Kiiremini kui brauser!
14 suhted: Biograafiad (Se), Daakia (Rooma provints), Elagabalus, Iulius Paulus Prudentissimus, Kalefeld, Maximinus Thrax, Rooma keiser, Rooma keisririik, Tatjanapäev, Ulpianus, Vana-Rooma keisrite loend, Vanakreeka rahasüsteem, 235, 3. sajandi kriis.
Biograafiad (Se)
Biograafiad (Se) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Se".
Uus!!: Severus Alexander ja Biograafiad (Se) · Näe rohkem »
Daakia (Rooma provints)
Rooma Daakia provints (125 pKr) Rooma Daakia (ka Dacia Traiana (Traianuse Daakia) või Dacia Felix ('viljakas/õnnelik Daakia') oli Rooma keisririigi provints aastatel 106 kuni 274–275 pKr. Selle territoorium hõlmas Ida- ja Kagu-Transilvaania, Banaadi ja Olteenia (tänase Rumeenia piirkonnad). See oli algusest peale keisriprovints, sobides piirialale, ja jäi nii kogu Rooma okupatsiooniks. Ajaloolaste hinnangul jäi Rooma Daakia rahvaarv vahemikku 650 000 – 1 200 000. Daakia vallutuse viis lõpule keiser Traianus (98–117) pärast kahte suurt kampaaniat Decebaluse Daakia kuningriigi vastu. Roomlased ei hõivanud kogu vana Daakia kuningriiki, kui suurem osa Moldovast koos Marmaatia ja Krisaaniaga jäi isegi pärast Rooma vallutust vabade daaklaste valitseda. Aastal 119 jaotati Rooma provints kaheks: Dacia Superior (Ülem-Daakia) ja Dacia Inferior (Alam-Daakia; hiljem nimega Dacia Malvensis). Aastal 124 (või 158. aasta paiku) jaotati Dacia Superior kaheks: Dacia Apulensis ja Dacia Porolissensis. Markomanni sõdade ajal allutati sõjaline ja kohtuhaldus ühe kuberneri käsu alla, talle allus kaks senaatorit (Legatus legionis); provintsi kutsuti tres Daciae (Kolm Daakiat) või lihtsalt Dacia. Rooma võimud korraldasid Daakia massilise ja organiseeritud koloniseerimise. Avati uued kaevandused ja intensiivistus maagi kaevandamine, samas kui provintsis õitsesid põllumajandus, loomakasvatus ja kaubandus. Daakia hakkas teraviljaga varustama mitte ainult provintsis asuvat sõjaväge, vaid ka ülejäänud Balkani piirkonda. Sellest sai linnastunud provints, teada on umbes kümme linna, millest kaheksa kandsid kõrgeimat kategooriat colonia, kuigi linnade arv oli väiksem, kui piirkonna teistes provintsides. Kõik linnad arenesid välja vanadest sõjaväe laagritest. Ulpia Traiana Sarmizegetusa, keiserliku prokuraatori (rahandusametniku) asukoht kõigile kolmele provintsile oli provintsi rahandus-, religiooni- ja seadusandlik keskus. Alba Iulia, kus asus kolme provintsi sõjalise kuberneri peakorter, ei olnud lihtsalt suurim linn provintsis, vaid üks suuremaid kogu Doonau piiril. Rooma Daakia olemasolu algusest peale olid olemas sõjalised ja poliitilised ohud. Esimesed vastased olid provintsiga külgnenud vabad daaklased, kes pärast sarmaatidega liitumist rüüstasid provintsi Marcus Aureliuse valitsemisajal. Pärast rahulikumat aega, mis hõlmas valitsemised Commodusest Caracallani (180–217 pKr), ründasid provintsi taas sissetungijad, seekord Daakia hõim karpid liidus äsjasaabunud gootidega, kes aja jooksul muutusid keisririigile tõsiseks raskuseks. Kuna Daakia hoidmine oli järjest keerulisem, olid keisrid sunnitud 270. aastatel provintsi maha jätma, tehes sellest esimese Rooma pikaajalise valduse, mis maha jäeti. Daakiat laastasid aastatel 248–250 germaani hõimud (goodid, taifaalid, bastarnid) koos karpidega, aastatel 258 ja 263 karpid ja goodid ning aastatel 267 ja 269 goodid ja herulid. Muistsed allikad osutasid, et Daakia oli praktiliselt kadunud Gallienuse valitsemisajal (253–268), kuid nad teatavad ka, et see oli Aurelianus (270–275), kes loovutas Dacia Traiana. Ta evakueeris Daakiast oma väed ja tsiviilvalitsuse ning asutas Dacia Aureliana pealinnaga Serdikas Alam-Möösias. Endise Dacia Traiana provintsi romaniseeritud elanikkonna saatus on muutunud elava vaidluse teemaks. Üks teooria väitis, et iidses Daakias, kuhu tulevikus moodustus Rumeenia, kõneldud ladina keel muutus järk-järgult rumeenia keeleks; paralleelselt moodustus dakoromaanidest (romaniseeritud Dacia Traiana rahvas) uus rahvas – rumeenlased. Vastupidine teooria väitis, et rumeenlased põlvnesid Balkani poolsaare Rooma provintside romaniseeritud elanikkonnast.
