Kiiremini kui brauser!
55 suhted: Aacheni raekoda, Adolf Friedrich, Adolf Friedrich V, Adolf Pilar von Pilchau, Adolf von Harnack, August I (Oldenburg), Balti Hertsogiriik, Balti landesraat, Bürgerliches Gesetzbuch, Berliin, Brest-Litovski rahuleping, Friedrich III, Friedrich III (Saksa keiser), Friedrich Wilhelm III, Friedrich Wilhelm IV, Helmuth Johannes Ludwig von Moltke, Jaanuar 1904, Jaanuar 1934, Jaanuar 1939, Johann Albrecht (Mecklenburg), Johannes II Komnenos, Keisrite loend, Klaipėda, Knygnešystė, Leo XIII, Louise, kuninglik printsess, Luise von Mecklenburg-Strelitz, Medal, Mercedes-Benz 770, Mindaugas II, Nikolai II, Nikolai Matussevitš, Põhja-Saksa Liit, Přemysliidid, Pius XII, Potsdam, Preisi kuningriik, Preisimaa kuningas, Propaganda, Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Saksa keisririik, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Saksa Riik, Saksi-Lauenburg, Surnud 9. märtsil, Valgevene Rahvavabariik, Viru rinne, Wilhelm I, Wilhelm II, 1904, ..., 1905, 1917, 22. märts, 4. juuni, 9. märts. Laienda indeks (5 rohkem) »
Aacheni raekoda
Vaade Aacheni raekojale toomkiriku poolt Albrecht Düreri joonistus 1520. aastast Matthäus Meriani gravüür 1647. aastast Aacheni raekoda asub Aacheni toomkiriku vastas ja on üks silmatorkavamaid ehitisi Saksamaal Aacheni vanalinnas.
Uus!!: Saksa keiser ja Aacheni raekoda · Näe rohkem »
Adolf Friedrich
Adolf Friedrich, Mecklenburgi hertsog (foto 1962) Adolf Friedrich, Mecklenburgi hertsog (10. oktoober 1873 – 5. august 1969) oli Saksamaa maadeuurija ning spordi- ja riigitegelane, 1918.
Uus!!: Saksa keiser ja Adolf Friedrich · Näe rohkem »
Adolf Friedrich V
Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog Adolf Friedrich V Adolf Friedrich V (22. juuli 1848 – 11. juuni 1914) oli valitsev Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog aastatel 1904–1914.
Uus!!: Saksa keiser ja Adolf Friedrich V · Näe rohkem »
Adolf Pilar von Pilchau
Adolf Pilar von Pilchau Parun Adolf Konstantin Jakob Pilar von Pilchau (23. mai 1851 Audru – 17. juuni 1925 Pärnu) oli Audru mõisnik ja Liivimaa maamarssal.
Uus!!: Saksa keiser ja Adolf Pilar von Pilchau · Näe rohkem »
Adolf von Harnack
Adolf von Harnack Adolf von Harnack (kuni 1914 Adolf Harnack) (7. mai 1851 Tartu, Liivimaa kubermang, Venemaa Keisririik – 10. juuni 1930 Heidelberg, Saksamaa) oli baltisaksa päritolu teoloog ja kirikuloolane, keda on peetud tähtsaimaks protestantlikuks teoloogiks, kirikuloolaseks ning teadustöö organisaatoriks 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Saksamaal.
Uus!!: Saksa keiser ja Adolf von Harnack · Näe rohkem »
August I (Oldenburg)
Oldenburgi suurhertsog August I Paul Friedrich August (vene Август Павел ФридрихГольштейн-Ольденбургский; 13. juuli 1783 Rastede – 27. veebruar 1853 Oldenburg) oli saksa päritolu Venemaa sõjaväelane (kindral), Eestimaa kindralkuberner ja Tallinna sõjakuberner aastatel 1811–1816 ning esimene Oldenburgi suurhertsog 1829–1853.
