Kiiremini kui brauser!
74 suhted: Aizkraukle, Šiauliai, Žagarė, Üksküla linnus, Babīte linnamägi, Baltlased, Bauska, Dabrel, Daniel (preester), Daugmale, Daugmale muinaslinnus, Dünamünde klooster, Eesti ajalugu, Eesti esiajalugu, Eestimaa, Eestlased, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Holmi linnus, Jüriöö ülestõus, Joniškis, Karuse lahing, Kaupo, Keskaegsed kivilinnused Lätis, Koiva liivlased, Kriukai, Kuralased, Lahing Ojamaa väinas, Latgalid, Läti, Läti ajalugu, Läti linnuste loend, Läti lipp, Lätlased, Leedu ajalugu, Leedu suurvürstiriik, Liivimaa ristisõda, Liivimaa vanem riimkroonika, Liivlased, Malev, Mārtiņsala, Mõõgavendade ordu, Mežotne, Mežotne mõis, Mežotne muinaslinnus, Mežotne piiramine, Muhu lahing, Muinasmaakond, Nameisis, Pakruojis, Pasvalys, ..., Rahvaste ja hõimude loend, Riia ajalugu, Ropaži lahing, Saksa ordu, Sattesele linnus, Sattesele piiramine, Sattesele piiramine (1206), Saule lahing, Seelid, Stensby leping, Svētkalnsi ordulinnus, Tartu lahing (1224), Tērvete, Tērvete (ajalooline piirkond), Tērvete muinaslinnus, Tērvete vald, Turaida (ajalooline piirkond), Turaida muinaslinnus, Upmale, Vanema, Väina liivlased, Vesthard, Zemgale, 13. sajand Eestis. Laienda indeks (24 rohkem) »
Aizkraukle
Daugava kaldapealne Aizkraukle (saksa keeles Ascheraden) on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Semgalid ja Aizkraukle · Näe rohkem »
Šiauliai
Šiauliai on Leedu elanike arvult neljas linn, Šiauliai rajooni halduskeskus.
Uus!!: Semgalid ja Šiauliai · Näe rohkem »
Žagarė
Žagarė on linn Põhja-Leedus Joniškise rajoonis.
Uus!!: Semgalid ja Žagarė · Näe rohkem »
Üksküla linnus
Üksküla linnus ehk Ikšķile linnus oli 1185.
Uus!!: Semgalid ja Üksküla linnus · Näe rohkem »
Babīte linnamägi
Babīte linnamägi (ladina keeles castrum Babath) oli linnus semgalite Upmale maakonnas, praegu asub Lätis Jūrmala linnas Bražciemsi linnaosas.
Uus!!: Semgalid ja Babīte linnamägi · Näe rohkem »
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Uus!!: Semgalid ja Baltlased · Näe rohkem »
Bauska
Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.
Uus!!: Semgalid ja Bauska · Näe rohkem »
Dabrel
Dabrel (ka Dobrel) oli Henriku Liivimaa kroonika järgi Sattesele piirkonna valitseja 13.
Uus!!: Semgalid ja Dabrel · Näe rohkem »
Daniel (preester)
Daniel on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Riia piiskopi preester ja misjonär.
Uus!!: Semgalid ja Daniel (preester) · Näe rohkem »
Daugmale
Daugmale on asula Lätis, Ķekava piirkonnas.
Uus!!: Semgalid ja Daugmale · Näe rohkem »
Daugmale muinaslinnus
Daugmale linnamägi 1930. aastatel. Daugmale muinaslinnus oli kuni 12.
Uus!!: Semgalid ja Daugmale muinaslinnus · Näe rohkem »
Dünamünde klooster
Dünamünde klooster (ladina keeles Monasterium Dunemundensis, läti keeles Daugavgrīvas klosteris) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Daugava jõe suudmes, 2,5 kilomeetrit jõe suudmest eemal.
Uus!!: Semgalid ja Dünamünde klooster · Näe rohkem »
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Uus!!: Semgalid ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Semgalid ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: Semgalid ja Eestimaa · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Semgalid ja Eestlased · Näe rohkem »
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Uus!!: Semgalid ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »
Holmi linnus
Holmi linnus (ka Holme linnus) oli Henriku Liivimaa kroonika kohaselt 1186.
