Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Schleswigi hertsogkond

Index Schleswigi hertsogkond

Schleswigi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schleswig, taani keeles Hertugdømmet Slesvig, anglosaksi keeles Sliaswic) oli Taani kuninga vasallriik 1866.

65 suhted: Aabenraa vald, Abel (Taani kuningas), Adolf VIII (Holstein), Albrecht II (Holstein), Amrum, Anglid, Austria-Preisi sõda, Bad Gastein, Bjerningi kirik, Bornhövedi lahing (1227), Christian VII, Danmarks Nationalbank, Dithmarschen, Endised riigid Euroopas pärast aastat 1815, Endiste riikide loend, Esimene Schleswigi sõda, Flora Danica, Frederik VII, Georg Aagaard, Gerhard III (Holstein-Rendsburg), Gerhard VI (Holstein-Rendsburg), Gerhard VII (Holstein), Glücksburgi dünastia, Gorm Vana, Hans von Seeckt, Heinrich II (Holstein-Rendsburg), Heinrich III von Schauenburg-Holstein, Heinrich IV (Holstein), Hertsogkond, Holstein, Holstein-Glückstadt, Holstein-Gottorp, Holstein-Pinneberg, Holstein-Rendsburg, Holsteini hertsogkond, Jakob I (Baden-Baden), Johann III (Holstein-Kiel), Julius (Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg), Lõuna-Schleswig, Mark (territoorium), Nikolaus (Holstein-Rendsburg), Oldenburgi hertsogkond, Oldenburgi krahvkond, Oldenburgi suurhertsogkond, Ostsiedlung, Põhja-Saksa Liit, Põhjamere impeerium, Põhjasõda Eesti alal, Preisi armee, Rootsi ajalugu, ..., Saksa Liit, Schauenburgi ja Holsteini krahvid, Schaumburgi dünastia, Schaumburgi krahvkond, Schleswig, Schleswig-Holstein, Schleswig-Holsteini vapp, Taani, Taani ajalugu, Taani Kuningriik, Taani Monarhia, Taani põhiseadus, Valdemar II, 1848. aasta revolutsioonid, 30. oktoober. Laienda indeks (15 rohkem) »

Aabenraa vald

Aabenraa vald (taanikeelne ametlik nimi Aabenraa Kommune, taanikeelne paralleelnimi Åbenrå Kommune) on vald Taanis Lõuna-Taani piirkonnas, Saksamaa piiri ääres Flensburgist põhja pool.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Aabenraa vald · Näe rohkem »

Abel (Taani kuningas)

Kuningas Abel Abel (1218 – 29. juuni 1252) oli Schleswigi hertsog aastail 1232–1250 ja Taani kuningas aastail 1250–1252.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Abel (Taani kuningas) · Näe rohkem »

Adolf VIII (Holstein)

Adolf VIII pitser umbes aastast 1447 Adolf XI (alamsaksa: Alef või Alv, saksa: Adolf von Schauenburg, taani: Adolf 8. af Holsten-Rendsborg) (1401 – 4. detsember 1459) kui Schleswigi hertsog Adolf I ja kui Holstein-Rendsburgi krahv Adolf VIII oli Taani kuningriigi vägevaim vasall.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Adolf VIII (Holstein) · Näe rohkem »

Albrecht II (Holstein)

Albrecht II pitser umbes aastast 1402 Albrecht II (u.1369 – 28. september 1403) oli Holstein-Rendsburgi krahv oma isa surmast 1381.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Albrecht II (Holstein) · Näe rohkem »

