam, Ninniku, Nissi kirikumõis, Nisuõlu, Noarootsi kihelkond, Nobeli laureaat, Nogale mõis, Nogaredo, Nolcken, Nomi (Trento), Noor Akadeemia, Noore Wertheri kannatused, Nord, Nordeķi raudteepeatus, Nordecki mõis, Nordhorn, Nordische Miscellaneen, Norra mõis, Nosferatu, Notėnai, Novaledo, Novohradské hory, Novum Organum, Nukitsamees, Nummurmuiža mõis, Nurme mõis, Nurme mõis (Muhu), Nurmi mõis, Nurmiži mõis, Nurmuiža mõis, Nurtu mõis, Nutu mõis, Nyen, Oļi mõis, Ober Ost, Oberkommando des Heeres, Obwaldeni kanton, Odekolonn, Odra, Odziena mõis, Odziena mõis (Ļaudona kihelkond), Ogre mõis, Ohakvere mõis, Ohekatku mõis, Ohne, Ohtla mõis, Ohtu mõis, Ohukotsu mõis, Oisu mõis, Ojataguse mõis, Okasroosike, Oklahoma, Olang, Oldenburgi hertsogkond, Olecko, Olemine ja aeg, Olemus, Oleri mõis, Oliver Neuville, Oliver Schmitt, Olli mõis, Olli Rehn, Olomouc, Olustvere mõis, Olustvere raudteepeatus, Omailm, Omastav kääne, Ontika mõis, Ontoloogiline diferents, Ooberst, Oonurme mõis, Oosoli mõis, Oostende, OpenSUSE, Operatsioon "Valküür", Operatsioon Dynamo, Opole, Oraniku mõis, Orasaare mõis, Orava mõis, Orava mõis (Tarvastu), Orava vald (Vastseliina kihelkond), Ordinari Freytags Post-Zeitung, Ordukäsknik, Ordulinnus, Orgmetsa mõis, Orina mõis, Orkestratsioon, Orlando di Lasso, Ortleri Alpid, Oru mõis (Jõhvi), Oru mõis (Kose), Oru mõis (Lääne-Nigula), Oslo ooperimaja, Osmussaar, Osnabrücki piiskopkond, Ospedaletto, Ossana, Ossid, Ostalgia, Ostforschung, Ostland, Ostróda, Otepää kihelkond, Otepää muinaslinnus, Otok, Otsa mõis, Otto von Böhtlingk, Otto von Habsburg, Ousia, Ozolamuiža mõis, Ozoli mõis, Ozoli mõis (Dikļi kihelkond), Ozoli mõis (Liepmuiža kihelkond), Ozoli mõis (Suntaži kihelkond), Paavst, Pabaži mõis, Pada mõis, Pae mõis, Pagari mõis, Pagėgiai, Pagulasnaine, Pahajänese, Pahuvere mõis, Paide, Paide ajalugu, Paide kirikumõis, Paide komtuur, Paide ordulinnus, Paide piiramine (1558), Paipe mõis, Pajaka mõis, Paju mõis, Paju mõis (Kihelkonna), Pajusi mõis, Pakasmäe mõis, Pakaste, Pakaste mõis, Paks boss, Pala vald (Kadrina kihelkond), Palase mõis, Palasi mõis, Palù del Fersina, Palmse, Palmse mõis, Palsmane kihelkond, Palsmane kirikumõis, Palsmane mõis, Palu mõis, Palu tänav, Palupera mõis, Palvere mõis, Panchià, Pandora laegas (film), Panemunė, Pangodi mõis, Pantene mõis, Paola (belglaste kuninganna), Paracelsus, Paradiis: Armastus, Pargi tänav (Tallinn), Parila mõis, Partschins, Partsi mõis (Põlva), Passau Ülikool, Passeier, Passiivmaja, Pati mõis, Pati vald, Patküla mõis, Patkule mõis, Patsu mõis, Patsu vald, Paul Feyerabend, Paul György, Paul Laan, Paunküla mõis, Pavaan, Pavel Šuvalov, Pavel Bogovski, Pavlo Klimkin, Pāle mõis, Pāpēni mõis, Pāpiņase mõis, Pārdaugavas Sarkanais tornis, Pāvilosta, Päärdu mõis, Päärdu vald, Päästekomando, Pähkla mõis, Pähklimäe mõis, Pähu mõis, Päidla mõis, Päinurme mõis, Päite mõis, Päri mõis (Kullamaa), Päri mõis (Türi), Päri mõis (Viljandi), Pärnu komtuur, Pärnu komtuurkond, Pärnu kreis, Pärnu-Jaagupi kihelkond, Pärnu–Viljandi–Tartu veetee, Pärsti mõis, Pärsti vald (Viljandi kihelkond), Péter Hajdú, Pétrusse, Pöögle mõis, Pööravere mõis, Pöide foogt, Pöide kihelkond, Pļaviņas, Püha Anna orden, Püha Johannese Selts, Püha Kanuti gild, Püha Liit, Püha Tõnu kiusamine, Pühajärve mõis, Pühajõe mõis, Pühalepa kihelkond, Pühatu mõis, Püssi mõis, Põdrangu mõis, Põhi, Põhja-Ruhja kihelkond, Põhja-Ruhja kirikumõis, Põhja-Saksa Liit, Põhja-Saksamaa, Põhja-Schleswig, Põhja-Transilvaania, Põhjaka mõis, Põhjamaade suursaatkonnad Berliinis, Põhjameri, Põhu mõis, Põlgaste mõis, Põlgaste vald, Põlli mõis, Põllküla vald, Põllu tänav (Tallinn), Põltsamaa, Põltsamaa foogtkond, Põltsamaa jõgi, Põltsamaa kihelkond, Põltsamaa mõis, Põltsamaa ordulinnus, Põlula mõis, Põlva kihelkond, Põlva raudteejaam, Põrgupõhja uus Vanapagan, Põriki mõis, Põvvatu mõis, Pedaalnui, Pedaniku mõis, Pedele mõis, Peeter I, Peeter Järvelaid, Peetri mõis (Keila), Pekre mõis, Pelči mõis, Pelgulinna asum, Pellizzano, Pelugo, Penuja mõis, Percha, Pergamoni muuseum, Pergine Valsugana, Peri mõis, Permisküla mõis, Pervalka, Peter Bieri, Peterburi Peeter-Pauli saksa luteri kirik, Pfaltskrahv, Pfalzen, Philippe Jourdan, Philips, Pietro Parolin, Pieve Tesino, Pihli mõis, Pihtla mõis, Piibe mõis, Piibel, Piibliatlas, Piigandi mõis, Piila mõis, Piilar, Piira mõis, Piiri tänav (Tallinn), Piirikaitserügemendid, Piirissaar, Piirkond (Prantsusmaa), Piirsalu mõis, Piiskopi mõis, Piiumetsa mõis, Pikajärve mõis, Pikaküla mõis, Pikavere mõis, Pikk s, Pikkjärve mõis, Pikva mõis, Pilistvere, Pilistvere kihelkond, Pilka mõis, Pilskalne mõis, Piltene, Pindi mõis, Pinzolo, Pirgu mõis, Pirmastu mõis, Pjotr Šuvalov, Plaani mõis, Plagu, Platon (Kulbusch), Plaus, Plāņi mõis, Plānupe mõis, Plātere mõis, Plötzkau vald, Plekkpurgi katedraal, Plekktrumm, Plikiai, Plzeň, Poaka mõis, Pociemsi mõis, Podakājase mõis, Podzēni mõis, Poka mõis, Polüneesia keeled, Polli mõis, Polli mõis (Kadrina), Pomarolo, Pomereelia, Pomesaania piiskopkond, Pommeri, Poola aeg, Poola Eurovisiooni lauluvõistlusel, Poola koridor, Poolmõis, Poonpei keel, Pootsi mõis, Pootsiku mõis, Porkuni piiskopilinnus, Pornuse mõis, Poseni provints, Poseni suurhertsogkond, Possaadnik, Posse, Potsdami päev, Pour le Mérite, Považská Bystrica, Poznań, Pozza di Fassa, Praakli mõis, Praakmani mõis, Prad am Stilfserjoch, Pragi mõis, Prags, Prandi mõis, Prangli, Prauliena mõis, Prääma mõis, Prümli mõis, Preedi mõis, Preiļi, Preiļi loss, Preila, Preisi armee, Preisi Geldern, Preisi kuningriik, Preisimaa, Preisimaa hertsog, Preisimaa hertsogiriik, Preisimaa Vaba Riik, Prelüüd, Priedaine, Priekuļi mõis, Priekulė, Priekule, Prienai, Prode mõis, Professor Martensi ärasõit, Progressiivne Kodanikepartei, Protsess (Kafka), Proveis, Pruuna mõis, Psühhoanalüüs, Pučurga mõis, Puck (linn), Puhja kihelkond, Puhka rahus, Puiatu mõis (Anna), Puiestee tänav, Puikule mõis, Puka valla lipp, Puka valla vapp, Punaarmee Fraktsioon, Punane raamat (raamatusari), Punane tänav, Punapargi lahing, Purdi mõis, Purila mõis, Purtse mõis, Pusteri org, Putkaste mõis, Puu tänav, Raad, Raadi mõis, Raamatupidamine, Raanitsa mõis, Raatuse tänav, Raawe mõis, Rabbi (Trento), Rae mõis, Ragnar Berg, Rahula mõis, Rahuliku päikese aasta, Rahvaetümoloogia, Rahvaste mälestussammas, Raie tänav, Raigu mõis, Raiskumsi mõis, Raja tänav (Tallinn), Raka mõis, Rakvere, Rakvere foogt, Rakvere foogtkond, Rakvere kirikumõis, Rakvere mõis, Rakvere Reaalgümnaasium, Rakvere romaan, Ramma mõis, Rammstein, Rammu saar, Randvere mõis, Ranka mõis, Rannamõisa mõis (Keila), Rannamõisa mõis (Martna), Rannapungerja mõis, Rannu kihelkond, Rannu mõis, Rannu vasallilinnus, Rantsna mõis, Raoul Wallenberg, Rapla, Rapla kirikumõis, Rapla mõis, Rapla tänav, Rasun Anterselva vald, Rataskaev, Rataskaevu tänav, Rauda mõis, Raudne eesriie, Raudvärava lahing, Rauna kihelkond, Rauna kirikumõis, Rauna mõis, Rauna piiskopilinnus, Rautina järv, Rauza mõis, Rava mõis, Raveliin, Ravensbrücki koonduslaager, Ravila mõis, Rāmava mõis, Rāmuļi mõis, Rääbise mõis, Rääma mõis, Rääsa mõis, Rägavere mõis, Rägavere mõis (Ambla), Räni mõis, Räpina, Räpina kihelkond, Räsna mõis, Réduit (Šveits), Rūstuži mõis, Rūte mõis, Röa mõis, Rüütelkonnamõis, Rüütlimõis, Rõhk (keeleteadus), Rõhu mõis, Rõngu kihelkond, Rõngu mõis, Rõuge kirikumõis, Rõuge mõis, Rõusa mõis, Rēza mõis, Rēzaka mõis, Rēzekne, Rēzekne foogt, Rēzekne foogtkond, Reaalne, Reastvere mõis, Reņģe mõis, Rebasemõisa mõis, Reedid, Reegoldi mõis, Reet Sool, Reginald Wingate, Reichswehr, Reigi kihelkond, Reihenau mõis, Reina mõis, Reinheitsgebot, Reinhold Messner, Reinhold Sachse, Reini Kiltkivimäestik, Reini provints, Reise, Reise, Reiu mõis, Relva-SS, Relvavennad, Remte loss, Renavase mõis, Rencēni mõis (Āraiši kihelkond), Renda mõis, Reo mõis, Reola mõis, Reopalu mõis, Repjekalnsi mõis, Repniku mõis, Representatsioon, Rescheni kuru, Reuss, Revaler Beobachter, Revalsche Zeitung, Revò, Revolutsioonilised Rakud, Rhône, Rida (muusika), Ridala kihelkond, Ridala muinaskihelkond, Riho Terras, Riia, Riia komtuur, Riia kreis, Riia Püha Jakobi kirik, Riia peapiiskopkond, Riia Vaimulik Seminar, Riidaja mõis, Riidaja vald, Riidaku mõis, Riigi Julgeoleku Peaamet, Riigimark, Riigivanem, Riigivürst, Riikliku Julgeoleku Komitee esindus SDV-s, Riisipere mõis, Rikassaare mõis, Rinnatis, Ripuka mõis, Ristiku tänav (Tallinn), Ritten, Robert Brown, Roela mõis, Rogosi mõis, Roheline aas, Rokiškis, Romallo, Roman (Rumeenia), Romanši keel, Romeškalnsi mõis, Romeno, Roncegno Terme, Ronchi Valsugana, Ronzo-Chienise, Ronzone, Roobaka, Roobaka mõis, Roobe mõis, Roodevälja mõis, Rooküla mõis, Roomlaste kuningas, Roopa tänav, Roosna mõis, Roosna-Alliku mõis, Rootsi aeg, Rootsi Pommeri, Rootsi Wismar, Roovere mõis, Ropaži kihelkond, Ropaži kirikumõis, Ropaži mõis, Roperbeķi mõis, Ropka mõis, Roverè della Luna, Roza Otunbajeva, Rozēni mõis, Rozbeķi mõis, Rozbeķi vasallilinnus, Roze mõis, RTL aktuell, Rtveli, Rubene kihelkond, Rubene kirikumõis, Rucka mõis, Rucka mõis (Umurga kihelkond), Rudbārži mõis, Rudolf Heß, Rudolf Kirhenštein, Rudolf Steiner, Rudolf Tobiase tänav, Ruffrè-Mendola, Ruhja, Ruhja kihelkond, Ruhja komtuurkond, Ruhja mõis, Rukkileib, Rumeenia Kuningriik, Rummu Jüri, Rummu mõis, Rumo, Rundāle loss, Rundi keel, RuneScape, Rusnė, Russalu mõis, Russki saare sild, Rutikvere mõis, Ruusa raudteepeatus, Rzeczpospolita, Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764), S-miin, Saadjärve mõis, Saali dünastia, Saaluse mõis, Saarde kihelkond, Saarde kirikumõis, Saare mõis (Maarja-Magdaleena), Saare mõis (Tarvastu), Saare vald (Noarootsi kihelkond), Saare-Lääne piiskopkond, Saare-Lääne vaenus, Saaremaa kuberneride loend, Saaremaa rüütelkond, Saaremaa stiftifoogtide loend, Saarepuu tänav, Saarjärve mõis, Saarnakõrve mõis, Sachsenhauseni koonduslaager, Saduküla mõis, Sagadi mõis, Sagron Misi, Saha mõis, Saia mõis, Saiakopli mõis, Saikava mõis, Sailor Moon, Saka mõis, Sakala tänav, Saksa Demokraatlik Vabariik, Saksa Demokraatliku Vabariigi marssal, Saksa DV Sotsiaaldemokraatlik Partei, Saksa Ida-Aafrika, Saksa keisririik, Saksa mark, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Saksa Riik, Saksa Rist, Saksa talurahvasõda, Saksa Töörinne, Saksa Teaduste Akadeemiate Liit, Saksa Vabade Ametiühingute Koondis, Saksa-Austria, Saksa-Rooma riik, Saksakeelne kirjandus, Saksakeelne Vikipeedia, Saksamaa, Saksamaa ajalugu, Saksamaa Demokraatlik Talurahvapartei, Saksamaa Eurovisiooni lauluvõistlusel, Saksamaa Jalgpalliliit, Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit, Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei, Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Saksamaa vapp, Saksi õiguspeegel, Saksi-Altenburgi hertsog, Saksi-Altenburgi hertsogiriik, Saksi-Eisenbergi hertsogiriik, Saksi-Hildburghauseni hertsog, Saksi-Hildburghauseni hertsogiriik, Saksi-Jena hertsog, Saksi-Jena hertsogiriik, Saksi-Meiningeni hertsogiriik, Saksimaa, Saksimaa kuningriik, Saksimaa kuurvürstiriik, Saksimaa Teaduste Akadeemia Leipzigis, Sakslased, Saku mõis, Salaspils, Salatsi, Salatsi jõgi, Salatsi kihelkond, Salatsi kirikumõis, Salme tänav (Tallinn), Salomon Henning, Salorno, Salutaguse mõis, Salvador de Madariaga, Salzach, Salzburgi Red Bull, Sambija, Sambla tänav, Samlandi piiskopkond, Samma mõis, Samone (Trento), San Martin de Tor, San Michele all'Adige, Sand in Taufers, Sandžak, Sandla mõis, Sandrine Bailly, Sangaste kihelkond, Sankt Galleni kanton, Sankt Ludgeri klooster, Sant'Orsola Terme, Santa Cristina Gherdëina, Santovi mõis, Sanzeno, Sarakuste mõis, Sargvere mõis, Sarkaņi mõis, Sarkandaugava asum, Sarnonico, Saru mõis, Saru vald, Satsu mõis, Sauļi mõis, Saue raudteepeatus, Sauga mõis, Saugos, Saulepi mõis, Saulkrasti, Saumetsa mõis, Sausnēja mõis, Sauste mõis, Sausti mõis, Savariņi mõis, Saverna mõis, Savi mõis, Savik Šuster, Savoia hertsogkond, Savoia krahvkond, Sārumi mõis, Sāviena mõis, Sándor Márai, Sääsküla mõis, Sänna mõis, Särevere mõis, Sëlva, Sønderborg, Südametunnistuskohus, Süddeutsche Zeitung, Süld, Sürgavere mõis, Sürgavere raudteepeatus, Sütelkõnd, Sõja jalus, Sõjaline maskeering, Sõjateenete Rist, Sõjaväestatud piiriala, Sõlme tänav, Sõmeru mõis, Sõmeru mõis (Kose), Sõreste mõis, Sõreste vald, Słubice, Słupsk, Sēļi mõis, Sēja mõis, Sēlpilsi foogt, Sērdiņi mõis, Sērmūkši mõis, Schaffhauseni kanton, Schönberg, Schönbrunni loss, Schlüsselburg, Schleswigi hertsogkond, Schluderns, Schmalkaldeni liit, Schnals, Schwyzi kanton, Scurelle, Seķi mõis, Seda (Leedu), Seek, Seesus, Segonzano, Sehnsucht, Seidla mõis, Seitse aastat Tiibetis (film), Seitsmes rahukevad, Seitsmes väike vennake, Seli mõis, Seliküla mõis, Selja mõis, Seljaküla, SELLi mängud, Semois, Serbia kuningriik (1718–1739), Serengeti rahvuspark, Sergei Eisenstein, Sfruzi, Sibiu, Sidgunda mõis, Siegfriedi liin, Sierre, Sighișoara, Sigulda, Sigulda komtuur, Sigulda mõis, Sikassaare mõis, Sikšņi mõis, Sikeldi mõis, Sileesia, Sileesia hertsogkond, Sileesia sõjad, Silla tänav, Silmsi mõis, Silva, Silvia (Rootsi kuninganna), Simon ja tammed (film), Sinimägede lahing, Sinine, Sinole mõis, Sipa mõis, Sipa vald (Lihula kihelkond), Sipsik, Sipsik (raamat), Siret, Sirgu mõis, Sise-Austria, Siugumetsa mõis, Skandinaavia, Skangaļi mõis, Skrunda mõis, Skujene kihelkond, Skujene kirikumõis, Skujene mõis, Skulberģi mõis, SkyGuide Aerial Control Center, Slaavi uuspaganlus, Slavoonia kuningriik, Smalininkai, SmartFTP, Smerle mõis, Smiltene, Smiltene kirikumõis, Smiltene mõis, Smiltynė, Snelli tiik, Sokratese vanne, Solaris (Tarkovski), Solothurni kanton, Soltau lahing, Sompa mõis, Sonderbundi sõda, Soodla mõis, Soome, Soome keel, Soome keeled, Soome lahe õed, Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon, Sooniste mõis, Soonurme mõis, Sooru mõis, Sootaga mõis, Sophie Brandenburg-Ansbachist (1485–1537), Sopot, Soraga di Fassa, Sorbid, Sover, Sovetsk, Spāre mõis, Spiegel Online, Spormaggiore, Sporminore, Sprēstiņi mõis, Spritz, Sproģi mõis, Sprotid, Sprott võtmas päikest, SRG SSR, SS, SS-i veregrupi tätoveering, St. Petri-Schule, Stabat Mater, Stadler FLIRT, Stakenberģi mõis, Stanislav Belkovski, Stará Ľubovňa Linnakodaniku Maja, Stargard, Starti mõis, Stāmeriena mõis, Stéphane Lambiel, Stefan Heym, Steiermargi hertsogkond, Steiermark (mark), Stende mõis, Stenico, Stephan Nonnert, Stepihunt, Stiene mõis, Stoniškiai, Storo, Straupe, Straupe kihelkond, Straupe kirikumõis, Strazdumuiža mõis, Strīķi mõis, Strembo, Strenči, Struudel, Stukmaņi mõis, Stuttgardi lennujaam, Stutthofi koonduslaager, Suži mõis, Subačius, Suceava, Suceni mõis, Sudeedid, Sugalepa mõis, Suldental, Suntaži kihelkond, Suntaži kirikumõis, Suntaži mõis, Surev lõvi, Susteni kuru, Suterma mõis, Sutlema mõis, Suudlus (Klimt), Suuga mõis, Suur trumm, Suur-Öötla mõis, Suur-Malusi, Suuradmiral, Suure-Jaani kihelkond, Suure-Kambja mõis, Suure-Kõpu mõis, Suure-Konguta mõis, Suure-Kullamaa mõis, Suure-Lähtru mõis, Suure-Ulila mõis, Suurgild, Suursadam, Suursaksa Riik, Suurtükiväelase Dolase seiklused, Suurvürst, Suwałki, Svēte mõis, Svetlana Allilujeva, Svitene mõis, Synergium, Szapsel Rotholc, Szczecin, Szentendre, Taagepera mõis, Taagepera vald, Taagepera-Vanamõisa mõis, Taani, Taani ajalugu, Taani keel, Tabore mõis, Taevaskoja raudteepeatus, Taevere mõis, Tagasitee, Taheva mõis, Taheva vald (Hargla kihelkond), Tahkuranna, Tahte triumf, Tahula mõis, Taikse mõis, Taksonoomia, Tali mõis, Talitlus, Tallinna 53. Keskkool, Tallinna asehaldurkond, Tallinna ehituskomitee, Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Inseneridistants, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, Tallinna Kivimäe Põhikool, Tallinna komtuur, Tallinna komtuurkond, Tallinna Kreisikool, Tallinna Nõmme Põhikool, Tallinna raad, Tallinna saksa teater, Tallinna Töö- ja Kasvatuslaager, Tallinna Toomkool, Talpaki, Talsi, Tamme mõis (Kanepi), Tamme mõis (Rannu), Tammiku mõis (Jõhvi), Tammiku mõis (Koeru), Tammiku mõis (Kose), Tammiski nukk, Tammispea mõis, Tamsalu mõis, Tapa mõis, Tapiku, Tapiku mõis, Tara (laev), Tarandkalme, Tartu, Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinet, Tartu õpperingkond, Tartu Hollmanni seminar, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Tartu Kreisikool, Tartu Kubermangugümnaasium, Tartu Linna-tütarlastekool, Tartu Raatuse Kool, Tartu Reaalkool, Tartu Saksa Kultuuri Instituut, Tartu seiklused, Tartu stiftifoogtide loend, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tartu-Maarja kihelkond, Tartumaa, Tarvastu kihelkond, Tarvastu kirikumõis, Tarvastu mõis, Tatruse mõis, Taube, Taufers im Münstertal, Tauragė, Tauria kubermang, Taurupe mõis, Tavaline nohu, Tōkyō Rahvusmuuseum, Tšehhi kuningriik, Tšehhid, Tšeka komissar Miroštšenko, Tšernivtsi, Târnăveni, Tähelepanelikult jälgitavad rongid, Tähtvere mõis, Täisarv, Tämber, Tännassilma mõis (Viljandi), Tärivere mõis, Tūja mõis, Tūja mõis (Liepupe kihelkond), Tüükri mõis, Tüüringi mets, Tübingeni ülikool, Tüflopedagoogika, Tülba mõis, Türann Oidipus, Türgi meedia, Türi kirikumõis, Türi mõis, Türi-Alliku mõis, Türje mõis, Tõde ja õigus, Tõdu mõis, Tõe hetked, Tõlge, Tõlluste mõis, Tõnis Käo, Tõnis Tatar, Tõnn, Tõrevere mõis, Tõrvandi, Tõsikindlusest, Tõstamaa mõis, Tēdiņi mõis, Třebenice, Teadus, Teadvustamatus, Tedre mõis (Türi), Teenuse mõis, Teise maailmasõja väejuhid, Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend, Teiste elu, Tellisekspressionism, Telve (Trento), Telve di Sopra, Tempelhofi park, Tenna (Trento), Tenno (Trento), Tenor, Terakjärve mõis, Terase tänav, Terlan, Ternēja mõis, Tertsiaalrent, Terzolas, Tesero, Tetelminde mõis, The Fame, Theatrum Europaeum, Thor, Thurgau kanton, Ticino jõgi, Tidriküla mõis, Tiegaži mõis, Tiepole mõis, Tiergarten, Tiibadjutant, Tiina Kirss, Tiiu Kokla, Tilsi mõis, Timo mõis, Tingiste mõis, Tione di Trento, Tirma mõis, Tirool-Lõuna-Tirool-Trentino, Tirooli krahvkond, Tirooli loss, Tirza kihelkond, Tirza kirikumõis, Tirza mõis, Tisens, Tobia, Toce mõis, Tohuvabohu, Toila mõis, Tok-pisini keel, Tolka mõis, Tolli mõis, Ton (Trento), Tondi mõis, Toolse foogtkond, Toomas (eesnimi), Toomkool, Toompea, Toompea allasum, Toost, Tootsi mõis, Torņakalns, Torcegno, Tordi mõis, Torgu vald, Tori kihelkond, Tori mõis (Türi), Torquato Tasso (Goethe), Trambileno, Transdanubien, Transilvaania, Transilvaania vürstkond (1570–1711), Transilvaania vürstkond (1711–1867), Trentino-Alto Adige, Triigi mõis (Kose), Trikāta kihelkond, Trikāta kirikumõis, Trikāta mõis, Trilli mõis, Troška mõis, Tromb, Trummel, Tsement, Tsink (muusikainstrument), Tsitre mõis, Tsooru mõis, Tudu mõis, Tudulinna mõis, Tuhala mõis, Tuhalaane mõis, Tukums, Tunnetusteadus, Tunnitorn, Turaida, Turaida mõis, Turda, Turda Nouă, Turna mõis, Turpla mõis, Tusti mõis, Tuudi raudteejaam, Tuul Sepp, Tuula mõis, Tuulevaikus, Tuuliku mõis, Ubasalu mõis, Ubja mõis, Udange, Uderna mõis, Udeva mõis, Udeva vald, Udriku mõis, Uexküll, Ugandi, Uhe mõis, Uhtna mõis, Uibujärve mõis, Ulbroka mõis, Ulila, Ulme, Ulrich Zwingli, Ulteni org, Ulvi mõis, Umsiedlung, Umurga kihelkond, Umurga kirikumõis, Umurga mõis, Ungari Esimeses maailmasõjas, Ungari keel, Ungari kuningriik, Ungern-Sternberg, Ungurmuiža mõis, Ungurpilsi mõis, Unipiha mõis, Unukse mõis, Upton Sinclair, Urga mõis, Uri kanton, Urs Widmer, Urtijëi, Urve Karuks, Usėnai, Usedom, Usupuhastuspüha, Uudeküla mõis, Uue-Harmi mõis, Uue-Kaarma mõis, Uue-Kariste mõis, Uue-Karjaküla mõis, Uue-Kirepi mõis, Uue-Lõve mõis, Uue-Salatsi mõis, Uue-Suislepa mõis, Uue-Varbla mõis, Uue-Varbla vald, Uue-Vändra mõis, Uueküla mõis, Uurali keeled, Uus turg, Uus-Britannia, Uus-Tatari tänav, Uusasjalikkus (muusika), Uuskantiaanlus, Uusklassitsism, Uusna mõis, V2, Vaabina vasallilinnus, Vaali mõis, Vabriku tänav, Vadena, Vadim Vassiljev, Vaeküla mõis, Vaemla mõis, Vaemla vald, Vaguja mõis, Vahakõnnu mõis, Vahastu mõis, Vahi mõis, Vahtmeister, Vahtra tänav, Vahu mõis, Vahvärkhoone, Vaidava mõis, Vaikna mõis, Vaim, Vaimastvere mõis, Vaimõisa mõis, Vaindloo saar, Vainiži mõis, Vaiste mõis, Vaivara koonduslaager, Valais' kanton, Valaste juga, Valdaora järv, Valdemārpils, Valea Viilor, Valeeria Villandi, Valemivihik, Valfloriana, Valga Gümnaasiumi raamatukogu, Valga Keskraamatukogu, Valga kihelkond, Valga kirikumõis, Valga kreis, Valga raudteejaam, Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee, Valgamaa, Valge Hobuse kõrts, Valge pael, Valgevene kindralkomissariaat, Valgjärve mõis, Valgjärve vald (Kanepi kihelkond), Valgma mõis (Risti), Valgu mõis, Valgu vald, Valgustusajastu, Valguta mõis, Valingu mõis, Valjala kihelkond, Valkla vald, Valle d'Aosta, Valme mõis, Valmiera, Valtellina, Valtenbergi mõis, Valteri, Valtu mõis, Vampiirid meie seas, Vana Šveitsi Konföderatsioon, Vana Šveitsi Konföderatsiooni Alpide-tagused sõjakäigud, Vana Tallinn (raamatusari), Vana-Antsla vald, Vana-Auce loss, Vana-Gulbene mõis, Vana-Harmi mõis, Vana-Kariste mõis, Vana-Karjaküla mõis, Vana-Kasaritsa mõis, Vana-Kirepi mõis, Vana-Koiola mõis, Vana-Kuuste mõis, Vana-Laitsna mõis, Vana-Lõuna tänav, Vana-Lõve mõis, Vana-Lõve vald, Vana-Nursi mõis, Vana-Pääla mõis, Vana-Pärnu, Vana-Pärsti mõis, Vana-Põltsamaa vald, Vana-Piigandi vald, Vana-Piigaste mõis, Vana-Piigaste vald, Vana-Prangli mõis, Vana-Riisipere mõis, Vana-Roosa mõis, Vana-Roosa vald, Vana-Saaluse mõis, Vana-Salatsi mõis, Vana-Suislepa mõis, Vana-Varbla mõis, Vana-Võidu mõis, Vanamõisa mõis (Haljala), Vanamõisa mõis (Halliste), Vanamõisa mõis (Keila), Vanamõisa mõis (Kirbla), Vanamõisa mõis (Tartu-Maarja), Vanamuusika, Vandetõlk, Vanemuine, Vao mõis, Vao mõis (Koeru), Vao vald (Väike-Maarja kihelkond), Vapper sõdur, Vara mõis, Varakļāni, Varangu mõis, Varangu mõis (Haljala), Varbola tänav, Varbuse mõis, Vardi mõis, Varena (Trento), Vari (psühholoogia), Variotram, Varja mõis, Varmassaare mõis, Varudi mõis, Vasakpartei (Saksamaa), Vasila mõis, Vasknarva, Vasknarva foogt, Vasknarva foogtkond, Vasknarva ordulinnus, Vasta mõis, Vastemõisa mõis, Vastlakukkel, Vastlapäev, Vastse-Kambja mõis, Vastse-Kasaritsa mõis, Vastse-Koiola mõis, Vastse-Laitsna mõis, Vastse-Nõo mõis, Vastse-Nursi mõis, Vastse-Prangli mõis, Vastse-Roosa mõis, Vastseliina kihelkond, Vastseliina kirikumõis, Vastseliina mõis, Vastseliina piiskopilinnus, Vastseliina vald (Vastseliina kihelkond), Vastu seina, Vastuhakk (film 2008), Vasula mõis, Vatikan, Vatrāne mõis, Vāckalni mõis, Vārenbroka mõis, Vārnukrogs, Václav II, Váh, Vääna mõis, Vääna-Posti kõrts, Väärisgaasid, Vääritud tõprad, Väätsa mõis, Väävel, Väegrupp Nord, Vägeva mõis, Väike öömuusika, Väike tänav (Tallinn), Väike-Öötla mõis, Väike-Kareda mõis, Väike-Konguta mõis, Väike-Kullamaa mõis, Väike-Laitsna mõis, Väike-Malusi, Väike-Salatsi kihelkond, Väike-Salatsi kirikumõis, Väikemõisa mõis, Väikese Rannavärava bastion, Väimela mõis, Väinjärve mõis, Välgita mõis, Vändra kihelkond, Vändra kirikumõis, Vändra mõis, Vīķi, Vīķi mõis, Vīganti mõis, Vījciemsi mõis, Vīskalni mõis, Vöörmünder, Vürst, Vürstipeegel, Võõrkeel, Võhmuta mõis, Võhmuta mõis (Harju-Jaani), Võidula mõis, Võikvere mõis, Võimalikkus, Võisiku mõis, Võnnu foogt, Võnnu kihelkond, Võnnu kihelkond (Võnnu kreis), Võnnu kirikumõis (Võnnu kreis), Võnnu komtuur, Võnnu kreis, Võnnu mõis, Võnnu mõis (Võnnu kihelkond), Võnnu ordulinnus, Võnnu uus loss, Võrdtempereeritud häälestus, Võru, Võru mõis, Võrumaa, Võsamaa, Võsu tänav, Vējava mõis, Vējzaķsala mõis, Vērene mõis, Veļķi mõis, Veļķi mõis (Rubene kihelkond), Vecaduliena mõis, Vecanna mõis, Vecate mõis, Vecķipēni mõis, Vecbaldiņi mõis, Vecbilska mõis, Vecbrenguļi mõis, Vecdrusti mõis, Vecjērcēni mõis, Veckalsnava mõis, Veckārķi mõis, Veclaši mõis, Vecmēmele mõis, Vecmuiža mõis, Vecpiebalga kihelkond, Vecpiebalga kirikumõis, Vecpiebalga mõis, Vecsaliena mõis, Vecumnieki, Vecvāle mõis, Vedu mõis, Veetorni tänav, Veibri mõis, Veide kihelkond, Veide kirikumõis, Veismaņi mõis, Velēna kihelkond, Velise mõis, Velise vasallilinnus, Veliuona, Vello Helk, Veltsi mõis, Vene keel, Veneetsia geto, Vennad Parikased, Ventspils, Ventspilsi ordulinnus, Verdeni kaelakohus, Vermiglio, Veselauska mõis, Veski mõis, Vesneri mõis, Vestfaal, Vestfaali kuningriik, Vestfaali provints, Vestiena kihelkond, Vestiena mõis, Vestli mõis, Vetepere mõis, Vištytis, Viļaka, Viļaka mõis, Viļāni, Viļķene, Viļķene mõis, Victor Terras, Vidrike mõis, Vidriku mõis, Viešvilė, Viekšniai, Vierwaldstättersee, Viesīte, Viesiena mõis, Vietalva kihelkond, Vietalva mõis, Viffhuseni mõis, Vigala kihelkond, Vigala kirikumõis, Vignola-Falesina, Vigo di Fassa, Vihterpalu, Vihterpalu mõis, Vihula mõis, Viimne reliikvia, Viimsi mõis, Viin, Viini Austria, Viini Ülikool, Viini Kunstiakadeemia, Viini Rapid, Viini Riigiooper, Viini ring, Viini Setsessioon, Viira mõis, Viiratsi mõis, Viisu mõis, Viitina mõis, Viljandi, Viljandi ajalugu, Viljandi foogt, Viljandi Kesklinna Kool, Viljandi kirikumõis, Viljandi komtuur, Viljandi komtuurkond, Viljandi mõis, Viljandi ordulinnus, Vilkyškiai, Villa Lagarina, Villardi tänav, Vilnius, Viluvere mõis, Viluvere raudteepeatus, Vilzēni mõis, Vindavi komtuur, Vineeri tänav, Vinni mõis, Vinschgau, Violetta Villas, Viraksaare mõis, Virķēne mõis, Virtin, Viru kreis, Viru tänav, Viru väljak, Viru-Nigula kirik, Virumaa, Visiir (kiiver), Vismeistri, Vismeistri mõis, Vissuvere mõis, Viti mõis, Vizikumsi mõis, Vizla mõis, Vjekoslav Karas, Vladimír Špidla, Vladimir Mikuševitš, Vladimir Putin, Vltava, Vodja mõis, Vogti mõis, Vohnja mõis, Voka mõis, Volano, Voleri mõis, Volfram, Volk, Volkonski, Volmari kihelkond, Volmari kirikumõis, Volmari kreis, Volmari mõis, Volta tänav, Voltveti mõis, Voltveti vald, Voore mõis, Voore mõis (Viru-Jaagupi), Voorepere mõis, Vooru mõis, Voorus, Vorbuse mõis, Vormsi, Vormsi kihelkond, Vorontsov, Vorsti mõis (Põltsamaa), Vorwärts, ihr Zeugen!, Vrakk, Vtáčnik, Vukan Vuchic, Vullikrunn, Wadī‘ Sa‘ādah, Waddenzee, Walter Freymann, Walter Zapp, Wartholzi villa, Wölpe krahvkond, Württembergi kuningriik, Weddelli meri, Weeze lennujaam, Weimari vabariik, Welveri vald, Wieni sillaga ostsillaator, Wilhelm I, Wilhelm Keitel, Wilhelm Tell (täpsustus), Willem III, William James Sidis, Winterthur, WIPA, Wipptal (ringkond), Wisła, Wolansky mõis, Woldemar Hermann von Löwenstern, Wolfgang Heinrich Julius Schlüter, Wolin, World Gazetteer, Wrocław, Xenia Poska, Y, Ya Ding, Yverdon-les-Bains, Yverdoni ringkond, Zaķi mõis, Zaķumuiža mõis, Zaļenieki mõis, Zambana, Zasa mõis, Zasa mõis (Riia), Zasulauks, Zādzene mõis, Zürichi Ülikool, Zürichi kanton, Zürichi loomaaed, Zēluste mõis, Zekleri mõis, Zelgauska mõis, Zeltiņi kihelkond, Zeltiņi mõis, Zeltiņi mõis (Zeltiņi kihelkond), Zeltkalnsi mõis, ZEV, Zeven, Ziano di Fiemme, Zielona Góra, Ziemeri mõis, Zigfrīds Anna Meierovics, Zog I, Zolitūde, Zolitūde mõis, Zonepe mõis, Zosēni mõis, Zug, Zugi kanton, Zvārtava mõis, Zvārte mõis, Zvolen, Zweisimmeni vald, Zwiesprache, 1. Eesti Piirikaitserügement, 1. Eesti Politseirügement, 14. Relvagrenaderide SS-Diviis (Galiitsia 1.), 1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides, 1942, 1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus, 2-eurone münt, 2. Bundesliga, 2. Eesti Piirikaitserügement, 2. veebruar, 20. eesti diviis, 20. juuli vandenõu, 20. sajandi klassika, 2006. aasta Austria parlamendivalimised, 2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus, 2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus, 29. Kaitsepataljon, 3. Eesti Piirikaitserügement, 30. Kaitsepataljon, 31. Kaitsepataljon, 4. Eesti Piirikaitserügement, 42. Kaitse Pioneeripataljon, 5. Eesti Piirikaitserügement, 6. Eesti Piirikaitserügement, 6. SS Mägidiviis Nord. Laienda indeks (4103 rohkem) »

A (häälik)

A on maailma keeltes tavaliselt kõige loomulikuma keeleasendiga moodustatud vokaal.

Uus!!: Saksa keel ja A (häälik) · Näe rohkem »

Aa (täpsustus)

Aa on mitme koha, asja ja isiku nimi.

Uus!!: Saksa keel ja Aa (täpsustus) · Näe rohkem »

Aa jõgi

Jõgesid ja ojasid, mille nimi on Aa jõgi, on Euroopas palju, peamiselt saksakeelse elanikkonnaga maades ja nende naabermaades.

Uus!!: Saksa keel ja Aa jõgi · Näe rohkem »

Aa mõis

Aa mõisa peahoone Aa mõis (ka Aamõisa mõis; saksa keeles Haakhof) oli rüütlimõis Virumaal Lüganuse kihelkonnas Aa külas, mis nüüdisajal jääb Ida-Viru maakonna Lüganuse valla territooriumile.

Uus!!: Saksa keel ja Aa mõis · Näe rohkem »

Aacheni murre

Oche murre ehk Aacheni murre (Öcher Platt) on Aachenis (Oche murdes Oche) kõneldav saksa keele murre, mis kuulub ripuaari murderühma.

Uus!!: Saksa keel ja Aacheni murre · Näe rohkem »

Aadma mõis

Aadma mõis (saksa Ahdma) oli mõis Käina kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Saksa keel ja Aadma mõis · Näe rohkem »

Aafrika

Aafrika maailmajagu Satelliidifoto Aafrika kõrgussuhteid iseloomustav kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Aafrika on maailmajagu.

Uus!!: Saksa keel ja Aafrika · Näe rohkem »

Aare jõgi

Aare (saksa keeles Aare, prantsuse keeles Aar) on jõgi Euroopas Šveitsis, Reini lisajõgi.

Uus!!: Saksa keel ja Aare jõgi · Näe rohkem »

Aare kuristik

Aare kuristik 1890. aastatel Aare kuristik ehk Aare jõe kuristik, ka Meiringeni kuristik (saksa keeles Aareschlucht) on kuristik Šveitsis Berner Oberlandis Aare jõel.

Uus!!: Saksa keel ja Aare kuristik · Näe rohkem »

Aare liustik

Aare liustik (saksa keeles die Aargletscher 'Aare liustikud') on liustike rühm Berni Alpide idaosas Finsteraarhorni ümbruses.

Uus!!: Saksa keel ja Aare liustik · Näe rohkem »

Aargau kanton

Aargau kanton on kanton Põhja-Šveitsis.

Uus!!: Saksa keel ja Aargau kanton · Näe rohkem »

Aari mõis

Aari mõis (saksa keeles Ari) oli Karula mõisa kõrvalmõis Haljala kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Aari mõis · Näe rohkem »

Aarla mõis

Aarla mõis (saksa keeles Arla) oli Ulvi mõisa karjamõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Aarla mõis · Näe rohkem »

Aaslina

Aaslinaõis Aaslina (Linum catharticum) on linaliste sugukonna lina perekonda kuuluv ühe- või kaheaastane rohttaim.

Uus!!: Saksa keel ja Aaslina · Näe rohkem »

Aaspere mõis

Aaspere mõisa peahoone Peahoone Aaspere mõis oli Virumaal Haljala kihelkonnas asunud rüütlimõis.

Uus!!: Saksa keel ja Aaspere mõis · Näe rohkem »

Aavere mõis

Mõisa peahoone varemed Mõisa tuuleveski varemed Aavere mõisa karjakastell Aavere mõis oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal nüüdisajal asub mõis Lääne-Viru maakonna Väike-Maarja valla territooriumil.

Uus!!: Saksa keel ja Aavere mõis · Näe rohkem »

Aaviku mõis

Aaviku mõis (saksa keeles Awiko) oli Karkuse mõisa karjamõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Saksa keel ja Aaviku mõis · Näe rohkem »

Abja mõis

Härrastemaja Abja mõis (saksa keeles Abia) oli rüütlimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Abja mõis · Näe rohkem »

Abruka

Abruka (saksa keeles Abro) on 8,8 km² suurune saar Liivi lahes Saaremaa lõunaranniku lähedal Saaremaa vallas Roomassaarest 4 kilomeetrit lõunas.

Uus!!: Saksa keel ja Abruka · Näe rohkem »

Aburdi mõis

Aburdi mõis (saksa keeles Lüggen, läti keeles Aburta muiža) oli rüütlimõis, hiljem Sāviena kõrvalmõis Liivimaal Võnnu kreisis Ļaudona kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Aburdi mõis · Näe rohkem »

Abwehr

Abwehr (saksa keeles Abwehr – 'kaitse, tõrje, vastupanu') oli Saksamaa Weimari vabariigi Reichswehri ja Saksa Kolmanda Riigi sõjaministeerium (veebruarist 1938) – Wehrmachti ülemjuhatuse sõjaväeluure- ja vastuluureteenistus aastatel 1921–1944.

Uus!!: Saksa keel ja Abwehr · Näe rohkem »

Adam Bremenist

Adam Bremenist ehk Bremeni Adam (saksapäraselt Adam von Bremen; enne aastat 1050 – 12. oktoober 1081/1085) oli saksa vaimulik, kes sai tuntuks ajaloolase ja kroonikuna.

Uus!!: Saksa keel ja Adam Bremenist · Näe rohkem »

Adamova mõis

Adamova mõis (Adamovas muiža) on endine mõis Lätis Rēzekne piirkonnas Vērēmi vallas Adamovas.

Uus!!: Saksa keel ja Adamova mõis · Näe rohkem »

Adavere mõis

Adavere mõisa härrastemaja Adavere mõisa park Adavere mõisa ait-kuivati Adavere mõis (saksa keeles Addafer) oli rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Saksa keel ja Adavere mõis · Näe rohkem »

Adelheid (film)

"Adelheid" on 1969.

Uus!!: Saksa keel ja Adelheid (film) · Näe rohkem »

Aderholdi mõis

Aderholdi mõis (Āderholda muiža, ka Ramma muižiņa) oli mõis Lätis Riia linnas Brasa asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Aderholdi mõis · Näe rohkem »

Aderkaši mõis

Aderkaši mõis (saksa keeles Fistehlen, läti keeles Aderkašu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Madliena kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Aderkaši mõis · Näe rohkem »

Adige jõgi

Adige jõgi Veronas Alt-Grauni kellatorn Resia järves vasakul Adige (saksa Etsch, ladiini Adiç, ladina Athesis) on jõgi Itaalias, Lõuna-Tirooli tähtsaim jõgi.

Uus!!: Saksa keel ja Adige jõgi · Näe rohkem »

Adila mõis

Adila mõis (saksa Addila) oli mõis Hageri kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Adila mõis · Näe rohkem »

Adler

Vaade Adlerile lennukilt (2008) Vaade Adlerile Ahhuni mäelt 2014. aasta taliolümpiamängude ehitised Adleri ranniku ääres. Adler on linnaline asula Venemaal Krasnodari krais Sotši linna Adleri rajoonis.

Uus!!: Saksa keel ja Adler · Näe rohkem »

Adolf (Saksa kuningas)

Adolf (Saksa kuningas) Adolf Nassaust (umbes 1255 – 2. juuli 1298 Göllheim) oli Saksa kuningas 5. maist 1292 – 23. juunini 1298.

Uus!!: Saksa keel ja Adolf (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Adolf Friedrichi Rist

Adolf Friedrichi rist daamilehviga. Adolf Friedrichi Rist (saksa keeles Adolf-Friedrich-Kreuz) oli Mecklenburg-Strelitzi teenetemärk, mille asutas suurhertsog Adolf Friedrich VI 17.

Uus!!: Saksa keel ja Adolf Friedrichi Rist · Näe rohkem »

Adolf Hitler

Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945).

Uus!!: Saksa keel ja Adolf Hitler · Näe rohkem »

Adrakohus

Adrakohus ehk haagikohus (rahvakeeles ka aakreht, aagreht või haagreht, haagrehikohus või aagrehikohus) oli maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui ka madalama astme kohtu ülesandeid ning moodustati Liivimaal 15.

Uus!!: Saksa keel ja Adrakohus · Näe rohkem »

Adrian Sutil

Adrian Sutil (sündinud 11. jaanuaril 1983 Starnbergis) on Saksamaa Vormel 1-piloot.

Uus!!: Saksa keel ja Adrian Sutil · Näe rohkem »

Adrian Virginius

Adrian Virginiuse mälestuskivi Kambja kiriku kõrval Adrian Virginius (ka Adrian Verginius, Adrian Vergin, Adrian Virgin; 20. november/30. november 1663 Kambja – 27. juuni/8. juuli 1706 Tartu) oli eesti vaimulik (Puhja ja Otepää pastor), piiblitõlkija ja eesti kirjakeele arendaja.

Uus!!: Saksa keel ja Adrian Virginius · Näe rohkem »

Aed-lõosilm

Aed-lõosilm ehk meelislill ehk meelespea (Myosotis alpestris) on kaheaastane taim kareleheliste sugukonnast lõosilma perekonnast.

Uus!!: Saksa keel ja Aed-lõosilm · Näe rohkem »

Aednik

Gustave Caillebotte. ''Les jardiniers'' (1875) Aednik on aiandusspetsialist, kes juhib puukooli tööd või tegeleb parkide, aedade ja muude haljasalade hooldamisega.

Uus!!: Saksa keel ja Aednik · Näe rohkem »

Aedvilja tänav

Aedvilja tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Sadama asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Aedvilja tänav · Näe rohkem »

AEG

AEG logo AEG (saksa keeles Allgemeine Elektricitäts-Gesellschaft Aktiengesellschaft) oli aastatel 1883–1997 tegutsenud Saksamaa aktsiaselts, mis tootis elektriseadmeid ja kodumasinaid.

Uus!!: Saksa keel ja AEG · Näe rohkem »

Aeg antud elada, aeg antud surra

"Aeg antud elada, aeg antud surra" on Erich Maria Remarque'i romaan.

Uus!!: Saksa keel ja Aeg antud elada, aeg antud surra · Näe rohkem »

Aegna

Aegna (ka Äigna, Eigna, saksa keeles Wulf, rootsi keeles Ulfsö) on Tallinna lahe kirdeküljel, Viimsi poolsaare tipust (Rohuneemest) loodes asuv saar.

Uus!!: Saksa keel ja Aegna · Näe rohkem »

Aela mõis

Aela mõis (ka Aeli mõis; saksa keeles Aela) oli Vana-Harmi mõisa kõrvalmõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 18.05.2015).

Uus!!: Saksa keel ja Aela mõis · Näe rohkem »

Afanassi Ordin-Naštšokin

Afanassi Lavrentjevitš Ordin-Naštšokin (Афанасий Лаврентьевич Ордин-Нащокин; u. 1605 – 1680 Pihkva) oli Venemaa diplomaat ja riigitegelane, kes suunas tsaar Aleksei Mihhailovitši ajal riigi välispoliitikat.

Uus!!: Saksa keel ja Afanassi Ordin-Naštšokin · Näe rohkem »

Afanassi Uvarovski

Afanassi Jakovlevitš Uvarovski (jakuudi keeles Афанасий Яковлевич Уваровскай; vene keeles Афанасий Яковлевич Уваровский; 1800 Žiganski uluss, Jakuudi oblast – 13. oktoober (vkj 2. oktoober) 1861 Jakutsk) oli erru lastud jakuudi väikeametnik, esimese jakuudikeelse kirjandusteose autor.

Uus!!: Saksa keel ja Afanassi Uvarovski · Näe rohkem »

Afgaani rebane

Afgaani rebane (Vulpes cana) on loomaliik koerlaste sugukonnast rebase perekonnast.

Uus!!: Saksa keel ja Afgaani rebane · Näe rohkem »

Afrikaat

Afrikaat on keele süsteemis ühele foneemile vastav häälik, mis algab sulghäälikuna ning läheb sulu veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või ligikaudu samas häälduskohas üle ahtushäälikuks.