Uus!!: Semgalid ja Holmi linnus · Näe rohkem »
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Uus!!: Semgalid ja Jüriöö ülestõus · Näe rohkem »
Joniškis
Joniškis on linn Põhja-Leedus, Joniškise rajooni ja Joniškise valla halduskeskus.
Uus!!: Semgalid ja Joniškis · Näe rohkem »
Karuse lahing
Karuse lahing oli 16. veebruaril 1270 Leedu suurvürstiriigi ja Vana-Liivimaa riikide vägede vahel peetud lahing.
Uus!!: Semgalid ja Karuse lahing · Näe rohkem »
Kaupo
Mälestuskivi Kaupo oletataval hauakohal Krimulda kiriku lähistel Kaupo (ka Caupo, Kope; surnud 21. või 22. septembril 1217) oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses.
Uus!!: Semgalid ja Kaupo · Näe rohkem »
Keskaegsed kivilinnused Lätis
Lätis asuvad kivilinnused ja sakslaste valdusse kuuluvad teadaolevad kohalike rahvaste puitlinnused 1185–1230 Keskaegsed kivilinnused Lätis said oma alguse seoses ristiusu sihikindla levitamise algusega Kesk-Euroopast saabunud kaupmeeste ja mungaordude preestrite eestvõttel.
Uus!!: Semgalid ja Keskaegsed kivilinnused Lätis · Näe rohkem »
Koiva liivlased
Koiva liivlased ehk koivaliivlased (Henriku Liivimaa kroonika kontekstis ka turaidalased) olid alates hiljemalt 11.
Uus!!: Semgalid ja Koiva liivlased · Näe rohkem »
Kriukai
Kriukai on alev Leedus Joniškise rajoonis, Kriukai valla halduskeskus.
Uus!!: Semgalid ja Kriukai · Näe rohkem »
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Uus!!: Semgalid ja Kuralased · Näe rohkem »
Lahing Ojamaa väinas
Lahing Ojamaa väinas oli 1210.
Uus!!: Semgalid ja Lahing Ojamaa väinas · Näe rohkem »
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Uus!!: Semgalid ja Latgalid · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Semgalid ja Läti · Näe rohkem »
Läti ajalugu
Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.
Uus!!: Semgalid ja Läti ajalugu · Näe rohkem »
Läti linnuste loend
Läti linnuste loend on loetelu Läti territooriumil asunud linnustest.
Uus!!: Semgalid ja Läti linnuste loend · Näe rohkem »
Läti lipp
Läti lipp Läti lipp on Läti Vabariigi riigilipp ja lätlaste rahvuslipp.
Uus!!: Semgalid ja Läti lipp · Näe rohkem »
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Uus!!: Semgalid ja Lätlased · Näe rohkem »
Leedu ajalugu
Leedu 21. sajandil Leedu etnograafilised piirkonnad: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Euroopa poliitiline kaart umbes aastal 1000 Leedu ajalugu on ülevaade Leedu riigi maa-alal toimunud ajaloolistest sündmustest ja ajaloost.
Uus!!: Semgalid ja Leedu ajalugu · Näe rohkem »
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Uus!!: Semgalid ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Uus!!: Semgalid ja Liivimaa ristisõda · Näe rohkem »
Liivimaa vanem riimkroonika
Liivimaa vanem riimkroonika on Saksa ordu kroonika, mis käsitleb sündmusi 12.
Uus!!: Semgalid ja Liivimaa vanem riimkroonika · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Semgalid ja Liivlased · Näe rohkem »
Malev
Malev oli Muinas-Eestis sõjaväe koondüksus, mis oli kogutud ühest või mitmest kihelkonnast või maakonnast.
Uus!!: Semgalid ja Malev · Näe rohkem »
Mārtiņsala
Mārtiņsala, ajaloolises kontekstis ka Holm, oli Salaspilsi linna juures Daugava jões asunud 20 hektari suurune saar.
Uus!!: Semgalid ja Mārtiņsala · Näe rohkem »
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Uus!!: Semgalid ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »
Mežotne
Mežotne on küla (vidējciems) Lätis Bauska piirkonnas, Lielupe jõe vasakul kaldal.
