Sisukord
484 suhted: Abwehr, Ago Reio, Ajakiri Naisele, Alatskivi Vabadussõja mälestussammas, Albert Freibach, Albert Kivikas, Albert Nuude, Aleksander Blaubrück, Aleksander Eenpere, Aleksander Kütt, Aleksander Laak, Aleksander Mui, Aleksander Raudsepp, Aleksander Reino, Aleksander Sipelgas, Aleksander Tamson, Aleksander Tilgre, Algot Friberg, Alko (Eesti ettevõte), Alma Koskel, Alma Ostra-Oinas, Amanda Jasmiin, Ammende villa, Ammukaar, Andres Laur, Anna Klas, Anton Raadik, Ants Salum, Arkadio Laigo, Arno Kasemaa, Arnold Laugus, Arnold Põllumaa, Arnold Soom, Arnold Susi, Arnold Viiding, Arseni Korp, Arthur Lestal, Artur-Tõeleid Kliimann, Arved Ruusa, August Keng, August Leisk, August Mölder, Ülo Altermann, Õige mehe koda, Õigeusu kirik Eestis, Õisu Vabadussõja mälestussammas, Balti riikide okupeerimine, Balti riikide okupeerimine (1940), Bi-Ba-Bo, Boris Kumm, ... Laienda indeks (434 rohkem) »
Abwehr
Abwehr (saksa keeles Abwehr – 'kaitse, tõrje, vastupanu') oli Saksamaa Weimari vabariigi Reichswehri ja Saksa Kolmanda Riigi sõjaministeerium (veebruarist 1938) – Wehrmachti ülemjuhatuse sõjaväeluure- ja vastuluureteenistus aastatel 1920–1944.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Abwehr
Ago Reio
Ago Reio (8. september 1895 Karula vald, Võrumaa – 29. juuni 1971 Buenos Aires, Argentina) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant) ja sporditegelane.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Ago Reio
Ajakiri Naisele
Ajakiri Naisele oli Saksa okupatsiooni ajal 1943–1944 Eestis ilmunud naistele mõeldud väljaanne.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Ajakiri Naisele
Alatskivi Vabadussõja mälestussammas
Alatskivi Vabadussõja mälestussammas (september 2011) Alatskivi Vabadussõja mälestussammas on mälestussammas Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Alatskivi alevikus Alatskivi kalmistul (vaadatud 12.12.2015).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Alatskivi Vabadussõja mälestussammas
Albert Freibach
Albert Konstantin Freibach (12. juuni 1877 Tallinn – 1. veebruar 1966) oli Eesti kriminaalpolitseinik ja sõjaväelane.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Albert Freibach
Albert Kivikas
Albert Kivikas (18. jaanuar 1898 Suure-Jaani – 19. mai 1978 Lund) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kes on tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja-teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Albert Kivikas
Albert Nuude
Albert Nuude (12. jaanuar 1904 Veneküla, Peetri vald, Virumaa – 3. jaanuar 1958, NSV Liit) oli Eesti sõjaväe (leitnant) ja Saksa sõjaväelane.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Albert Nuude
Aleksander Blaubrück
Aleksander Blaubrück (alates 1940 Hugo Aleksander Kajara) pseudonüümiga H. Sinisild (3. detsember 1895 Tartu – 13. oktoober 1971 Tartu), oli eesti kooliõpetaja, karikaturist, tarbekunstnik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Aleksander Blaubrück
Aleksander Eenpere
Aleksander Eenpere (perekonnanimi kuni 1938. aastani Einberg; 24. veebruar 1876 Vao vald, Väike-Maarja kihelkond – 17. september 1963 Risti) oli eesti õpetaja, põllumees, kaitseliitlane ja omavalitsustegelane.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Aleksander Eenpere
Aleksander Kütt
Aleksander Eduard Kütt (9. november 1900 Tallinn – 6. detsember 1968 New York) oli Eesti ärimees ja poliitik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Aleksander Kütt
Aleksander Laak
Aleksander Laak (11. august (vkj) / 24. august 1907 Nenu küla, Uuemõisa vald, Pöide kihelkond, Saaremaa – 6. september 1960 Winnipeg, Kanada) oli Eesti sõjaväelane (leitnant) ning Eesti Julgeolekupolitsei ja SD juhtivametnik, väidetav sõjakurjategija.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Aleksander Laak
Aleksander Mui
Aleksander Mui (2. september 1900 Uuemõisa vald (Pöide kihelkond), Saaremaa – 26. oktoober 1941 Pöide vald, Saaremaa) oli eesti kommunist, EK(b)P Saaremaa komitee sekretär.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Aleksander Mui
Aleksander Raudsepp
Aleksander Raudsepp (20. august 1884 Aru vald, Nõo kihelkond, Tartumaa – 28. september 1982 Toronto) oli eesti haridustegelane ja koolijuht ning sõjaväelane Venemaal ja Eestis (leitnant).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Aleksander Raudsepp
Aleksander Reino
Aleksander Reino (20. mai (vkj)/ 2. juuni 1911 Peterburi – 13. september 1941 Harjumaa) oli eesti poksija.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Aleksander Reino
Aleksander Sipelgas
Aleksander Sipelgas (12. juuli (vkj)/ 24. juuli 1885 Kolpino, Peterburi kubermang – 19. november 1937 Rakvere) oli eesti kirjanik ja tõlkija Eesti biograafiline andmebaas ISIK.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Aleksander Sipelgas
Aleksander Tamson
Aleksander Tamson (20. aprill (8.vkj) 1898 Saarde kihelkond Voltveti vald – 1. september 1975 Mõisaküla) oli Eesti sõjaväelane (seersant) (1939), VR II/3.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Aleksander Tamson
Aleksander Tilgre
Aleksander Robert Tilgre VR I/3 ja VR II/3 (kuni 1936. aastani Aleksander Robert Tilger, 23. jaanuar 1897 Võru, Liivimaa – 20. august 1944 Viljandi) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Aleksander Tilgre
Algot Friberg
Algot Bertil Friberg (23. märts 1925 Hullo, Vormsi kihelkond, Läänemaa – 11. oktoober 1991 Älvsjö, Stockholm) oli Rootsi kergejõustiklane (kettaheitja).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Algot Friberg
Alko (Eesti ettevõte)
Alko (täisnimega Viljandi likööri- ja veinitehaste o./ü. "Alko") oli Viljandi alkoholiettevõte.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Alko (Eesti ettevõte)
Alma Koskel
Alma Mathilde Koskel (kuni 1935 Johanson; 25. mai (vkj) / 6. juuni 1886 Painküla, Jõgeva vald, Laiuse kihelkond, Tartumaa – 30. aprill 1942 Tartu) oli eesti tarbekunstnik (eelkõige tekstiilikunstnik), pedagoog ja koolijuhataja.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Alma Koskel
Alma Ostra-Oinas
Alma Ostra-Oinas Alma Rosalie Ostra-Oinas (16. september (vkj 4. september) 1886 Sillaotsa talu, Padari küla, Vastse-Kuuste vald, Tartumaa – 2. november 1960 Inta, Komi ANSV) oli Eesti poliitikategelane.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Alma Ostra-Oinas
Amanda Jasmiin
Amanda Jasmiin (ka Jasmin, sündinud Schasmin) (30. märts 1902 Tartu – 11. juuli 2006 Stockholm) oli eesti skulptor, moelooja ja kunstiõpetaja.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Amanda Jasmiin
Ammende villa
Ammende Villa on suvemajaks ehitatud hoone Pärnus aadressil Mere puiestee 7.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Ammende villa
Ammukaar
"Ammukaar" oli aastal 1942 (I osa) ja 1943 (II osa) Saksa okupatsiooni ajal Eesti Kirjastuse välja antud kirjanduslik koguteos.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Ammukaar
Andres Laur
Andres Laur (enne eestistamist Aleksei Laur; 23. aprill 1909 Ikla – 3. aprill 1973 Toronto) oli eesti ettevõtja ja kirjastaja, kirjastuse Orto omanik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Andres Laur
Anna Klas
Anna Klas (sündinud Anna Gurevitš; 23. jaanuar 1912 Riia – 20. aprill 1999 Tallinn) oli eesti pianist ja pedagoog.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Anna Klas
Anton Raadik
Anton Raadik (15. jaanuar 1917 Raikküla vald, Harjumaa – 13. märts 1999 Chicago, Illinois' osariik, USA) oli eesti poksija.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Anton Raadik
Ants Salum
Ants Vihur Salum (4. detsember 1923 Ahja – 29. detsember 2012 Viljandi) oli eesti pedagoog, kultuurielu edendaja ja uurija.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Ants Salum
Arkadio Laigo
Arkadio Laigo (kuni 1926. aastani Arkadi Logvinenko; 14. juuli 1901 Tallinn – 23. august 1944 Tallinna lähistel) oli Eesti maalikunstnik ja graafik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Arkadio Laigo
Arno Kasemaa
Arno Kasemaa (enne eestistamist Arnold Kaskmann; 10. september (vkj 28. august) 1915 Karepa – 18. märts 1999 Kiltsi) oli eesti õpetaja, koorijuht ja prosaist.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Arno Kasemaa
Arnold Laugus
Arnold Laugus (2. august 1917 Puurmani vald – 7. mai 2013) oli eesti pedagoog ja akvarellikunstnik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Arnold Laugus
Arnold Põllumaa
Arnold Põllumaa (enne eestistamist Arnold Põllumann; 17. oktoober 1907 Tallinn – 6. veebruar 1981 Viljandi) oli eesti naistearst ja meditsiinipedagoog.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Arnold Põllumaa
Arnold Soom
Arnold Soom (3. juuni 1900 Nõmme, Vao vald, Virumaa – 28. juuli 1977 Steinach, Austria) oli eesti ajaloolane.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Arnold Soom
Arnold Susi
Arnold Susi VR I/3 (23. detsember 1895 (vkj)/ 4. jaanuar 1896 Livonia, Kubani oblast – 29. mai 1968 Tallinn) oli eesti jurist, Otto Tiefi valitsuse haridusminister.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Arnold Susi
Arnold Viiding
Arnold Viiding (19. märts 1911 Valga – 20. oktoober 2006 Sydney) oli eesti sportlane (kergejõustiklane, korv- ja võrkpallur) ning politseiametnik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Arnold Viiding
Arseni Korp
Arseni Korp (22. veebruar 1914 Sangaste vald – 2. jaanuar 1990 Valga) oli Eesti sõjaväelane (nooremleitnant) ja metsavend.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Arseni Korp
Arthur Lestal
Arthur Lestal Arthur Alexander Lestal (sündinud Lesthal; 22. mai (vkj 10. mai) 1887 Ravila mõis, Kose kihelkond, Harjumaa – august 1941 Albu, Albu vald, Järvamaa) oli eestlasest fotograaf.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Arthur Lestal
Artur-Tõeleid Kliimann
Artur-Tõeleid Kliimann, 1929 Artur-Tõeleid Kliimann (15. jaanuar 1899 Meerapalu, Meeksi vald – 14. või 15. juuli 1941 Tartu) oli eesti õigusteadlane.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Artur-Tõeleid Kliimann
Arved Ruusa
Arved Ruusa (varasema nimega Arved Ruus; 28. august 1900 Ebro talu, Aakaru küla, Kambja vald, Tartumaa – 15. detsember 1992 Stockholm) oli Eesti Vabariigi riigisekretär eksiilis 8. maist 1971 kuni 9. aprillini 1990.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Arved Ruusa
August Keng
August Keng VR III/3 (24. jaanuar 1905 Abja vald – sügis 1975 Abja-Paluoja lähedal Alliku talus) oli Eesti sõjaväelane (reamees).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja August Keng
August Leisk
August Leisk (VR II/3) (8. aprill 1893 Kõrre talu, Suureküla, Adavere vald, Pilistvere kihelkond, Viljandimaa – 27. juuni 1972 Kalmar, Rootsi) oli Eesti sõjaväelane ja piirivalveohvitser (major).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja August Leisk
August Mölder
August Mölder (kuni 1935. aastani August Möller; 8. aprill 1887 Jõhvi, Virumaa – 13. märts 1971) oli eesti pedagoog ja koolijuht.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja August Mölder
Ülo Altermann
Ülo Altermann (esiplaanil) koos teiste metsavendadega, 1953 (koloriseeritud pilt) Ülo Altermann (5. oktoober 1923 Paide vald – 15. aprill 1954 Koigi vald) oli Eesti metsavend.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Ülo Altermann
Õige mehe koda
"Õige mehe koda" on Karl Ristikivi Tallinna triloogia teine raamat.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Õige mehe koda
Õigeusu kirik Eestis
Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakirik Tallinnas Pühtitsa Jumalaema Uinumise stauropegiaalse naiskloostri peakirik Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna katedraalkirik Tallinnas Õigeusu kirik Eestis on tegutsenud Eesti territooriumil sajandeid, õigeusu preestrid ja kogudused tegutsesid Eesti aladel juba alates 11.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Õigeusu kirik Eestis
Õisu Vabadussõja mälestussammas
Õisu Vabadussõja mälestussammas on Viljandi maakonnas Mulgi vallas Õisu asulas asuv Vabadussõjas langenutele püstitatud mälestusmärk.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Õisu Vabadussõja mälestussammas
Balti riikide okupeerimine
*Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Balti riikide okupeerimine
Balti riikide okupeerimine (1940)
Balti riikide okupeerimine Nõukogude Liidu poolt hõlmab perioodi Nõukogude-Balti riikide vastastikuse abistamise paktide sõlmimisest 1939.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Balti riikide okupeerimine (1940)
Bi-Ba-Bo
Bi-Ba-Bo oli kino Tallinnas Viru tänav 9/11 hoovipoolses tiivas, aastatel 1913–1944.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Bi-Ba-Bo
Boris Kumm
Boris Kumm (1. september 1897 Pärnu – 21. november 1958 Tallinn) oli Eesti poliitik, stalinliku terroripoliitika peamisi teostajaid Eesti NSV-s, 1941.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Boris Kumm
Boris Sepp
Boris Sepp (17. august 1894 Kuressaare – 24. november 1942 Gorki oblast) oli Eesti advokaat.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Boris Sepp
Carl Axel Mothander
Carl Axel Mothander Carl Axel Mothander (14. jaanuar 1886 Stockholm – 29. aprill 1965 Stockholm) oli Rootsi sõjaväelane, ajakirjanik ja tõlkija, kes võttis osa Eesti Vabadussõjast ning elas aastatel 1928–1940 Eestis.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Carl Axel Mothander
Dagmar Kokker
Dagmar Kokker (sünninimi Dagmar Murakas; 20. veebruar 1910 Tallinn – 11. juuli 1990 Montréal) oli eesti pianist.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Dagmar Kokker
Edgar Teslon
Edgar-Paul-Ernst Teslon VR II/3 (19. juuni 1885 Tallinn – 25. märts 1969 Thisted, Taani) oli Eesti sõjaväelane (leitnant).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Edgar Teslon
Edgar von Wahl
Edgar von Wahl või Edgar de Wahl (täisnimi Edgar Aleksis Robert von Wahl või Edgar Alexis Robert von Wahl või Edgar Alexei Robert von Wahl, pseudonüüm Julian Prorók; 23. august (vkj 11. august) 1867 Bogopil/Olviopol, praegu osa Pervomaiski linnast Mõkolajivi oblastis Ukrainas – 9.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Edgar von Wahl
Edmunt Oja
Edmunt Oja (6. märts 1911 Pikakannu, Pindi vald, Võrumaa – 5. november 1946 Norilsk, Krasnojarski krai, Vene NFSV) oli eesti omavalitsustegelane.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Edmunt Oja
Eduard Grosschmidt
