Kiiremini kui brauser!
40 suhted: Albert Marquet, Anatoomia mõisteid, Avicii, Bilateraalne sümmeetria, D-vitamiin, Ektoopiline kilpnääre, Elevantlased, Empüeem, Enteerne närvisüsteem, Kabjalised, Kõht, Kõhunääre, Kõhunäärmevähk, Kilpnääre, Kilpnäärmevähk, Kolesterool, Koletsüstiit, Limaskest, Maks, Maoliha, Maolised, Maolukuti, Märts 2010, Mikroelemendid, Munasari, Muskushirv, Mutsiinid, Põrn, Sapikivitõbi, Sapipõiejuha, Sapp, Sarlakid, Seedeelundkond, Shiatsu, Subproduktid, Tüügasmadulased, Theodor Morell, Trahheaalkops, Tuberkuloos, Vähk (haigus).
Albert Marquet
Albert Marquet (26. märts 1875 Bordeaux, Prantsusmaa – 14. juuni 1947 La Frette-sur-Seine, Prantsusmaa) oli prantsuse maalikunstnik ja graafik.
Uus!!: Sapipõis ja Albert Marquet · Näe rohkem »
Anatoomia mõisteid
Siin on loetletud inimese ja teiste selgroogsete loomade morfoloogia, anatoomia, embrüoloogia ja histoloogia mõisteid.
Uus!!: Sapipõis ja Anatoomia mõisteid · Näe rohkem »
Avicii
Avicii (kodanikunimega Tim Bergling, sünninimega Tim Lidén, 8. september 1989 Stockholm – 20. aprill 2018 Masqat) oli rootsi DJ ja muusikaprodutsent.
Uus!!: Sapipõis ja Avicii · Näe rohkem »
Bilateraalne sümmeetria
Liblika tiivad (pildil ''Junonia coenia'') on hea näide looduses esinevast bilateraalsest sümmeetriast Bilateraalne sümmeetria ehk bilateraalsümmeetria ehk kahekülgne sümmeetria) on üks paljudest sümmeetriatüüpidest. Näieks, bioloogias on see sümmeetriatüüp vaadeldav kui organismi kehaehitusplaani võimalik kaheks jaotamine vaid ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärjel saab kahte osa vaadelda üksteise peegelpiltidena. Bilateraalne sümmeetria on aktiivselt liikuvatel loomadel, kuna neil on eristunud ees- ja tagaots, kõhtmine ja selgmine pool ning vasak ja parem külg. Bilateraalne sümmeetria esineb enamikul hulkraksetel loomadel ja mõnedel taimedel. Bilateraalsed on näiteks rõngussid ja keelikloomad, kaasa arvatud inimene. Bilateraalset sümmeetriat esineb ka taimeriigis. Näiteks lehed nii puudel kui rohttaimedel on tavaliselt sümmeetrilised. Mõned taimed, näiteks orhideed ja liblikõielised, võivad olla täielikult kahekülgselt sümmeetrilised. Bilateraalne sümmeetria kehtib ainult keha väliskuju, mitte siseelundite asetuse kohta. Näiteks inimesel on süda ja põrn vasakul pool, aga maks ja sapipõis paremal pool. Bilateraalne sümmeetria ei tähenda siiski täielikku sümmeetriat viimase üksikasjani. Näiteks sünnimärgid inimese kehal paiknevad ebasümmeetriliselt. Kahekülgse ja radiaalsümmeetria kombineerumise tulemusel tekib biradiaalsümmeetria ehk kaksikradiaalsümmeetria. See esineb näiteks kammloomadel ja mõnel algsuuste rühmal.
Uus!!: Sapipõis ja Bilateraalne sümmeetria · Näe rohkem »
D-vitamiin
D3-vitamiin D-vitamiin (üldnimetus kaltsiferoolid) hõlmab antirahhiitilisi rasvlahustuvaid ja väga lähedase ehitusega ühendeid, mis inimorganismis toimivad hormoonidena.
Uus!!: Sapipõis ja D-vitamiin · Näe rohkem »
Ektoopiline kilpnääre
Ektoopiline kilpnääre ehk kilpnäärme ektoopia ehk väärasetsev kilpnääre (ka ektoopiline kilpnäärmekude) on osadel loomadel, sh inimestel, esineda võiv kilpnäärme arenguhäire, mille korral kilpnäärmekude paikneb kehas väljaspool normaalseks peetavat isthmus glandulae thyreoideae piirkonda.
Uus!!: Sapipõis ja Ektoopiline kilpnääre · Näe rohkem »
Elevantlased
Aafrika elevant Elevantlased (ka elevandid) on londiliste seltsi kuuluv sugukond.
Uus!!: Sapipõis ja Elevantlased · Näe rohkem »
Empüeem
Empüeem (empyema, kreeka keeles ἐμπύημα 'mädapaise, mädanik') on mädakogum kehaõõnes või õõneselundis, näiteks pleuraõõnes, rinnaõõnes, emakas, ussripikus, liigestes, sapipõies.
Uus!!: Sapipõis ja Empüeem · Näe rohkem »
Enteerne närvisüsteem
Enteerne närvisüsteem ehk sisemine närvisüsteem (ka seedekulgla närvisüsteem, ka intramuraalne närvisüsteem, kõnekeeles kõhuaju, lühendatult ENS, inglise keeles enteric nervous system) on paljudel keelikloomadel närvidest koosnev poolautonoomne närvisüsteemi osa, mille moodustavad seedeelundite süsteemis paiknevad närvipõimikud ja -sõlmed ning neid ühendavad närvikiud, jätked ja nendevahelised sünapsid ja signaalmolekulid.
Uus!!: Sapipõis ja Enteerne närvisüsteem · Näe rohkem »
Kabjalised
Kabjalised (Perissodactyla) on imetajate klassi kuuluv selts.
Uus!!: Sapipõis ja Kabjalised · Näe rohkem »
Kõht
Kõht ehk abdoomen (abdomen, venter) on selgroogsetel keha osa rindkere ja vaagna vahel.
Uus!!: Sapipõis ja Kõht · Näe rohkem »
Kõhunääre
thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.
Uus!!: Sapipõis ja Kõhunääre · Näe rohkem »
Kõhunäärmevähk
Kõhunäärmevähk ehk pankreasevähk (neoplasma malignum pancreatis, carcinoma pancreatis) on kõhunäärme pahaloomuline kasvaja.
Uus!!: Sapipõis ja Kõhunäärmevähk · Näe rohkem »
Kilpnääre
Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.
Uus!!: Sapipõis ja Kilpnääre · Näe rohkem »
Kilpnäärmevähk
Kilpnäärmevähiks ehk kilpnäärme pahaloomuliseks kasvajaks ehk kilpnäärme kartsinoomiks (struma maligna, carcinoma glandulae thyroideae, neoplasma malignum glandulae thyreoideae) nimetatakse osade loomade (sealhulgas inimese) pahaloomuliste kilpnäärme kasvajate (nii esmaste kui ka sekundaarsete) põhjustatud progresseeruvat, vahel ka ravimatut ja surmaga lõppevat haiguste rühma.
Uus!!: Sapipõis ja Kilpnäärmevähk · Näe rohkem »
Kolesterool
Kolesterool (vanakreeka keele sõnast (χολή) cholē 'sapp' + stereos 'kõva') on valdavalt eukarüootsete organismide paljusid bioloogilisi protsesse reguleeriv asendamatu orgaaniline molekul ja asendamatute signaalmolekulide eelvorm.
Uus!!: Sapipõis ja Kolesterool · Näe rohkem »
Koletsüstiit
Koletsüstiit ehk sapipõiepõletik ehk K81 (ladina keeles cholecystitis) on sapipõie akuutne või krooniline haiguslik seisund inimestel.
Uus!!: Sapipõis ja Koletsüstiit · Näe rohkem »
Limaskest
Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.
Uus!!: Sapipõis ja Limaskest · Näe rohkem »
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Uus!!: Sapipõis ja Maks · Näe rohkem »
Maoliha
Maoliha (inglise snake meat) on koondnimetus rohkem või vähem töödeldud, inimestele söögikõlbulike madude kui tooraine ning sellest valmistatud lihatoitude kohta.
Uus!!: Sapipõis ja Maoliha · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Sapipõis ja Maolised · Näe rohkem »
Maolukuti
Maolukuti ehk püloorus (ladina pylorus) on paljude selgroogsete loomade mao alumisim osa, mis läheb üle peensooleks.
Uus!!: Sapipõis ja Maolukuti · Näe rohkem »
Märts 2010
Märts 2010, kroonika 2010.
Uus!!: Sapipõis ja Märts 2010 · Näe rohkem »
Mikroelemendid
Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses (võrrelduna makroelementidega).
Uus!!: Sapipõis ja Mikroelemendid · Näe rohkem »
Munasari
Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.