Amrum

Amrumi asend Jüütimaa lõunaosas Satelliidifoto Amrum (põhjafriisi keele kohalikus murdes (Öömrang)) Oomram) on saar Põhjameres, üks Friisi saartest. Amrum kuulub Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaale Põhja-Friisimaa kreisi Föhr-Amrumi maakonda. Asub Syltist lõunas ja Föhrist edelas. Saarest läände jääb Põhjameri, itta madal ja saarterohke Waddensee. Amrumi pindala on 20,46 km² ning ta on suuruselt Saksamaa 10. saar. Saare pikkus on 10 km ja laius kuni 2,5 km. Saare läänerannikul on kuni 1 km laiune liivaluidete riba ja sellest läänes asub kogu Põhja-Euroopa suurim, 12 km pikkune liivarand. Saare kõrgus merepinnast on kuni 32 meetrit (Siatleri luitel). Saare põhjaosas moodustavad luited väikese Odde poolsaare. Norddorfist põhjas on soo. Teine, väiksem soo asub Süddorfi ja Steenodde vahel. Kumbagi sood kaitsevad üleujutuste eest tammid. Mõõna ajal saab Amrumilt jalgsi naabersaarele Föhrile kõndida. Amrumil elab umbes 2300 inimest viies külas: Wittdün, Nebel, Norddorf, Süddorf ja Steenodde. Halduslikult jaguneb saar kolmeks vallaks: Norddorfi vald, Nebeli vald ja Wittdüni vald. Enamik asustusest on idarannikul. Saareelanike peamine elatusallikas on turism, sest põllumajanduse jaoks on saare pinnas ebasoodne.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Amrum · Näe rohkem »

Anglid

Rooma riigi kaart Hadrianuse ajal (valitses 117–138), mis näitab anglite (''Anglii'') tolleaegset kodumaad Jüütimaa poolsaarel tänapäeva Taanis Anglid (ladina Anglii) oli üks peamisi germaani rahvaid, kes asusid Britanniasse Rooma-järgsel perioodil.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Anglid · Näe rohkem »

Austria-Preisi sõda

Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Austria-Preisi sõda · Näe rohkem »

Bad Gastein

Bad Gastein (varem Badgastein; lõunabaieri: Bod Goschdei) on vald (Gemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Sankt Johann im Pongau ringkonnas.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Bad Gastein · Näe rohkem »

Bjerningi kirik

Vaade kagust, surnuaia nurgast Bjerningi kirikule juulis 2006 Bjerningi kirik on luterlik (protestantlik) kirik Taanis Lõuna-Taani piirkonnas Haderslevi vallas Skovbølingu küla lääneservas.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Bjerningi kirik · Näe rohkem »

Bornhövedi lahing (1227)

Skandinaavia 1219. aastal — Taani poolt okupeeritud alad on helerohelisega (Teine) Bornhövedi lahing toimus 22.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Bornhövedi lahing (1227) · Näe rohkem »

Christian VII

Christian VII (29. jaanuar 1749 – 13. märts 1808) oli aastatel 1766–1808 Taani-Norra kuningas ning Schleswigi ja Holsteini hertsog.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Christian VII · Näe rohkem »

Danmarks Nationalbank

Danmarks Nationalbanki peahoone Kopenhaagenis aadressil Havnegade 5 Danmarks Nationalbank ehk Nationalbanken on Taani keskpank.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Danmarks Nationalbank · Näe rohkem »

Dithmarschen

thumb Dithmarscheni kreis on haldusüksus (kreis) ja ajalooline piirkond Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Dithmarschen · Näe rohkem »

Endised riigid Euroopas pärast aastat 1815

Euroopa kaart pärast Viini kongressi, 1815 Uued riigid ("piiririigid") 12. aprillil 1918 See artikkel annab detailse loendi kõigist riikidest (sealhulgas nukuriigid), mis on eksisteerinud Euroopas alates Viini kongressist aastal 1815 kuni tänapäevani.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Endised riigid Euroopas pärast aastat 1815 · Näe rohkem »

Endiste riikide loend

Ajaloolised riigid on riigid ja iseseisvad territooriumid, mida enam iseseisvatena ei eksisteeri või mis on mingil muul moel kadunud.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Endiste riikide loend · Näe rohkem »