Eduard Grosschmidt VR II/3 (alates 21. veebruarist 1939 Eduard Suursepp; 27. aprill 1896 Raigaste, Rõngu vald, Tartumaa – 19. juuli 1975 Lossiküla, Sangaste külanõukogu, Valga rajoon) oli Eesti sõjaväelane (leitnant) ja sõjakirjanik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eduard Grosschmidt
Eduard Järv
Eduard Järv (20. detsember 1898 (vkj)/ 1. jaanuar 1899 Peterburi – 27. august 1941 Tallinn) oli eesti raamatu- ja tarbegraafik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eduard Järv
Eduard Raig
Eduard Raig (5. jaanuar 1902 Kõlleste vald Võrumaa – 19. november 1998 Connecticut, Ameerika Ühendriigid) oli Eesti sõjaväelane (lipnik) ja Eesti politseinik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eduard Raig
Eduard Roos
Eduard Roos (2. veebruar (vkj)/ 15. veebruar 1903 Mõrtsi, Pajusi vald, Põltsamaa kihelkond, Viljandimaa – 28. aprill 1979 Tallinn) oli eesti kirjandusteadlane, keeleteadlane ja onomastik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eduard Roos
Eerik Haamer
Eerik Haamer (õieti Erich Haamer; 17. veebruar 1908 Kuressaare – 4. november 1994 Kungälv, Rootsi) oli eesti maalikunstnik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eerik Haamer
Eerik Laidsaar
Eerik Laidsaar (kodanikunimega Johannes Pillikse või Juhan Pillikse; 26. oktoober 1906 Helme kihelkond, Hummuli vald – 22. aprill 1962 Benalla, Austraalia) oli eesti kergejõustiklane, prosaist, näitekirjanik ja (spordi)ajakirjanik Eesti biograafiline andmebaas ISIK.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eerik Laidsaar
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti ajalugu
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (lühend EAÕK) on üks kahest Eestis tegutsevast õigeusu kirikust (teine on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik
Eesti arhitektuur
klassitsistlikus stiilis Eesti arhitektuur käsitleb Eesti arhitektuuri läbi aegade.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti arhitektuur
Eesti Hüpoteegipank
Eesti Hüpoteegipank (varasema nimega Liivimaa Linna-Hüpoteegi Selts; saksa keeles Livländischer Stadt-Hypotheken Verein, vene keeles Лифляндское городское ипотeчное общество) oli pank (hüpoteegipank) Liivimaa kubermangus.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti Hüpoteegipank
Eesti Ingeri
Eesti-Ingeri põhjaosa 1934. aastal Eesti Ingeri oli Eesti Vabariigi Virumaa koosseisu kuuluva Narva-taguse osa – ajaloolise Ingerimaa äärmine lääneosa.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti Ingeri
Eesti jalgpallikoondis
Eesti jalgpallikoondis on Eesti esindusmeeskond jalgpallis.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti jalgpallikoondis
Eesti Julgeolekupolitsei ja SD
Eesti Julgeolekupolitsei ja SD (saksa keeles Sicherheitspolizei und SD Estland) oli Saksa okupatsiooni ajal Eesti kindralkomissariaadi territooriumil tegutsenud Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti piirkondlik struktuuriüksus, mis hõlmas nii poliitilist kui ka kriminaalpolitseid ning mille ülesannete hulka kuulus ka vastuluure ja elanikkonna poliitilise meelsuse kontroll.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti Julgeolekupolitsei ja SD
Eesti juudid
Juudid on üks Eesti territooriumil elavaist vähemusrahvustest.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti juudid
Eesti kaitsejõudude ajalugu
Eesti kaitsejõudude ajalugu on ülevaade Eesti kaitsejõudude arengust.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti kaitsejõudude ajalugu
Eesti kaitsepataljonid
Eesti kaitsepataljonid (hiljem Eesti politseipataljonid) olid Teise maailmasõja ajal Eesti kindralkomissariaadis lepingulistest vabatahtlikest moodustatud väeüksused Saksamaa relvajõudude koosseisus.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti kaitsepataljonid
Eesti kaitsevägi
Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti kaitsevägi
Eesti kindralkomissariaat
Eesti kindralkomissariaat (saksa keeles Generalbezirk Estland) oli Teise maailmasõja ajal 1941–1944 Saksamaa poolt okupeeritud Eesti territooriumil moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade Riigikomissariaadi koosseisu.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti kindralkomissariaat
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti kirjandusmuuseum (2017) Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Kirjanike Liit (lühend EKL) on Eesti kirjanike, kirjanduskriitikute ja tõlkijate kutseliit.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti Kirjanike Liit
Eesti kunst
Eesti kunsti all võidakse mõista nii Eestis kui ka eestlaste loodud kunsti.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti kunst
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Kunstiakadeemia (lühend EKA) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti Kunstiakadeemia
Eesti lähiajalugu
Eesti lähiajalooks nimetatakse perioodi Eesti ajaloos alates 20. sajandi algusest.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti lähiajalugu
Eesti lipp
20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105 × 165 cm Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti lipp
Eesti lugu
„Eesti lugu” on Vikerraadio saatesari, mis jutustab sellest, kuidas eestlased on kõigi raskuste kiuste püsima jäänud.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti lugu
Eesti maalikunst
Eesti maalikunsti all võidakse mõista nii Eestis kui ka eestlaste loodud maalikunsti.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti maalikunst
Eesti majandus
Eesti majandus on kõrge sissetulekuga turumajandus Euroopa Liidu siseturul.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti majandus
Eesti mustlased
Eesti mustlased ehk Eesti romad on romade rahvusvähemus Eestis.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti mustlased
Eesti Noored
Eesti Noored oli teise maailmasõja ajal Saksa vägede okupeeritud Eestis aastatel 1942–1944 tegutsenud skautlike ja paramilitaarsete joontega noorteorganisatsioon.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti Noored
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu oli Eesti NSV rahvakomissariaatide juhte ühendav rahvamajanduse kollektiivne juhtorgan ehk valitsus, mis tegutses ajavahemikus 25.08.1940 – 25.03.1946 Tallinnas, sellest 8.juulist 15.juulini 1941 Narvas, 1941–1944 Nõukogude Liidu tagalas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond
Eesti Omavalitsus
Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung) oli teise maailmasõja ajal aastail 1941–1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti Omavalitsus
Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium
Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium oli Eestis Saksamaa okupatsiooni ajal 1941-1944 tegutsenud Eesti Omavalitsuse üks haldusasutusi.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium
Eesti Partisaniliikumise Staap
Eesti Partisaniliikumise Staap (vene Эстонский штаб партизанского движения) oli Teise maailmasõja ajal Saksamaa hõivatud Eesti alal Nõukogude partisaniliikumist korraldanud organ.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti Partisaniliikumise Staap
Eesti põlevkivitööstus
Põhja-Eesti kukersiit https://panoviewer.toolforge.org/#Oil_shale_-_from_research_to_reality_04._Enefit280_plant_-_On_the_platform,_view_to_the_retort.jpg 360° vaade Enefit280 tehasele, mis töötleb 280 tonni põlevkivi tunnis Eesti põlevkivitööstus on üks Eesti mõjukamatest tööstusharudest, mis on tähtis nii riigi energeetika põhivarustajana kui ka otsese ja kaudse tööandjana (eelkõige Virumaal).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti põlevkivitööstus
Eesti Piimandusmuuseum
Piimandusmuuseum 09.02.2021 Lehm Piimandusmuuseumis 09.02.2021 Piimapukid Piimandusmuuseumis 09.02.2021 Eesti Piimandusmuuseum on aastal 1976 asutatud muuseum, mis asub Järva maakonnas Imaveres endisaegses Imavere meierei hoones.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti Piimandusmuuseum
Eesti Pildileht
Eesti Pildileht oli aastatel 1943–1944 ilmunud pildiajakiri.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti Pildileht
Eesti poliitika
Eesti riigi juhtimine toimub vabariigi parlamentaarse esindusdemokraatia raamistikus, kus valitsusjuht on peaminister ja riigipea on president.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti poliitika
Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik
Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik oli 1941.
Eesti raehärrad 1943–1944
Raehärrad olid Saksa okupatsiooni ajal aastail 1943–1944 ametisse nimetatud linnapeade nõunikud.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti raehärrad 1943–1944
Eesti rahva kannatuste aasta
"Eesti rahva kannatuste aasta" on 1943.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti rahva kannatuste aasta
Eesti rahvaloenduste loend
Eestimaa rahvaloenduste loend on loetelu Eesti aladel läbi viidud elanikkonnauuringutest.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti rahvaloenduste loend
Eesti rahvaluule arhiiv
Eesti rahvaluule arhiivi kataloogikapid, suvi 2020 Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiiv (lühend ERA) on 1927.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti rahvaluule arhiiv
Eesti rahvusvärvid
Sinine, must ja valge Eesti maastikul Eesti rahvusvärvid on sinine, must ja valge.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti rahvusvärvid
Eesti raudteetransport
Eesti raudteede kaart Eesti raudteetransport on Eesti raudteedel toimiv raudteetransport.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti raudteetransport
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Stockholmis (2008) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (lühend ERSO) on Tallinnas tegutsev sümfooniaorkester.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Eesti Sõna
Eesti Sõna oli ajaleht, mis ilmus aastatel 1941–1944 (Saksa okupatsiooni ajal) Tallinnas ja hiljem 1945.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti Sõna
Eesti SS-leegion
Eesti SS-leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SSi vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti SS-leegion
Eesti SS-vabatahtlike brigaad
Eesti SS-vabatahtlike brigaad oli suures osas eestlastest komplekteeritud Relva-SS-i väeosa Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi relvajõududes.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti SS-vabatahtlike brigaad
Eesti Teises maailmasõjas
Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes idarindel ja Karjala rindel.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti Teises maailmasõjas
Eesti tempelmargid
Eesti tempelmargid anti välja tempelmaksu seaduses ettenähtud tempelmaksu tasumiseks dokumentidele pealekleepimise teel.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti tempelmargid
Eesti Tervishoiukoda
Eesti Tervishoiukoda oli Saksa okupatsiooni ajal 1943–1944 tegutsenud tervishoiuorganisatsioon, mille ülesannete seas oli riiklik tervishoiukorraldus.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti Tervishoiukoda
Eesti Vabariigi Rahvuskomitee
Eesti Vabariigi Rahvuskomitee oli 1944.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eesti Vabariigi Rahvuskomitee
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut (lühendid EKP KK Partei Ajaloo Instituut ja EKP KK PAI) oli aastatel 1947–1990 tegutsenud asutus.
Eha Masing
Eha Masing (kuni 1939 Eha Gnadenteich, 1939. aastal Eha Tuulemaa; 8. detsember 1912 Tartu – 6. mail 1998 Tartus) oli Uku Masingu abikaasa alates 1939.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eha Masing
Ekesparre maja
Ekesparre maja (paremal) Ekesparre maja on puidust hoone, mis asub Kuressaares Lossi tänav 27 krundil, kus praegu paikneb Ekesparre Boutique Hotell.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Ekesparre maja
Elfriede Lender
Elfriede Amanda Lender (sünninimi Elfriede Meikov, teised nimekujud: Elfriide Lender, Elfriide Amanda Lender; 7. mai (ukj 19. mai) 1882 Tallinn – 10. aprill 1974 Stockholm) oli eesti haridustegelane ja õpetaja.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Elfriede Lender
Elmar Arula
Elmar Arula (kuni 25. märtsini 1935 Elmar Altermann; 11. märts 1917 Mariküla, Paasvere vald, Simuna kihelkond, Virumaa – 21. jaanuar 2000 Rakvere) oli eesti agronoom, Eesti NSV teeneline agronoom (1964).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Elmar Arula
Elmar Gustaf Nyman
Elmar Gustaf Nyman (22. juunil 1919 Kloostri vald, Harjumaa – 11. august 2008 Stockholm) oli eesti-rootsi politoloog.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Elmar Gustaf Nyman
Elmar Kits
Elmar Kits (Tartu – 24. märts 1972 Tartu) oli eesti maalikunstnik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Elmar Kits
Elmar Tambek
Elmar Nikolai Tambek (24. detsember 1897, Kavastu küla, Vihula vald, Virumaa – 26. juuni 1991 Vancouver, Kanada) oli Eesti riigiametnik, jurist ja sõjaväelane (kapten).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Elmar Tambek
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Emajõgi
Emakeele Selts
Emakeele Selts on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Emakeele Selts
Endel Inglist
Endel Inglist (23. september 1906 Ambla vald, Järvamaa – 4. oktoober 1945 Tallinn) oli Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liige ja Otto Tiefi valitsuse kaastööline.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Endel Inglist
Enn Meri
Enn Meri aasta kultuurisõbra tiitlit vastu võtmas (2022) Enn Meri (sündinud 15. jaanuaril 1942 Kuressaares) on Eesti ettevõtja ja poliitik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Enn Meri
Ereda koonduslaager
Mälestusmärk Ereda koonduslaagris viibinud vangidele Ereda koonduslaager oli okupeeritud Eestis asunud Saksa koonduslaager, mis paiknes Vaivarast 40 km ja Kohtla-Järvest 10 km kaugusel.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Ereda koonduslaager
Erich Kadakas
Erich Johannes Kadakas (19. september 1909 – 2. juuni 1942) oli Eesti ametiühingu- ja töölisliikumise tegelane.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Erich Kadakas
Erich Kästner
Erich Kästner (1961) Erich Kästner Emil Erich Kästner (23. veebruar 1899 Dresden – 29. juuli 1974 München) oli saksa kirjanik, publitsist, stsenarist ja kabareetekstide koostaja.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Erich Kästner
Erki Silvet
Erki Silvet (kuni 7. jaanuarini 1937 Sulsenberg; 10. mai 1922 Tallinn – 29. september 2006) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane"Silvet, Erki".