Uus!!: Sapipõis ja Munasari · Näe rohkem »
Muskushirv
Muskushirv (Moschus) on muskushirvlaste sugukonna (Moschidae) ainus säilinud perekond, sellesse kuulub seitse liiki.
Uus!!: Sapipõis ja Muskushirv · Näe rohkem »
Mutsiinid
Mutsiinid (MUC) on suured valgud, mis katavad ja kaitsevad epiteeli.
Uus!!: Sapipõis ja Mutsiinid · Näe rohkem »
Põrn
Kala põrna eemaldamine toksikoloogiliseks analüüsiks Põrn (ladina keeles splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.
Uus!!: Sapipõis ja Põrn · Näe rohkem »
Sapikivitõbi
Sapikivitõbi (ladina keeles cholelithiasis) on haigus, mille puhul sapipõide tekivad kolesteroolist, sapphapetest, bilirubiinist jm tihked kogumikud – sapikivid.
Uus!!: Sapipõis ja Sapikivitõbi · Näe rohkem »
Sapipõiejuha
Sapipõiejuha (ladina keeles ductus cysticus) on paljudel selgroogsetel (sh inimesel) sapipõiekaela kitsenemusest moodustuv juha, mis ühendab sapipõit ühissapijuhaga.
Uus!!: Sapipõis ja Sapipõiejuha · Näe rohkem »
Sapp
Sapp ehk sapivedelik (ladina keeles bilis) on enamikul inimestel ja paljudel selgroogsetel maksa rakkude poolt sapijuhade kaudu sapipõide kogunev seedenõre.
Uus!!: Sapipõis ja Sapp · Näe rohkem »
Sarlakid
Sarlakite puhul esinev valge katuga keel 1–2 haiguspäeval Sarlakihaige lapse lööve – lööbeperioodi lõpul Sarlakid (ladina keeles scarlatina) on nakkav lööbeline laste- (4–8aastaste) ja ka noorukiea (kuni 15aastaste) infektsioonhaigus; üks streptokokkinfektsiooni vorme.
Uus!!: Sapipõis ja Sarlakid · Näe rohkem »
Seedeelundkond
Seedeelundkond ehk seedeaparaat (ka seedeelundite süsteem, ladina keeles systema digestorium, apparatus digestorius) on enamiku organismide elundkond, mis koosneb elunditest, mille ülesandeks on ainevahetuseks vajalike põhitoitainete, mineraalide, vitamiinide ja vee mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.
Uus!!: Sapipõis ja Seedeelundkond · Näe rohkem »
Shiatsu
Peamised meridiaanid ja ''tsubo'd'' Shiatsu (kanji: 指圧; hiragana: しあつ) on Jaapani teraapiavorm, mis on välja arendatud traditsioonilisest Hiina meditsiinist.
Uus!!: Sapipõis ja Shiatsu · Näe rohkem »
Subproduktid
Subproduktid (ka: rupskid, rupsid; vene Субпродукты) on loomakasvatuse ja jahinduse teisejärgulised tapasaadused, ka toiduained, mida inimesed kasutavad toitude valmistamisel.
Uus!!: Sapipõis ja Subproduktid · Näe rohkem »
Tüügasmadulased
Tüügasmadulased (Acrochordidae) on maoliste alamseltsi Alethinophidia infraseltsi kuuluv valdavalt veelise eluviisiga madude sugukond.
Uus!!: Sapipõis ja Tüügasmadulased · Näe rohkem »
Theodor Morell
Theodor Morell Theodor Gilbert Morell (ka Theo Morell; 22. juuli 1886 Trais (tänapäeval Münzenberg) – 26. mai 1948 Tegernsee) oli saksa arst, Adolf Hitleri ihuarst 1937.
Uus!!: Sapipõis ja Theodor Morell · Näe rohkem »
Trahheaalkops
Trahheaalkops (inglise keeles tracheal lung) on lülijalgsetel ja paljudel maolistel hingamiselundkonna elund.
Uus!!: Sapipõis ja Trahheaalkops · Näe rohkem »
Tuberkuloos
Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis; lühend TB, tbc) ehk tiisikus on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakteri kompleksi rühma liikmed, kes võivad nakatada kõiki elundkondi ja kudesid, kõige sagedamini kopse.
Uus!!: Sapipõis ja Tuberkuloos · Näe rohkem »
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Uus!!: Sapipõis ja Vähk (haigus) · Näe rohkem »