Uus!!: Severus Alexander ja Daakia (Rooma provints) · Näe rohkem »
Elagabalus
Elagabalus (Imperator Caesar Divi Antonini Magni Divi Septimii Severii Pii Diadumenianus Severus Augustus; sünninimi Varius Avitus; u 203 – 11. märts 222) oli Vana-Rooma keiser 16. maist 218 kuni surmani.
Uus!!: Severus Alexander ja Elagabalus · Näe rohkem »
Iulius Paulus Prudentissimus
Iulius Paulus Prudentissimus ehk Iulius Paulus (2.–3. sajand pKr) oli Vana-Rooma jurist ja keiser Alexander Severuse valitsemise ajal pretoriaanide prefekt.
Uus!!: Severus Alexander ja Iulius Paulus Prudentissimus · Näe rohkem »
Kalefeld
Kalefeld on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Northeimi kreisis.
Uus!!: Severus Alexander ja Kalefeld · Näe rohkem »
Maximinus Thrax
Maximinius Thrax (Imperator Caesar Caius Julius Verus Maximinius Augustus); sünninimi Caius Julius Maximinus; 172 – aprill 238) oli Vana-Rooma keiser veebruarist 235 kuni surmani, olles seega keiser kolm aastat. Ta hukati, kui ta oli 66-aastane. Maximinus Thrax Tema nimi Thrax viitab, et ta oli Traakiast pärit. Ta olevat olnud nooruses karjane, hiljem astus sõjaväkke. Ta tegi sõjaväes karjääri ning ta valiti järgmiseks keisriks. Ta on esimene, kes sai reamehest keisriks. Oma valitsusajal püüdis ta sõduritele meele järele olla. Maximinus Thrax vihkas südamest intelligentseid inimesi ja see on üks põhjustest, miks ta ei käinud kordagi oma keisriks olemise ajal Roomas, olles selles osas esimene Rooma valitseja, kes pealinnas polnud viibinud. Teda on kirjeldatud silmapaistvalt tugeva mehena. Ta hukati sõdurite poolt. Pärast teda oli Rooma impeeriumis segased ajad, kus keisrid vahetusid väga kiiresti ja neid oli impeeriumi piirkondades korraga mitmeid.
Uus!!: Severus Alexander ja Maximinus Thrax · Näe rohkem »
Rooma keiser
Rooma keisriks (ka Vana-Rooma keisriks) nimetatakse Rooma riigi valitsejat keisririigi perioodil, mille alguseks loetakse traditsiooniliselt aastat 27 eKr.
Uus!!: Severus Alexander ja Rooma keiser · Näe rohkem »
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Uus!!: Severus Alexander ja Rooma keisririik · Näe rohkem »
Tatjanapäev
Tatjanapäev (vene keeles Татьянин день) on vene üliõpilaste tähtpäev 25.
Uus!!: Severus Alexander ja Tatjanapäev · Näe rohkem »
Ulpianus
Domitius Ulpianus (170 pKr – 223 pKr) oli Rooma jurist.
Uus!!: Severus Alexander ja Ulpianus · Näe rohkem »
Vana-Rooma keisrite loend
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Severus Alexander ja Vana-Rooma keisrite loend · Näe rohkem »
Vanakreeka rahasüsteem
Vanakreeka rahasüsteemi ajalugu saab sarnaselt enamiku muude vanakreeka kunstivormidega jagada neljaks ajajärguks: arhailine, klassikaline, hellenistlik ja Rooma ajajärk.
Uus!!: Severus Alexander ja Vanakreeka rahasüsteem · Näe rohkem »
235
235.
Uus!!: Severus Alexander ja 235 · Näe rohkem »
3. sajandi kriis
Rooma keisririik ning sellest lahku löönud Gallia ja Palmüüria impeeriumid 271. aastal. 3.