Uus!!: Saksa keiser ja August I (Oldenburg) · Näe rohkem »
Balti Hertsogiriik
Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa keeles Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti keeles Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.
Uus!!: Saksa keiser ja Balti Hertsogiriik · Näe rohkem »
Balti landesraat
Balti landesraat (ka Balti maakogu, Baltimaade Ühendatud Maanõukogu, saksa keeles Der Vereinigte Landesrat für Livland, Estland, Ösel und Riga) oli Liivimaa maapäeva otsusel 22.
Uus!!: Saksa keiser ja Balti landesraat · Näe rohkem »
Bürgerliches Gesetzbuch
pisi Bürgerliches Gesetzbuch ehk Saksa tsiviilseadustik (lühend BGB) on Saksamaa tsiviilkoodeks.
Uus!!: Saksa keiser ja Bürgerliches Gesetzbuch · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Saksa keiser ja Berliin · Näe rohkem »
Brest-Litovski rahuleping
Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.
Uus!!: Saksa keiser ja Brest-Litovski rahuleping · Näe rohkem »
Friedrich III
Friedrich III nimelisi valitsejaid oli mitu.
Uus!!: Saksa keiser ja Friedrich III · Näe rohkem »
Friedrich III (Saksa keiser)
Friedrich III Friedrich III (18. oktoober 1831 Potsdam – 15. juuni 1888 Potsdam) oli Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888.
Uus!!: Saksa keiser ja Friedrich III (Saksa keiser) · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm III
Friedrich Wilhelm III Friedrich Wilhelm III (3. august 1770 Potsdam – 7. juuni 1840 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1797.
Uus!!: Saksa keiser ja Friedrich Wilhelm III · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm IV
Friedrich Wilhelm IV (1847) Friedrich Wilhelm IV (15. oktoober 1795 Berliin – 2. jaanuar 1861 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1840.
Uus!!: Saksa keiser ja Friedrich Wilhelm IV · Näe rohkem »
Helmuth Johannes Ludwig von Moltke
Helmuth Johannes Ludwig von Moltke Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ehk Helmuth Moltke noorem (25. mai 1848 Biendorf – 18. juuni 1916) oli Saksamaa sõjaväelane ja Saksamaa keisririigi kindralstaabi ülem (1906–1914).
Uus!!: Saksa keiser ja Helmuth Johannes Ludwig von Moltke · Näe rohkem »
Jaanuar 1904
Jaanuar 1904, sündmuste kroonika.
Uus!!: Saksa keiser ja Jaanuar 1904 · Näe rohkem »
Jaanuar 1934
Jaanuar 1934, sündmuste kroonika.
Uus!!: Saksa keiser ja Jaanuar 1934 · Näe rohkem »
Jaanuar 1939
Jaanuar 1939, kronoloogia.
Uus!!: Saksa keiser ja Jaanuar 1939 · Näe rohkem »
Johann Albrecht (Mecklenburg)
Johann Albrecht (8. detsember 1857 – 16. veebruar 1920) oli Mecklenburgide dünastia liige, kes teenis kahe Saksa keisririigi liiduriigi regendina: 1897–1901 Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkonna regent oma vennapojale Friedrich Franz IV-le ja 1907–1913 oli ta Braunschweigi hertsogkonna regent.
Uus!!: Saksa keiser ja Johann Albrecht (Mecklenburg) · Näe rohkem »
Johannes II Komnenos
Johannes II Komnenos (kreeka keeles Ίωάννης Βʹ Κομνηνός, Iōannēs II Komnēnos, ladinapäraselt Comnenus; 13. september 1087 – 8. aprill 1143), hüüdnimega Kaunis või Hea (Kaloïōannēs), oli Bütsantsi keiser alates 1118.
Uus!!: Saksa keiser ja Johannes II Komnenos · Näe rohkem »
Keisrite loend
Keisrite loend loetleb ajaloolisi keisri- ehk imperaatoritiitleid lühendatud kujul.