Uus!!: Semgalid ja Mežotne · Näe rohkem »
Mežotne mõis
Mežotne mõisa peahoone Mežotne mõis (Mežotnes pils) on mõis Lätis Bauska piirkonnas Mežotne vallas Mežotnes.
Uus!!: Semgalid ja Mežotne mõis · Näe rohkem »
Mežotne muinaslinnus
Mežotne linnamägi 1930. aastatel, vaade jõe poolt. Mežotne muinaslinnus (kirjalikes allikates castrum Mesiothe, Mesyote, Mesiote, Mezoten) oli 9.
Uus!!: Semgalid ja Mežotne muinaslinnus · Näe rohkem »
Mežotne piiramine
Mežotne piiramine oli Liivimaa ristisõja käigus toimunud Mežotne muinaslinnuse ja seal end kaitsvate kohalike semgalite piiramine Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu ning neile alluvate vägede poolt.
Uus!!: Semgalid ja Mežotne piiramine · Näe rohkem »
Muhu lahing
Muhu lahing (29. jaanuar – 3. veebruar 1227) oli sõjaline kokkupõrge end Muhu linnuses kaitsnud saarlaste ja neid rünnanud riialaste (Mõõgavendade ordu, Riia piiskopi, ristisõdijate, liivlaste, latgalite ja eestlaste) väe vahel.
Uus!!: Semgalid ja Muhu lahing · Näe rohkem »
Muinasmaakond
Maakonnaks ehk muinasmaakonnaks nimetatakse sageli muinasaegset (kuni 13. sajand) kihelkonnast ja linnusepiirkonnast suuremat mitteriiklikku territoriaalset üksust tänapäeva Baltikumi alal.
Uus!!: Semgalid ja Muinasmaakond · Näe rohkem »
Nameisis
Nameisis (kaasaegsetes allikates Nameise, Nameyxe; läti keeles ka Namejs, Nameitis) oli Tērvete semgalite vanem (nimetatud ka kuningaks), 1279.
Uus!!: Semgalid ja Nameisis · Näe rohkem »
Pakruojis
Pakruojis on linn Põhja-Leedus, Pakruojise rajooni ja Pakruojise valla halduskeskus.
Uus!!: Semgalid ja Pakruojis · Näe rohkem »
Pasvalys
Pasvalys (poola Poswol või Pozwol) on linn Leedu põhjaosas.
Uus!!: Semgalid ja Pasvalys · Näe rohkem »
Rahvaste ja hõimude loend
Artikkel Rahvad ja hõimud sisaldab maailma rahvaste, hõimude ja muude etniliste rühmade mittetäielikku nimistut algul tähestiku järjekorras ja seejärel geograafiliste piirkondade kaupa.
Uus!!: Semgalid ja Rahvaste ja hõimude loend · Näe rohkem »
Riia ajalugu
Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.
Uus!!: Semgalid ja Riia ajalugu · Näe rohkem »
Ropaži lahing
Ropaži lahing oli Riia piiskopkonna, Mõõgavendade ordu ja semgalite ühisväe ning leedulaste väe vahel Ropaži lähistel 1205.
Uus!!: Semgalid ja Ropaži lahing · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Semgalid ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Sattesele linnus
Postkaart Sattesele linnuse kaitsevallist 1910. aastatest Sattesele linnus oli noorema rauaaja ja Liivi ristisõja aegne linnus Sattesele linnamäel Koiva vasakul kaldal tänapäevase Sigulda linna territooriumil.
Uus!!: Semgalid ja Sattesele linnus · Näe rohkem »
Sattesele piiramine
Sattesele piiramine võib viidata erinevatele Sattesele linnuse piiramistele.
Uus!!: Semgalid ja Sattesele piiramine · Näe rohkem »
Sattesele piiramine (1206)
Sattesele piiramine oli Riia piiskopile alluvate jõudude ja semgalite ühisväe ebaõnnestunud katse vallutada Sattesele linnust Liivi ristisõja ajal 1206.
Uus!!: Semgalid ja Sattesele piiramine (1206) · Näe rohkem »
Saule lahing
Saule lahing toimus 1236.
Uus!!: Semgalid ja Saule lahing · Näe rohkem »
Seelid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.
