Kiiremini kui brauser!
29 suhted: Aatom, Beetalagunemine, Comptoni hajumine, Elektronvolt, Ergastatud olek, Füüsika mõisteid, Fotoefekt, Gammakiirgus, Ionisatsioonienergia, Ioniseeriv kiirgus, Ioon, Keemiline element, Neutron, Nikkel, Pindpinevustegur, Plasma, Prooton, Radioaktiivsus, Raud, Röntgenfotoelektronspektroskoopia, SI-süsteemi ühikud, Tahkis, Tuumaenergia, Tuumafüüsika, Tuumalõhustumine, Tuumasüntees, Tuumkütus, Vismut, Vladimir Plehhanov.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Seoseenergia ja Aatom · Näe rohkem »
Beetalagunemine
Beetalagunemine on protsess, mille käigus neutron muutub prootoniks või prooton neutroniks, kiirates beetaosakese (β) ja elektronneutriino (νe).
Uus!!: Seoseenergia ja Beetalagunemine · Näe rohkem »
Comptoni hajumine
Comptoni hajumine on elektromagnetlainete mitteelastne hajumine laetud osakestelt, tavaliselt vabadelt elektronidelt.
Uus!!: Seoseenergia ja Comptoni hajumine · Näe rohkem »
Elektronvolt
Elektronvolt on SI-süsteemi väline energia mõõtühik, mis on laialt kasutusel elementaarosakeste, tuuma-, aatomi- ja tahkisefüüsikas.
Uus!!: Seoseenergia ja Elektronvolt · Näe rohkem »
Ergastatud olek
Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).
Uus!!: Seoseenergia ja Ergastatud olek · Näe rohkem »
Füüsika mõisteid
Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.
Uus!!: Seoseenergia ja Füüsika mõisteid · Näe rohkem »
Fotoefekt
Fotoelektriline efekt ehk fotoefekt avaldub valguse (või ka muu elektromagnetkiirguse) ja aine vastastikmõjus, mille tulemusena footonite (valguskvantide) energia kandub aine elektronidele.
Uus!!: Seoseenergia ja Fotoefekt · Näe rohkem »
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Uus!!: Seoseenergia ja Gammakiirgus · Näe rohkem »
Ionisatsioonienergia
350px Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt).
Uus!!: Seoseenergia ja Ionisatsioonienergia · Näe rohkem »
Ioniseeriv kiirgus
Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).
Uus!!: Seoseenergia ja Ioniseeriv kiirgus · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Seoseenergia ja Ioon · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Seoseenergia ja Keemiline element · Näe rohkem »
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Uus!!: Seoseenergia ja Neutron · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Seoseenergia ja Nikkel · Näe rohkem »
Pindpinevustegur
Pindpinevustegur (tähis σ või γ) on pindpinevust iseloomustav suurus, mis näitab, kui suur jõud hoiab koos vedeliku pinnakihi ühikulise pikkusega piirjoont (mehaaniline definitsioon) või kui palju tööd tuleb teha selle pinnakihi pindala suurendamiseks ühe ühiku võrra (termodünaamiline definitsioon).
Uus!!: Seoseenergia ja Pindpinevustegur · Näe rohkem »
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Uus!!: Seoseenergia ja Plasma · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Seoseenergia ja Prooton · Näe rohkem »
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Uus!!: Seoseenergia ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Seoseenergia ja Raud · Näe rohkem »
Röntgenfotoelektronspektroskoopia
Monokromaatse RFS-süsteemi põhikomponendid Röntgenfotoelektronspektroskoopia (RFS; ingliskeelne lühend XPS (X-ray photoelectron spectroscopy)) on kvantitatiivne spektroskoopiline tehnika, mille abil selgitatakse välja uuritava materjali elemendiline koostis, empiiriline keemiline valem, keemiline olek ja elektronide seisund.
Uus!!: Seoseenergia ja Röntgenfotoelektronspektroskoopia · Näe rohkem »
SI-süsteemi ühikud
SI-süsteemi ühikud ehk rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela) ning nendest tuletatud ühikuteks.
Uus!!: Seoseenergia ja SI-süsteemi ühikud · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Seoseenergia ja Tahkis · Näe rohkem »
Tuumaenergia
Tuumaenergia rahvusvaheline sümbol Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda.
Uus!!: Seoseenergia ja Tuumaenergia · Näe rohkem »
Tuumafüüsika
Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.
Uus!!: Seoseenergia ja Tuumafüüsika · Näe rohkem »
Tuumalõhustumine
Tuumalõhustumine tuumareaktsioonina. Aeglane neutron neeldub uraan-235 tuumas, mis seejärel jaguneb kaheks kergemaks elemendiks (tuumalõhustumise jääkproduktiks) ja vabadeks neutroniteks Tuumalõhustumine ehk tuumafissioon on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks.
Uus!!: Seoseenergia ja Tuumalõhustumine · Näe rohkem »
Tuumasüntees
Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.
Uus!!: Seoseenergia ja Tuumasüntees · Näe rohkem »
Tuumkütus
Tuumkütus ehk aatomkütus (kõnekeeles ka tuumakütus) on materjal, mida kasutatakse tuumareaktorites energia tootmiseks.
Uus!!: Seoseenergia ja Tuumkütus · Näe rohkem »
Vismut
Monokristalse vismuti lahustumisel tekivad iseloomulikud kolmnurksed struktuurid. Optilise mikroskoobiga tehtud pilt, tumeväli kontrast ja pildi mõõde on 157 mikromeetrit. Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 ja sümboliga Bi.
Uus!!: Seoseenergia ja Vismut · Näe rohkem »
Vladimir Plehhanov
Vladimir Plehhanov (sündinud 19. juulil 1941 Altai krais Venemaal) on Eesti füüsik.
Uus!!: Seoseenergia ja Vladimir Plehhanov · Näe rohkem »