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Erki Silvet
Ervin Viks
Ervin Richard Adolph Viks (19. mai 1897 Krüüdneri vald, Tartumaa – 6. aprill 1983 Austraalia) oli Eesti politseiametnik ja Saksa okupatsiooni ajal Eesti Julgeolekupolitsei ja SD juhtivametnik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Ervin Viks
Esplanaadi tänav
Esplanaadi tänav on tänav Pärnus Rannarajooni, Eeslinn ja Kesklinna linnaosas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Esplanaadi tänav
Eugen Uuemaa
Eugen Gottlieb Uuemaa (kuni 26. märts 1936 Neumann; 1. juuli (vkj)/ 14. juuli 1903 Tartu – 25. juuli 1940 Keskvangla, Tallinn) oli Eesti kergejõustiklane ja majandustegelane.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Eugen Uuemaa
Evald Mikson
Evald Mikson (islandipäraselt Eðvald Hinriksson; 29. juuni / 12. juuli 1910 Tartu – 27. detsember 1993 Reykjavík, Island) oli Eesti jalgpallur.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Evald Mikson
Evald Paal
Evald Paal (13. jaanuar 1908 Nuusa talu, Krüüdneri vald, Tartumaa – 1982 Brantford, Ontario) oli Eesti (leitnant) ja Saksa sõjaväelane (hauptsturmführer).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Evald Paal
Evald Rooma
Evald Rooma (tuntud ka kui Onu Eskimo; Delfi, 24. mai 2017 6. juuli 1911 Tartu – 24. mai 2017 Tartu) oli eesti ettevõtja.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Evald Rooma
Evald Tammlaan
Evald Tammlaan (15. veebruar 1904 Vihula vald – 17. märts 1945 Stutthof Saksa Riik) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Evald Tammlaan
Faime Jurno
Faime Jurno 1974. aastalFoto: Jaan Künnap Faime Jurno (sünninimi Faime Sprenk; ka Jürno; sündinud 28. veebruaril 1951 Lääne-Berliinis) on eesti näitleja ja modell.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Faime Jurno
Felix Raudkepp
Felix Olev Raudkepp (4. juuni 1901 Peterburi – 9. oktoober 1986 Tallinn) oli eesti neurokirurg.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Felix Raudkepp
Ferdinand Kull
Ferdinand Kull (14. november 1884 Aruküla – 23. märts 1957 Tallinn) oli eesti diplomaat ja riigiametnik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Ferdinand Kull
Friedrich Wendach
Friedrich Herbert Wendach (ka Friedrich Vendach; 18. veebruar 1896 Vaimõisa vald, Läänemaa – 4. veebruar 1984 Tallinn) oli eesti ja Nõmme linna arhitekt.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Friedrich Wendach
Gert Helbemäe
Gert Helbemäe (kuni 1935. aastani Gert-Joachim Einborn; 10. november 1913 Tallinn – 15. juuli 1974 London) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Gert Helbemäe
Gori (karikaturist)
Vello Agori Vello Agori (kuni aastani 1935 Grigori Tõnisson, tuntud ka kui Georg Tõnisson, kunstnikunimega Gori; 20. veebruar 1894 Pärnu – 7. oktoober 1944 Tallinn) oli eesti karikaturist.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Gori (karikaturist)
Gustav Kalkun
Gustav Kalkun Gustav Kalkun (10. märts (vkj) / 22. märts 1898 Ropka vald, Tartumaa – 24. aprill 1972 Windsor, Ontario, Kanada) oli Eesti kergejõustiklane ja sporditegelane.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Gustav Kalkun
Haapsalu Metsakalmistu
Haapsalu Metsakalmistu kabelFoto: Ave Maria Mõistlik, 16. august 2020 Haapsalu Metsakalmistu on kalmistu Haapsalus aadressil Kalmistu 2.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Haapsalu Metsakalmistu
Haapsalu raekoda
Haapsalu raekoda (2010) Haapsalu raekoda on hoone Haapsalus aadressil Kooli tänav 2.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Haapsalu raekoda
Hariduse tänav
Vaade Pärnu maantee poole (2010) Hariduse tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Tõnismäe asumis.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Hariduse tänav
Harju maavanem
Harju maavanem oli Harju maavalitsuse juht (maavanem).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Harju maavanem
Harri Moora
Harri Moora (1930) Harri Moora (sündinud Harry Mora, 2. märts 1900 Ehavere küla, Kuremaa vald – 2. mai 1968 Tallinn) oli eesti arheoloog, ajaloodoktor (1938) ja ENSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1957).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Harri Moora
Harry Männil
Harry Männil (17. mai 1920 Tallinn – 11. jaanuar 2010 San José, Costa Rica) oli eestlasest ärimees, kes tegutses peamiselt Venezuelas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Harry Männil
Haukka
Haukka (soome keeles 'kull') oli 1943.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Haukka
Hävituspataljonid Eestis
Hävituspataljonid Eestis olid NSV Liidu ja Eesti NSV Vabariikliku Kaitsekomitee otsusega 1941.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Hävituspataljonid Eestis
Heino Eller
Georg Otsa nimelise Muusikakooli ees. Skulptor Aime Kuulbusch, 1987 Heino Eller (7. märts 1887 Tartu – 16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Heino Eller
Heinold Okas
Heinold Okas (2. oktoober 1915 Rakvere – 31. detsember 2013 Tartu) oli korp! Sakala auvilistlane.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Heinold Okas
Heinrich Laul
Heinrich Wilhelm Laul (5. august 1910 Tallinn – 16. aprill 1991 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane, Tallinna Polütehnilise Instituudi professor, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1961).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Heinrich Laul
Helbe Merila-Lattik
Helbe Merila-Lattik (neiuna Helbe Lattik; 3. juuli 1928 Tartu – 23. mai 2018) oli eesti arst ja arstkonna ajaloo uurija.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Helbe Merila-Lattik
Helga Viira
Helga Viira (kuni 1940 Helga Pedusaar, 1940–1949 Helga Kross; 25. mai 1920 Tallinn – 7. märts 2002 Tallinn) oli eesti tõlkija.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Helga Viira
Hella Tiiu Oinas-Mikiver-Hallik
Hella Tiiu Oinas-Mikiver-Hallik (15. jaanuar 1919 Tallinn – 22. veebruar 1980 Tallinn) oli eesti haritlane ja rahvuslane, põrandaaluse vastupanuliikumise tegelane Saksa okupatsiooni ajal.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Hella Tiiu Oinas-Mikiver-Hallik
Hendrik Saar
Hendrik Saar tsirkuse "Arena" klounina (1930-1939) Hendrik Saar (pseudonüüm Kivilombi Ints ja Sulgnokk; vkj 24. veebruar/8. märts 1893 Laatre vald Põhja-Ruhja kihelkond Volmari maakond – 1944 jäi teadmata kadunuks) oli eesti ajakirjanik, följetonist, näitekirjanik, ajaviitekirjanik ja kloun.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Hendrik Saar
Hermann Arbon
Hermann Arbon (18. mai (vkj)/ 30. mai 1898 Tallinn – 9. mai 1942 Tallinn) oli Eesti poliitik ja kommunist.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Hermann Arbon
Hermann Koch
Hermann Georg Willibald Koch (2. aprill 1882 Võru – 29. märts 1957 Lüdersfeld) oli Eesti poliitik, advokaat ja tsemenditööstur.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Hermann Koch
Hermann-Hans-Joachim Stockeby
Hermann-Hans-Joachim Stockeby, ka Stokkebi VR II/3 (8.vkj/20. september 1895 Tallinn – 1. juulil 1956 Detmold, Saksamaa), kolonelleitnant (1939) oli Venemaa Keisririigi, Eesti ja Saksa Riigi sõjaväelane.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Hermann-Hans-Joachim Stockeby
Hinrich Möller
Hinrich Johann Möller (20. aprill 1906 Grevenkoop Schleswig-Holstein Saksamaa – 13. oktoober 1974 Neumünster Saksamaa) oli Saksa politseiametnik ja Saksa okupatsiooni ajal Teises maailmasõjas Saksamaa Ida maa-ala Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissariaadi kõrgeim politsei ja SS juht (Höhrer SS- und Polizeiführer Estland).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Hinrich Möller
Hjalmar Mäe
Hjalmar Johann Mäe (24. oktoober, vkj 11. oktoober 1901 Tuhala, Vladimiri vald, Harjumaa – 10. aprill 1978 Graz, Austria) oli Eesti poliitik, Eesti Omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Hjalmar Mäe
Holokaust Eestis
''Höhere SS- und Polizeiführer'' Walter Stahleckeri kaart See artikkel käsitleb juutide vastu toime pandud genotsiidi (holokausti) okupeeritud Eestis Teise maailmasõja ajal.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Holokaust Eestis
Holokaust Leedus
See artikkel annab ülevaate inimsusvastastest kuritegudest ja genotsiidist juutide ja teiste etniliste rühmade vastu, mida panid toime Saksa Riik ning Leedu ameti- ja tsiviilisikud Teise maailmasõja ajal Leedus.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Holokaust Leedus
Hugo Jürgensoni mälestussammas
Hugo Jürgensoni mälestussammas on Eesti Vabadussõjas esimesele langenud ohvitserile, kapten Hugo Jürgensonile pühendatud mälestusmärk, mis asub Ida-Virumaal Toila vallas Pühajõe küla territooriumil.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Hugo Jürgensoni mälestussammas
Hugo Pärtelpoeg
Hugo Pärtelpoeg Hugo Osvald Pärtelpoeg (7. veebruar 1899 Kuremaa vald, Tartumaa – 29. aprill 1951 Ozjorlagi vangilaager, Irkutski oblast) oli Eesti advokaat, poliitik ja Otto Tiefi valitsuse rahaminister.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Hugo Pärtelpoeg
Ida-Tallinna Keskhaigla
Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla (lühend ITK) on haigla Tallinnas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Ida-Tallinna Keskhaigla
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Idarinne (Teine maailmasõda)
Ilmar Jürisson
Ilmar Jürisson (13. juuli 1912 Lehtmetsa – 13. veebruar 1985 Tallinn) oli eesti põllumajandusteadlane ja teadusjuht ning Teise maailmasõja ajal Eestis (puna)partisanisalga komandör.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Ilmar Jürisson
Ilmar Linnat
Ilmar-Väino Linnat (kuni 1936 Jürgenson; 21. juuli (vkj)/ 3. august 1914 Tallinn – 27. aprill 1987 Tallinn) oli eesti kunstnik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Ilmar Linnat
Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon
Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon ehk nn Max Jakobsoni komisjon (inglise keeles Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity) oli 1999.