Uus!!: Semgalid ja Seelid · Näe rohkem »
Stensby leping
Läänemere-äärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 1225–1250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas Stensby leping on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1220.
Uus!!: Semgalid ja Stensby leping · Näe rohkem »
Svētkalnsi ordulinnus
Svētkalnsi ordulinnus (saksa keeles Heiligeberg, Heiligenberg. läti keeles Zviedru kalns) oli ordulinnus Zemgale piirkonnas, tänapäeva Läti ja Leedu piirialal.
Uus!!: Semgalid ja Svētkalnsi ordulinnus · Näe rohkem »
Tartu lahing (1224)
Tartu lahing (ka Tartu piiramine, Tarbatu lahing või piiramine, Tharbata lahing või piiramine) toimus 1224.
Uus!!: Semgalid ja Tartu lahing (1224) · Näe rohkem »
Tērvete
Tērvete (vanasti ka Kalnamuiža) on küla (vidējciems) Lätis Dobele piirkonnas Tērvete vallas.
Uus!!: Semgalid ja Tērvete · Näe rohkem »
Tērvete (ajalooline piirkond)
Semgalide asuala Tērvete või Tērvetene (ladina keeles Thervetene, saksa keeles Terwetein) oli semgalite muinasmaakond Lielupe jõgikonna alal.
Uus!!: Semgalid ja Tērvete (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »
Tērvete muinaslinnus
Tērvete muinaslinnus oli tänapäeva Läti Zemgale regiooni Tērvete asula territooriumil kuni 1286.
Uus!!: Semgalid ja Tērvete muinaslinnus · Näe rohkem »
Tērvete vald
Vallamaja Tērvete vald (läti keeles Tērvetes pagasts) on vald Lätis Dobele piirkonnas.
Uus!!: Semgalid ja Tērvete vald · Näe rohkem »
Turaida (ajalooline piirkond)
Vaade Turaida kindluse kõrgeimast tornist 2007. aastal Turaida (Thoreyda, Thoreida) oli piirkond 12.–13.
Uus!!: Semgalid ja Turaida (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »
Turaida muinaslinnus
Turaida muinaslinnus oli 13.
Uus!!: Semgalid ja Turaida muinaslinnus · Näe rohkem »
Upmale
Semgalite asuala Upmale (ladina keeles Terra Opemele) oli semgalite muinasmaakond Lielupe jõgikonna alal.
Uus!!: Semgalid ja Upmale · Näe rohkem »
Vanema
Kuramaa 13. sajandil Vanema oli piirkond 13.
Uus!!: Semgalid ja Vanema · Näe rohkem »
Väina liivlased
Väina liivlased, Henriku Liivimaa kroonikas ka väinalased (Veinalenses), olid alates hiljemalt 10.
Uus!!: Semgalid ja Väina liivlased · Näe rohkem »
Vesthard
Vesthard (allikates Viesthardus, Vesthardus, Vestardus, Vesters) oli üks semgalite mõjukamaid vanemaid 13. sajandi alguses.
Uus!!: Semgalid ja Vesthard · Näe rohkem »
Zemgale
Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid. Zemgalega piirnevad ajaloolised piirkonnad Sēlija, Samogiitia, Kuramaa ja Liivimaa. Piirkond on peamiselt tasane. Kõige tähtsamad jõed on Daugava ja Lielupe. Suurim linn on Jelgava, kunagise Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi pealinn. Piirkonda kuuluvad Jelgava linn ning Auce, Baldone, Dobele, Engure, Iecava, Jaunpilsi, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle, Tērvete, Tukumsi ja Vecumnieki omavalitsus. 1795–1918 kuulus Zemgale haldusjaotuses Kuramaa alla ning läks koos selle territooriumiga pärast Esimest maailmasõda Läti Vabariigile. Piirkonna nimi on tulnud muistse balti rahva semgalite nimetusest. 13. sajandist on seeli rahvalt nime pärinud Sēlijat peetud Zemgale osaks, tänapäeval moodustab see Zemgale valimisringkonna idaosa. Ka ajalooline Sēlija hõlmab osa Kirde-Leedust.
Uus!!: Semgalid ja Zemgale · Näe rohkem »
13. sajand Eestis
13.
Uus!!: Semgalid ja 13. sajand Eestis · Näe rohkem »