Uus!!: Saksa keel ja Afrikaat · Näe rohkem »

Agenda Parva

"Agenda Parva" on aastal 1622 Braunsbergis (praegu Poola linn Braniewo) trükitud raamat, mis on esimene lõunaeestimurdelist teksti sisaldav säilinud teoshttp://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/Tekstid/Info/AgendaParva.htm (vaadatud 29.01.2013).

Uus!!: Saksa keel ja Agenda Parva · Näe rohkem »

Aghireșu

Aghireșu (ungari Egeres, saksa Erldorf) on asula Rumeenias Cluji maakonnas Aghireșu vallas.

Uus!!: Saksa keel ja Aghireșu · Näe rohkem »

Agluonėnai

Agluonėnai kalmistu Agluonėnai (saksa keeles Aglohnen) on küla Leedus Klaipėda rajoonis, Agluonėnai valla halduskeskus.

Uus!!: Saksa keel ja Agluonėnai · Näe rohkem »

Agnetha Fältskog

Agnetha Fältskog, 28. jaanuar 1977 Oslos Agnetha Åse Fältskog (sündinud 5. aprillil 1950 Jönköpingis Rootsis) on rootsi poplaulja, kes on tuntud eelkõige ansambli ABBA liikmena.

Uus!!: Saksa keel ja Agnetha Fältskog · Näe rohkem »

Ahaste mõis

Ahaste ehk Riintali mõis (saksa keeles Ahhast, ka Friedenthal, Ahhast-Friedenthal, Neutenorm) oli rüütlimõis Mihkli kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Ahaste mõis · Näe rohkem »

Ahja mõis

Ahja mõisa peahoone 2012. aastal Ahja mõisa peahoone tagakülg Ahja mõisa peahoone, park ja tiik Ahja mõis (saksa Aya) oli rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Ahja mõis · Näe rohkem »

Ahnenblatt

Ahnenblatt on Windowsil põhinev suguvõsauurijate andmebaasi programm.

Uus!!: Saksa keel ja Ahnenblatt · Näe rohkem »

Ahrntal

Kaevandusmuuseum Ahrntali valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Ahrntal (itaalia: Valle Aurina) on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 70 km Bolzanost (Bozenist) kirdes, Austria piiri ääres.

Uus!!: Saksa keel ja Ahrntal · Näe rohkem »

Ahula mõis

Ahula mõis (saksa keeles Affel) oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Ahula mõis · Näe rohkem »

AIDA Cruises

AIDA Cruisesi peakorter Rostockis AIDA Cruises on Saksamaa laevakompanii.

Uus!!: Saksa keel ja AIDA Cruises · Näe rohkem »

Aida tänav

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Aida tänaval Ait Aida 6 Aida tänav on tänav Tallinna vanalinnas.

Uus!!: Saksa keel ja Aida tänav · Näe rohkem »

Aidu mõis

Aidu mõis (saksa keeles Aitz) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Aidu mõis · Näe rohkem »

Aidu mõis (Paistu)

Aidu mõis (saksa keeles Aidenhof) oli riigimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Aidu mõis (Paistu) · Näe rohkem »

Aidu vald

Aidu vald (saksa keeles Aidenhof) oli vald Viljandimaal Paistu kihelkonnas praeguse Viljandi valla territooriumil endise Paistu valla ala kesk- ja lõunaosas (vaadatud 14.02.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Aidu vald · Näe rohkem »

Aitsra mõis

Aitsra mõis (saksa keeles Adscher) oli Ala mõisa kõrvalmõis Helme kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Aitsra mõis · Näe rohkem »

Aizkraukle

Daugava kaldapealne Aizkraukle (saksa Ascheraden) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Saksa keel ja Aizkraukle · Näe rohkem »

Aizkraukle komtuur

Aizkraukle komtuur (saksa Komtur von Ascheraden) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Aizkraukle komtuurkonda.

Uus!!: Saksa keel ja Aizkraukle komtuur · Näe rohkem »

Aizkraukle ordulinnus

Aizkraukle ordulinnus (läti Aizkraukles pils, saksa Ascheraden) on varemetes ordulinnus Daugava jõe ääres Lätis Aizkraukles.

Uus!!: Saksa keel ja Aizkraukle ordulinnus · Näe rohkem »

Aizkuja mõis

Aizkuja mõis (saksa keeles Aiskuje, läti keeles Aizkujas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Aizkuja mõis · Näe rohkem »

Aizpute

Aizpute on linn Lätis Kurzemes, Aizpute piirkonna keskus.

Uus!!: Saksa keel ja Aizpute · Näe rohkem »

Ajakirjanik

Reporter Mara Montalbano Ajakirjanik on ajakirjanduses töötav inimene, kes kogub, vahendab, töötleb ja kommenteerib infot toimuvate ürituste ja aset leidnud sündmuste, päevakajaliste inimeste ning muu aktuaalse kohta (uudiseajakirjandus), uurib ja analüüsib lugejatele huvi pakkuvaid teemasid ning teeb neist kokkuvõtteid (uuriv ajakirjandus, olukirjeldused, portreelood jms žanrid).

Uus!!: Saksa keel ja Ajakirjanik · Näe rohkem »

Ajalooline Ajakiri

Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.

Uus!!: Saksa keel ja Ajalooline Ajakiri · Näe rohkem »

Ajalugu

Mõistega ajalugu tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.

Uus!!: Saksa keel ja Ajalugu · Näe rohkem »

Ajapunkt

Ajapunkt (inglise keeles time point, saksa keeles Zeitpunkt) ehk hetk (inglise keeles instant) ehk moment on muusika matemaatiline mudel, mille abil on võimalik omistada teatud ajahetkele arvuline väärtus.

Uus!!: Saksa keel ja Ajapunkt · Näe rohkem »

Ajavaim (raamatusari)

"Ajavaim" on raamatusari, mida annab välja kirjastus Koolibri.

Uus!!: Saksa keel ja Ajavaim (raamatusari) · Näe rohkem »

Aksi

Aksi (varem kirjakeeles ka Äksi; rootsi keeles Lilla Wrangelsö, saksa keeles Klein-Wrangelsholm) on väike saar Põhja-Eestis Soome lahes, Prangli saarest kagu pool, mille tõttu nimetatakse teda vahel Väike-Prangliks.

Uus!!: Saksa keel ja Aksi · Näe rohkem »

Aktsent

Aktsent on keele normist erinev hääldusviis, süstemaatiline hääldusvigade kompleks.

Uus!!: Saksa keel ja Aktsent · Näe rohkem »

Ala (Trento)

Ala aastal 1910 Ala valla paiknemine Trento provintsis Ala (saksa: Ahl am Etsch või Halla) on vald (comune) Trento provintsis, seal elas 2013.

Uus!!: Saksa keel ja Ala (Trento) · Näe rohkem »

Ala mõis

Ala mõis (saksa keeles Assikas) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Ala mõis · Näe rohkem »

Alam-Reini suurhertsogkond

Alam-Reini suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Niederrhein) või lihtsalt Alam-Reini provints (saksa keeles Provinz Niederrhein) oli Preisi kuningriigi provints ja eksisteeris aastatel 1815 kuni 1822.

Uus!!: Saksa keel ja Alam-Reini suurhertsogkond · Näe rohkem »

Alam-Reini-Vestfaali ringkond

Alam-Reini-Vestfaali ringkond 16. sajandi algul Alam-Reini-Vestfaali ringkonna ajalooline kaart aastast 1710, Peter Schenk Vanem. Alam-Reini-Vestfaali ringkond (saksa Niederrheinisch-Westfälischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond.

Uus!!: Saksa keel ja Alam-Reini-Vestfaali ringkond · Näe rohkem »

Alam-Sileesia

Sileesia vapp,Hugo Ströhl (1851–1919). Alam-Sileesia (poola Dolny Śląsk; tšehhi Dolní Slezsko; ladina Silesia Inferior; saksa Niederschlesien; sileesia saksa: Niederschläsing; sileesia Dolny Ślůnsk) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna loodeosa; Ülem-Sileesia on kagus.

Uus!!: Saksa keel ja Alam-Sileesia · Näe rohkem »

Alam-Sileesia gau

Gau Niederschlesien Kolmanda riigi gaud ← link.

Uus!!: Saksa keel ja Alam-Sileesia gau · Näe rohkem »

Alamsaksa keel

Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.

Uus!!: Saksa keel ja Alamsaksa keel · Näe rohkem »

Alateadvus

Alateadvus ehk mitteteadvus ehk teadvustamatus ehk eelteadvus ehk teadvusväline (ka: teadvusetu, ebateadvus, irdteadvus; saksa keeles das Unbewusste) on Sigmund Freudi järgi inimpsüühika komponent, mille sisu ei ole antud hetkel hoolimata tahtepingutusest võimalik teadvusesse tuua.

Uus!!: Saksa keel ja Alateadvus · Näe rohkem »

Alatskivi mõis

Alatskivi mõisa peahoone Alatskivi mõis (saksa keeles Allatzkiwwi, varem Alt-Allatzkiwwi) oli rüütlimõis Tartumaal Kodavere kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Alatskivi mõis · Näe rohkem »

Alavere mõis

Alavere mõis oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Alavere mõis · Näe rohkem »

Alūksne

Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.

Uus!!: Saksa keel ja Alūksne · Näe rohkem »

Albaania kuningriik (1943–1944)

Albaania kuningriik (albaania: Mbretnija Shqiptare, saksa: Königreich Albanien) oli aastatel 1943–1944 de jure sõltumatu riik.

Uus!!: Saksa keel ja Albaania kuningriik (1943–1944) · Näe rohkem »

Albert Einstein

Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.

Uus!!: Saksa keel ja Albert Einstein · Näe rohkem »

Albert Kivikas

Albert Kivikas (18. jaanuar 1898 Suure-Jaani – 19. mai 1978 Lund) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kes on tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja-teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina.

Uus!!: Saksa keel ja Albert Kivikas · Näe rohkem »

Albiano

Albiano valla paiknemine Trento provintsis Sant'Antonio da Padova kirik Albiano (saksa: Albian) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias.

Uus!!: Saksa keel ja Albiano · Näe rohkem »

Albrecht Karu

Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg) aastast 1157 kuni oma surmani ja lühikest aega 1138–1142 Saksimaa hertsog.

Uus!!: Saksa keel ja Albrecht Karu · Näe rohkem »

Albrecht Mecklenburgist

Albrecht Mecklenburgist Albrecht Mecklenburgist (saksa Albrecht von Mecklenburg; rootsi Albrekt av Mecklenburg), Mecklenburgi hertsogina Albrecht III (umbes 1338 – 31. märts või 1. aprill 1412) oli Rootsi kuningas aastatel 1364–1389 ja Mecklenburgi hertsog 1384–1412.

Uus!!: Saksa keel ja Albrecht Mecklenburgist · Näe rohkem »

Albu mõis

Kunagise Albu mõisa peahoone Ait Albu mõis (saksa keeles Alp) oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Saksa keel ja Albu mõis · Näe rohkem »

Aldein

Aldeini valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Aldein (itaalia: Aldino) on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 15 km Bolzanost lõunas.

Uus!!: Saksa keel ja Aldein · Näe rohkem »

Aldeno

Aldeno valla paiknemine Trento provintsis Aldeno (saksa: Aldein im Lagertal või Alden) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias.

Uus!!: Saksa keel ja Aldeno · Näe rohkem »

Aleksander Rebane

Aleksander Rebane (ka Aleks Rebane; ka Aleksander K. Rebane; sündinud 19. augustil 1958) on eesti füüsik.

Uus!!: Saksa keel ja Aleksander Rebane · Näe rohkem »

Aleksander Rebane (noorem)

Aleksander Rebane on Eesti füüsik.

Uus!!: Saksa keel ja Aleksander Rebane (noorem) · Näe rohkem »

Aleksandr Herzen

Herzeni portree (1867), autor Nikolai Ge. Herzeni portree (1895, autor Felix Vallotton Aleksandr Ivanovitš Herzen (vene keeles Алекса́ндр Ива́нович Ге́рцен) (6. aprill (vkj 25. märts) 1812 Moskva – 21. jaanuar (vkj 9. jaanuar) 1870 Pariis) oli Vene läänemeelne kirjanik, filosoof ja revolutsionäär, keda tuntakse Vene sotsialismi rajajana.

Uus!!: Saksa keel ja Aleksandr Herzen · Näe rohkem »

Aleksandr Möller-Zakomelski

Parun Aleksandr Nikolajevitš Möller-Zakomelski (läti Aleksandrs Mellers-Zakomeļskis; saksa Alexander Möller-Sakomelsky; vene Александр Николаевич Меллер-Закомельский; 13. (vkj 1.) november 1844 Peterburi – 14. aprill 1928 Nice) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane.

Uus!!: Saksa keel ja Aleksandr Möller-Zakomelski · Näe rohkem »

Aleksei Spiridov

Aleksei Grigorjevitš Spiridov (vene Алексей Григорьевич Спиридов; saksa Alexei Spiridow; 6. oktoober 1753 – 18. märts 1828 Tallinn) oli Vene keisririigi mereväelane (admiral) ja Tallinna sõjasadama väljaarendaja.

Uus!!: Saksa keel ja Aleksei Spiridov · Näe rohkem »

Aleksius II

Aleksius II Patriarh veebruaris 2008 Aleksius II ehk Aleksi II (vene keeles Алексий II; kodanikunimega Aleksei Mihhailovitš Ridiger, vene keeles Алексей Михайлович Ридигер; 23. veebruar 1929 Tallinn – 5. detsember 2008 Moskva, Novo-Peredelkino) oli Eestist pärit õigeusu vaimulik, aastatel 1990–2008 Vene Õigeusu Kiriku Moskva ja kogu Venemaa patriarh.

Uus!!: Saksa keel ja Aleksius II · Näe rohkem »

Aleksotas

Aleksotas (poola Aleksota, saksa Ellixeten, vene keeles vanasti Алексота) on Kaunase linnaosa, mis asub linna lääneosas Aleksotase valla territooriumil Nemunase kaldal.

Uus!!: Saksa keel ja Aleksotas · Näe rohkem »

Alemannid

Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand. Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul. Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.

Uus!!: Saksa keel ja Alemannid · Näe rohkem »

Alexander Stubb

Cai-Göran Alexander Stubb (sündinud 1. aprillil 1968 Helsingis) on Soome poliitik.

Uus!!: Saksa keel ja Alexander Stubb · Näe rohkem »

Alexander von Humboldt

Alexander von Humboldt, pärisnimi Friedrich Wilhelm Heinrich Alexander von Humboldt (14. september 1769 Berliin, Preisi kuningriik – 6. mai 1859 Berliin, Saksa Liit) oli saksa loodusteadlane, füüsilise geograafia rajaja, polühistor.

Uus!!: Saksa keel ja Alexander von Humboldt · Näe rohkem »

Alexandra (Frederiksborgi krahvinna)

Frederiksborgi krahvinna Alexandra Frederiksborgi krahvinna Alexandra Christina (sündinud 30. juunil 1964) on Taani printsi Joachimi endine abikaasa ja Taani kuningliku perekonna endine liige.

Uus!!: Saksa keel ja Alexandra (Frederiksborgi krahvinna) · Näe rohkem »

Alf Henrikson

Alf Henrikson (9. juuli 1905 Huskvarna, Jönköpingi lään – 9. mai 1995 Bromma, Stockholmi lään) oli rootsi proosakirjanik, poeet, tõlkija ja ajakirjanik.

Uus!!: Saksa keel ja Alf Henrikson · Näe rohkem »

Alfred Nobel

Alfred Bernhard Nobel (21. oktoober 1833 Stockholm – 10. detsember 1896 Sanremo) oli rootsi keemik ja tööstur, dünamiidi leiutaja.

Uus!!: Saksa keel ja Alfred Nobel · Näe rohkem »

Alissa Freindlihh

Alissa Freindlihh Alissa Freindlihh (vene keeles Алиса Бруновна Фрейндлих, saksa keeles kasutatud ka Alissa Freundlich; sündinud 8. detsembril 1934 Leningradis) on vene ja saksa päritolu vene filmi- ja teatrinäitleja ning laulja.

Uus!!: Saksa keel ja Alissa Freindlihh · Näe rohkem »

Alkohol (film)

"Alkohol" on Ewald André Duponti ja Alfred Lindi poolt Saksamaal 1919.

Uus!!: Saksa keel ja Alkohol (film) · Näe rohkem »

Allaži kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel'' (1798) Allaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Allasch, läti keeles Allažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Allaži kihelkond · Näe rohkem »

Allaži kirikumõis

Allaži kirikumõis (saksa keeles Pastorat Allasch, läti keeles Allažu mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Allaži kirikumõis · Näe rohkem »

Allaži mõis

Allaži mõis (saksa keeles Allasch, läti keeles Allažu muiža, ka Allažu muižas pils) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Allaži mõis · Näe rohkem »

Allgemeine Deutsche Biographie

ADB 1. köite tiitelleht (1875) Ümbertöötatud ADB (ilmus 1967–1971) kõik köited "Allgemeine Deutsche Biographie" (lühend ADB) on 56-köiteline saksakeelne biograafiline leksikon, mis ilmus 1875–1912 (taastrükk 1967–1971).

Uus!!: Saksa keel ja Allgemeine Deutsche Biographie · Näe rohkem »

Alois Alzheimer

Alois Alzheimer Alois Alzheimer (ametlikult Aloysius Alzheimer; 14. juuni 1864 Marktbreit – 19. detsember 1915 Breslau) oli saksa neuroloog ja psühhiaater.

Uus!!: Saksa keel ja Alois Alzheimer · Näe rohkem »

Aloja

Aloja on linn Lätis, Aloja piirkonna keskus.

Uus!!: Saksa keel ja Aloja · Näe rohkem »

Aloja kihelkond

Aloja kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Allendorf, läti keeles Alojas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Pärnu vojevoodkonnas ja Volmari kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Aloja kihelkond · Näe rohkem »

Aloja kirikumõis

Aloja kirikumõis (saksa keeles Pastorat Allendorf, läti keeles Alojas mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Volmari kreisis Aloja kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Aloja kirikumõis · Näe rohkem »

Aloja mõis

Aloja mõis (saksa keeles Allendorf, läti keeles Alojas muiža) oli rüütlimõis, hiljem Ungurpilsi kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Aloja kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Aloja mõis · Näe rohkem »

Alpid

Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.

Uus!!: Saksa keel ja Alpid · Näe rohkem »

Alsunga loss

Alsunga loss. Alsunga loss (Alsungas pilsmuiža) on loss Lätis Alsunga piirkonnas Alsungas.

Uus!!: Saksa keel ja Alsunga loss · Näe rohkem »

Alsviķi mõis

Alsviķi mõisa peahoone 2001. aastal Alsviķi mõis (saksa keeles Alswig, läti keeles Alsviķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Alsviķi mõis · Näe rohkem »

Altachi Rheindorf

Altachi SC Rheindorf (saksa keeles SC Rheindorf Altach, sponsornimega ka Cashpoint SCR Altach) on Austria jalgpalliklubi, mis tegutseb Altachis.

Uus!!: Saksa keel ja Altachi Rheindorf · Näe rohkem »

Alternatiiv Saksamaale

Alternatiiv Saksamaale (saksa keeles Alternative für Deutschland, lühendatult AfD) on parempoolne Saksamaa partei.

Uus!!: Saksa keel ja Alternatiiv Saksamaale · Näe rohkem »

Altrei

Altrei valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Altrei (itaalia: Anterivo) on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias.

Uus!!: Saksa keel ja Altrei · Näe rohkem »

Aluliina kihelkond

Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel'' (1798) Aluliina kihelkond ehk Alūksne kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Marienburg, läti keeles Alūksnes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Aluliina kihelkond · Näe rohkem »

Aluliina kirikumõis

Aluliina kirikumõis ehk Alūksne kirikumõis (saksa keeles Marienburg Pastorat, läti keeles Alūksnes mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Aluliina kirikumõis · Näe rohkem »

Aluliina komtuur

Aluliina ehk Alūksne komtuur (saksa keeles Komtur von Marienburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Aluliina komtuurkonda.

Uus!!: Saksa keel ja Aluliina komtuur · Näe rohkem »

Aluliina mõis

Aluliina mõis ehk Alūksne mõis (saksa keeles Schloß Marienburg, läti keeles Alūksnes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Aluliina mõis · Näe rohkem »

Aluliina ordulinnus

Aluliina ordulinnus (ka Alulinna ordulinnus, Alūksne ordulinnus; läti Marienburgas pils, Alūksnes pils, saksa Marienburg – "Maarjalinnus") on varemetes linnus Kirde-Lätis Alūksnes Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala järvesaarel.

Uus!!: Saksa keel ja Aluliina ordulinnus · Näe rohkem »

Alussõna

Alussõna (saksa keeles Grundwort) on Martin Buberi raamatu "Mina ja Sina" järgi üks kahest sõnapaarist (Mina-Sina ja Mina-See), mida inimene saab lausuda, konstitueerides oma Mina ja osaledes Jumala kaasloojana oma maailma konstitueerimises.

Uus!!: Saksa keel ja Alussõna · Näe rohkem »

Alzette

Asendikaart Alzette (letseburgi keeles Uelzecht, saksa keeles Alzig) on jõgi Prantsusmaal ja Luksemburgis.

Uus!!: Saksa keel ja Alzette · Näe rohkem »

Amši mõis

Amši mõis (saksa keeles Amsch, läti keeles Amšu muiža) oli Lejasciemsi mõisa kõrvalmõis Liivimaal Valga kreisis Lejasciemsi kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Amši mõis · Näe rohkem »

Ambla kirikumõis

Ambla kirikumõis (pastoraat) (saksa keeles Pastorat Ampel) oli kirikumõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Saksa keel ja Ambla kirikumõis · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Saksa keel ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Ameeriklased

Ameeriklased on Ameerika Ühendriikide põhirahvus, suuremalt jaolt USA kodanikud – ameeriklaste identiteedis on sidemed USA-ga üldjuhul esikohal.

Uus!!: Saksa keel ja Ameeriklased · Näe rohkem »

Amerigo Vespucci

Amerigo Vespucci Amerigo Vespucci (9. märts 1454 Firenze – 22. veebruar 1512 Sevilla) oli itaalia päritolu kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja, kelle järgi on oletatavasti oma nime saanud Ameerika maailmajagu.

Uus!!: Saksa keel ja Amerigo Vespucci · Näe rohkem »

Ametimõis

Ametimõis (saksa keeles Amt) oli ajalooline majandusüksus, mis haldas läänistamata maid ja kogus makse.

Uus!!: Saksa keel ja Ametimõis · Näe rohkem »

Ametlik keel

Ametlik keel ehk ametikeel on keel, mida kasutatakse riigis või muul territooriumil ametlike toimingute läbiviimisel.

Uus!!: Saksa keel ja Ametlik keel · Näe rohkem »

Ammuta mõis

Ammuta mõis (saksa keeles Ammuta) oli Kuksema mõisa kõrvalmõis Peetri kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Ammuta mõis · Näe rohkem »

Ana Pauker

Ana Pauker Ana Pauker (sünninimi Hannah Rabinsohn; 13. veebruar 1893 – 14. juuni 1960) oli juudi rahvusest Rumeenia kommunistlik poliitik ja riigitegelane.

Uus!!: Saksa keel ja Ana Pauker · Näe rohkem »

Anastasius (Aleksandrov)

Aleksandr Aleksandrov Kaasani Ülikooli professorina Anastasius (Aleksandrov) piiskopirõivais Anastasius (kodanikunimega Aleksandr Ivanovitš Aleksandrov, Александр Иванович Александров; 28. aprill 1861 Baiterjakovo küla – 23. juuni 1918 Petrograd) oli vene keeleteadlane ning õigeusu kiriku piiskop.

Uus!!: Saksa keel ja Anastasius (Aleksandrov) · Näe rohkem »

Anatoli Sobtšak

Anatoli Sobtšak (1996) Anatoli Sobtšak (vene keeles Анатолий Александрович Собчак; (10. august 1937 Tšita, Tšita oblast, Vene NFSV — 20. veebruar 2000 Svetlogorsk, Kaliningradi oblast) oli Venemaa poliitik, esimene Peterburi linnapea peale NSVL-i lagunemist, õigusteaduste doktor.

Uus!!: Saksa keel ja Anatoli Sobtšak · Näe rohkem »

Anšluss

Austria märtsis 1938 Anšluss (saksa keeles Anschluß või Anschluss 'ühendamine, liitmine') oli Austria de facto annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt märtsis 1938.

Uus!!: Saksa keel ja Anšluss · Näe rohkem »

Andalo

Andalo järv Andalo (saksa: Andel) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, aastal 2010 elas seal 1050 inimest.

Uus!!: Saksa keel ja Andalo · Näe rohkem »

Andja mõis

Andja mõis (1894) Andja mõis (saksa keeles Addinal) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal (vaadatud 18.05.2015).

Uus!!: Saksa keel ja Andja mõis · Näe rohkem »

Andres Ehin

Andres Ehin esinemas kirjandusfestivalil HeadRead 29. mail 2011 Andres Ehin (13. märts 1940 Tallinn – 10. detsember 2011) oli eesti kirjanik ja tõlkija.

Uus!!: Saksa keel ja Andres Ehin · Näe rohkem »

Andres Ilves

Andres Ilves on eestlasest BBC ajakirjanik.

Uus!!: Saksa keel ja Andres Ilves · Näe rohkem »

Andres Saal

Andres Saal (Selja (Kaseküla) – 23. juuni 1931 Los Angeles, USA) oli eesti kirjanik, ajakirjanik, fotograaf, kartograaf ja etnoloog.

Uus!!: Saksa keel ja Andres Saal · Näe rohkem »

Andres Stolovitš

Andres Stolovitš (11. august 1958 Tartu – 14. juuli 2006 Tartu) oli Eesti füüsik.

Uus!!: Saksa keel ja Andres Stolovitš · Näe rohkem »

Andrian

Andriani valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Andrian (itaalia: Andriano) on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 9 km Bolzanost loodes.

Uus!!: Saksa keel ja Andrian · Näe rohkem »

Angelika Kauffmann

Maria Anna Angelika Katharina Kauffmann (30. oktoober 1741 Chur (Šveits) – 5. november 1807 Rooma) oli šveitsi-austria maalikunstnik.

Uus!!: Saksa keel ja Angelika Kauffmann · Näe rohkem »

Angelique Kerber

Angelique Kerber (sündinud 18. jaanuaril 1988 Bremenis) on Saksamaa tennisist.

Uus!!: Saksa keel ja Angelique Kerber · Näe rohkem »

Anglosaksid

Sutton Hoost leitud kiivri rekonstruktsioon, mis arvatavasti kuulus Rædwaldile, kes suri umbes aastal 624. Põhinedes rooma paraadkiivri disainil, sarnanesid selle kaunistused tolleaegsete rootsi kiivritega, mis leiti Vana-Uppsalast. Anglosaksid olid germaani hõimud, kes rändasid alates 5.

Uus!!: Saksa keel ja Anglosaksid · Näe rohkem »

Anikatsi mõis

Anikatsi mõis (saksa keeles Anikatz) oli Tuhalaane mõisa kõrvalmõis Paistu kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Anikatsi mõis · Näe rohkem »

Anish Giri

Anish Giri (2013) Anish Giri (sündinud 28. juunil 1994 Peterburis) on Venemaal sündinud nepali päritolu Hollandi maletaja.

Uus!!: Saksa keel ja Anish Giri · Näe rohkem »

Ann Elen Skjelbreid

Ann Elen Skjelbreid (sündinud 13. septembril 1971 Bergenis) on norra laskesuusataja, Liv Grete Poirée õde, olümpiahõbe ja -pronks.

Uus!!: Saksa keel ja Ann Elen Skjelbreid · Näe rohkem »

Anna kirikumõis

Anna kirikumõis (saksa keeles Pastorat Annen) oli kirikumõis Anna kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Anna kirikumõis · Näe rohkem »

Anna Maria (Mecklenburg-Schwerin)

Anna Maria. Tundmatu kunstniku kaasaegne maal Anna Maria (1. juuli 1627 Schwerin – 11. detsember 1669 Halle) oli Mecklenburg-Schwerini vürsti tütar ja Saksi-Weißenfeldi hertsoginna.

Uus!!: Saksa keel ja Anna Maria (Mecklenburg-Schwerin) · Näe rohkem »

Anna mõis (Nītaure kihelkond)

Anna mõis, ka Annasmuiža mõis (saksa keeles Annenhof, läti keeles Annasmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Nītaure kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Anna mõis (Nītaure kihelkond) · Näe rohkem »

Anna Mons

Anna Ivanovna Mons (Анна Ивановна Монс; 26. jaanuar 1672 või 1675 – 15. august 1714 Moskva, Nemetskaja sloboda) oli Vene tsaari Peeter I favoriit.

Uus!!: Saksa keel ja Anna Mons · Näe rohkem »

Anna O.

pisi Anna O. oli Josef Breueri patsiendi pseudonüüm.

Uus!!: Saksa keel ja Anna O. · Näe rohkem »

Annase mõis

Annase mõis, ka Jaunāmuiža mõis (saksa keeles Ermes-Neuhof, varem Niehoff ja Peddeln-Neuhof, läti keeles Jaunāmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Härgmäe kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Annase mõis · Näe rohkem »

Annasmuiža mõis

Annasmuiža mõis (Annasmuiža) oli suvemõis Lätis Riia linnas Mežaparksi asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Annasmuiža mõis · Näe rohkem »

Annasmuiža mõis (Veide kihelkond)

Savariņi mõis (saksa keeles Annenhof, läti keeles Annasmuiža) oli poolmõis Liivimaal Volmari kreisis Veide kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Annasmuiža mõis (Veide kihelkond) · Näe rohkem »

Anne Franki maja

Anne Franki maja (hollandi keeles: Anne Frank Huis) on ühele tuntumale holokausti ohvrile, Teise maailmasõja aegses natside koonduslaagris hukkunud juuditüdrukule Anne Frankile (täisnimega Annelies Marie Frank) ja tema perele pühendatud ajalooline majamuuseum Amsterdami kesklinna Jordaani-nimelises rajoonis, Prinsengrachti kanali ääres Westerkerki kõrval.

Uus!!: Saksa keel ja Anne Franki maja · Näe rohkem »

Anne mõis

Anne mõis oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Anne mõis · Näe rohkem »

Anni Rehborn

Anni Rehborn Anni Rehborn (abiellumise järgselt Anni Brandt) (25. august 1904 Langenberg (Rheinland) - peale 1948) oli Saksamaa meistersportlane ujumises.

Uus!!: Saksa keel ja Anni Rehborn · Näe rohkem »

Anniņmuiža mõis

Anniņmuiža mõisa peahoone Anniņmuiža mõis (Anniņmuiža, vanasti ka Mariannas muiža ja Meinerts muiža) oli linnamõis Lätis Riia linnas Imanta asumis peahoone aadressiga Jūrmalas gatve 74/76.

Uus!!: Saksa keel ja Anniņmuiža mõis · Näe rohkem »

Annikvere (Haljala)

Annikvere mõisa peahoone. Annikvere on küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas.

Uus!!: Saksa keel ja Annikvere (Haljala) · Näe rohkem »

Annikvere mõis

Mõisa peahoone (oktoober 2013) Annikvere mõis (saksa keeles Annigfer) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).

Uus!!: Saksa keel ja Annikvere mõis · Näe rohkem »

Anseküla kihelkond

Anseküla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Anseküll) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Anseküla kihelkond · Näe rohkem »

Anterselva järv

Anterselva järv (itaalia keeles Lago di Anterselva; saksa keeles Antholzer See) on alpijärv Kirde-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas Bolzano provintsis Rasun Anterselvas, umbes 97 km kaugusel Bolzanost.

Uus!!: Saksa keel ja Anterselva järv · Näe rohkem »

Antifa

Antifa (saksakeelsest sõnast Antifaschismus) on militantne antifašistlik liikumine, mis ühendab eeskätt vasakäärmusliku ja anarhistliku maailmavaatega inimesi, kes seisavad enda väitel vastu rassismile, homofoobiale ja seksismile, samuti fašismi soodustavatele nähtustele.

Uus!!: Saksa keel ja Antifa · Näe rohkem »

Antiigileksikon

"Antiigileksikon" on 1983.

Uus!!: Saksa keel ja Antiigileksikon · Näe rohkem »

Anu Saluäär

Anu Saluäär (2004) Anu Saluäär (sünninimi Anu Vaher; alates 2011. aastast Anu Saluäär-Kall, ent tõlkijanimena endiselt Anu Saluäär; on kasutanud pseudonüümi Anna Ydberg; sündinud 16. septembril 1948) on eesti tõlkija ja toimetaja.

Uus!!: Saksa keel ja Anu Saluäär · Näe rohkem »

Ao mõis

Ao mõis (saksa keeles Hackeweid) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Ao külas Järvamaal.

Uus!!: Saksa keel ja Ao mõis · Näe rohkem »

Apatin

Katoliku kirik Apatinis Tänav Apatinis Apatin (serbia keeles Апатин, Apatin) on linn Serbias Vojvodinas Lääne-Bačka ringkonnas, Apatini valla keskus.

Uus!!: Saksa keel ja Apatin · Näe rohkem »

Apekalnsi kihelkond

Apekalnsi kihelkond ehk Oppe kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Oppekaln, läti keeles Apekalna draudzes novads, vene keeles приход Оппекальн) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu, Võnnu-Valga ja Valga kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Apekalnsi kihelkond · Näe rohkem »

Apekalnsi kirikumõis

Apekalnsi kirikumõis (saksa keeles Oppekaln Pastorat, läti keeles Apekalna mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Apekalnsi kirikumõis · Näe rohkem »

Apeltiene mõis

Apeltiene mõis (saksa keeles Appelthen) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Apeltiene mõis · Näe rohkem »

Aphrodite (Kylie Minogue)

"Aphrodite" on Austraalia laulja Kylie Minogue'i üheteistkümnes stuudioalbum.

Uus!!: Saksa keel ja Aphrodite (Kylie Minogue) · Näe rohkem »

Aposterioorsus

Aposterioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavuse sõltuvust kogemusest (kogemuse vältimatust tunnetamiseks), arutluse sõltuvust aposterioorsetest eeldustest (kui arutlusel on nii aprioorseid kui ka aposterioorseid eeldusi, peetakse teda aposterioorseks), teadmise sõltuvust aposterioorsetest põhjenditest ja mõiste või kaemuse vormi omandatavuse sõltuvust kogemusest.

Uus!!: Saksa keel ja Aposterioorsus · Näe rohkem »

Appenzell Ausserrhodeni kanton

Appenzell Ausserrhoden on kanton Šveitsi kirdeosas.

Uus!!: Saksa keel ja Appenzell Ausserrhodeni kanton · Näe rohkem »

Appenzell Innerrhodeni kanton

Appenzell Innerrhoden on kanton Šveitsi kirdeosas.

Uus!!: Saksa keel ja Appenzell Innerrhodeni kanton · Näe rohkem »

Aprioorsus

Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest.

Uus!!: Saksa keel ja Aprioorsus · Näe rohkem »

Arabella, mereröövli tütar

"Arabella, mereröövli tütar" on Aino Perviku jutustus.

Uus!!: Saksa keel ja Arabella, mereröövli tütar · Näe rohkem »

Araksti mõis

Araksti mõis (saksa keeles Arras, varem Herimoise, läti keeles Arakstes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Araksti mõis · Näe rohkem »

Aravuse mõis

Aravuse mõis (saksa keeles Arrawus) oli poolmõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Aravuse mõis · Näe rohkem »

Arbavere mõis

Arbavere mõisa peahoone (2009) Arbavere mõis oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Arbavere mõis · Näe rohkem »

Arbeit macht frei

Arbeit macht frei on saksakeelne fraas, mis tõlkes tähendab: „Töö vabastab“, „Töö teeb vabaks“.

Uus!!: Saksa keel ja Arbeit macht frei · Näe rohkem »

Arco (Trento)

Arco valla paiknemine Trento provintsis Arco (saksa: Arch) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias.

Uus!!: Saksa keel ja Arco (Trento) · Näe rohkem »

Ardudi linnus

Ardudi linnus (ungari keeles Erdődi vár; saksa keeles Burg Erdeed) on linnus Krisaanias, tänapäeval Rumeenias, Satu Mare maakonnas Ardudi linnas.

Uus!!: Saksa keel ja Ardudi linnus · Näe rohkem »

Arendole mõis

Arendole mõisa peahoone. Arendole mõis (Arendoles muiža) on endine mõis Lätis Vārkava piirkonnas Rožkalni vallas Arendoles.

Uus!!: Saksa keel ja Arendole mõis · Näe rohkem »

Arenguromaan

Arenguromaan ehk kujunemisromaan (saksa keeles Bildungsroman) on romaan, mis põhineb kangelase arengulool.

Uus!!: Saksa keel ja Arenguromaan · Näe rohkem »

Arhierei mõis

Arhierei mõis (Arķireja muiža või Arķireja muiža, ka Ozolkalna muižiņa) oli ametimõis Lätis Riia linnas Jugla asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Arhierei mõis · Näe rohkem »

Arkna mõis

Arkna mõisa peahoone Arkna mõisa park Arkna mõis (saksa keeles Arknal) oli mõis Rakvere kihelkonnas Virumaal, nüüdisajal jääb Lääne-Viru maakonda Rakvere valda.

Uus!!: Saksa keel ja Arkna mõis · Näe rohkem »

Armeegrupp Narwa

Armeegrupp Narwa (saksa Armeegruppe Narwa alates maist 1944 Armeeabteilung Narwa) oli 23.

Uus!!: Saksa keel ja Armeegrupp Narwa · Näe rohkem »

Armeekindral

Armeekindral on kõrgema ohvitseri sõjaväeline auaste mitmes riigis.

Uus!!: Saksa keel ja Armeekindral · Näe rohkem »

Arnold von Harff

Rüütel Arnold von Harff (1471 Harffi linnus – jaanuar 1505 Harffi linnus) oli Saksa rändur ja reisikirjanik, kes käis 1496–1499 palverännakul Roomas, Jeruusalemmas ja Santiago de Compostelas.

Uus!!: Saksa keel ja Arnold von Harff · Näe rohkem »

Arnulf Halb

Tüüringi (tumeoranž). Arnulf Halb (saksa keeles der Böse (halb, kuri, paha); suri 14. juulil 937 Regensburgis) oli Baieri hertsog alates 907 kuni oma surmani ja Saksa vastukuningas 919–921.

Uus!!: Saksa keel ja Arnulf Halb · Näe rohkem »

Arthur Seyß-Inquart

Arthur Seyß-Inquart (1940) Arthur Seyß-Inquart (vasakul) ja Adolf Hitler Viinis (1938) Arthur Seyß-Inquart (22. juuli 1892 – 16. oktoober 1946) oli Austria ja Saksamaa jurist ning poliitik.

Uus!!: Saksa keel ja Arthur Seyß-Inquart · Näe rohkem »

Artlenburg

Artlenburg (saksa keeles Gemeinde Artlenburg) on alev (Flecken) Saksamaal Alam-Saksimaa liidumaal Lüneburgi kreisis, Artlenburgi valla keskus.

Uus!!: Saksa keel ja Artlenburg · Näe rohkem »

Artlenburgi vald

Artlenburgi vald (saksa keeles Gemeinde Artlenburg) on vald Saksamaal Alam-Saksimaa liidumaal Lüneburgi kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Artlenburgi vald · Näe rohkem »

Aru

Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.

Uus!!: Saksa keel ja Aru · Näe rohkem »

Aru mõis (Ambla)

Aru mõis (saksa keeles Arrohof) oli Lehtse mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Aru mõis (Ambla) · Näe rohkem »

Aru mõis (Nõo)

Mõisa peahoone Aru mõis (saksa keeles Arrohof) oli rüütlimõis Tartumaal Nõo kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Aru mõis (Nõo) · Näe rohkem »

Aru mõis (Viru-Jaagupi)

Aru mõis (saksa keeles Arro) oli Rägavere mõisa kõrvalmõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Aru mõis (Viru-Jaagupi) · Näe rohkem »

Aruküla mõis (Koeru)

Mõisa peahoone. Mõisa peahoone tagakülg Aruküla mõis oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Saksa keel ja Aruküla mõis (Koeru) · Näe rohkem »

Arumäe mõis

Arumäe mõis (ka Samokrassi mõis; saksa keeles Samokraß) oli linnamõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Arumäe mõis · Näe rohkem »

Arvo Pärt

Arvo Pärt 2008. aastal Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat.

Uus!!: Saksa keel ja Arvo Pärt · Näe rohkem »

AS Franz Krull

Silt tehniliste andmetega Franz Krulli katlal Imavere Piimandusmuuseumis AS Franz Krull (saksa keeles Aktien-Gesellschaft der Maschinenfabrik "Franz Krull"; vene keeles Акционерное общество машиностроительного завода "Франц Крулль") oli Venemaa Keisririigi ajal ning Eesti esimesel iseseisvusajal tegutsenud metalli- ja masinatööstusettevõte, mille asutas vasksepp Franz Krull aastal 1865 Narvas.

Uus!!: Saksa keel ja AS Franz Krull · Näe rohkem »

Asare mõis

Endine mõisavalitseja maja Asare mõis (Asares muiža) on mõis Lätis Aknīste piirkonnas Asare vallas Asares.

Uus!!: Saksa keel ja Asare mõis · Näe rohkem »

Asari

Asari raudteejaam. Asari asendikaart. Asari (saksa keeles Assern) on Läti linna Jūrmala osa.

Uus!!: Saksa keel ja Asari · Näe rohkem »

Astijärve kihelkond

Astijärve kihelkond ehk Burtnieki kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Burtneck) oli haldusüksus Liivimaal Pärnu vojevoodkonnas, Riia kubermangus, Riia asehalduskonnas ja Volmari kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Astijärve kihelkond · Näe rohkem »

Astijärve kirikumõis

Astijärve kirikumõis ehk Burtnieki kirikumõis (saksa keeles Pastorat Burtneck, läti keeles Burtnieku mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Astijärve kirikumõis · Näe rohkem »

Astijärve mõis

Astijärve mõis ehk Burtnieki mõis (saksa keeles Schloß Burtneck, läti keeles Burtnieku muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Astijärve mõis · Näe rohkem »

Astrud Gilberto

Astrud Gilberto (sünninimi Astrud Weinert, sündinud 30. märtsil 1940) on Brasiilia lauljanna ja laulukirjutaja.

Uus!!: Saksa keel ja Astrud Gilberto · Näe rohkem »

Asu mõis

Asu mõis (saksa keeles Assuma) oli Koorküla mõisa kõrvalmõis Helme kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Asu mõis · Näe rohkem »

Asunduse tänav

Asunduse tänav on tänav Tallinnas Lasnamäe linnaosas Sikupilli asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Asunduse tänav · Näe rohkem »

Świnoujście

Świnoujście (saksa keeles Swinemünde) on kuurortlinn Loode-Poolas.

Uus!!: Saksa keel ja Świnoujście · Näe rohkem »

Ataste mõis

Ataste mõis (saksa keeles Alexanderhof) oli Aruküla mõisa kõrvalmõis Peetri kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Ataste mõis · Näe rohkem »

Ate mõis

Ate mõis (saksa keeles Ottenhof, läti keeles Ates muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Ate mõis · Näe rohkem »

Atgāzene mõis

Atgāzene mõis (Atgāzenes muižiņa või Fēgezaka muižiņa, saksa keeles Vegesackshof) oli poolmõis Lätis Riia linnas Atgāzene asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Atgāzene mõis · Näe rohkem »

Atla mõis (Kihelkonna)

Atla mõis (saksa keeles Attel) oli riigimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Atla mõis (Kihelkonna) · Näe rohkem »

Atonaalsus

Atonaalsus on muusikas tonaalsuse vastandmõiste, millega tähistatakse tonaalsuse puudumist.

Uus!!: Saksa keel ja Atonaalsus · Näe rohkem »

Attila

Eugène Delacroix' maal (1843–1847). Attila (gooti keeles tähendab "isakest", saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406 – 453) oli hunnide hõimuliidu juht 434–453 (algul koos venna Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi).

Uus!!: Saksa keel ja Attila · Näe rohkem »

Auļi mõis

Auļi mõis (saksa keeles Aula, läti keeles Auļu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Dzērbene kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Auļi mõis · Näe rohkem »

Auļukalnsi mõis

Auļukalnsi mõis (saksa keeles Aulenberg, läti keeles Auļukalna muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Drusti kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Auļukalnsi mõis · Näe rohkem »

Auciemsi mõis

Auciemsi mõisa häärber Auciemsi mõis (saksa keeles Autzem, läti keeles Auciema muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Auciemsi mõis · Näe rohkem »

Audi

Audi AG on Saksamaa autotootja, peakorteriga Ingolstadtis Baieri liidumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Audi · Näe rohkem »

Audrey Magee

Audrey Magee (sündinud 1966) on iiri kirjanik ja ajakirjanik.

Uus!!: Saksa keel ja Audrey Magee · Näe rohkem »

Audru kihelkond

Audru kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Audern) on ajalooline kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangu, Pärnu kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Audru kihelkond · Näe rohkem »

Auer (Lõuna-Tirool)

Tüüpiline tänav ja Püha Maarja kirik Aueri valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Auer (itaalia: Ora) on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 15km Bolzanost lõunas.

Uus!!: Saksa keel ja Auer (Lõuna-Tirool) · Näe rohkem »

Augsburgi piiskopkond

Augsburgi vürstlik piiskopkond oli üks vürstlikest piiskopkondadest Saksa-Rooma riigis ja kuulus Švaabi ringkonda.

Uus!!: Saksa keel ja Augsburgi piiskopkond · Näe rohkem »

Augsburgi usutunnistus

Augsburgi usutunnistuse ettelugemine 1530. aasta Augsburgi riigipäeval. Augsburgi usutunnistus (ladina keeles Confessio Augustana; saksa keeles Augsburger Bekenntnis või Augsburger Konfession) on luterlike Saksa-Rooma riigiseisuste (6 riigivürsti ja 2 riigilinna) poolt 1530.

Uus!!: Saksa keel ja Augsburgi usutunnistus · Näe rohkem »

Augstroze mõis

Augstroze mõis (saksa keeles Schloß Hochrosen, läti keeles Augstrozes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Augstroze mõis · Näe rohkem »

Auguliena mõis

Auguliena mõisa häärber Auguliena mõis (saksa keeles Roseneck) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Lejasciemsi kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Auguliena mõis · Näe rohkem »

August Heinrich von Weyrauch

August Heinrich von Weyrauch (30. aprill/11. mai 1788 Riia – 8. märts 1865 Dresden) oli baltisaksa keeleteadlane ja helilooja.

Uus!!: Saksa keel ja August Heinrich von Weyrauch · Näe rohkem »

August Sang

August Sang (27. juuli 1914 Pärnu – 14. oktoober 1969 Tallinn) oli eesti luuletaja ja tõlkija.

Uus!!: Saksa keel ja August Sang · Näe rohkem »

Aumeisteri mõis

Aumeisteri mõis ehk Cirgaļi mõis (saksa keeles Serbigal, varem Hofmeistershof, läti keeles Aumeisteru muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aumeistri kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Aumeisteri mõis · Näe rohkem »

Aumeistri kihelkond

Aumeistri kihelkond ehk Cirgaļi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Serbigal, läti keeles Cirgaļu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Aumeistri kihelkond · Näe rohkem »

Auschwitzi koonduslaager

Koonduslaagri vaade Müür, mille ääres hukati inimesi Auschwitzi koonduslaager (saksa keeles Konzentrationslager Auschwitz), tuntud ka kui Oświęcimi koonduslaager, oli natsionaalsotsialistliku Saksamaa suurim ja tuntuim Teise maailmasõja aegne koonduslaager okupeeritud Poolas, mis töötas aastail 1940–1945.

Uus!!: Saksa keel ja Auschwitzi koonduslaager · Näe rohkem »

Austerlased

Austerlased on Austria põhirahvas.

Uus!!: Saksa keel ja Austerlased · Näe rohkem »

Austria

Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.

Uus!!: Saksa keel ja Austria · Näe rohkem »

Austria ertshertsogkond

Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.

Uus!!: Saksa keel ja Austria ertshertsogkond · Näe rohkem »

Austria Eurovisiooni lauluvõistlusel

Austria osales esimest korda Eurovisiooni lauluvõistlusel 1957.

Uus!!: Saksa keel ja Austria Eurovisiooni lauluvõistlusel · Näe rohkem »

Austria hertsogkond

Austria hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi keiserlik osariik, mis loodi aastal 1156 niinimetatud Privilegium Minusi järgi, kui endine Idamark oli lõplikult Baieri hertsogkonnast lahutatud ja sai oma õigusega hertsogkonnaks.

Uus!!: Saksa keel ja Austria hertsogkond · Näe rohkem »

Austria Jalgpalliliit

Austria Jalgpalliliit (ÖFB) (saksa keeles Österreichischer Fußball-Bund) on Austria jalgpalli katusorganisatsioon, mis korraldab kohalikke jalgpallimeistrivõistlusi (sh Austria Bundesliga), haldab eri koondisi (sh esinduskoondist).

Uus!!: Saksa keel ja Austria Jalgpalliliit · Näe rohkem »

Austria keisririik

Austria keisririik oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.

Uus!!: Saksa keel ja Austria keisririik · Näe rohkem »

Austria Liitriik

Austria Liitriik (saksa: Bundesstaat Österreich; kõnekeeles tuntud kui Ständestaat, "Korporatiivne Riik") oli Esimese Austria vabariigi jätk aastatel 1934–1938, kui see oli üheparteiline riik, mida juhtis klerikaalfašistlik Isamaarinne.

Uus!!: Saksa keel ja Austria Liitriik · Näe rohkem »

Austria Madalmaad

Austria Madalmaad (saksa Österreichische Niederlande; hollandi Oostenrijkse Nederlanden; ladina Belgium Austriacum) oli periood, millal Habsburgide monarhia kontrollis Lõuna-Madalmaid (tänapäeva Belgia) aastast 1714 kuni selle annekteerimiseni pärast Sprimonti lahingut Prantsuse revolutsiooniliste vägede poolt aastal 1794 ja pärast Baseli rahu aastal 1795.

Uus!!: Saksa keel ja Austria Madalmaad · Näe rohkem »

Austria parlamendihoone

Austria parlamendihoone (21. sajandi algus) PAGENAME (20. sajandi algus) Austria parlamendihoone (saksa keeles Parlament või Hohes Haus, varem ka Reichsratsgebäude) on hoone Viinis, kus käib koos Austria parlament.

Uus!!: Saksa keel ja Austria parlamendihoone · Näe rohkem »

Austria Rahvapartei

Austria Rahvapartei (saksa keeles Österreichische Volkspartei, ÖVP) on 17. aprillil 1945 asutatud erakond Austrias, mille ideoloogiliseks aluseks on kristlik demokraatia.

Uus!!: Saksa keel ja Austria Rahvapartei · Näe rohkem »

Austria Rannikumaa

Austria Rannikumaa (saksa: Österreichisches Küstenland, itaalia: Litorale Austriaco, sloveeni: Avstrijsko primorje, horvaadi: Austrijsko primorje, ungari: Tengermellék) loodi aastal 1849 Austria keisririigi kroonimaana (Kronland).