Inimsusvastane kuritegu
Inimsusvastane kuritegu (inglise keeles crime against humanity) on ükskõik missugune tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, hävitamine, orjastamine, küüditamine, deporteerimine, rüüstamine, vabaduse võtmine, piinamine, vägistamine ja muu inimsusvastane tegu, mis on toime pandud relvakonflikti ajal; samuti tagakiusamine poliitilisel, rassilisel või usulisel pinnal sõjakuritegude või rahuvastaste kuritegude toimepanemisel või seoses nende kuritegudega.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Inimsusvastane kuritegu
Ira Lember
Ira Lember (sündinud 21. mail 1926Rein Veidemann Postimees, 19.05.2006) on eesti kirjanik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Ira Lember
Ita Ever
Ita Ever (kodanikunimega Ilse Ever; 1. aprill 1931 Paide – 9. august 2023. ERR. 9. august 2023) oli eesti näitleja.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Ita Ever
Jaak Seeru
Jaak Seeru (6. märts 1902 Vana-Suislepa vald, Viljandimaa – 19. juuli 1972) oli eesti õpetaja ja koolijuht.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Jaak Seeru
Jaan Kärner
Jaan Kärner (27. mai 1891 Kirepi vald – 3. aprill 1958 Tartu) oli eesti kirjanik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Jaan Kärner
Jaan Kross
Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007 Tallinn) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Jaan Kross
Jaan Maide
Jaan Maide VR II/3 (30. mai 1896 Vana-Kariste vald, Viljandimaa – 10. august 1945 Moskva) oli Eesti sõjaväelane (kindral, 1944; tänapäeval nimetatakse üksmeelselt kindralmajoriks).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Jaan Maide
Jaan Siirak
Jaan Siirak (14. august 1897 Sangaste kihelkond – 30. jaanuar 1959 Tallinn) oli eesti sisearhitekt ja mööblikujundaja.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Jaan Siirak
Jaan Unt (sõjaväelane)
Jaan Unt VR I/2. ja VR II/3. (8./20. juuli 1894 Murikatsi küla, Kärstna vald, Helme kihelkond, Viljandimaa – 24. detsember 1974 Vancouveri lähedal, Kanada) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Jaan Unt (sõjaväelane)
Jägala koonduslaager
Jägala koonduslaager oli Tallinnast 30 km kaugusel Harju maakonnas Jõelähtme vallas asunud välilaager.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Jägala koonduslaager
Järva maavanem
Järva maavanem oli Järva maavalitsuse juht (maavanem).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Järva maavanem
Järvakandi Vabadussõja mälestussammas
Järvakandi Vabadussõja mälestussammas on Vabadussõjas Rapla kihelkonna Järvakandi vallast pärit langenutele püstitatud mälestusmärk, mis tänapäeval asub Purku külas Rapla vallas Rapla maakonnas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Järvakandi Vabadussõja mälestussammas
Jüri Šumakov
Jüri Šumakov (sünninimi Georgi Šumakov; 18. september 1914 Peterburi – 24. detsember 1997 Tallinn) oli Eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Jüri Šumakov
Jüri Järvet
Jüri Järvet (kuni 1936 Georgi Kuznetsov; 18. juuni 1919 Tallinn – 5. juuli 1995 Tallinn) oli Eesti teatri- ja filminäitleja.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Jüri Järvet
Jüri Looväli
Jüri Looväli (3. mai 1897 Vastemõisa vald, Viljandimaa – 10. juuli 1963 London) oli Eesti poliitik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Jüri Looväli
Jüri Uluotsa valitsus
Jüri Uluotsa valitsus (12. oktoober 1939 – 18. september 1944) oli Eesti Vabariigi 27.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Jüri Uluotsa valitsus
Jüri Vilmsi tänav
Jüri Vilmsi tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Kadrioru, Raua ja Torupilli asumis.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Jüri Vilmsi tänav
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Jüriöö ülestõus
Jõgeva
Droonivideo Jõgeva põhikooli kohalt 2021. aasta suvel Jõgeva on linn Jõgeva maakonnas, maakonna ja Jõgeva valla halduskeskus.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Jõgeva
Jõhvi mõis
Jõhvi mõisahoone 1930. aastatel Jõhvi mõis (saksa keeles Jewe) oli Jõhvi kihelkonnas asunud rüütlimõis, mis paiknes praeguse Jõhvi linna territooriumil.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Jõhvi mõis
Jõhvi vald
Jõhvi vald on vald Ida-Viru maakonnas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Jõhvi vald
Johan Raid
Johan Raid (kuni 1935. aastani Johan Reinhold; 22. juuni 1885 Ranna vald, Tartumaa – 4. juuli 1964 Uppsala) oli Eesti riigiametnik ja poliitik, kes esindas põllumehi.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Johan Raid
Johannes Aare
Johannes Aare (kuni 1934 Johannes Ahrenschild; 28. märts 1915 Kalitsa, Väinjärve vald, Järvamaa – 23. detsember 2000 Tallinn) oli eesti insener ja ehitusteadlane.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Johannes Aare
Johannes Järv
Johannes Järv (1890 – 10. november 1974) oli nõukogude aktivist.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Johannes Järv
Johannes Käis
Johannes Käis 1922. aastal Johannes Käis (26. detsember 1885 Rosma koolimaja, Rosma, Timo vald – 29. juuni 1950 Tromsi, Põlva vald) oli eesti pedagoog ja kooliuuendusliikumise juht.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Johannes Käis
Johannes Klesment
Johannes Klesment VR II/3 (30. mai 1896 Keila vald (Keila kihelkond), Harjumaa – 23. detsember 1967 Washington) oli Eesti poliitik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Johannes Klesment
Johannes Pikkov
Johannes August Pikkov (ka Juhan ja Pikhof; 4. november 1883 Tallinn – 3. september 1947 Krivoštšokovo laager, Siblag, Novosibirski oblast, Venemaa) oli Eesti arhitekt ning ühis-, omavalitsus- ja riigitegelane.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Johannes Pikkov
Johannes Ruven
Johannes Heinrich Ruven (18. oktoober 1902 Peterburi – 2.aprill 1942 Tallinn) oli eesti kirjanik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Johannes Ruven
John Pori
Johannes Pori (enne eestistamist Aleksei-Johannes, alates 22.04.1937 Juhan Porisammul, artistinimena John Pori; 11. november 1906 Barnaul – 26. juuni 1947 Tartu) oli eesti orkestrijuht ja tantsumuusik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja John Pori
Juhan Jüriste
Juhan Jüriste VR II/3 (kuni 1934. aastani Johannes Jürgenson) (vkj 16./28. veebruar 1897 Kaarepere vald, Palamuse kihelkond, Tartumaa – 16. märts 1962 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kapten) ja Eesti NSV Ülemkohtu poolt 1962.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Juhan Jüriste
Juhan Käosaar
Juhan Käosaar (sündinud Joann Käosaar, kuni 1935 Johann Käosaar; 13. september 1909 Soosaare vald, Kolga-Jaani kihelkond, Viljandimaa – 7. märts 1986 Kääriku) oli eesti folklorist ja kirjandusteadlane.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Juhan Käosaar
Juhan Kriisa (jurist)
Juhan Kriisa (16. august 1897 Vihavu küla, Puhja kihelkond, Tartumaa – 10. juuli 1977 Los Angelese maakond, USA) oli Eesti jurist, politseinik ja sõjaväelane (lipnik), hiljem väliseesti tegelane Ameerika Ühendriikides.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Juhan Kriisa (jurist)
Juhan Kuslap
Juhan Kuslap (11. juuni 1910 Laiuse vald, Tartumaa – 6. september 1990 Stockholm, Rootsi) oli Eesti kinokroonika režissöör ja filmioperaator.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Juhan Kuslap
Juhan Puskar
Juhan Puskar ka Johann Puskar, VR I/3 (6. mai 1885 Kabala vald, Viljandi kreis, Liivimaa kubermang – 10. august 1950 Cucamonga, California, Ameerika Ühendriigid) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Juhan Puskar
Juhan Reigo
Juhan Reigo (kuni 1937 Johannes Reinart; 4. jaanuar 1906 Vardi vald, Harjumaa – 4. oktoober 1945 Tallinn) oli Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liige.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Juhan Reigo
Julgeolekupolitsei ja SD Eestis
Julgeolekupolitsei ja SD Eestis oli Saksa okupatsiooni ajal Eestis aastail 1941–1944 Eesti kindralkomissariaadi territooriumil tegutsenud repressiivorgan, mille ülesandeks oli elanikkonna poliitilise lojaalsuse kontroll, repressioonid, vastuluure ning Kolmanda Riigi antisemitismipoliitika elluviimine.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Julgeolekupolitsei ja SD Eestis
Julius Ennok
Karl-Julius Ennok (22. september 1899 Kooraste vald – 1. oktoober 1944) oli Eesti politseinik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Julius Ennok
Julius Gentalen
Julius August Gentalen (5. jaanuar (vkj)/ 18. jaanuar 1903 Taevere vald, Viljandimaa – 22. juuni 1966 Catskill, Greene'i maakond, New Yorgi osariik, Ameerika Ühendriigid) oli eesti maalikunstnik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Julius Gentalen
Julius Laas
Julius Laas (7. veebruar 1900 Karksi vald, Pärnumaa – 14. aprill 1959 Filipstad, Rootsi) oli Eesti sõjaväelane (kapten).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Julius Laas
Julius Made
Julius Made 1927. aastal Julius Made (26. aprill 1894 Paide – 30. juuni 1956 Bradford) oli eesti ohvitser ja riigiametnik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Julius Made
Juudi kalmistu
Eestis on juudi kalmistuid mitmes paigas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Juudi kalmistu
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Juudid
Juuli tänav
Juuli tänav on tänav Narvas Kreenholmi linnaosas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Juuli tänav
Kadrina Keskkool
Kadrina Keskkool on üldhariduskool Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Kadrina alevikus.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Kadrina Keskkool
Kadrioru administratiivhoone
Kadrioru administratiivhoone ehk kantselei- või haldushoone on Tallinnas A. Weizenbergi tn 39 asuv hoone, kus alates 1992.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Kadrioru administratiivhoone
Kaimri
Kaimri (ajalooliselt ka Kaimer > Kaimre) on küla Saare maakonna Saaremaa vallas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Kaimri
Kalju Otu
Kalju Otu (Kalju Otto, 10. aprill 1904 Toila, Voka vald, Virumaa – 6. aprill 1984) oli Kunda esimene linnavanem, hiljem Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi äratundmis- ja marsruutagent.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Kalju Otu
Kari tänav
Kari tänav, vaade Kari ja Randla tänava ristmikult Pelguranna tänava poole Kari tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosashttp://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm (vaadatud 28.01.2016) Pelguranna asumis.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Kari tänav
Karl Ant
Karl-Richard Ant (2. jaanuar 1897 Mäo vald, Järvamaa – 30. detsember 1966 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (major).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Karl Ant
Karl August Hindrey
Karl August Hermann Hindrey (pseudonüüm Hoia Ronk; 15. august 1875 Abja, Halliste kihelkond, Pärnumaa – 9. jaanuar 1947 Tallinn) oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Karl August Hindrey
Karl Jaanus
Karl Jaanus VR II/3 (10. november 1899 Räsna – 6. oktoober 2000 Esku) oli Vabadussõja veteran, viimasena elus olnud Vabadusristi kavaler.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Karl Jaanus
Karl Linnas
Karl Linnas (6. august 1919 Tartu – 2. juuli 1987 Leningrad) oli Eesti kaitseväe lipnik, Saksamaa sõjaväe leitnant ja Saksa okupatsiooni ajal Eestis Tartu koonduslaagri.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Karl Linnas
Karl Lomp
Karl Lomp (5. märts (vkj)/ 17. märts 1899 Vana-Põltsamaa vald, Viljandimaa – 25. september 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kapten, 1934), laskur ja treener.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Karl Lomp
Karl Pajos
Karl-Eduard Pajos (2. juuli 1894 Tõrma küla, Rakvere vald, Virumaa – 23. mai 1953 Nõroblag, Permi oblast, Vene NFSV) oli Eesti agronoom ja poliitik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Karl Pajos
Karl Säre
Karl Säre (2. juuli 1903 Tartu – 14. märts 1945 Neuengamme koonduslaager, Saksamaa) oli Eesti kommunistliku liikumise tegelane, Nõukogude sõjaväeluure töötaja.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Karl Säre
Karl Soonpää
Karl Johannes Soonpää VR II/3 (kuni 13. veebruarini 1939 Karl Johannes Soonberg; 2. märts 1895 – 15. juuni 1944 Elva lähedal) oli Eesti poliitik ja riigiametnik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Karl Soonpää
Karl-Siegmund Litzmann
Karl-Siegmund (Sigismund) Litzmann (1. august 1893 Minden, Vestfaal – 23. august 1945 Dampi mõis, Rendsburg-Eckernförde, Schleswig-Holstein) oli Teises maailmasõjas Saksamaa okupeeritud Ida-alade (''Ostland'') Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissar (Generalkommissar für Estland) asukohaga Tallinnas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Karl-Siegmund Litzmann
Karula Vabadussõja mälestussammas
Karula Vabadussõja mälestussammas on Vabadussõjas langenute mälestusmärk, mis asub Lüllemäe külas Karula vallas Valga maakonnas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Karula Vabadussõja mälestussammas
Katoliku kirik Eestis
Roomakatoliku kirik Eestis, ametliku nimega Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis, on roomakatoliku kiriku Eesti alal tegutsev struktuur.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Katoliku kirik Eestis
Kaul Kadak
Kaul Andrus Kadak (aastani 1936 Evald Johannes Kadak; 24. mai 1903 Kloostri vald – 4. juuni 1985 Toronto) oli eesti eripedagoog, haridusministeeriumi ametnik, metsavend, soomepoiss ning eesti aktivist Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Kanadas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Kaul Kadak
Kawe kelder
Kawe keldri hoone Tallinnas aadressil Pärnu maantee 22 (2011) Kawe kelder oli Tallinnas aadressil Pärnu maantee 22 asunud Eesti Politsei Tallinna-Harju Prefektuuri ja hiljem Eesti NSV SARK-i Tallinna Miilitsavalitsuse kinnipidamisasutus (arestimaja), šokolaadivabriku Kawe endine laohoone. Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid olid tunnistatud ajaloomälestiseks aastatel 1995–2002.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Kawe kelder
Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
Kunstiühingu Pallas kunstikool, 1924.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
Keeled Eestis
Keeled Eestis on Eestis kõneldavad ja kirjutatavad inimkeeled.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Keeled Eestis
Kesk-Euroopa aeg
sinineLääne-Euroopa aeg (maailmaaeg; suveaeg: maailmaaeg + 1 h). punane'''Kesk-Euroopa aeg'''(maailmaaeg + 1 h; suveaeg: maailmaaeg + 2 h). khakiIda-Euroopa aeg (maailmaaeg + 2 h; suveaeg: maailmaaeg + 3 h). rohelineMoskva aeg (maailmaaeg + 4 h. Heledama värviga riikides suveaega ei ole.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Kesk-Euroopa aeg
KGB Teine Peavalitsus
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus oli Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) vastuluure keskasutus, mille ülesandeks oli riikliku julgeoleku vastu suunatud luuretegevuse tõkestamine ja ennetamine.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja KGB Teine Peavalitsus
Kiriku tänav
Kiriku tänav Kiriku tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Vanalinna asumis Toompea allasumis.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Kiriku tänav
Kirikuaia tänav
Kirikuaia tänav (saksa keeles Kirchhofstraße, vene keeles Кладбищенская ул.) oli tänav Tallinnas, tänapäevase Juhkentali asumi Liivalaia tänava lähedal, Juhkentali tänava ja Aleksander Nevski kalmistu vahel, läbides Linna keskhaigla territooriumi.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Kirikuaia tänav
Kiviõli
Kiviõli tuhamägi Kiviõli on linn Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Kiviõli
Kiviõli Keemiatööstus
Kiviõli raudteejaama kõrval asetsev Kiviõli Keemiatööstus Kiviõli Keemiatööstus (lühendatult KKT) on Ida-Viru maakonnas Kiviõlis tegutsev ettevõte (osaühing), mis toodab peamiselt põlevkiviõli ning soojus- ja elektrienergiat.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Kiviõli Keemiatööstus
Klooga koonduslaager
Klooga koonduslaager (SD Klooga koonduslaager) oli Saksa okupatsioonivõimude poolt Klooga lähedale 1943.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Klooga koonduslaager
