Kiiremini kui brauser!
21 suhted: Adjektiivne võrdlustarind, Ajamäärus, Alutaguse murre, Eestäiend, Eesti keele grammatika, Faasiverb, Kääne, Keeleteaduse mõisteid, Kirderannikumurde idarühm, Liivi keel, Lisand (keeleteadus), Lokatiiv, Piiri väljendav kohamäärus, Sõltuvusmäärus, Seisundimäärus, Separatiivne määrus, Supiinitarindid, Tegusõna käändelised vormid, Tulemuslause, Võru keel, Viisimäärus.
Adjektiivne võrdlustarind
Võrdlustarind on see võrdluslause osa, mida saame kõrvutada näiteks määraadverbiga ning kasutada muude intensiivistamisvahenditega.
Uus!!: Seestütlev kääne ja Adjektiivne võrdlustarind · Näe rohkem »
Ajamäärus
Ajamäärus ehk temporaaladverbiaal on määrus, mis väljendab sündmuse ajalisi parameetreid: toimumisaega, kestust, korduvust jms.
Uus!!: Seestütlev kääne ja Ajamäärus · Näe rohkem »
Alutaguse murre
Alutaguse murre (ka kirdemurre) on Virumaa kirdeosas Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde idarühma arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde viru murrakute, idamurde ja kirdepoolsete läänemeresoome keeltega.
Uus!!: Seestütlev kääne ja Alutaguse murre · Näe rohkem »
Eestäiend
Eestäiend on nimisõna ees paiknev nimisõna täpsustav osa, nt triibuline kass.
Uus!!: Seestütlev kääne ja Eestäiend · Näe rohkem »
Eesti keele grammatika
Esimene eesti keele grammatika ("''Anführung zu der Esthnischen Sprach''", 1637) Eesti keele grammatika on eesti keele grammatika.
Uus!!: Seestütlev kääne ja Eesti keele grammatika · Näe rohkem »
Faasiverb
Faasiverb on verb, mis väljendab tegevuse algust või lõppu.
Uus!!: Seestütlev kääne ja Faasiverb · Näe rohkem »
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Uus!!: Seestütlev kääne ja Kääne · Näe rohkem »
Keeleteaduse mõisteid
Siin on loetletud keeleteaduse ja tõlketeaduse mõisteid ning keeleteaduse ja tõlketeadusega seotud mõisteid.
Uus!!: Seestütlev kääne ja Keeleteaduse mõisteid · Näe rohkem »
Kirderannikumurde idarühm
Kirderannikumurde idarühm on ühe käsitluse järgi Alutagusel ning põhja- ja idapoolses Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde murrakurühm.
Uus!!: Seestütlev kääne ja Kirderannikumurde idarühm · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Seestütlev kääne ja Liivi keel · Näe rohkem »
Lisand (keeleteadus)
Lisand ehk apositsioon on nimisõna täiend, mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mida nimisõnafraasi põhisõna, kuid täpsustab ja seletab seda: president Ilves, onu Juhan.
Uus!!: Seestütlev kääne ja Lisand (keeleteadus) · Näe rohkem »
Lokatiiv
Lokatiiv (lühend loc) on tegevuse aega või kohta väljendav kääne.
Uus!!: Seestütlev kääne ja Lokatiiv · Näe rohkem »
Piiri väljendav kohamäärus
Piiri väljendav kohamäärus ehk piiri märkiv määrus ehk terminatiivne määrus on latiivse ehk sihti väljendava kohamääruse erijuhtum.
Uus!!: Seestütlev kääne ja Piiri väljendav kohamäärus · Näe rohkem »
Sõltuvusmäärus
Sõltuvusmäärus ehk rektsiooniadverbiaal on määruse liik, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud.
Uus!!: Seestütlev kääne ja Sõltuvusmäärus · Näe rohkem »
Seisundimäärus
Seisundimäärus on määrus, mis väljendab lauses aluse või sihitise referendi füüsilist, psüühilist, sotsiaalset vm seisundit.
Uus!!: Seestütlev kääne ja Seisundimäärus · Näe rohkem »
Separatiivne määrus
Separatiivne määrus on lauses lähtekohta väljendav määrus.
Uus!!: Seestütlev kääne ja Separatiivne määrus · Näe rohkem »
Supiinitarindid
Supiin on ma-tegevusnimi.
Uus!!: Seestütlev kääne ja Supiinitarindid · Näe rohkem »
Tegusõna käändelised vormid
Tegusõna käändelised vormid on tegusõna vormid, mis väljendavad üldist tegevust, kuid mis ei väljenda kõneviisi, isikut ega arvu.
Uus!!: Seestütlev kääne ja Tegusõna käändelised vormid · Näe rohkem »
Tulemuslause
Tulemuslause ehk resultatiivlause on üks eesti lause põhitüüp, mis väljendab seisundimuutust.
Uus!!: Seestütlev kääne ja Tulemuslause · Näe rohkem »
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Uus!!: Seestütlev kääne ja Võru keel · Näe rohkem »
Viisimäärus
Viisimäärus on määrus, mis väljendab tegevuse, seisundi või protsessi toimumise viisi.
Uus!!: Seestütlev kääne ja Viisimäärus · Näe rohkem »