Uus!!: Saksa keiser ja Keisrite loend · Näe rohkem »
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Uus!!: Saksa keiser ja Klaipėda · Näe rohkem »
Knygnešystė
Venemaa Keisririigi leedu keelt kõneleva rahvastikuga kubermangud (1867–1914) ja tänapäevased Leedu piirid Knygnešystė ehk raamatute salakaubana Leedusse vedamine on 19. sajandil Leedus esinenud nähtus.
Uus!!: Saksa keiser ja Knygnešystė · Näe rohkem »
Leo XIII
Leo XIII (Vincenzo Gioacchino Raffaele Luigi Pecci, 2. märts 1810 – 20. juuli 1903) oli aastatel 1878–1903 paavst.
Uus!!: Saksa keiser ja Leo XIII · Näe rohkem »
Louise, kuninglik printsess
Louise Duff Louise, kuninglik printsess ja Fife'i hertsoginna (Louise Victoria Alexandra Dagmar, 20. veebruar 1867 London – 4. jaanuar 1931 London) oli kuninglik printsess ning Fife'i hertsoginna.
Uus!!: Saksa keiser ja Louise, kuninglik printsess · Näe rohkem »
Luise von Mecklenburg-Strelitz
Luise von Mecklenburg-Strelitz (Luise Auguste Wilhelmine Amalie; 10. märts 1776 – 19. juuli 1810) oli Preisi kuninganna.
Uus!!: Saksa keiser ja Luise von Mecklenburg-Strelitz · Näe rohkem »
Medal
keiser Wilhelm II kohtumise auks 1902. aastal Tallinnas Medal (prantsuse keeles medaille, ladina keelest metallum 'metall') on väike, enamasti metallist või sulamist valmistatud, tavaliselt ümar, lame mälestusese või autasu.
Uus!!: Saksa keiser ja Medal · Näe rohkem »
Mercedes-Benz 770
1943. aasta Mercedes-Benz 770. Mercedes-Benz 770, tuntud ka kui Suur Mercedes (Großer Mercedes) oli Mercedes-Benzi suur luksusauto, mida toodeti aastatel 1930-1944.
Uus!!: Saksa keiser ja Mercedes-Benz 770 · Näe rohkem »
Mindaugas II
Mindaugas II (sünninimi Wilhelm Karl Florestan Gero Crescentius, teine Urachi hertsog, Württembergi krahv; 3. märts 1864 Monaco – 24. märts 1928 Rapallo; maetud Ludwigsburgi kirikusse) oli 1918.
Uus!!: Saksa keiser ja Mindaugas II · Näe rohkem »
Nikolai II
Nikolai II (1914) Nikolai II Ernst von Lipharti maalil Nikolai II Aleksandrovitš (Николай II Александрович; 18. mai (vkj 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa keiser, Poola kuningas, Soome suurvürst.
Uus!!: Saksa keiser ja Nikolai II · Näe rohkem »
Nikolai Matussevitš
Nikolai Aleksandrovitš Matussevitš (vene keeles Николай Александрович Матусевич; 1. jaanuar 1852 – 23. jaanuar 1912 Sevastopol, Venemaa Keisririik) oli vene mereväelane (viitseadmiral).
Uus!!: Saksa keiser ja Nikolai Matussevitš · Näe rohkem »
Põhja-Saksa Liit
Põhja-Saksa Liit (saksa keeles Norddeutscher Bund) oli 1866–1871 sõltumatu riik, mis koosnes 22 Põhja-Saksamaa riigist.
Uus!!: Saksa keiser ja Põhja-Saksa Liit · Näe rohkem »
Přemysliidid
Přemysliidide vapp Přemysliidid (tšehhi keeles Přemyslovci, saksa keeles Premysliden, poola keeles Przemyślidzi) ehk Přemysliidide dünastia oli Tšehhi esimene valitsejasugu, mille liikmed valitsesid Böömimaad ja sellega seotud alasid umbes aastatel 800–1306.