Kodavere Vabadussõja mälestussammas
Kodavere Vabadussõja mälestussammas on Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Kodavere kalmistul asuv Vabadussõjas langenutele püstitatud mälestusmärk.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Kodavere Vabadussõja mälestussammas
Koit (Tõrva kino)
Koit on 1953.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Koit (Tõrva kino)
Kolhoos
Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Kolhoos
Kommertskool
Kommertskool ehk kommertsgümnaasium on keskastme õppeasutus, kus õpetatakse üld- ja majandusaineid, andes lõpetajale vastava erihariduse.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Kommertskool
Koonduslaager
Koonduslaager (saksa keeles Konzentrationslager) on kinnipidamiskoht suure hulga isikute (eriti sõjaliste vastaste) isoleerimiseks ja/või hävitamiseks juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Koonduslaager
Korporatsioon Rotalia
Korporatsioon Rotalia on 10.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Korporatsioon Rotalia
Korporatsioon Sakala
Õppursõdurite monumendi juurde (24. veebruar 2015) Korporatsioon Sakala (ametlikult korp! Sakala) on üliõpilaskorporatsioon, mis on asutatud 27. novembril (vkj 14. novembril) 1909 Tartus meessoost üliõpilastele.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Korporatsioon Sakala
Korporatsioon Sakala ajalugu
15. novembril 1909 Korporatsioon Sakala ajaloo alguseks saab lugeda 1908.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Korporatsioon Sakala ajalugu
Kose pastoraat
Kose pastoraat Pastoraadi peahoone kagunurk Kose pastoraat asub Kose kirikuaiast vahetult põhjas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Kose pastoraat
Kose suvemõis
Kose suvemõisa elumaja 2014. aastal Kose suvemõis (saksa keeles Alt-Kosch) oli 1790.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Kose suvemõis
Kreenholmi sadamalaod
Kreenholmi sadamalaod olid 19. sajandi lõpus Narva sadamasse rajatud Kreenholmi Manufaktuuri puuvillalaod.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Kreenholmi sadamalaod
Kristjan Palusalu
Kristjan Palusalu (11. juunini 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 Varemurru, Saulepi vald – 17. juuli 1987 Tallinn) oli eesti maadleja, Berliini olümpiavõitja (1936) nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluses raskekaalus, Euroopa meister (1937) Kreeka-Rooma maadluses) raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Kristjan Palusalu
Kuidas kõik teostus
"Kuidas kõik teostus: minu mälestusi" on Saksa okupatsiooni aegse Eesti Omavalitsuse juhi Hjalmar Mäe mälestusteraamat.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Kuidas kõik teostus
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Kuressaare
Kuressaare linnapea
Kuressaare linnapea oli Kuressaare linnavalitsuse juht.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Kuressaare linnapea
Kuum külm sõda: Haukka grupp
"Kuum külm sõda: Haukka grupp" on 2005.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Kuum külm sõda: Haukka grupp
Kuusalu Vabadussõja mälestussammas
Vabadussõja mälestussammas Kuusalu Vabadussõja mälestussammas on Harju maakonnas Kuusalu vallas Kuusalu asulas Kuusalu kalmistul asuv Vabadussõjas langenutele püstitatud mälestusmärk.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Kuusalu Vabadussõja mälestussammas
Kuusiku lennuväli
Rapla lennuväli (ICAO: EERA), rahvakeeles ka Kuusiku lennuväli, on murukattega lennuväli Rapla maakonnas, Raplast paar kilomeetrit Märjamaa poole, Iira küla maa-alal, millel paikneb kaks märgistatud lennurada mõõtmetega 1600 x 60 m (suund 15-33) ja 1100 x 30 m (suund 15-33).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Kuusiku lennuväli
Laiuse Vabadussõja mälestussammas
Laiuse Vabadussõja mälestussammas on Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Laiuse asulas asuv Vabadussõjas langenutele püstitatud mälestusmärk.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Laiuse Vabadussõja mälestussammas
Landessender Reval
Landessender Reval oli Saksa okupatsiooni aegne raadiojaam Tallinnas (Reval).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Landessender Reval
Lapsed holokaustis
Kulmhofi hävituslaagrisse Natsistide kordasaadetud lastemõrvade loetelu toob näiteid lapsemõrvadest, mis saadeti korda natsionaalsotsialistliku Saksamaa väeosade, organisatsioonide või nendega koostööd teinud kollaboratsionistide või nende väeosade poolt.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Lapsed holokaustis
Lasnamäe lennuväli
Lasnamäe lennuväli oli sõjaväelennuväli Tallinnas Lasnamäel, esimene lennuväli Tallinnas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Lasnamäe lennuväli
Lavretsovide nimeline Narva linnamuuseum
Lavretsovide maja (paremal) Peeter I maja juures Lavretsovide nimeline Narva linnamuuseum ehk G. ja S. Lavretsovi nimeline Narva Linnamuuseum oli Narvas kuni Teise maailmasõja märtsipommitamiseni 1944 kohaliku kaupmehe ja metseeni Sergei Lavretsovi endises majas aadressil Rüütli tänav 28 asunud muuseum.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Lavretsovide nimeline Narva linnamuuseum
Lääne maavanem
Lääne maavanem on Lääne maavalitsuse juht (maavanem).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Lääne maavanem
Leida Kibuvits
Leida Kibuvits (sündinud Leida KupitsRozental, Väinu (2019). Reveranss roosinupukestele. 100 aastat Raatuse kooli asutamisest. TORE Kirjastus, 1948. aastast Leida Aisenstadt; 18. oktoober 1907 Haaslava vald, Tartumaa – 5. detsember 1976 Tallinn) oli eesti kirjanik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Leida Kibuvits
Leonhard Vahter
Leonhard Vahter (14. märts 1896 Kalvi mõis, Virumaa – 12. veebruar 1983 New York) oli Eesti poliitik ja advokaat, I Riigivolikogu liige.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Leonhard Vahter
Maakri tänava sünagoog
Sünagoogi Väike-Tartu maantee poolne fassaad (umbes 1900) Maakri tänava sünagoog oli sünagoog Tallinnas aadressil Maakri tänav 5 (praegu ligikaudu Rävala pst 6).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Maakri tänava sünagoog
Maarjamäe mälestusväli
Maarjamäe mälestusväli on mälestuskompleks Tallinnas Kadrioru asumis Pirita tee ääres.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Maarjamäe mälestusväli
Manivald Randla
Manivald-Vilhelm Randla (15. november 1907 Haapsalu – 5. september 1979 Toronto, Kanada) oli Eesti sõjaväelane ning Saksa okupatsiooni ajal teises maailmasõjas 1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljoni ülem.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Manivald Randla
Martin S. Kull
Martin S. Kull või Martin Sebastian Kull on pseudonüüm, mida kasutab Eesti metsavendlusest kirjutav amatöörajaloolane Valdek Kiiver.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Martin S. Kull
Märtsipommitamine Narvas
Märtsipommitamine Narvas oli 6./7.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Märtsipommitamine Narvas
Meta Vannas
Meta Vannas (neiupõlvenimi Jürgenson, 1949–1975 Jangolenko; 9. jaanuar 1924 Suuremõisa, Hiiumaa – 25. november 2002 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Meta Vannas
Metsavendlus Baltimaades
Sissisõda Baltimaades oli periood, mil Baltimaade metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) võitlesid teise maailmasõja ajal alanud Nõukogude okupatsiooni vastu.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Metsavendlus Baltimaades
Metsavendlus Eestis
gaidide poolt Metsavennad-omakaitselased Pärnus 1941. aastal Metsavendlus Eestis oli Eesti Vabariigi taastamist toetavate ja ennast NSV Liidu repressiivpoliitika eest varjavate inimeste relvastatud võitlus Nõukogude võimu vastu Eestis aastatel 1940–1941 ja 1944–1978.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Metsavendlus Eestis
Mihkel Anmann
Mihkel Anmann (15. juuli 1920 Tartu – 5. detsember 1983 Tartu) oli eesti poksija.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Mihkel Anmann
Mihkel Hansen
Mihkel Hansen (29. detsember 1904 Kõrgemäe talu, Käru vald, Vändra kihelkond, Pärnumaa – 20. november 2004 Toronto) oli Eesti poliitik ja maavanem.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Mihkel Hansen
Mihkel Varrik
Mihkel Varrik (Warrik) (9. september 1879 Rannu vald – 8. jaanuar 1967 Toronto, Kanada) oli Eesti pedagoog ja ühiskonnategelane.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Mihkel Varrik
Miinisadam
Miinisadam on sadam Tallinnas Kopli poolsaarel Tallinna lahe ääres aadressil Miinisadama 4.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Miinisadam
Mooste mõis
Mooste mõisa peahoone Mooste mõis (saksa keeles Moisekatz) oli rüütlimõis Võrumaal Põlva kihelkonnas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Mooste mõis
Munga tänav (Pärnu)
Munga tänav on tänav Pärnus Kesklinna linnaosas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Munga tänav (Pärnu)
Mustlased
pisi Mustlased ehk romad (varem eesti keeles ka romid; omakeelne nimetus rom, mitmus roma, 'mees; inimene') on India põhjapiirkondadest pärinev rändrahvas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Mustlased
Narva linnapea
Narva linnapea on Narva linnavalitsuse juht.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Narva linnapea
Narva maantee (Tallinn)
Narva maantee on üks Tallinna peamagistraaltänavaid.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Narva maantee (Tallinn)
Narvataguse
Eesti koos Narvatagusega 1925. aastal Narvataguse oli Tartu rahulepingu alusel Eesti Vabariigi koosseisu kuuluv territoorium Narva jõe paremkaldal.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Narvataguse
Nõmme
Nõmme oli linn Harjumaal Tallinnast edelas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Nõmme
Nõukogude okupatsioon Eestis
Nõukogude okupatsioon Eestis ehk Vene okupatsioon oli aastatel 1918–1919, 1940–1941 ja 1944–1991 toimunud Eesti Vabariigi territooriumi okupeerimine Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liidu poolt.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Nõukogude okupatsioon Eestis
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941
Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941 on ülevaade Eestis Nõukogude võimu repressiivpoliitikat ja inimsusvastaseid kuritegusid okupeeritud Eestis toime pannud ja läbiviinud asutustest ning nende tegevuse süsteemist alates Eesti okupeerimisest kuni Saksa okupatsiooniperioodi alguseni.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941
Nikolai Baturin
Nikolai Baturin (5. august 1936 Arumetsa küla, Suislepa vald, Viljandimaa – 16. mai 2019) oli eesti ja mulgi kirjanik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Nikolai Baturin
Nikolai Kummits
Nikolai Kummits (7. jaanuar 1897 Tartu – 20. aprill 1944 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Nikolai Kummits
Nikolai tänav
Nikolai tänav augustis 2020 Nikolai tänav Nikolai tänav on Pärnu südalinnas Kesklinna ja Rannarajooni linnaosas asuv tänav.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Nikolai tänav
Noored Kotkad
Noored Kotkad on 27.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Noored Kotkad
Notar
Notar on avalik-õigusliku ametiga sõltumatu füüsiline isik, kelle ülesanne on tagada õigussuhete turvalisus ja ennetada õigusvaidlusi.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Notar
Ohtu
Ohtu on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Ohtu
Ohtu mõis
Ohtu mõisa peahoone Ohtu mõis (saksa keeles Ocht) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Ohtu mõis
Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon
Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon (lühend ORURK) on 1992.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, 2008 Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool on Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Olustvere mõisas asuv koolhttps://web.archive.org/web/20110720125418/http://www.olustvere.edu.ee/uploads/failid/AK.pdf (vaadatud 11.02.2013).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool
Omakaitse
Mõniste Omakaitse rühm algpäevil. Teises reas vasakult 4. metsavendade grupi juht ja kohaliku omakaitse esimene ülemus nooremseersant Johannes Lepp. Omakaitse (lühend OK; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin Selbstschutz) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Omakaitse
Operatsioon Siegfried
Operatsioon Siegfried oli Hiiumaa vallutamise sõjaline operatsioon 1941. aastal (teise maailmasõja ajal), mida juhtisid Saksa väed.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Operatsioon Siegfried
Organisation Todt
Organisation Todt (lühend OT) oli Fritz Todti asutatud Saksa riiklik ehitusorganisatsioon, mis tegutses aastail 1938–1945.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Organisation Todt
Oskar Angelus
Oskar Angelus (1937) Oskar Georg Richard Angelus VR I/3 (25. aprill / 7. mai 1892 Loo mõis, Kolga vald, Harjumaa – 3. november 1979 Lund, Rootsi) oli eesti sõjaväelane, ajakirjanik, riigiametnik, publitsist ja Saksa okupatsiooni aegse Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi sisedirektor.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Oskar Angelus
Oskar Cher
Oskar Cher (2. september 1913 Tallinn – 2. juuni 1942 Tallinn) oli Eesti töölisliikumise tegelane, kommunist.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Oskar Cher
Oskar Kuningas
Oskar Kuningas (15. juuli 1911 Lavi, Kilingi vald – 9. märts 1997 Tallinn) oli eesti kirjandusteadlane, kirjandus- ja teatrikriitik, kultuuriloolane, bibliofiil ja tõlkija.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Oskar Kuningas
Oskar Lõvi
Oskar Lõvi (Pihlaka talu, Tapiku küla, Pajusi vald, Põltsamaa kihelkond, Viljandimaa – 24. august 1977 Montréal) oli agronoom ja ärimees, kes on kasutanud kirjanikunime Jaan Järvalane.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Oskar Lõvi
Oskar Loorits
Oskar Loorits. Foto Eesti Teaduste Akadeemia arhiivist Oskar Loorits (9. november 1900 Suure-Kõpu vald – 12. detsember 1961 Uppsala) oli eesti usundiloolane ja folklorist, Eesti Teaduste Akadeemia liige aastail 1938–1940.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Oskar Loorits
Oskar Luts
Oskar Luts (7. jaanuar 1887 (vana kalendri järgi 26. detsember 1886) Järvepera küla, Palamuse kihelkond – 23. märts 1953 Tartu) oli eesti kirjanik ja farmatseut.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Oskar Luts
Osvald Hansen
Osvald Hansen VR II/3 (7. juuni (vkj 26. mail) 1896 Järvakandi vald, Rapla kihelkond, Harjumaa – 5. november 1945 Norillag, Krasnojarski krai, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (major).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Osvald Hansen
Osvald Tuul
Osvald Tuul (vene keeles Тууль Освальд Яанович; 27. märts 1906 Ahja, Tartumaa – 29.oktoober 1941 Narva) oli Eesti kommunistliku liikumise tegelane.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Osvald Tuul
Otepää postmargid
Otepää postmargid on Eesti kohalikud postmargid, mis anti välja Otepää linnavalitsuse poolt 22. juulil 1941 pärast seda, kui linn oli Nõukogude okupatsiooni alt vabastatud ja Saksa okupatsioon polnud veel lõplikult kanda kinnitanud.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Otepää postmargid
Otu Ibius
Otu Ibius (kuni 1936 Otto Ibius; 17. märts 1904 Soosaare vald, Kolga-Jaani kihelkond, Viljandimaa – 26. juuni 1975 Tartu) oli eesti õigusteadlane, ajaloolane ja karskustegelane.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Otu Ibius
Pagari tänav
Vaade Pagari tänava hoonetele Oleviste kiriku vaateplatvormilt Pagari tänav Pagari tänav on tänav Tallinna vanalinnas Pika tänava ja Laia tänava vahel.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Pagari tänav
Paigallend
"Paigallend" on 1998.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Paigallend
Patarei vangla
Vangla peasissepääs Keskvangla makett Vangikong Patarei vangla ehk Patarei on Tallinna lahe ääres asuv ehitisekompleks, mida kasutati aastatel 1919–2005 vanglana (Keskvangla) ning kus on olnud ka vanglate keskhaigla.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Patarei vangla
Paul Ariste
Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Paul Ariste
Pärnu maantee