Uus!!: Saksa keel ja Austria Rannikumaa · Näe rohkem »

Austria riigileping

Austria riigileping (saksa keeles Österreichischer Staatsvertrag) on 15. mail 1955 Viinis Belvedere lossis Austria ning Teise maailmasõja võitjariikide Ameerika Ühendriikide, Nõukogude Liidu, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel sõlmitud leping, millega taastati täielikult Austria iseseisvus.

Uus!!: Saksa keel ja Austria riigileping · Näe rohkem »

Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind

Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind (saksa Österreichischer Staatspreis für Europäische Literatur) on Austria Vabariigi poolt antav rahvusvaheline kirjandusauhind, mis asutati 1964.

Uus!!: Saksa keel ja Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind · Näe rohkem »

Austria ringkond

Austria ringkond 16. sajandi alguses Austria ringkond (saksa Österreichischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond.

Uus!!: Saksa keel ja Austria ringkond · Näe rohkem »

Austria Sileesia

Austria Sileesia (saksa Österreichisch Schlesien; tšehhi Rakouské Slezsko; poola Śląsk Austriacki), ametlikult Ülem- ja Alam-Sileesia hertsogkond (saksa Herzogtum Ober- und Niederschlesien; tšehhi Vévodství Horní a Dolní Slezsko) oli autonoomne piirkond Böömimaa kuningriigis ja Austria keisririigis, aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa Austria-Ungaris.

Uus!!: Saksa keel ja Austria Sileesia · Näe rohkem »

Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei

Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei (saksa keeles Sozialdemokratische Partei Österreichs; lühend SPÖ) on Austria sotsiaaldemokraatlik poliitiline partei.

Uus!!: Saksa keel ja Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei · Näe rohkem »

Austria Vabaduspartei

Austria Vabaduspartei logo Austria Vabaduspartei (saksa keeles Freiheitliche Partei Österreichs, FPÖ) on paremkonservatiivne, rahvuskonservatiivne ja parempopulistlik partei Austrias.

Uus!!: Saksa keel ja Austria Vabaduspartei · Näe rohkem »

Austria välismaateenistus

Austria välismaateenistus (saksa Österreichischer Auslandsdienst) on alternatiivteenistus tsiviilteenistuse asemel, mis kestab (minimaalselt) 12 kuud.

Uus!!: Saksa keel ja Austria välismaateenistus · Näe rohkem »

Austria-Ungari

Austria-Ungari oli kaksikmonarhiaga riik Kesk-Euroopas, mis eksisteeris 1867–1918.

Uus!!: Saksa keel ja Austria-Ungari · Näe rohkem »

Autobahn

Autobahn (saksa keeles: Autobahn, mitmuses: Autobahnen) on Saksamaa kiirteedesüsteem.

Uus!!: Saksa keel ja Autobahn · Näe rohkem »

AutoCAD

AutoCAD on raalprojekteerimise rakendus, mida kasutatakse modelleerimiseks ja joonestamiseks.

Uus!!: Saksa keel ja AutoCAD · Näe rohkem »

Auvere mõis

Auvere mõis (saksa Ampfer) oli esialgu rüütlimõis hiljem poolmõis Vaivara kihelkonnas Virumaal, nüüdisajal jääb mõisakoht Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna Auvere küla maadele.

Uus!!: Saksa keel ja Auvere mõis · Näe rohkem »

Auweyida

Kuningas Auweyida Auweyida (ka Awiyeda, saksapäraselt Aweida (enne 1850. aastat Boe ringkonna territooriumil – 1921. aasta paiku Gababi kanali juures) oli Nauru kuningas. Kuningas Auweyida keskel Saksamaa lipu ees Nauru annekteerimise tseremoonial Naurul 3. oktoobril 1888 Kuningas Auyewida koos abikaasaga (valgetes riietes) oma alamate seas, umbes 1890 Ta valiti Boe pealikuna kuningaks. Kuningana esitas ta seaduseelnõusid, mis seadustati pealike poolt. Enne Nauru alistamist valgete poolt oli ta Nauru viimane valitseja. Kui Saksamaa Nauru vallutas ning annekteeris Saksa Uus-Guinea külge, jäi Auyewida kuningaks ja naurulaste ülempealikuks, sest sakslased tahtsid tagada saare ühtsuse pärast Nauru hõimusõja lõppu. Aastal 1920 saare hõivanud britid jätsid Auweyida tiitlist ilma. Auweyida abikaasa oli Eigamoiya. Kategooria:Nauru inimesed.

Uus!!: Saksa keel ja Auweyida · Näe rohkem »

Avaari mark

Avaari mark Ida-Baieris Doonau (''Donau'') ja Drava (''Drau'') jõgede vahel. Avaari mark (Avaria, saksa: Awarenmark) oli kagupoolne piiriala Karolingide impeeriumis, mis loodi Karl Suure poolt 8.

Uus!!: Saksa keel ja Avaari mark · Näe rohkem »

Avinurme kihelkond

Avinurme kihelkond 1925. aastal. Avinurme kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Awinorm) on kihelkond Tartumaa põhjaosas, mille pindala on 312 km².

Uus!!: Saksa keel ja Avinurme kihelkond · Näe rohkem »

Avinurme mõis

Avinurme mõis (saksa keeles Awwinorm) oli riigimõis Torma kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Avinurme mõis · Näe rohkem »

Avio (Trento)

Avio loss (Sabbionara) Avio valla paiknemine Trento provintsis Avio (saksa: Aue) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias.

Uus!!: Saksa keel ja Avio (Trento) · Näe rohkem »

Avogadro arv

Avogadro arv (tähis: NA) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas.

Uus!!: Saksa keel ja Avogadro arv · Näe rohkem »

ß

ß-täht eri šriftides email-tänavasiltidel ß (saksakeelsed nimetused Eszett ('ess-zee'), scharfes S ('terav S') on täht saksa tähestikus. See on konsonanditäht, mida kasutatakse helitu alveolaarse frikatiivi /s/ märkimiseks. Algselt oli see pika ja lühikese s-i või pika s-i ja z-i ligatuur. Saksa keeles kasutatakse selle kohta veel nimetusi Straßen-S ('sõna Straße S'), Buckel-S ('küüru-S'), Ringel-S ('rõnga-S'), Rucksack-S ('seljakoti-S'), Dreierles-S ('kolmekese-S') ja Doppel-S ('topelt-S'; Šveitsis). Viimane väljend tähistab väljaspool Šveitsi (ja osalt ka Šveitsis) täheühendit ss. ß-tähte kasutatakse tänapäeval ainult saksa keeles. Šveitsis ja Liechtensteinis seda märki ei tarvitata. Saksakeelsetel vähemustel Belgias, Põhja-Schleswigis ja Lõuna-Tiroolis kehtivad samad reeglid nagu Saksamaal, Austrias ja Luksemburgis. ſs-ligatuur oli 18. sajandini kasutusel ka teistes keeltes.

Uus!!: Saksa keel ja ß · Näe rohkem »

Łobez

Łobez (saksa Labes) on linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas, Łobezi maakonna keskus.

Uus!!: Saksa keel ja Łobez · Näe rohkem »

Šampēterise mõis

Šampēterise mõis (läti keeles Šampētera muiža; saksa keeles Hof Champêtre) oli poolmõis Lätis Riia linnas Pleskodāle asumis; selle peahoone asus aadressil Vecaines iela 1.

Uus!!: Saksa keel ja Šampēterise mõis · Näe rohkem »

Šančiai

Šančiai (poola keeles Szańce) on piirkond Kaunases, mis moodustab Šančiai valla.

Uus!!: Saksa keel ja Šančiai · Näe rohkem »

Šķiliņi mõis

Šķiliņi mõis (saksa keeles Schillingshof, läti keeles Šķiliņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Šķiliņi mõis · Näe rohkem »

Šķirstiņi mõis

Šķirstiņi mõis (saksa keeles Napkull, läti keeles Šķirstiņu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Katriņa kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Šķirstiņi mõis · Näe rohkem »

Šļukumsi mõis

Šļukumsi mõis (saksa keeles Schluckum, läti keeles Šļukuma muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Šļukumsi mõis · Näe rohkem »

Šēnheida mõis

Šēnheida mõisa peahoone Šēnheida mõis (Šēnheidas muiža) on mõis Lätis Daugavpilsi piirkonnas Skrudaliena vallas Šengeidas.

Uus!!: Saksa keel ja Šēnheida mõis · Näe rohkem »

Šilutė

Šilutė (endine nimi Šilokarčiama) on linn Leedus, Šilutė rajooni ja Šilutė valla halduskeskus.

Uus!!: Saksa keel ja Šilutė · Näe rohkem »

Šlaager

Lööklaul, ka šlaager (saksa keeles Schlager), lähedane mõistele hitt (inglise keeles hit, 'löök, hoop, tabamus') on lihtsalt mõistetav, instrumentaalse saate ja sageli sentimentaalse sisuga laul.

Uus!!: Saksa keel ja Šlaager · Näe rohkem »

Šlokenbeka mõis

Šlokenbeka mõis Mõisa aidahoone Šlokenbeka mõis (Šlokenbekas muiža) on mõis Lätis Engure piirkonnas Smārde vallas Milzkalnes.

Uus!!: Saksa keel ja Šlokenbeka mõis · Näe rohkem »

Špiilmann

Špiilmann (saksa keeles Spielmann – 'mängumees') oli rändartist ja -muusik keskaegsel Saksamaal.

Uus!!: Saksa keel ja Špiilmann · Näe rohkem »

Štiavnica mäestik

Štiavnica mäestiku asukoht Slovakkias (tähistatud halliga) Štiavnica mäestik on suuremalt jaolt kaetud metsaga Štiavnica mäestik (slovaki keeles Štiavnické vrchy, saksa keeles Schemnitzer Berge) on vulkaanilise päritoluga mäestik Slovakkia keskosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi on see ka osa Slovaki keskmäestikust.

Uus!!: Saksa keel ja Štiavnica mäestik · Näe rohkem »

Švaabi ringkond

Švaabi ringkond 16. sajandi alguses Švaabi ringkond (saksa Schwäbischer Reichskreis) oli 1500.

Uus!!: Saksa keel ja Švaabi ringkond · Näe rohkem »

Švarcmuiža mõis

Švarcmuiža mõis (Švarcmuiža, vanasti ka Hāgenu muiža) oli poolmõis Lätis Riia linnas Āgenskalnsi asumis peahoone aadressiga Daugavgrīvas ielā 19/21.

Uus!!: Saksa keel ja Švarcmuiža mõis · Näe rohkem »

Šveits

Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Saksa keel ja Šveits · Näe rohkem »

Šveits Eurovisiooni lauluvõistlusel

Šveits on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel alates esimesest lauluvõistlusest, mis toimus 1956. aastal.

Uus!!: Saksa keel ja Šveits Eurovisiooni lauluvõistlusel · Näe rohkem »

Šveitsi frank

Viiskümmend franki Sada franki Šveitsi frank (saksa keeles Schweizer Franken, itaalia keeles Franco svizzero, prantsuse keeles Franc suisse) on Šveitsi rahaühik.

Uus!!: Saksa keel ja Šveitsi frank · Näe rohkem »

Šveitsi Jalgpalliliit

Šveitsi Jalgpalliliit (ASF-SFV) (saksa keeles Schweizerischer Fussballverband; prantsuse keeles Association Suisse de Football; itaalia keeles Associazione Svizzera di Calcio) on Šveitsi jalgpalli katusorganisatsioon, mis korraldab kohalikke jalgpallimeistrivõistlusi (sh Šveitsi Super League), haldab eri koondisi (sh esinduskoondist).

Uus!!: Saksa keel ja Šveitsi Jalgpalliliit · Näe rohkem »

Šveitsi liidupresident

Liidupresident (saksa keeles Bundespräsident, prantsuse keeles Président de la Confédération, itaalia keeles Presidente della Confederazione, romanši keeles President da la Confederaziun) on Šveitsi seitsmeliikmelise valitsuse ehk Liidunõukogu eesistuja.

Uus!!: Saksa keel ja Šveitsi liidupresident · Näe rohkem »

Šveitsi meedia

Šveitsi meediasüsteem on Šveitsis toimiv massimeedia süsteem.

Uus!!: Saksa keel ja Šveitsi meedia · Näe rohkem »

Ģintermuiža mõis

Ģintermuiža mõisa köök. Ģintermuiža mõis (Ģintermuiža) on mõis Lätis Jelgava piirkonnas Jelgavas.

Uus!!: Saksa keel ja Ģintermuiža mõis · Näe rohkem »

Ķēči mõis

Ķēči mõis (saksa keeles Fossenberg, ka Ketsemoise, läti keeles Ķēču muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Nītaure kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Ķēči mõis · Näe rohkem »

Ķegums

pisi Ķegums (saksa Keggum) on linn Lätis Vidzemes, Ķegumsi piirkonna keskus.

Uus!!: Saksa keel ja Ķegums · Näe rohkem »

Ķeiži mõis

Ķeiži mõis (saksa keeles Keysen, läti keeles Ķeižu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Ēvele kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Ķeiži mõis · Näe rohkem »

Ķeipene mõis

Ķeipene mõis (saksa keeles Kaipen, läti keeles Ķeipenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Madliena kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Ķeipene mõis · Näe rohkem »

Ķemere mõis

Ķemere mõis (saksa keeles Kemmershof, läti keeles Ķemeres muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Ēvele kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Ķemere mõis · Näe rohkem »

Ķempēni mõis

Ķempēni mõis (saksa keeles Kempen, läti keeles Ķempēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Ēvele kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Ķempēni mõis · Näe rohkem »

Ķeveļmuiža mõis

Ķeveļmuiža mõis (saksa keeles Kewel, läti keeles Ķeveļmuiža) oli rüütlimõis, hiljem Suntaži karjamõis Liivimaal Riia kreisis Suntaži kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Ķeveļmuiža mõis · Näe rohkem »

Ķieģeļi mõis

Ķieģeļi mõis (saksa keeles Kegeln, läti keeles Ķieģeļu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Rubene kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Ķieģeļi mõis · Näe rohkem »

Ķipēni mõis

Mõisa peahoone Ķipēni mõis (saksa keeles Eck, varem Neu-Eck, läti keeles Ķipēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Ķipēni mõis · Näe rohkem »

Ķirbiži mõis

Ķirbiži mõis, varem Vitrupe mõis (saksa keeles Kürbis, ka Kirbisch, varem Wittersbeck, läti keeles Ķirbižu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Salatsi kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Ķirbiži mõis · Näe rohkem »

Ķizbele mõis

Ķizbele mõis, ka Rāmava mõis (saksa keeles Kipsal, ka Rammenhof, läti keeles Ķizbeles muiža, ka Rāmavas muiža) oli rüütlimõis, hiljem Krimulda kõrvalmõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Ķizbele mõis · Näe rohkem »

Ķoņi mõis

Ķoņi mõis (saksa keeles Königshof, varem Nauküll, läti keeles Ķoņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Ķoņi mõis · Näe rohkem »

Żagań

Żagań (prantsuse ja saksa keeles Sagan) on linn Lääne-Poolas Bóbri jõe ääres.

Uus!!: Saksa keel ja Żagań · Näe rohkem »

Ļaudona kihelkond

Ļaudona kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Laudohn, läti keeles Ļaudonas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Ļaudona kihelkond · Näe rohkem »

Ļaudona kirikumõis

Ļaudona kirikumõis (saksa keeles Laudohn Pastorat, läti keeles Ļaudonas mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Võnnu kreisis Ļaudona kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Ļaudona kirikumõis · Näe rohkem »

Ļaudona mõis

Ļaudona mõis (saksa keeles Schloß Laudohn, läti keeles Ļaudonas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Ļaudona kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Ļaudona mõis · Näe rohkem »

Żywiec

Raekoda Żywieci katedraal. Kellatorn Püha Risti Kirik. 1938. Linnapea Antoni Paweł Szlagor, 2006. Żywiec (saksa keeles Saybusch, varem Saubusch) on linn ja vald Poolas Sileesia vojevoodkonnas, Żywieci maakonna halduskeskus, ajaloolise Żywieci piirkonna keskus.

Uus!!: Saksa keel ja Żywiec · Näe rohkem »

Žabalj

Katoliku kirik Žabalj serbia keeles Жабаљ/Žabalj, ungari keeles Zsablya, saksa keeles Josefsdorf) on linn Serbias Vojvodina autonoomses piirkonnas Lõuna-Bačka ringkonnas, Žabalji valla keskus. Elanike arv oli 2000. aasta Serbia rahvaloenduse andmetel 9598. Kategooria:Serbia linnad Kategooria:Vojvodina.

Uus!!: Saksa keel ja Žabalj · Näe rohkem »

Žemaidid

Balti hõimude asualad umbes 1200 Žemaidid (ka žmuudid, leedu keeles žemaičiai, läti keeles žemaiši) oli tänapäeva Lääne-Leedus Žemaitijas elanud balti hõim.

Uus!!: Saksa keel ja Žemaidid · Näe rohkem »

Ü

Ü (ü) on ladina kirja täht, mis esineb muu hulgas eesti keeles, aserbaidžaani keeles, karjala keeles, saksa keeles, ungari keeles, tatari keeles, türgi keeles ja türkmeeni keeles.

Uus!!: Saksa keel ja Ü · Näe rohkem »

Überetsch-Unterland

Überetsch-Unterlandi ringkond (roheline) Lõuna-Tiroolis Überetsch-Unterland (itaalia: Oltradige-Bassa Atesina; saksa: Überetsch-Unterland) on ringkond (itaalia: comprensorio; saksa: Bezirksgemeinschaft) Itaalia Lõuna-Tirooli provintsi lõunaosas.

Uus!!: Saksa keel ja Überetsch-Unterland · Näe rohkem »

Čechy

Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.

Uus!!: Saksa keel ja Čechy · Näe rohkem »

Ühe mõrva kroonika

"Ühe mõrva kroonika" on 1965.

Uus!!: Saksa keel ja Ühe mõrva kroonika · Näe rohkem »

Üheksavägine

Üheksavägine (Verbascum thapsus) on mailaseliste sugukonda vägiheina perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaime liik.

Uus!!: Saksa keel ja Üheksavägine · Näe rohkem »

Ühikelement

Ühikelement ehk neutraalne element mingi binaarse algebralise tehte * suhtes hulgal H on element e, mille puhul hulga H mis tahes elemendi a korral kehtivad võrdused ja.

Uus!!: Saksa keel ja Ühikelement · Näe rohkem »

Ühisharidus

Ühisharidus (saksa keeles Koedukation, inglise keeles coeducational) tähendab tänapäeval eeskätt poeg- ja tütarlaste ühist koolitamist.

Uus!!: Saksa keel ja Ühisharidus · Näe rohkem »

Čiekurkalnsi mõis

Čiekurkalnsi mõis (Čiekurkalna muiža) oli mõis Lätis Riia linnas Čiekurkalnsi asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Čiekurkalnsi mõis · Näe rohkem »

Üksnurme mõis

Üksnurme mõis (saksa keeles Uxnorm) oli rüütlimõis kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).

Uus!!: Saksa keel ja Üksnurme mõis · Näe rohkem »

Ülejõe mõis

Ülejõe mõis (saksa keeles Üllejöe) oli Laupa mõisa karjamõis Türi kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Saksa keel ja Ülejõe mõis · Näe rohkem »

Ülem-Reini ringkond

Ülem-Reini ringkond 16. sajandi algul. Ülem-Reini ringkond (saksa Oberrheinischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond, mis loodi aastal 1500 endise Ülem-Lotringi hertsogkonna ja suurema osa Reini Frangimaa territooriumil, sealhulgas Švaabimaa Alsace'i piirkond ja Burgundia Savoia hertsogkond.

Uus!!: Saksa keel ja Ülem-Reini ringkond · Näe rohkem »

Ülem-Sileesia

Sileesia kaart, mis näitab Ülem-Sileesia (Oppeln), Kesk-Sileesia (Breslau) ja Alam-Sileesia (Liegnitz) ajaloolist paiknemist Ülem-Sileesia vappnagu seda kujutas Hugo Ströhl (1851–1919) Ülem-Sileesia (poola keeles Górny Śląsk; sileesia keeles Gůrny Ślůnsk; tšehhi keeles Horní Slezsko; saksa keeles Oberschlesien; saksa keele sileesia murdes Oberschläsing; ladina keeles Silesia Superior) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna kaguosa.

Uus!!: Saksa keel ja Ülem-Sileesia · Näe rohkem »

Ülem-Ungari

Cassovia: Superioris Hungariae Civitas Primaria", vaade teosest "Civitates orbis terrarum". Cassovia (slovaki keeles Košice, saksa keeles Kaschau, ungari keeles Kassa) ehk Ülem-Ungari "pealinn" aastal 1617 Ülem-Ungari on vaste ungarikeelsele nimele Felvidék (sõna-sõnalt 'ülamaa').

Uus!!: Saksa keel ja Ülem-Ungari · Näe rohkem »

Ülenurme mõis

Endise Ülenurme mõisa peahoone. Ülenurme mõisapark. Ülenurme mõis (saksa keeles Uellenorm) oli 17.

Uus!!: Saksa keel ja Ülenurme mõis · Näe rohkem »

Üliinimene

Üliinimese (prantsuse keeles homme supérieur, saksa keeles Übermensch) all mõeldakse täiuslikku inimest, erakordsete võimetega inimest või inimesest kõrgemale arenenud olendit (ehk üleinimest).

Uus!!: Saksa keel ja Üliinimene · Näe rohkem »

Ülo Oll

Ülo Oll (17. august 1927 Härjanurme vald, Tartumaa – 31. jaanuar 1997 Tartu) oli eesti põllumajandusteadlane.

Uus!!: Saksa keel ja Ülo Oll · Näe rohkem »

Ö

Ö (ö) on ladina kirja täht, mis on saadud o-tähest diakriitilise märgi treema abil.

Uus!!: Saksa keel ja Ö · Näe rohkem »

Ööbiku mõis

Ööbiku mõis ehk Ipiķi mõis (saksa keeles Ippik, läti keeles Ipiķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Ööbiku mõis · Näe rohkem »

Öös on asju

"Öös on asju" on Mati Undi 1990.

Uus!!: Saksa keel ja Öös on asju · Näe rohkem »

Ötztali Alpid

Hintere Schwärze Ötztali Alpid (itaalia: Alpi Venoste, saksa: Ötztaler Alpen) on mäestik Kesk-Ida-Alpides, Tiroolis Lõuna-Austrias ja Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias.

Uus!!: Saksa keel ja Ötztali Alpid · Näe rohkem »

Ēķini mõis

Ēķini mõis (saksa keeles Heydekenshof, varem Broesemoise, läti keeles Ēķina muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Ēķini mõis · Näe rohkem »

Ēdole mõis

Ēdole mõisa peahoone Ēdole mõis (Ēdoles pilsmuiža, saksa keeles Edwahlen) on mõis Lätis Kuldīga piirkonnas Ēdole vallas Ēdoles.

Uus!!: Saksa keel ja Ēdole mõis · Näe rohkem »

Ērberģe mõis

Ērberģe mõisa peahoone. Ērberģe mõis (Ērberģes muiža) on mõis Lätis Nereta piirkonnas Mazzalve vallas Ērberģes.

Uus!!: Saksa keel ja Ērberģe mõis · Näe rohkem »

Ērgļi mõis

Ērgļi mõis (saksa keeles Schloß Erlaa, läti keeles Ērgļu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Võnnu kreisis Ērgļi-Ogre kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Ērgļi mõis · Näe rohkem »

Ērgļi-Ogre kihelkond

Ērgļi-Ogre kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Erlaa-Ogershof, läti keeles Ērgļu-Ogres draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Ērgļi-Ogre kihelkond · Näe rohkem »

Ērmaņi mõis

Ērmaņi mõis (saksa keeles Hermannshof, läti keeles Ērmaņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Ērmaņi mõis · Näe rohkem »

Ēvele kihelkond

Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel'' (1798) Ēvele kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wolfahrt, ka Wolfart, läti keeles Ēveles draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis ja aastast 1783 Valga kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Ēvele kihelkond · Näe rohkem »

Ēvele kirikumõis

Ēvele kirikumõis (saksa keeles Pastorat Wohlfahrt, läti keeles Ēveles mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Valga kreisis Ēvele kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Ēvele kirikumõis · Näe rohkem »

Ēvele mõis

Ēvele mõis (saksa keeles Alt-Wohlfahrt, läti keeles Ēveles muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Ēvele kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Ēvele mõis · Näe rohkem »

Ä

Ä (ä) on ladina kirja täht, mis on saadud a-tähest diakriitilise märgi treema abil.

Uus!!: Saksa keel ja Ä · Näe rohkem »

Ääsmäe mõis

Ääsmäe mõisa peahoone. Ääsmäe mõis (saksa keeles Essemäggi) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Ääsmäe mõis · Näe rohkem »

Ädara mõis

Ädara mõis (saksa keeles Eddara) oli poolmõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Ädara mõis · Näe rohkem »

Äksi kihelkond

Äksi kihelkond (sks Kirchspiel Ecks) on ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Saksa keel ja Äksi kihelkond · Näe rohkem »

Äksi kirikumõis

Äksi kirikumõis (saksa keeles Pastorat Ecks) oli kirikumõis Äksi kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Äksi kirikumõis · Näe rohkem »

Ängi mõis

Ängi mõis (saksa keeles Enge) oli rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Ängi mõis · Näe rohkem »

Õisu mõis

Õisu mõisa peahoone Õisu mõis (saksa keeles Euseküll) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Saksa keel ja Õisu mõis · Näe rohkem »

Õllekeldriputš

Mässajad vahistatud sotsialistidest linnavolinikega Õllekeldriputš ehk Müncheni putš ehk Müncheni õllekeldriputš ehk Hitler-Ludendorffi putš oli Hitleri ja tema parteikaaslaste ebaõnnestunud riigipöördekatse 1923.

Uus!!: Saksa keel ja Õllekeldriputš · Näe rohkem »

Õpetatud Eesti Selts

Õpetatud Eesti Selts (asutatud 18. jaanuaril 1838 (saksa Gelehrte Estnische Gesellschaft, lühend GEG), suletud 1950 ja taastatud 1988), lühend ÕES, on vanim Eesti teadusselts.

Uus!!: Saksa keel ja Õpetatud Eesti Selts · Näe rohkem »

Õpitulemuste välishindamine

Õpitulemuste välishindamine on eri haridusasutuste õpilaste teadmiste ja oskuste ühtne hindamine väljaspool neid haridusasutusi.

Uus!!: Saksa keel ja Õpitulemuste välishindamine · Näe rohkem »

Õppekeel

Õppekeel on keel, milles toimub põhiosa õppest Autorite kollektiiv, 2014.

Uus!!: Saksa keel ja Õppekeel · Näe rohkem »

Õuduse labürint

"Õuduse labürint" on Michael Curtize poolt Austrias 1921.

Uus!!: Saksa keel ja Õuduse labürint · Näe rohkem »

Õuemeister

Õuemeister (saksa keeles Hofmeister) oli Venemaa keisririigi õukonnaauaste ja -amet.

Uus!!: Saksa keel ja Õuemeister · Näe rohkem »

Åbenrå

Raekoda Sankt Nicolai kirke pisi Åbenrå (taani vanas kirjaviisis (enne 1948. aastat) ja kohalik nimekuju Aabenraa, saksa keeles Apenrade) on linn Taanis Lõuna-Taani piirkonnas Põhja-Schleswigi idarannikul Väike-Belti avaneva kitsa Läänemere lahe Åbenrå lahe sopis, Åbenrå valla keskus.

Uus!!: Saksa keel ja Åbenrå · Näe rohkem »

Émile Gaboriau

Émile Gaboriau (9. november 1832 – 28. september 1873) oli prantsuse ajakirjanik ja kirjanik, moodsa kriminaalkirjanduse rajajaid.

Uus!!: Saksa keel ja Émile Gaboriau · Näe rohkem »

Ādaži

Ādaži on küla Lätis, Ādaži piirkonna halduskeskus.

Uus!!: Saksa keel ja Ādaži · Näe rohkem »

Ādaži kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel'' (1798) Ādaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Neuermühlen, läti keeles Ādažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Ādaži kihelkond · Näe rohkem »

Ādaži ordulinnus

Ādaži ordulinnus oli Liivi ordule kuulunud linnus, mis asus Lätis Riia linna Bukulti asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Ādaži ordulinnus · Näe rohkem »

Ādami mõis

Ādami mõis (saksa keeles Schwarzbeckshof, läti keeles Ādamu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Zeltiņi kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Ādami mõis · Näe rohkem »

Āraiši kihelkond

Āraiši kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Arrasch, läti keeles Āraišu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal ja Võnnu kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Āraiši kihelkond · Näe rohkem »

Āraiši kirikumõis

Āraiši kirikumõis (saksa keeles Arrasch Pastorat, läti keeles Āraišu mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Võnnu kreisis Āraiši kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Āraiši kirikumõis · Näe rohkem »

Ārciemsi mõis

Ārciemsi mõis (saksa keeles Erküll, läti keeles Ārciema muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Ārciemsi mõis · Näe rohkem »

Āstere mõis

Āstere mõis (saksa keeles Poickern, läti keeles Āsteres muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Āstere mõis · Näe rohkem »

Baader Meinhofi kompleks

"Baader Meinhofi kompleks" (saksa keeles "Der Baader Meinhof Komplex") on saksa filmirežissööri Uli Edeli 2008.

Uus!!: Saksa keel ja Baader Meinhofi kompleks · Näe rohkem »

Baba Vida

Baba Vida (bulgaaria keeles: Баба Вида) on keskaegne kindlus ja loss Doonau jõe paremal kaldal Loode-Bulgaarias Vidinis, mis on nii linna kui ka ümbritseva piirkonna ajaloos üks tähtsamaid kaitserajatisi.

Uus!!: Saksa keel ja Baba Vida · Näe rohkem »

Babecka mõis

Babecka mõis (saksa keeles Babetzky, läti keeles Babeckas muiža) oli rüütlimõis, hiljem Beja kõrvalmõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Babecka mõis · Näe rohkem »

Bach

Bach (saksa keeles 'oja') on sageli esinev perekonna- ja kohanimi.

Uus!!: Saksa keel ja Bach · Näe rohkem »

Bad Zwischenahn

Vapp Bad Zwischenahni valla paiknemine Ammerlandi kreisis Bad Zwischenahn (alamsaksa: Twüschenahn) on linn ja vald Ammerlandi kreisis, Alam-Saksi maal, Saksamaal.

Uus!!: Saksa keel ja Bad Zwischenahn · Näe rohkem »

Badeni suurhertsogiriik

Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaarti lehel aastast 1861. Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal, Reini idakaldal.

Uus!!: Saksa keel ja Badeni suurhertsogiriik · Näe rohkem »

Badeni vabariik

Badeni vabariik (saksa Republik Baden) oli Saksa osariik, mis eksisteeris Weimari vabariigi ajal, moodustati pärast Badeni suurhertsogiriigi lõpetamist aastal 1918.

Uus!!: Saksa keel ja Badeni vabariik · Näe rohkem »

Badia (Lõuna-Tirool)

Badia (Abtei) Badia valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Badia (saksa: Abtei) on vald (comune) Lõuna-Tiroolis, Põhja-Itaalias.

Uus!!: Saksa keel ja Badia (Lõuna-Tirool) · Näe rohkem »

Baižkalni mõis

Baižkalni mõis (saksa keeles Friedrichshof, läti keeles Baižkalna muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Baižkalni mõis · Näe rohkem »

Baieri Alpid

Baieri Alpid (saksa Bayerische Alpen) on mäestik Euroopas, osa Alpidest.

Uus!!: Saksa keel ja Baieri Alpid · Näe rohkem »

Baieri kuningriik

Baieri kuningriik (saksa Königreich Bayern) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1806–1918.

Uus!!: Saksa keel ja Baieri kuningriik · Näe rohkem »

Baieri mets

Baieri metsa vaade Baieri mets (saksa, tšehhi Bavorský les) on mäestik Euroopas Baieris.

Uus!!: Saksa keel ja Baieri mets · Näe rohkem »

Baieri Nõukogude Vabariik

Baieri Nõukogude Vabariik (saksa: Bayerische Räterepublik) oli Novembrirevolutsiooni ajal lühiealine katse luua sotsialistlik riik Baieri Vabas Riigis.

Uus!!: Saksa keel ja Baieri Nõukogude Vabariik · Näe rohkem »

Baieri Teaduste Akadeemia

Baieri Teaduste Akadeemia peakorter Müncheni residentsi kirdetiivas Baieri Teaduste Akadeemia (saksa keeles Bayerische Akademie der Wissenschaften; akronüüm BAdW) on Saksamaa vanimaid teadusorganisatsioone, üks kaheksast Saksamaa regionaalsest teadusakadeemiast, mis kuuluvad Saksamaa Teaduste Akadeemiate Liitu.

Uus!!: Saksa keel ja Baieri Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Bajorai

Bajorai viadukt Bajorai on Leedu linna Kretinga osa.

Uus!!: Saksa keel ja Bajorai · Näe rohkem »

Bakuu Kristallhall

Bakuu Kristallhall (aserbaidžaani keeles: Bakı Kristal Zalı) on mitmeotstarbeline sisehall Bakuus Aserbaidžaanis.

Uus!!: Saksa keel ja Bakuu Kristallhall · Näe rohkem »

Balassagyarmat

Balassagyarmati raekoda Balassagyarmat (varem Balassa-Gyarmath, slovaki Balašske Ďarmoty, saksa Jahrmarkt) on linn Ungaris Nógrádi komitaadis.

Uus!!: Saksa keel ja Balassagyarmat · Näe rohkem »

Baldone

Baldone (saksa Baldohn) on linn Lätis, Baldone piirkonna keskus.

Uus!!: Saksa keel ja Baldone · Näe rohkem »

Balduin Alnast

Balduin Alnast (prantsuse keeles: Baudouin d’Aulne, saksa keeles: Balduin von Alna, bei Thuin) (surnud 1243) oli Aulne abtkonna (Aulne-sur-Sambre, Belgia) tsistertslaste kloostri munk, paavsti Gregorius IX legaat Baltimaades, Põhja-Eesti, Kuramaa ja Zemgale piiskop (1232-1236).

Uus!!: Saksa keel ja Balduin Alnast · Näe rohkem »

Balga komtuur

Balga ehk Bałga komtuur (saksa keeles Komtur von Balga) oli Saksa ordu käsknik, kes valitses Balga komtuurkonda Preisimaal.

Uus!!: Saksa keel ja Balga komtuur · Näe rohkem »

Baloži mõis

Baloži mõis (saksa keeles Ballod, läti keeles Baložu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Baloži mõis · Näe rohkem »

Baltā mõis

Baltā mõis (Baltā muiža, ka Mellera muiža või Dāla muiža) oli mõis Lätis Riia linnas Iļģuciemsi asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Baltā mõis · Näe rohkem »

Balti Ajaloo Komisjon

Balti Ajaloo Komisjon (saksa keeles Baltische Historische Kommission; lühendatult BAK või BHK) on Saksamaal tegutsev Baltikumi (peamiselt Eesti ja Läti) ajaloost huvitunud ajaloolasi koondav vabatahtlik ühendus.

Uus!!: Saksa keel ja Balti Ajaloo Komisjon · Näe rohkem »

Balti eraseadus

Balti Eraseadus (lühend BES, nimetatud ka Balti eraseadustik, tsiviilseadustik; saksa keeles Liv-, Est- und Curländisches Privatrecht) oli Balti provintsiaalõiguse kolmas jagu, mis kehtestati 1865.

Uus!!: Saksa keel ja Balti eraseadus · Näe rohkem »

Balti Hertsogiriik

Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.

Uus!!: Saksa keel ja Balti Hertsogiriik · Näe rohkem »

Balti jaam

Balti jaama tänane peahoone koos hotelli Go Hotel Shnelli vaatega Toompuiesteelt. Paremal pool on jalakäijate tunnel. Vaade Balti jaamale põhjast, Kopli tänava poolt (2009) Balti jaam (ka Tallinna reisijaam; vene keeles Балтийский вокзал, saksa keeles Baltischer Bahnhof / Hauptbahnhof von Tallinn) on raudteejaam Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kelmiküla asumis laiarööpmelise raudtee ääres.

Uus!!: Saksa keel ja Balti jaam · Näe rohkem »

Balti Karjakasvatajate Ühing

Balti Karjakasvatajate Ühing (saksa keeles Verband Baltischer Rindviehzüchter, vene keeles Балтийское общество для разведения рогaтого скота) oli 1885−1902 tegutsenud karjakasvatajaid ühendav selts.

Uus!!: Saksa keel ja Balti Karjakasvatajate Ühing · Näe rohkem »

Balti kubermangud

Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid 18.–20. sajandil kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.

Uus!!: Saksa keel ja Balti kubermangud · Näe rohkem »

Balti landesraat

Balti landesraat (ka Balti maakogu, Baltimaade Ühendatud Maanõukogu, saksa keeles Der Vereinigte Landesrat für Livland, Estland, Ösel und Riga) oli Liivimaa maapäeva otsusel 22.

Uus!!: Saksa keel ja Balti landesraat · Näe rohkem »

Balti Puuvillavabrik

Balti Puuvillavabrik oli aastatel 1898–2006 tegutsenud tekstiilitööstusettevõte, mis asus Põhja-Tallinnas Sitsi asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Balti Puuvillavabrik · Näe rohkem »

Baltic Journal of Art History

Baltic Journal of Art History on Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli ametlik väljaanne, mille esimene number ilmus 2009.

Uus!!: Saksa keel ja Baltic Journal of Art History · Näe rohkem »

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Uus!!: Saksa keel ja Baltisakslased · Näe rohkem »

Baltisches historisches Ortslexikon

Baltisches historisches Ortslexicon (saksa keeles 'Baltimaade ajalooline kohaleksikon') on kaheosaline teatmeteos, mis käsitleb Eesti ja Läti ala asustusajalugu perioodil 1184–1918.

Uus!!: Saksa keel ja Baltisches historisches Ortslexikon · Näe rohkem »

Baltmuiža mõis

Baltmuiža mõisa peahoone Baltmuiža mõis (Baltmuiža või Baltā muiža) on endine rüütlimõis Lätis Ilūkste piirkonnas Prode vallas Baltmuižas.

Uus!!: Saksa keel ja Baltmuiža mõis · Näe rohkem »

Balvi

Balvi (saksa Bolwen, latgali Bolvi, poola Bołowsk) on linn Lätis Latgale põhjaosas.

Uus!!: Saksa keel ja Balvi · Näe rohkem »

Bandō sõjavangilaager

Bandō sõjavangilaager (jaapani 板東俘虜収容所, Bandō Furyoshūyōjo) oli Esimese maailmasõja aegne sõjavangilaager Jaapanis, mis sai nime läheduses asunud Bandō järgi (Bandō liideti 1959 Ōasa ja 1967. aastal Narutoga).

Uus!!: Saksa keel ja Bandō sõjavangilaager · Näe rohkem »

Banská Bystrica

Banská Bystrica (saksa keeles: Neusohl, ungari keeles: Besztercebánya) on linn Slovakkias, Banská Bystrica maakonna keskus.

Uus!!: Saksa keel ja Banská Bystrica · Näe rohkem »

Barbara Brandenburg-Ansbachist

Barbara Brandenburg-Ansbachist (Barbara von Brandenburg-Ansbach, ka Barbara von Brandenburg-Ansbach-Kulmbach; 24. september 1495 Ansbach – 23. september 1552 Karlsbad) oli Brandenburg-Ansbachi markkrahvi tütar ning abielu kaudu Leuchtenbergi maakrahvinna.

Uus!!: Saksa keel ja Barbara Brandenburg-Ansbachist · Näe rohkem »

Barbian

Püha Jakobi kihelkonnakirik Barbiani valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Barbian (itaalia: Barbiano) on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 15 km Bolzanost kirdes.

Uus!!: Saksa keel ja Barbian · Näe rohkem »

Bari hertsogkond

Bari krahvkond, aastast 1354 Bari hertsogkond, oli Saksa-Rooma riigi vürstkond, mis hõlmas pays de Barrois ja ümbritses Bar-le-Duc linna.

Uus!!: Saksa keel ja Bari hertsogkond · Näe rohkem »

Bartholomeos I

Bartholomeos I ehk Bartolomeos I (Dimitrios Archontonis, kreeka keeles Δημήτριος Αρχοντώνης; sündinud 29. veebruaril 1940 Gökçeada saarel Hagioi Theodorois) on Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh aastast 1991.

Uus!!: Saksa keel ja Bartholomeos I · Näe rohkem »

Basel-Landschafti kanton

Basel-Landschaft ehk Baseli maakanton on kanton Šveitsi põhjaosas.

Uus!!: Saksa keel ja Basel-Landschafti kanton · Näe rohkem »

Basel-Stadti kanton

Basel-Stadt ehk Baseli linnkanton on kanton Šveitsi põhjaosas.

Uus!!: Saksa keel ja Basel-Stadti kanton · Näe rohkem »

Baselga di Piné

Baselga di Piné valla paiknemine Trento provintsis Baselga di Piné (saksa: Wasilig-Pineid) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 12 km Trentost kirdes.

Uus!!: Saksa keel ja Baselga di Piné · Näe rohkem »

Baseli Ülikool

Endine peahoone Baseli Ülikool (saksa keeles Universität Basel, ladina keeles Universitas Basiliensis) on ülikool, mis asub Baselis Šveitsis.

Uus!!: Saksa keel ja Baseli Ülikool · Näe rohkem »

Baskerville'ide koer (film)

"Baskerville'ide koer" on Rudolf Meinerti poolt Saksamaal 1914.

Uus!!: Saksa keel ja Baskerville'ide koer (film) · Näe rohkem »

Bauņi mõis

Bauņi mõis (saksa keeles Bauenhof, läti keeles Bauņu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Matīši kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Bauņi mõis · Näe rohkem »

Bauhof

Bauhof Group AS (varem Ehitus Service) on ehitusmaterjalide ja aiakaupade jaekaubandusettevõte, mis kasutab ka kaubamärki Aiaparadiis.

Uus!!: Saksa keel ja Bauhof · Näe rohkem »

Bauska

Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.

Uus!!: Saksa keel ja Bauska · Näe rohkem »

Bauska foogt

Bauska foogt (saksa keeles Vogt von Bauske) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Bauska foogtkonda.

Uus!!: Saksa keel ja Bauska foogt · Näe rohkem »

Bāžciems

Bāžciemsi asendikaart Bāžciems (saksa keeles Bahseneck) on Läti linna Jūrmala osa.

Uus!!: Saksa keel ja Bāžciems · Näe rohkem »

Bānūži mõis

Bānūži mõis (saksa keeles Bahnus, läti keeles Bānūžu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Bānūži mõis · Näe rohkem »

Bānūži mõis (Skujene kihelkond)

Bānūži mõis, ka Kudliņi (saksa keeles Kudling, läti keeles Bānūžu muiža, ka Kudliņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Skujene kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Bānūži mõis (Skujene kihelkond) · Näe rohkem »

Bánov

Bánov (saksa keeles Banow, vanasti ka Banau) on küla (endine alev) Tšehhis Morava kaguosas Zlíni maakonnas Uherské Hradiště ringkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Bánov · Näe rohkem »

Bīlasti mõis

Bīlasti mõis (Bīlastu muiža) on endine mõis Lätis Dobele piirkonna Krimūnase vallas.

Uus!!: Saksa keel ja Bīlasti mõis · Näe rohkem »

Bīriņi mõis

Bīriņi mõis (saksa keeles Koltzen, läti keeles Bīriņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Bīriņi mõis · Näe rohkem »

Böömimaa valitsejate loend

Böömimaa valitsejate loend.

Uus!!: Saksa keel ja Böömimaa valitsejate loend · Näe rohkem »

Bēne mõis

Bēne mõisa peahoone Bēne mõis (Bēnes muiža) on mõis Lätis Auce piirkonnas Bēne vallas Bēnes.

Uus!!: Saksa keel ja Bēne mõis · Näe rohkem »

Bērvircava mõis

Bērvircava mõis (Bērvircavas muiža) on mõis Lätis Jelgava piirkonnas Sesava vallas Bērvircavas.

Uus!!: Saksa keel ja Bērvircava mõis · Näe rohkem »

Bērzaune kihelkond

Bērzaune kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Bersohn, läti keeles Bērzaunes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Bērzaune kihelkond · Näe rohkem »

Bērzaune kirikumõis

Bērzaune kirikumõis (saksa keeles Bersohn Pastorat, läti keeles Bērzaunes mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Võnnu kreisis Bērzaune kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Bērzaune kirikumõis · Näe rohkem »

Bērzaune mõis

Bērzaune mõis (saksa keeles Schloß Bersohn) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Bērzaune kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Bērzaune mõis · Näe rohkem »

Bērzu mõis

Bērzu mõis (Bērzu muiža) oli suvemõis Lätis Riia linnas Čiekurkalnsi asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Bērzu mõis · Näe rohkem »

Beļava mõis

Beļava mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 56 Beļava mõisa häärber Beļava mõis (saksa keeles Kortenhof, läti keeles Beļavas muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Beļava mõis · Näe rohkem »

Bebrene mõis

Bebrene mõisa peahoone. Bebrene mõis (Bebrenes muiža) on endine rüütlimõis Lätis Ilūkste piirkonnas Bebrene vallas Bebrenes.

Uus!!: Saksa keel ja Bebrene mõis · Näe rohkem »

Beckeri mõis

Beckeri mõis (Beķera muiža või Beķermuiža) oli mõis Lätis Riia linnas Voleri asumis, mille peahoone asus Daugavgrīvas ielā ja Beķeri kraavi vahel.

Uus!!: Saksa keel ja Beckeri mõis · Näe rohkem »

Bedřich Smetana

Bedřich Smetana Smetana autogramm Bedřich Smetana (2. märts 1824 – 12. mai 1884) oli tšehhi helilooja.

Uus!!: Saksa keel ja Bedřich Smetana · Näe rohkem »

Bedollo

Bedollo valla paiknemine Trento provintsis Kihelkonnakirik Bedollo (saksa: Bedull) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 20 km Trentost kirdes.

Uus!!: Saksa keel ja Bedollo · Näe rohkem »

Beja mõis

Beja mõis (saksa keeles Beyenhof, läti keeles Bejas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Beja mõis · Näe rohkem »

Belgia

Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas.

Uus!!: Saksa keel ja Belgia · Näe rohkem »

Belgia Ühendriigid

Belgia Ühendriigid või Ühendatud Belgia Riigid (hollandi Verenigde Nederlandse Staten või Verenigde Belgische Staten, prantsuse États-Belgiques-Unis, saksa Vereinigte Staaten von Belgien, ladina Foederati belgii) oli Lõuna-Madalmaade konföderatsioon, mis eksisteeris jaanuarist detsembrini 1790 lühiajalise mässu ajal Habsburgist keisri Joseph II vastu.

Uus!!: Saksa keel ja Belgia Ühendriigid · Näe rohkem »

Belgia Jalgpalliliit

Belgia Jalgpalliliit (hollandi keeles Koninklijke Belgische Voetbalbond, FFA; prantsuse keeles Union royale belge des sociétés de football association, URBSFA; saksa keeles Königlicher Belgischer Fußballverband, KBFV) on Belgia jalgpalli katusorganisatsioon, mis korraldab kohalikke jalgpallimeistrivõistlusi (sh Jupiler Pro League), haldab eri koondisi (sh esinduskoondist).

Uus!!: Saksa keel ja Belgia Jalgpalliliit · Näe rohkem »

Belgia meedia

Belgias kehtivad ametliku riigikeelena nii hollandi, prantsuse kui saksa keel, mistõttu on kogu Belgia meediasüsteem üles ehitatud kolmekeelsena.

Uus!!: Saksa keel ja Belgia meedia · Näe rohkem »

Bellevue suvemõis

Bellevue suvemõis (Belvijas muižiņa, ka Volkovica muiža ja Pavlovica muiža, saksa keeles Bellevue) on suvemõis Lätis Riia linnas Ziepniekkalnsi asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Bellevue suvemõis · Näe rohkem »

Benedictus XVI

Benedictus XVI (sünninimi Joseph Alois Ratzinger; sündinud 16. aprillil 1927) oli paavst 2005–2013.

Uus!!: Saksa keel ja Benedictus XVI · Näe rohkem »

Benedictus XVI läkitused eetikast

Benedictus XVI on rõhutanud perekonna väärtustamist ja tauninud homoseksuaalsust ning teisi katoliku kiriku normidega vastuollu minevaid eetilisi põhimõtteid.

Uus!!: Saksa keel ja Benedictus XVI läkitused eetikast · Näe rohkem »

Benjamín Prado

Benjamín Prado (sündinud 13. juulil 1961 Madridis) on hispaania kirjanik.

Uus!!: Saksa keel ja Benjamín Prado · Näe rohkem »

Benseen

Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.

Uus!!: Saksa keel ja Benseen · Näe rohkem »

Benz & Cie.

Die Benz & Cie.

Uus!!: Saksa keel ja Benz & Cie. · Näe rohkem »

Berg (Kaarma)

Berg (saksa keeles Berg a. d. H. Carmel, ′Berg Kaarma kojast′, eristamaks neid teistest Bergi-nimelistest suguvõsadest) on Saaremaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa keel ja Berg (Kaarma) · Näe rohkem »

Berg (Kandla)

Berg (saksa keeles Berg a. d. H. Kandel, ′Berg Kandla kojast′, eristamaks neid teistest Bergi-nimelistest suguvõsadest) on Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa keel ja Berg (Kandla) · Näe rohkem »

Berg (Päri)

Berg (saksa keeles Berg a. d. H. Kattentack, ′Berg Päri kojast′, eristamaks neid teistest Bergi-nimelistest suguvõsadest) on Eestimaa ja Liivimaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa keel ja Berg (Päri) · Näe rohkem »

Bergamo

Bergamo on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Bergamo provintsi halduskeskus.

Uus!!: Saksa keel ja Bergamo · Näe rohkem »

Berghof

Berghof, esiplaanil peasissesõit Berghof (ka Berghofi loss, ka Hitleri residents) oli kinnistukompleks Obersalzbergis Baieris, Berchtesgadeni lähedal Saksamaal.

Uus!!: Saksa keel ja Berghof · Näe rohkem »

Bergi loss

Bergi loss (letseburgi keeles Schlass Bierg, prantsuse keeles Château de Berg, saksa keeles Schloss Berg), tuntud ka kui Colmar-Berg, on Luksemburgi suurhertsogi peamine residents.

Uus!!: Saksa keel ja Bergi loss · Näe rohkem »

Bergi suurhertsogkond

Bergi suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Berg) rajati Napoleon Bonaparte poolt pärast tema võitu 1805.

Uus!!: Saksa keel ja Bergi suurhertsogkond · Näe rohkem »

Berliin

Vaade üle Großer Tiergarteni pargi Berliini südalinnale Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn, liidumaa (1. järgu haldusüksus) ja suurim linn.

Uus!!: Saksa keel ja Berliin · Näe rohkem »

Berliini Brandenburgi lennujaam

Berliini Brandenburgi lennujaam (IATA: BER, ICAO: EDDB) (saksa: Flughafen Berlin Brandenburg Willy Brandt) on seni alles ehitatav rahvusvaheline lennujaam Saksamaal Berliinis.