Esimene Schleswigi sõda

Aunimekiri sõjale Schleswigi toomkirikus Esimene Schleswigi sõda (saksa keeles Schleswig-Holsteinischer Krieg) või Kolmeaastane sõda (taani keeles Treårskrigen) oli esimene raund sõjalisest konfliktist Lõuna-Taanis ja Põhja-Saksamaal Schleswig-Holsteini küsimuses, vaidlustades, kes peab kontrollima Schleswigi ja Holsteini hertsogkonda.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Esimene Schleswigi sõda · Näe rohkem »

Flora Danica

Pilt atlasest (''Carex trinervis'') ''Coleanthus subtilis'' "Flora Danica" on aastatel 1761–1883 ilmunud põhjalik botaanikaatlas, mis sisaldab kõigi teada olnud tollase Taani kuningriigi aladel pärismaisena kasvanud soontaimede pilte.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Flora Danica · Näe rohkem »

Frederik VII

Frederik VII (Frederik Carl Christian; 6. oktoober 1808 – 15. november 1863) oli Taani kuningas aastail 1848–1863.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Frederik VII · Näe rohkem »

Georg Aagaard

I.W. Tegner & Kittendorff. Georg Aagaard. Litograafia. Just Georg Valdemar Aagaard (12. märts 1811 Kopenhaagen – 16. märts 1857) oli Taani poliitik.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Georg Aagaard · Näe rohkem »

Gerhard III (Holstein-Rendsburg)

Krahv Gerhard III pitser Gerhard III (u.1292 – 1. aprill 1340), mõnikord Gerhard Suur ja Taanis ka krahv Gert või den kullede greve ("kiilas krahv"), oli Saksa vürst Schauenburgi suguvõsast, kes valitses Holstein-Rendsburgi ja 1332.–40.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Gerhard III (Holstein-Rendsburg) · Näe rohkem »

Gerhard VI (Holstein-Rendsburg)

Gerhard VI pitser umbes aastast 1392 Gerhard VI (u. 1367–1404) oli Holstein-Rendsburgi krahv 1382.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Gerhard VI (Holstein-Rendsburg) · Näe rohkem »

Gerhard VII (Holstein)

Gerhard VII pitser umbes aastast 1422 Gerhard VII (1404 – 24. juuli 1433) oli Holstein-Rendsburgi krahv ja nõudega ka Schleswigi hertsog Gerhard III.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Gerhard VII (Holstein) · Näe rohkem »

Glücksburgi dünastia

Glücksburgi dünastia, täisnimega Schleswigi-Holsteini-Sonderburgi-Glücksburgi dünastia, on Taani-Saksa haru Oldenburgi dünastiast, mille liikmed on valitsenud erinevatel aegadel Taanit, Norrat, Kreekat ja mitut Põhja-Saksa riiki.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Glücksburgi dünastia · Näe rohkem »

Gorm Vana

Gorm saab teada oma poja Knuti surmast. Maali autor on August Carl Vilhelm Thomsen Gorm Vana (taani keeles Gorm den Gamle, norra keeles Gormr gamli), ka Gorm Unine (taani keeles Gorm Løge dvaske), oli esimene ajalooliselt tunnustatud Taani kuningas.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Gorm Vana · Näe rohkem »

Hans von Seeckt

Hans von Seeckt (vasakul) koos Otto Geßleriga Johannes Friedrich Leopold von Seeckt (22. aprill 1866 – 27. detsember 1936) oli Saksamaa sõjaväelane; Weimari vabariigi sõjavägede staabi ülem aastatel 1919–1926.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Hans von Seeckt · Näe rohkem »

Heinrich II (Holstein-Rendsburg)

Heinrich II pitser umbes aastast 1343 Heinrich II (hüüdnimega Raudne Heinrich; u.1317 – u.1384) oli Holstein-Rendsburgi krahv ja Lõuna-Schleswigi pandihärra.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Heinrich II (Holstein-Rendsburg) · Näe rohkem »