Viru ring ja vaade Pärnu maanteele Tallinna kesklinnas Pärnu maantee algus, 1996 Vaade üle Pärnu maantee Eesti Draamateatri hoonele Pärnu mnt 5 Pärnu maantee on kohalik tee (tänav) Tallinnas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Pärnu maantee
Pärnu maavanem
Pärnu maavanem oli Pärnu maavalitsuse juht (maavanem).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Pärnu maavanem
Põllküla-Klooga-Paldiski sõjapõgenike laagrid
Põllküla, Klooga ja Paldiski kogumislaagrites hukkunud ingerisoomlaste memoriaal Põllkülas Põllküla-Klooga-Paldiski sõjapõgenike laagrid oli aastatel 1942–1944 Eestis Põllkülas, Kloogal ja Paldiskis tegutsenud sõjapõgenike karantiini- ja kogumislaagrite võrgustik, mille eesmärgiks oli Nõukogude Liidust, peamiselt Leningradi oblastist, Saksa vägede poolt okupeeritud aladelt evakueeritud ingerisoomlaste ajutine majutamine enne ümberpaigutamist Soome, Saksamaale ja Eestisse.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Põllküla-Klooga-Paldiski sõjapõgenike laagrid
Põllumajanduslike Ühistute Keskliit
Põllumajanduslike Ühistute Keskliit oli Teise maailmasõja ajal Saksa vägede poolt okupeeritud Eestis 1942.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Põllumajanduslike Ühistute Keskliit
Põltsamaa linnapea
Põltsamaa linnapea oli Põltsamaa linnavalitsuse juht alates Põltsamaale linnaõiguse andmisest 1926.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Põltsamaa linnapea
Pelguranna
Pelguranna on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Pelguranna
Petseri Lingvistiline Gümnaasium
Petseri Lingvistiline Gümnaasium (vene МОУ Печорская лингвистическая гимназия; varem Petseri 2. Keskkool; vene Печорская средняя общеобразовательная школа № 2) on gümnaasium Venemaal Pihkva oblastis Petseri linnas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Petseri Lingvistiline Gümnaasium
Piirikaitserügemendid
Piirikaitserügemendid (saksa Grenzschutz Regiment) olid Teise maailmasõja ajal 1944.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Piirikaitserügemendid
Piirkonnakomissar
Piirkonnakomissar (sks Kreisleiter) oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei auaste ja ametikoht aastatel 1930–1945.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Piirkonnakomissar
Pikk Hermann
Pikk Hermann, vaade loodest, 2013. Pikk Hermann on Tallinnas Toompeal asuva Toompea linnuse edelatorn.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Pikk Hermann
Politsei ja Omakaitse Valitsus
Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsus oli Teise maailmasõja ajal Saksamaa okupeeritud Eestis tegutsenud Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi korrakaitsestruktuur.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Politsei ja Omakaitse Valitsus
Politseipataljon Ostland
Politseipataljon Ostland (saksa keeles Polizei Front-Bataillon Ostland) oli Teise maailmasõja ajal Saksamaal moodustatud väeüksus.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Politseipataljon Ostland
Politseiprefektuur
Politseiprefektuur on politseiasutuse territoriaalne allasutus ja ühtlasi selle allasutuse tegevuspiirkond.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Politseiprefektuur
Propaganda
Nõukogude propagandaplakat, mis oli pühendatud "Balti riikide vabastamisele" 1944. aastal Saksamaa ja Jaapani vastu suunatud propagandaplakat, millel kutsutakse kodanikke üles rohkem tootma. Wehrmachti propagandakompanii sõjakorrespondent Kagu-Eestis Peipsi lähistel 1941.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Propaganda
Purtse jõgi
Purtse jõgi on jõgi Põhja-Eestis.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Purtse jõgi
Raadi sõjaväelennuväli
Raadi sõjaväelennuväli on endine Tartu linna kirdeservas asunud sõjaväelennuväli.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Raadi sõjaväelennuväli
Raadio-Elektroonika Tehas
Raadio-Elektroonika Tehas (lühend: RET) oli Tallinnas aastail 1935–1993 tegutsenud raadiotehas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Raadio-Elektroonika Tehas
Raehärra
Raehärra oli ajaloolises linnavalitsemises eluks ajaks valitud rae liige, kes enamasti juhtis üht linnaomavalitsuse valdkonda või ametkonda.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Raehärra
Rakvere Karmeli kogudus
Rakvere Karmeli kogudus on kristlik vabaühendus.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Rakvere Karmeli kogudus
Ralf Gerretz
Ralf Hendrich Nikolai Gerrets (ka Gerretz; 15. oktoober (vkj)/ 28. oktoober 1905 Tallinn – 29. märts 1961 Keskvangla, Tallinn) oli baltisaksa päritolu Eesti sõjaväelane ja sõjakurjategija.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Ralf Gerretz
Randvere Kool
Randvere Kool on põhikool Harju maakonnas Viimsi vallas Randvere külas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Randvere Kool
Rannamägi
Rannamägi on haljasala Tallinna kesklinnas Rannamäe tee ja Põhja puiestee vahel, aadressiga Rannamäe tee 11.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Rannamägi
Rannarootslased
Rannarootslased (harvem ka eestirootslased, rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Rannarootslased
Rüütli tänav (Pärnu)
Rüütli tänav on tänav Pärnus Kesklinna linnaosas, mis kulgeb läänest itta ja on umbes 915 m pikk.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Rüütli tänav (Pärnu)
Rõngu Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas
Rõngu Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas Rõngus on Rõngus asuv Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk, mis avati 30. septembril 1934.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Rõngu Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas
Reet Lohuaru
Reet Lohuaru (sünninimi Grete Pauline; 21. märts (vkj)/3. aprill 1906 Kudina vald, Maarja-Magdaleena kihelkond, Tartumaa – 13. aprill 1974 Tallinn) oli Eesti õpetaja, rahvatantsupedagoog ja noorsooliikumise tegelane.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Reet Lohuaru
Rein Põllumaa
Rein Põllumaa (30. juuli 1930 Tartu – 25. detsember 1990 Tallinn) oli eesti arst ja poliitik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Rein Põllumaa
Revaler Zeitung
Revaler Zeitung oli 8.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Revaler Zeitung
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Richard Kleis
Richard Maasing
Richard Maasing VR I/3 (kuni 1938 Richard Masing, 28. juuli 1896 Vorbuse vald, Tartumaa – 10. aprill 1976 Stockholm, Rootsi) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja publitsist, Eesti sõjaväeluure juht aastatel 1934–1939.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Richard Maasing
Riia tänav
Riia tänav on tänav Tartus, üks linna peatänavaid.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Riia tänav
Riigimark
Okupeeritud maa-alade jaoks välja antud kaheriigimargase rahatähe esi- ja tagakülg Riigimark (saksa keeles Reichsmark, lühend RM) oli aastatel 1924–1948 käibinud Saksamaa rahaühik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Riigimark
Riigistamine
Riigistamine ehk natsionaliseerimine on protsess, mille läbi riik omandab eraomanikele kuuluva vara.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Riigistamine
Riisselja–Orajõe raudtee
Riisselja–Orajõe raudtee oli kitsarööpmelise raudtee raudteeharu, mis algas Pärnu-Mõisaküla-Valga liini Riisselja raudteejaamast.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Riisselja–Orajõe raudtee
Ringi 1
Ringi 1 on hoone Pärnus aadressil Ringi tänav 1.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Ringi 1
Robert Kannukene
Robert Kannukene (14. veebruar 1910 Vana-Antsla vald, Urvaste kihelkond, Võrumaa – 14. juuni 1992 Keila) oli eesti usuteadlane ja kirikuõpetaja.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Robert Kannukene
Robert Samarütel
Robert Samarütel (2. veebruar 1901 Sõmerpalu vald, Võrumaa – 4. november 1961 Tallinn) oli Eesti jurist ja vanglaülem.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Robert Samarütel
Robert-Rudolf Volk
Robert-Rudolf Volk (8. veebruar 1921 Taavet-Hansu talu, Esna vald, Peetri kihelkond, Järvamaa – 10. märts 2021) oli eesti skulptor.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Robert-Rudolf Volk
Roland Lepik
Roland-Ottomar Lepik (ka Roland-Ottomar Leppik; (6. november 1910 Tallinn – detsember 1942 Tallinn) oli Saksa okupatsiooni ajal Eestis, Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Poliitilise Politsei inspektuuri juht 1941. aastal. Roland Lepik õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis (lõpetas aastal 1928) ja aastatel 1928–1935 Tartu ülikoolis õigusteadust, kuid ei lõpetanud ülikooli.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Roland Lepik
Roman Kuura
Roman Kuura (8. august 1906 Pärnu – 11. juuli 1941 Pärnu) oli eesti poksija ja poksitreener.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Roman Kuura
Rotermanni Tehased
Rotermanni Tehased oli aastatel (1829)1861– Tallinnas tegutsenud ettevõte, aastast 1921 aktsiaseltsina.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Rotermanni Tehased
Rubin Teitelbaum
Rubin Teitelbaum (17. jaanuar 1907 Tapa – 4. september 1941 Tallinn) oli Eesti tõstja.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Rubin Teitelbaum
Rudolf Uus
Rudolf Uus (eesnimi ka Rudolph; 4. september 1894 Laeva vald, Kursi kihelkond, Tartumaa – 28. august 1964 Toronto, Kanada) oli Eesti politseinik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Rudolf Uus
Saarde vald (2005)
Saarde kirik. Lodja postijaama postipoiste elamu maanteepoolne ots Lodja postijaama kelder Saarde vald oli vald Pärnumaa kaguosas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Saarde vald (2005)
Saare maavanem
Saare maavanem oli Saare maavalitsuse juht (maavanem) 1938–1940 ja 1990–2017.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Saare maavanem
Sakalamaa langenud sõjameeste mälestussammas
Sakalamaa langenud sõjameeste mälestussammas (ka Viljandi Vabadussõja mälestussammas) on Vabadussõjas langenud sõdurite mälestusmärk Viljandis Vabaduse platsi servas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Sakalamaa langenud sõjameeste mälestussammas
Saksa Julgeolekupolitsei ja SD
Saksa Julgeolekupolitsei ja SD oli Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) Eesti kindralkomissariaadi territooriumil tegutsenud repressiivorgan, mille ülesandeks oli elanikkonna poliitilise lojaalsuse kontroll, repressioonid, vastuluure ja Kolmanda Riigi antisemitismipoliitika elluviimine.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Saksa Julgeolekupolitsei ja SD
Saksa Korrapolitsei
Saksa korrapolitsei (saksa keeles Deutsche Ordnungspolizei) oli Saksamaal ajalooliselt välja kujunenud vormiriietust kandev korrakaitsepolitsei.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Saksa Korrapolitsei
Saksa okupatsioon
Saksa okupatsioon oli territooriumide vallutamine ja kontrollimine Saksamaa relvajõudude poolt Esimese ja Teise maailmasõja ajal.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Saksa okupatsioon
Saksa okupatsioon Eestis
Saksa okupatsioonist Eestis räägivad artiklid.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Saksa okupatsioon Eestis
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Ingeris
Saksa okupatsioon Ingeris oli Ingeri ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt Teise maailmasõja käigus.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Saksa okupatsioon Ingeris
Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis
Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis on ülevaade Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944 Eestis tegutsenud kinnipidamisasutustest.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis
Saksa sõjavangilaagrid Eestis
Saksa sõjavangilaagrid Eestis on ülevaatlik artikkel ajavahemikul 1941 kuni 1944 Eestimaal Saksa okupatsiooni ajal tegutsenud sõjavangilaagritest.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Saksa sõjavangilaagrid Eestis
Sänna mäeveski
Sänna mäeveski 2019. aastal Sänna mäeveski (ka Sänna Mäe-Veski) on ehitismälestiseks arvatud vesiveski, mis asub Rõuge vallas Sänna küla kagunurgas Pärlijõe ääres ja Võru–Mõniste–Valga maantee lähistel.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Sänna mäeveski
Sügis (Luts)
"Sügis I ja II" on Oskar Lutsu lühiromaan Tootsi-lugude sarjast.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Sügis (Luts)
Sõjategevus Eestis (1944)
Sõjategevus Eestis 1944.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Sõjategevus Eestis (1944)
Sõjategevus Eestis 1941. aastal
Sõjategevus Eestis 1941.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Sõjategevus Eestis 1941. aastal
Sesniki
Sesniki (kasutatakse ka nimesid Sestniki, Sesniku, Šesnikovo, Piusa ja Piisa) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Sesniki
Sonda raudteejaam
Sonda raudteejaam on raudteejaam Ida-Virumaal Lüganuse vallas Sondas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Sonda raudteejaam
Soome Suursaatkond Tallinnas
Soome Suursaatkonna hoone Tallinnas (2010) Soome Suursaatkond Tallinnas on Soome diplomaatiline esindus Eestis.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Soome Suursaatkond Tallinnas
Soomepoisid
Soomepoisid Jätkusõjas Marssal C. G. E. Mannerheimi hüvastijätukiri JR 200 võitlejatele 17. augustil 1944. Soomepoiste mälestusmärk Metsakalmistul Soomepoisid on Teises maailmasõjas Soome poolel vabatahtlikena võidelnud eestlased.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Soomepoisid
Stalag 351
Stalag 351 on sõjavangide laager, mis rajati Saksa okupatsiooni ajal 1941.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Stalag 351
Sulev Lember
Sulev Endel Lember (25. märts 1924 Liiküla, Saaremaa – 1981) oli Saaremaalt pärit kooliõpetaja ja -juht.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Sulev Lember
Suur põgenemine
Eesti rootslased Nõukogude okupatsiooni eest põgenemas Saaremaa muuseumi väljapanekus Suur põgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Suur põgenemine
Suvesõda
Suvesõda oli Eestis Teises maailmasõjas 1941.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Suvesõda
Svastika
Haakrist Soome õhujõudude märgina aastatel 1918–1944Haakrist Läti õhujõudude märgina aastani 1940 Svastika ehk haakrist on väga vana kujund, mis on kasutusel õnnemärgina.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Svastika
Tallinn (täpsustus)
Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn, kohaliku omavalitsuse üksus, mis hõlmab suurema osa Tallinna paikkonnast.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tallinn (täpsustus)
Tallinna Ühisgümnaasium
Tallinna Ühisgümnaasium (varem Tallinna 20. Keskkool; aastail 1951–1990 Viktor Kingissepa nimeline Tallinna 20. Keskkool) on kool Tallinna kesklinnas Pärnu maantee viadukti kõrval.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tallinna Ühisgümnaasium
Tallinna Õpetajate Seminar
Tallinna Õpetajate Seminar oli aastatel 1919–1947 tegutsenud õppeasutus, mis koolitas algkooliõpetajaid.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tallinna Õpetajate Seminar
Tallinna elektrijaam
Tallinna elektrijaama katlamaja ja korsten Tallinna elektrijaam oli elektrijaam, mis tegutses Tallinnas aastatel 1913–1979.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tallinna elektrijaam
Tallinna kinode loend
Tallinna kinode loend on Tallinnas tegutsevate ja tegutsenud kino(teatrite) loetelu.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tallinna kinode loend
Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool
Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool oli 18.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool
Tallinna Krediitpank
Tallinna Vastastikune Krediitühisus, alates 1920.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tallinna Krediitpank
Tallinna linnaosad
Tallinna linnaosad Tallinna linnaosad on Tallinna kaheksa halduslinnaosa, mis jaotuvad 84 asumiks.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tallinna linnaosad
Tallinna Polütehnilise Instituudi ehituskonstruktsioonide kateeder
Tallinna Polütehnilise Instituudi ehituskonstruktsioonide kateeder oli Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonna akadeemiline struktuuriüksus aastatel 1940–1941 ja 1944–1992.