Uus!!: Saksa keel ja Berliini Brandenburgi lennujaam · Näe rohkem »

Berliini Filharmoonikud

Berliini Filharmoonikud (saksa keeles Die Berliner Philharmoniker; endise nimega Berliini Filharmoonia Orkester, Berliner Philharmonisches Orchester) on üks maailma juhtivaid sümfooniaorkestreid asukohaga Berliinis.

Uus!!: Saksa keel ja Berliini Filharmoonikud · Näe rohkem »

Berliini gau

Gau Berlin Kolmanda riigi gaud ← link.

Uus!!: Saksa keel ja Berliini gau · Näe rohkem »

Berliini kell

Berliini kell Berliinis Europe-Centeri kõrval Berliini kell (saksa keeles Berlin-Uhr) on kvantdidaktika printsiipidel töötav linna kronograaf, mille leiutas Dieter Binninger.

Uus!!: Saksa keel ja Berliini kell · Näe rohkem »

Berliini Maria kirik

Berliini Maria kirik (saksa St. Marienkirche, Marienkirche) on kirik Beriini südalinnas.

Uus!!: Saksa keel ja Berliini Maria kirik · Näe rohkem »

Berliini müür

Berliini müür 1986. aastal Berliini müür (saksa die Berliner Mauer; ametlik nimetus antifašistlik barjäär, antifaschistischer Schutzwall) oli betoonist barjäär, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lääne-Berliini Saksa DV-st.

Uus!!: Saksa keel ja Berliini müür · Näe rohkem »

Berliini observatoorium

Berliini observatoorium. Maal Carl Daniel Freydanck (1838) Berliini observatoorium (saksa keeles Berliner Sternwarte) oli aastatel 1711–1913 Saksamaal Berliini lähedal asunud observatoorium.

Uus!!: Saksa keel ja Berliini observatoorium · Näe rohkem »

Berliini Schönefeldi lennujaam

Berliini Schönefeldi lennujaam (IATA: SXF, ICAO: EDDB, saksa keeles) on rahvusvaheline lennujaam Saksamaal Schönefeldi linna lähedal, Berliini kesklinnast 18 km kagus.

Uus!!: Saksa keel ja Berliini Schönefeldi lennujaam · Näe rohkem »

Berliini Setsessioon

Berliinis asuv Setsessioonihoone 1925. aasta fotol Berliini Setsessioon (saksa keeles Berliner Secession, ka Berliner Sezession) on 2.

Uus!!: Saksa keel ja Berliini Setsessioon · Näe rohkem »

Berliini võidusammas

Berliini inglifiguuriga võidusammas Reichstagi parlamendihoone, mis sõjas peaaegu hävines. Berliner Siegessäule on saksakeelne nimi kunagise Preisimaa kuningriigi pealinna Berliini võidusambale.

Uus!!: Saksa keel ja Berliini võidusammas · Näe rohkem »

Bernhard (Madalmaade ja Lippe-Biesterfeldi prints)

Bernhard (1942) Bernhard (29. juuni 1911 Jena – 1. detsember 2004 Utrecht) oli Lippe-Biesterfeldi ja Madalmaade prints.

Uus!!: Saksa keel ja Bernhard (Madalmaade ja Lippe-Biesterfeldi prints) · Näe rohkem »

Bernhardiin

Bernhardiin (ülemsaksa der Bernhardiner) on suurt kasvu koer, kes aretati Suure Püha Bernhardi kuru kloostris pääste-, valve- ja seltsikoeraks.

Uus!!: Saksa keel ja Bernhardiin · Näe rohkem »

Berni Alpid

Berni Alpide peatipp Berni Alpid (saksa keeles Berner Alpen) on Šveitsis asuv Alpide osa, mis läbib Berni kantoni lõunaosa (Berner Oberland) ning Wallise kantoni põhjaosa (Lötschental), Aletschi ala (Aletschgebiet) ja Goms). Lõunas piirnevad nad Rhône'i oruga, põhjas Mittellandiga. Kõrgeim tipp on Finsteraarhorn (4273 m). Teisi tuntud mäetippe Berni Alpides.

Uus!!: Saksa keel ja Berni Alpid · Näe rohkem »

Berni kanton

Berni kanton (saksa keeles Kanton Bern, prantsuse keeles Canton de Berne) on kanton Šveitsi keskosas.

Uus!!: Saksa keel ja Berni kanton · Näe rohkem »

Bersone vald

Bersone (saksa: Bersaun) on endine vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias.

Uus!!: Saksa keel ja Bersone vald · Näe rohkem »

Bertha von Suttner

Bertha von Suttner, 1906 Bertha Felicitas Sophie von Suttner (paruness Bertha von Suttner; sündinud krahvinna Kinsky von Chinic und Tettau; 9. juuni 1843 Praha (tollal Austria keisririik) – 21. juuni 1914 Viin (tollal Austria-Ungari keisririik) oli austria kirjanik ja rahuliikumise tegelane. Ta oli esimene naine, kes võitis 1905. aastal Nobeli rahuauhinna.

Uus!!: Saksa keel ja Bertha von Suttner · Näe rohkem »

Bertrand Russell

Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia populariseerija.

Uus!!: Saksa keel ja Bertrand Russell · Näe rohkem »

Besenello

Besenello valla paiknemine Trento provintsis Besenello (saksa: Pysein või Bisein) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 15 km Trentost lõunas.

Uus!!: Saksa keel ja Besenello · Näe rohkem »

Betti Alver

Betti Alveri muuseum: Betti Alver on vasakult esimesel fotol. Betti Alver (1930) Betti Alver (õieti Elisabet Alver, aastast 1937 Elisabet Talviken, aastast 1956 Elisabet Lepik; 23. november (vkj. 10. november) 1906 Jõgeva – 19. juuni 1989 Tartu) oli eesti luuletaja.

Uus!!: Saksa keel ja Betti Alver · Näe rohkem »

Bišumuiža

Bišumuiža mõisa peahoone Bišumuiža asendikaart Bišumuiža on asum Lätis, Riia linna Zemgale eeslinna osa pindalaga 2,243 km².

Uus!!: Saksa keel ja Bišumuiža · Näe rohkem »

Bišumuiža mõis

Bišumuiža mõisa peahoone. Bišumuiža mõis (Bišumuiža) on mõis Lätis Riia linnas Bišumuiža asumis peahoone aadressiga Bauskas iela 147.

Uus!!: Saksa keel ja Bišumuiža mõis · Näe rohkem »

Biķernieki kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel'' (1798) Biķernieki kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Bickern, läti keeles Biķernieku draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Biķernieki kihelkond · Näe rohkem »

Bieno

Bieno valla paiknemine Trento provintsis Bieno (saksa: Blein) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 35 km Trentost idas.

Uus!!: Saksa keel ja Bieno · Näe rohkem »

Biidermeier

Biidermeierlik sisekujundus Saksamaalt Biidermeierstiil arhitektuuris Franz Krügeri portreemaal krahv Aleksander Kušelov-Bezborodkost Biidermeieriks (ka biidermeierstiiliks; saksa keeles Biedermeier) nimetatakse elustiili, mis valitses Viini kongressi (1815) ja kodanlik-demokraatlike revolutsioonide (1848) vahelisel perioodil peamiselt saksa kultuuriruumis Preisi kuningriigis, Austria keisririigis ning teistes Saksa Liidu liikmesriikides.

Uus!!: Saksa keel ja Biidermeier · Näe rohkem »

Biksēja mõis

Biksēja mõis (saksa keeles Wilkenpahlen) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Biksēja mõis · Näe rohkem »

Biksēre mõis

Biksēre mõisa peahoone Biksēre mõis ehk Libe mõis (saksa keeles Libbien, läti keeles Biksēres muiža, ka Libes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Biksēre mõis · Näe rohkem »

Bild

Bildi müügiautomaat Saksamaal Bild (ehk Bild-Zeitung, sõna-sõnalt 'pildiajaleht') on saksa ajaleht, mille väljaandjaks on Axel Springer AG.

Uus!!: Saksa keel ja Bild · Näe rohkem »

Biotiin

Biotiini keemiline struktuur Biotiini keemiline struktuur Biotiin ehk H-vitamiin ehk B7-vitamiin ehk B8-vitamiin ehk koensüüm R on valdavalt endogeenne vesilahustuv B-rühma vitamiin, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalik nii pro- kui ka eukarüootsete organismide füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.

Uus!!: Saksa keel ja Biotiin · Näe rohkem »

Birštonas

left Birštonas (poola keeles Birsztany, saksa keeles vanasti Birschtannen, Birstein) on linn Leedus, Birštonase omavalitsuse halduskeskus.

Uus!!: Saksa keel ja Birštonas · Näe rohkem »

Biržai

pisi Biržai (poola Birże, Žemaidi keeles Biržā, saksa keeles Birsen) on linn Leedus Panevėžysi maakonnas, Biržai rajooni ja Širvėna valla halduskeskus.

Uus!!: Saksa keel ja Biržai · Näe rohkem »

Birži mõis

Birži mõis (saksa keeles Modohn, läti keeles Biržu muiža, ka Madonas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Lazdona kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Birži mõis · Näe rohkem »

Birži mõis (Sēļpilsi kihelkond)

Birži mõis (saksa keeles Groß-Buschhof, läti keeles Biržu muiža) oli riigimõis Kuramaal Jēkabpilsi kreisis Sēļpilsi kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Birži mõis (Sēļpilsi kihelkond) · Näe rohkem »

Blanka Teleki

Teleki Blanka Széki krahvinna Blanka Teleki (3. või 5.) juuli 1806 – 23. oktoober 1862 Pariis) oli ungari skulptor, maalikunstnik, lavastaja, pedagoogiline kirjanik ja tütarlaste õppeasutuse asutaja ning üks esimesi naisrevolutsionääre ja aktiivseid naiste õiguste eest võitlejaid Ungaris. Ta pani aluse naiste ungarikeelsele kooliharidusele ja nõudis võrdseid õigusi naistele, sealhulgas õigust kõrgharidusele.

Uus!!: Saksa keel ja Blanka Teleki · Näe rohkem »

Bleggio Superiore

Purskkaev Rangos Bleggio Superiore (saksa: Oberpless või Oberbletsch) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 25 km Trentost läänes.

Uus!!: Saksa keel ja Bleggio Superiore · Näe rohkem »

Blieki mõis

Blieki mõis (Blieķu muižiņa, ka Šrēdera muižiņa või Bleichmuiža) oli suvemõis Lätis Riia linnas Ķengaragsi asumis peahoone aadressiga Maskavas iela 322.

Uus!!: Saksa keel ja Blieki mõis · Näe rohkem »

Blocki mõis

Blocki mõis (Bloka muižiņa) oli poolmõis Lätis Riia linnas Torņakalnsi asumis peahoone aadressiga Vienības gatvē 27.

Uus!!: Saksa keel ja Blocki mõis · Näe rohkem »

Blome mõis

Blome mõis (saksa keeles Blumenhof, varem Stammer) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Blome mõis · Näe rohkem »

Blome mõis (Gulbene kihelkond)

Blome mõis (saksa keeles Blumenhof, läti keeles Blomes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss), hiljem Vana-Gulbene kõrvalmõis Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Blome mõis (Gulbene kihelkond) · Näe rohkem »

Blome mõis (Liepupe kihelkond)

Blome mõis (saksa keeles Kulsdorf, läti keeles Blomes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Liepupe kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Blome mõis (Liepupe kihelkond) · Näe rohkem »

Blusumuiža mõis

Blusumuiža mõis (saksa keeles Blussen, läti keeles Blusumuiža) oli poolmõis Liivimaal Võnnu kreisis Võnnu kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Blusumuiža mõis · Näe rohkem »

BMW

BMW AG (lühend saksa keelest: Bayerische Motoren Werke AG) on Saksamaal Münchenis asuv autode ja mootorrataste tootja.

Uus!!: Saksa keel ja BMW · Näe rohkem »

Boccaccio (film 1920)

"Boccaccio", tuntud ka kui "Boccaccio armuööd" (Boccaccios Liebesnächte) on 1920.

Uus!!: Saksa keel ja Boccaccio (film 1920) · Näe rohkem »

Bocenago

Korterist vaadatud Bocenago panoraam Bocenago (saksa: Butschenach) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, umbes 30 km Trentost läänes.

Uus!!: Saksa keel ja Bocenago · Näe rohkem »

Bock (Lahmuse)

Bock (rootsi Bock från Lahmes, saksa Bock a. d. H. Lachmes, s.t. aus dem Haus Lachmes) on Sileesiast pärit Rootsi, Liivimaa ja Eestimaa vana aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa keel ja Bock (Lahmuse) · Näe rohkem »

Bodeni järv

Bodeni järv satelliidifotol Vaade Bodeni järvele Bregenzis Bodeni järv ehk Boden (saksa keeles Bodensee, mitteametlikult ka Schwäbisches Meer) on järv Saksamaa, Šveitsi ja Austria piiril.

Uus!!: Saksa keel ja Bodeni järv · Näe rohkem »

Bohemia

Bohemia võib tähendada mitut asja.

Uus!!: Saksa keel ja Bohemia · Näe rohkem »

Bojkovice

Bojkovice (saksa keeles Bojkowitz) on linn Tšehhis Zlíni maakonnas Uherské Hradiště ringkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Bojkovice · Näe rohkem »

Bolderāja mõis

Bolderāja mõis (Bolderājas muiža) oli mõis Lätis Riia linnas Bolderāja asumis peahoone aadressiga Lielupes ielā 22.

Uus!!: Saksa keel ja Bolderāja mõis · Näe rohkem »

Boliivia

Sajama mägi Boliivia on riik Lõuna-Ameerikas Andides.

Uus!!: Saksa keel ja Boliivia · Näe rohkem »

Bolzano

Bolzano paiknemine Lõuna-Tiroolis Bolzano toomkirik Bolzano (saksa keeles Bozen, ladiini keeles Bulsan/Balsan, ladina keeles Bauzanum) on linn Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas, Alto Adige autonoomse provintsi ehk Lõuna-Tirooli keskus.

Uus!!: Saksa keel ja Bolzano · Näe rohkem »

Bolzano lennujaam

Bolzano Dolomiitide lennujaam (saksa keeles Flughafen Bozen-Dolomiten) on lennujaam Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas Bolzano provintsis, 6 km kaugusel Bolzano keskusest.

Uus!!: Saksa keel ja Bolzano lennujaam · Näe rohkem »

Bolzano provints

Bolzano – Alto Adige provints (Bozen-Südtirol) ehk Lõuna-Tirool on provints Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Bolzano provints · Näe rohkem »

Bonaventura mõis

Bonaventura mõisa peahoone. Bonaventura mõis (Bonaventuras muiža, ka Baložu muižiņa ja Baložmuiža) on mõis Lätis Riia linnas Berģi asumis peahoone aadressiga Brīvības gatvē 440.

Uus!!: Saksa keel ja Bonaventura mõis · Näe rohkem »

Bondone

Bondone valla paiknemine Trento provintsis Osaline vaade linnale Bondone (saksa: Bunden in Tirol) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 50 km Trentost edelas, piiril Lombardiaga.

Uus!!: Saksa keel ja Bondone · Näe rohkem »

Boose mõis

Boose mõis (saksa keeles Bosenhof) oli Vana-Antsla mõisa kõrvalmõis Urvaste kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimb.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Boose mõis · Näe rohkem »

Borgo Valsugana

Brenta jõgi Borgo Valsuganas. Borgo Valsugana valla paiknemine Trento provintsis Borgo Valsugana (saksa: Burg im Suganertal) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknades umbes 30 km Trentost idas.

Uus!!: Saksa keel ja Borgo Valsugana · Näe rohkem »

Borherti mõis

Borherti mõis, vanasti ka Grāve mõis (Borherta muiža, Grāves muiža, Vites muiža, Līvena muiža või Fītinghofa muižiņa, saksa keeles Lievenhof, Wittenhof või Vitinghof) on mõis Lätis Riia linnas Bieriņi asumis peahoone aadressiga Zvārdes iela 1.

Uus!!: Saksa keel ja Borherti mõis · Näe rohkem »

Boriss Štšepotjev

Boriss Štšepotjev (vene Борис Александрович Щепотьев; saksapäraselt Boris Schtschepotjew; 27. aprill/9. mai 1893 Narva – pärast 1962, arvatavasti Vene NFSV) oli sõjaväelane Venemaal (mitšman) ja Eestis (kaptenmajor).

Uus!!: Saksa keel ja Boriss Štšepotjev · Näe rohkem »

Bormaņi mõis

Bormaņi mõis, ka Trapene mõis (saksa keeles Treppenhof, läti keeles Bormaņu muiža, ka Trapenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Koivaliina kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Bormaņi mõis · Näe rohkem »

Bornsminde mõis

Bornsminde mõisa peahoone Bornsminde mõis (Bornsmindes muiža) on mõis Lätis Rundāle piirkonnas Rundāle vallas Ziedoņis.

Uus!!: Saksa keel ja Bornsminde mõis · Näe rohkem »

Bourne'i identiteet (film 2002)

"Bourne'i identiteet" (originaalpealkirjaga "The Bourne Identity") on 2002.

Uus!!: Saksa keel ja Bourne'i identiteet (film 2002) · Näe rohkem »

Bovendeni vald

Bovendeni vald (saksa keeles Gemeinde Bovenden) on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Göttingeni kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Bovendeni vald · Näe rohkem »

Brabançonne

Brabançonne (prantsuse "La Brabançonne"; flaami "De Brabançonne"; saksa "Das Lied von Brabant") on Belgia riigihümn.

Uus!!: Saksa keel ja Brabançonne · Näe rohkem »

Braiesi järv

Braiesi järv (itaalia keeles Lago di Braies; saksa keeles Pragser Wildsee) on mägijärv Kirde-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas Bolzano provintsis Braiesis, umbes 97 kilomeetri kaugusel Bolzanost.

Uus!!: Saksa keel ja Braiesi järv · Näe rohkem »

Braille kirjutusmasin

Braille kirjutusmasin (inglise keeles ka Perkins Brailler vanima ja tuntuima tootja järgi) on kirjutusmasin, mida kasutavad pimedad ja nägemispuudega isikud.

Uus!!: Saksa keel ja Braille kirjutusmasin · Näe rohkem »

Bramberģe mõis

Bramberģe mõis (saksa keeles Brandenburg, läti keeles Bramberģes muiža) oli riigimõis Kuramaal Miitavi kreisis Miitavi kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Bramberģe mõis · Näe rohkem »

Brandenburgi mark

Brandenburgi mark (saksa Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Püha-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.

Uus!!: Saksa keel ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »

Brandenburgi värav

Brandenburgi värav 2005. aastal Kvadriiga Brandenburgi väraval Brandenburgi värav (saksa keeles Brandenburger Tor) on võiduvärav Saksamaa Liitvabariigi pealinna Berliini keskses Mitte rajoonis Dorotheenstadti linnaosas Pariisi väljakul.

Uus!!: Saksa keel ja Brandenburgi värav · Näe rohkem »

Brankciems

Brankciemsi asendikaart. Brankciems (saksa keeles Frankendorf) on Läti linna Jūrmala osa.

Uus!!: Saksa keel ja Brankciems · Näe rohkem »

Branti mõis

Branti mõis (saksa keeles Horstenhof, läti keeles Brantu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Branti mõis · Näe rohkem »

Braslava mõis

Braslava mõis (saksa keeles Breslau, läti keeles Braslavas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Matīši kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Braslava mõis · Näe rohkem »

Bratislava

Bratislava vanalinn Öine vaade vanalinnale Petržalkast üle Doonau Bratislava (ungari keeles Pozsony, saksa keeles Pressburg) on Slovakkia pealinn ja Bratislava maakonna keskus.

Uus!!: Saksa keel ja Bratislava · Näe rohkem »

Braun

Braun (saksa keeles 'pruun') on sageli esinev perekonnanimi.

Uus!!: Saksa keel ja Braun · Näe rohkem »

Braunschweigi loss

Uus fassaad ratsamonumentidega augustis 2007 Braunschweigi loss (saksa: Braunschweiger Schloss või Braunschweiger Residenzschloss) Bohlwegil Braunschweigi linna keskel oli Braunschweigi hertsogite residents aastast 1753 kuni 8.

Uus!!: Saksa keel ja Braunschweigi loss · Näe rohkem »

Brüssel

Brüsseli raekoda Brüssel (prantsuse keeles Bruxelles, hollandi keeles Brussel, saksa keeles Brüssel) on de iure Belgia pealinn.

Uus!!: Saksa keel ja Brüssel · Näe rohkem »

Breguzzo

Kihelkonnakirik Breguzzo (saksa: Bregutz) on endine vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 35 km Trentost läänes.

Uus!!: Saksa keel ja Breguzzo · Näe rohkem »

Brekši mõis

Brekši mõis (Brekšu muiža, ka Harma muiža) oli mõis Lätis Riia linnas Brekši asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Brekši mõis · Näe rohkem »

Bremen-Verden

Bremen-Verden, vormiliselt Bremeni ja Verdeni hertsogkonnad (saksa Herzogtümer Bremen und Verden), olid kaks territooriumi ja Saksa-Rooma riigi otsesed vasallid, mis tekkisid ja saavutasid vahetult keisrile alluvuse aastal 1180.

Uus!!: Saksa keel ja Bremen-Verden · Näe rohkem »

Bremeni lennujaam

Bremeni lennujaam (saksa Bremen Airport Hans Koschnick; IATA: BRE, ICAO: EDDW) on lennujaam Saksamaal.

Uus!!: Saksa keel ja Bremeni lennujaam · Näe rohkem »

Bremeni peapiiskopkond

Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).

Uus!!: Saksa keel ja Bremeni peapiiskopkond · Näe rohkem »

Brenner

Peatänav Brenneri valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Brenner (itaalia: Brennero; ladiini: Prëner) on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 60 km Bolzanost põhjas.

Uus!!: Saksa keel ja Brenner · Näe rohkem »

Brenneri raudtee

Innsbrucki jaam Brenneri raudtee põhjaotsas Kaubarong Brenneri kurus Brenneri raudtee (saksa: Brennerbahn; itaalia: Ferrovia del Brennero) on suur liin, mis ühendab Austria ja Itaalia raudteid Innsbruckist Veronasse, tõustes piki Wipptali (saksa keelest: "Wippi org"), ületades Brenneri mäekuru, laskudes piki Eisacktali (saksa keelest: "Eisacki org") Bolzanosse/Bozenisse, sealt edasi piki Adige orgu Roveretosse/Rofreiti ja piki Adige oru osa (itaalia: "Vallagarina") Veronasse.

Uus!!: Saksa keel ja Brenneri raudtee · Näe rohkem »

Brenti mõis

Brenti mõis (saksa keeles Kokenberg, varem Ermeshof, läti keeles Brentes muiža, ka Brentu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Härgmäe kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Brenti mõis · Näe rohkem »

Brentonico

Lumine Brentonico Brentonico valla paiknemine Trento provintsis Brentonico (saksa: Frenten) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 30 km Trentost edelas.

Uus!!: Saksa keel ja Brentonico · Näe rohkem »

Bresimo

Bresimo (ladiini: Brésem, saksa: Brissen) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 40 km Trentost loodes.

Uus!!: Saksa keel ja Bresimo · Näe rohkem »

Brez

Brez (saksa: Bretz või Britsch) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 40 km Trentost põhjas.

Uus!!: Saksa keel ja Brez · Näe rohkem »

Brian Clegg

Brian Clegg (sündinud 6. mail 1955 Rochdale'is Lancashire'is) on Briti teaduskirjanik.

Uus!!: Saksa keel ja Brian Clegg · Näe rohkem »

Briņģi mõis

Briņģi mõisa peahoone Briņģi mõis (saksa keeles Brinkenhof-Sustel, läti keeles Briņģu muiža, ka Susteles muiža ja Pāvītes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Võnnu kreisis Vecpiebalga kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Briņģi mõis · Näe rohkem »

Briņģi mõis (Drusti kihelkond)

Briņģi mõis (saksa keeles Brinkenhof) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Drusti kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Briņģi mõis (Drusti kihelkond) · Näe rohkem »

Brieži mõis

Brieži mõis (saksa keeles Hirschenheide, läti keeles Briežu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Skujene kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Brieži mõis · Näe rohkem »

Brieži mõis (Rubene kihelkond)

Brieži mõis (saksa keeles Palmhof, läti keeles Briežu muiža) oli riigimõis Liivimaal Volmari kreisis Rubene kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Brieži mõis (Rubene kihelkond) · Näe rohkem »

Brieži mõis (Suntaži kihelkond)

Brieži mõis (saksa keeles Bresemoise, ka Breesche ja Fresenhof, läti keeles Briežu muiža) oli rüütlimõis, hiljem Suntaži karjamõis Liivimaal Riia kreisis Suntaži kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Brieži mõis (Suntaži kihelkond) · Näe rohkem »

Briede mõis

Briede mõis (saksa keeles Wredenhof, läti keeles Briedes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Briede mõis · Näe rohkem »

Brixen

Brixen aastal 2005 Brixeni paiknemine Lõuna-Tiroolis Brixen (itaalia: Bressanone; ladiini: Porsenù või Persenon) on linn ja vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 40 km Bolzanost põhjas.

Uus!!: Saksa keel ja Brixen · Näe rohkem »

Brocēni

Brocēni (saksa keeles Berghof) on linn Lätis Kurzemes, Brocēni piirkonna halduskeskus.

Uus!!: Saksa keel ja Brocēni · Näe rohkem »

Brodnica

Brodnica (poola keeles Brodnica; saksa keeles Strasburg in Westpreußen) on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas Drwęca jõe ääres.

Uus!!: Saksa keel ja Brodnica · Näe rohkem »

Bronzolo

Bronzolo valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Bronzolo (saksa: Branzoll) on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 11 km Bolzanost lõunas.

Uus!!: Saksa keel ja Bronzolo · Näe rohkem »

Bruņene mõis

Bruņene mõis (Bruņenes muiža, ka Bruņas muiža) on mõis Lätis Daugavpilsi piirkonnas Skrudaliena vallas Bruņenes.

Uus!!: Saksa keel ja Bruņene mõis · Näe rohkem »

Brukna mõis

Brukna mõisa peahoone. Brukna mõis (Bruknas muiža) on mõis Lätis Bauska piirkonnas Dāviņi vallas Bruknas.

Uus!!: Saksa keel ja Brukna mõis · Näe rohkem »

Bruno Klein

Bruno Klein (sündinud 1957. aastal Kölnis) on saksa kunstiajaloolane, Saksimaa Teaduste Akadeemia Leipzigis liige.

Uus!!: Saksa keel ja Bruno Klein · Näe rohkem »

Bruno Le Maire

Bruno Le Maire (2014) Bruno Le Maire (sündinud 15. aprillil 1969 Neuilly-sur-Seine'is) on Prantsusmaa poliitik ja diplomaat.

Uus!!: Saksa keel ja Bruno Le Maire · Näe rohkem »

Bruno Schulz

Bruno Schulzi mälestustahvel Drogobõtšis. Bruno Schulz (18. juuli 1892 Drogobõtš – 19. november 1942 Drogobõtš) oli juudi päritolu Poola kirjanik.

Uus!!: Saksa keel ja Bruno Schulz · Näe rohkem »

Bruyni mõis

Bruyni mõis (Broina muižiņa) oli suvemõis Lätis Riia linnas Sarkandaugava asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Bruyni mõis · Näe rohkem »

Brzeg

Brzeg (saksa Brieg) on 36,381 (2015) elanikuga linn Poola edelasse, 40 km Wrocławist idas.

Uus!!: Saksa keel ja Brzeg · Näe rohkem »

Bučauska mõis

Bučauska mõis (saksa keeles Butzkowsky, läti keeles Bučauskas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Bučauska mõis · Näe rohkem »

Buļļi mõis

Buļļi mõis (läti k. Buļļu muiža, saksa keeles Bullenhof) oli mõis Lätis Riia linnas Rītabuļļi asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Buļļi mõis · Näe rohkem »

Buchenwaldi koonduslaager

Buchenwaldi koonduslaager (saksa keeles Konzentrationslager Buchenwald; lüh KZ Bu) oli üks suuremaid koonduslaagreid (töölaager) Saksamaa riigi territooriumil Weimari lähedal Ettersbergis.

Uus!!: Saksa keel ja Buchenwaldi koonduslaager · Näe rohkem »

Budaörs

pisi Budaörs (saksa Wudersch) on linn Ungaris Pesti komitaadis.

Uus!!: Saksa keel ja Budaörs · Näe rohkem »

Budapesti 1877. aasta kokkulepe

Budapesti konventsioon (saksa keeles Budapester Vertrag või vene keeles Будапештская конвенция) oli Austria-Ungari ja Venemaa keisririikide vahel 1877.

Uus!!: Saksa keel ja Budapesti 1877. aasta kokkulepe · Näe rohkem »

Budase suvemõis

Budase suvemõis (Budas muižiņa, ka Heinrihsona, Hinrihsona või Beijera muiža, saksa k. Heinrichsonshof) on suvemõis Lätis Riia linnas Bieriņi asumis peahoone aadressiga Pampāļu ielā 1.

Uus!!: Saksa keel ja Budase suvemõis · Näe rohkem »

Budžak

Budžak eri aegadel. Bessaraabia on roheline Rumeenia ajaloolised piirkonnad. Moldaavia eri piirkonnad on punakates toonides, Budžak on lillakaspunane Budžak (kollane) tänapäeva Ukrainas Budžak (rumeenia Bugeac, ukraina ja bulgaaria Буджак, gagauusi ja türgi Bucak, poola Budziak, saksa Budschak) on piirkond Euroopas Moldova lõuna- ja Ukraina edelaosas.

Uus!!: Saksa keel ja Budžak · Näe rohkem »

Buddenbrockshofi mõis

Buddenbrockshofi mõis (saksa keeles Buddenbrockshof) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lemsalu kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Buddenbrockshofi mõis · Näe rohkem »

Budenbroka mõis

Budenbroka mõis (saksa keeles Schujenpahlen, läti keeles Budenbrokas muiža, ka Skuju Pālenu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Dikļi kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Budenbroka mõis · Näe rohkem »

Budism

Budism (ka Buddha õpetus) on 6.–5. sajandil eKr elanud Siddhattha Gotama (sanskriti k. Siddhārtha Gautama) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur.

Uus!!: Saksa keel ja Budism · Näe rohkem »

Budism Eestis

Budoloog Alexander Staël von Holstein (1877–1937) ja filosoof krahv Hermann von Keyserling (1880–1946) olid väljapaistvad teadlased ja mõtlejad, kuid neid ei saa pidada otseselt Eesti budistliku kultuuri alusepanijateks, sest oma töid kirjutasid nad enamasti saksa keeles ning avaldasid väljaspool Eestit.

Uus!!: Saksa keel ja Budism Eestis · Näe rohkem »

Bukonys

Bukonys (vene keeles vanasti Буканце, saksa keeles Bukantz) on küla Leedus Jonava rajoonis, Bukonysi valla halduskeskus.

Uus!!: Saksa keel ja Bukonys · Näe rohkem »

Bukoviina

Bukoviina (rumeenia ja ladina Bucovina, ukraina Буковина (Bukovõna), ungari ja türgi Bukovina, saksa Bukowina, Buchenland) on ajalooline piirkond Euroopas Rumeenia põhja- ja Ukraina lääneosas.

Uus!!: Saksa keel ja Bukoviina · Näe rohkem »

Bukulti

Bukulti asendikaart Bukulti on asum Lätis, Riia linna Vidzeme eeslinna osa pindalaga 5,183 km².

Uus!!: Saksa keel ja Bukulti · Näe rohkem »

Bukulti mõis

Bukulti mõis (Bukultu muiža) oli mõis Lätis Riia linnas Bukulti asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Bukulti mõis · Näe rohkem »

Bulduri mõis

Bulduri mõis (Bulduru muiža) on mõis Lätis Jūrmalas Bulduri linnaosas.

Uus!!: Saksa keel ja Bulduri mõis · Näe rohkem »

Bundesliga

Bundesliga (saksa Fußball-Bundesliga) on Saksamaa klubijalgpalli kõrgeim liiga.

Uus!!: Saksa keel ja Bundesliga · Näe rohkem »

Burchardi mõis

Burchardi mõis (Burharda muiža või Burchardu muiža) oli mõis Lätis Riia linnas Mežciemsi asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Burchardi mõis · Näe rohkem »

Burga mõis

Burga mõis (saksa keeles Borrishof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Luke kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Burga mõis · Näe rohkem »

Burggrafenamt

Burggrafenamt (roheline) Lõuna-Tiroolis Burggrafenamt (itaalia: Burgraviato, saksa: Burggrafenamt) on ringkond (itaalia: comunità comprensoriale, saksa: Bezirksgemeinschaft) Itaalia Bolzano provintsi lääneosas.

Uus!!: Saksa keel ja Burggrafenamt · Näe rohkem »

Burgstall (Lõuna-Tirool)

Burgstalli valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Burgstall (itaalia: Postal) on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias.

Uus!!: Saksa keel ja Burgstall (Lõuna-Tirool) · Näe rohkem »

Burgundia ringkond

Burgundia ringkond 16. sajandi alguses. Burgundia ringkond (saksa Burgundische Kreis, hollandi Bourgondische Kreits, prantsuse Cercle de Bourgogne) oli Saksa-Rooma riigi ringkond, mis loodi aastal 1512 ja suurenes märkimisväärselt aastal 1548.

Uus!!: Saksa keel ja Burgundia ringkond · Näe rohkem »

Burušaski keel

Burušaski keel on teadaolevate sugulaskeelteta ehk isoleeritud keel Pakistanis ja Indias.

Uus!!: Saksa keel ja Burušaski keel · Näe rohkem »

Caderzone Terme

San Giuliano järved Caderzone Terme (saksa: St. Johann või Bad Kaderzaun) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 30 km Trentost läänes.

Uus!!: Saksa keel ja Caderzone Terme · Näe rohkem »

Cagnò

Cagnò (ladiini: Cignòu, saksa: Kanau) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 35 km Trentost põhjas.

Uus!!: Saksa keel ja Cagnò · Näe rohkem »

Cajun'i keel

Prantsuse keele levik Louisianas. Kollasega märgitud kihelkondades kõneleb kodus prantsuse või ''cajun'''i keelt 4–10% elanikest, oranžides kihelkondades 10–15%, punastes 15–20% ja pruunides 20–30%. Cajun'i keel (inglise keeles Cajun French või Louisiana Regional French, Tulane University., prantsuse keeles français cadien või français cajun), on prantsuse keele vorm, mida kõneldakse USA-s, Louisiana osariigis, eelkõige selle lõuna- ja edelaosas.

Uus!!: Saksa keel ja Cajun'i keel · Näe rohkem »

Calceranica al Lago

Calceranica al Lago valla paiknemine Trento provintsis Õhuvaade Calceranica al Lagole Calceranica al Lago (saksa: Plaiff või Pleif) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 9 km Trentost idas.

Uus!!: Saksa keel ja Calceranica al Lago · Näe rohkem »

Caldaro järv

Caldaro järv (itaalia keeles Lago di Caldaro; saksa keeles Kalterer See; ladinakeelne nimi Lacus Caldarii) on mägijärv Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas Bolzano provintsis Caldaros, umbes 20 kilomeetri kaugusel Bolzanost.

Uus!!: Saksa keel ja Caldaro järv · Näe rohkem »

Caldes

Caldes (ladiini: Chjaudes, saksa: Kalteis, Kalds, Gildeis või Gilds) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 35 km Trentost loodes.

Uus!!: Saksa keel ja Caldes · Näe rohkem »

Caldonazzo

Caldonazzo valla paiknemine Trento provintsis Caldonazzo vaade Caldonazzo (saksa: Kalnetsch, Galnetsch või Gollnatsch) on vald (comune) Valsuganas, Trento provintsis Põhja-Itaalias.

Uus!!: Saksa keel ja Caldonazzo · Näe rohkem »

Calenbergi loss

Loss Caspar Meriani vasegravüüril (1654) Calenbergi loss (saksa keeles Burg Calenberg, hiljem Schloss Calenberg ja Feste Calenberg; varemed tuntud kui Alt Calenberg) oli keskaegne loss Kesk-Saksamaal, Schulenburgi lähistel Pattenseni alevis, 13 km Hildesheimi linnast läänes.

Uus!!: Saksa keel ja Calenbergi loss · Näe rohkem »

Calenbergi maa

Maakoht Gehrdener Bergi küljel Calenbergi maa (saksa: Calenberger Land) on ajalooline maastik Hannoverist edelas Saksamaal.

Uus!!: Saksa keel ja Calenbergi maa · Näe rohkem »

Calliano (Trento)

Calliano valla paiknemine Trento provintsis Calliano (saksa: Roßbach või Kallian) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 15 km Trentost lõunas.

Uus!!: Saksa keel ja Calliano (Trento) · Näe rohkem »

Calvörde vald

Calvörde vald (saksa keeles Gemeinde Calvörde) on vald Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Börde kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Calvörde vald · Näe rohkem »

Cambrai

Cambrai (hollandi Kamerijk, sks Kamerich, vanem õigekirjutus Cambray) on linn Prantsusmaal Nordi departemangus.

Uus!!: Saksa keel ja Cambrai · Näe rohkem »

Campitello di Fassa

Campitello di Fassa valla paiknemine Trento provintsis Campitello di Fassa (ladiini: Ciampedèl, saksa: Kampidel im Fasstal) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 70 km Trentost kirdes (maanteed pidi 100km).

Uus!!: Saksa keel ja Campitello di Fassa · Näe rohkem »

Campodenno vald

Campodenno Malga Boldrinast vaadatuna Campodenno (ladiini: Ciampdaden, saksa: St. Michael või Gampden) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 20 km Trentost loodes.

Uus!!: Saksa keel ja Campodenno vald · Näe rohkem »

Canal San Bovo

Canal San Bovo (saksa keeles Kanal St. Buf) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, umbes 90 km Trentost kirdes.

Uus!!: Saksa keel ja Canal San Bovo · Näe rohkem »

Canazei vald

Canazei keskus Canazei valla paiknemine Trento provintsis Canazei (ladiini: Cianacèi, saksa: Kanetschei, Kanzenei või Kanascheid) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes Val di Fassa ülemises osas, umbes 110 km Trentost kirdes.

Uus!!: Saksa keel ja Canazei vald · Näe rohkem »

Cancrin

Krahvide Cancrinite suguvõsavapp Cancrin (ka Kankrin; vene: Канкрин) on saksa päritolu aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa keel ja Cancrin · Näe rohkem »

Capriana

Capriana kevadel Capriana (saksa: Kaferlan) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 30 km Trentost kirdes.

Uus!!: Saksa keel ja Capriana · Näe rohkem »

Carano

Carano valla paiknemine Trento provintsis San Nicolo kirik Carano (saksa: Kaldrein) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 35 km Trentost kirdes.

Uus!!: Saksa keel ja Carano · Näe rohkem »

Carezza järv

Carezza järv (itaalia keeles Lago di Carezza; saksa keeles Karersee; ladinakeelne nimi Lec de Ergobando (või arcoboàn)) on mägijärv Kirde-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas Bolzano provintsis Nova Levantes, umbes veerandsaja kilomeetri kaugusel Bolzanost kagus.

Uus!!: Saksa keel ja Carezza järv · Näe rohkem »

Carisolo vald

Santo Stefano kirik Carisolo (saksa: Karezol või Karesel) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 30 km Trentost loodes.

Uus!!: Saksa keel ja Carisolo vald · Näe rohkem »

Carl Eduard Raupach

Carl Eduard Raupach (26. november 1793, Haapsalu – 16. juuli 1882, Tartu) oli Tartu Ülikooli itaalia ja saksa keele lektor 1820–1846.

Uus!!: Saksa keel ja Carl Eduard Raupach · Näe rohkem »

Carl Friedrich Ludwig Petersen

Carl Friedrich Ludwig Petersen (ka Karl; 16. juuni 1775, Tartu – 31. detsember 1822, Tartu) oli baltisaksa luuletaja, saksa keele lektor ja raamatukogundustegelane.

Uus!!: Saksa keel ja Carl Friedrich Ludwig Petersen · Näe rohkem »

Carl Friedrich von Ledebour

Carl Friedrich von Ledebour Carl Christian Friedrich von Ledebour (8. juuli 1785 Stralsund – 4. juuli 1851 München) oli saksa botaanik, Rootsi sõjaväeametniku poeg.

Uus!!: Saksa keel ja Carl Friedrich von Ledebour · Näe rohkem »

Carl Gottlieb Reinthal

Carl Gottlieb Reinthal (7. jaanuar/18. jaanuar 1797 Karksi – 20. september/2. oktoober 1872 Tartu) oli eesti vaimulik.

Uus!!: Saksa keel ja Carl Gottlieb Reinthal · Näe rohkem »

Carl Gustaf Dücker

Krahv Carl Gustaf Dücker Krahv Carl Gustaf Dücker (saksa Karl Gustav von Dücker; 22. aprill 1671 Määri mõis, Virumaa (t.a. 1663 Liivimaal) – 3. juuli 1732 Stockholm) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, Liivimaa kubermangu krahv Dückerite esivanem.

Uus!!: Saksa keel ja Carl Gustaf Dücker · Näe rohkem »

Carl Johann von Seidlitz

Dagerrotüüp von Seidlitzist Carl Johann von Seidlitz (6./17. märts 1798 Eestimaa kubermang – 7./19. veebruar 1885 Tartu) oli baltisaksa arstiteadlane, tõeline riiginõunik.

Uus!!: Saksa keel ja Carl Johann von Seidlitz · Näe rohkem »

Carl Maximowicz

Carl Johann Maximowicz Carl Johann Maximowicz (vene Карл Иванович Максимович; 23. november 1827 Tula – 16. veebruar 1891 Peterburi) oli baltisaksa päritolu vene botaanik ja taksonoom.

Uus!!: Saksa keel ja Carl Maximowicz · Näe rohkem »

Carl Robert Jakobson

Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu – 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog.

Uus!!: Saksa keel ja Carl Robert Jakobson · Näe rohkem »

Carl Robert Jakobsoni tänav (Tallinn)

Carl Robert Jakobsoni tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Torupilli asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Carl Robert Jakobsoni tänav (Tallinn) · Näe rohkem »

Carl Wilhelm Scheele

Carl Wilhelm Scheele Scheele apteek ja kodu Köpingis Carl Wilhelm Scheele (9. detsember 1742 Stralsund – 21. mai 1786 Köping) oli rootsi keemik ja apteeker, hapniku avastaja.

Uus!!: Saksa keel ja Carl Wilhelm Scheele · Näe rohkem »

Carnikava

Carnikava on asula Lätis, Carnikava piirkonna halduskeskus.

Uus!!: Saksa keel ja Carnikava · Näe rohkem »

Carnikava kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel'' (1798) Carnikava kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Zarnikau, läti keeles Carnikavas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Carnikava kihelkond · Näe rohkem »

Carnikava mõis

Carnikava mõis (saksa keeles Zarnikau, läti keeles Carnikavas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Carnikava kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Carnikava mõis · Näe rohkem »

Carola Häggkvist

Carola Häggkvist (2005) Carola Maria Häggkvist (lavanimega Carola; sündinud 8. septembril 1966 Stockholmis) on rootsi laulja.

Uus!!: Saksa keel ja Carola Häggkvist · Näe rohkem »

Carsten Selch Jensen

Carsten Selch Jensen on taani ajaloolane (medievist).

Uus!!: Saksa keel ja Carsten Selch Jensen · Näe rohkem »

Carzano vald

Carzano valla paiknemine Trento provintsis Carzano (kohalikus murdes ja saksa keeles Carzan) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 30 km Trentost idas.

Uus!!: Saksa keel ja Carzano vald · Näe rohkem »

Castelfondo

Castelfondo (ladiini: Cjastelfon, saksa: Kastelpfund) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 45 km Trentost põhjas.

Uus!!: Saksa keel ja Castelfondo · Näe rohkem »

Castello Tesino

Castello Tesino valla paiknemine Trento provintsis Sant'Ippolito kirik Castello Tesino (saksa: Kastelalt või Tasein) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 40 km Trentost idas.

Uus!!: Saksa keel ja Castello Tesino · Näe rohkem »

Castello-Molina di Fiemme

Castello-Molina di Fiemme valla paiknemine Trento provintsis Kirik Castello-Molina di Fiemme (saksa: Kastell-Mühlen im Fleimstal) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 35 km Trentost kirdes.

Uus!!: Saksa keel ja Castello-Molina di Fiemme · Näe rohkem »

Castelnuovo (Trento)

Castelnuovo valla paiknemine Trento provintsis Castelnuovo (saksa: Neuenhaus) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 30 km Trentost idas.

Uus!!: Saksa keel ja Castelnuovo (Trento) · Näe rohkem »

Cavalese

Cavalese vaadatuna Cermiselt augustis 2006 Cavalese valla paiknemine Trento provintsis Cavalese (saksa: Gaßlöss) on 4004 elanikuga vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, suusakuurort ja Val di Fiemme peamine keskus.

Uus!!: Saksa keel ja Cavalese · Näe rohkem »

Cavareno

Cavareno (saksa: Gafrein või Kabarren, ladiini: Ciavarén) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 50 km Trentost põhjas.

Uus!!: Saksa keel ja Cavareno · Näe rohkem »

Cavedago

Cavedago (saksa: Gofidach, ladiini: Ciavedać) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 14 km Trentost loodes.

Uus!!: Saksa keel ja Cavedago · Näe rohkem »

Cavedine

Cavedine järv Cavedine valla paiknemine Trento provintsis Cavedine (saksa: Kavedein) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 14 km Trentost edelas.

Uus!!: Saksa keel ja Cavedine · Näe rohkem »

Cavizzana

Cavizzana (saksa: Kavitzan või Kafitzian, ladiini: Chjaviciana või Chjavizana) on vald (comune) Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 35 km Trentost loodes.

Uus!!: Saksa keel ja Cavizzana · Näe rohkem »

Câmpia Turzii

Câmpia Turzii (ungari Aranyosgyéres, saksa Jerischmarkt) on linn Transilvaanias, tänapäeva haldusjaotuse järgi Rumeenias Cluji maakonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Câmpia Turzii · Näe rohkem »

Cīrava mõis

Cīrava mõisa peahoone Cīrava mõis (Cīravas muiža) on mõis Lätis Aizpute piirkonnas Cīrava vallas Cīravas.

Uus!!: Saksa keel ja Cīrava mõis · Näe rohkem »

Cērtene mõis

Cērtene mõis (saksa keeles Zehrten, läti keeles Cērtenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Cērtene mõis · Näe rohkem »

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Saksa keel ja Cēsis · Näe rohkem »

Cei järv

Cei järv (itaalia keeles Lago di Cei; trentino murdes Lach de Zéi;Giulia Maestrelli Anzilotti, Toponomastica trentina I nomi delle localit? abitate, Trento, Provincia autonoma di Trento - Servizio Beni librari e archivistici, 2003. ISBN 88-7702-088-1 saksa keeles Cei-See või Zeil-See) on järv Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas Trento provintsis Villa Lagarinas.

Uus!!: Saksa keel ja Cei järv · Näe rohkem »

Celle loss

Lossi fassaad, mis paistab Celle vanalinna (''Altstadt''). Celle loss (saksa: Schloss Celle), ka Celle palee, oli Alam-Saksimaal Celle linnas üks Braunschweig-Lüneburgi hertsogite residentse.

Uus!!: Saksa keel ja Celle loss · Näe rohkem »

Cempi mõis

Cempi mõis (saksa keeles Zempen, läti keeles Cempu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Cempi mõis · Näe rohkem »

Cesvaine

Cesvaine (saksa Seßwegen) on linn Lätis, Cesvaine piirkonna keskus.

Uus!!: Saksa keel ja Cesvaine · Näe rohkem »

Cesvaine kihelkond

Cesvaine kihelkond (saksa keeles Sesswegen Kirchspiel, läti keeles Cesvaines draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal ja Võnnu kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Cesvaine kihelkond · Näe rohkem »

Cesvaine kirikumõis

Cesvaine kirikumõis (saksa keeles Sesswegen Pastorat, läti keeles Cesvaines mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Cesvaine kirikumõis · Näe rohkem »

Cesvaine mõis

Cesvaine loss 2013. aastal Cesvaine mõis (saksa keeles Schloß Seßwegen, läti keeles Cesvaines muiža, ka Cesvaines pils) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Cesvaine mõis · Näe rohkem »

Charles II Paljaspea

Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl Paljaspea; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.

Uus!!: Saksa keel ja Charles II Paljaspea · Näe rohkem »

Chatyń

Vosip Kaminski ja tema poeg Chatyń (valgevene Хатынь, eesti transkriptsioonis Hatõn) oli küla Valgevenes, praeguse haldusjaotuse järgi Minski oblasti Łahojski rajooni Kamiena külanõukogu alal.

Uus!!: Saksa keel ja Chatyń · Näe rohkem »

Chełmno

Chełmno (poola keeles Chełmno; saksa keeles Culm või Kulm) on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas, Chełmno maakonna keskus.

Uus!!: Saksa keel ja Chełmno · Näe rohkem »

Chilehaus

Fritz Högeri projekteeritud Chilehaus Hamburgis kuulub ekspressionismi klassikasse. Valmis 1924 Chilehaus mahutatuna 6000-ruutmeetrilisele krundile Hamburgi südalinnas Chilehausi fassaadid on kujundatud mustriga. Vähekvaliteetsete telliste kasutamine fassaadis oli taotluslik. Kümnekorruselise büroohoone Chilehaus keskmine siseõu. Vaade alt üles. Kahe viimase korruse aknad jäävad karniisi taha varju ja ei ole näha. Chilehaus (saksa keelest 'Tšiili maja') on kümnekorruseline büroohoone Saksamaal Hamburgis.

Uus!!: Saksa keel ja Chilehaus · Näe rohkem »

Chlodovech I

Chlodowech I ehk Chlodovech I või Chlodwig I, ka Clovis I (kaasaegses prantsuse keeles Louis ja saksa keeles Ludwig; 466 Tournai – 27. november 511 Pariis) oli frankide kuningas 481–511 ja Frangi impeeriumi rajaja.

Uus!!: Saksa keel ja Chlodovech I · Näe rohkem »

Christian Preisimaalt

Piiskop Christianile pühendatud mälestustahvel Grudziądzis Christian Preisimaalt ehk Christian Olivast (saksa Christian von Preussen; surnud umbes 1245) oli esimene preislaste (ehk Preisimaa) piiskop aastast 1215.

Uus!!: Saksa keel ja Christian Preisimaalt · Näe rohkem »

Christian Thomasius

Christian Thomasius Christian Thomasius (1. jaanuar 1655 Leipzig – 23. september 1728 Halle) oli saksa valgustaja.

Uus!!: Saksa keel ja Christian Thomasius · Näe rohkem »

Cimone

Cimone valla paiknemine Trento provintsis Cimone (saksa: Tschimun) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 10 km Trentost edelas.

Uus!!: Saksa keel ja Cimone · Näe rohkem »

Cimze seminar

Maja, kus kunagi asus Cimze seminar. Praegu on siin Valka koduloomuuseum. Foto 2010. aastast. Cimze seminar (ka: Valga seminar, Valmiera seminar) oli läti pedagoogi ja muusiku Jānis Cimze (1814–1881) juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar, mis tegutses aastatel 1839–1849 Valmieras ja 1849–1890 Valgas.