Heinrich III von Schauenburg-Holstein

Heinrich III pitser aastast 1402 Heinrich III (suri 1421. aasta veebruaris) oli aastatel 1402-1410 Osnabrücki piiskop Heinrich I ja 1404.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Heinrich III von Schauenburg-Holstein · Näe rohkem »

Heinrich IV (Holstein)

Heinrich IV (1397 – 28. mai 1427) oli Holstein-Rendsburgi krahv ja Schleswigi hertsog 1404.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Heinrich IV (Holstein) · Näe rohkem »

Hertsogkond

Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Hertsogkond · Näe rohkem »

Holstein

Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Holstein · Näe rohkem »

Holstein-Glückstadt

Holstein-Glückstadt või Schleswig-Holstein-Glückstadt on historiograafiline nimi, samuti kaasaegne lühinimi Schleswigi ja Holsteini hertsogkondade osadele, mida valitsesid Taani kuningad Schleswigi ja Holsteini hertsogite ülesannetes, seega tuntud ka kui Kuninglik Schleswig-Holstein.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Holstein-Glückstadt · Näe rohkem »

Holstein-Gottorp

Holstein-Gottorp või Schleswig-Holstein-Gottorp on historiograafiline nimi, samuti kaasaegne lühinimi Schleswigi ja Holsteini hertsogkondade osadele (tuntud ka kui Hertsoglik Holstein), mida valitsesid Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsogid.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Holstein-Gottorp · Näe rohkem »

Holstein-Pinneberg

Holstein-Pinnebergi krahvkond oli väike territoorium aastatel 1290–1640, keskusega Pinnebergis tänapäeva Schleswig-Holsteinis Saksamaal.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Holstein-Pinneberg · Näe rohkem »

Holstein-Rendsburg

Holstein-Rendsburg oli aastatel 1290–1459 krahvkond, mida valitses Schauenburgi ja Holsteini krahvide liin.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Holstein-Rendsburg · Näe rohkem »

Holsteini hertsogkond

Lipp Vapp Holsteini hertsogkond 1789. aastal Holsteini hertsogkond (saksa: Herzogtum Holstein, taani: Hertugdømmet Holsten) oli Saksa-Rooma riigi põhjapoolseim osariik, paiknedes tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Holsteini hertsogkond · Näe rohkem »

Jakob I (Baden-Baden)

Jakob I (15. märts 1407, Hachberg – 13. oktoober 1453, Mühlburg) oli Baden-Badeni markkrahv aastatel 1431-1453.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Jakob I (Baden-Baden) · Näe rohkem »

Johann III (Holstein-Kiel)

Johann Leebe pitser, u1323-1350 Johann III Leebe (u 1297–1359) oli Schauenburgi ja Holstein-Plöni ning Holstein-Kieli krahv, valitsedes Holstein-Plöni (1312–1316 ja taas 1350–1359) ning Holstein-Kieli (1316–1359).

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Johann III (Holstein-Kiel) · Näe rohkem »

Julius (Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg)

Julius (14. oktoober 1824 Gottorfi loss, Schleswigi hertsogkond – 1. juuni 1903 Itzehoe, Schleswig-Holstein) oli Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburgi prints ning lühikest aega Hellenite kuninga Geórgios I nõunik.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Julius (Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg) · Näe rohkem »

Lõuna-Schleswig

Lõuna-Schleswig Põhja-Schleswig on kaardil märgitud helepunasega ja Lõuna-Schleswig kollakaspruuniga Lõuna-Schleswig (saksa keeles Südschleswig, taani keeles Sydslesvig) on ajaloolise Schleswigi hertsogkonna lõunaosa, hilisema Preisimaa Schleswig-Holsteini provintsi osa, mis 1920.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Lõuna-Schleswig · Näe rohkem »

Mark (territoorium)

Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Mark (territoorium) · Näe rohkem »

Nikolaus (Holstein-Rendsburg)

Holsteini Nikolause pitser aastatest u.1342-1343 Nikolaus (ka Holsteini Klaus; 1321 – 8. mai 1397) oli Schauenburgi titulaarkrahv.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Nikolaus (Holstein-Rendsburg) · Näe rohkem »