Tallinna Reaalkool
Tallinna Reaalkool on gümnaasium Tallinnas, mis on asutatud 1881.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tallinna Reaalkool
Tallinna Töö- ja Kasvatuslaager
Tallinna Töö- ja Kasvatuslaager (saksa keeles Arbeits- und Erziehungslager) oli kinnipidamisasutus, mis tegutses Saksa okupatsiooni ajal Tallinnas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tallinna Töö- ja Kasvatuslaager
Tallinna Töölisteater
Tallinna Töölisteater (1941–1944 Väiketeater) oli aastatel 1926–1944 Tallinnas tegutsenud teater.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tallinna Töölisteater
Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskond
Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskond oli Tallinna Tehnikaülikooli akadeemiline struktuuriüksus (teaduskond) aastatel 1938–1940 ja 1941–1944.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskond
Tallinna Tehnikaülikooli ehitusosakond
Tallinna Tehnikaülikooli ehitusosakond oli Tallinna Tehnikaülikooli ehituserialade väljaõppega seotud akadeemiline struktuuriüksus.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tallinna Tehnikaülikooli ehitusosakond
Tallinna Tehnikum (1929–1944)
Tallinna Tehnikum (tuntud ka kui uus või keskastme Tallinna Tehnikum) oli 1929.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tallinna Tehnikum (1929–1944)
Tallinna Toompea Kaarli kogudus
EELK Tallinna Toompea Kaarli Kogudus on Eesti suurim luterlik kogudus.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tallinna Toompea Kaarli kogudus
Tallinna tselluloosivabrik
Tallinna tselluloosivabrik oli Tallinnas Tartu maantee 86/90 ääres tegutsenud tselluloosi- ja paberitööstusettevõte.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tallinna tselluloosivabrik
Tallinna VS Sport
Tallinna VS Sport on endine Eesti võimlemis- ja spordiselts (sh jalgpalliklubi), mis tegutses Tallinnas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tallinna VS Sport
Tallinna–Keila raudteelõik
Tallinna–Keila raudteelõik on 26,8 kilomeetri pikkune laiarööpmeline raudtee Tallinna (Balti jaama) ja Keila raudteejaama vahel.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tallinna–Keila raudteelõik
Tallinna–Narva raudtee
Tallinna–Narva raudtee on laiarööpmeline raudtee Põhja-Eestis (rööpmelaiusega 1520 mm) kogupikkusega 211 km.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tallinna–Narva raudtee
Tallinnfilm
Tallinnfilm on Eesti filmistuudio.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tallinnfilm
Talve (film)
"Talve" on Oskar Lutsu Paunvere lugude põhjal valminud Eesti film.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Talve (film)
Tapa mõis
Tapa mõis (saksa keeles Taps) on ajaloolise haldusjaotuse järgi Järvamaal Ambla kihelkonda kuulunud mõis, mis tänapäeval jääb Lääne-Virumaa Tapa valla territooriumile.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tapa mõis
Taritu raamatukogu
Taritu raamatukogu on raamatukogu Saare maakonnas Saaremaa vallas Taritu külas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Taritu raamatukogu
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tartu
Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut
Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna allüksus (kuni 2015. aasta lõpuni kuulus instituut Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut
Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinet
Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabineti asutas 1922.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinet
Tartu Juudi Ühispank
Tartu Juudi Ühispank oli aastatel 1922–1941 Eesti Vabariigis tegutsenud krediidiasutus.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tartu Juudi Ühispank
Tartu koonduslaager
Tartu koonduslaager oli 1941.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tartu koonduslaager
Tartu Linnapank
Tartu Linnapank oli aastatel 1927–1940 Tartus tegutsenud krediidiasutus.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tartu Linnapank
Tartu linnapea
Tartu linnapea juhib Tartu Linnavalitsust.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tartu linnapea
Tartu maavanem
Tartu maavanem oli Tartu maavalitsuse juht (maavanem) kuni 2017. aasta haldusreformini.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tartu maavanem
Tartu Ringkonnakohus
Tartu Ringkonnakohus on Eesti teise astme kohus asukohaga Tartus.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tartu Ringkonnakohus
Türi raadiosaatejaam
Türi raadiosaatejaama antenn-tornmast Türi raadiosaatejaam oli aastail 1937–1941 Türil töötanud Riigi Ringhäälingu kesklainesaatejaam.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Türi raadiosaatejaam
Tõrva
Tõrva on linn Lõuna-Eestis, Tõrva valla keskus.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tõrva
Tõrva vald
Tõrva vald on 2017.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tõrva vald
Teodor Lippmaa
Teodor Lippmaa Teodor Lippmaa (aastani 1924 Lipman; 17. november 1892 Riia – 27. jaanuar 1943 Tartu) oli eesti botaanik ja taimegeograaf.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Teodor Lippmaa
Tondi kasarmud
Tondi sõjaväelinnaku kasarm Tondi 55/57. Kesklinnapoolne hoonekompleksi osa Tondi 55 Tondi kasarm, Tondi 53. Talv 2008 Tondi 51, september 2011 Tondi sõjaväelinnaku staabihoone Tammsaare tee 25 Tondi kasarmud on endised militaarehitised Tallinnas Tondi sõjaväelinnakus (Kristiine linnaosas Tondi tänava ääres).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tondi kasarmud
Tuli pimendatud linnas
"Tuli pimendatud linnas" on Eno Raua jutustus, mis viib lugeja 1940. aastate Saksa okupatsiooni aega.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tuli pimendatud linnas
Turba
Turba on alevik Harju maakonnas Saue vallas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Turba
Udo Parrest
Udo Parrest (kuni 08.09.1937 Udo Paukson) (21. aprill 1908 Tartu – 29. veebruar 1944 Vepsküla) oli Eesti sõjaväelane (kapten, 1940) ja Teises maailmasõjas 43. SS-vabatahtlike rügemendi ja 46. Relva-SS Grenaderirügemendi pataljoniülem (SS-Sturmbannführer).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Udo Parrest
Uku Masing
Uku Masing (sünninimi Hugo Albert Masing; 11. august 1909 Einu (Eedu) talu, Lipa küla, Raikküla vald, Harjumaa – 25. aprill 1985 Tartu) oli eesti polühistor, kes andis oma panuse teoloogia, orientalistika, filosoofia, luule, folkloristika ja etnoloogia valdkonda.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Uku Masing
Uno Laht
Uno Laht (11. veebruarini 1936 Uno Brakmann või Uno Brachman; 30. aprill 1924 Valga – 24. september 2008 Tallinn) oli Eesti luuletaja, prosaist ja publitsist, kes kasutas ka palindroomset pseudonüümi Onu Thal.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Uno Laht
Vaba Maa (trükikoda)
AS Vaba Maa on 1920.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Vaba Maa (trükikoda)
Vabaduse väljak
Jaani kirik Vabaduse väljak on esindusväljak Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Vabaduse väljak
Vaivara koonduslaager
Vaivara koonduslaager (saksa keeles Stammlager K.L. Vaivara) oli Saksa okupatsioonivõimude poolt Vaivara lähedale loodud põlevkivitööstuse tarvis rajatud välilaagrite pealaager, mis eksisteeris 1943.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Vaivara koonduslaager
Vaivara vald
Vaivara vald oli vald Ida-Viru maakonnas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Vaivara vald
Valfried Gutmann
Valfried Gutmann (13. august 1900 Tallinn – 28. juuni 1992 Los Angeles) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant, 1937), Õhukaitse Staabi ülem.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Valfried Gutmann
Valga
Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Valga
Valga maavanem
Valga maavanem oli Valga maavalitsuse juht (maavanem).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Valga maavanem
Valga–Mõniste kitsarööpmeline raudtee
Valga–Mõniste kitsarööpmeline raudtee oli üks lõik Valga ja Pļaviņase (saksa Stockmannshof) trassil, mida hiljem lühendati Gulbene linnani ja mil oli kogupikkust 211 kilomeetrit.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Valga–Mõniste kitsarööpmeline raudtee
Valter Eenmaa
Valter-Aleksander Eenmaa (kuni 8. juunini 1936 Einmann; 24. jaanuar 1898 Riia – 20. juuli 1948 Tallinn) oli eesti poksija.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Valter Eenmaa
Valter Ojakäär
Valter Ojakäär (10. märts 1923 Pärnu – 27. oktoober 2016 Pärnu) oli eesti helilooja ja publitsist.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Valter Ojakäär
Vanemuine (teater)
Vanemuise teatrimaja 2014 Vanemuine on teater Tartus, mis asub aadressil Vanemuise tänav 6.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Vanemuine (teater)
Vanemuise tänav
Paremal Vanemuise suur maja (Vanemuise tänav 6), taustal Tartu Kaubamaja (Riia tänav 1) Vaade Vanemuise tänava ristmikult Wilhelm Struve tänavale ja Riia tänava poole Vanemuise tänava lõpp Vanemuise tänav on tänav Tartu kesklinnas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Vanemuise tänav
Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944
Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944 on ülevaade Saksa okupatsiooni ajal Eestis erinevate poliitilise suunitlusega rühmituste aktiivsest ja passiivsest vastupanutegevusest.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944
Vastupanutegevus Eesti NSVs
Vastupanutegevus okupeeritud Eestis oli valitsevate võimude vastane tegevus okupeeritud Eestis.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Vastupanutegevus Eesti NSVs
Vastupanuvõitluse päev
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis andis 18.09.1944 käskkirja, millega nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse Sama käskkiri avaldati 20.09.1944 ka Riigi Teatajas, kuid sealt oli välja jäetud Johan Holbergi nimi, sest ta keeldus andmast ametivannet Vastupanuvõitluse päev, ka Otto Tiefi valitsuse päev, on riiklik tähtpäev, mida tähistatakse 22.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Vastupanuvõitluse päev
Väegrupp Nord
Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Väegrupp Nord
Vändra Vabadussõja mälestussammas
Vändra Vabadussõja mälestussammas (2023) Vändra Vabadussõja mälestussammas on Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Vändra asulas asuv Vabadussõjas langenutele püstitatud mälestusmärk.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Vändra Vabadussõja mälestussammas
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Võru
Võru linnapea
Võru linnapea on Võru linnavalitsuse juht.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Võru linnapea
Võru maavanem
Võru maavanem oli Võru maavalitsuse juht (maavanem).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Võru maavanem
Veera Pärsimägi
Veera Pärsimägi (neiuna Dveira Lipgorsky; 2. aprill 1893 Tšernigiv – 2. oktoober 1981 Tartu) oli juudi rahvusest Eesti arst.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Veera Pärsimägi
Vilho Helanen
Vilho Helanen Vilho Veikko Päiviö Helanen (24. november 1899 – 8. juuni 1952) oli soome hõimutegelane, kirjanik ja akadeemiline aktivist.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Vilho Helanen
Viljandi Linnaraamatukogu
Viljandi Linnaraamatukogu teabekirjanduse saal Viljandi Linnaraamatukogu tegutseb Viljandi linnas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Viljandi Linnaraamatukogu
Viljandi maavanem
Viljandi maavanem oli Viljandi maavalitsuse juht (maavanem).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Viljandi maavanem
Villem Alttoa
Villem Alttoa (kuni 1934 Villem Alto; 31. oktoober 1898 Karepa, Maria vald, Haljala kihelkond, Virumaa – 3. juuni 1975 Tartu) oli eesti õpetaja, haridustegelane ja kirjandusteadlane.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Villem Alttoa
Villem Buk
Villem Buk (ka Willem Buck; 6. aprill (vkj 25. märts) 1879 Kambja vald – 1941) oli eesti proletaarne kirjanik ja õpetaja.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Villem Buk
Villem Raid
Villem Raid (kuni 1935 Villem Rosberg, ka Villem Rossberg; 18. märts 1900 Tallinn – 8. august 1979 Stockholm) oli Eesti sõjaväelane (kapten), piirivalvur ja metsavend, Nõukogude piirivalvur ning Saksamaa sõjaväelane (Hauptsturmführer).