Uus!!: Saksa keel ja Cimze seminar · Näe rohkem »

Cinte Tesino

Cinte Tesino valla paiknemine Trento provintsis Cinte Tesino kevadel Cinte Tesino (saksa: Zint või Zinten) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 40 km Trentost idas.

Uus!!: Saksa keel ja Cinte Tesino · Näe rohkem »

Cirsti mõis

Cirsti mõis (saksa keeles Zirsten, läti keeles Cirstu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Võnnu kreisis Ērgļi-Ogre kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Cirsti mõis · Näe rohkem »

Cis (Trento)

Cis (saksa: Tscheiss) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 40 km Trentost loodes.

Uus!!: Saksa keel ja Cis (Trento) · Näe rohkem »

Cis-trans-isomeeria

''cis''-2-buteen ehk Z-buteen ''trans''-2-buteen ehk E-buteen Cis-trans-isomeeria ehk tsiss-trans-isomeeria ehk vananenud väljendiga geomeetriline isomeeria on orgaanilises keemias stereoisomeeria vorm, mis johtub aatomite või aatomirühmade asetusest molekulis sisalduva kaksiksideme või tsüklitasandi suhtes.

Uus!!: Saksa keel ja Cis-trans-isomeeria · Näe rohkem »

Civezzano

Civezzano valla paiknemine Trento provintsis Civezzano (saksa: Zivernach) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 4 km Trentost kirdes.

Uus!!: Saksa keel ja Civezzano · Näe rohkem »

Clara Zetkin

Clara Zetkin 1920. aastatel Clara Zetkin (neiupõlvenimi Eissner, 5. juuli 1857 Wiederau, Saksimaa kuningriik – 20. juuni 1933 Arhangelskoje, Moskva oblast) oli Saksa sotsialist ja naisõiguslane.

Uus!!: Saksa keel ja Clara Zetkin · Näe rohkem »

Claus Høxbroe

Claus Høxbroe (sündinud 1980. aastal) on taani luuletaja, kes on ise nimetanud end biitpoeediks (beatpoet).

Uus!!: Saksa keel ja Claus Høxbroe · Näe rohkem »

Cles

Cles Cles (saksa: Glöß; nonesi: Clés või Cliès) on linn ja vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias.

Uus!!: Saksa keel ja Cles · Näe rohkem »

Cloz

Cloz (saksa: Klätz või Klotz) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 40 km Trentost põhjas.

Uus!!: Saksa keel ja Cloz · Näe rohkem »

Cluj-Napoca

Cluj-Napoca kesklinn Cluj-Napoca (ungari Kolozsvár, saksa Klausenburg) on linn Rumeenias Transilvaanias, Cluji maakonna keskus.

Uus!!: Saksa keel ja Cluj-Napoca · Näe rohkem »

Code mõis

Code mõis (saksa keeles Zohden, läti keeles Codes muiža) oli rüütlimõis Kuramaal Bauska kreisis Bauska kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Code mõis · Näe rohkem »

Comano Terme

Comano Terme (saksa: Komaun) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias.

Uus!!: Saksa keel ja Comano Terme · Näe rohkem »

Commezzadura

Talvine vaade linnale Commezzadura (saksa: Kommedür, ladiini: Comezadurå) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 35 km Trentost loodes.

Uus!!: Saksa keel ja Commezzadura · Näe rohkem »

Condoleezza Rice

Condoleezza Rice Condoleezza Rice (sündinud 14. novembril 1954 Birminghamis Alabamas) on Ameerika Ühendriikide poliitik.

Uus!!: Saksa keel ja Condoleezza Rice · Näe rohkem »

Cornelius Hasselblatt

Cornelius Hasselblatt oma raamatutega, 2016 Cornelius Theodor Hasselblatt (sündinud 17. augustil 1960 Hildesheimis) on Hollandis elav estofiil, eesti kirjanduse tõlkija ning fennougrist.

Uus!!: Saksa keel ja Cornelius Hasselblatt · Näe rohkem »

Corvara

Corvara 2007. aasta juulis, taustal Sassongheri mägi Corvara (itaalia: Corvara in Badia; saksa: Corvara või Kurfar) on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 40 km Bolzanost idas.

Uus!!: Saksa keel ja Corvara · Näe rohkem »

Croviana

Croviana kevadel Croviana (saksa: Korfelan või Karfenian, kohalikus murdes: Croviànå) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 35 km Trentost loodes.

Uus!!: Saksa keel ja Croviana · Näe rohkem »

Dachau koonduslaager

Dachau koonduslaagri vahitorn B (aprill 1945) Dachau koonduslaager (saksa keeles Konzentrationslager Dachau) oli koonduslaager, mis tegutses 1933.

Uus!!: Saksa keel ja Dachau koonduslaager · Näe rohkem »

Daiano

Daiano valla paiknemine Trento provintsis Kirik Daianos Daiano (saksa: Deyen) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 35 km Trentost kirdes.

Uus!!: Saksa keel ja Daiano · Näe rohkem »

Daibe mõis

Daibe mõis (saksa keeles Daiben, läti keeles Daibes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Daibe mõis · Näe rohkem »

Dalmaatsia kuningriik

Dalmaatsia kuningriik (serbia-horvaadi Kraljevina Dalmacija, saksa Königreich Dalmatien, itaalia Regno di Dalmazia) oli kuningriik Austria keisririigis (1815–1918).

Uus!!: Saksa keel ja Dalmaatsia kuningriik · Näe rohkem »

Dambel

Dambel (saksa: Nombel; nonesi: Dambel; ladina: Ambulum) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 35 km Trentost põhjas.

Uus!!: Saksa keel ja Dambel · Näe rohkem »

Daniel Jackson

Daniel Jackson on tegelaskuju Kanada–USA ulmelises telesarjas "Tähevärav SG-1".

Uus!!: Saksa keel ja Daniel Jackson · Näe rohkem »

Daniel Tammet

Daniel Tammet Daniel Paul Tammet (sündinud 31. jaanuaril 1979 Suurbritannias) on autistlik inglise matemaatikageenius.

Uus!!: Saksa keel ja Daniel Tammet · Näe rohkem »

Dannenbergi krahvkond

Dannenbergi krahvkond (saksa: Grafschaft Dannenberg) oli lään Saksimaa hertsogiriigis.

Uus!!: Saksa keel ja Dannenbergi krahvkond · Näe rohkem »

Danzigi vabalinn

Danzigi vabalinn (saksa Freie Stadt Danzig; poola Wolne Miasto Gdańsk) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1920–1939.

Uus!!: Saksa keel ja Danzigi vabalinn · Näe rohkem »

Danzigi vabalinn (1807–1813)

Danzigi vabalinn (prantsuse Ville Libre de Dantzig) oli pooleldi iseseisev linnriik, mille rajas Napoleon I Napoleoni sõdade ajal, ja mis kestis 9.

Uus!!: Saksa keel ja Danzigi vabalinn (1807–1813) · Näe rohkem »

Darbėnai

Darbėnai (saksa keeles Dorben, vene keeles Дорбяны) on alev Leedus Kretinga rajoonis, Darbėnai valla halduskeskus.

Uus!!: Saksa keel ja Darbėnai · Näe rohkem »

Darmstadti ringkond

Darmstadti ringkond on ringkond Saksamaal Hesseni liidumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Darmstadti ringkond · Näe rohkem »

Darmstadti Tehnikaülikool

Darmstadti Tehnikaülikool (ka Darmstadti Tehnoloogiaülikool; saksa Technische Universität Darmstadt, lühend TU Darmstadt) on teadusülikool Saksamaal Darmstadtis.

Uus!!: Saksa keel ja Darmstadti Tehnikaülikool · Näe rohkem »

Das Phantom der Oper

"Das Phantom der Oper" (või "Das Gespenst im Operhaus") on 1916.

Uus!!: Saksa keel ja Das Phantom der Oper · Näe rohkem »

Daugavgrīva

Daugavgrīva Riia kaardil left Daugavgrīva (saksa ja eesti Dünamünde, eesti keeles ka Väina-Jõesuu, poola Dynemunt, vene Усть-Двинск (Ust-Dvinsk)) on Daugava (Väina) jõe suudmes asuv ajalooline asula, mis alates 1959.

Uus!!: Saksa keel ja Daugavgrīva · Näe rohkem »

Daugavpils

Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn, latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg) on linn Lätis Väina jõe ääres.

Uus!!: Saksa keel ja Daugavpils · Näe rohkem »

Dauguļi mõis

Dauguļi mõis (saksa keeles Daugeln, läti keeles Dauguļu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Dauguļi mõis · Näe rohkem »

David P. Clark

David P. Clark (sündinud 1952. aastal Croydonis) on Briti päritolu USA geneetik, ülikooliprofessor ja õpikute autor.

Uus!!: Saksa keel ja David P. Clark · Näe rohkem »

DAX

DAX (saksa keeles Deutscher Aktien IndeX) on Frankfurdi börsi indeks, mis jälgib börsil noteeritud 30 suurema ettevõtte aktsia hinda.

Uus!!: Saksa keel ja DAX · Näe rohkem »

Dūķeri mõis

Dūķeri mõis (saksa keeles Duckershof, läti keeles Dūķeru muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Veide kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Dūķeri mõis · Näe rohkem »

Dīķeri mõis

Dīķeri mõis (saksa keeles Puderküll, läti keeles Dīķeru muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Dīķeri mõis · Näe rohkem »

Dūre mõis

Dūre mõis (saksa keeles Duhrenhof, varem Cappendorf) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Lejasciemsi kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Dūre mõis · Näe rohkem »

Dūre mõis (Astijärve kihelkond)

Dūre mõis (saksa keeles Duhrenhof, ka Lindenhof, läti keeles Dūres muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Dūre mõis (Astijärve kihelkond) · Näe rohkem »

Düüs

Raketidüüs (inglise ''rocket nozzle'') Düüs (saksa Düse; ka geomeetriline düüs) on muutuva ristlõikega kanal (hrl toru otsmine kitsenev osa) vedeliku‑ või gaasivoo kiirendamiseks.

Uus!!: Saksa keel ja Düüs · Näe rohkem »

Dünaburgi komtuur

Dünaburgi ehk Daugavpilsi komtuur (saksa keeles Komtur von Dünaburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Dünaburgi komtuurkonda.

Uus!!: Saksa keel ja Dünaburgi komtuur · Näe rohkem »

Dünamünde komtuur

Dünamünde ehk Daugavgrīva komtuur (saksa keeles Komtur von Dünamünde) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Dünamünde komtuurkonda.

Uus!!: Saksa keel ja Dünamünde komtuur · Näe rohkem »

Dünamünde ordulinnus

Dünamünde ordulinnus oli Liivi ordu linnus praeguse Läti Riia linna Vecdaugava asumi territooriumil (Airu iela 79a).

Uus!!: Saksa keel ja Dünamünde ordulinnus · Näe rohkem »

Düsseldorfi gau

Gau Düsseldorf Kolmanda riigi gaud ← link.

Uus!!: Saksa keel ja Düsseldorfi gau · Näe rohkem »

Düsseldorfi lennujaam

Düsseldorfi lennujaam (saksa Flughafen Düsseldorf; IATA: DUS, ICAO: EDDL) on lennujaam Saksamaal.

Uus!!: Saksa keel ja Düsseldorfi lennujaam · Näe rohkem »

De hebdomadibus

"De hebdomadibus" ("Seitsmikest") on Boëthiuse teos.

Uus!!: Saksa keel ja De hebdomadibus · Näe rohkem »

Debora Vaarandi

Debora Vaarandi (sündinud Trull; 1. oktoober 1916 Võru – 28. aprill 2007) oli eesti luuletaja.

Uus!!: Saksa keel ja Debora Vaarandi · Näe rohkem »

Delschau mõis

Delschau mõis (Delšava muižiņa, ka Reitera muižiņa, Štakelberga muižiņa) oli mõis Lätis Riia linnas Teika asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Delschau mõis · Näe rohkem »

Denno

Denno (saksa: Thenn, ladiini: Den) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias.

Uus!!: Saksa keel ja Denno · Näe rohkem »

Depkini mõis

Depkini mõis (Depkina muiža või Merķeļa muiža, tänapäeval ka Rāmavas muiža, saksa keeles Depkinshof) on mõis Lätis Ķekava piirkonnas Ķekava vallas Rāmavas.

Uus!!: Saksa keel ja Depkini mõis · Näe rohkem »

Der Blaue Reiter

Franz Marc"Punane hobune ja sinine hobune" (1912) Der Blaue Reiter (saksa Sinine Ratsanik) oli kunstnike ühendus Saksamaal 20. sajandi algul.

Uus!!: Saksa keel ja Der Blaue Reiter · Näe rohkem »

Detektiiv Braun

"Detektiiv Braun" on Rudolf Meinerti poolt Saksamaal 1914.

Uus!!: Saksa keel ja Detektiiv Braun · Näe rohkem »

Deutschnofen

Deutschnofeni valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Deutschnofen (itaalia: Nova Ponente) on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 30 km Bolzanost kagus.

Uus!!: Saksa keel ja Deutschnofen · Näe rohkem »

Devēne mõis

Devēne mõis (saksa keeles Dewen, läti keeles Devēnes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Vestiena kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Devēne mõis · Näe rohkem »

Dezső Kosztolányi

Dezső Kosztolányi (29. märts 1885 Szabadka, tänapäeva Subotica Serbias – 3. november 1936 Budapest) oli ungari kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija.

Uus!!: Saksa keel ja Dezső Kosztolányi · Näe rohkem »

Diane Kruger

Diane Kruger (2012) Diane Kruger (2009) Diane Kruger (2009) Diane Kruger (2007) Diane Kruger (Saksamaal Diane Krüger; õieti Diane Heidkrüger; sündinud 15. juulil 1976 Saksamaal Hildesheimi lähedal Algermissenis) on saksa päritolu modell ja filminäitleja.

Uus!!: Saksa keel ja Diane Kruger · Näe rohkem »

Die Moorsoldaten

"Die Moorsoldaten" ehk "Moorsoldatenlied" ehk "Börgermoorlied" või ka "Moorlied" on Börgermoori koonduslaagri vangide poolt 1933.

Uus!!: Saksa keel ja Die Moorsoldaten · Näe rohkem »

Die Welt

DIE WELT on Saksa kirjastuse Axel Springer SE kirjastatav saksakeelne päevaleht, mis ilmub esmaspäevast laupäevani.

Uus!!: Saksa keel ja Die Welt · Näe rohkem »

Diisel-elektriline veoajam

Metra EMD F40PHM-2 vedur kasutab diisel-elektrilist veoajamit Diisel-elektriline veoajam (saksa keeles: Dieselelektrischer Antrieb, inglise keeles: Diesel-electric transmission) või diisel-elektriline jõuülekanne on laialt levinud sõidukites ja laevades mootori liikumisenergia edastamiseks vedavale osale.

Uus!!: Saksa keel ja Diisel-elektriline veoajam · Näe rohkem »

Diislikütus

Biodiislikütus ehk biodiisel. Diislikütus (inglise diesel fuel, saksa Dieselkraftstoff) on peamiselt mootorikütusena kasutatav süsivesinike segu, mis keeb temperatuurivahemikus 200–350 °C.

Uus!!: Saksa keel ja Diislikütus · Näe rohkem »

Dikļi kihelkond

Dikļi kihelkond (saksa keeles Kirchespiel Dickeln, läti keeles Dikļu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Dikļi kihelkond · Näe rohkem »

Dikļi kirikumõis

Dikļi kirikumõis (saksa keeles Pastorat Dickeln, läti keeles Dikļu mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Volmari kreisis Dikļi kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Dikļi kirikumõis · Näe rohkem »

Dikļi mõis

Dikļi mõisa peahoone 2000. aastal Dikļi mõis (saksa keeles Dickeln, varem Hof von der Paale, läti keeles Dikļu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Dikļi kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Dikļi mõis · Näe rohkem »

Dmitri Furmanov (jõelaeva tüüp)

| Dmitri Furmanov-tüüpi laevad on neljatekilised jõereisilaevad, mis ehitati aastail 1983–1990 VEB Elbewerften Boizenburg/Roßlau ja aastail 1990–1992 reorganiseeritud Elbewerft Boizenburg GmbH laevatehases Boizenburgis Saksamaal.

Uus!!: Saksa keel ja Dmitri Furmanov (jõelaeva tüüp) · Näe rohkem »

Dmitri Gluhhovski

Dmitri Gluhhovski (2011) Dmitri Aleksejevitš Gluhhovski (vene keeles Дмитрий Алексеевич Глуховский; sündinud 12. juunil 1979 Moskvas NSV Liidus) on vene kirjanik ja ajakirjanik.

Uus!!: Saksa keel ja Dmitri Gluhhovski · Näe rohkem »

Dobšinská jääkoobas

Dobšinská jääkoobas (slovaki keeles Dobšinská ľadová jaskyňa) on aastaringselt püsiva jääga kaetud looduslik (kalju)koobas Slovakkia Raj ehk Slovakkia Paradiisi nimelises rahvuspargis, Slovakkias.

Uus!!: Saksa keel ja Dobšinská jääkoobas · Näe rohkem »

Dobbiaco

thumb Dobbiaco vapp Toblachi valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Krampus Toblachis Dobbiaco (saksa keeles Toblach) on vald (comune)/(Gemeinde) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes Pusteri orus umbes 70 km Bolzanost kirdes, Austria piiri ääres.

Uus!!: Saksa keel ja Dobbiaco · Näe rohkem »

Dobbiaco järv

Dobbiaco järv (itaalia keeles Lago di Dobbiaco; saksa keeles Toblacher See) on mägijärv Kirde-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas Bolzano provintsis Dobbiacos.

Uus!!: Saksa keel ja Dobbiaco järv · Näe rohkem »

Dobbiaco lennujaam

Dobbiaco lennujaam (saksa keeles Flughafen Toblach) on lennujaam Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas Bolzano provintsis Dobbiaco Nuovas.

Uus!!: Saksa keel ja Dobbiaco lennujaam · Näe rohkem »

Dobele komtuur

Dobele komtuur (saksa keeles Komtur von Dobeln) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Dobele komtuurkonda.

Uus!!: Saksa keel ja Dobele komtuur · Näe rohkem »

Dobele ordulinnus

Dobele ordulinnus (saksa keeles Doblen, läti keeles Dobeles pils) oli algselt aastatel 1335–1339 ehitatud Saksa ordu Liivi ordu haru ordulinnus Lätis Bērze jõe ääres.

Uus!!: Saksa keel ja Dobele ordulinnus · Näe rohkem »

Dobrini ordu

Ordu embleem Dobrini ordu (Dobrzyńi ordu; saksa Orden von Dobrin, poola Bracia Dobrzyńscy) oli vaimulik rüütliordu, mis tegutses Preisimaa ja Masoovia piiril ning oli loodud paganlike preislaste alistamiseks.

Uus!!: Saksa keel ja Dobrini ordu · Näe rohkem »

Dole mõis

Dole mõisa peahoone. Dole mõis (Doles pils) on mõis Lätis Salaspilsi piirkonnas Salaspilsi vallas Doles.

Uus!!: Saksa keel ja Dole mõis · Näe rohkem »

Dominic Monaghan

Dominic Monaghan, 2003 Dominic Bernard Patrick Luke Monaghan (sündinud 8. detsembril 1976) on Inglismaa näitleja.

Uus!!: Saksa keel ja Dominic Monaghan · Näe rohkem »

Domus (ajakiri)

Domus on Itaalias Milanos ilmuv disaini- ja arhitektuuriajakiri.

Uus!!: Saksa keel ja Domus (ajakiri) · Näe rohkem »

Doonau koolkond

Albrecht Altdorferi maastikumaal Doonau koolkond (saksa keeles Donauschule või Donaustil) on koondnimetus teatud kunstnike ühendusele 16. sajandi esimesest kolmandikust.

Uus!!: Saksa keel ja Doonau koolkond · Näe rohkem »

Dore mõis

Dore mõis (saksa keeles Doremoise, läti keeles Dores muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Dore mõis · Näe rohkem »

Dorothea Taanist

Hertsoginna Dorothea 16. sajandi miniatuuril Dorothea Taanist (saksa keeles ka Dorothea von Preußen või Dorothea von Brandenburg-Ansbach; taani keeles Dorothea af Danmark; 1. august 1504 Gottorf – 11. aprill 1547 Königsberg) oli esimene Preisimaa hertsoginna.

Uus!!: Saksa keel ja Dorothea Taanist · Näe rohkem »

Dovilai

Dovilai kirik Dovilai (saksa keeles Dawillen) on alev Leedus Klaipėda rajoonis, Dovilai valla halduskeskus.

Uus!!: Saksa keel ja Dovilai · Näe rohkem »

Drabeši mõis

Drabeši mõis (saksa keeles Drobbusch) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Āraiši kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Drabeši mõis · Näe rohkem »

Dragonfly CMS

Dragonfly CMS on tasuta, avatud lähtekoodiga, PHPs loodud sisuhaldustarkvara.

Uus!!: Saksa keel ja Dragonfly CMS · Näe rohkem »

Dragunmuiža mõis

Dragunmuiža mõis (Dragunmuiža, ka Dragūnu muiža) oli suvemõis Lätis Riia linnas Čiekurkalnsi asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Dragunmuiža mõis · Näe rohkem »

Drang nach Osten

Drang nach Osten (saksa keeles, tõlkes 'Tung itta') on väljend, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ja prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist.

Uus!!: Saksa keel ja Drang nach Osten · Näe rohkem »

Drava

Drava Mariboris pisi Drava (sloveeni, horvaadi; saksa Drau, ungari Dráva) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Saksa keel ja Drava · Näe rohkem »

Dreiliņi mõis

Dreiliņi mõis (saksa keeles Dreylingsbusch, ka Dreilingshof, läti keeles Dreiliņu muiža, ka Dreiliņmuiža) oli Riia linnamõis Liivimaal Riia kreisis Biķernieki kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Dreiliņi mõis · Näe rohkem »

Dreiliņi mõis (Daugavgrīva kihelkond)

Dreiliņi mõis (Dreiliņu muiža) oli mõis Lätis Riia linnas Voleri asumis; selle peahoone aadress oli Krēmeri 13.

Uus!!: Saksa keel ja Dreiliņi mõis (Daugavgrīva kihelkond) · Näe rohkem »

Dreiliņi mõis (Katriņa kihelkond)

Dreiliņi mõisa peahoone Dreiliņi mõis (saksa keeles Badenhof, läti keeles Dreiliņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Katriņa kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Dreiliņi mõis (Katriņa kihelkond) · Näe rohkem »

Drena

Drena valla paiknemine Trento provintsis Drena (saksa: Drenn) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 15 km Trentost edelas.

Uus!!: Saksa keel ja Drena · Näe rohkem »

Dresdeni mõis

Dresdeni mõis (Drēzdena muiža või Drēzena muižiņa) oli suvemõis Lätis Riia linnas Dzirciemsi asumis peahoone aadressiga Daugavgrīvas ielā 37/39.

Uus!!: Saksa keel ja Dresdeni mõis · Näe rohkem »

Dresdeni Tehnikaülikool

TUDi majandusteaduskonna Georg-Schumann-Bau. TUDi informaatikateaduskonna uus hoone. Dresdeni Tehnikaülikool (saksa keeles Technische Universität Dresden, lühendatult TUD) on tehnikaülikool Saksamaal Saksimaal Dresdenis.

Uus!!: Saksa keel ja Dresdeni Tehnikaülikool · Näe rohkem »

Dresiin

Lepassaare raudteejaamas. Dresiin (saksa keeles Draisine) on kerge kaheteljeline raudteesõiduk.

Uus!!: Saksa keel ja Dresiin · Näe rohkem »

Dripati mõis

Dripati mõis (saksa keeles Rammenhof, läti keeles Dripatu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Aloja kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Dripati mõis · Näe rohkem »

Dro (Trento)

Dro kirik Dro valla paiknemine Trento provintsis Dro (saksa: Drau) on linn ja vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias.

Uus!!: Saksa keel ja Dro (Trento) · Näe rohkem »

Drossel

Sõnal "drossel" (saksa sõnast Drossel.

Uus!!: Saksa keel ja Drossel · Näe rohkem »

Drusti kihelkond

Drusti kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Drostenhof, läti keeles Drustu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu kreisis, varem Dzērbene-Drusti kaksikkihelkonna osa.

Uus!!: Saksa keel ja Drusti kihelkond · Näe rohkem »

Drususe kenotaaf

Drususe kenotaaf ehk ''Drususstein'' (2011) Drususe kenotaaf ehk Drususe kivi (saksa keeles Drususstein) on Saksamaal Mainzis (rooma Mogontiacum) asuv rooma hauamonument, mis pärineb 1.

Uus!!: Saksa keel ja Drususe kenotaaf · Näe rohkem »

Druviena mõis

Druviena mõisa peahoone Druviena mõis (saksa keeles Druween, läti keeles Druvienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Tirza kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Druviena mõis · Näe rohkem »

Dubinska mõis

Dubinska mõis (saksa keeles Dubinsky, läti keeles Dubinska muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Võnnu kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Dubinska mõis · Näe rohkem »

Dubniku mõis

Dubniku mõis (saksa keeles Dubnik) oli Illuka mõis kõrvalmõis Jõhvi kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Dubniku mõis · Näe rohkem »

Dubulti

Dubulti asendikaart Dubulti jaamahoone Dubulti (saksa keeles Dublezeem, Dubbeln) on Läti linna Jūrmala osa.

Uus!!: Saksa keel ja Dubulti · Näe rohkem »

Dukuri mõis

Dukuri mõis (saksa keeles Duckern, varem Liphartshof, läti keeles Dukurmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Võnnu kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Dukuri mõis · Näe rohkem »

Dunántúl

Ungari kaart, millel Dunántúli ala on märgitud rohelisega. Dunántúl (ladina Transdanubia, saksa Transdanubien, horvaadi Prekodunavlje või Zadunavlje, slovaki Zadunajsko) on ajalooline piirkond Ungaris.

Uus!!: Saksa keel ja Dunántúl · Näe rohkem »

Dundaga piiskopilinnus

Vaade linnusele üle tiigi. Dundaga piiskopilinnus (Dundagas pils) on loss Lätis Dundaga piirkonnas Dundaga vallas Dundagas.

Uus!!: Saksa keel ja Dundaga piiskopilinnus · Näe rohkem »

Dunte mõis

Dunte mõis (saksa keeles Ruthern, ka Rutershof, läti keeles Duntes muiža) rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Liepupe kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Dunte mõis · Näe rohkem »

Dunte mõis (Riia)

Dunte mõis (Duntes muižiņa, ka Kaminga muiža ja Kūmiņa muiža, saksa keeles Eichenheim, ka Kummings Hof) oli suvemõis Lätis Riia linnas Sarkandaugava asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Dunte mõis (Riia) · Näe rohkem »

Durbe mõis

Durbe mõisa peahoone Durbe mõis (Durbes muiža) on karjamõis Lätis Tukumsi piirkonnas Tukumsis aadressil Mazā Parka ielā 7.

Uus!!: Saksa keel ja Durbe mõis · Näe rohkem »

Dutka mõis

Dutka mõis (saksa keeles Dutkenshof, läti keeles Dutkas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Dutka mõis · Näe rohkem »

Dzērbene kihelkond

Dzērbene kihelkond, ka Dzērbene-Drusti kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Serben, ka Kirchspiel Serben-Drostenhof, läti keeles Dzērbenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Dzērbene kihelkond · Näe rohkem »

Dzērbene kirikumõis

Dzērbene kirikumõis (saksa keeles Serben Pastorat, läti keeles Dzērbenes mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Võnnu kreisis Dzērbene kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Dzērbene kirikumõis · Näe rohkem »

Dzērbene mõis

Dzērbene mõisa peahoone 2000. aastal Dzērbene mõis (saksa keeles Schloß Serben, läti keeles Dzērbenes muiža, ka Dzērbenes pilsmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Dzērbene kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Dzērbene mõis · Näe rohkem »

Dzegužkalnsi raudteepeatus

Dzegužkalnsi raudteepeatus (ka Aleksandrovska platvorm või Aleksandra raudteepeatus, saksa keeles Alexanderhalt) oli raudteepeatus Riias Riia–Bolderāja raudtee ääres.

Uus!!: Saksa keel ja Dzegužkalnsi raudteepeatus · Näe rohkem »

Dzelzava mõis

Mõisa peahoone 2013. aastal Dzelzava mõis (saksa keeles Selsau, läti keeles Dzelzavas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Dzelzava mõis · Näe rohkem »

Eķengrāve mõis

Mõisakompleks Eķengrāve mõis (Eķengrāves muiža) on endine mõis Lätis Viesīte piirkonnas Viesīte vallas Eķengrāves.

Uus!!: Saksa keel ja Eķengrāve mõis · Näe rohkem »

Eži mõis

Eži mõis (saksa keeles Eschenhof, läti keeles Ežumuiža) oli riigimõis Liivimaal Võnnu kreisis Skujene kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Eži mõis · Näe rohkem »

Ebeli mõis

Mõisa peahoone Ebeli mõis või Klatco mõis (Ēbela muiža, saksa keeles Ebelshof või Klatzoshöfchen) on suvemõis Lätis Riia linnas Ziepniekkalnsi asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Ebeli mõis · Näe rohkem »

Ecce homo (Nietzsche)

"Ecce homo.

Uus!!: Saksa keel ja Ecce homo (Nietzsche) · Näe rohkem »

Edgar von Wahl

Edgar von Wahl või Edgar de Wahl (täisnimi Edgar Aleksis Robert von Wahl või Edgar Alexis Robert von Wahl või Edgar Alexei Robert von Wahl; 23. august (vkj 11. august) 1867 Bogopil/Olviopol, praegu osa Pervomaiski linnast Mõkolajivi oblastis Ukrainas – 9. märts 1948 Tallinn) oli baltisaksa õpetaja ja harrastuskeeleteadlane, kes sai tuntuks kunstliku keele oktsidentaali loojana.

Uus!!: Saksa keel ja Edgar von Wahl · Näe rohkem »

Edise mõis

Edise mõis (saksa keeles Etz) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).

Uus!!: Saksa keel ja Edise mõis · Näe rohkem »

Edla Valdna

Edla Valdna (sünninimi Edla Vanamölder; 9. september 1912 Tallinn – 3. aprill 2004) oli eesti tõlkija.

Uus!!: Saksa keel ja Edla Valdna · Näe rohkem »

Eduard Ahrens

Eduard Ahrens Eduard Ahrens (3. aprill 1803 Tallinn – 19. veebruar 1863 Kuusalu) oli baltisaksa päritolu kirikutegelane ning eesti keele uurija ja keelekorraldaja.

Uus!!: Saksa keel ja Eduard Ahrens · Näe rohkem »

Eduard Blossfeldt

Eduard Blossfeldt (27. november 1919 Tallinn – 2. märts 2012 Saksamaa) oli eesti jalgpallur, võrkpallur, treener, kohtunik ja sporditegelane.

Uus!!: Saksa keel ja Eduard Blossfeldt · Näe rohkem »

Eduard Gustav von Toll

Eduard Gustav von Toll Parun Eduard Gustav Toll (Эдуард Васильевич Толль, 14. märts (vkj 2. märts) 1858 Tallinn – 1902 Ida-Siberi meri) oli baltisaksa päritolu Venemaa geoloog ja polaaruurija.

Uus!!: Saksa keel ja Eduard Gustav von Toll · Näe rohkem »

Eduard Wiiralt

Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt; 20. märts 1898 Kalitino mõis Volossovo lähedal, Peterburi kubermang – 8. jaanuar 1954 Pariis) oli Eesti graafik.

Uus!!: Saksa keel ja Eduard Wiiralt · Näe rohkem »

Edward Elgar

Sir Edward Elgar Sir Edward William Elgar, esimene baronet, (2. juuni 1857 – 23. veebruar 1934) oli hilise romantismiajastu briti helilooja.

Uus!!: Saksa keel ja Edward Elgar · Näe rohkem »

Ees-Aasia muuseum

Fragment Babülonis asunud Nebukadnetsar II palee troonisaali 56 meetrit laiast fassaadist. Värvitud glasuuritud tellised. (604–562 eKr) Ees-Aasia muuseum (saksa keeles Vorderasiatisches Museum Berlin) on maailma tuntumaid arheoloogiamuuseume.

Uus!!: Saksa keel ja Ees-Aasia muuseum · Näe rohkem »

Eesti 1. Tagavararügement

Eesti 1.

Uus!!: Saksa keel ja Eesti 1. Tagavararügement · Näe rohkem »

Eesti Aleksandrikool

Eesti Aleksandrikooli hoone Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 1888–1906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus.

Uus!!: Saksa keel ja Eesti Aleksandrikool · Näe rohkem »

Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu

Eesti Üliõpilaste Selts on 1870.

Uus!!: Saksa keel ja Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu · Näe rohkem »

Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel

Eesti on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel alates 1993.

Uus!!: Saksa keel ja Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel · Näe rohkem »

Eesti filosoofia

Filosoofia ajalugu Eestis sai alguse mitte-eestlastest, kelle seas on Gottlob Benjamin Jäsche (1762–1842). Nende looming ei ole küll ''eesti'' (rahvuslik) filosoofia, kuid kuulub siiski ''Eesti'' filosoofiasse. Üks tuntumaid eesti teadusfilosoofe oli Rein Vihalemm (1938-2015). Eesti filosoofia on filosoofia, mis on loodud või viljeldud Eestis või eestlaste poolt.

Uus!!: Saksa keel ja Eesti filosoofia · Näe rohkem »

Eesti Julgeolekupolitsei ja SD

Eesti Julgeolekupolitsei (saksa keeles Sicherheitspolitzei und SD Estland, estnische Abteilungen inglise keeles Estonian Security Police) oli Saksa okupatsiooni ajal Eesti kindralkomissariaadi territooriumil tegutsenud Saksa Riigi Riigi Julgeoleku Peaameti piirkondlik struktuuriüksus, mis hõlmas nii poliitilist kui ka kriminaalpolitseid ning mille ülesannete hulka kuulus ka vastuluure ja elanikkonna poliitilise meelsuse kontroll.

Uus!!: Saksa keel ja Eesti Julgeolekupolitsei ja SD · Näe rohkem »

Eesti keele uurimine

Eesti keele uurimine on keeleteaduse haru, mis uurib eesti keele ehitust, grammatikat, sõnavara, ajalugu, kasutamist jm aspekte.

Uus!!: Saksa keel ja Eesti keele uurimine · Näe rohkem »

Eesti kindralkomissariaat

Eesti kindralkomissariaat (saksa keeles Generalbezirk Estland) oli Teise maailmasõja ajal 1941–1944 Saksamaa poolt okupeeritud Eesti territooriumil moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade Riigikomissariaadi koosseisu.

Uus!!: Saksa keel ja Eesti kindralkomissariaat · Näe rohkem »

Eesti maakonnad

Eesti maakonnad on praegused Eesti 1. järgu haldusüksused ja ning neile eelnenud sama suurusjärgu haldusüksused (välja arvatud rajoonid).

Uus!!: Saksa keel ja Eesti maakonnad · Näe rohkem »

Eesti Maakrediitselts

Eestimaa Aadli Krediitkassa (saksa keeles Estländische adelige Credit-Kasse, Estlandischer adeliger Güter-Credit-Verein, vene keeles Эстляндское дворянское кредитное общество) oli aastatel 1802–1940, Tallinnas tegutsenud finantsasutus.

Uus!!: Saksa keel ja Eesti Maakrediitselts · Näe rohkem »

Eesti mitmekeelne kohanimede loend

Siin on esitatud Eesti mitmekeelne kohanimede loend, kus on saksa-, vene-, rootsi- poola- ja lätikeelseid nimesid.

Uus!!: Saksa keel ja Eesti mitmekeelne kohanimede loend · Näe rohkem »

Eesti nimi

Eesti nimi (etnonüümina) esineb Pytheasel (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt teatab rahvast nimega Ostiatoi.

Uus!!: Saksa keel ja Eesti nimi · Näe rohkem »

Eesti Omavalitsus

Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung, inglise keeles Self-Administration) oli Teise maailmasõja ajal, aastail 1941 kuni 1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud nukuvalitsus.

Uus!!: Saksa keel ja Eesti Omavalitsus · Näe rohkem »

Eesti Põhiüksus Narvas

Eesti Põhiüksus Narvas (saksa Estnische Ersatz-Sicherungsgruppe in Narwa) oli Teise maailmasõja ajal Wehrmachti koosseisus moodustatud väeüksus.

Uus!!: Saksa keel ja Eesti Põhiüksus Narvas · Näe rohkem »

Eesti rahvalaul

Nimetus "rahvalaul" (saksa keeles Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt.

Uus!!: Saksa keel ja Eesti rahvalaul · Näe rohkem »

Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit

Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit (lühend ERVL) on Eesti mittetulundusühing, mis seisab Eesti regionaal- ja vähemuskeelte eest.

Uus!!: Saksa keel ja Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit · Näe rohkem »

Eesti saksakeelsete kohanimede loend

NB! SEDA LOENDIT MITTE TÄIENDADA-PARANDADA, OLEMAS ON Eesti mitmekeelne kohanimede loend Eesti saksakeelsed kohanimed on loend, mis aitab orienteeruda Eesti saksakeelsetes kohanimedes.

Uus!!: Saksa keel ja Eesti saksakeelsete kohanimede loend · Näe rohkem »

Eesti SS-leegion

Eesti SS-leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SS vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus.

Uus!!: Saksa keel ja Eesti SS-leegion · Näe rohkem »

Eesti SS-vabatahtlike brigaad

Eesti SS-vabatahtlike brigaad oli suures osas eestlastest komplekteeritud Relva-SS-i (Waffen-SS) relvaüksus Teise maailmasõja aegsel Saksamaal.

Uus!!: Saksa keel ja Eesti SS-vabatahtlike brigaad · Näe rohkem »

Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva"

Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" (saksa Estnisches SS-Freiwilligen Panzergrenadier Bataillon Narva), tuntud ka kui pataljon "Narva" oli 1942.

Uus!!: Saksa keel ja Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" · Näe rohkem »

Eestimaa alammaakohus

Eestimaa alammaakohus (saksa keeles Estländisches Niederlandgericht, vene keeles Эстляндский нидерландгерихт) oli Eestimaa kubermangu madalama astme seisuslik maa- ja aadlikohtuasutus Eestimaal arvatavasti 1617.

Uus!!: Saksa keel ja Eestimaa alammaakohus · Näe rohkem »

Eestimaa ülemmaakohus

Eestimaa ülemmaakohus (saksa keeles Estländisches Oberlandgericht, vene keeles Эстляндский оберландгерихт, ka Эстляндский верхний земский суд) oli kõrgeim seisuslik maa- ja aadlikohtuasutus Eestimaal XII sajandi 1.

Uus!!: Saksa keel ja Eestimaa ülemmaakohus · Näe rohkem »

Eestimaa Kirjanduse Ühing

Eestimaa Kirjanduse Ühing (lühend: EKÜ; saksa E(h)stländische Literärische Gesellschaft) oli baltisaksa teadusühing, mis tegutses Tallinnas aastail 1842–1940.

Uus!!: Saksa keel ja Eestimaa Kirjanduse Ühing · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa Gouvernement Estland, vene Эстляндская губерния ehk Эстляндия) oli haldusüksus Venemaa Keisririigis.

Uus!!: Saksa keel ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Uus!!: Saksa keel ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel

Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Eestimaa seisusliku omavalitsuse Eestimaa rüütelkonna liikmete register.

Uus!!: Saksa keel ja Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkonna maanõunik

Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa kohaliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas kubermangu olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.

Uus!!: Saksa keel ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik · Näe rohkem »

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Kaardil on näitatud, kui suur on eestlaste osakaal Eesti maakondades. Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Uus!!: Saksa keel ja Eestlased · Näe rohkem »

EEVA

Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu ehk EEVA on 2002.

Uus!!: Saksa keel ja EEVA · Näe rohkem »

Eglēni mõis

Eglēni mõis (saksa keeles Gränhof, läti keeles Eglēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Nītaure kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Eglēni mõis · Näe rohkem »

Eha tänav (Tallinn)

Endine haiglahoone Eha tn 8, kus praegu asub Eesti Punase Risti Keskbüroo.Eha tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Kassisaba asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Eha tänav (Tallinn) · Näe rohkem »

Ehituskuur

Ehituskuur (saksa keeles Bauhütte) on ajalooline kirikuehitajate (kiviraidurite, kujurite, müürseppade, seinamaalijate ja klaasimaalijate) tsunftilaadne organisatsioon peamiselt saksakeelsetes maades, ka Prantsusmaal ja Ungaris.

Uus!!: Saksa keel ja Ehituskuur · Näe rohkem »

Ehmja mõis

Kunagise Ehmja mõisa peahoone varemed, 2010 Ehmja mõis (saksa keeles Echmes) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Saksa keel ja Ehmja mõis · Näe rohkem »

Eidapere mõis

Eidapere mõis (saksa keeles Edaperre) oli rüütlimõis Vändra kihelkonnas Pärnumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Eidapere mõis · Näe rohkem »

Eidapere raudteepeatus

Eidapere raudteepeatus 2013. aastal Eidapere raudteepeatus (saksa Eidaperre) on raudteepeatus Lelle-Pärnu raudteel Raplamaal Kehtna vallas Eidaperes.

Uus!!: Saksa keel ja Eidapere raudteepeatus · Näe rohkem »

Eikaži mõis

Eikaži mõis (saksa keeles Eikasch, läti keeles Eikažu muiža) oli rüütlimõis, hiljem Bīriņi kõrvalmõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Eikaži mõis · Näe rohkem »

Eikla mõis

Eikla mõis (saksa keeles Euküll) oli rüütlimõis Kaarma kihelkonnas Saaremaal (vaadatud 24.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Eikla mõis · Näe rohkem »

Einmani vald

Einmani vald (varem Einmanni vald; saksa keeles Gemeinde Korps) oli vald Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Saksa keel ja Einmani vald · Näe rohkem »

Einmanni mõis

Einman(n)i mõis oli rüütlimõis (saksa keeles Korps) nimi pärineb endisest omanikust, Hans Korps'ist.

Uus!!: Saksa keel ja Einmanni mõis · Näe rohkem »

Eisacktal

Eisacktali ringkond (roheline) Lõuna-Tiroolis; must-kollane viirutus tähistab oru geograafilist ulatust Eisacktal (itaalia: Valle Isarco; saksa: Eisacktal) on ringkond (itaalia: comprensorio; saksa: Bezirksgemeinschaft) Lõuna-Tiroolis Itaalias.

Uus!!: Saksa keel ja Eisacktal · Näe rohkem »

Eisen

"Eisen" tähendab saksa keeles 'raud'.

Uus!!: Saksa keel ja Eisen · Näe rohkem »

Eivere mõis

Peahoone Park Eivere mõis (saksa keeles Eyefer) oli rüütlimõis Anna kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Saksa keel ja Eivere mõis · Näe rohkem »

Eksemptsioon

Eksemptsioon (saksa keele eeskujul ka eksemtsioon) tähendab üldmõistena teatavatest üldistest koormistest või kohustustest vabastamist.

Uus!!: Saksa keel ja Eksemptsioon · Näe rohkem »

Elavik

Elavik (elumaailm, eluilm) on isikuülene inimestevahelises suhtluses loodud tähenduslik keskkond.

Uus!!: Saksa keel ja Elavik · Näe rohkem »

Elbląg

Vanalinna hooned Elbląg (saksa: Elbing) on linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Elbląg · Näe rohkem »

Elbsandsteingebirge

Elbsandsteingebirge (saksa; 'Elbe Liivakivimäestik'; tšehhi Labské pískovce 'Elbe liivakivid' ehk Děčínská vrchovina 'Děčíni kõrgustik') on mäestik Tšehhi massiivi põhjaosas Tšehhi ja Saksamaa piiril, külgneb läänes Maagimäestikuga ja idas Sudeetidega.

Uus!!: Saksa keel ja Elbsandsteingebirge · Näe rohkem »

Eleja mõis

Eleja mõis (Elejas muiža) on mõis Lätis Jelgava piirkonnas Eleja vallas Elejas.

Uus!!: Saksa keel ja Eleja mõis · Näe rohkem »

Elementaarkool

Elementaarkool (saksa Elementarschule) oli endisajal (Eestis 19. sajandil) saksakeelne kool, kus eelkõige linnakodanike lastele anti algõpetust Autorite kollektiiv, 2014.

Uus!!: Saksa keel ja Elementaarkool · Näe rohkem »

Eleonore Baur

Eleonore Baur (sünd Mayr; 7. september 1885 Kirchdorf - 18. mai 1981 Oberhaching) (teatakse ka õde Pia ja Dachau valge daami nime all), oli fanaatiline natsionaalsotsialist ja Adolf Hitleri sõbratar.

Uus!!: Saksa keel ja Eleonore Baur · Näe rohkem »

Elfriede Lender

Elfriede Amanda Lender (sünninimi Elfriede Meikov, teised nimekujud: Elfriide Lender, Elfriide Amanda Lender; 7. mai (teistel andmetel 19. mai) 1882 Tallinn – 10. aprill 1974 Stockholm) oli eesti haridustegelane ja õpetaja.

Uus!!: Saksa keel ja Elfriede Lender · Näe rohkem »

Elisabeth Brandenburgist

Elisabeth Brandenburgist (saksa Elisabeth von Brandenburg) on järgmiste inimeste nimi.

Uus!!: Saksa keel ja Elisabeth Brandenburgist · Näe rohkem »

Elisabeth Brandenburgist (1510–1558)

Elisabeth, puulõige umbes aastast 1542 Elisabeth von Brandenburg (saksapäraselt Elisabeth von Brandenburg; 24. august 1510, arvatavasti Cölln – 25. mai 1558 Ilmenau) oli sünnilt Hohenzollernite dünastia liige ja Brandenburgi markkrahvinna ning abielu kaudu Braunschweig-Göttingen-Calenbergi hertsoginna ja hiljem Hennebergi krahvinna.

Uus!!: Saksa keel ja Elisabeth Brandenburgist (1510–1558) · Näe rohkem »

Elise von der Howeni tütarlastekool

Elise von der Howeni tütarlastekool (saksa keeles Howensche Schule või Elisenschule) oli Tallinnas tegutsenud saksakeelne erakool tüdrukutele.

Uus!!: Saksa keel ja Elise von der Howeni tütarlastekool · Näe rohkem »

Elistvere mõis

Elistvere mõis (saksa keeles Ellistfer) oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Elistvere mõis · Näe rohkem »

Ellis Kaut

Elisabeth Kaut; kirjanikunimi Ellis Kaut (17. november 1920 Stuttgart – 24. september 2015 Fürstenfeldbruck) oli saksa lastekirjanik.

Uus!!: Saksa keel ja Ellis Kaut · Näe rohkem »

Elme mõis

Elme mõis (saksa keeles Magnushof) oli rüütelkonnamõis Kaarma kihelkonnas Saaremaal (vaadatud 24.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Elme mõis · Näe rohkem »

Els Oksaar

Els Oksaar (1. oktoober 1926 Pärnu – 9. detsember 2015 Hamburg) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Saksa keel ja Els Oksaar · Näe rohkem »

Elsassi murre

Elsassi murre ehk elsassi keel (elsassi ja alemanni murretes Elsässerditsch (otsetõlkes "elsassisaksa (keel)"), prantsuse keeles Alsacien, saksa keeles Elsässisch või Elsässerdeutsch) on alemanni alamsaksa keele murre, mida kõneldakse suuremas osas Alsace'ist ehk Elsassist, Ida-Prantsusmaa piirkonnast, mis on aegade vältel olnud vaheldumisi Saksa ja Prantsuse mõjusfääris.

Uus!!: Saksa keel ja Elsassi murre · Näe rohkem »

Elu entsüklopeedia

Elu entsüklopeedia logo Elu entsüklopeedia (inglise keeles Encyclopedia of Life; lühend EOL) on erialainimeste poolt koostatav mitmekeelne veebipõhine entsüklopeedia.

Uus!!: Saksa keel ja Elu entsüklopeedia · Näe rohkem »

Elu tsitadellis

"Elu tsitadellis" on Lenfilmi draama aastast 1947.

Uus!!: Saksa keel ja Elu tsitadellis · Näe rohkem »

Embūte piiskopilinnus

Embūte mõis, märgata on ka Embūte piiskopilinnuse varemeid. Joonistus Filippo Paulucci albumist (1830) Embūte piiskopilinnus (saksa keeles Bischofsburg Amboten) oli Kuramaa piiskopkonna piiskopi linnus, mis nüüdisaegse haldusjaotuse järgi jääb Vaiņode piirkonda Embūte valda.

Uus!!: Saksa keel ja Embūte piiskopilinnus · Näe rohkem »

Emerendiana Silling

Emerendiana Silling (11. veebruar 1928 – 22. november 2010) oli eesti õpetaja ning metoodik.

Uus!!: Saksa keel ja Emerendiana Silling · Näe rohkem »

Emil ja salapolitseinikud (film, 1931)

"Emil ja salapolitseinikud" on 1931.

Uus!!: Saksa keel ja Emil ja salapolitseinikud (film, 1931) · Näe rohkem »

Emilia Plater

pisi Emilia Plater (13. november 1806 Vilnius-23. detsember 1831 Justianowo mõis) (leedu keeles Emilija Pliaterytė, läti keeles Emīlija Plātere) oli baltisaksa päritolu poola krahvinna ja revolutsionäär Broel-Platerite suguvõsast, kes tegutses väljaspool Kongressi-Poola alasid.

Uus!!: Saksa keel ja Emilia Plater · Näe rohkem »

Emma Lazarus

Emma Lazarus Emma Lazarus (22. juuli 1849 New York – 19. november 1887 New York) oli Ameerika luuletaja.

Uus!!: Saksa keel ja Emma Lazarus · Näe rohkem »

Emmaste kihelkond

Emmaste kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Emmast) oli haldusüksus Läänemaal.

Uus!!: Saksa keel ja Emmaste kihelkond · Näe rohkem »

Emmaste mõis

Emmaste mõis (saksa keeles Emmast) oli rüütlimõis Emmaste kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 19.05.2015).

Uus!!: Saksa keel ja Emmaste mõis · Näe rohkem »

Enari mõis

Enari mõis (saksa keeles Ennarm) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Saksa keel ja Enari mõis · Näe rohkem »

EnDic2004

EnDic2004 (ka Keskkonnasõnaraamat 2004, inglise keeles Environmental Dictionary 2004) on 2005.

Uus!!: Saksa keel ja EnDic2004 · Näe rohkem »

Endzele mõis

Endzele mõis (saksa keeles Henselshof, läti keeles Endzeles muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Endzele mõis · Näe rohkem »

Endzeliņi mõis

Endzeliņi mõis (saksa keeles Henselshof, läti keeles Endzeliņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ropaži kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Endzeliņi mõis · Näe rohkem »

Ene Sarap

Ene Sarap (neiuna Ene Kiis; 5. veebruar 1958 – 27. oktoober 2014 Viljandi) oli Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi saksa keele õpetaja.

Uus!!: Saksa keel ja Ene Sarap · Näe rohkem »

Enel Melberg

Enel Melberg (neiuna Enel Savioja; sündinud 21. septembril 1943 Tallinnas) on eesti rahvusest Rootsi kirjanik ja tõlkija.

Uus!!: Saksa keel ja Enel Melberg · Näe rohkem »

Englārte mõis

Englārte mõis (saksa keeles Engelhardshof, läti keeles Englārtes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Englārte mõis · Näe rohkem »

Epistemoloogia

Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega.

Uus!!: Saksa keel ja Epistemoloogia · Näe rohkem »

Eppan an der Weinstraße

Eppan an der Weinstraße valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Eppan an der Weinstraße (itaalia: Appiano sulla Strada del Vino), sageli lühidalt Eppan või Appiano, on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 8 km Bolzanost edelas.

Uus!!: Saksa keel ja Eppan an der Weinstraße · Näe rohkem »

Erakond

Erakond ehk partei on inimeste ühendus, mille eesmärk on väljendada oma liikmete poliitilisi huve, mõjutada riigi poliitikat ja taotleda kahe esimese eesmärgi elluviimiseks poliitilist võimu.

Uus!!: Saksa keel ja Erakond · Näe rohkem »

Erastvere mõis

Erastvere mõisa peahoone. Erastvere mõis (saksa keeles Errestfer) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).

Uus!!: Saksa keel ja Erastvere mõis · Näe rohkem »

Erastvere vald

Erastvere vald (saksa keeles Errestfer) oli vald Võrumaal Kanepi kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Erastvere vald · Näe rohkem »

Ereda mõis

Ereda mõis (saksa keeles Errides) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Ereda mõis · Näe rohkem »

ERepublik

eRepublik on Interneti-põhine arvutimäng (MMOG), mis loodi novembris 2007.

Uus!!: Saksa keel ja ERepublik · Näe rohkem »

ERGO Kindlustusgrupp

ERGO Kindlustusgrupp (inglise ERGO Insurance Group; saksa ERGO Versicherungsgruppe AG) on rahvusvaheline kindlustusvaldkonnas tegutsev kontsern.

Uus!!: Saksa keel ja ERGO Kindlustusgrupp · Näe rohkem »

Eriņi mõis

Eriņi mõis (saksa keeles Heringshof, läti keeles Eriņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Eriņi mõis · Näe rohkem »

Erich Friedi auhind

Erich Friedi auhind (saksa keeles Erich-Fried-Preis) on Austria kirjandusauhind.

Uus!!: Saksa keel ja Erich Friedi auhind · Näe rohkem »

Erich Kästner

Erich Kästner (1961) Erich Kästner Erich Kästner (23. veebruar 1899 Dresden – 29. juuli 1974 München) oli saksa kirjanik, publitsist, stsenarist ja kabareetekstide koostaja.

Uus!!: Saksa keel ja Erich Kästner · Näe rohkem »

Eriti Kurva Muusika Ansambel (album)

"Eriti Kurva Muusika Ansambel" on samanimelise Eesti ansambli esimene helikandja, mis ilmus 1994.

Uus!!: Saksa keel ja Eriti Kurva Muusika Ansambel (album) · Näe rohkem »

Ermanarich

Ermanarich (gooti keeles Airmanreiks; surnud 376) oli idagootide (greuthungite) esimene teadaolev kuningas poolmüütilisest Amaalide dünastiast.

Uus!!: Saksa keel ja Ermanarich · Näe rohkem »

Ermlandi piiskopkond

Ermlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Ermland, poola keeles Biskupie Warmińskie, ladina keeles dioecesis Varmiensis) oli katoliiklik piiskopkond ja riik Preisimaal.

Uus!!: Saksa keel ja Ermlandi piiskopkond · Näe rohkem »

Erna

Erna retke mälestusmärk Muuksi linnamäel Erna (saksa keeles Unternehmung Erna) oli operatsiooni Barbarossa alguses Soome sõjaväeluure ja Saksa sõjaväeluure Abwehri koostöös moodustatud eriüksus Teise maailmasõja ajal.

Uus!!: Saksa keel ja Erna · Näe rohkem »

Ernest Koliqi

Ernest Koliqi (20. mai 1903 Shkodër – 15. jaanuar 1975 Rooma) oli Albaania (geegi) kirjanik, albanoloog, poliitik ja diplomaat, usutunnistuselt katoliiklane.

Uus!!: Saksa keel ja Ernest Koliqi · Näe rohkem »

Ernst Johannes Forbes

Ernst Johannes Forbes (saksakeelses traditsioonis Fohrbuss) (7. oktoober 1624 Jackarby Soomes − 19. oktoober 1677 Myrskylä; rootsi keeles Mörskom) oli šoti päritolu Rootsi sõjaväelane, Vorbuse mõisnik.

Uus!!: Saksa keel ja Ernst Johannes Forbes · Näe rohkem »

Ernst Röhm

Ernst Röhm SA mundris 1933. aasta augustis Ernst Julius Günther Röhm (28. november 1887 München – 2. juuli 1934 München) oli Saksamaa sõjaväelane ja poliitik, üks paramilitaarse Sturmabteilungi (SA) asutajaid ja hilisem juht.

Uus!!: Saksa keel ja Ernst Röhm · Näe rohkem »

Erra mõis

Erra mõis (saksa keeles Erras) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).

Uus!!: Saksa keel ja Erra mõis · Näe rohkem »

Erra mõisavald

Erra mõisavald (saksa keeles Gemeinde Erras) oli mõisavald Virumaal Lüganuse kihelkonnas Erra mõisas.

Uus!!: Saksa keel ja Erra mõisavald · Näe rohkem »

Ervita mõis

Mõisa peahoone Ervita mõisa tuuleveski vare Ervita mõis (saksa keeles Erwita) oli Järvamaal Koeru kihelkonnas Ervital asunud rüütlimõis.

Uus!!: Saksa keel ja Ervita mõis · Näe rohkem »

Ese

Sõna "ese" (saksa keeles Gegenstand) kasutatakse osalt samades tähendustes nagu sõna "objekt".

Uus!!: Saksa keel ja Ese · Näe rohkem »

Esimene Austria vabariik

Esimene Austria vabariik (saksa: Republik Österreich) loodi 10.

Uus!!: Saksa keel ja Esimene Austria vabariik · Näe rohkem »

Esimene Poola jagamine

Esimese Poola jagamise maadejaotus Venemaa protektoraadi staatuses Rzeczpospolita pärast esimest Poola jagamist aastail 1773–1789 Satiiriline Briti ofort ''Euroopa juulis 1772'' Aastal 1772 aset leidnud esimene Poola jagamine oli esimene kolmest jagamisest (ehk riigi osalisest annekteerimisest), mis aastaks 1795 tegid Rzeczpospolitale lõpu.

Uus!!: Saksa keel ja Esimene Poola jagamine · Näe rohkem »

Esimene Schleswigi sõda

Aunimekiri sõjale Schleswigi toomkirikus Esimene Schleswigi sõda (saksa keeles Schleswig-Holsteinischer Krieg) või Kolmeaastane sõda (taani keeles Treårskrigen) oli esimene raund sõjalisest konfliktist Lõuna-Taanis ja Põhja-Saksamaal Schleswig-Holsteini küsimuses, vaidlustades, kes peab kontrollima Schleswigi ja Holsteini hertsogkonda.

Uus!!: Saksa keel ja Esimene Schleswigi sõda · Näe rohkem »

Esimese maailmasõja väejuhtide loend

Esimese maailmasõja väejuhid on ülevaade Esimeses maailmasõjas osalenud riikide sõjategevuse juhtidest ning peamistest sõjalistest formeeringutest aastatel 1914–1918.

Uus!!: Saksa keel ja Esimese maailmasõja väejuhtide loend · Näe rohkem »

Esna mõis

Peahoone Ait-kuivati Piimaköök Piimaköögi sisevaade 2014 Viinavabriku varemed Esna mõisa kasvuhoone varemed. Esna mõis (saksa keeles Orrisaar, varem ka Orgesall) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Saksa keel ja Esna mõis · Näe rohkem »

Esseni mõis

Esseni mõis (Esena muiža või Lielā muiža, vanasti ka Spilves muiža või Gotāna muiža, saksa keeles Gothanshof, Essenhof või Drelings hof) oli mõis Lätis Riia linnas Spilve asumis; selle peahoone aadress oli Kleistu iela 131A.

Uus!!: Saksa keel ja Esseni mõis · Näe rohkem »

Essu mõis

Essu mõisa peahoone. Essu mõis (saksa keeles Jess) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Essu mõis · Näe rohkem »

Estonia

Estonia on Eestimaa ja Eesti nimi ladina, poola, inglise ja paljudes teistes keeltes.

Uus!!: Saksa keel ja Estonia · Näe rohkem »

Estonia puiestee

Estonia puiestee on üks Tallinna kesklinna peatänavaist.

Uus!!: Saksa keel ja Estonia puiestee · Näe rohkem »

Esztergom

Esztergomi katedraal Esztergom (saksa keeles Gran, slovaki keeles Ostrihom) on linn Ungaris Komárom-Esztergomi komitaadis.

Uus!!: Saksa keel ja Esztergom · Näe rohkem »

Ettekujutus

Ettekujutus (saksa keeles Vorstellung, inglise keeles representation) on viis, kuidas subjekt enda jaoks midagi mõteldavaks või kogetavaks teeb.

Uus!!: Saksa keel ja Ettekujutus · Näe rohkem »

Eugenia Basilewsky

Eugenia Basilewsky (sündinud Eugenia von Wirén; 13. detsember 1917 Sevastoopol, praegune Ukraina – 1. veebruar 2006 Solna, Rootsi) oli eestirootsi päritolu tuntud Rootsi joogaõpetaja.

Uus!!: Saksa keel ja Eugenia Basilewsky · Näe rohkem »

Eupen

Eupen on linn Belgias Valloonias Liège provintsis.

Uus!!: Saksa keel ja Eupen · Näe rohkem »

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon

Allianss Liberaalid ja Demokraadid Euroopa Eest ehk ALDE (inglise keeles: Alliance of Liberals and Democrats for Europe, hollandi keeles: Alliantie van Liberalen en Democraten voor Europa, saksa keeles: Allianz der Liberalen und Demokraten für Europa, prantsuse keeles: Alliance des Démocrates et des Libéraux pour l'Europe) on Euroopa parlamendi fraktsioon, mis koosneb liberaalsest Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusest ja tsentristlikust Euroopa Demokraatlikust Parteist.

Uus!!: Saksa keel ja Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon · Näe rohkem »

Euroopa hümn

Lehekülg Beethoveni käsikirjast "Ood rõõmule" (saksa keeles "Ode an die Freude") on Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu hümn.

Uus!!: Saksa keel ja Euroopa hümn · Näe rohkem »

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon Organization for Security andCo-operation in Europe (OSCE) 200x62px 280px   OSCE liikmesriigid  Koostööpartnerid Sekretariaatborder Austria Viin Ametlikud keeledinglise, prantsuse, saksa, itaalia, vene, hispaania Liikmeskond57 liikmesriiki,11 koostööpartnerit Juhid  - Peasekretärlink.

Uus!!: Saksa keel ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon · Näe rohkem »

Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjon on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist.

Uus!!: Saksa keel ja Euroopa Komisjon · Näe rohkem »

Euroopa kontsert

Viini kongressi poolt 1815. aastal määratud riigipiirid Euroopas. Euroopa kontsert (ka "Rahvusvaheliste suhete Viini süsteem"), mida tuntakse Viini kongressi järgi ka kui "Kongressi süsteemi", oli Euroopas kehtinud jõudude tasakaal, mis kestis Napoleoni sõdade lõpust 1815.

Uus!!: Saksa keel ja Euroopa kontsert · Näe rohkem »

Euroopa Liidu ametlikud keeled

Euroopa Liidu ametlikud keeled on Euroopa Liidu liikmesriikide poolt liitumisel valitud keeled.

Uus!!: Saksa keel ja Euroopa Liidu ametlikud keeled · Näe rohkem »

Euroopa Liit

Euroopa lipp Euroopa Liit 1. juulist 2013 Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki.

Uus!!: Saksa keel ja Euroopa Liit · Näe rohkem »

Euroopa Majandusühendus

Euroopa Majandusühendus (inglise European Economic Community; lühend EEC või EMÜ), 1993.

Uus!!: Saksa keel ja Euroopa Majandusühendus · Näe rohkem »

Euroopa Rändurite Assotsiatsioon

Euroopa Rändurite Assotsiatsioon (ERA) (saksa Europäische Wandervereinigung(EWV), inglise European Ramblers Association(ERA), prantsuse Féderation Européenne de la Randonnée Pédestre (FERP)) on Euroopa jalgsimatkajate ühenduste liit.

Uus!!: Saksa keel ja Euroopa Rändurite Assotsiatsioon · Näe rohkem »

Euroopa riigid

Euroopa poliitiline kaart Euroopa riigid on Euroopas asuvad riigid.

Uus!!: Saksa keel ja Euroopa riigid · Näe rohkem »

Euroopa Sotsialistlik Partei

Euroopa Sotsialistlik Partei (ESP) ehk Euroopa Sotsialistide Partei ehk Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei on Euroopa sotsiaaldemokraatide, sotsialistide ja tööparteide ühendus Euroopa Parlamendis.

Uus!!: Saksa keel ja Euroopa Sotsialistlik Partei · Näe rohkem »

Euroopa Vasakpartei

Euroopa Vasakpartei (European Left Party (EL)) on Euroopa vasakparteide ühendus, mis asutati 8.–9. mail 2004 Roomas.

Uus!!: Saksa keel ja Euroopa Vasakpartei · Näe rohkem »

Evald Kampus

Evald Kampus (26. detsember 1927 Suure-Kõpu vald, Viljandimaa – 3. mai 2017 Tartu) oli eesti teatritegelane.

Uus!!: Saksa keel ja Evald Kampus · Näe rohkem »

Evangeelne Töörühm

Evangeelne Töörühm (sks Evangelischer Arbeitskreis, EAK) on Kristliku-Demokraatliku Liidu ja Kristliku-Sotsiaalse Liidu juurde kuuluv ühendus.

Uus!!: Saksa keel ja Evangeelne Töörühm · Näe rohkem »

Fašing

Fašing (saksa Fasching) on vastlakarneval Saksamaal ja Austrias.

Uus!!: Saksa keel ja Fašing · Näe rohkem »

Faedo

Faedo vaadatuna läänest Faedo valla paiknemine Trento provintsis Faedo (saksa: Pfaid) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 25 km Trentost põhjas.

Uus!!: Saksa keel ja Faedo · Näe rohkem »

Fai della Paganella

Vaade Fai della Paganellale linnulennult Fai della Paganella (saksa keeles Oberpfeidt või Welsch-Faid) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, umbes 14 km Trentost loodes.

Uus!!: Saksa keel ja Fai della Paganella · Näe rohkem »

Falgi mõis

Falgi mõis (Falka muižiņa või Piekūnmuižiņa) oli suvemõis Lätis Riia linnas Grīziņkalnsi asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Falgi mõis · Näe rohkem »

Füürer

Füürer tähendab saksa keeles juhti (Führer), mis tuleneb tegusõnast führen 'juhtima'.

Uus!!: Saksa keel ja Füürer · Näe rohkem »

Führerbunker

''Führerbunker'''i mudel Führerbunker (saksa keeles 'Juhi varjend') oli maa-alune pommivarjendina kasutatud ruumide kompleks Berliinis, kus Adolf Hitler ja tema abikaasa Eva Braun end peitsid ja lõpuks enesetapu tegid.

Uus!!: Saksa keel ja Führerbunker · Näe rohkem »

Fürstenberg

Fürstenberg (saksa keeles 'vürstimägi') on mitme koha ja isiku nimi.

Uus!!: Saksa keel ja Fürstenberg · Näe rohkem »

Feldmarssal (Austria)

Feldmarssal (saksa keeles Feldmarschall) oli Austria ja Austria-Ungari keisririigi kõrgeim sõjaväeline auaste aastatel 1804−1918.

Uus!!: Saksa keel ja Feldmarssal (Austria) · Näe rohkem »

Feldthurns

Velthurnsi loss Feldthurnsi valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Feldthurns (itaalia: Velturno) on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias umbes 25 km Bolzanost kirdes.

Uus!!: Saksa keel ja Feldthurns · Näe rohkem »

Felicitas Hoppe

Felicitas Hoppe (2012) Felicitas Hoppe (sündinud 22. detsembril 1960 Hamelnis) on saksa kirjanik.

Uus!!: Saksa keel ja Felicitas Hoppe · Näe rohkem »

Ferdinand Johann Wiedemann

Ferdinand Johann Wiedemann Ferdinand Johann Wiedemann (30. märts (vana kalendri järgi 18. märts) 1805 Haapsalu – 29. detsember 1887 (vana kalendri järgi 17. detsember) Peterburi) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija.

Uus!!: Saksa keel ja Ferdinand Johann Wiedemann · Näe rohkem »

Feuerthaleni vald

Feuerthalen on vald Šveitsis Zürichi kantonis Reini jõe vasakul kaldal.

Uus!!: Saksa keel ja Feuerthaleni vald · Näe rohkem »

Fierozzo

Fierozzo valla paiknemine Trento provintsis Fierozzo Fierozzo (fersentali: Vlarötz; saksa: Florutz) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 15 km Trentost kirdes.

Uus!!: Saksa keel ja Fierozzo · Näe rohkem »

FIFA

FIFA (lühend prantsuskeelsest nimest Fédération Internationale de Football Association 'Rahvusvaheline Jalgpalliassotsiatsioonide Föderatsioon'; eesti keeles Rahvusvaheline Jalgpalliliit, Rahvusvaheline Jalgpalliliitude Föderatsioon) on rahvusvaheline jalgpalliföderatsioon.

Uus!!: Saksa keel ja FIFA · Näe rohkem »

Filosoofilised uurimused

"Filosoofilised uurimused" ("Philosophische Untersuchungen") on üks Ludwig Wittgensteini kahest tähtsamast teosest kõrvuti "Loogilis-filosoofiline traktaadiga".

Uus!!: Saksa keel ja Filosoofilised uurimused · Näe rohkem »

Finlandiseerumine

Soometumise aja ilminguid: Vladimir Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks Tamperes peetud Lenini sümpoosioni puhul 1970. aasta aprillis ilmunud Soome postmark. See oli esimene välisriigi isikut kujutav Soome postmark. Finlandiseerumiseks (saksa keeles Finnlandisierung; rootsi keeles finlandisering) ehk soometumiseks (soome keeles suomettuminen) nimetatakse Soome poliitikat, mil pärast vaherahu sõlmimist Nõukogude Liiduga Teises maailmasõjas tegi Soome iseseisvuse säilitamise nimel ja hiljem majandusliku kasu nimel tihedat koostööd Nõukogude Liiduga, hoidudes vastandumistest Nõukogude Liidule ja sotsialismileeri riikidele (Saksa Demokraatlikule Vabariigile, Poola Rahvavabariigile, Tšehhoslovakkiale), hoolimata oma ametlikust neutraliteedipoliitikast.

Uus!!: Saksa keel ja Finlandiseerumine · Näe rohkem »

Fiume Vaba Riik

Fiume Vaba Riik oli vahemikus 1920 kuni 1924 eksisteerinud sõltumatu vaba riik.

Uus!!: Saksa keel ja Fiume Vaba Riik · Näe rohkem »

Flüügelhorn

Flüügelhorn (saksa keeles flügelhorn 'tiivasarv') on vaskpuhkpillide hulka kuuluv trompetilaadne koonusjalt laieneva toruga puhkpill.

Uus!!: Saksa keel ja Flüügelhorn · Näe rohkem »

Flora Danica

Pilt atlasest (''Carex trinervis'') ''Coleanthus subtilis'' "Flora Danica" on aastatel 1761–1883 ilmunud põhjalik botaanikaatlas, mis sisaldab kõigi teada olnud tollase Taani kuningriigi aladel pärismaisena kasvanud soontaimede pilte.

Uus!!: Saksa keel ja Flora Danica · Näe rohkem »

Folgaria

Folgaria valla paiknemine Trento provintsis Vaade linnale õhust Folgaria (tsimbri: Folgrait; saksa: Vielgereuth) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 15 km Trentost kagus.

Uus!!: Saksa keel ja Folgaria · Näe rohkem »

Folkboot

Folkboot (2007) Folkboot ehk Põhjamaade rahvapaat (rootsi keeles Nordisk Folkbåt, Folkbåt, inglise keeles Nordic Folkboat, saksa keeles Nordische Folkeboot) on pikakiiluline luup-taglasega purjejaht.

Uus!!: Saksa keel ja Folkboot · Näe rohkem »

Folkloristika

Folkloristika ehk rahvaluuleteadus on teadus folkloorist ehk rahvaluulest.

Uus!!: Saksa keel ja Folkloristika · Näe rohkem »

Folkspraak

pisi Folkspraak (ka folksprák või folksprak; folk 'rahvas' ja spraak 'keel' -> 'rahvakeel') on germaani keelte põhjal üles ehitatud osaliselt väljaarendatud tehiskeel, mille eesmärgiks on see, et kõik germaani keelte rääkijad saaksid seda kiiresti õppida ja omavahel suhtlemiseks kasutada.

Uus!!: Saksa keel ja Folkspraak · Näe rohkem »

Fondo

Vaade Fondole Fondo (saksa keeles Pfund; nonesi murdes Fón) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, umbes 40 km Trentost põhjapool, täpselt Val di Noni põhjapiiril.

Uus!!: Saksa keel ja Fondo · Näe rohkem »

Fornace

Fornace loss ja kirik Fornace valla paiknemine Trento provintsis Fornace (saksa keeles Braunstein) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, umbes 10 km Trentost kirdes.

Uus!!: Saksa keel ja Fornace · Näe rohkem »

Franciscus

Franciscus (Jorge Mario Bergoglio; hispaania hääldus:; sündinud 17. detsembril 1936 Buenos Aireses Argentinas) on alates 13. märtsist 2013 paavst.

Uus!!: Saksa keel ja Franciscus · Näe rohkem »

Franciscus de Moliano

Franciscus de Moliano (saksapäraselt ka Franz von Moliano) oli paavsti ametnik ja inkvisiitor 14. sajandil.

Uus!!: Saksa keel ja Franciscus de Moliano · Näe rohkem »

Frangimaa

Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Lõuna-Tüüringist ja Kirde-Baden-Württembergi piirkond Heilbronn-Franken.

Uus!!: Saksa keel ja Frangimaa · Näe rohkem »

Frangimaa hertsogkond

Frangimaa hertsogkond (saksa Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.

Uus!!: Saksa keel ja Frangimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Frangimaa ringkond

Frangimaa ringkond 16. sajandi alguses. lõpetamist. keisrivägedega. Frangimaa ringkond (saksa Fränkischer Reichskreis) oli 1500.

Uus!!: Saksa keel ja Frangimaa ringkond · Näe rohkem »

Frankfurdi börs

Börsimaja Maja ees on aktsiaturu sümbolid pull ja karu. Frankfurdi börs (saksa keeles FWB Frankfurter Wertpapierbörse) on Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis asuv aktsiabörs.

Uus!!: Saksa keel ja Frankfurdi börs · Näe rohkem »

Frankfurdi rahvuskogu

Frankfurdi Rahvuskogu istung Pauli kirikus (Ludwig von Elliotti värvijoonistus, 1848) Frankfurdi Rahvuskogu mälestustahvel Frankfurdi Pauli kiriku seinal Frankfurdi Rahvuskogu, ka Frankfurdi parlament (saksa keeles Frankfurter Nationalversammlung), oli Saksamaa esinduskogu Saksa märtsirevolutsiooni ajal 1848–1849.

Uus!!: Saksa keel ja Frankfurdi rahvuskogu · Näe rohkem »

Frankfurt

Frankfurt ehk Maini-äärne Frankfurt ehk Frankfurt Maini ääres (saksa keeles Frankfurt, Frankfurt am Main, Frankfurt/Main) on linn Saksamaal Hesseni liidumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Frankfurt · Näe rohkem »

Frankfurt-Hahni lennujaam

Frankfurt-Hahni lennujaam (saksa: Flughafen Frankfurt-Hahn, IATA: HHN, ICAO: EDFH) on rahvusvaheline lennujaam, mis asub 10 km kaugusel Kirchbergi linnast.

Uus!!: Saksa keel ja Frankfurt-Hahni lennujaam · Näe rohkem »

Frankfurter Allgemeine Zeitung

Frankfurter Allgemeine Zeitung (lühend F.A.Z. või FAZ) on Saksamaal 1949.

Uus!!: Saksa keel ja Frankfurter Allgemeine Zeitung · Näe rohkem »

Franzensfeste

Franzensfeste valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Franzensfeste (itaalia: Fortezza) on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias.

Uus!!: Saksa keel ja Franzensfeste · Näe rohkem »

Frassilongo

Gooti stiilis Sant'Udalrico kirik Frassilongo valla paiknemine Trento provintsis Frassilongo (fersentali murdes Garait; saksa keeles Gereut) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, umbes 14 km Trentost idas.

Uus!!: Saksa keel ja Frassilongo · Näe rohkem »

Frederick Cook

Frederick Albert Cook Frederick Albert Cook Frederick Albert Cook (10. juuni 1865 Hortonville (New Yorgi osariik) – 5. august 1940 New Rochelle (New Yorgi osariik)) oli USA polaaruurija.

Uus!!: Saksa keel ja Frederick Cook · Näe rohkem »

Frederick Muhlenberg

Frederick Muhlenberg Frederick Augustus Conrad Muhlenberg (1. jaanuar 1750 – 4. juuni 1801) oli USA poliitik, Esindajatekoja esimene esimees.

Uus!!: Saksa keel ja Frederick Muhlenberg · Näe rohkem »

Fredrika Bremer

Fredrika Bremer (17. august 1801 – 31. detsember 1865) oli Rootsi kirjanik ja naisõiguslane.

Uus!!: Saksa keel ja Fredrika Bremer · Näe rohkem »

Freienfeld

Freienfeldi valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Freienfeld (itaalia: Campo di Trens) on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 45 km Bolzanost põhjas.

Uus!!: Saksa keel ja Freienfeld · Näe rohkem »

Freigraf

Freigraf on saksa aadlitiitel.

Uus!!: Saksa keel ja Freigraf · Näe rohkem »

Freisingi piiskopkond

Freisingi vürstlik piiskopkond (saksa: Hochstift Freising) oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis aastast 1294 kuni selle sekulariseerimiseni 19.

Uus!!: Saksa keel ja Freisingi piiskopkond · Näe rohkem »

Freundlich

Freundlich (saksa keeles 'sõbralik') on perekonnanimi, mille kandjate seas on olnud.

Uus!!: Saksa keel ja Freundlich · Näe rohkem »

Freymann (Nursi)

Freymann (saksa keeles Freymann a. d. H. Nursie, ′Freymann Nursi kojast′, eristamaks Joosu mõisa Freymanni suguvõsast) oli aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa keel ja Freymann (Nursi) · Näe rohkem »

Fribourgi kanton

Dent de Brenleire (ees, 2358 m) ja Vanil Noir (2389). Fribourgi kanton ehk Freiburgi kanton on kanton Šveitsi lääneosas.

Uus!!: Saksa keel ja Fribourgi kanton · Näe rohkem »

Friedrich Gustav Arvelius

Friedrich Gustav Arvelius (5. veebruar (ukj 16. veebruar) 1753 Tallinn – 13. juuli (ukj 25. juuli) 1806 Tallinn) oli saksa päritolu eesti kirjanik.

Uus!!: Saksa keel ja Friedrich Gustav Arvelius · Näe rohkem »

Friedrich I Barbarossa

Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.

Uus!!: Saksa keel ja Friedrich I Barbarossa · Näe rohkem »

Friedrich II (Preisimaa)

Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.

Uus!!: Saksa keel ja Friedrich II (Preisimaa) · Näe rohkem »

Friedrich Ladegast

Friedrich Ladegast (1818–1905) Foto 1900. aastast. Friedrich Ladegasti suurim orel Schwerini Toomkirikus Saksamaal (1870-1871). Valga Jaani kiriku orel (1867) on Eestis ainus algsel kujul säilinud Friedrich Ladegasti ehitatud orel. Friedrich Ladegast (30. august 1818 Hochhermsdorf (tänapäeval Zettlitzi vallaosa Hermsdorf) – 30. juuni 1905 Weißenfels) oli saksa oreliehitaja.

Uus!!: Saksa keel ja Friedrich Ladegast · Näe rohkem »

Friedrich Nietzsche

Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken – 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof.

Uus!!: Saksa keel ja Friedrich Nietzsche · Näe rohkem »

Friedrich Reinhold Kreutzwald

F. R. Kreutzwald kujutatuna Johann Köleri poolt (1864). Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.

Uus!!: Saksa keel ja Friedrich Reinhold Kreutzwald · Näe rohkem »

Friedrich Robert Faehlmann

Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31. detsember 1798 Ao mõis – 22. aprill 1850 Tartu) oli Eesti kirjamees ja arst.

Uus!!: Saksa keel ja Friedrich Robert Faehlmann · Näe rohkem »

Friedrich von Ampten

Friedrich von Ampten (ka Friedrich von Ambten; surnud 1557) oli Tallinna piiskop aastatel 1551–1557.

Uus!!: Saksa keel ja Friedrich von Ampten · Näe rohkem »

Friisimaa

Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse. Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.

Uus!!: Saksa keel ja Friisimaa · Näe rohkem »

Friuli

Ajalooline Friuli lipp Friuli asukoht Euroopas Friuli on omapärase kultuurilise ja ajaloolise identiteediga piirkond Itaalia kirdeosas.

Uus!!: Saksa keel ja Friuli · Näe rohkem »

Frode Estil

Frode Estil (sündinud 31. mail 1972 Sørlis) on Norra endine murdmaasuusataja.

Uus!!: Saksa keel ja Frode Estil · Näe rohkem »

Frode Grytten

Frode Grytten Frode Grytten (sündinud 11. detsembril 1960) on norra kirjanik ja ajakirjanik.

Uus!!: Saksa keel ja Frode Grytten · Näe rohkem »

FTA-vastuvõtja

FTA-vastuvõtja FTA-vastuvõtja on krüpteerimata satelliittelevisiooni- ja -raadiosaadete vastuvõtmise seade.

Uus!!: Saksa keel ja FTA-vastuvõtja · Näe rohkem »

Fumimaro Konoe

Peaminister Konoe 1938. aastal Prints Fumimaro Konoe (kasutatud ka nimekuju Konoye; jaapani keeles 近衞 文麿, transkriptsioon Konoe Fumimaro; 12. oktoober 1891 Tōkyō – 16. detsember 1945 Tōkyō) oli Jaapani poliitik, aastatel 1937–1939 ja 1940–1941 kolmel korral Jaapani peaminister.

Uus!!: Saksa keel ja Fumimaro Konoe · Näe rohkem »

Furka kuru

Furka kuru, 2004 Furka kuru (saksa Furkapass) on kuru Leponti Alpides.

Uus!!: Saksa keel ja Furka kuru · Näe rohkem »

Gaiļi mõis

Gaiļi mõis (Gaiļu või Gaiļa muiža, ka Hāna muiža, saksa keeles Hahnenhof või Hahnhof) oli mõis Lätis Riia linnas Mežciemsi asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Gaiļi mõis · Näe rohkem »

Gais (Lõuna-Tirool)

Gaisi valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Gais on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 60 km Bolzanost kirdes.

Uus!!: Saksa keel ja Gais (Lõuna-Tirool) · Näe rohkem »

Galerii Steinek

Galerii Steinek (saksa keeles: Galerie Steinek) on kaasaegse kunsti galerii Austria pealinnas Viinis.

Uus!!: Saksa keel ja Galerii Steinek · Näe rohkem »

Galgauska mõis

Galgauska mõis (saksa keeles Golkowsky, läti keeles Galgauskas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Tirza kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Galgauska mõis · Näe rohkem »

Galiitsia

Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.

Uus!!: Saksa keel ja Galiitsia · Näe rohkem »

Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik

Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik oli riik Galiitsias.

Uus!!: Saksa keel ja Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik · Näe rohkem »

Gammalsvenskby

Gammalsvenskby asukohtõigeusu kirikuks. Löövi kohale on rajatud sibulkuppel. Gammalsvenskby (tõlkes Vana Rootsiküla; ukraina keeles Старошведське; saksakeelne ajalooline nimi Altschwedendorf) on endine hiiurootslaste küla Ukrainas Hersoni oblastis Berõslavi rajoonis, praegu osa Zmijivka (ukraina keeles Зміївка) külast.

Uus!!: Saksa keel ja Gammalsvenskby · Näe rohkem »

Gandersheimi klooster

Gandersheimi klooster (saksa: Stift Gandersheim) on endine ilmalike kanonisside hoone (Frauenstift) tänapäevases Bad Gandersheimi linnas Alam-Saksimaal Saksamaal.

Uus!!: Saksa keel ja Gandersheimi klooster · Näe rohkem »

Gargazon

Ristija Johannese kirik Gargazoni valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Gargazon (itaalia Gargazzone) on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias umbes 15 km Bolzanost loodes.

Uus!!: Saksa keel ja Gargazon · Näe rohkem »

Garniga Terme

Garniga Terme valla paiknemine Trento provintsis Garniga Terme (saksa: Garnich) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 8 km Trentost edelas.

Uus!!: Saksa keel ja Garniga Terme · Näe rohkem »

Gatarta mõis

Gatarta mõis (saksa keeles Gotthardsberg, läti keeles Gatartas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Drusti kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Gatarta mõis · Näe rohkem »

Gattšina

Gattšina (ka Gatšina; vene Гатчина, soome Hatsina) on linn Venemaal, Leningradi oblasti Gattšina rajooni halduskeskus.

Uus!!: Saksa keel ja Gattšina · Näe rohkem »

Gārsene mõis

Gārsene mõisa peahoone. Gārsene mõis (Gārsene muiža) on mõis Lätis Aknīste piirkonnas Gārsene vallas Gārsenes.

Uus!!: Saksa keel ja Gārsene mõis · Näe rohkem »

Görz ja Gradisca

Görzi ja Gradisca vürstlik krahvkond (saksa: Gefürstete Grafschaft Görz und Gradisca; itaalia: Principesca Contea di Gorizia e Gradisca; sloveeni: Poknežena grofija Goriška in Gradiščanska) oli Habsburgide kroonimaa Austria Rannikumaal Aadria mere ääres, kus nüüd on paljukeelne Itaalia ja Sloveenia piiriala.

Uus!!: Saksa keel ja Görz ja Gradisca · Näe rohkem »

Görzi krahvkond

Görzi krahvkond (saksa: Grafschaft Görz, itaalia: Contea di Gorizia, sloveeni: Goriška grofija, friuli: Contee di Gurize) oli krahvkond Gorizia linna ümbruses tänapäeva Friuli-Venezia Giulia piirkonnas Kirde-Itaalias.

Uus!!: Saksa keel ja Görzi krahvkond · Näe rohkem »

Göttingeni ülikool

Göttingeni ülikool (ka Göttingeni Georg Augusti ülikool, saksa keeles Georg-August-Universität Göttingen) on ülikool Saksamaal Göttingenis.

Uus!!: Saksa keel ja Göttingeni ülikool · Näe rohkem »

Göttingeni Hiis

Göttingeni Hiie liikmed: Gottfried August Bürger, krahv Christian zu Stolberg-Stolberg, krahv Friedrich Leopold zu Stolberg-Stolberg, Ludwig Hölty, Johann Heinrich Voß (ülalt ja vasakult). Göttingeni Hiis (saksa keeles Göttinger Hainbund) oli 1772.

Uus!!: Saksa keel ja Göttingeni Hiis · Näe rohkem »

Göttingeni Teaduste Akadeemia

Göttingeni Teaduste Akadeemia hoone sissekäik. Göttingeni Teaduste Akadeemia (saksa keeles Akademie der Wissenschaften zu Göttingen; kuni 1942 Gesellschaft der Wissenschaften zu Göttingen) on Saksamaa teadusorganisatsioon, vanim katkestusteta tegutsenud kaheksast Saksamaa teaduste akadeemiast, mis kuuluvad Saksamaa Teaduste Akadeemiate Liitu.

Uus!!: Saksa keel ja Göttingeni Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Günter Grass

Günter Grass 2004. aastal Günter Wilhelm Grass (kodanikunimi Graß; 16. oktoober 1927 Danzig – 13. aprill 2015 Lübeck) oli saksa keeles kirjutav kašuubi päritolu kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1999.

Uus!!: Saksa keel ja Günter Grass · Näe rohkem »

Głubczyce

Głubczyce, tšehhi Hlubčice või hõredalt Glubčice; saksa Leobschütz; sileesia saksa Lischwitz) on 12,759 (2015) elanikuga linn Poola edelasse, 62 km Opole lõuna. Głubczyce asutati kaheteistkümnendal sajandil, linnaõigused sai 1270 aastal. Głubczyce on Głubczyce maakonna halduskeskus.

Uus!!: Saksa keel ja Głubczyce · Näe rohkem »

Gdańsk

thumb Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.

Uus!!: Saksa keel ja Gdańsk · Näe rohkem »

Gdynia

Gdynia mererand Witold Gombrowiczi nimeline teater Gdynias Gdynia (kašuubi keeles Gdiniô, saksa keeles Gdingen, 1939–1945 Gotenhafen) on sadamalinn Poolas Pomorze vojevoodkonnas Gdański lahe ääres.

Uus!!: Saksa keel ja Gdynia · Näe rohkem »

Geórgios I

Kuningas Geórgios I Kreeka mereväe admiralivormis Geórgios I (sünninimega Christian Vilhelm Ferdinand Adolf Georg; 24. detsember 1845 Kopenhaagen – 18. märts 1913 Thessaloníki) oli hellenite kuningas (Kreeka kuningas) 1863–1913.

Uus!!: Saksa keel ja Geórgios I · Näe rohkem »

Gelderni hertsogkond

Geldern (hollandi: Gelre, saksa: Geldern) on ajalooline Saksa-Rooma riigi krahvkond, hiljem hertsogkond, mis asus Madalmaades.

Uus!!: Saksa keel ja Gelderni hertsogkond · Näe rohkem »

Gellérti mägi

Kettsild. Budapesti tsitadell Gellérti mägi (ungari keeles Gellért-hegy, saksa keeles Blocksberg, ladina keeles Mons Sancti Gerhardi, türgi keeles Gürz İlyas Bayırı) on Budapestis Doonau kohal kõrguv 235 meetri kõrgune mägi.

Uus!!: Saksa keel ja Gellérti mägi · Näe rohkem »

Georg (Brandenburg-Ansbach)

Markkrahv Georg Georg, ka Georg Vaga (saksa Georg der Fromme või Georg von Brandenburg-Ansbach; 4. märts 1484 – 27. detsember 1543) oli Ansbachi markkrahv 1515–1543 ja Bayreuthi asevalitseja 1527–1541.

Uus!!: Saksa keel ja Georg (Brandenburg-Ansbach) · Näe rohkem »

Georg (Saksi hertsog)

Lucas Cranach vanema maal Georg Habemikust Georg, ka Georg Habemik (saksa Georg der Bärtige; 27. august 1471 Meißen – 17. aprill 1539 Dresden) oli Saksi hertsog 1500–1539 Wettini dünastia albertiini liinist.

Uus!!: Saksa keel ja Georg (Saksi hertsog) · Näe rohkem »

Georg Büchneri auhind

Georg Büchneri auhind (saksa keeles Georg-Büchner-Preis, ka Büchnerpreis) on saksa keeleruumi tuntumaid kirjandusauhindu.

Uus!!: Saksa keel ja Georg Büchneri auhind · Näe rohkem »

Georg von Rauch

Mitte segi ajada Georg Adolf Dietrich von Rauchiga.

Uus!!: Saksa keel ja Georg von Rauch · Näe rohkem »

Georg Wilhelm Friedrich Hegel

Hegel. 1831. aasta portree Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27. august 1770 Stuttgart – 14. november 1831 Berliin) oli saksa filosoof.

Uus!!: Saksa keel ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel · Näe rohkem »

George II

George II. Thomas Hudsoni maal (1727) George II (sünninimi Georg August; 10. november 1683 Hannover – 25. oktoober 1760 London) oli Suurbritannia ja Iirimaa kuningas ning Hannoveri kuurvürst (Georg II) ja Saksa-Rooma riigi varahoidja alates 1727 kuni surmani.

Uus!!: Saksa keel ja George II · Näe rohkem »

Georges Cuvier

Georges Cuvier Parun Georges Léopold Chrétien Frédéric Dagobert Cuvier  (23. august 1769 – 13. mai 1832 Pariis) oli prantsuse loodusteadlane ja zooloog.

Uus!!: Saksa keel ja Georges Cuvier · Näe rohkem »

Georgius Agricola

Georgius Agricola Georgius Agricola, kodanikunimega Georg Pawer (24. märts 1494 Glauchau – 21. november 1555 Chemnitz) oli saksa arst ja loodusteadlane, mineraloogia ja metallurgia rajaja.

Uus!!: Saksa keel ja Georgius Agricola · Näe rohkem »

Gerķise mõis

Gerķise mõis (saksa keeles Garkisch, ka Gerkes) oli rüütlimõis, hiljem Riia linnamõis Liivimaal Volmari kreisis Lemsalu kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Gerķise mõis · Näe rohkem »

Gerda Elfriede Raadi

Gerda Elfriede Raadi (aastani 1925 Kangur, 28. jaanuar 1900, Tartu – 30. detsember 1985, Tartu) oli Eesti filoloog.

Uus!!: Saksa keel ja Gerda Elfriede Raadi · Näe rohkem »

Gerinši mõis

Gerinši mõis (saksa keeles Jehrenhof, läti keeles Gerinšu muiža) oli poolmõis Liivimaal Volmari kreisis Volmari kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Gerinši mõis · Näe rohkem »

Germaani keeled

Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.

Uus!!: Saksa keel ja Germaani keeled · Näe rohkem »

Germanistika

Germanistika ehk germaani filoloogia on germaani keeli, kirjandust ja kultuurilugu uuriv teadusala.

Uus!!: Saksa keel ja Germanistika · Näe rohkem »

Gesine Lötzsch

Gesine Lötzsch (2018) Gesine Lötzsch (sündinud 7. augustil 1961 Berliinis) on Saksa vasakpoolne poliitik.

Uus!!: Saksa keel ja Gesine Lötzsch · Näe rohkem »

Gestapo

Gestapo juht (1933–1934) Rudolf Diels Gestapo juht (1934–1942) Reinhard Heydrich Gestapo juht (1942–1945) Heinrich Müller Gestapo (lühend saksakeelsest nimetusest Geheime Staatspolizei, Riiklik Salapolitsei) oli Suursaksa Riigi Julgeoleku Peaameti riigisisene poliitiline politsei aastatel 1933–1945.

Uus!!: Saksa keel ja Gestapo · Näe rohkem »

Gianni Infantino

Gianni Infantino (sündinud 23. märtsil 1970 Brigas) on itaalia päritolu spordifunktsionäär, FIFA 9.

Uus!!: Saksa keel ja Gianni Infantino · Näe rohkem »

Gießeni ülikool

Gießeni ülikooli peahoone Gießeni ülikool (ka Justus Liebigi (nimeline) Gießeni Ülikool; saksa keeles Justus Liebig-Universität Gießen, lühend JLU) on ülikool Saksamaal Gießenis.

Uus!!: Saksa keel ja Gießeni ülikool · Näe rohkem »

Gießeni ringkond

Gießeni ringkond on ringkond Saksamaal Hesseni liidumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Gießeni ringkond · Näe rohkem »

Gifhorni loss

Lossihoov. Vasakult: ''Kommandantenhaus'' koos trepitorniga (''Treppenturm''), lossikabel (''Schlosskapelle'') ja ''Ablagerhaus'' Gifhorni loss (saksa keeles Schloss Gifhorn) on loss Gifhornis, Saksamaal, ehitatud aastatel 1525 kuni 1581 Weseri renessanss-stiilis.

Uus!!: Saksa keel ja Gifhorni loss · Näe rohkem »

Gilbert Fuchs

Anton Gilbert Fuchs (1871 Graz – 1952) oli saksa iluuisutaja ja entomoloog.

Uus!!: Saksa keel ja Gilbert Fuchs · Näe rohkem »

Gild

Gild (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon.

Uus!!: Saksa keel ja Gild · Näe rohkem »

Giorgione

Autoportree (umbes 1508) "Magav Venus" 1508–1510 Giorgione (kodanikunimega Giorgio Barbarelli da Castelfranco; 1477 Castelfranco – 1510 Veneetsia) oli itaalia maalikunstnik renessansiajast.

Uus!!: Saksa keel ja Giorgione · Näe rohkem »

Giovo

Vaade Giovo raekojale Giovo valla paiknemine Trento provintsis Giovo (saksa keeles Jaufen) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, umbes 10 km Trentost kirdes.

Uus!!: Saksa keel ja Giovo · Näe rohkem »

Giruliai

Üks Giruliai dottidest Giruliai rand Giruliai on Leedu linna Klaipėda osa.

Uus!!: Saksa keel ja Giruliai · Näe rohkem »

Giurtelecu Șimleului

Giurtelecu Șimleului (ungari Somlyógyőrtelek, saksa Wüst Görgen) on asula Krisaanias, tänapäeva haldusjaotuse järgi Rumeenias Sălaji maakonna Măeriște vallas.

Uus!!: Saksa keel ja Giurtelecu Șimleului · Näe rohkem »

Giustino (Trento)

Giustino (saksa keeles Zustin, Justen või Jobsten) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, umbes 30 km Trentost loodes.

Uus!!: Saksa keel ja Giustino (Trento) · Näe rohkem »

Glaruse kanton

Glaruse kanton on kanton Šveitsi idaosas.

Uus!!: Saksa keel ja Glaruse kanton · Näe rohkem »

Gliwice

Gliwice raekoda Gliwice (saksa keeles Gleiwitz) on linn Lõuna-Poolas Sileesia vojevoodkonnas Ülem-Sileesia linnastus.

Uus!!: Saksa keel ja Gliwice · Näe rohkem »

Glurns

Glurnsi valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Glurns (itaalia: Glorenza) on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 80 km Bolzanost loodes.

Uus!!: Saksa keel ja Glurns · Näe rohkem »

Gooti keel

Gooti keel (*gutisko razda, *𐌲𐌿𐍄𐌹𐍃𐌺𐌰 𐍂𐌰𐌶𐌳𐌰 (ruunikirjas ᚷᚢᛏᛁᛊᚲᚨ ᚱᚨᛉᛞᚨ, *gutisk(o) razda) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid. Gooti keel on vanim germaani keel, millest on säilinud käsikirju. Vanimad gootikeelsed kirjutised pärinevad 4. sajandist. Keele kasutuse vähenemine 6. sajandi keskpaigaks oli tingitud frankide võidust gootide üle Prantsusmaal ja Itaalias, üleminekust ladinakeelsele katoliiklusele ning geograafilisest eraldatusest. Keel säilis Pürenee poolsaarel (tänapäeva Hispaanias ja Portugalis) 8. sajandini ning Walafrid Strabo kirjutiste järgi Doonau alamjooksul 9. sajandi alguseni. Krimmis säilis gooti keel 18. sajandini, arenedes krimmi gooti keeleks. Teadmised gooti keele kohta pärinevad peamiselt 4. sajandi piiblitõlkest, mille autor oli piiskop Wulfila. Säilinud on Codex argenteus (188 lk.) ja Codex Ambrosianus (193 lk.). Teised allikad ei ületa pikkuselt 4 lehekülge. Säilinud on umbes kolmveerand Uuest Testamendist ja üksikuid salme Vanast Testamendist. Wulfila leiutas piiblitõlke tarbeks kreeka tähestiku põhjal gooti tähestiku. Varem kirjutati gooti keelt ruunidega. Gooti keelel puuduvad tänapäevased järglaskeeled, ent ta on väga lähedane muinaspõhja keelele, millest on arenenud skandinaavia keeled, samuti on ta lähedane vanaülemsaksa keelele, mis on saksa keele eelkäija. Kõik nad põlvnevad germaani algkeelest. Gooti keelel on tunnuseid, mis on omased germaani algkeelele, ent on kadunud kõigis tänapäevastes keeltes. Seetõttu aitab ta mõista germaani keelte arengut. Kategooria:Germaani keeled Kategooria:Väljasurnud keeled.

Uus!!: Saksa keel ja Gooti keel · Näe rohkem »

Gortšakov

Gortšakovi suguvõsa vürstivapp Gortšakov (vene keeles Горчаков, saksa keeles Gortschakow) on vene aadlisuguvõsa.

Uus!!: Saksa keel ja Gortšakov · Näe rohkem »

Gorzów Wielkopolski

Turuplats Gorzów Wielkopolski (saksa keeles Landsberg an der Warthe) on linn Lääne Poolas.

Uus!!: Saksa keel ja Gorzów Wielkopolski · Näe rohkem »

Graši mõis

Graši mõis (saksa keeles Alt-Geistershof, varem Geistershof ja Brinckenhof, läti keeles Grašu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Graši mõis · Näe rohkem »

Graniidi tänav

Elamu Graniidi 24 Graniidi tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Graniidi tänav · Näe rohkem »

Graubündeni kanton

Graubündeni kanton (itaalia Grigioni; retoromaani Grischun) on kanton Šveitsi idaosas.

Uus!!: Saksa keel ja Graubündeni kanton · Näe rohkem »

Graun im Vinschgau

Graun im Vinschgau valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Kavandatud veetaseme tõusuga paigutati hauad kõrgemale Graun im Vinschgau (itaalia: Curon Venosta) on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 70 km Bolzanost loodes, piiril Austria ja Šveitsiga.

Uus!!: Saksa keel ja Graun im Vinschgau · Näe rohkem »

Grava mõis

Grava mõis (saksa keeles Kohlhausen, läti keeles Gravas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Liezēre kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Grava mõis · Näe rohkem »

Grave mõis

Grave mõis (Grāves muiža) oli mõis Lätis Riia linna Mežaparksi asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Grave mõis · Näe rohkem »

Gravenheide mõis

Gravenheide mõis (läti k. Grāvenheides muiža, ka Goronska muižiņa, Garanska muižiņa või Garansku muiža, saksa keeles Gravenheide) oli mõis Lätis Riia linnas Jugla asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Gravenheide mõis · Näe rohkem »

Grazi lennujaam

Grazi lennujaam (saksa Flughafen Graz; IATA: GRZ, ICAO: LOWG) on lennujaam Austrias.

Uus!!: Saksa keel ja Grazi lennujaam · Näe rohkem »

Grazi Sturm

Grazi SK Sturm (saksa keeles SK Sturm Graz, ametlikult Sportklub Puntigamer Sturm Graz) on Austria jalgpalliklubi, mis tegutseb Grazis.

Uus!!: Saksa keel ja Grazi Sturm · Näe rohkem »

Grīzenbergi mõis

Grīziņkalnsi park Grīzenbergi mõis (Grīzenberga muiža, ka Fišera muižiņa või Grīziņmuiža) oli mõis Lätis Riia linnas Grīziņkalnsi ja Purvciemsi asumites.

Uus!!: Saksa keel ja Grīzenbergi mõis · Näe rohkem »

Gregorius V

Gregorius V (Bruno Kärntenist, Kärnteni Bruno; saksa ajalookirjanduses Bruno von Kärnten, ka Brun von Kärnten; 971 ? –999) oli paavst 996–999.

Uus!!: Saksa keel ja Gregorius V · Näe rohkem »

Greifswaldi ülikool

Greifswaldi Ülikool (saksa Universität Greifswald, ladina Alma Mater Gryphiswaldensis, Universitas Gryphiswaldensis või Academia Gryphica) on 1456.

Uus!!: Saksa keel ja Greifswaldi ülikool · Näe rohkem »

Grenzstein

Grenzstein on perekonnanimi.

Uus!!: Saksa keel ja Grenzstein · Näe rohkem »

Gretagrund

Gretagrund (sks Greta-Grund) on madal Liivi lahes Ruhnust kagus.

Uus!!: Saksa keel ja Gretagrund · Näe rohkem »

Grigno

Grigno vaade linnulennult Grigno valla paiknemine Trento provintsis Grigno (saksa keeles Grims) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, umbes 40 km Trentost idas.

Uus!!: Saksa keel ja Grigno · Näe rohkem »

Grigori Klimov

Grigori Klimov (vene keeles Григорий Петрович Климов; tegelik nimi Igor Kalmõkov, Игорь Борисович Калмыков; 26. september 1918 Novotšerkassk – 10. detsember 2007 New York) oli vene kirjanik, kelle kommunismivastaste teoste sisu on konspiroloogiline ja eugeeniline.

Uus!!: Saksa keel ja Grigori Klimov · Näe rohkem »

Grimseli kuru

Grimseli kuru Noor Aare jõgi Grimseli kuru juures Grimseli kuru (saksa keeles Grimselpass) on mäekuru Šveitsis, mis ühendab 2165 m kõrgusel Hasli orgu (Aare jõe ülemjooksu orgu) Berner Oberlandis Berni kantonis Gomsiga Wallise kantonis.

Uus!!: Saksa keel ja Grimseli kuru · Näe rohkem »

Grobiņa foogt

Grobiņa foogt (saksa keeles Vogt von Grobin) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Grobiņa foogtkonda.

Uus!!: Saksa keel ja Grobiņa foogt · Näe rohkem »

Grostona mõis

Grostona mõis (saksa keeles Großdohn, läti keeles Grostonas muiža) oli riigimõis Liivimaal Võnnu kreisis Bērzaune kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Grostona mõis · Näe rohkem »

Grotūži mõis

Grotūži mõis (saksa keeles Grothusenhof) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Vecpiebalga kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Grotūži mõis · Näe rohkem »

Grundzāle mõis

Grundzāle mõis (saksa keeles Grundsahl) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Koivaliina kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Grundzāle mõis · Näe rohkem »

GSG 9

GSG 9 (saksa GrenzSchutzGruppe 9; 'Piirivalvegrupp 9') on Saksamaa Föderaalpolitsei terrorismivastane eriüksus.

Uus!!: Saksa keel ja GSG 9 · Näe rohkem »

Gsies

Gsiesi org Gsiesi valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Gsies (itaalia: Valle di Casies) on org ja vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 70km Bolzanost kirdes, Austria piiri ääres.

Uus!!: Saksa keel ja Gsies · Näe rohkem »

Guberņa mõis

Guberņa mõis (Guberņas muiža, vanasti ka Gubernementes muiža) oli riigimõis Lätis Riia linnas Bolderāja asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Guberņa mõis · Näe rohkem »

Guido Mamberg

Guido Mamberg (4. september 1895 Kaalepi mõis, Albu vald, Järvamaa – 3. oktoober 1954 Tallinn) oli Eesti esimene kutseline kunstnik-tarbegraafik, kujundaja-illustraator, üks reklaamkunsti pioneere, eesti kunstilise reklaami rajaja ja silmapaistev viljeleja ning Eesti iseseisva plakatikunsti isa.

Uus!!: Saksa keel ja Guido Mamberg · Näe rohkem »

Gulbērise mõis

Gulbērise mõis (saksa keeles Gulbern, läti keeles Gulbēru muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Liezēre kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Gulbērise mõis · Näe rohkem »

Gulbene

Gulbene (eesti keeles ka Kulna, võro Kuľbina, saksa Schwanenburg) on linn Lätis Vidzemes, Gulbene piirkonna keskus.

Uus!!: Saksa keel ja Gulbene · Näe rohkem »

Gulbene kihelkond

Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel'' (1798) Gulbene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Schwaneburg, läti keeles Gulbenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal Võnnu ja Valga kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Gulbene kihelkond · Näe rohkem »

Gulbene kirikumõis

Gulbene kirikumõis (saksa keeles Schwanenburg Pastorat, läti keeles Gulbenes mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Gulbene kirikumõis · Näe rohkem »

Gustav Adolfi Gümnaasium

thumb Gustav Adolfi Gümnaasium (akronüümina GAG) on üldhariduskool Tallinnas, Eesti vanim tegutsev kool, mis on asutatud 16. veebruaril 1631.

Uus!!: Saksa keel ja Gustav Adolfi Gümnaasium · Näe rohkem »

Gustav Janouch

Gustav Janouch (1. märts 1903 Maribor – 7. märts 1968 Praha) oli tšehhi literaat, helilooja ja muusikakriitik.

Uus!!: Saksa keel ja Gustav Janouch · Näe rohkem »

Gustav Suits

Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 Kurista – 23. mai 1956 Stockholm) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane.

Uus!!: Saksa keel ja Gustav Suits · Näe rohkem »

Gusti mõis

Gusti mõis (saksa keeles Gränhof, läti keeles Gusta muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Dzērbene kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Gusti mõis · Näe rohkem »

Győr

Győr (saksa keeles Raab) on komitaadi õigustega linn Ungari loodeosas, Győr-Moson-Soproni komitaadi keskus.

Uus!!: Saksa keel ja Győr · Näe rohkem »

Haabersti mõis

Haabersti mõis (saksa keeles Haberst) oli praeguse Tallinna linna alal asunud linnamõis.

Uus!!: Saksa keel ja Haabersti mõis · Näe rohkem »

Haakhof

Haakhof oli kahe Eesti mõisa saksakeelne nimi.

Uus!!: Saksa keel ja Haakhof · Näe rohkem »

Haamse mõis

Haamse mõis (saksa keeles Hanpus) oli riigimõis Kaarma kihelkonnas Saaremaal.http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016) Haamse mõis rajati 1731–1738 Elme mõisast eraldatud alast.

Uus!!: Saksa keel ja Haamse mõis · Näe rohkem »

Haanja mõis

Haanja mõis (saksa keeles Hahnhof) oli riigimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Haanja mõis · Näe rohkem »

Haanja vald (Rõuge kihelkond)

Haanja vald (saksa keeles Hahnhof) oli vald Võrumaal Rõuge kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Haanja vald (Rõuge kihelkond) · Näe rohkem »

Haansalu mõis

Haansalu mõis (saksa keeles Lilienhof) oli Pada mõisa kõrvalmõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Haansalu mõis · Näe rohkem »

Haaslava mõis

Mõisasüda vanal postkaardil. Haaslava mõis (saksa keeles Haselau) oli rüütlimõis Kambja kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).

Uus!!: Saksa keel ja Haaslava mõis · Näe rohkem »

Haava mõis

Haava mõis (saksa keeles Hawa) oli Vesneri mõisa kõrvalmõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).

Uus!!: Saksa keel ja Haava mõis · Näe rohkem »

Haavatu märk

1918. aasta versioon Mustas Haavatu märk (saksa keeles Verwundetenabzeichen) oli sõjaväeline autasu Saksamaal, mida anti haavatud Saksa sõduritele Esimese ja Teise maailmasõja ajal.

Uus!!: Saksa keel ja Haavatu märk · Näe rohkem »

Habaja mõis

Habaja mõisa peahoone Habaja mõis (saksa keeles Habbat) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).

Uus!!: Saksa keel ja Habaja mõis · Näe rohkem »

Hacı Bayrami mošee

Hacı Bayrami mošee Ankaras Hacı Bayrami mošee (türgi keeles Hacı Bayram Camii) on mošee Türgi pealinna Ankara Ulusi linnaosas.

Uus!!: Saksa keel ja Hacı Bayrami mošee · Näe rohkem »

Hackmanni mõis

Hackmanni mõis (Hakmaņa muiža, saksa keeles Hackmanns Höfchen) oli mõis Lätis Riia linnas Mežciemsi asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Hackmanni mõis · Näe rohkem »

Haeska mõis

Haeska mõis (saksa keeles Hasik) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas, praeguse Haapsalu linna territooriumil Läänemaal.

Uus!!: Saksa keel ja Haeska mõis · Näe rohkem »

Haeska mõis (Valjala)

Haeska mõis (saksa keeles Hasik) oli rüütlimõis Valjala kihelkonnas Saaremaal.

Uus!!: Saksa keel ja Haeska mõis (Valjala) · Näe rohkem »

Hafling

Püha Johannese kirik Haflingi valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Hafling (itaalia: Avelengo) on vald (comune) Itaalias.

Uus!!: Saksa keel ja Hafling · Näe rohkem »

Hagudi mõis

Kunagise Hagudi mõisa peahoone Hagudi mõis (saksa keeles Haggud) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Hagudi mõis · Näe rohkem »

Hagudi tänav

Hagudi tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Kitseküla asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Hagudi tänav · Näe rohkem »

Haimre mõis

Haimre mõis (saksa keeles Heimar) on endine mõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Saksa keel ja Haimre mõis · Näe rohkem »

Hainaut

Hainaut (hollandi keeles Henegouwen) on prantsuskeelne provints Valloonias, Belgia kaguosas, Valloonia kõige läänepoolsem ja kõige rahvarohkem provints.

Uus!!: Saksa keel ja Hainaut · Näe rohkem »

Haine

Haine, ka Hayne (hollandi keeles Hene, saksa keeles Henne), on jõgi Belgias ja Prantsusmaal, Schelde parempoolne lisajõgi.

Uus!!: Saksa keel ja Haine · Näe rohkem »

Haldjaking

Haldjaking (Calypso bulbosa) on käpaliste sugukonda haldjakinga perekonda kuuluv mitmeaastane taim.

Uus!!: Saksa keel ja Haldjaking · Näe rohkem »

Halliku mõis

Halliku mõis (saksa keeles Hallick) oli rüütlimõis Kodavere kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 29.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Halliku mõis · Näe rohkem »

Halliste kihelkond

Halliste kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Hallist, mulgi keeles Aliste) on ajalooline kihelkond Mulgimaal ja Liivimaa kubermangu, Pärnu kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Halliste kihelkond · Näe rohkem »

Halliste kirikumõis

Halliste kirikumõis (saksa keeles Pastorat Hallist) oli kirikumõis Halliste kihelkonnas Pärnumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Halliste kirikumõis · Näe rohkem »

Hallivere mõis

Hallivere mõis (saksa keeles Hallifer) oli mõis Vigala kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Saksa keel ja Hallivere mõis · Näe rohkem »

Hamburgi lennujaam

Hamburgi lennujaam (saksa Flughafen Hamburg; IATA: HAM, ICAO: EDDH) on lennujaam Saksamaal.

Uus!!: Saksa keel ja Hamburgi lennujaam · Näe rohkem »

Hamburgi metroo

Hamburgi metroo (saksa U-Bahn Hamburg), on Hamburgis töötav metroo, mis avati 1912.

Uus!!: Saksa keel ja Hamburgi metroo · Näe rohkem »

Hamburgi Teaduste Akadeemia

Hamburgi Teaduste Akadeemia (saksa keeles Akademie der Wissenschaften in Hamburg) on üks Saksamaa teadusakadeemiaid.

Uus!!: Saksa keel ja Hamburgi Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Hang (muusika)

Hang on idiofonide hulka liigitatav muusikainstrument.

Uus!!: Saksa keel ja Hang (muusika) · Näe rohkem »

Hanila kihelkond

Hanila kihelkond (saksa Kirchspiel Hannehl) on kihelkond Läänemaal ja oli Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Hanila kihelkond · Näe rohkem »

Hannes Alfvén

Hannes Alfvén Hannes Olof Gösta Alfvén (30. mai 1908 Norrköping – 2. aprill 1995 Djursholm, Danderydi vald) oli rootsi plasmafüüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat (1970).

Uus!!: Saksa keel ja Hannes Alfvén · Näe rohkem »

Hannoveri kuningas

Hannoveri kuningas oli Hannoveri kuningriigi valitseja.

Uus!!: Saksa keel ja Hannoveri kuningas · Näe rohkem »

Hannoveri kuningriik

Hannoveri kuningriik (saksa Königreich Hannover) oli kuningriik Saksamaal 1814–1866.

Uus!!: Saksa keel ja Hannoveri kuningriik · Näe rohkem »

Hannoveri poistekoor

Hannoveri poistekoor (saksa keeles Knabenchor Hannover) asutati 1950.

Uus!!: Saksa keel ja Hannoveri poistekoor · Näe rohkem »

Hans Fleig

Hans August Fleig (4. november 1916 Basel – 19. veebruar 1988) oli Šveitsi ajakirjanik.

Uus!!: Saksa keel ja Hans Fleig · Näe rohkem »

Hans Horst Meyer

Hans Horst Meyer (umbes 1930) Hans Horst Meyer (17. märts 1853 Insterburg, Preisimaa – 6. oktoober 1939 Viin) oli saksa arst ja farmakoloog, kes töötas mõnda aega Tartu Ülikoolis.

Uus!!: Saksa keel ja Hans Horst Meyer · Näe rohkem »

Hans Kiliani auhind

Hans Kiliani auhind (saksa keeles Hans-Kilian-Preis) on teadusauhind, mida antakse välja alates 2011.

Uus!!: Saksa keel ja Hans Kiliani auhind · Näe rohkem »

Hans Massaquoi

Hans-Jürgen Massaquoi (19. jaanuar 1926 Hamburg – 19. jaanuar 2013 Jacksonville) oli USA ajakirjanik ja kirjanik.

Uus!!: Saksa keel ja Hans Massaquoi · Näe rohkem »

Hans Röckle ja kurat

"Hans Röckle ja kurat" on 1974.

Uus!!: Saksa keel ja Hans Röckle ja kurat · Näe rohkem »

Hans-Rudolf Merz

Hans-Rudolf Merz (2008) Hans-Rudolf Merz (sündinud 10. novembril 1942 Herisaus) on Šveitsi poliitik.

Uus!!: Saksa keel ja Hans-Rudolf Merz · Näe rohkem »

Hansische Geschichtsblätter

Hansische Geschichtsblätter on Hansa Liidu ajaloo teemaline saksakeelne erialaajakiri, mida annab välja Hansischer Geschichtsverein.

Uus!!: Saksa keel ja Hansische Geschichtsblätter · Näe rohkem »

Hapaki mõis

Hapaki mõis (Hapaka muiža) oli mõis Lätis Riia linnas Voleri asumis, mille peahoone asus Voleri ja Spilve asumite piiri lähistel Hapaki kraavi kaldal, Daugavgrīvas ielā ja Zilā iela ristmiku kandis.

Uus!!: Saksa keel ja Hapaki mõis · Näe rohkem »

Harald Rajamets

Harald Rajamets (13. mai 1924 Tammikul Jõhvi vallas Virumaal – 12. november 2007) oli eesti tõlkija ja luuletaja.

Uus!!: Saksa keel ja Harald Rajamets · Näe rohkem »

Harald Tummeltau

Harald Tummeltau (vene keeles Харальд Тынисович Туммельтау; 12. oktoober 1899 Tallinn – 4. oktoober 1938 Moskva oblast, Kommunarka) oli eesti rahvusest Nõukogude Liidu sõjaväelane (aastast 1936 brigaadikomandör), kes osales Venemaa kodusõjas ja 1. detsembri riigipöördekatse korraldamises.

Uus!!: Saksa keel ja Harald Tummeltau · Näe rohkem »

Hardapi ringkond

Düünid Sossusvleis Hardapi ringkond on Namiibia 1. järgu haldusüksus (ringkond).

Uus!!: Saksa keel ja Hardapi ringkond · Näe rohkem »

Hargla kihelkond

Hargla kihelkond (kohalikus pruugis ka Harglõ, saksa keeles Kirchspiel Harjel) on ajalooline kihelkond Võrumaa lääneosas jaTartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Saksa keel ja Hargla kihelkond · Näe rohkem »

Harilik sarapuu

Harilik sarapuu (Corylus avellana) on kaseliste sugukonda sarapuu perekonda kuuluv heitlehine põõsas.

Uus!!: Saksa keel ja Harilik sarapuu · Näe rohkem »

Harju-Madise kihelkond

Harju-Madise kihelkond ehk Harju ja Risti kihelkond (lühend HMd, saksa Kirchspiel Lodenrode in Harrien, Kirchspiel Matthias und Kreuz, hiljem Kirchspiel Matthias in Harrien) oli kihelkond Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Harju-Madise kihelkond · Näe rohkem »

Harku mõis

Harku mõis (saksa keeles Hark) oli mõis Harkus Keila kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Harku mõis · Näe rohkem »

Hartmanni mõis

Hartmanni mõisa vana peahoone Hartmanni mõis (Hartmaņa muiža, ka Portu muižiņa ja Fengeru muižiņa) on suvemõis Lätis Riia linnas Āgenskalnsi asumis aadressidel Kalnciema iela 28 ja 30.

Uus!!: Saksa keel ja Hartmanni mõis · Näe rohkem »

Hasli org

Hasli org (saksa keeles Haslital; sarapuupõõsaste (Haselnussstrauch) järgi) on kõrgete mägede vaheline tasandik Šveitsis Berni kantonis Berner Oberlandis.

Uus!!: Saksa keel ja Hasli org · Näe rohkem »

Hatšhatur Abovjan

Hatšhatur Abovjan (venepärane nimekuju Hatšatur Abovjan; armeenia keeles Խաչատուր Աբովյան; 15. oktoober 1809 Kanaker, Jerevani lähedal – jäi kadunuks 14. aprillil 1848 Jerevanis) oli Armeenia kirjanik, õpetaja, valgustaja-demokraat, armeenia uue kirjanduse ja uue kirjakeele rajaja.

Uus!!: Saksa keel ja Hatšhatur Abovjan · Näe rohkem »

Hattorpe-tagune torn

Hattorpe-tagune torn, vaade Šoti klubi hoovist. Kevad 2011 Hattorpe-tagune torn (saksa keeles Hatdorp) on Tallinna linnamüüri kaitserajatiste hulka kuuluv torn.

Uus!!: Saksa keel ja Hattorpe-tagune torn · Näe rohkem »

Hatu mõis

Hatu mõis (saksa keeles Hattoküll) oli rüütlimõis Harju-Risti kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Hatu mõis · Näe rohkem »

Haubits

II maailmasõja aegne saksa välihaubits 105 mm le.F.H.18M muuseumis Soomes 122 mm välihaubits D-30 laskeasendis. Valmistatud Nõukogude Liidus 155 mm välihaubitsad M198 tulepositsioonil 155 mm liikurhaubits PzH 2000. Valmistatud Saksamaal Haubits (tšehhi keeles Houfnice, saksa keeles Haubitze) on.

Uus!!: Saksa keel ja Haubits · Näe rohkem »

Hay mõis

Hay mõis (Haija muiža) on suvemõis Lätis Riia linnas Āgenskalnsi asumis; selle peahoone asus aadressil Daugavgrīvas ielā 25.

Uus!!: Saksa keel ja Hay mõis · Näe rohkem »

Hárslevelű

Hárslevelű (slovaki keeles Lipovina, rumeenia keeles Frunza de tei, saksa keeles Lindenblättriger ja prantsuse keeles Feuille de Tilleul; nimi tähendab kõigis keeltes pärnalehte) on Ungari ja Slovakkia valge viinamarjasort.

Uus!!: Saksa keel ja Hárslevelű · Näe rohkem »

Häädemeeste

Häädemeeste (saksa Gudmannsbach) on alevik Pärnu maakonnas, Häädemeeste valla keskus.

Uus!!: Saksa keel ja Häädemeeste · Näe rohkem »

Häädemeeste kihelkond

Häädemeeste kihelkond oli kihelkond Pärnumaal, Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Häädemeeste kihelkond · Näe rohkem »

Häädemeeste kirikumõis

Häädemeeste kirikumõis (saksa keeles Pastorat Gudmannsbach) oli kirikumõis Häädemeeste kihelkonnas Pärnumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Häädemeeste kirikumõis · Näe rohkem »

Häädemeeste mõis

Häädemeeste mõis (saksa keeles Gudmannsbach) oli riigimõis Häädemeeste kihelkonnas Pärnumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Häädemeeste mõis · Näe rohkem »

Häädemeeste vald (Häädemeeste kihelkond)

Häädemeeste vald (saksa keeles Gudmannsbach) oli vald Pärnumaal Häädemeeste kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Häädemeeste vald (Häädemeeste kihelkond) · Näe rohkem »

Härgmäe kihelkond

Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel'' (1798) Härgmäe kihelkond ehk Ērģeme kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ermes või Ermis, läti keeles Ērģemes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis ja aastast 1783 Valga kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Härgmäe kihelkond · Näe rohkem »

Härgmäe kirikumõis

Härgmäe kirikumõis ehk Ērģeme kirikumõis (saksa keeles Ermes Pastorat, läti keeles Gulbenes mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Valga kreisis Härgmäe kihelkonnas..

Uus!!: Saksa keel ja Härgmäe kirikumõis · Näe rohkem »

Härgmäe mõis

Härgmäe mõis ehk Ērģeme mõis (saksa keeles Ermes) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Härgmäe kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Härgmäe mõis · Näe rohkem »

Hüüru mõis

Hüüru mõis (saksa keeles Huer) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Hüüru mõis · Näe rohkem »

Hügelkultuur

Valmis hügelkultuuripeenar enne mullaga katmist Hügelkultuur (saksa keeles Hügelkultur, Hugelkultur) on kompostimise meetod, milles kasutatakse kõrgendatud peenraid, mis asuvad kõduneval puitmaterjalil ja muul biomassil.

Uus!!: Saksa keel ja Hügelkultuur · Näe rohkem »

Hüpoidõli

Hüpoidõli (saksa Hypoidöl) on sööbekindel õli, mis leiab kasutust peamiselt hüpoidülekandega autodes tagasillaõlina.

Uus!!: Saksa keel ja Hüpoidõli · Näe rohkem »

Hõbeda tänav

Hõbeda tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Raua asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Hõbeda tänav · Näe rohkem »

Hõreda mõis

Kunagise Hõreda mõisa peahoone Peahoone tagantvaates Hõreda mõis (saksa keeles Hoerdel) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Hõreda mõis · Näe rohkem »

Heckler & Koch MP5

Heckler & Koch MP5A3 Heckler & Koch MP5 (akronüüm saksakeelsest: Maschinenpistole 5, tõlkes Püstolkuulipilduja 5) on 9 mm-ne püstolkuulipilduja, mille 1960ndatel disainisid Saksa tulirelvatehase Heckler & Koch GmbH (H&K) insenerid.

Uus!!: Saksa keel ja Heckler & Koch MP5 · Näe rohkem »

Heckler & Koch USP

Heckler & Koch USP Heckler & Koch USP (USP on saksakeelne lühend sõnadest Universale Selbstladepistole ehk eesti keeles 'üldine iselaadiv püstol') on Saksamaa relvatootja Heckler & Koch GmbH toodetav poolautomaatne püstol.

Uus!!: Saksa keel ja Heckler & Koch USP · Näe rohkem »

Hedvig Charlotta Nordenflycht

"Hedvig Charlotta Nordenflycht", Ulrika Pasch Hedvig Charlotta Nordenflycht (28. november 1718 – 29. juuni 1763) oli Rootsi kirjanik.

Uus!!: Saksa keel ja Hedvig Charlotta Nordenflycht · Näe rohkem »

Heiko Unt

Heiko Unt (sündinud 17. jaanuaril 1977 Tartus) on eesti disainer ja raamatukujundaja.

Uus!!: Saksa keel ja Heiko Unt · Näe rohkem »

Heili mõis

Heili mõis (Heila muiža, ka Elziņmuiža) oli suvemõis Lätis Riia linnas Čiekurkalnsi asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Heili mõis · Näe rohkem »

Heimtali mõis

Heimtali mõis (varem Kurvitsa mõis) (saksa keeles Heimthal, varem Kurwitz ja Linsen) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Saksa keel ja Heimtali mõis · Näe rohkem »

Heina tänav

Heina tänav Heina tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Pelgulinna asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Heina tänav · Näe rohkem »

Heinaste

Heinaste (läti Ainaži; saksa Haynasch, Hainasch) on linn Lätis Vidzemes Eesti piiri ääres Liivi lahe rannikul, Riiast 116 km kaugusel.

Uus!!: Saksa keel ja Heinaste · Näe rohkem »

Heinaste mõis

Heinaste mõisa peahoone Heinaste mõis ehk Ainaži mõis (saksa keeles Haynasch, läti keeles Ainažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Salatsi kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Heinaste mõis · Näe rohkem »

Heinrich Bauer

Heinrich Nikolai Bauer VR III/2 (11. august 1874 Paide – 11. oktoober 1927 Tallinn) oli eesti haridustegelane ja koolijuht.

Uus!!: Saksa keel ja Heinrich Bauer · Näe rohkem »

Heinrich Bock

Heinrich Bock (ka Buck; umbes 1500 Hameln, Saksamaa – 28. oktoober 1549 Tallinn) oli Eestimaa vaimulik.

Uus!!: Saksa keel ja Heinrich Bock · Näe rohkem »

Heinrich Hoffmann (fotograaf)

Heinrich Hoffmann 29. novembril 1945 Heinrich Hoffmann (12. september 1885 Fürth – 16. detsember 1957 München) oli saksa fotograaf, Adolf Hitleri isiklik fotograaf.

Uus!!: Saksa keel ja Heinrich Hoffmann (fotograaf) · Näe rohkem »

Heinrich Jannsen

Heinrich Woldemar Amandus Jannsen (tuntud ka kui Harry Jannsen; 1851–1913) oli eesti ajakirjanik ja rahvusliku liikumise tegelane, Johann Voldemar Jannseni poeg.

Uus!!: Saksa keel ja Heinrich Jannsen · Näe rohkem »

Heinrich Johann Friedrich Ostermann

Krahv Heinrich Johann Friedrich Ostermann (vene Aндрей Иванович Остерман – Andrei Ivanovitš Osterman; 30. mai 1686 Bochum, Vestfaal – 1747 Berjozovo, Siber) oli saksa päritolu Venemaa Keisririigi riigitegelane.

Uus!!: Saksa keel ja Heinrich Johann Friedrich Ostermann · Näe rohkem »

Heinrich Lõvi

Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).

Uus!!: Saksa keel ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »

Heisri mõis

Heisri mõis (saksa keeles Neu-Pigant) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Heisri mõis · Näe rohkem »

Heisri vald

Heisri vald ehk Vastse-Piigandi vald (saksa keeles Neu-Pigant) oli vald Võrumaal Kanepi kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Heisri vald · Näe rohkem »

Hekelfon

Hekelfon Hekelfon ehk baritonoboe on topeltlesthuulikuga oboesarnane puupuhkpill, mille konstrueeris 1904.

Uus!!: Saksa keel ja Hekelfon · Näe rohkem »

Helgi Loik

Helgi Loik (sündinud 3. mail 1950 Kolga-Jaanis) on eesti tõlkija.

Uus!!: Saksa keel ja Helgi Loik · Näe rohkem »

Helgoland

Helgolandi vaade linnulennult Helgoland (friisi keele Helgolandi murdes Deät Lun ('maa'), inglise keeles Heligoland) on kahest saarest koosnev ala Põhjamere Saksa lahes.

Uus!!: Saksa keel ja Helgoland · Näe rohkem »

Heli Mägar

Heli Mägar (sündinud 31. detsembril 1959 Kohtla-Järvel) on eesti tõlkija.

Uus!!: Saksa keel ja Heli Mägar · Näe rohkem »

Heli Susi

Heli Susi kuulamas Herta Müllerit Eesti Rahvusraamatukogus 16. aprillil 2011 Foto: Ave Maria Mõistlik Heli Susi (sündinud 14. novembril 1929) on endine saksa keele õpetaja ja tõlkija.

Uus!!: Saksa keel ja Heli Susi · Näe rohkem »

Helikestus

Helikestus (inglise keeles duration, saksa keeles Tondauer) on muusikas heli absoluutne kestus, mida mõõdetakse aja mõõtühikutes.

Uus!!: Saksa keel ja Helikestus · Näe rohkem »

Helimass

Helimass (inglise keeles sound mass), ka kõlamass (saksa keeles Klangmasse), kõlakogum (inglise keeles sound collective), kõlakompleks (inglise keeles sound complex), helivihm (inglise keeles tone shower), helihulk (inglise keeles sound crowd), helipilv (inglise keeles sound cloud), on muusikas tajutava helikõrgusega helidest ja/või müradest koosnev muusikaline struktuur.

Uus!!: Saksa keel ja Helimass · Näe rohkem »

Helirida

Helirida (inglise keeles scale, saksa keeles Tonleiter) on muusikas helide helikõrguslik järjestus helisüsteemi piires.

Uus!!: Saksa keel ja Helirida · Näe rohkem »

Helivältus

Helivältus ehk noodivältus ehk noodi väärtus (inglise keeles Note value, saksa keeles Notenwert) on muusikas heli või vaikuse suhteline kestus.

Uus!!: Saksa keel ja Helivältus · Näe rohkem »

Hellenurme mõis

Hellenurme mõisa peahoone Peahoone Hellenurme mõis (saksa keeles Hellenorm) oli rüütlimõis Rõngu kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Hellenurme mõis · Näe rohkem »

Helme kirikumõis

Helme kirikumõis (saksa keeles Pastorat Helmet) oli kirikumõis Helme kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Saksa keel ja Helme kirikumõis · Näe rohkem »

Helme mõis

Helme mõis (saksa keeles Schloß Helmet) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 23.12.2015).

Uus!!: Saksa keel ja Helme mõis · Näe rohkem »

Helme vald (Helme kihelkond)

Helme vald (saksa keeles Helmet) oli vald Viljandimaal Helme kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Helme vald (Helme kihelkond) · Näe rohkem »

Helmuth Karl Bernhard von Moltke

PAGENAME PAGENAME Krahv Helmuth Karl Bernhard von Moltke ehk Helmuth Moltke vanem (26. oktoober 1800 Mecklenburg-Schwerinis Parchimis – 24. aprill 1891 Berliinis) oli Preisimaa sõjaväelane, kindralfeldmarssal (1871).

Uus!!: Saksa keel ja Helmuth Karl Bernhard von Moltke · Näe rohkem »

Hemant Divate

Hemant Divate (snd 1967) on Mumbais elav ja töötav marathi luuletaja, tõlkija, toimetaja ja kirjastaja.

Uus!!: Saksa keel ja Hemant Divate · Näe rohkem »

Hendrik Neemekuru

Hendrik Neemekuru (aastani 1935 Karl Heinrich Oksermann; 13. juuni 1906 Vana-Pornuse vald – 14. mai 1943 Irkutski oblast) oli eesti vaimulik.

Uus!!: Saksa keel ja Hendrik Neemekuru · Näe rohkem »

Henrik Eberle

Henrik Eberle (3. mai 1970 Karl-Marx-Stadt) on Saksa ajaloolane, Halle ülikooli uusima ajaloo õppejõud.

Uus!!: Saksa keel ja Henrik Eberle · Näe rohkem »

Henriku Liivimaa kroonika

Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.

Uus!!: Saksa keel ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »

Henry Parland

Henry Parland Henry George William Parland (29. juuli 1908 Viiburi – 10. november 1930 Kaunas) oli soomerootsi luuletaja ja proosakirjanik.

Uus!!: Saksa keel ja Henry Parland · Näe rohkem »

Henry Tayali

Henry Tayali 1980. aastate alguses Henry Tayali Ugandas Makere ülikoolis 1960. aastate lõpus Henry Nkole Tayali (22. november 1943 Serenje – 22. juuli 1987 Aachen) oli Sambia maalikunstnik, graafik ja skulptor.

Uus!!: Saksa keel ja Henry Tayali · Näe rohkem »

Herbert Hahn

Herbert Hahn (5. juuni 1890 Pärnu – 20. juuni 1970 Stuttgart) oli saksa õpetaja ja antroposoof.

Uus!!: Saksa keel ja Herbert Hahn · Näe rohkem »

Herbert Johanson

Herbert Voldemar Johanson (10. september 1884 Haljala – 24. november 1964 Göteborg) oli eesti arhitekt.

Uus!!: Saksa keel ja Herbert Johanson · Näe rohkem »

Hermann Helewegh

Hermann Helewegh (ka Helwig, Heleweg, Helgeweg, 1454 Riia – 1489) oli Riia raehärra ja kroonikakirjutaja.

Uus!!: Saksa keel ja Hermann Helewegh · Näe rohkem »

Hermann Wartbergest

Hermann Wartbergest (ka Wartberge Hermann, Hermann Wartberge, saksa Hermann von Wartberge, ladina Hermannus de Wartberge) oli 14. sajandil elanud Liivimaa (Liivi ordu) kroonik.

Uus!!: Saksa keel ja Hermann Wartbergest · Näe rohkem »

Hermann Weyl

Hermann Weyl Hermann Klaus Hugo Weyl (9. november 1885 Elmshorn – 8. detsember 1955 Zürich) oli saksa matemaatik, laia huviringiga arvuteooriast kuni teoreetilise füüsika ja filosoofiani välja, üks viimaseid matemaatika universaliste.

Uus!!: Saksa keel ja Hermann Weyl · Näe rohkem »

Hermelingi mõis

Hermelingi mõis (läti keeles Hermeliņa muižiņa, saksa keeles Hermelingshof) oli rüütlimõis Lätis Riia linnas Pētersala-Andrejsala asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Hermelingi mõis · Näe rohkem »

Herne tänav (Tallinn)

Vaade Herne tänavale Vana-Lõuna tänava poolt aprillis 2010, ees paistavad Herne ja Veerenni tänava ristmiku foorid Vaade Herne tänavale Magasini tänava ristmikult augustis 2011 Herne tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Veerenni ja Juhkentali asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Herne tänav (Tallinn) · Näe rohkem »

Heroes of Newerth

"Heroes of Newerth" (lühendatult HoN) on tasuta mängitav ulmeline reaalajas toimuv arvutimäng.

Uus!!: Saksa keel ja Heroes of Newerth · Näe rohkem »

Herta Müller

Herta Müller (2007) Herta Müller (sündinud 17. augustil 1953 Rumeenias Timiși maakonnas Niţchidorfis) on Rumeenia päritolu saksa kirjanik, 2009.

Uus!!: Saksa keel ja Herta Müller · Näe rohkem »

Herta Oberheuser

Nürnbergi arstide protsessil Herta Oberheuser (15. mai 1911 Köln – 24. jaanuar 1978 Linz am Rhein) oli saksa arst.

Uus!!: Saksa keel ja Herta Oberheuser · Näe rohkem »

Hertsog Augusti raamatukogu

Hertsog Augusti raamatukogu (''Herzog August Bibliothek'') peahoone Sissepääs raamatukokku Hertsog August oma raamatukogus (1650) Conrad Buno järgi Hertsog Augusti raamatukogu (saksa: Herzog August Bibliothek – HAB) Wolfenbüttelis Alam-Saksimaal, tuntud ka kui Bibliotheca Augusta, on rahvusvahelise tähtsusega raamatukogu, mille kogudes leidub teavikuid isegi keskaegsest ja varauusaegsest Euroopast.

Uus!!: Saksa keel ja Hertsog Augusti raamatukogu · Näe rohkem »

Hertsogkond

Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.

Uus!!: Saksa keel ja Hertsogkond · Näe rohkem »

Hertu mõis

Hertu mõis (saksa keeles Hermet) oli Valtu kõrvalmõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Hertu mõis · Näe rohkem »

Herzeleid

"Herzeleid" (saksa keeles: südamevalu) on saksa ansambli Rammstein esimene album.

Uus!!: Saksa keel ja Herzeleid · Näe rohkem »

Herzog

Herzog on saksakeelne hertsogi tiitel, mis pärast aadlitiitlite kaotamist esineb nime koostisosana.

Uus!!: Saksa keel ja Herzog · Näe rohkem »

Hesseni kuurvürstkond

Hesseni kuurvürstkond (ka Hessen-Kassel) oli riik, milleks Napoleon ta aastal 1803 Hessen-Kasseli maakrahvkonnast ülendas.

Uus!!: Saksa keel ja Hesseni kuurvürstkond · Näe rohkem »

Hesseni maakrahvkond

Hesseni maakrahvkond (saksa Landgrafschaft Hessen) oli Saksa-Rooma riigi vürstkond.

Uus!!: Saksa keel ja Hesseni maakrahvkond · Näe rohkem »

HHL 3

Hafthohlladung'i näidis Magnetkumulatiivlaeng HHL 3 (saksa Hafthohlladung) on peamiselt jalaväe poolt lähivõitluses vaenlase tankidega kasutust leidnud magnetmiin.

Uus!!: Saksa keel ja HHL 3 · Näe rohkem »

Hiiu maakond

Hiiu maakond ehk Hiiumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Saksa keel ja Hiiu maakond · Näe rohkem »

Hiiu madal

Hiiu madal (ka Suurrahu; rannarootsi tõlkelaenuna Näkimadalad; saksa keeles Neckmansgrund) on laiaulatuslik madal Hiiumaast loodes.

Uus!!: Saksa keel ja Hiiu madal · Näe rohkem »

Hildegard Bingenist

Keskaegne pilt, millel on kujutatud Hildegard von Bingenit ja munk Volmarit. Miniatuur "''Liber Sciviase''" Rupertsbergi käsikirjast. Hildegard Bingenist (saksa keeles Hildegard von Bingen; ladina keeles Hildegarda Bingensis; 1098 – 17. september 1179) oli saksa usutegelane, polühistor, kirjanik ja helilooja.

Uus!!: Saksa keel ja Hildegard Bingenist · Näe rohkem »

Hildesheimi piiskopkond

Vürstlik Hildesheimi piiskopkond (saksa Hochstift Hildesheim) oli Saksa-Rooma riigi osariik keskajast aastani 1803.

Uus!!: Saksa keel ja Hildesheimi piiskopkond · Näe rohkem »

Hildesheimi piiskopkonna vaenus

Vürst-piiskopkond 1500. aasta paiku (enne vaenust). Hildesheimi piiskopkonna vaenus (saksa: Hildesheimer Stiftsfehde) või Suur piiskopkonna vaenus, mõnikord ka "kapiitlivaenus", oli konflikt, mis puhkes aastal 1519 Hildesheimi piiskopkonna (Hochstift Hildesheim) ning Braunschweig-Wolfenbütteli ja Calenbergi vürstkondade vahel, mida valitsesid Welfid.

Uus!!: Saksa keel ja Hildesheimi piiskopkonna vaenus · Näe rohkem »

Hilja mõis

Hilja mõis, varem Uniküla mõis (saksa keeles Hiljamois) oli Haaslava mõisa kõrvalmõis Kambja kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimh.shtml (vaadatud 15.11.2015).

Uus!!: Saksa keel ja Hilja mõis · Näe rohkem »

Hintze mõis

Hintze mõis (Inča muiža, ka Helmsa muiža) oli suvemõis Lätis Riia linnas Maskavas forštate asumis peahoone aadressiga Sadovņikova ielā Nr 20.

Uus!!: Saksa keel ja Hintze mõis · Näe rohkem »

Hirmuse mõis

Hirmuse mõis (saksa keeles Hirmus) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Hirmuse mõis · Näe rohkem »

Historia Langobardorum

Salzburgi käsikiri "Historia Langobardorum" ("Langobardide ajalugu") on Paulus Diaconuse tähtsaim teos, mis on pandud kirja 8. sajandil.

Uus!!: Saksa keel ja Historia Langobardorum · Näe rohkem »

Hitleri-tervitus

Naislendur Hanna Reitsch andmas Hitleri-tervitust Hitleri-tervitus ehk saksa tervitus (saksa keeles Hitlergruß) oli natsionaalsotsialistlikul Saksamaal kasutusel olnud tervitusviis.

Uus!!: Saksa keel ja Hitleri-tervitus · Näe rohkem »

Hohenzollern (laev)

| SMY Hohenzollern (SMY saksa keeles Seiner Majestät Yacht) oli Saksa keisri ja Preisimaa kuninga Wilhelm II jahtlaev.

Uus!!: Saksa keel ja Hohenzollern (laev) · Näe rohkem »

Holdre mõis

Härrastemaja Härrastemaja 2012.aastal Holdre mõis (saksa keeles Hollershof, varem Morsel Ilmus) oli Viljandimaal Helme kihelkonnas asunud rüütlimõis.

Uus!!: Saksa keel ja Holdre mõis · Näe rohkem »

Holland

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on maa Lääne-Euroopas, osa Madalmaade Kuningriigist.

Uus!!: Saksa keel ja Holland · Näe rohkem »

Hollandi keel

Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.

Uus!!: Saksa keel ja Hollandi keel · Näe rohkem »

Holokaust Pärnus

Holokaust Pärnus seisnes inimsusvastastes kuritegudes Pärnus peamiselt 1941.

Uus!!: Saksa keel ja Holokaust Pärnus · Näe rohkem »

Holsti mõis

Holsti mõis (Holsta muiža) oli suvemõis Lätis Riia linnas Sarkandaugava asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Holsti mõis · Näe rohkem »

Holstre mõis

Holstre mõis (saksa keeles Holstfershof) oli riigimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 19.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Holstre mõis · Näe rohkem »

Hoomuli mõis

Hoomuli mõis ehk Omuļi mõis (saksa keeles Homeln, läti keeles Omuļu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Härgmäe kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Hoomuli mõis · Näe rohkem »

Hopa

Hopa keskus Hõberemmelgas Vaidava jõe kaldal Hopa ehk Opa ehk Ape (läti keeles Ape, saksa keeles Hoppenhof) on linn Lätis, Hopa piirkonna ja Hopa valla keskus.

Uus!!: Saksa keel ja Hopa · Näe rohkem »

Hopa mõis

Hopa mõisa härrastemaja 2004. aastal Hopa mõis ehk Ape mõis (saksa keeles Hoppenhof, läti keeles Apes muiža, ka Oppes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Hopa mõis · Näe rohkem »

Horvaatia kuningriik (Habsburgide)

Horvaatia kuningriik (horvaadi: Kraljevina Hrvatska; ladina: Regnum Croatiae; saksa: Königreich Kroatien) oli haldusüksus, mis oli aastatel 1527 kuni 1868 olemas Habsburgide monarhias (aastatel 1804 kuni 1867 ka Austria keisririik).

Uus!!: Saksa keel ja Horvaatia kuningriik (Habsburgide) · Näe rohkem »

Horvaatia-Slavoonia kuningriik

Horvaatia-Slavoonia kuningriik (horvaadi: Kraljevina Hrvatska i Slavonija; ungari: Horvát-Szlavón Királyság; saksa: Königreich Kroatien und Slawonien) oli nominaalselt autonoomne kuningriik Austria-Ungari keisririigis, mis loodi aastal 1868 pärast Horvaatia-Ungari kompromissi Horvaatia ja Slavoonia kuningriikide ühendamisega.

Uus!!: Saksa keel ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik · Näe rohkem »

Hron

Hron (saksa keeles Gran, ungari keeles Garam) on jõgi Slovakkias, Doonau vasakpoolne lisajõgi.

Uus!!: Saksa keel ja Hron · Näe rohkem »

Huang Xianfan

Huang Xianfan (hiina keeles 黄现璠; (Huáng Xiànfán); 13. november 1899 – 18. jaanuar 1982) oli hiina antropoloog, ajaloolane, keeleteadlane, folklorist ja pedagoog.

Uus!!: Saksa keel ja Huang Xianfan · Näe rohkem »

Hugo Richard Paucker

Hugo Richard Paucker, 1867-1872 Hugo Richard Paucker (vkj 4. aprill 1807 Simuna – 8. juuni 1872 Simuna) oli eesti vaimulik.

Uus!!: Saksa keel ja Hugo Richard Paucker · Näe rohkem »

Hugo Treffneri Gümnaasium

Hugo Treffneri portree. Johann Köleri õlimaal, 1886. Eesti Kunstimuuseum. Hugo Treffneri Gümnaasium (akronüümina HTG) on Tartus asuv gümnaasium.

Uus!!: Saksa keel ja Hugo Treffneri Gümnaasium · Näe rohkem »

Humala mõis

Humala mõisa laudahoone 2014. aastal. Humala mõis (saksa keeles Hummala) oli mõis Keila kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 08.07.2015).

Uus!!: Saksa keel ja Humala mõis · Näe rohkem »

Humanitaarteadused

Humanitaarteadused on inimese kultuurilist ja ühiskondlikku tegevust käsitlevad teadused.

Uus!!: Saksa keel ja Humanitaarteadused · Näe rohkem »

Humanoidrobot

Hispaania firma PAL Robotics poolt arendatud REEM-A humanoidrobot malet mängimas. Humanoidrobot on selliselt ehitatud robot, et tema välimus imiteeriks inimese kehakuju ja tema käitumine imiteeriks inimese käitumist.

Uus!!: Saksa keel ja Humanoidrobot · Näe rohkem »

Hummuli mõis

Hummuli mõisa peahoone 2012. aastal Hummuli mõis (saksa keeles Hummelshof) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 23.12.2015).

Uus!!: Saksa keel ja Hummuli mõis · Näe rohkem »

Hummuli vald (Helme kihelkond)

Hummuli vald (saksa keeles Hummelshof) oli vald Valgamaal (enne 1921. aastat Viljandimaal) Helme kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Hummuli vald (Helme kihelkond) · Näe rohkem »

Hundisaare mõis

Hundisaare mõis (saksa keeles Sorgenfrei) oli Türi-Alliku mõisa karjamõis Türi kihelkonnas Järvamaal (vaadatud 26.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Hundisaare mõis · Näe rohkem »

Hunt

Hunt ehk hallhunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.

Uus!!: Saksa keel ja Hunt · Näe rohkem »

Hurmi mõis

Hurmi mõis (saksa keeles Hurmi) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).

Uus!!: Saksa keel ja Hurmi mõis · Näe rohkem »

Huuksi mõis

Huuksi mõis (saksa keeles Hukas) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Saksa keel ja Huuksi mõis · Näe rohkem »

Ian Fleming

Ian Lancaster Fleming (28. mai 1908 – 12. august 1964) oli Briti kirjanik ja ajakirjanik.

Uus!!: Saksa keel ja Ian Fleming · Näe rohkem »

Iļķēnsala mõis

Iļķēnsala mõis (Iļķēnsalas muiža) oli kõrvalmõis Lätis Riia linnas Kundziņsala asumis Rutku saarel.

Uus!!: Saksa keel ja Iļķēnsala mõis · Näe rohkem »

Id

Miski on psühhoanalüüsi teoorias isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus.

Uus!!: Saksa keel ja Id · Näe rohkem »

Ida

Idakaar kompassil Ida (E või O) on üks neljast põhi-ilmakaarest.

Uus!!: Saksa keel ja Ida · Näe rohkem »

Ida-Frangi riik

Kuningas Ludwig Sakslane pitsat. Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843. Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium), ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis), oli 843.

Uus!!: Saksa keel ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »

Ida-Friisimaa

Ida-Friisimaa (Saksamaal) kaart Ida-Friisimaa lipp Ida-Friisimaa vapp Ida-Friisimaa (saksa: Ostfriesland; Ida-Friisimaa alamsaksa keel: Oostfreesland; hollandi: Oost-Friesland) on rannikupiirkond Saksamaa Alam-Saksi liidumaa loodeosas.

Uus!!: Saksa keel ja Ida-Friisimaa · Näe rohkem »

Ida-Preisimaa

Ida-Preisimaa (saksa keeles: Ostpreußen; ladina keeles: Borussia orientalis) oli Läänemere kaguosa Preisimaa regiooni põhiosa 13.

Uus!!: Saksa keel ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »

Idakaare tänav

Elamu Idakaare tänav 3 Idakaare tänav on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Nõmme asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Idakaare tänav · Näe rohkem »

Idamark

Idamark oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne piirimark, mis loodi aastal 976 territooriumist Ungari kuningriigi piiril.

Uus!!: Saksa keel ja Idamark · Näe rohkem »

Idapataljonid

Idapataljonid (saksa Ost-Bataillone) olid Teise maailmasõja ajal Wehrmachti Idaväeosade koosseisus moodustatud väeüksused.

Uus!!: Saksa keel ja Idapataljonid · Näe rohkem »

Idarahvaste medal

Idarahvaste medal (saksa keeles Tapferkeits- und Verdienstauszeichnung für Angehörige der Ostvölker) oli Saksamaa sõjaväeline autasu Teise maailmasõja ajal.

Uus!!: Saksa keel ja Idarahvaste medal · Näe rohkem »

Idavere mõis

Idavere mõis (saksa keeles Itfer) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimi.shtml (vaadatud 24.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Idavere mõis · Näe rohkem »

Idiom neutral

Idiom neutral on Waldemar Rosenbergeri 1902.

Uus!!: Saksa keel ja Idiom neutral · Näe rohkem »

Iduse mõis

Iduse mõis (saksa keeles Idwen, läti keeles Idus muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Väike-Salatsi kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Iduse mõis · Näe rohkem »

Iecava kihelkond

Kuramaa kubermang Iecava kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Eckau) oli haldusüksus Bauska kreisis Kuramaa kubermangus Lätimaal.

Uus!!: Saksa keel ja Iecava kihelkond · Näe rohkem »

Ieriķi

Ieriķi (eesti Ieriki, venepäraselt Ramotski) on asula Drabeši vallas Amata piirkonnas Vidzemes Lätis.

Uus!!: Saksa keel ja Ieriķi · Näe rohkem »

Ieriķi mõis

Ieriķi mõis (saksa keeles Ramotzky, varem Erichshof, läti keeles Ieriķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Āraiši kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Ieriķi mõis · Näe rohkem »

Igate mõis

Igate mõisa peahoone. Igate mõis (Igates muiža) on endine mõis Lätis Limbaži piirkonnas Vidriži vallas Igates.

Uus!!: Saksa keel ja Igate mõis · Näe rohkem »

Ignace Lepp

Ignace Lepa mälestustahvel Treimani kalmistul. Ignace Lepp (sündinud John Robert Lepp; 26. oktoober 1909 Orajõe – 29. mai 1966 Pariisi lähedal)Eesti kirjanike leksikon, Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 285-286 oli Eestist pärit kirjanik, ajakirjanik, publitsist, psühholoog ja katoliku preester.

Uus!!: Saksa keel ja Ignace Lepp · Näe rohkem »

Ignaz Semmelweis

'''Ignaz Semmelweis''' Jenő Doby, 1860 Ignaz Philipp Semmelweis (õieti Ignác Fülöp Semmelweis) (1. juuli 1818 Buda – 13. august 1865 Döbling Viini lähedal) oli ungari arst, kes tõestas, et lapsevoodipalavik on nakkav ning et sellesse haigestumist saab drastiliselt vähendada, kui arstid ja muu meditsiinipersonal enne patsiendiga kokkupuutumist käsi peseb.