Uus!!: Saksa keiser ja Přemysliidid · Näe rohkem »
Pius XII
Pius XII istumas sedia gestatorial (1939) konkordaadi sõlmimisel Serbiaga Pius XII (Eugenio Maria Giuseppe Giovanni Pacelli, 2. märts 1876 – 9. oktoober 1958) oli aastatel 1939–1958 paavst.
Uus!!: Saksa keiser ja Pius XII · Näe rohkem »
Potsdam
Potsdam on linn Saksamaal, Brandenburgi liidumaa pealinn.
Uus!!: Saksa keiser ja Potsdam · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Saksa keiser ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Preisimaa kuningas
Preisimaa kuningas oli Preisimaa kuningriigi valitseja tiitel 1701–1918.
Uus!!: Saksa keiser ja Preisimaa kuningas · Näe rohkem »
Propaganda
Nõukogude propagandaplakat, mis oli pühendatud "Balti riikide vabastamisele" 1944. aastal Saksamaa ja Jaapani vastu suunatud propagandaplakat, millel kutsutakse kodanikke üles rohkem tootma. Wehrmachti propagandakompanii sõjakorrespondent Kagu-Eestis Peipsi lähistel 1941. aastal Propaganda on kommunikatsiooniliik, mille eesmärk on mõjutada avalikku arvamust propagandistile vajalikul viisil.
Uus!!: Saksa keiser ja Propaganda · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Kriminaalkohus
Rahvusvaheline Kriminaalkohus (lühend RKK; prantsuse keeles Cour pénale internationale, CPI; inglise keeles International Criminal Court, ICC) on esimene ja ainus alaliselt tegutsev rahvusvaheline kohus, mis mõistab õigust genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude, sõjakuritegude ja agressioonikuritegude üle.
Uus!!: Saksa keiser ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Saksa keiser ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Uus!!: Saksa keiser ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Näe rohkem »
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Saksa keiser ja Saksa Riik · Näe rohkem »
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Uus!!: Saksa keiser ja Saksi-Lauenburg · Näe rohkem »
Surnud 9. märtsil
Siin loetletakse 9. märtsil surnud tuntud isikuid.
Uus!!: Saksa keiser ja Surnud 9. märtsil · Näe rohkem »
Valgevene Rahvavabariik
Valgevene Rahvavabariik (valgevene keeles Беларуская Народная Рэспубліка (БНР)) oli 25. märtsil 1918 Minskis välja kuulutatud vabariik, mis taotles rahvusriigi loomist valgevenelastega asustatud aladel.
Uus!!: Saksa keiser ja Valgevene Rahvavabariik · Näe rohkem »
Viru rinne
Viru rinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee ning Eesti Töörahva Kommuuni väeosade vahel.
Uus!!: Saksa keiser ja Viru rinne · Näe rohkem »
Wilhelm I
Wilhelm I ehk Wilhelm Suur (saksa Wilhelm der Große; 22. märts 1797 Berliin – 9. märts 1888 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1861.
Uus!!: Saksa keiser ja Wilhelm I · Näe rohkem »
Wilhelm II
Wilhelm II (saksa: Friedrich Wilhelm Viktor Albert von Preußen) (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas aastatel 1888–1918.
Uus!!: Saksa keiser ja Wilhelm II · Näe rohkem »
1904
1904.
Uus!!: Saksa keiser ja 1904 · Näe rohkem »
1905
1905.
Uus!!: Saksa keiser ja 1905 · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Saksa keiser ja 1917 · Näe rohkem »
22. märts
22.
Uus!!: Saksa keiser ja 22. märts · Näe rohkem »
4. juuni
4.
Uus!!: Saksa keiser ja 4. juuni · Näe rohkem »
9. märts
9.
Uus!!: Saksa keiser ja 9. märts · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Saksa keisrite loend, Saksamaa keiser.