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Villem Raid
Viru maakond
Viru maakond oli Eesti Vabariigi ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Viru maakond
Viru maavanem
Viru maavanem oli Viru maavalitsuse juht (maavanem) 1938–1940.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Viru maavanem
Viru-Nigula Vabadussõja mälestussammas
pisi Viru-Nigula Vabadussõja mälestussammas on Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Viru-Nigula asulas asuv Vabadussõjas langenutele püstitatud mälestusmärk.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Viru-Nigula Vabadussõja mälestussammas
Vladimir Suursööt
Vladimir Suursööt (aastani 1934 Vladimir Ponomarjov; 8. oktoober 1903 Orenburgi kubermang – 24. aprill 1982 Stockholm) oli vene-eesti segaperekonnast pärit arst.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Vladimir Suursööt
Voldemar Erm
Voldemar Erm (15. mai 1905 Uru, Pärnumaa – 5. november 1994 Tallinn) oli eesti kunstiajaloolane, muuseumi- ja kirjastustöötaja.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Voldemar Erm
Voldemar Kures
Voldemar Kures (kuni 19. november 1936 Voldemar Koch; 23. november (vkj) / 5. detsember 1893 Tartu – 29. juuli 1987 Stockholm) oli eesti ajakirjanik ja ametnik.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Voldemar Kures
Voldemar Rajalo
Voldemar Rajalo (1935. aastani Kellamoff; 14. märts 1914 Meeri vald, Tartumaa – 6. november 1983, Tartu) oli eesti ajakirjanik, humorist ja karikaturist.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Voldemar Rajalo
Voldemar Sõjamägi
Voldemar Sõjamägi (30. september 1903 Hummuli vald, Helme kihelkond, Viljandimaa – 29. juuli 1984 Lidingö) oli Nõmme linnapea Saksa okupatsiooni ajal.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Voldemar Sõjamägi
Volta tehas
Grupp töölisi tehase Volta mudelitsehhis, 1903 Vaade montaažitsehhi tehase Volta peakorpuses, 1903 Volta tehas oli Tallinnas 1900.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Volta tehas
16. september
16.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja 16. september
183. Eesti julgestusgrupp
183.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja 183. Eesti julgestusgrupp
2. august
2.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja 2. august
24. veebruar
24.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja 24. veebruar
286. Kaitsepataljon
286.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja 286. Kaitsepataljon
287. Kaitsepataljon
287.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja 287. Kaitsepataljon
288. Kaitsepataljon
288.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja 288. Kaitsepataljon
29. jaanuar
29.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja 29. jaanuar
29. Kaitsepataljon
29.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja 29. Kaitsepataljon
30. Eesti Politseipataljon
30.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja 30. Eesti Politseipataljon
30. jaanuar
30.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja 30. jaanuar
30. Kaitsepataljon
30.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja 30. Kaitsepataljon
31. Eesti Politseipataljon
288.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja 31. Eesti Politseipataljon
31. Kaitsepataljon
31.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja 31. Kaitsepataljon
32. Kaitsepataljon
32.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja 32. Kaitsepataljon
33. Kaitsepataljon
33.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja 33. Kaitsepataljon
34. Kaitsepataljon
34.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja 34. Kaitsepataljon
36. Kaitsepataljon
36.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja 36. Kaitsepataljon
37. Kaitsepataljon
37. Kaitsepataljon (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 37) oli Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude poolt Eestis vabatahtlikest 1941. aastal moodustatud sõjaväeüksus.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja 37. Kaitsepataljon
38. Kaitsepataljon
38.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja 38. Kaitsepataljon
41. Kaitse Tagavarapataljon
41.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja 41. Kaitse Tagavarapataljon
5. september
5.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja 5. september
7. veebruar
7.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja 7. veebruar
8. juuli
8.
Vaata Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja 8. juuli
Tuntud ka kui Saksa okupatsioon Eestis 1941-1944, Sakslaste okupatsioon, Teine Saksa okupatsioon.
, Boris Sepp, Carl Axel Mothander, Dagmar Kokker, Edgar Teslon, Edgar von Wahl, Edmunt Oja, Eduard Grosschmidt, Eduard Järv, Eduard Raig, Eduard Roos, Eerik Haamer, Eerik Laidsaar, Eesti ajalugu, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, Eesti arhitektuur, Eesti Hüpoteegipank, Eesti Ingeri, Eesti jalgpallikoondis, Eesti Julgeolekupolitsei ja SD, Eesti juudid, Eesti kaitsejõudude ajalugu, Eesti kaitsepataljonid, Eesti kaitsevägi, Eesti kindralkomissariaat, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kirjanike Liit, Eesti kunst, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti lähiajalugu, Eesti lipp, Eesti lugu, Eesti maalikunst, Eesti majandus, Eesti mustlased, Eesti Noored, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond, Eesti Omavalitsus, Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium, Eesti Partisaniliikumise Staap, Eesti põlevkivitööstus, Eesti Piimandusmuuseum, Eesti Pildileht, Eesti poliitika, Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik, Eesti raehärrad 1943–1944, Eesti rahva kannatuste aasta, Eesti rahvaloenduste loend, Eesti rahvaluule arhiiv, Eesti rahvusvärvid, Eesti raudteetransport, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Sõna, Eesti SS-leegion, Eesti SS-vabatahtlike brigaad, Eesti Teises maailmasõjas, Eesti tempelmargid, Eesti Tervishoiukoda, Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, Eha Masing, Ekesparre maja, Elfriede Lender, Elmar Arula, Elmar Gustaf Nyman, Elmar Kits, Elmar Tambek, Emajõgi, Emakeele Selts, Endel Inglist, Enn Meri, Ereda koonduslaager, Erich Kadakas, Erich Kästner, Erki Silvet, Ervin Viks, Esplanaadi tänav, Eugen Uuemaa, Evald Mikson, Evald Paal, Evald Rooma, Evald Tammlaan, Faime Jurno, Felix Raudkepp, Ferdinand Kull, Friedrich Wendach, Gert Helbemäe, Gori (karikaturist), Gustav Kalkun, Haapsalu Metsakalmistu, Haapsalu raekoda, Hariduse tänav, Harju maavanem, Harri Moora, Harry Männil, Haukka, Hävituspataljonid Eestis, Heino Eller, Heinold Okas, Heinrich Laul, Helbe Merila-Lattik, Helga Viira, Hella Tiiu Oinas-Mikiver-Hallik, Hendrik Saar, Hermann Arbon, Hermann Koch, Hermann-Hans-Joachim Stockeby, Hinrich Möller, Hjalmar Mäe, Holokaust Eestis, Holokaust Leedus, Hugo Jürgensoni mälestussammas, Hugo Pärtelpoeg, Ida-Tallinna Keskhaigla, Idarinne (Teine maailmasõda), Ilmar Jürisson, Ilmar Linnat, Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon, Inimsusvastane kuritegu, Ira Lember, Ita Ever, Jaak Seeru, Jaan Kärner, Jaan Kross, Jaan Maide, Jaan Siirak, Jaan Unt (sõjaväelane), Jägala koonduslaager, Järva maavanem, Järvakandi Vabadussõja mälestussammas, Jüri Šumakov, Jüri Järvet, Jüri Looväli, Jüri Uluotsa valitsus, Jüri Vilmsi tänav, Jüriöö ülestõus, Jõgeva, Jõhvi mõis, Jõhvi vald, Johan Raid, Johannes Aare, Johannes Järv, Johannes Käis, Johannes Klesment, Johannes Pikkov, Johannes Ruven, John Pori, Juhan Jüriste, Juhan Käosaar, Juhan Kriisa (jurist), Juhan Kuslap, Juhan Puskar, Juhan Reigo, Julgeolekupolitsei ja SD Eestis, Julius Ennok, Julius Gentalen, Julius Laas, Julius Made, Juudi kalmistu, Juudid, Juuli tänav, Kadrina Keskkool, Kadrioru administratiivhoone, Kaimri, Kalju Otu, Kari tänav, Karl Ant, Karl August Hindrey, Karl Jaanus, Karl Linnas, Karl Lomp, Karl Pajos, Karl Säre, Karl Soonpää, Karl-Siegmund Litzmann, Karula Vabadussõja mälestussammas, Katoliku kirik Eestis, Kaul Kadak, Kawe kelder, Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940), Keeled Eestis, Kesk-Euroopa aeg, KGB Teine Peavalitsus, Kiriku tänav, Kirikuaia tänav, Kiviõli, Kiviõli Keemiatööstus, Klooga koonduslaager, Kodavere Vabadussõja mälestussammas, Koit (Tõrva kino), Kolhoos, Kommertskool, Koonduslaager, Korporatsioon Rotalia, Korporatsioon Sakala, Korporatsioon Sakala ajalugu, Kose pastoraat, Kose suvemõis, Kreenholmi sadamalaod, Kristjan Palusalu, Kuidas kõik teostus, Kuressaare, Kuressaare linnapea, Kuum külm sõda: Haukka grupp, Kuusalu Vabadussõja mälestussammas, Kuusiku lennuväli, Laiuse Vabadussõja mälestussammas, Landessender Reval, Lapsed holokaustis, Lasnamäe lennuväli, Lavretsovide nimeline Narva linnamuuseum, Lääne maavanem, Leida Kibuvits, Leonhard Vahter, Maakri tänava sünagoog, Maarjamäe mälestusväli, Manivald Randla, Martin S. Kull, Märtsipommitamine Narvas, Meta Vannas, Metsavendlus Baltimaades, Metsavendlus Eestis, Mihkel Anmann, Mihkel Hansen, Mihkel Varrik, Miinisadam, Mooste mõis, Munga tänav (Pärnu), Mustlased, Narva linnapea, Narva maantee (Tallinn), Narvataguse, Nõmme, Nõukogude okupatsioon Eestis, Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941, Nikolai Baturin, Nikolai Kummits, Nikolai tänav, Noored Kotkad, Notar, Ohtu, Ohtu mõis, Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Omakaitse, Operatsioon Siegfried, Organisation Todt, Oskar Angelus, Oskar Cher, Oskar Kuningas, Oskar Lõvi, Oskar Loorits, Oskar Luts, Osvald Hansen, Osvald Tuul, Otepää postmargid, Otu Ibius, Pagari tänav, Paigallend, Patarei vangla, Paul Ariste, Pärnu maantee, Pärnu maavanem, Põllküla-Klooga-Paldiski sõjapõgenike laagrid, Põllumajanduslike Ühistute Keskliit, Põltsamaa linnapea, Pelguranna, Petseri Lingvistiline Gümnaasium, Piirikaitserügemendid, Piirkonnakomissar, Pikk Hermann, Politsei ja Omakaitse Valitsus, Politseipataljon Ostland, Politseiprefektuur, Propaganda, Purtse jõgi, Raadi sõjaväelennuväli, Raadio-Elektroonika Tehas, Raehärra, Rakvere Karmeli kogudus, Ralf Gerretz, Randvere Kool, Rannamägi, Rannarootslased, Rüütli tänav (Pärnu), Rõngu Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas, Reet Lohuaru, Rein Põllumaa, Revaler Zeitung, Richard Kleis, Richard Maasing, Riia tänav, Riigimark, Riigistamine, Riisselja–Orajõe raudtee, Ringi 1, Robert Kannukene, Robert Samarütel, Robert-Rudolf Volk, Roland Lepik, Roman Kuura, Rotermanni Tehased, Rubin Teitelbaum, Rudolf Uus, Saarde vald (2005), Saare maavanem, Sakalamaa langenud sõjameeste mälestussammas, Saksa Julgeolekupolitsei ja SD, Saksa Korrapolitsei, Saksa okupatsioon, Saksa okupatsioon Eestis, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Saksa okupatsioon Ingeris, Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis, Saksa sõjavangilaagrid Eestis, Sänna mäeveski, Sügis (Luts), Sõjategevus Eestis (1944), Sõjategevus Eestis 1941. aastal, Sesniki, Sonda raudteejaam, Soome Suursaatkond Tallinnas, Soomepoisid, Stalag 351, Sulev Lember, Suur põgenemine, Suvesõda, Svastika, Tallinn (täpsustus), Tallinna Ühisgümnaasium, Tallinna Õpetajate Seminar, Tallinna elektrijaam, Tallinna kinode loend, Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool, Tallinna Krediitpank, Tallinna linnaosad, Tallinna Polütehnilise Instituudi ehituskonstruktsioonide kateeder, Tallinna Reaalkool, Tallinna Töö- ja Kasvatuslaager, Tallinna Töölisteater, Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskond, Tallinna Tehnikaülikooli ehitusosakond, Tallinna Tehnikum (1929–1944), Tallinna Toompea Kaarli kogudus, Tallinna tselluloosivabrik, Tallinna VS Sport, Tallinna–Keila raudteelõik, Tallinna–Narva raudtee, Tallinnfilm, Talve (film), Tapa mõis, Taritu raamatukogu, Tartu, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu Ülikooli ajalugu, Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinet, Tartu Juudi Ühispank, Tartu koonduslaager, Tartu Linnapank, Tartu linnapea, Tartu maavanem, Tartu Ringkonnakohus, Türi raadiosaatejaam, Tõrva, Tõrva vald, Teodor Lippmaa, Tondi kasarmud, Tuli pimendatud linnas, Turba, Udo Parrest, Uku Masing, Uno Laht, Vaba Maa (trükikoda), Vabaduse väljak, Vaivara koonduslaager, Vaivara vald, Valfried Gutmann, Valga, Valga maavanem, Valga–Mõniste kitsarööpmeline raudtee, Valter Eenmaa, Valter Ojakäär, Vanemuine (teater), Vanemuise tänav, Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944, Vastupanutegevus Eesti NSVs, Vastupanuvõitluse päev, Väegrupp Nord, Vändra Vabadussõja mälestussammas, Võru, Võru linnapea, Võru maavanem, Veera Pärsimägi, Vilho Helanen, Viljandi Linnaraamatukogu, Viljandi maavanem, Villem Alttoa, Villem Buk, Villem Raid, Viru maakond, Viru maavanem, Viru-Nigula Vabadussõja mälestussammas, Vladimir Suursööt, Voldemar Erm, Voldemar Kures, Voldemar Rajalo, Voldemar Sõjamägi, Volta tehas, 16. september, 183. Eesti julgestusgrupp, 2. august, 24. veebruar, 286. Kaitsepataljon, 287. Kaitsepataljon, 288. Kaitsepataljon, 29. jaanuar, 29. Kaitsepataljon, 30. Eesti Politseipataljon, 30. jaanuar, 30. Kaitsepataljon, 31. Eesti Politseipataljon, 31. Kaitsepataljon, 32. Kaitsepataljon, 33. Kaitsepataljon, 34. Kaitsepataljon, 36. Kaitsepataljon, 37. Kaitsepataljon, 38. Kaitsepataljon, 41. Kaitse Tagavarapataljon, 5. september, 7. veebruar, 8. juuli.