Uus!!: Saksa keel ja Ignaz Semmelweis · Näe rohkem »

Igor Tamm (viroloog)

Igor Tamm (27. aprill 1922 Tapa – 6. veebruar 1995 Watch Hill, Rhode Island) oli eesti päritolu ameerika viroloog ja rakubioloog.

Uus!!: Saksa keel ja Igor Tamm (viroloog) · Näe rohkem »

Iigaste mõis

Iigaste mõis (saksa keeles Igast) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).

Uus!!: Saksa keel ja Iigaste mõis · Näe rohkem »

Iisaku kirikumõis

Iisaku kirikumõis (saksa keeles Pastorat Isaak) oli kirikumõis Iisaku kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Iisaku kirikumõis · Näe rohkem »

Iisaku mõis

Iisaku mõis (saksa keeles Isaak) oli rüütlimõis Iisaku kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Iisaku mõis · Näe rohkem »

Ikšķile

pisi Ikšķile (ajaloolises kontekstis ka Üksküla, saksa Uexküll, Üxküll) on linn Lätis Vidzemes Daugava alamjooksul jõe paremal kaldal merepinnast 20 meetri kõrgusel.

Uus!!: Saksa keel ja Ikšķile · Näe rohkem »

Ikšele mõis

Ikšele mõis (saksa keeles Uexküllshof, varem Ninigal ja Ninigallshof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Ikšele mõis · Näe rohkem »

Iku-Turso

E. N. Setälä rahvaluuleuurimustes merihobusüdame märk on Tursas-jumala (või olendi) visuaalne kujund ning Skandinaavia maade muinasuskumustes õnnetuste, pahatahtliku nõiduse ja haiguste vastu kaitsev ning õnne toov, oletatavasti rootsi algupäraga sümbol Iku-Turso (soome keeles) ehk Iku-Tursas ehk Tursas ehk Turso ehk Turisas ehk Iku Turilas ehk Iki-Tursas ehk Meritursas on soome mütoloogias vetevalitseja või merekoletis, samuti tuntud kui ürgolend ja haigusi esilekutsuv deemon.

Uus!!: Saksa keel ja Iku-Turso · Näe rohkem »

Iku-Turso (allveelaev)

Iku-Turso oli Teise maailmasõja aegne Soome mereväe diisel- ja elektrimootoriga varustatud Vetehis-klassi allveelaev.

Uus!!: Saksa keel ja Iku-Turso (allveelaev) · Näe rohkem »

Ilūkste

Linn enne aastat 1915 Ilūkste (saksa keeles Illoxen, Illuxt) on linn Lätis, Ilūkste piirkonna keskus.

Uus!!: Saksa keel ja Ilūkste · Näe rohkem »

Ilga mõis

Ilga mõisa peahoone. Ilga mõis (Ilgas muiža) on mõis Lätis Daugavpilsi piirkonnas Skrudaliena vallas Ilgas.

Uus!!: Saksa keel ja Ilga mõis · Näe rohkem »

Illüüria kuningriik

Illüüria kuningriik oli Austria keisririigi kroonimaa aastatel 1816 kuni 1849, Napoleoni Illüüria provintside järglasriik, mille Austria Kuuenda koalitsiooni sõjas tagasi vallutas ja vastavalt Viini kongressi lõppaktile taastas.

Uus!!: Saksa keel ja Illüüria kuningriik · Näe rohkem »

Illüüria provintsid

Illüüria provintsid (prantsuse: Provinces illyriennes) oli lühiajaline Napoleoni Prantsuse keisririigi autonoomne provints, mis loodi aastal 1809 territooriumitel piki Aadria mere põhja- ja idarannikut, mis olid vallutatud Viienda koalitsiooni sõjas.

Uus!!: Saksa keel ja Illüüria provintsid · Näe rohkem »

Illuka mõis

Illuka mõis (saksa keeles Illuck) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Illuka mõis · Näe rohkem »

Illuste mõis

Illuste mõisa peahoone aastal 2011. Illuste mõis (saksa keeles Illust) oli mõis Läänemaal, Karuse kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Illuste mõis · Näe rohkem »

Ilmar Laaban

Ilmar Laaban (11. detsember 1921 Tallinn – 29. november 2000 Stockholm) oli eesti luuletaja, kultuurikriitik, tõlkija ja publitsist.

Uus!!: Saksa keel ja Ilmar Laaban · Näe rohkem »

Ilmatargad

"Ilmatargad" on kirjastuse Ilmamaa poolt alates aastast 1998 välja antav raamatusari.

Uus!!: Saksa keel ja Ilmatargad · Näe rohkem »

Ilmatsalu mõis

Ilmatsalu mõis (saksa keeles Ilmazahl) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).

Uus!!: Saksa keel ja Ilmatsalu mõis · Näe rohkem »

Ilmjärve mõis

Ilmjärve mõis (saksa keeles Ilmjerw) oli riigimõis Otepää kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Ilmjärve mõis · Näe rohkem »

Ilpla mõis

Ilpla mõisa peahoone (2014) Ilpla kooli mälestustahvel mõisa seinal Ilpla mõis (saksa keeles Ilpel) oli riigimõis Saaremaal Püha kihelkonnas, mis jääb tänapäeval Saaremaa valla territooriumile.

Uus!!: Saksa keel ja Ilpla mõis · Näe rohkem »

Ilusal sinisel Doonaul

1910. aastal välja antud nooditrükise tiitelleht "Ilusal sinisel Doonaul" (saksa keeles "An der schönen blauen Donau") on Austria päritolu helilooja Johann Strauss II 1866.

Uus!!: Saksa keel ja Ilusal sinisel Doonaul · Näe rohkem »

Ilutulestik

Harbor Bridge'i silla ja Sydney ooperimaja kohal 2006. aastal Tulevärgi ettevalmistamine Ilutulestik, ka tulevärk (saksa keelest Feuerwerk), on vaatemäng, mis põhineb pürotehnilise aine põlemisel tekkivatel järjestikustel valgus-, suitsu- või heliefektidel.

Uus!!: Saksa keel ja Ilutulestik · Näe rohkem »

Ilzene mõis

Ilzene mõis (saksa keeles Ilsen, läti keeles Ilzenes muiža, ka Ilsenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Zeltiņi kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Ilzene mõis · Näe rohkem »

Imastu mõis

Mõisa peahoone Härjatall Kuivati Imastu mõis (saksa k Mönnikorb, vene k Менникорбъ) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Imastu mõis · Näe rohkem »

Imavere mõis

Imavere mõis (saksa k. Immafer) oli rüütlimõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Saksa keel ja Imavere mõis · Näe rohkem »

Imèr

Imèri valla paiknemine Trento provintsis Imèr sügisel Imèri küla keskus Imèr (saksa: Immer või Almern) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 50 km Trentost idas.

Uus!!: Saksa keel ja Imèr · Näe rohkem »

Imbi Paju

Imbi Paju Turu kirjandusmessil (2009) Imbi Paju (sündinud 3. juunil 1959) on eesti kirjanik, ajakirjanik ja filmirežissöör.

Uus!!: Saksa keel ja Imbi Paju · Näe rohkem »

Imelaps

Jean-Baptiste Greuze´i maal, millel on kujutatud Wolfgang Amadeus Mozart, 1763-64. Mozart õppis 3-aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt õppis noodikirja selgeks ja alustas muusika kirjutamist.  Imelaps on määratletud psühholoogia-alases kirjanduses kui kuni 10-aastane laps, kes on keskmisest andekam erakordseid oskusi nõudval alal ja/või loob mingil alal tulemit täiskasvanud eksperdi ja/või esineja tasemel.

Uus!!: Saksa keel ja Imelaps · Näe rohkem »

Immanuel Kant

Immanuel Kant Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.

Uus!!: Saksa keel ja Immanuel Kant · Näe rohkem »

Immutusõli

Immutusõli (saksa imprägnieröl) on õli, mis kaitseb puitelemente mädanemise ja kahjurite vastu.

Uus!!: Saksa keel ja Immutusõli · Näe rohkem »

In Nacht und Eis

"Öös ja jääs", tuntud ka kui "Titanicu uppumine" (Der Untergang der Titanic) on Mime Misu poolt Saksamaal 1912.

Uus!!: Saksa keel ja In Nacht und Eis · Näe rohkem »

Inčukalns

Inčukalns (eesti Kintsumäe, vene keeles Гинценберг) on küla Lätis Vidzemes.

Uus!!: Saksa keel ja Inčukalns · Näe rohkem »

Inčukalnsi mõis

Inčukalnsi mõis (saksa keeles Hinzenberg, läti keeles Inčukalna muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Inčukalnsi mõis · Näe rohkem »

Indoeuroopa keeled

Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.

Uus!!: Saksa keel ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »

Informaatika

Informaatika ehk arvutiteadus (ka arvutiasjandus; inglise computer science, saksa Informatik, prantsuse informatique) on info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ning tehnika haru.

Uus!!: Saksa keel ja Informaatika · Näe rohkem »

Ingeborg Bachmanni auhind

Ingeborg Bachmanni nimeline auhind (saksa keeles Ingeborg-Bachmann-Preis) on auhind, mida antakse välja saksakeelse kirjanduse eest.

Uus!!: Saksa keel ja Ingeborg Bachmanni auhind · Näe rohkem »

Ingeri

Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.

Uus!!: Saksa keel ja Ingeri · Näe rohkem »

Inju mõis

Inju mõisa härrastemaja Inju mõis (saksa keeles Innis) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Inju mõis · Näe rohkem »

Inkassonõue

Inkassonõue (inglise keeles collection, saksa keeles Inkasso) on rahanduses maksemeetod, mille puhul maksja (ostja) makse väljastatakse nõudjale (müüja) esitajapanga kaudu veksli, tšeki, kviitungi või muu dokumendi alusel.

Uus!!: Saksa keel ja Inkassonõue · Näe rohkem »

Innichen

Püha Miikaeli väljak Innicheni valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Innichen (itaalia: San Candido) on turulinn ja vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias.

Uus!!: Saksa keel ja Innichen · Näe rohkem »

Innocentius XI

Innocentius XI (Benedetto Odescalchi, 19. mai 1611 – 12. august 1689) oli paavst 1676–1689.

Uus!!: Saksa keel ja Innocentius XI · Näe rohkem »

Innsbrucki Ülikool

Innsbrucki Ülikool (saksa keeles Leopold-Franzens-Universitat Innsbruck) on ülikool Austrias Innsbruckis.

Uus!!: Saksa keel ja Innsbrucki Ülikool · Näe rohkem »

Interlitteraria

Interlitteraria on aastast 1996 ilmuv rahvusvaheline eelretsenseeritav ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli maailmakirjanduse õppetooli ja Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni väljaandelhttp://www.tyk.ee/interlitteraria-ee (vaadatud 07.02.2013).

Uus!!: Saksa keel ja Interlitteraria · Näe rohkem »

Inti mõis

Inti mõis (saksa keeles Inte, läti keeles Intes muiža) oli riigimõis Liivimaal Võnnu kreisis Āraiši kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Inti mõis · Näe rohkem »

Iphigeneia Taurises (Goethe)

"Iphigeneia Taurises" (saksa keeles Iphigenie auf Tauris) on saksa kirjaniku Johann Wolfgang von Goethe 1787.

Uus!!: Saksa keel ja Iphigeneia Taurises (Goethe) · Näe rohkem »

Irši mõis

Irši mõis (saksa keeles Hirschenhof, läti keeles Iršu muiža) oli riigimõis Liivimaal Võnnu kreisis Liepmuiža kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Irši mõis · Näe rohkem »

Iron Sky

"Iron Sky", eesti keeles ka "Raudtaevas", on 2011.

Uus!!: Saksa keel ja Iron Sky · Näe rohkem »

Isamaaline Liit

Partei logo Isamaaline Liit (saksa keeles Vaterländische Union; ametlik lühend VU) on 1936.

Uus!!: Saksa keel ja Isamaaline Liit · Näe rohkem »

Isera

Isera (saksa keeles Iser) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, umbes 20 km Trentost edelas.

Uus!!: Saksa keel ja Isera · Näe rohkem »

Issaak Levitan

Issaak Levitan (vene keeles Исаак Ильич Левитан; 30. august 1860 Kybartai, Kaunase kubermang – 4. august (vkj. 22. juuli) 1900 Moskva) oli vene maalikunstnik, maastikumaali meister ja üks peredvižnikutest.

Uus!!: Saksa keel ja Issaak Levitan · Näe rohkem »

Issaku mõis

Issaku mõis (saksa keeles Issako) oli Kurista mõisa kõrvalmõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Issaku mõis · Näe rohkem »

Istria mark

Saksa-Rooma riigi Istria mark (''Mark Istrien'') 1000. aasta paiku, kõrvuti Verona ja Kraini markide, Horvaatia ja Veneetsia vabariigiga. Istria mark (või Istria markkrahvkond) oli esialgu Karolingide piirimark Istria poolsaarel ja ümbritseval territooriumil, mille aastal 789 vallutas Karl Suure poeg Pippin.

Uus!!: Saksa keel ja Istria mark · Näe rohkem »

István Püha krooni maad

Krahvkondade kaart István Püha krooni maades (Ungari ja Horvaatia-Slavoonia) ''István Püha krooni maad'' Ungari kuningriik (16) ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik (17) Ajaloolist mõistet István Püha krooni maad kasutati rühma territooriumite tähistamiseks, mis olid seotud Ungari kuningriigiga Austria-Ungaris.

Uus!!: Saksa keel ja István Püha krooni maad · Näe rohkem »

Ivan Dmitrijev

Ivan Dmitrijev Ivan Ivanovitš Dmitrijev (vene keeles Иван Иванович Дмитриев; 21. september (vkj 10. september) 1760 Bogorodskoje, Kaasani kubermang – 15. oktoober 1837 Moskva) oli vene sentimentalistlik luuletaja ja riigitegelane, 1810–1814 Venemaa kohtuminister.

Uus!!: Saksa keel ja Ivan Dmitrijev · Näe rohkem »

Ivan Franko (laevaklass)

| Ivan Franko-klassi laevad on kaheksatekilised reisilaevad, mis ehitati aastail 1964–1972 VEB Mathias-Thesen-Werft Wismari laevatehases Wismaris Saksa Demokraatliku Vabariigis NSV Liidu tellimusel Musta Mere Merelaevanduse (vene keeles Черноморское морское пароходство) ja Balti Merelaevanduse (vene keeles Балтийское морское пароходство) jaoks.

Uus!!: Saksa keel ja Ivan Franko (laevaklass) · Näe rohkem »

Ivan Krõlov

Suveaias Ivan Andrejevitš Krõlov (vene keeles Иван Андреевич Крылов; 13. veebruar 1769 Moskva – 21. november 1844 Peterburi) oli vene kirjanik.

Uus!!: Saksa keel ja Ivan Krõlov · Näe rohkem »

Ivan Tšistjakov

Ivan Petrovitš Tšistjakov (vene keeles Иван Петрович Чистяков; hukkunud 1941. aastal) oli vene sõjaväelane, kirjandus- ja joonistamisandega inimene, kes on endast maha jätnud päevikulaadsed ülestähendused elust Nõukogude Liidu sunnitöölaagris.

Uus!!: Saksa keel ja Ivan Tšistjakov · Näe rohkem »

Ivar Aasen

Ivar Aasen Ivar Aasen (ristitud Iver Andreas Aasen; 5. august 1813 Sunnmøre, Ørsta vald – 23. september 1896 Oslo) oli norra keeleuurija ja luuletaja, rahvapärase norra kirjakeele looja.

Uus!!: Saksa keel ja Ivar Aasen · Näe rohkem »

Ivar Ivask

Ivar Vidrik Ivask (17. detsember 1927 Riia – 23. september 1992 Fountainstown, Iirimaa) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane.

Uus!!: Saksa keel ja Ivar Ivask · Näe rohkem »

Izmail Ahmetov

Izmail Ahmetov (Измаил Хуссеинович Ахметов) (sündis 17. juunil 1904 Orskis) oli tatarlasest Nõukogude sõjaväeluuraja, kes 1942.

Uus!!: Saksa keel ja Izmail Ahmetov · Näe rohkem »

Jaak Urmet

Wimberg 2007. aasta maikuus Tartus Athena ees Foto: Inno Tähismaa Wimberg 2009. aasta augustis Elvas, Eesti hiphopfestivalil esinemas. Kõrval Jaan Pehk ja Contra.Foto: Jekaterina Rodionova Jaak Urmet (pseudonüüm Wimberg, sündinud 30. jaanuaril 1979 Sakus) on eesti kirjanik.

Uus!!: Saksa keel ja Jaak Urmet · Näe rohkem »

Jaama mõis

Jaama mõis (saksa keeles Jama) oli linnamõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Jaama mõis · Näe rohkem »

Jaama tänav (Tallinn)

Nõmme ema kuju. Nõmme jaamahoone Jaama tänav on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Nõmme asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Jaama tänav (Tallinn) · Näe rohkem »

Jaan Märtson

Jaan Märtson VR II/3 (Vana-Tänassilma vald – 7. veebruar 1942 Saransk) oli Eesti sõjaväelane, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).

Uus!!: Saksa keel ja Jaan Märtson · Näe rohkem »

Jaan Poska

Jaan Poska Paul Raua maal (1929) Jaan Poska maja Kadriorus Jaan Poska hauakivi on Siselinna kalmistul perekond Poska rahulas vasakult teine Jaan Poska VR III/1 (24. jaanuar 1866 (Juliuse kalendri järgi 12. jaanuar) Laiuse Kirikuküla – 7. märts 1920 Tallinn) oli Eesti riigimees.

Uus!!: Saksa keel ja Jaan Poska · Näe rohkem »

Jabara mõis

Jabara mõis ehk Jabara kõrvalmõis (saksa keeles Jabbaro) oli mõis Virumaal Lüganuse kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jabara mõis · Näe rohkem »

Jakob Livenström

Fotograaf Jakob Jobso-Livenström (paremalt esimene) 1896. aastal Paides oma pereliikmete keskel. Pereliikmete nimed ja sugulusastmed on paraku teadmata. Foto: Eesti Filmiarhiiv Jakob Livenström (Jakob Livenstroem, kuni 1876. aastani Jakob Jobso; 29. aprill/11. mai 1830 Põltsamaa – 23. detsember 1901/5. jaanuar 1902 Paide) oli koolmeister, kirjamees ning üks esimesi eestlasest fotograafe.

Uus!!: Saksa keel ja Jakob Livenström · Näe rohkem »

Jakob Meck

Jakob Meck (ka Jacobus, Jakobus Meck) (surnud 1575) oli Liivimaa vaimulik ja Poola ametnik.

Uus!!: Saksa keel ja Jakob Meck · Näe rohkem »

Jalaväe Rünnakumärk

Hõbedane Jalaväe Rünnakumärk Jalaväe Rünnakumärk (Saksa: Infanterie-Sturmabzeichen) oli Saksa autasu, mida anti Relva-SS-i ja Wehrmachti sõduritele Teise maailmasõja ajal.

Uus!!: Saksa keel ja Jalaväe Rünnakumärk · Näe rohkem »

James Desmond Melville

James D. Melville (vasakul) koos diplomaat John B. Emersoniga Berliinis 2013. aastal. James Desmond Melville juunior (sündinud 1950. aastatel) on Ameerika Ühendriikide diplomaat, alates 2015.

Uus!!: Saksa keel ja James Desmond Melville · Näe rohkem »

Jan Baudouin de Courtenay

Jan Ignacy Niecislav Baudouin de Courtenay. Jan Niecisław Ignacy Baudouin de Courtenay (vene Иван Александрович Бодуэн де Куртенэ; 13. märts 1845 Radzymin, Poola – 3. november 1929 Varssavi) oli poola keeleteadlane.

Uus!!: Saksa keel ja Jan Baudouin de Courtenay · Näe rohkem »

Jan Evangelista Purkyně

Jan Evangelista Purkyně (saksa päraselt Jan Evangelista Purkinje) (18. detsember 1787 Libochovice – 28. juuli 1869 Praha) oli tšehhi füsioloog.

Uus!!: Saksa keel ja Jan Evangelista Purkyně · Näe rohkem »

Jaska mõis

Jaska mõis (saksa keeles Jaskamois) oli rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Saksa keel ja Jaska mõis · Näe rohkem »

Jaunaduliena mõis

Jaunaduliena mõis (saksa keeles Neu-Adlehn, läti keeles Jaunadulienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Tirza kihelkonnas.Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks Läti Gulbene piirkonnas Tirza vallas Jaunaduliena külas.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunaduliena mõis · Näe rohkem »

Jaunanna mõis

Jaunanna mõisa jahiloss Jaunanna mõis (saksa keeles Neu-Annenhof, ka Knöringswalde, läti keeles Jaunannas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunanna mõis · Näe rohkem »

Jaunate mõis

Jaunate mõis (saksa keeles Neu-Ottenhof, läti keeles Jaunates muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Väike-Salatsi kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunate mõis · Näe rohkem »

Jaunā muiža

Jaunā muiža oli suvemõis Lätis Riia linnas Čiekurkalnsi asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunā muiža · Näe rohkem »

Jaunāmuiža mõis

Jaunāmuiža mõis (saksa keeles Adsel-Neuhof, läti keeles Jaunāmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Koivaliina kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunāmuiža mõis · Näe rohkem »

Jaunāmuiža mõis (Krimulda kihelkond)

Jaunāmuiža mõis (saksa keeles Neuhof, läti keeles Jaunā muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunāmuiža mõis (Krimulda kihelkond) · Näe rohkem »

Jaunķemeri

Jaunķemeri asendikaart. Jaunķemeri on Läti linna Jūrmala osa.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunķemeri · Näe rohkem »

Jaunbilska mõis

Jaunbilska mõis (saksa keeles Neu-Bilskenhof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunbilska mõis · Näe rohkem »

Jaunborne mõis

Jaunborne mõis (Jaunbornes muiža) on mõis Lätis Daugavpilsi piirkonnas Saliena vallas Jaunbornes.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunborne mõis · Näe rohkem »

Jaunbrenguļi mõis

Jaunbrenguļi mõis (saksa keeles Neu-Wrangelshof, läti keeles Jaunbrenguļu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunbrenguļi mõis · Näe rohkem »

Jaunburtnieki mõis

Jaunburtnieki mõis (saksa keeles Sternhof, läti keeles Jaunburtnieku muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunburtnieki mõis · Näe rohkem »

Jaungulbene mõis

Jaungulbene mõisa peahoone 2013. aastal. Jaungulbene mõis (saksa keeles Neu-Schwanenburg, läti keeles Jaungulbenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jaungulbene mõis · Näe rohkem »

Jaunjērcēni mõis

Jaunjērcēni mõis (saksa keeles Wohlfahrtslinde, läti keeles Jaunjērcēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Ēvele kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunjērcēni mõis · Näe rohkem »

Jaunjelgava

Jaunjelgava (saksa Friedrichstadt) on linn Lätis, Jaunjelgava piirkonna keskus.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunjelgava · Näe rohkem »

Jaunkalnamuiža mõis

Jaunkalnamuiža mõis (saksa keeles Neu-Kalnemoise, läti keeles Jaunkalnamuiža) oli rüütlimõis, hiljem Kalniena kõrvalmõis Liivimaal Valga kreisis Zeltiņi kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunkalnamuiža mõis · Näe rohkem »

Jaunkalsnava mõis

Jaunkalsnava mõis (saksa keeles Neu-Kalzenau, läti keeles Jaunkalsnavas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Kalsnava kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunkalsnava mõis · Näe rohkem »

Jaunkārķi mõis

Jaunkārķi mõis (saksa keeles Neu-Karkell, läti keeles Jaunkārķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Härgmäe kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunkārķi mõis · Näe rohkem »

Jaunlazdona mõis

Jaunlazdona mõis (saksa keeles Neu-Lasdohn, läti keeles Jaunlazdonas muiža) oli rüütlimõis, hiljem Lazdona kõrvalmõis Liivimaal Võnnu kreisis Lazdona kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunlazdona mõis · Näe rohkem »

Jaunmokase loss

Jaunmokase loss Jaunmokase loss (Jaunmoku pils) on loss Lätis Tukumsi piirkonnas Tumese vallas.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunmokase loss · Näe rohkem »

Jaunmuiža mõis

Jaunmuiža mõis (saksa keeles Radenhof-Neuhof, varem Neuhof, läti keeles Jaunmuiža) oli riigimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunmuiža mõis · Näe rohkem »

Jaunpiebalga kihelkond

Jaunpiebalga kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Neu-Pebalg, varem Neuhof) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunpiebalga kihelkond · Näe rohkem »

Jaunpiebalga kirikumõis

Jaunpiebalga kirikumõis (saksa keeles Neu-Pebalg Pastorat, läti keeles Jaunpiebalgas mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Võnnu kreisis Jaunpiebalga kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunpiebalga kirikumõis · Näe rohkem »

Jaunpiebalga mõis

Jaunpiebalga mõis (saksa keeles Neu-Pebalg, läti keeles Jaunpiebalgas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Jaunpiebalga kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunpiebalga mõis · Näe rohkem »

Jaunpilsi loss

Jaunpilsi loss (Jaunpils pils) on loss Lätis Jaunpilsi piirkonnas Jaunpilsi vallas Jaunpilsis.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunpilsi loss · Näe rohkem »

Jaunrauna mõis

Jaunrauna mõis (saksa keeles Ronneburg-Neuhof, läti keeles Jaunraunas muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunrauna mõis · Näe rohkem »

Jaunskujene mõis

Jaunskujene mõis (saksa keeles Neu-Schujen, läti keeles Jaunskujenes muiža) oli riigimõis Liivimaal Võnnu kreisis Skujene kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunskujene mõis · Näe rohkem »

Jaunsvente mõis

Jaunsvente mõisa peahoone Jaunsvente mõis (Jaunsventes muiža, ka Sventes muiža) oli mõis Lätis.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunsvente mõis · Näe rohkem »

Jaunvāle mõis

Jaunvāle mõis (saksa keeles Neu-Sackenhof, läti keeles Jaunvāles muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jaunvāle mõis · Näe rohkem »

Jāņmuiža mõis

Jāņmuiža mõis, varem Jāņamuiža mõis (saksa keeles Johannenhof, läti keeles Jāņmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Võnnu kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jāņmuiža mõis · Näe rohkem »

Jānūparksi mõis

Jānūparksi mõis (saksa keeles Johannishof, läti keeles Jānūparku muiža) oli Volmari linnamõis Liivimaal Volmari kreisis Veide kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jānūparksi mõis · Näe rohkem »

Jānis Cimze

Jānis Cimze (vanas ehk saksapärases kirjaviisis Jahnis Zimse; 3. juuli 1814 Rauna kihelkond (Läti) – 22. oktoober 1881 Valga) oli läti pedagoog, rahvalaulude koguja ja harmoniseerija, organist ja koorijuht, pedagoogika ja koorilaulukultuuri alusepanija Lätis ja Eestis.

Uus!!: Saksa keel ja Jānis Cimze · Näe rohkem »

Jääger

Jääger (saksakeelsest sõnast Jäger) tähendab elukutselist kütti ehk jahimeest, kes tunneb ka jahinduse majanduslikku ja eetilist poolt.

Uus!!: Saksa keel ja Jääger · Näe rohkem »

Jääminek (film)

"Jääminek" on Eesti 1962.

Uus!!: Saksa keel ja Jääminek (film) · Näe rohkem »

Jäärja mõis

Jäärja mõis (saksa keeles Saarahof) oli rüütlimõis Saarde kihelkonnas Pärnumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Jäärja mõis · Näe rohkem »

Jäärja vald

Jäärja vald (saksa keeles Saarahof) oli vald Pärnumaal Saarde kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jäärja vald · Näe rohkem »

Jädivere mõis

Jädivere mõis (saksa keeles Jeddefer) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jädivere mõis · Näe rohkem »

Jägala mõis

Jägala mõis (saksa keeles Jaggowal) oli rüütlimõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 25.10.2015).

Uus!!: Saksa keel ja Jägala mõis · Näe rohkem »

Jälgimäe mõis

Jälgimäe mõisa peahoone 2009. aastal Jälgimäe mõis (saksa keeles Jelgimeggi) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jälgimäe mõis · Näe rohkem »

Jämaja kihelkond

Jämaja kihelkond (ka Jamaja kihelkond; saksa keeles Kirchspiel Jamma) oli kihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Jämaja kihelkond · Näe rohkem »

Jäneda mõis

Kunagise Jäneda mõisa härrastemaja 2007. aastal Härrastemaja lõunakülg Jäneda mõis (saksa keeles Jendel) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Saksa keel ja Jäneda mõis · Näe rohkem »

Jänijõgi

Jänijõgi Jänijõgi (ka Jäneda jõgi) asub Põhja-Eestis ja on Jägala jõe parempoolne lisajõgi.

Uus!!: Saksa keel ja Jänijõgi · Näe rohkem »

Järelmaks

Järelmaks (ameerika inglise keeles installment, inglise keeles instalment, saksa keeles Ratenzahlung) on kaubanduses müüja ja ostja kokkulepe, mille kohaselt ostja tasub ostusumma teatud suurusega osamaksetena teatud perioodi jooksul.

Uus!!: Saksa keel ja Järelmaks · Näe rohkem »

Järlepa mõis

Mõisa peahoone. Järlepa mõis (saksa keeles Jerlep) oli mõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Järlepa mõis · Näe rohkem »

Järva foogt

Järva foogt (saksa keeles Vogt von Jerwen) oli Järvamaal valitsenud kõrgeim kohalik ametnik 13.–16. sajandil, 1237.

Uus!!: Saksa keel ja Järva foogt · Näe rohkem »

Järva foogtkond

Järva foogtkonna asend Põhja-Eestis Järva foogtkond oli algselt Taani, hiljem Mõõgavendade ordu ja seejärel Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Saksa keel ja Järva foogtkond · Näe rohkem »

Järva-Jaani kihelkond

Järva-Jaani kihelkond (sks Kirchspiel St. Johannis) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Uus!!: Saksa keel ja Järva-Jaani kihelkond · Näe rohkem »

Järva-Madise kirikumõis

Järva-Madise kirikumõis (saksa keeles Pastorat St. Matthäi) oli kirikumõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Saksa keel ja Järva-Madise kirikumõis · Näe rohkem »

Järvajõe mõis

Järvajõe mõis (saksa keeles Jerwajöggi) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Järvajõe mõis · Näe rohkem »

Järvakandi mõis

Järvakandi mõisa peahoone, 19. sajandi lõpp. Järvakandi mõis (saksa keeles Jerwakant) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Järvakandi mõis · Näe rohkem »

Järve mõis

Vaade Järve mõisa peahoonele – Järve vasallilinnusele Järve mõis (saksa keeles Türpsal) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Järve mõis · Näe rohkem »

Järvere mõis

Järvere mõis (saksa keeles Jerwen) oli mõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Järvere mõis · Näe rohkem »

Jūdaži mõis

Jūdaži mõis (saksa keeles Judasch, läti keeles Jūdažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jūdaži mõis · Näe rohkem »

Jūra

Jūra jõe asendiplaan Jūra (saksa keeles vanasti Jura) on jõgi Leedus, Nemunase parempoolne lisajõgi.

Uus!!: Saksa keel ja Jūra · Näe rohkem »

Jüütimaa

Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.

Uus!!: Saksa keel ja Jüütimaa · Näe rohkem »

Jülich-Kleve-Bergi provints

Jülich-Kleve-Bergi provints (saksa Provinz Jülich-Kleve-Berg) oli Preisi kuningriigi provints aastatel 1815–22.

Uus!!: Saksa keel ja Jülich-Kleve-Bergi provints · Näe rohkem »

Jülichi hertsogkond

Jülichi hertsogkond (saksa Herzogtum Jülich; hollandi Hertogdom Gulik; prantsuse Duché de Juliers) moodustas 11.

Uus!!: Saksa keel ja Jülichi hertsogkond · Näe rohkem »

Jürgen

Jürgen on Saksamaal ja ka Eestis levinud mehenimi.

Uus!!: Saksa keel ja Jürgen · Näe rohkem »

Jõe mõis

Jõe mõis (saksa Jaegel) oli mõis Tartumaal Maarja-Magdaleena kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jõe mõis · Näe rohkem »

Jõelähtme mõis

Jõelähtme mõis (saksa keeles Jegelecht) oli rüütlimõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 29.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Jõelähtme mõis · Näe rohkem »

Jõgeva mõis

Jõgeva mõisa härrastemaja Jõgeva mõis (saksa keeles Laisholm) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jõgeva mõis · Näe rohkem »

Jõgeveste mõis

Jõgeveste mõis (saksa keeles Beckhof) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 27.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Jõgeveste mõis · Näe rohkem »

Jõgisoo mõis

Jõgisoo mõis (saksa keeles Joeggis) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal Keila jõe vasakul kaldal (vaadatud 08.07.2015).

Uus!!: Saksa keel ja Jõgisoo mõis · Näe rohkem »

Jõgisoo mõis (Kullamaa)

Jõgisoo mõis (saksa keeles Joeggis) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Saksa keel ja Jõgisoo mõis (Kullamaa) · Näe rohkem »

Jõgisoo vald

Jõgisoo (Jõgisuu) vald (saksa keeles Joeggis) oli vald Läänemaal Kullamaa kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jõgisoo vald · Näe rohkem »

Jõhvi

Jõhvi (saksa keeles Jewe, vene keeles Йыхви) on Jõhvi vallas Ida-Viru maakonnas asuv vallasisene linn, kus asub nii Jõhvi valla kui ka Ida-Viru maakonna halduskeskus.

Uus!!: Saksa keel ja Jõhvi · Näe rohkem »

Jõhvi mõis

Jõhvi mõisahoone 1930. aastatel Jõhvi mõis (saksa keeles Jewe) oli Jõhvi kihelkonnas asunud rüütlimõis, mis paiknes praeguse Jõhvi linna territooriumil.

Uus!!: Saksa keel ja Jõhvi mõis · Näe rohkem »

Jõksi mõis (Kanepi)

Jõksi mõis (saksa keeles Jexi) oli Karste mõisa kõrvalmõis Kanepi kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Jõksi mõis (Kanepi) · Näe rohkem »

Jõksi mõis (Paistu)

Jõksi mõis (saksa keeles Jöxi) oli Tuhalaane mõisa kõrvalmõis Paistu kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Jõksi mõis (Paistu) · Näe rohkem »

Jõulukaktus

Jõulukaktus (Schlumbergera) ehk lülikaktus on nelgilaadsete seltsi kaktuseliste sugukonda kuuluv taimede perekond, millesse kuulub 6 liiki.

Uus!!: Saksa keel ja Jõulukaktus · Näe rohkem »

Jõululühter

Jõululühtrid Jõululühter (saksa keeles Julleuchter) on muinasaega tagasiulatuva tavaga seonduv põhjamaine kultusese, mis seostub eelkõige talvise pööripäevaga.

Uus!!: Saksa keel ja Jõululühter · Näe rohkem »

Jõuluturg

Tallinna jõuluturg, 2010 Dresdeni Striezelmarkt, 2009 Jõuluturg (saksa keeles Weihnachtsmarkt, ka Christkindlesmarkt, Adventsmarkt; prantsuse keeles Marché de Noël) on jõulude tähistamisega seotud tänavaturg, mis toimub tavaliselt nelja advendinädala ajal.

Uus!!: Saksa keel ja Jõuluturg · Näe rohkem »

Jēkabpils

Jēkabpils on linn Lätis Daugava ääres.

Uus!!: Saksa keel ja Jēkabpils · Näe rohkem »

Jērkule mõis

Jērkule mõis (saksa keeles Jerkull, läti keeles Jērkules muiža) oli rüütlimõis, hiljem riigimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jērkule mõis · Näe rohkem »

Jeesus (täpsustus)

"Jeesus" on heebrea nime Ješua (יהושׁע) (varasem variant Jehošua) eestikeelne kuju, mida kasutatakse Uues Testamendis.

Uus!!: Saksa keel ja Jeesus (täpsustus) · Näe rohkem »

Jekateringof

Jekateringof (saksa keeles ‘Ekaterinhof’, ‘Jekaterina/Katariina hoov’) on park Peterburi edelaosas, samanimelisel saarel.

Uus!!: Saksa keel ja Jekateringof · Näe rohkem »

Jelgava

Linn linnulennult Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.

Uus!!: Saksa keel ja Jelgava · Näe rohkem »

Jena ülikool

Jena ülikooli logo Jena ülikool (ka Jena Friedrich Schilleri ülikool, saksa keeles Friedrich-Schiller-Universität Jena) on ülikool Saksamaal Tüüringi liidumaal Jenas.

Uus!!: Saksa keel ja Jena ülikool · Näe rohkem »

Jenesien

Jenesieni valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Jenesien (itaalia: San Genesio Atesino) on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 4km Bolzanost loodes.

Uus!!: Saksa keel ja Jenesien · Näe rohkem »

Jens Grand

Jens Grand (ka Jens Grant, saksapäraselt Johannes Grant; surnud 1327) oli Lundi ja Bremeni peapiiskop ning nominaalne Riia peapiiskop.

Uus!!: Saksa keel ja Jens Grand · Näe rohkem »

Jeremias Gotthelf

Jeremias Gotthelf Jeremias Gotthelf (kodanikunimega Albert Bitzius, 4. oktoober 1797 Murten, Fribourgi kanton – 22. oktoober 1854 Lützelflüh, Berni kanton) oli šveitsi kirjanik ja pastor.

Uus!!: Saksa keel ja Jeremias Gotthelf · Näe rohkem »

Jeri mõis

Jeri mõisa majandushoone Jeri mõis, ka Ģeri mõis (saksa keeles Seyershof, ka Jehrenhof, läti keeles Jeru muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jeri mõis · Näe rohkem »

Jiří Gruša

Jiří Gruša (2011) Jiří Gruša (10. november 1938 Pardubice – 28. oktoober 2011 Hannover) oli tšehhi kirjanik, dissident ja diplomaat.

Uus!!: Saksa keel ja Jiří Gruša · Näe rohkem »

Jiří Poděbradyst

Poděbrady Jiří ausammas Kunštátis Jiří Poděbradyst ehk Jiří Kunštátist ja Poděbradyst (ka: Poděbrady või Podiebrad või: Georg Podiebrad; (tšehhi Jiří z Poděbrad ehk Jiří z Kunštátu a Poděbrad, saksapäraselt Georg von Podiebrad; 23. aprill 1420 – 22. märts 1471) oli Böömimaa kuningas 1458–1471. Ta oli tšehhi aadliku (Viktor Poděbradyst) poeg ning kuulus algselt taboriitide ridadesse. Kui Böömimaa oli taas keiser Sigismundi käes, kuulus ta rahulolematute aadlike hulka, kes reaalselt järgnevatelgi aastatel kuningate võimu vaidlustasid. Aastal 1451 oli lapskuningas Ladislaus Postumuse eest regendina valitsev keiser Friedrich III sunnitud määrama riigiregendiks Jiří, sest keisri enda positsioonid olid Austriaski nõrgad, Böömimaast rääkimata. Nii sai Jiříst Böömimaa tegelik valitseja. Aastal 1457 suri Ladislaus ootamatult ning aadlikud valisid 1458 uueks kuningaks Jiří Poděbradyst. Teda süüdistati eelmise kuninga mürgitamises, kuid tänapäeval usutakse, et Ladislaus suri leukeemia tagajärjel. Et aga Jiří jätkas hussiitide soosimist ega kartnud ka paavstiga vastuollu minna, tekitas ta välismaal suurt vastumeelsust. Seetõttu on teda nimetatud ka ketserkuningaks. Aastal 1466 heitis paavst Jiří kirikust välja ning keelas igasugused liidud temaga. Selle kasutas ära Böömimaa endine liitlane Ungari kuningas Mátyás Corvin, kes vallutas suure osa Määrimaast (Moravast) ning laskis end Böömimaa kuningaks kroonida. Selle tiitli säilitas ta kuni surmani. Jiří Poděbradyst suri aga 1471. aastal ning seejärel läks tema troon Jagelloonidele.

Uus!!: Saksa keel ja Jiří Poděbradyst · Näe rohkem »

Jo Strømgren Kompani

Jo Strømgren Kompani (JSK) on norra tantsu- ja teatritrupp.

Uus!!: Saksa keel ja Jo Strømgren Kompani · Näe rohkem »

Joachim (Taani prints)

Prints Joachim (Flensburg, 10.09.2011) Taani prints Joachim (sündinud 7. juunil 1969) on Taani kuninganna Margrethe II ja Taani printsi Henriku noorem poeg.

Uus!!: Saksa keel ja Joachim (Taani prints) · Näe rohkem »

Joachim Jungiuse Teadusühing

Joachim Jungiuse Teadusühing (saksa keeles Joachim-Jungius-Gesellschaft der Wissenschaften) oli Saksamaa teadusselts, mis tegutses teaduskadeemiana eelkõige Hamburgis ja Schleswig-Holsteinis, alates 1990.

Uus!!: Saksa keel ja Joachim Jungiuse Teadusühing · Näe rohkem »

Johan Turi

Johan Turi 1930. aasta paiku Johan Turi (sündinud Johannes Olsen Thuri, ka Johan Tuuri, Johan Thuri, Johan Thuuri; 12. märts 1854 Norras Guovdageaidnus – 30. november 1936 Rootsis Jukkasjärvil) oli saami kirjanik, üks tänapäeva saami kirjanduse rajajaid ja esimene ilmalik autor, kes avaldas oma teoseid saami keeles.

Uus!!: Saksa keel ja Johan Turi · Näe rohkem »

Johann Christoph Adelung

Johann Christoph Adelung. Christian Gottfried Geyseri ofort Anton Graffi maali järgi Johann Christoph Adelung. Anton Graffi maal Johann Christoph Adelung (8. august 1732 Spantekow Anklami lähedal – 10. september 1806 Dresden) oli saksa keeleteadlane.

Uus!!: Saksa keel ja Johann Christoph Adelung · Näe rohkem »

Johann Georg Tideböhl

Johann Georg Tideböhl (ka Johann Georg Tiedeböhl; 14. aprill 1711 Wolgast – 15. juuni 1756 Tallinn) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: Saksa keel ja Johann Georg Tideböhl · Näe rohkem »

Johann von der Recke

Johann von der Recke (umbes 1480 – 18. mai 1551) oli Liivi ordumeister 1549–1551.

Uus!!: Saksa keel ja Johann von der Recke · Näe rohkem »

Johannes Damaskusest

Johannes Damaskusest Johannes Damaskusest (al-Manşūr; umbes 650 või 676 – umbes 749) oli munk ja teoloog, kirikuisa, õigeusu (vaga Johannes Damaskusest) ja katoliku pühak.

Uus!!: Saksa keel ja Johannes Damaskusest · Näe rohkem »

Johannes Heesters

Johannes Heesters (1919) Johan Marius Nicolaas Heesters (5. detsember 1903 Amersfoort – 24. detsember 2011) oli Hollandi näitleja ja laulja, kelle lavakarjäär algas 1921 ja filminäitlejakarjäär 1924 filmiga "Hollandi tsirkus" (Cirque hollandais) ja kestis praktiliselt surmani.

Uus!!: Saksa keel ja Johannes Heesters · Näe rohkem »

Johannes Linnankoski

Johannes Linnankoski Johannes Linnankoski (õige nimi Vihtori Johan Peltonen; 18. oktoober 1869 Askola – 10. august 1913 Helsingi) oli soome kirjanik.

Uus!!: Saksa keel ja Johannes Linnankoski · Näe rohkem »

Johannes Paulus II

Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II (Karol Józef Wojtyła,; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst 1978–2005.

Uus!!: Saksa keel ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »

Johnny Depp

Johnny Depp (pärisnimi John Christopher Depp II; sündinud 9. juunil 1963 Kentucky osariigis) on Ameerika Ühendriikide filminäitleja.

Uus!!: Saksa keel ja Johnny Depp · Näe rohkem »

Johnny Weissmüller

Johnny Weissmüller 1940. aastatel. Johnny Weissmuller (sünninimega Peter Johann Weissmüller, ungari-saksapäraselt János Weißmüller; 2. juuni 1904 Freidorf, Ungari kuningriik (tänapäeval Timișoara, Rumeenia) – 20. jaanuar 1984 Acapulco, Mehhiko) oli USA näitleja, ujuja ja mitmekordne olümpiavõitja, kes sai kuulsaks Tarzani-filmide peaosalisena.

Uus!!: Saksa keel ja Johnny Weissmüller · Näe rohkem »

Joosu mõis

Joosu mõisa peahoone aprillis 2008 Joosu mõis (saksa keeles Waimel-Neuhof) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Joosu mõis · Näe rohkem »

Joosu vald

Joosu vald (saksa Waimel-Neuhof) oli vald Võrumaal Põlva kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Joosu vald · Näe rohkem »

Jootme mõis

Jootme mõis (saksa keeles Jotma) oli mõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Saksa keel ja Jootme mõis · Näe rohkem »

Josefstadti teater

Josefstadti teater (saksa Theater in der Josefstadt) on teater Austria pealinnas Viinis Josefstadti linnaosas.

Uus!!: Saksa keel ja Josefstadti teater · Näe rohkem »

Juba mõis

Juba mõisa peahoone Juba mõis (saksa keeles Quellenhof) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Juba mõis · Näe rohkem »

Judith Schalansky

Judith Schalansky Judith Schalansky (sündinud 20. septembril 1980 Greifswaldis) on saksa kirjanik.

Uus!!: Saksa keel ja Judith Schalansky · Näe rohkem »

Jugla mõis

Jugla mõis (Juglas muiža, ka Brūnsa muiža) oli mõis Lätis Riia linnas Brekši asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Jugla mõis · Näe rohkem »

Juhan Aru

Juhan Aru (sündinud 24. juulil 1986) on eesti matemaatik ja luuletaja.

Uus!!: Saksa keel ja Juhan Aru · Näe rohkem »

Juhan Kunderi tänav

Juhan Kunderi tänav Juhan Kunderi tänav Juhan Kunderi tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Torupilli asumis.

Uus!!: Saksa keel ja Juhan Kunderi tänav · Näe rohkem »

Juhtmotiiv

Juhtmotiiv (saksa keeles Leitmotiv) on muusikas korduv kujund, mida programmilises muusikas, lavamuusikas või filmimuusikas kasutatakse mõne tegelase, tegevuspaiga, nähtuse või idee muusikaliseks kirjeldamiseks.

Uus!!: Saksa keel ja Juhtmotiiv · Näe rohkem »

Juknaičiai

left Juknaičiai (saksa keeles Jugnaten või Juknaiten) on küla Leedus Šilutė rajoonis, Juknaičiai valla halduskeskus.

Uus!!: Saksa keel ja Juknaičiai · Näe rohkem »

Julgeolekupolitsei Peaamet

Julgeolekupolitsei Peaamet (saksa keeles Hauptamt der Sicherheitspolizei) (lühend Sipo või SiPo) oli natsionaalsotsialistliku Saksa Riigi sisejulgeolekuasutus aastatel 1936 kuni 1939.

Uus!!: Saksa keel ja Julgeolekupolitsei Peaamet · Näe rohkem »

Julgestusgrupp

Julgestusgrupp ehk julgestuspataljon (saksa Sicherungsgruppe) oli Teise maailmasõja ajal Wehrmachti rinde tagala kindlustamiseks ja seal korra hoidmiseks mõeldud sõjaväeline üksus.

Uus!!: Saksa keel ja Julgestusgrupp · Näe rohkem »

Jumurda mõis

Jumurda mõis (saksa keeles Jummerdehn, läti keeles Jumurdas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Ērgļi-Ogre kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jumurda mõis · Näe rohkem »

Junkers Ju 52

Ju-52/3M Ju-52/3M Tante Ju Junkers Ju 52 (hüüdnimi saksa keeles "Tante Ju", 'tädi Ju') oli Saksamaa reisi- ja transpordilennuk, mille konstrueeris Junkersi Dessau tehases Ernst Zindeli juhitud meeskond.

Uus!!: Saksa keel ja Junkers Ju 52 · Näe rohkem »

Juodkrantė

Endine Juodkrantė vapp Vaade Juodkrantėle merelt Juodkrantė on endine küla Kura lahe kaldal, Leedu linna Neringa osa.

Uus!!: Saksa keel ja Juodkrantė · Näe rohkem »

Jurata mõis

Jurata mõis (saksa keeles Rujen-Radenhof, läti keeles Juratas muiža) oli riigimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jurata mõis · Näe rohkem »

Jurģumuiža mõis

Jurģumuiža mõis (saksa keeles Jürgenshof, läti keeles Jurģumuiža) oli Võnnu linnamõis Liivimaal Võnnu kreisis Võnnu kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Jurģumuiža mõis · Näe rohkem »

Juuksed

pisi Juuksed on inimese peas kasvavad karvad.

Uus!!: Saksa keel ja Juuksed · Näe rohkem »

Juuru mõis

Juuru mõis. J.Vali kogu.http://www.koolielu.edu.ee/harjumaa_moisad/nim_html/n_juuru.html Harjumaa mõisad Mõisa peahoone. Mõisa ait-elamu. Mõisa valitsejamaja. Mõisa tall-tõllakuur. Juuru mõis (saksa k Joerden) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Juuru mõis · Näe rohkem »

Juuru vald (Juuru kihelkond)

Juuru vald (saksa keeles Jörden) oli vald Juuru kihelkonnas 1866http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/vald/view?id.

Uus!!: Saksa keel ja Juuru vald (Juuru kihelkond) · Näe rohkem »

Kaagjärve mõis

Kaagjärve-Alamõisa vabrikuhoone on osa Eesti suurimast mõisa juurde kuulunud tööstuskompleksist Kaagjärve mõis (saksa keeles Kawershof) oli rüütlimõis Karula kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 23.12.2015).

Uus!!: Saksa keel ja Kaagjärve mõis · Näe rohkem »

Kaagjärve vald (Karula kihelkond)

Kaagjärve vald (saksa keeles Kawershof) oli vald Võrumaal Karula kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Kaagjärve vald (Karula kihelkond) · Näe rohkem »

Kaagjärve-Mäemõisa mõis

(Kaagjärve-)Mäemõisa mõis (saksa keeles Grotenhof, Kawershof Fabrik) oli Kaagjärve mõisa kõrvalmõis Karula kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 26.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Kaagjärve-Mäemõisa mõis · Näe rohkem »

Kaagri mõis

Kaagri mõis (saksa keeles Kagrimois; ka Kaagvere mõis) oli Kooraste mõisa kõrvalmõis Kanepi kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Kaagri mõis · Näe rohkem »

Kaagvere mõis

pisi Kaagvere mõis (saksa keeles Kawershof) oli mõis Tartumaal Võnnu kihelkonnas.

Uus!!: Saksa keel ja Kaagvere mõis · Näe rohkem »

Kaalepi mõis

Kaalepi mõis (saksa keeles Kaulep) oli rüütlimõis kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Uus!!: Saksa keel ja Kaalepi mõis · Näe rohkem »

Kaali mõis

Kaali mõis (saksa keeles Sall) oli rüütlimõis Püha kihelkonnas Saaremaal.

Uus!!: Saksa keel ja Kaali mõis · Näe rohkem »

Kaali mõis (Karksi)

Kaali mõis (saksa keeles Kahli) oli Polli mõisa karjamõis Karksi kihelkonnas Pärnumaal.

Uus!!: Saksa keel ja Kaali mõis (Karksi) ·