Oldenburgi hertsogkond

Oldenburgi hertsogkond (saksa Herzogtum Oldenburg) — saanud nime oma pealinna, Oldenburgi linna järgi — oli riik tänapäeva Loode-Saksamaal.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Oldenburgi hertsogkond · Näe rohkem »

Oldenburgi krahvkond

Oldenburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi krahvkond.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Oldenburgi krahvkond · Näe rohkem »

Oldenburgi suurhertsogkond

Oldenburgi suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Oldenburg) (tuntud ka kui Holstein-Oldenburg) oli suurhertsogkond Saksa Liidus, Põhja-Saksa Liidus ja Saksa keisririigis, mis koosnes kolmest eraldiasuvast territooriumist: Oldenburg, Eutin ja Birkenfeld.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Oldenburgi suurhertsogkond · Näe rohkem »

Ostsiedlung

Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Ostsiedlung · Näe rohkem »

Põhja-Saksa Liit

Põhja-Saksa Liit (saksa keeles Norddeutscher Bund) oli 1866–1871 sõltumatu riik, mis koosnes 22 Põhja-Saksamaa riigist.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Põhja-Saksa Liit · Näe rohkem »

Põhjamere impeerium

Põhjamere impeerium on nimi, millega harilikult tähistatakse Knud Suure kui Inglismaa, Taani, Norra ja osa tänase Rootsi kuninga ajaloolist ühendatud kuningriiki aastatel 1016–1035.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Põhjamere impeerium · Näe rohkem »

Põhjasõda Eesti alal

Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »

Preisi armee

Hohenfriedbergi lahing – ''Preisi jalaväerünnak, 4. juuni 1745'', Carl Röchling Kuninglik Preisi armee (saksa: Königlich Preußische Armee) teenis kui Preisi kuningriigi armee.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Preisi armee · Näe rohkem »

Rootsi ajalugu

Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »

Saksa Liit

Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Saksa Liit · Näe rohkem »

Schauenburgi ja Holsteini krahvid

Jüütimaa ja põhjapoolseim Saksamaa, kus Schleswig ja Holstein on tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal. Schauenburgi ja Holsteini krahvid olid Frangi riigi tiitlid.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Schauenburgi ja Holsteini krahvid · Näe rohkem »

Schaumburgi dünastia

Vapp Schaumburgi dünastia oli Saksa valitsejate dünastia.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Schaumburgi dünastia · Näe rohkem »

Schaumburgi krahvkond

Schaumburgi krahvkond (saksa: Grafschaft Schaumburg), u. 1485.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Schaumburgi krahvkond · Näe rohkem »

Schleswig

Schleswig (alamsaksa Sleswig, taani Slesvig) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal, Schleswig-Flensburgi kreisi keskus.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Schleswig · Näe rohkem »

Schleswig-Holstein

Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Schleswig-Holstein · Näe rohkem »

Schleswig-Holsteini vapp

pisi Schleswig-Holsteini vapp on Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaa vapp.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Schleswig-Holsteini vapp · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Taani · Näe rohkem »

Taani ajalugu

Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Taani Kuningriik

''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Taani Kuningriik · Näe rohkem »

Taani Monarhia

Taani Monarhia (taani keeles det Danske Monarki) oli Taani kuninga valdused 1536–1864.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Taani Monarhia · Näe rohkem »

Taani põhiseadus

Taani 1849. aastal vastu võetud põhiseaduse esileht Taani põhiseadus (taani keeles Danmarks Riges Grundlov) on Taani Kuningriigi põhiseadus.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Taani põhiseadus · Näe rohkem »

Valdemar II

Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja Valdemar II · Näe rohkem »

1848. aasta revolutsioonid

Germania", autor Philipp Veit 1848.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja 1848. aasta revolutsioonid · Näe rohkem »

30. oktoober

30.

Uus!!: Schleswigi hertsogkond ja 30. oktoober · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »